Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Saaremaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Pakitu aarde arhiveerimisel töötuks jäänud karp otsis juba ammu uut ametit. Ja leidis selle siin, Undvas, vanade rannavallide vahel. Otsimisrõõmu vast liiga palju ei ole, aga seda enam tasub rannas ringi vaadata. Kui siinsetest lillakatest rannavallidest väheks jääb, kõnni itta, Suuriku panga poole – isegi üks liivasem ujumiskoht jääb teele. Või mine läände, päris Undva ninale välja, veel sealt edasi merre, kuni kivide ja veealuse järsakuni välja – põhi ju kannab. Või otsi üks varjulisem koht, pane selg vastu paasi ja lihtsalt ole.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: lumega_leitav (2), lemmikloomasõbralik (1), ilus_vaade (1), mahajäetud_ehitis (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC4J22R
Logiteadete statistika: 145 (100,0%) 0 2 1 0 0 0 Kokku: 148
Lillat oli siin näha nii nõmmliivatee kui ka rannaliiva näol ja kujul. Otsima liiga kaua ei pidanud. Võtsime kaasa ränduri. Aitäh peitmast!
Sai mõlemad ehitused üle vaadatud, üks neist peitis aaret. Õnneks oli maja heaks tuulevarjuks logimisel. Tänud!
Meil oli Vaigu aardest siia väga kena matk ja panime mitu võimalikku telkimiskohta endale kõrva taha. Siin meeldis, kuna maastik oli täpselt see õige Saaremaa rannaniit. Aitäh kutsumast!
Karjamaad sihtotstarbeliselt ei kasutatud, kõik väravad olid valla. Aare jäi kohe näppu, mõnus oli selg vastu putka seina toetada ja nägu päikese poole keerata. Tuulevarjus täitsa suvine tunne. Aitäh!
Kõigepealt silmadega objektile tiir peale ja kuna ainult üks hea koht silma jäi, siis pidi seda kontrollima ning aare oligi käes. Aitäh!
Ka selle peatuse jõudsime napilt tehtud. Kuna suur osa sellest nukist jäi nagunii kättesaamatuks, siis eks jõuab selle rannaga tutvumise osa järgmisel visiidil ette võtta. Tänud aarde eest!
Midagi meil koordinaatidega ei klappinud, otsisime tükk aega valest kohast. Lõpuks usaldasime sisetunnet ja aare sai koheselt leitud. Aitäh peitjale!
Leitud teisest loogilisest kohast. Mõnusalt vaikne paik, nagu maailma veerekesel. Edasi liikusime päris Undva nina tippu välja. Kniks.
Kohale jõudes tuvastasin sobiva peidukoha kiiresti aga ise küüsi taha ei suutnud ajada. Kaupo sobis suurepäraseks abivahendiks, ning suunasin tüübi õigesse kohta. Edasi oli juba vormistamise küsimus.
Tänud.
Kitsed kalpsasid meie tuleku peale minema, pole ka ime kui tuleb seltskond, ronib üle traadi ning kukub putkat uurima. Tasub muidugi igaks juhuks kaugemale põgeneda. Putka sai inspekteeritud, otsitav tulemuslikult leitud. Aitäh.
Nii me seda kodumaad ja kodusaart vaikselt tundma 6pime aare aarde haaval. Ilma geopeituseta jääks ikka nii palju omapäraseid kohti nägemata. Nyyd siis see koht ka avastatud ;) Tänud peitjale
Kogu aeg arvasin, et see GP #2100, aga tuuri jooksul selgus, et üks varasem aare eelmisest Saaremaa tripist on jäänud logimata, nii et sellest siis 2101. Igatahes mõnus putka, kiire leid.
Ringi sai vaadatud ja vaatamist tõesti jätkus. Teekonda aardeni takistas aga elektrikarjus. Polnud huvi testida, kas särts ka sees on, vaid hüppasin üle ja tagasi samuti. Vahepeal noppisin muidugi aarde ka ära. :) Aitäh!
Leppisime kokku,et sisse läheb üks ja lahtisest väravast. Logimiseks kasutasin kaasas olevat abivahendit.Autosse saamiseks ronisin üle elektrikarjuse, värisema ei võtnud, vist polnud voolu sees.. Tänud
Hoolimata liikumist piiravast elektrikarjusest (kas inimeste või lammaste piiramiseks?) sