Undva baas

Logide järgi tundus raske aga kõik kokku läks mingi 10 minti äkki , tänud :)

Lõpus saime nibin,nabin hakkama.Aitäh!

Teisel katsel leitud

 1 

Huvitav kolamine jällegi. Esimeses punktis läks libedalt. Teises tuli ikka ka otsida. Käisime kõik ruumid läbi- pole. Toksisin lõpu koordinaadid ka GP lehele, nii saab mugava püsilingi Maa-ameti kaardile- olgu, tuleb vist ronida. Tuuseldasime ka üleval, siis lugesin lõpuks ka vihjet. Olgu, alla tagasi, uuele ringile. Ega ta peitu ei jäänud. Peitjale tänud!

Wingmäni logi on eksitav - mulle väga meeldivad sellised hooned! On selline kergelt linnalegendimaiguline psühholoogiline efekt nimega rippsilla efekt (suspension bridge effect), mis seisneb selles, et inimese aju võib ohtlikku olukorda sattununa oma keha ärevusreaktsioone segamini ajada erutusele viitavate reaktsioonidega. Eriti kui seesama inimene kohtub selles seisundis teise (soovitavalt sümpaatsemapoolse) inimesega. Ehk siis oht (suhteline ja lai mõiste - alates õudusfilmi vaatamisest kuni päris hädaolukorrani) paneb inimesi armuma või uskuma, et nad on armunud. Arvestades seda, kus ma olen viimastel aastatel tahtmata ja vabatahtlikult käinud - tehke sellest omad järeldused.

Ilmselt peaksin nüüd kõigile ekstreemsemate aarete peitjatele tänulik olema. Kasutangi siis siinkohal juhust ja tänan teid kõiki! Aitäh! Nii palju kui ma oma silme ees tukslevate suurte, punaste südamekujuliste piktogrammide tagant nägin, oli aare kuiv ja korras.

 1 

Algas kõik hästi, kuigi catiberg ja rõvedad hooned ei sobitu omavahel. Ei ole tõmmet. Möödusime hunnikust Laua Viinast (tühjad pudelid). Catiberg veits värskendas leitud koordinaate. Imestasin, et kui kena elamine siin vanasti oli. Kuskilt kõrbest kinni püütud Nõukogude kodanikud polnud sellist elu arvatavasti kunagi näinud.

Lõpp - ropp kõneviis. Mõned kohad vaatasime üle, aga loogika suunas ainult ühte ja õigesse kohta. Lapsed olid kodus, pidin ise proovima. Kujutasin ette kuidas siia saabub Päästeamet ja kas nad naeratavad või vihastavad kui mind näevad. Kujutluspilt oli liiga tugev. Kasutasin alternatiivi. Aare logitud, keha terve. Aitäh!

Mida väiksem oled seda parem, üsna lihtne oli

Tänud peitjale!

Mängu kirjad peale, logimiseks ruumi jagub ja juhend olemas.

Leitud

Leitud

Leitud

Selle aardega oli nii, et leidsime maali ja kõik muu vajaliku, aga kordonaatide sisestamisel tegime sisestusvead ja mitu korda katsetasime, aga ei õnnestunud. Läksime juba ära ja tee peal palusin õe abi, kes kiirelt oskas anda juhised, kuidas peab sisestama. Ma ei tea kas ma ise oleks tagasi läinud, aga Reimole ei andnud rahu ja läksime ikka tagasi ja seekord saime õige koha. Lugesime logisid, turnisime peal ja sees ja üks logi andis hea vihje ning käes ta oligi. Nii hea meel! Aitäh!

Vaatasime natuke hoones ringi, leidsime otsitava maali ja seejärel ka info edasi liikumiseks. Lõpus läks tsipa rohkem aega. Salme tiirutas sees ja väljas, maas ja katusel. Mina lobisesin enamus aega telefoniga. Lõpuks lähenesime asjale kumbki oma teed kaudu, kuid aardeni jõudsime ikka korraga. Aitäh!

Esialgu tundus asi natuke segane, aga kui pihta hakkasime, siis kõik sujus. Pilti polnud raske tuvastada ning ka koordinaadid tulid selle tagant kiirelt välja. Lõpu asukoht tundus kaardilt vaadates veider, aga kohale jõudes polnud kahtlustki. Piilusime siit ja sealt ning varsti oli selge, mis tegema peab. Ei midagi keerulist. Aitäh!

Leitud, logitud, tänan!

Väga lahe, mõistlik, arusaadav ja kiire leid. Pildiga läks kiirelt ja aardega veel kiiremini. Nautisin neid pilte, kui ka kõike muud, mida nägin. Aitäh!

Kaardi järgi leidsime nulli üles ning sealt ka edasised koordinaadid, kuid paistab, et tõlgendasime midagi valesti, sest leidu ei tulnud.

Omaarust leidsime pildi tagant edasiliikumise koordinaadi. Käisime nullis aga ilmselt saime millestki valesti aru. Järgmise korrani :)

Kui 2020 koordinaadid leidsime ja lõppu jõudsime oli aarde raskusaste ületamatu, seekord olematu. Varustasime end ikka pealampidega, hoones valgust üsna kesiselt. Loopealsete projekt on ikka ahnelt lagedamaks seda ümbrust teinud.

 1 

Põlise saarlasena ei ole sellisesse kohta varem sattunud. Pisem tütar tundis veidi kõhedust nendes majaruumides ja avaldas mitu korda soovi ära minemiseks ja aarde sinnapaika jätmiseks. Aarde leidmiseks antud vihjed kirjelduses on väga head ja üles leidmine suuri probleeme ei valmistanud... Leitud koordinaadid google mapsi, kõht sisse ja aare ongi peos :)

Põlise saarlasena ei ole sellisesse kohta varem sattunud. Pisem tütar tundis veidi kõhedust nendes majaruumides ja avaldas mitu korda soovi ära minemiseks ja aarde sinnapaika jätmiseks. Aarde leidmiseks antud vihjed kirjelduses on väga head ja üles leidmine suuri probleeme ei valmistanud... Leitud koordinaadid google mapsi, kõht sisse ja aare ongi peos :)

Hoonele eri suunal tehtud kambakas viis meid kõiki lõpuks ühte tuppa kokku. Seni kuni mina hoonet imetlesin, arvutasid teised poisid asukoha välja. Väike manööver ja olimegi juba lõppu vallutamas. Oli kus põder oli seal lõbutsenud, kõik kohad olid põiega üle kallatud.

Tänud.

Kes sisenes aknast, kes uksest, pildi leidmine oli kergem kui esialgu loota julgesin, sest erinevalt paljudest sellistest kahtlastest sõjaväe hoonetest polnud siin vähemalt pime. Otsitav pilt mõjus silmatorkavalt kontrastsena sellises trööstitus kohas. Pildi tagant saadud juhised seltskonnaga koos olles ka enam mingeid kõhklusi ei tekitanud. Marssisime sinnagi julgelt kohale, paiga uurimine oli edukas. Karta on, et militaarjäänustega tutvumine jätkub georadadel ka edaspidi, neid Eestimaal leidub paraku rohkem kui vaja. Aitäh

Seda et Hannesel on annet m6statuste ja mälumängude peale teadsin juba ammu. Aga et ta ka nii ilusti tuulikuid ja seinamaalinguid oskab teha... myts maha hehehe. Maal oli t6esti selline m6nus saaremaalinselt soe ja antimilitaarne. edasine tegevus raskusi ei valmistanud ja nac aja pärast kolasimegi juba l6pus.Pisut läx aega nägijaks saamisega kui ikka iseenda nina ette ka ei näe. Aga l6pp hea k6ik hea. Jälle hunnik militaarbetooni uudistatud. Tänud peitjale

 1 

Mõistatus väga meeldis, ilus pilt Palangul joonistatud :D. Aarde lähistel kohtasime nägime tee peal põtra. Põdrajälgi kohtasime tuuri ajal päris palju, aga selline nägemine oli eriti lahe.

Vigade parandus. Seekord läks kiiresti. Aitäh!

Nõukogude baasid on ikka huvitavad vaadata. Kas just nii huvitavad, et sinna kõrvale elama asuda, aga mõnda ei näinud heidutavat. Tore.

Koordinaatidega läks törts aega, sest lihtsalt ei jäänud silm õiges kohas pidama. Samas ega pildi taha muudmoodi pääse ning lõpuks ei jäänud enam palju variante. Aarde peiduobjekt tundus aga küll suurevõitu ja kuna aeg surus takka, siis hakkasin juba eos harjutama end mõttega selle probleemi ületamatusest. Viimasena vaadatud kohast tuli ikkagi välja. Loogiline koht oli, lihtsalt otsimisjärjekord juhtus sedapuhku selline.

Tänan peitjat!

Peale kasutatud mähkmete, pasaste paberite ja prügikoti ei tuvastanud midagi

Kohaga sobimatult ilus maaling tuli esimesest vaadatud toast välja ja koordinaadid samuti. Lõpppunktis saime see-eest kõvasti võidetud aega tagasi teha - vaatasime läbi kõik nurgad ja alused, lugesime läbi kõik logid ja muidugi oli aare ikka seal, kuhu me mõlemad olime juba vaadanud ja suure kindlusega veendunud, et seal teda küll ei ole. Aitäh põneva koha tutvustamise eest!

Koordinaadid saime lihtsalt kätte. Lõppu jõudsime ka nagu naksti. Siis tuli see raske osa. Kõik kohad läbi vaadatud, aga aaret ei kuskil! Kõik seinad ja praod läbi katsutud, aga no ei ole kuskil. Alles kümnendal poleerimistiirul jäi õige asi lõpuks ette. Geopimedus missugune. Suur aitäh peitjale!

Peidukoht oli lihtsam,kui algul tundus. Ei läinud kaua. Tänud

See oli mõnusalt selge ja sujuv aare. Kõik käis liigagi kiiresti ja lihtsalt. Tänan.

Kartsin veidi hullemat aga üldjoontes kulges otsing vägagi sujuvalt.
Aitäh aardepeitjale!

Käisime pangal ja tagasiteel vaatasime pilti. Kahjuks lugesime niiskusega veidi laialivalgunud koordinaadi valesti ja aaret ei leidnud. Hea on see et tagantjärele suuremalt ekraanilt pilti vaadates saime aru kus me vea tegime.

Algpunktis läks võrdlemisi kiiresti. Aare ise oli lõppunktis seevastu sellises kohas peidus, et enne olid kõik muud kohad kaks korda kontrollitud kuni peidukat silmasime. Aitäh! Väga vahva oli!

Lõpppunktis läks küll veidi aega aga kätte saime

 1 

Kuidagi meenub, et majja sisenesime me ikka uksest. Pildi leidsime kiiresti ja vähemalt mina ülejäänud majaga ei jõudnudki tutvuda. Peab uurima kas piltnik jõudis ja pilte tegi. Pilt seal oli igati vahva, veidi servast koorus ning jäi mulje, et on sealtkaudu üritatud pildi taha minna. Muumisid ei näinud, sest enne olid pilditagused eriti häälekaks muutunud. saime koordinaadid ja läksime edasi. Lõpus läks ikka hulka kauem aega. Kõik tasemed said kõigi poolt topelt üle kontrollitud. Kuidagi sattus siis Mariann olema see kes aarde leidis. Üks kork oli, teist polnud või ei pidanudki olema. Kuna sisenesin sinna teistkaudu siis väljumine osutus väljakutseks. M lipsas välja ilma pingutamata. Normaalkõrguselt mahtus pea välja, silmad punnis. Keskmiselt tasemelt said jalad kaugemale kuid see .... kõht .... jäi kinni. Kõik said naerda. Täitsa häda kohe. Ei andnud alla ja laskusin madalamale, et mitte minna sealt välja kust sisse tulin kekseldes. Pigistasin, punnitasin, abi ei vajanud, abi ei pakutudki sest vaatepilt oli põnevam ja surusin end välja. Täitsa tervelt kusjuures. Aare ise oli kuiv. Täname! Jälle üks koht mida peaks veel uurima kui tempot ei tehta karpide nimel!

miski vaade

kinni

tehtud

 1 

Esimeses punktis läks maja sissepääsu leidmisega kauem aega kui koordinaatide endaga :D Lõpus sai ka ikka kõvasti turnitud ja otsitud. Just leidsin varasemast logist hea vihje, kui tuli hüüd, et aare leitud. Tuleb tunnistada, et nüüd see vihje enam väga ei aita, sest väljatoodud objekt rändast vahepeal kõrvalruumi :) Aga koha tutvustamise eest suured tänud!

Alati on äge sellistes kohtades kolada, aitäh ka seda baasi meile geokaardile kandmast :).

Üks militaarsetest, mis mul üksi Saaremaal tuuritades jäi vahele. Seekord oli mõnus kambaga ringi kolada ja õiget aarde asupaika avastada. Ega see aare peitu saanud jääda, meid oli ju rohkem :) Tänud peitjale!

 1 

Taaskord üks kihvt Saaremaa militaarne kompleks. Avastasin nii palju kui mu ajakava lubas. Esimene punkt tuli väga kiiresti aga lõpuga läks raskesti. Vihje sees, pani mind otsima nii seinte, põrandate, uste, kadakate, mändide seest. Oma pool tundi kulus kindlasti ära kui lõpuks juba varem vaadatud kohta vaatasin natukene hoolsamalt. Aitäh piirkonda tutvustamast. Jätkasin teekonda mööda mereäärset teed pidi.

Aare leitud :)

Saaremaa trip 2018.

Leitud. Aitäh!

 1 

See oli äge aare. Nulli saabudes tuletasin endale vihjepildi meelde ja imestasin, et mismoodi selline pilt saab sellises kohas olla. Aga näe, sai. Koordinaatide leidmiseks palju aega ega vaeva ei kulunud, aga üsna kavalalt teised seal. Lõpus olin mina see, kelle jaoks see peaaegu ületamatuks osutus. No hää küll, ilmselt oleks hakkama saanud, aga milleks ponnistada, kui kaaslased olemas. Lõpp nägi täitsa selline välja, nagu käiks keegi seal aeg-ajalt lebohetki pidamas. Aitäh!

Lõpp tuli täitsa libedalt aga äge aare igaljuhul. Lahe, et veel on hooneid, mida piiluda

Undva baas on vana tuttav,siin lähistel on ennem geopeituse aegu kordi ja kordi erinevate seltskondadega telgitud ja vaateid Suuriku panga lähistel nauditud.Seekordki tõi meid puhkus siia telkima kuna Veere telkimisplatsile olime lootusetult hiljaks jäänud koha saamisega.

Peale väikest hommikuvirgumist ja asjade kokkupanekut tegime mere ääres väikese jalutuskäigu ning seejärel läksime Undva baasi aaret lähemalt tsekkama.Õnnestus hästi,konteineri asukoha määramisega läks küll väheke pikemalt aega,kuid sellevõrra sai ka objekt kindlasti selgemaks :)

Aitüma peitmast

3866.

Telkisime lähedal, Veere telkmisplatsil, kus meri meid unele loksutas. Alustasime uut päeva selle aardega. Päris huvitav oli mööda baasi kolada ja kõige krooniks siis selline kunstiteos leida. Lõpus leidsime eest ühe noormehe, kes oli lihtsalt niisama, uudishimust täpselt sinna vaatama tulnud. Kohe ei usukski, et mugud sellised kohad üles leiavad, eksole. :) Ajasime ta massiga peale lennates otsast alla ja ronisime ise asemele. Aga läks ikka veel jupp aega enne kui aare end ilmutas. Aitäh! Meile meeldis.

Leitud. Huvitav koht, tänan!

 1 

Hämmastavalt hästi on siinkandis militaarrajatised säilinud. Võrdlemisi vähe soditud, vähe põletatud, vähe prügi, isegi kunstiteos seinal on täitsa alles. Aitäh peitjatele, kes seda georahvale tutvustavad! Väga lahe leid, minu meelest päris üllatav pilt niisugust sorti majas - ei rõhugi tavapärasele nõukogude töörahva temaatikale.

Kui alguse otsa sain kiirelt kätte, siis lõpus läks lappama. Kommentaari raskusastme kohta tõlgendasin tegelikult kohe õigesti ja vaatasin isegi üsna algul õige koha pealt, kuid mitte piisavalt tähelepanelikult. Siis järgneva 45 minuti jooksul turnisin igal pool mujal kuni lõpuks enam muud üle ei jäänud, kui uuesti mõistlikult mõtlema hakata :o)

Leitud :) Alguses läks suhteliselt lihtsalt. Lõpus sai pilku pigem üleval hoitud, kuid aare tuli välja altpoolt põlve kõrguselt.

Neid militaarobjekte jagub ikka igasse Eesti otsa, saartele muidugi keskmisest veelgi enam. Ka siia ei olnud varem sattunud. Nüüd ka need ehitised ja see kant nähtud. Tänud kutsumast!

Militaaris on alati mõnus kolada. Lõpp oli minu jaoks kerge. Aitäh!

Pildi tagant sai kiirelt leitud vajalik vihje ja lõpppunktis läks samuti kiirelt.

Kadri leidis. Maastiku raskusaste pani alguses tõesti kõikjalt mujalt otsima. Konteiner on natukene katki.

 1 

Pildi leidsime üsna väledalt, kuid seal taga olev sein oli tumm mis tumm. Siiski, väikese pusimise peale õnnestus koordinaadid näppu saada ning järgmisesse kohta purjetada. Ja küll seal oli otsimist. Raskusaste 2,5 lubab ju ikkagi kõvemat pingutamist. Kui aare leitud, ajas peitja väide "mis mõnele ületamatu, see teisele lihtne" naerma ka. Tänud peitjale!

Siin olen ma neli aastat tagasi käinud, lihtsalt SPA'tamise vaheajal võtsin kaardi välja, panin punkti kaardile ja just siia ma sattusin. Tegelikult sattus täpike küll mere äärde, aga tee oli sama.
Esimesest punktis pääsesin kohe pärasst õige toa avastamist kohale. Lõpus osutus maastik 2,5 minu jaoks ületamatuks. Eks tuleb kunagi kolmas kord veel kohta külastada.

 3 

See aare jääb nüüd natukeseks meelde, kuna sai ise endale külma tehtud. Siia saabudes nägin veel vilksamisi Jutside auto tulesid. Kohale jõudes suutsin leida küll pildi aga suutsin kohe ka üle mõelda ja ei tulnud vihjel olev puit välja. Lõpuks ikka tuli mulle ilmutus peale. Sõitsin lõppu. Siin suutsin kõik võimalikud sõnaga sees olevad asjad läbi käija nii üleval all kui küljepeal. Lõpuks siiski tuli see õige sees ka välja. Kui olin logi kirja pannud, läksin autosse ja tahtsin alustada sõiduga. Nagu ikka läheb auto käivitamiseks vaja ju võtmeid ja kui ma nüüd kõik taskud, pingi alused ja ka auto ümbruse läbi käisin, tegin avastuse, et võtmeid ei ole. Mis nüüd saab? Teised võtmed on ju mandril. Hingasin sügavalt sisse, lülitasin sisse oma lambi ja proovisin võimalikult sama teed tagasi minna, kust olin liikunud. Jõudsin täpselt objekti ette, kui näen võti maas paneeli serva peal, nagu keegi oleks ta ilusti asetanud sinna. Võtmehoidaja ka välja sirutatult võtme küljes. Oleks see võti viis millimeetrit kõrvale kukkunud, oleks ta kuhugi vahele kukkunud. Ei tea mis saatus see oli, aga see oli nüüd küll õnn. Kui ma oleks kõik need sees kohad läbi käinud, see oleks küll karm olnud. Tänud peremehele ja geojumalale.

Kompleks oli lahe. Oleks tahtnud veelgi ringi kolada, aga paraku ennem oleks päevane aeg otsa saanud ja Undva poolsaare aarded oleks kõik võtmata jäänud, kunagi kindlasti tagasi.

Leitud

 2 

Arumaisaa, misasi mind selle koha küljes kinni hoiab, kõik need viimased 20 aastat ...

Vaatasime aarde ka üle. Pilt on alles, kuigi tiba mureneb servast, Muumid on ka alles. Söökla leti peale oli keegi kena kompa aretanud. Koordinaadid olid ka alles - aitüma suvistele ülekirjutajatele. Lõpus on ka seis endine - kellele olematu, kellele ületamatu - ja Triinu käis vaatas topsi ka üle. Logimisruumi jagub, mindagu ja pruugitagu seda.

Tänane menüü

Siin läheb nii pilditaguste koordinaatide leidmise, kui ka aarde väljasikutamise au Enele. Tänud.

Pildi leidsime, koordinaadid leidsime, aarde leidsime. Logiraamatu kättesaamisega oli vaid veidi raskusi. Õnneks leidus kotis abivahend. Britt - 78, Simon - 32, Lukas - 22 Lisaks olid kambas Bärbel, Otto.

Pilt leitud, koordinaadid leitud ja pärast pikka metsamatka ka aare.

Pildi olen ennegi leidnud (st. kohal olin teist korda), seekord jäid koordinaadid kiiresti silma. Lõpus keskendusime liialt maastikule 2.5. Oleks maastiku tase märgitud nt. 1.5, oleks oluliselt kiiremini läinud leidmine.

Pildi leidmine tuli kiirelt kuid lõpus olime veidi pimedad.

 1 

Mihklile mõte militaarbetoonist meeldis. Mulle ka. Esimeses kaalusime aknast sisenemist, aga siis läksime ikkagi uksest. Maal oli uhke, andmed loogilised. Muumitrollid siiani alles, meenub nüüd.

Teine punkt oli tuttav tüüpprojekt. Telefoniga oli null määratletav kui "ühesõnaga kusagil siin". Mihkel läks kõrgusi vallutama, ma luusisin niisama ringi, et kiiret pole. Ja siis leidsin aarde, kohast, kus ma seda miskipärast ei oodanud :) Aitäh!

 1 

Kellele mõistatus, kellele multi; kellele ületamatu, kellele olematu. Tore mõistatus, mis lahenes hästi. Naela kuskil jalga ei astunud. Aitäh!

 1 

Kuna ma kunstiteose pilti vaatasin põgusalt telefonist, siis otsisingi kuskil nurgas seisvat maalimõõtu objekti. Leides oli üllatus muidugi suur, kui seda nüüd päriselt nägin. Edasi läks kiirelt, pildi tagant info, siis antud koordinaatidele ja raskusastet testima .. praegu minu jaoks tubli 2.0, arenguruumi veel on, iseasi kuhu poole :) Aitäh.

 1 

Kõigepealt vaatasime ikka ringi, siis jõudsime ka õigesse tuppa, seisime ja imetlesime pikalt, seejärel vaatasime pildi taha ka, Kuldar silmas õiget asja ja liikusime tagasi õue. Meie kiire leiu peale tehti ilmselgelt üllatunud pilke, et missasja, juba leitud või? :) Saan aru, et me ei täitnud meile pandud lootusi, kahju kohe. Edasi läks nagu modellikoolis, kõht sisse, rind ette ja olemas ta oligi :)

Aitäh peitjale!

... kirjutas numbrid üle

Koordinaatidel osad numbrid niiskusest tuhmunud ja ei ole välja loetavad (vähemalt vööra käekirja puhul).

See oli midagi Tarvole, käis ringi ja mõistatas, mis ruumid kuskil olid. Nautis täiega. Suur tänu kutsumast, aare korras.

Leitud.

Enne loobumist viimane koht aga leidsime.

Aare leitud. Esimene punkt sai leitud kiirelt, teisega aga maadlesime omajagu aega. Koht oli kohe õige kuid aarde peidukat ei suutnud lihtsalt kohe leida. Lõpuks seda leides saime aru, et käisime sellest kohast ikka väga mitu korda mööda. Aarde seisund ok, kirjapulk võtke endiselt kindlasti kaasa.

Saaremaa geo 65/89. TFTC!

Leitud

 3 

Viimasel ajal ma mõistatusaardeid päris kardan, kuid see tundus peale vaadates jõukohane olevat. Läksin nulli ja kuidagi suutsin ma oma auto paigutada nii, et hoonele liginedes jäi kunstiteos kohe silma. Tormasin võidukalt majja ja avastasin, et sealtkaudu ei lähe sinna tuppa ühtegi ust. Väljas pidasin veidi aru, kuid õhtu viimaseid minuteid otsustasin siiski säästlikult kasutada ja seega ei hakanud tervet ringi ümber maja tegema - niisiis läksin aknast. Vinnasin end aknalauale, imetlesin maali, leidsin vihje ja kontrollisin seda gepsi sisestades igaks juhuks veel 4 korda, kuna viimase aja kogemused on näidanud mu võhiklikkust koordinaatide õigesti sisestamisel. Siis hüppasin läbi akna taas välja ilma, et oleks end kuskilt lõhki tõmmanud ja sõitsin lõppu.
Seal leidsin esmalt enda arvates kohutavalt geniaalse peidiku, mis paraku osutus tühjaks, hoolimata sellest, et ma oma 10 minutit tahtsin sealt midagigi välja võluda (sinna need nullis säästetud minutid kadusid). Viimaks jõudis ka mulle kohale, et seal pole midagi ega saagi olema, kui ma ise sinna midagi ei pane ning suundusin edasi. Ilma igasuguse ronimise ja põrutamiseta libisesin lõpuks aarde juurde ja tõmbasin selle ka kohe peidikust välja. Täitsa tore seiklus, tänud! Pärast käisin veel panka vaatamas, pildistamas.

Šuriku pank

 1 

Algul lugesime koordinaadid ning vaatasime, et järve kaldal on. Nullpunkti lähedalt tundus, et täielik võsa ning äkki põhja poolt saab paremini. Sõitsime autoga ringiga põhja, sest ei näinud lähedal olevat teed. Parkisime auto ning hakkasime jala tulema, jõudsime peidus olnud tee kaudu nullpunkti ning läksime järve juurde. Korralik võsa ning rägastik oli, siis tundus et siin pole eriti midagi. Helistasime ning saime teada, et vale koht. Vantsisime autosse ning läksime nullpunkti. Saime õiged numbrid ning lõppkohas vaatasin ruumid läbi ja aare oli viimases kohas.

Järjekordne baas. Kui pikeerivad pääsukesed välja arvata siis polnud seal majas liikumisega mingeid probleeme. Kartsin esialgu mingi überkeerulist süsteemi, kus pildi taha minek nõuab mingit teist sissepääsu või mida veel iganes. Koordinaadid leitud, aare samuti. Tänud!

Leitud,aitäh!

Natuke uurimist ja aare olemas

 1 

Alguse leidsin mina, aga lõppu läks Urve üksi otsima, mina loobusin :). EVEJ.

Esimene punkt tuli väga kiirelt. Järgmises punktis sai oma pool tundi otsitud ja lae alla ronitud. Hakkas juba loobumise mõte tekima, siis hakkan mõtlesin veel vihje peale... ja leitud ta sai.

Esimeses punktis läks kiiresti - täitsa kunstniku pilt ikka seal. Teises punktis läks aga jauramiseks lahti. Tirisin autost ka abivahendi kohale. Ikka mitukümmend minutit läks, enne kui väikese kavalpea üles leidsin. Tänud!

Aitab tänaseks küll...

Teistkorda tulles leidsime üles. Vaja ikka info lõpuni lugeda - aare on mikro

Leitud.

Leitud.

Pildi leidsime ikka viimasest ruumist, kuhu vaatasime. Edasi läks libedalt ning varsti saime logi kirja panna. Tänan!

Igaüks ronis vastavalt oma võimetele erinevates raskusastmetes ringi ja leitud ta saigi. Põhimõtte pärast pidi ka Aivar ikka lõpppunktis ära käima. evej, edasi panga poole.

Kui juba siin, siis kontrollisin seda ka. Esimene punkt püsib kenasti, polnud mingit tuunimist vaja. Lõpus olin valmis konteinerit vahetama, aga Alexi remont on selline, et ei hakanudki miskit ringi tegema, püsib küll ja veel. Alexile extra tänud veelkord!

 1 

Alex tuli kaasa kino nautima kuidas ma neid asju otsin. Esimeses punktis oli ta natuke pettunud, sest mingi vaist aitas mul suht kärmelt järgmise asja jaoks vajaliku leida , kuid lõpus sai ta ikka jupp aega peenikest naeru pidada. No eks mind ennast ajas ka lõpuks naerma kuidas ma oma ego üritasin kokku lappida. Aga kõik lõppes ikka õnnelikult, pea kaotanud tops leidis pea, mina sain ego kahjustamata päevavalgele ja elu oli kui lill, sumilased arvasid sedasama. Tänud peitjale!

elu on lill

lill on elu

 2 

Ei olnud seal midagi pooleks murdunud, tünn oli lihtsalt pea kaotanud. Et niiskus sisse ei poeks, hakkasin puidust uut pead voolima ja selle tegevuse käigus jäi kogemata ka öige punn pihku. Värskendasin ka kirjasi topsil ja nüüd on köik köige paremas korras:)

Jaotasime piirkonnad ja otsisime kõigepealt liiga rasked kohad, siis kergemad kohad ja siis jäi veel üle õige koht üle vaadata. Vahepeal märkasin, et aare vajab hooldust ja tahtsin küsida, et kas on ikka leitav, aga öö oli ja siis oli tops käes kah. Topsil oli puudu kaas, aga logid olid kirjutatavad. Aitäh!

Täna, 6+ aastat hiljem, aare veel logimata. Piinlik...

Täname õue kutsumast!

Meile tegelikult militaarlaga ei meeldi, saati siis veel hämaras. Esimese punkti leidmine oli õnneks kiire. Jutt raskusastmetest viitas ka lõpus kuhu suunduda, aga seal sai küll kõik võimalikud urkad läbivalgustada, ennem kui mõistus pähe tagasi tuli. Aitähh, seega on see koht nüüd külastatud

Lõppaare on pooleks murtud.

Militaarehitised on alati lahedad. Tegin majas tiiru, võtsin numbrid, läksin lõppu ja logisin. Ei mingeid raskusi. Aitäh!

Mõnele meist oli maastik 1,0. Nemad otsisid. Peidukoht oli loogiline. Tõeline Nõukogude Armee "ehituskunst".

Igaks juhuks võtsime kõikvõimaliku varustuse kaasa, mida sellistes tingimustes võiks vaja minna. Kuid tegelikult oleks võinud minna ka kaks kätt taskus. Peale madala ülelennuga ehmatanud pääsukese midagi ekstreemset ei toimunud. Pildi ja selle taga peitunud koordinaadid leidsime kiirelt. Ka lõppaare paljastus kiirelt. Õnneks ühtegi piiravat tegurit aarde kättesaamiseks ei olnud. Teinekord on sportimisest ka kasu :)

 2 

Mulle üldiselt kõiksugused sellised vanad rajatised väga meeldivad, nii et siin oli, mida uudistada. Pildi leidsime viimasest toast, kuhu sisse vaatasime ja lõpuks saime ka koordinaadid tema tagant kätte.

Jalutasime siis rahulikult lõppu ja siis algas otsimine. Siinkohal peaks seletama, et hommikul oli täpselt nii palju aega, et gepsu salvestada järjekorras koordinaadid, mida on kavas külastada ja kõik. Ei olnud aega üles märkida ei raskusastmeid, suuruseid ega midagi muud. Ainus abivahend lõpp-punktides olid üksikud detailid, mis kirjeldustest meeles olid. Pärast umbes 10 minutit tulutut vahtimist läks käiku variant "kõne sõbrale" ehk siis "kuule vaata see aare siinkohas kaardil onju..." (ei olnud esimene kord, kui variant käiku läks täna).

Õnneks oli kõnest palju abi, otsingupiirkond muutus palju konkreetsemaks ning õigepea saimegi logi kirja. Siit edasi järgmiste seikluste poole.

Aitäh!

Kohale jõudes polnud pildist aimugi. Mõtlesin ringi vaadata ja siis peitja käest nõu küsida, et mida otsida. Kohapeal aga selgus, et ega seal kunsti niipalju ka pole. Seega tulid ka koordinaadid välja ja suundusin lõpu poole. Alguses ei jäänud midagi silma, siis aga lugesin uuesti raskusastet ja lõi pirni põlema. Konteiner täitsa purunäru, aga sisu õnneks korras. Aitäh peitjale.

 1 

Seda aaret me tegelikult algselt plaani ei võtnud, aga kuna juba Undvas olime, siis mõtlesime ka seda uurida. Sellised kohad tekitavad alati kõhedust ja ega poleks tahtnud ju sinna hoonesse sisse minna, aga koordinaadid olid seal. Tuli siis julgus kokku võtta ja endale kinnitada, et julge hundi rind on rasvane. Noh, oligi, sest koordinaadid leidsime kiirelt. Suundusime aarde poole - otsimisega läks küll pisut aega, kuid lõpuks siiski leidsime. Oli põnev seiklus, aga samas oli hea meel, et sealt kiirelt minema saime :D

 1 

Järg jõudis selle aardeni ning aju nõudis juba mõistatusega aaret-seega kõik sobis :D. Kohale jõudes null-punkti oli teada pilt ning tuli majja sisse minna, et see leida. Algul ronisin aknaraamile, kuid sealt ei paistnud otsitavat. Sellised kohad väga meeltmööda ja suund aknast sissepoole pilti otsima. Natukene ruume uudistades, kuni pilt leitud. Väike mõtlemine vihje üle ning suund õigesse kohta võetud ning vastavad numbrid leitud :D. Nähtud ka ilmast lahkunud pääsukesi. Õnneks muid taolisi üllatusi ette ei tulnud ning mugusid ka ei olnud ringi luusimas. Kogu see kant pakkus väga palju uudistamist ning kindlasti ei jää see viimaseks külastuskorraks. Aarde otsimisega läks ka veidi aega ja leid tuli kätte tegelikult puhtjuhuslikult :D.

 1 

Karu tõmbas kõhu sisse ja mahtus läbi, ei jäänud Puhhi moodi kinni. Tänud

pilt,mõistatus,sale mees ! Tänud !

 1 

Leitud. Meil oli sale mees kaasas. :)

Esimeses punktis probleeme eriti ei tekkinud, kuid lõpus olin natuke hädas, sest kehakaal on natuke suur, kuid lõpuks aitas mõistus aardele läheneda.

Algul lugesin koordinaate valesti ja otsin vales kohas tunnikese. Õigetel koordinaatidel läks kähku. Tänan.

Koordinaadid leidsime kiiresti ning oli põnev niisamagi majas ringi kolada. Lõpp-punktis otsisime üsna kaua. Mitu korda sai õigesse kohta vaadatud, kuid ei näinud. Priit leidis lõpuks aarde, selle ots oli katkine ning puudus kork. Kindlasti vaja oma kirjutusvahendit.

Aega läks aga asja sai. Esimesest punktist leidsime koordinaadid üllatavalt kiiresti. See eest lõpp-punktis läks ikka korralikult aega. Lugesime logisid, nuputasime ja tuhlasime ikka kõvasti ringi. Aare sai lõpuks ikka leitud. Konteineri ots on veidi katki nii, et see kork sinna enam ei istu. Muidu oli aare heas korras.

 1 

Seda pilti tean juba ammusest ajast, probleeme valmistas koordinaatide otsimine. Peale seda kui kõik ruumid olid läbi käidud, lugesin uuesti aarde kirjeldust ja siis süttis pirn, mis juhtis mind õigele teele. Aare ise tuli väga vaevaliselt, olin juba loobunud ja oma teed jätkanud, kui äkki süttis teine pirn ja tagasi minnes leidsin aarde kohe :D . Küll aga aarde konteiner on puru ja vajaks väljavahetamist!!

Pilt ikka veel endine!

Keegi on aaret tösiselt kaitsnud!

Esimesel öhtul minnes jäid kordinaadid leidmata ... Aga hing ei andnud rahu ja tagasi minnes avastasin kordinaadid suht kiirelt ja veel kohast kus sai neid uuritud ka eelmine kord , aga silma ei hakkanud kuidagi ... Lõpuaardega läks kah veits aega , aga tuli seegi lõpuks välja ;)

Päris palju aega läks selle aardega. EVEJ

 1 

Leisi poolt lähenedes sain jälle nautida kiireid ja kurvilisi Saare teid, kahjuks on enamus neist kaotanud oma päris õige võlu ja on nüüd asfaltkatte all. Baas oli samuti põnev koht, siiski tuleb natuke kadestada Algaja seltskonda, kes sai siin pimedas palju paremaid elamusi :P. Üldiselt läks meil see asi valutult ja kiirelt ja edasi jätkasime juba mööda maalilisi Saare kruusakaid. Koht oli äge, aitähh!

 1 

Kaugel oli see Undva, eriti nii käänulisi teid pidi lähenedes (põhjarannikult). Mõni meist muidugi kurvastas, et teed on nüüd asfaldi alla maetud ja libedat muda oli minimaalselt :P Baasi saime uurida täies päevavalguses ja nii võis ainult ette kujutada, kui põnev Algaja-perel siin oli aega veeta. Vihje oli abiks ja kaua ei läinud kummaski kohas. Maastiku testi läbisime mõlemad, õnneks olid saaremaised lõunad siis veel söömata :) Aitäh, lahe aare!

Topelt

Meil käis kõik tähtsuse järjekorras. Kõigepealt leidsime kärvanud kähriku, siis pildi ja seejärel koordinaadid. Aarde järel käis mõjuvatel põhjustel Janne. Aardekonteineri olemus tekitas küsitavusi aga muidu täname!

Koordinaatide leidmiseks tuli muidugi enne terve vana kasarmu pahupidi põõrata :). Vana kasarmuhoonet ja sõjaväebaasi olukorda vaadates tabad end mõttelt, et kas tõesti on nii palju aega juba mõõdunud ajast, kui viisnurka kandvad sõdurid meie maalt lahkusid. Loodus võtab visalt ja järeleandmatult kõik tagasi.

Mõistatuse lahendamiseks andsin poistele natuke vihjeid, aga lõpp-punktis said nad üsna pikalt ise otsida. Ka need vanad ehitised olid nende jaoks huvitavad ja tekitasid igasuguseid küsimusi.

Päeva viimane otsimine. Kergelt valutav käsi ja katkine põlv olid tuju juba suht nulliks teinud. Teadmine, et mu ravikindlustuse kehtivus on küsitav ning samal käel oli kevadel mitu kuud taastusravi peale õlaluu murdu ... suutsid veelgi mu tuju rikkuda. Et miks küll geopeitudes suudan viga saada. Nähes mahajäetud maja ning kirjeldust lugedes, oli deja vu tunne. Deaf-mutes, üks kohutav kogemus Sõrves, jne. Tegin ja aeglase tiiru majja, pildi avastasin pea koheselt kuid koordinaadid pildi tagant ja puidult jäid silmamata. Ei oska ja koht ei motiveerinud pikamalt aega veetma.

Meeldiv jalutuskäik ja meeldivad õunad. Finišis tekkis selline tunne, et mulle tehakse ikka meeletuid komplimente. Mina nimelt praos probleemi ei näinud. :D Tagasiteel oli tuul piisavalt soodne, et ka paisund kährik avastada. Tänud aarde peitmise eest!

Leitud.

Natuke oli maadlemist, et õigest kohast õige asi leida :) Tänud aarde eest!

Leid tuli mõistliku ajaga, tänan!

Abrukalt saime kindlamale maale väga valgel ajal ja nii oli ühine otsus, et käime sipsti Undval ka ära. Ega need militaarobjektid mu lemmikud pole, aga kui juba kohal olin ja kena pildi ära nägin, tekkis huvi ka koordinaatide vastu. Miki leidis enne, kui me saime otsima hakata. Nüüd oli vaja lõpp ka ära vormistada. Pidime küll veidi järjekorras ootama, kuni leedulased oma fotosessiooni lõpetasid ja lahkusid, siis oli jälle ainult kirjutamise vaev.

 2 

Meie seiklusrikka merereisi viimane otsitud ja leitud aare. Kusjuures, mitte üks ei jäänud leidmata. Ja vaid ühel Saaremaa (2) aardel tegin kohalolekukontrolli ning sain vastuse, et otsin kilomeetreid valest kohast :-D

Polnud paha baas, omapäi siia seisma jäetud. Inimtühi, tuulevaikne, omaette. Nagu meiegi siin. Ei häirinud eriliselt võimalike kohalike asukate elu. Pildi sisse minek läks sujuvalt, leidsime koordinaadid kärmelt. Tegin veel tervele majale tiiru peale, et poleks lihtsalt skoorimine ;-)

Lõpus enam nii hõlpsalt ei läinud. Saime ikka igal tasapinnal igast urkaid läbi kougitud, turnitud, libistatud. Lõpuks tuli aare ikkagi täpselt koordinaatidelt välja. Seda enam oli leiurõõm suur, ei vajanud kõrvalist abi. Olgu, siiski, logisid jõudsin vist lugeda, aga need mind ei suunanud. Igatahes lõpp hea, kõik hea. Lahkudes oli mõnus tunne - ilm oli jätkuvalt päikseline, aarded said leitud, kaart puhastatud, saun ja chill (mitte õrnas varjus) ootasid. Üldse oli elu ilus seal saare peal. Mitte et mandrilgi viga oleks.

Aarde punktid korras. Täname siia kutsumast ja aarde eest! Undva ise oli kenam koht kui Undva baas, aga selleks tulebki ka baasis ära käia :-)

Selle asjaga läks lihtsalt. Esindatud olid ka erinevad kaalukategooriad, nii et logimisega ei tekkinud probleeme. Täname huvitavasse paika juhatamast.

 2 

Ei teagi, kas see oli hasart või lihtsalt saarlase kangus, aga tagasi ma sinna majja läksin. Seekord üksi, aga see-eest keset suurt päeva, st valgel ajal. Olemine seal majas oli isegi päevasel ajal natuke kõhe, sest igasuguseid hääli tuli igalt poolt. Aga üsna ruttu sai selgeks, et neid kahtlasi plaksatusi ja naksatusi jne tekitas peamiselt läbi lagede ja seinade tilkuv vihmavesi. Võtsin siis jälle taskulambi ja hakkasin uuesti läbi kammima ala "pildi taga". Kolmandal ringil hakkasin juba meelt heitma, aga siis ootamatult ikkagi ma need koordinaadid leidsin. Eks loogika on ikka abiks, arutu otsimise asemel. Edasi läks asi juba lihtsamaks. Järgmises kohas sai küll ka igasugused pisemadki õnarused läbi vaadatud, aga vähemasti oli see otsing tulemuslik ja ka selle aarde logisse sain kirjutada viiendana:) Väga kavalasti välja mõeldud aare kokkuvõttes, tänud peitjale. Ja selline mõte veel lõpetuseks, et kuigi tegelikult on sellised majad ju lihtsalt üks hunnik kive ja rauda ja betooni, aga astud sisse ja kohe hakkab fantaasia tööle. Kes kujutab ette nurga taga varitsevaid tegelasi, kes metsloomi, kes selle maja varasemate aegade sündmusi - kõigil põnevust kui palju:)

 1 

Saabusime üsna hilisel õhtupoolikul aaret otsima, kolmekesi, aga üheainsa taskulambiga. Pildi leidmine oli lihtne, aga sealt edasi läks asi käest ära. Koordinaatide asemel leidsime kõike muud huvitavat, mida eelmised leidjadki siin juba on maininud - hunnikute viisi risu ja klaasikilde, mingi looma jäänused, tundmatu pealuu, pimeda toa musta auguga jne. Tegime ikka päris mitu tiiru peale sellele maja osale, mida võiks määratleda kui "pildi taga", aga ei leidnud ikkagi. Kui laps koos lapsehoidjaga kogemata autos istudes pikalt signaali andis, siis me ülejäänud mõtlesime, et nüüd sai kellelgi limiit täis ja sibasime auto juurde, aga kuna see oli valehäire, siis mõni pikema kannatusega inimene otsis veel edasi. Siis mõne aja pärast tuli kusagilt metsa poolt üks kahtlane onuke, selline räsitud olemisega, kangesti uuris meid autos ootajaid, aga jalutas siiski edasi. Kuidagi kõhe hakkas ikkagi, kamandasime kamba autosse ja sõitsime minema. Kusjuures sõitsime sellele onukesele järele, ainsat võimalikku teed mööda, aga teda seal tee peal küll enam ei olnud. Kummaline - nii see onuke kui see suur maja sellisel hilisel õhtutunnil.

 3 

Peale ohtrat muru närimist septembri kuus( täna juba 11.09) mõlgutasin, et kas minna Narva uusi aardeid otsima või mitte. Einestamise aeg totsatasin ka arvuti taha ja pudru pidi kurku kinni jääma kui GC lehte vaatasin-sihuke hunnik uusi aardeid ja pooled vähem kui kümne minuti kaugusel! Mida teha? Ah...login parem mõned vanad asjad ja lasen teistel tormata...Igatahes- peale Algaja logi selle aarde puhul soovitaksin tal välja anda kogutud teosed: Algaja juhtumised geoaarete jahil ning oleksin tellimis nimekirjas esimene ja ükski veteran ei trügi vahele! Kõõksun veel tänagi kui ta logi loen :) Meie seiklus(haaa, taas ilukirjanduslik liialdus) oli nii proosaline, et kohe kurb hakkab. Kuna kumbki meist ei ole akendest sisse ronimise vormis, siis sisenesime ilusti uksest ja viisaka inimesena teretasime kõige pealt, kahes keeles loomulikult. Niikaua kui mina nautisin kena maastiku motiivi mis oli seinale maalitud, oli Kadri juba koordinaadid välja nohistanud! Nii igav on ju nii...isegi mulle ei helistanud, et tule otsima. Veeresin siis ka "tagakambrisse" ja vahtisin ise kah neid mõistatuslike numbreid(kohe seletan miks mõistatuslikke). Ronisime veel ka kõik teised toad läbi, et silmaringi avardada ja kui majast väljusime...haaa...me ju polnud neid nähtud numbreid üles kirjutanud! Vapra naisena suundus Kadri uuesti tondilossi ja uuesti väljudes klõbistas midagi gepsuga ja see juhatas...samasse majja! Tere talv! Kuna ta oli ka fotole püüdnud kritselduse, siis kontrollisime auto juures mõlemad oma nägemist, kuid ikka saatis nool meid tagasi kus kohast tulime. Hannese asjadega on varemgi vimkasi olnud ja nii me autosse istusime, et peatrepile ligemale sõita ja uuesti sukelduda sellesse onni. Sain vaevu ümber nurga sõidetud kui kõrvalistmelt tuli verbaalne sõnum, et oota...me sõidame eesmärgist kaugemale! Põrguvärk ja seitse tulist! Korraga oli vajalik eesmärk meil mitusada meetrit selja taga! Asja kontrolliks tagusin ka oma auto navisse leitud numbrid sisse, mühatasin ning sõitsin järgmisele objektile, et ennast taas tunda...liigsena. Sedakorda siis selles mõttes, et vajaliku kohta jõudmiseks oleks pidanud ma mitte poolduma vaid vähemalt kolmeks jaguma. Tundub, et mul on viimane aeg mingite Kaalunälgijatega liituda kuna nooremaks ja osavamaks on palju keerulisem saada. Õnneks suutis Kadri endast pinnalaotuse teha ja libises nagu maksuameti teatis pilust sisse, et see saadana mikro välja õngitseda. Vot see aare oli minu jaoks tõeliselt nii lähedal aga samas nii kaugel. Oota sa kõigiti austatud peitja...kord oled ka sina üksi ja otsid ilma noorema ja peenema põlvkonnata! Tänud saad aga selle aarde eest kohe: aitäh!

 3 

Vaata kust otsast seda asja, siis no ei olnud nii meeleolukat aardeotsingut kui näiteks Algajal. Kogu etenduselt oleks nagu lavadekoratsioonid maha võetud või üles panemata jäetud. Ei sigu, ei muid kahtlasi olendeid.
Valgustusest parem ei räägigi. Ei mingeid efektseid äikesenooli ega põuavälgu sirutusi üle taevalaotuse...
No ja heli... see oli puha maha keeratud. Ei ohanud keegi, ei ähkinud keegi, ei olnud kuulda kõuekõminat, ei sigade röhkimist... ei midagi. Vaid vaikne tuul laperdamas tapeetides.
Osatäitjatega oli ka koonerdatud, vaid kaks tükki ilmus meie näol kohale ja läks majja uitama. Isegi seal läks nii kiiresti ja kergelt, et polnudki vähimatki põhjust haarata telefon ja nuriseda peitja kallal, et miks ja kuhu ja kuidas. Tuli võtta vaid lõpu koordinaadid pildile ja... uuesti majja tagasi tulla, et üles ka kirjutada kogu see numbrite rodu. Päike oli õues nii ere, et fotolt ei lugenud välja miskit...

Hiljem selgus, et siin majas teise punkti asukohta otsides olid naiste ja meeste loogika jälle eri jalga astunud. Õnneks lõpptulemust see oluliselt ei mõjutanud. ;)

Ja nii jäidki nägemata surnud ja elusad linnud-loomad. Vaid seinapilt oli alles ja vääris imetlust koos kaasaegsema joonistusega Muumitrollide elust vastasseinas...
Nii löntsisimegi lõppu ja seal polnud ka kahtlust, kus aare asub. Mnjah, lapstööjõu alatu kasutamine on toime pandud. Korda pole, ma ütlen küll!

Eks oli vaja siis ennastki paarkümmend aastat nooremaks kujutada, mõningane lisavarustus kooomale pakkida ja logi kirja lõpuks panna. :D

Aitäh! Kõige rohkem kunsti rahvani toomise eest! Aare korras!

... ja tagasitee oli millegipärast raskem. Olin vist nii ennast- ja õhku täis... (jee, jee mahtusin, leidsin ja üleüldse on geopeitus väga mõnus...)

Aare juba leitud ka :) Esimese punkti juures lahenes kõik iseenesest väga hästi, aga teise punkti juures oli oluliseks abinõuks Maku üks kommentaar. Aardest oli puudu kirjutusvahend. Mikroaarete puhul pole see ilmselt nõutud, aga võib-olla võib igaks juhuks aarde kirjelduses ära mainida. Meil oli oma kirjutusvahend kaasas. Tänud peitjale, mulle sellised mahajäetud sõjaväe hooned meeldivad!

On muidugi :-). Ärge palun alguses üle mõelge, lihtne asi on.

Ka nii saab, aga seal aaret ei ole

Kas aare on leitav ka ilma peitjaga konsulteerimata?

 8 

Peale eelmiste aarete väga kiiret leidmist tulin siia juba heas tujus. Ah, et mingi mahajäetud sõjaväe osa ? No neid on ju ennegi nähtud. Sõitsime mingite rajakeste peal. Kõige tähtsam oli igasugu maas vedelevat risu näha, et mitte rehvivahetusega tegelema hakata. Peale tükki ukerdamist olime kohal. Ahaa, näe see maja seal. Sõitsime kuskile maja juurde ja siis hakkasin kirjeldust lugema. Siuke pilt ? Värviline ka veel ? Mingi kiuksuga teema nagunii, pole võimalik, et venelased ise sellise pildi tegid. Olin juba valmistunud mingit imepisikest fotot kuskilt praost välja tõmbama. Loomulikult läksime sisse valest uksest. Aga pilt oli kohe näha. Oligi siuke suur asi seina peal. Mina pidasin Maku kombel aknast rünnakut liiga barbaarseks ja kõndisime ümber maja õige ukseni. Läksime sisse ja kõik oli rahulik. Ai pagan see pilt on ju seina küljes kinni. Aga pildi taga on tuba. Otsisime tükk aega, igasugu liistude pealt. Mitte midagi. Eee.. aga seal on ju veel tubasid. Töllerdasime kogu maja läbi, igasugu sodi vedeles maas. Kuskilt hakkas mingi mürin pihta. Vist on äike. No ikka juhtub, et on. Siis hakkas hämaraks minema. Aga lamp oli juba algusest peale kaasas. Peale teist ringi põhjalikku otsimist oli juba üsna hämar ja mürin läks kah valjemaks. Hmm, aga lõppaarde vihje oli ju sees. Otsiks parem kohe seest. Käisin mõtliku näoga veel kõik toad läbi, muukisin kõiki pragusid. Igasugu jõledusi tuli välja. Siis leidsin mingi koera muumia. Krt, see pole enam huvitav. Helen arvas, et talle aitab ja läks autosse. Natukese aja peale oli ta hirmsa jooksuga tagasi. Pidi mingi suur loom olema. Kui ta maha rahunes siis saime aru, et üsna auto juures oli metssiga. Ikka suur, mingi 400 kilo vähemalt. Hakkasin juba kergelt närvi minema. Tegime veel ühe ringi. Mingis toas hakkas hull rabelemine peale. Kõik ehmatasid ära. Et nüüd on mingi elukas ka veel siin. Lõpuks tuli välja, et mingi lind lendas seal vastu seinu, ju ei näinud kuhu minna. Hea, et ta nokkapidi pähe ei lennanud. Suunasin siis lambi kuskile ukseauku ja mõne aja pärast lendas linnuke ka sinna. Aega oli läinud juba tugevalt üle tunni. Sobrasin mingites täiesti valedes kohtades igasugu prügi ja klaasikildude vahel. Krt ikka ei midagi. Äike läks kah järjest ülbemaks. Viimaks arvasin, et uuriks peitjalt mis sigadusega ta hakkama on saanud, sest naised ei kannatanud enam seal majas olla ja eelmiste asjadega on sama peitja ikka üllatanud. Aga mobla oli autos. Tasakesi hiilisime auto juurde, et vbl see siga on kuskil lähedal. Lambiga vehkides ei näinud siiski kedagi. Autosse jõudsime napilt enne jämedat padukat. Tahtsin minema sõita aga arvasin siiski, et no mis seal ikka juhtuda saab ja mine tea millal ma siia uuesti satun. Peitja ei saanud üleüldse aru, et mis pagana moodi me seda ei leia. Maku oli kah samamoodi hädas olnud. Kui ta ütles kuskohas see koordinaat on siis olin enda peale mitte just vähe solvunud. No nii lihtsat asja mitte leida on ikka eriti nõme. Tunnistasin, et tema võit ja siis kirjeldasin talle mis toimub. Mingi jõle äike, pime, igasugu elusad ja surnud loomad. Umbes nagu mingi õudusfilm. Sõitsin autoga õige ukse juurde ja tormasin naiste hirmunud pilkude all läbi paduka majasse tagasi. Leidsin koordinaadi, tegin pildi ja siis uuesti autosse tagasi. Vihm läks veel hullemaks, umbes 10 meetrit kõndimist oli täpselt sama mis dušši all käia ja äike oli selline, et kaks sekundit pimedust oli pikk aeg. Koordinaat aga näitas sinnasamma majja. Selle koeramuumia juures olevasse suurde tuppa. Krt, peab veel sinna tondilossi minema. Küsimusele, et kes kaasa tuleb sain vastuseks üsna teravalt teada kes ma olen ja mida minust arvatakse. Läksin siis üksi. Taaskord uurisin kõiki asju, torkisin igasugu vastikust tekitavaid augukesi ja lõpuks leidsin veel mingid surnud linnud, kes olid kuskile auku kinni jäänud. Mulle hakkasid meenuma arvutimängud kus jõlgud ühest ruumist teise ja siis tuleb kuskilt seina seest mingi jobu ja äsab sulle kaikaga piki kolu. Üle poole tunni töllerdasin ja siis hakkasin lõpuks uurima, et kas ma ikka toksisin õige koordinaadi sinna. Läksin sinna koordinaadituppa tagasi, klaasikillud talla all ragisemas. Samas ma enam igasugu krõbinate peale ei erutund, sest ümbritsev äikesemürin oli peaaegu kurdiks muutnud. Aga koordinaat oli õige. Vahtisin mõtliku näoga aparaati ja proovsin aru saada, et kuskohas siin majas veel mingi auk on mida ma pole torkinud. Aga GPS oli miskil segasel põhjusel punktikese pannud mõistatuse nullist 6 meetrit mujale. Peale resetit otsustas masin, et on vist piisavalt mind seal majas hoidnud ja näitas nüüd juba pea pool kilti mujale. Kirusin seda kasti ja jooksin autosse, et sealt majast lõplikult uttu tõmmata. Naised olid juba täiesti vait ja olid valmis siia enam mitte kunagi tulema, ükskõik millega neid ka meelitada. Päris lõpus oli palju lihtsam. Kuigi ka seal mingit majakest nähes saadeti mind koheselt kuradile, kui ma küsisin, et kes kaasa tuleb. Aga logi läks siiski kirja ja territooriumilt väljudes läks kergemaks. Päeval ja rahuliku ilmaga on seal vbl täitsa huvitav ringi jalutada. Järgmine aare ootas mind Muhus ja teel sinna läks autol esitule pirn katki. Täiesti loomulik asjade käik. Kuressaares leidsin ka lõpuks ühe tankla, mis oli öösel lahti ja seal müüjaga rääkides ei uskunud ta pooltki minu juttu mingist vihmast, sest tankla juures polnud sadanud mitte silpigi. See oli vaieldamatult minu selle aasta kõige kõvem elamus. Ja kuigi aasta pole veel läbi olen kindel, et mingit samasugust asja sel aastal enam ei tule.

 7 

Eilne saamatus kandus tänasesse päeva kaasa, mitte ei tahtnud need aarded tulla lihtsalt. Isiklikult ei olnud mul sellisest baasist aimugi, kuigi ta väga loogiline on, et ta just seal asus :). Enne kui Kuressaarest hakkasin sõitma, võtsin igaks juhuks kaasa ka kalastusvahendid, mitte et minna kalale vaid kui vihjet lugesin tekkis mul kaks erinevat teooriat selle üle, üks seostus õngitsemisega teine ühe muu asjaga, mille muutmine ei olnud nii lühikese ajaga kahjuks võimalik.

Kohale jõudsin ilusasti, kuigi see koht mu lemmikute killast ei olnud, sest kus juhtuvad õudusfilmides tegevused, üksikutes mahajäetud hoonetes kuhu ronivad mingid suvalised inimesed ja nii nad ükshaaval seal maha notitakse. Kahjuks olin üksinda ja teadsin, et kui suren siis õnneks või kahjuks esimesena.

Leidsin ukse ja astusin sisse, otseloomulikult olin sisenenud valest kohast ja pidin nüüd akna kaudu end libistama õigesse ruumi. Maal vaatas kohe vastu ja lootus kiiresti siit vehkat teha suurenes tunduvalt. Nii ma siis oma mõtetes sisenesin potensiaalsesse õudukasse ja hakkasin neid koordinaate otsima. Otsisin väga hoolikalt ühe toa läbi, teise (see oli juba kottpime, põrandas lahmakas auk, kohe päris õuduka stsenaarium juba), kolmanda jne, sest kõik nad olid ju pilditagused toad. Läksin teisele ringile, iga kord kui pidin mööduma sellest kinnimüüritud kottpimedast toast mõtlesin, et nüüd ta/nad tulevad sealt aga ei tulnud midagi.

Ühel hetkel vaatasin kella, uurisin geolehte ja leidsin, et aarde peitja on öösel sees käinud, sellest juba vähemalt 6h möödas, et mis ta ikka magab ehk aitab mõtestada pildi taga seletust. Saatsin sõnumi aga vastust ei tulnud, vahepeal tegin veel ühe tiiru ruumides, sest vihje puit võib olla ju ka telliskivide taga olev puiduliist vms. Vihaga käisin isegi kaks korda seal hirmsas augus ära, ei midagi.

Panin kõned peale, ikka ei midagi. Ühel hetkel helistas mulle väga unise häälega Hannes ja saatis mu reketiteooriad kuu peale ja nii ma siis rahulikult läksin õigesse kohta, mis oli väga loogiline, täiesti lihtne, arusaadav ja sain oma koordinaadid kirja. Paik mis tundus enne päris öövastav oli lahkudes juba päris hubane. Igatahes kui kellelgi on soovi ekskursiooni siin majas saada, võtke ühendust, paneme aja paika, lepime hinnas kokku ja räägin teile nendest jalajälgedest mida ma siin mõttetult tegin, ruumide sisekujundusest ja selle pimeda augu sisust :P

Enne kui lõpppunkti jõudsin esitas aardepeitja mulle esmapilgul väga imeliku küsimuse, et kui suur ma olen, kiiresti valetasin talle end mõned kilod kergemaks nagu oleks modell, keda kohe valitakse mõnele fotosessioonile ja sain vastuseks, et siis peaks olema asi korras, õnneks oligi ja järjekordne FTF sai kirja.

Lahkudes veel mõtlesin, et oleks pidanud aarded teistpidi otsima, siis oleks saanud Hannese 7 ajal ülesse ajada :P Mõnus hommik oli mul seal Undva kandis, kindlasti tulen veel tagasi ja teen tutvust ka teiste majadega, loodan, et mitte nii põhjalikult.

3 FTF-i päevas, tavaliselt ei tule Saaremaale aastas ka nii palju aardeid kui seekord FTF-e :P Mõnus värk, nüüd saan vajadusel hea raha eest ka Hannesele hooldusteenust seal kandis pakkuda :)

Tahad ekskursiooni?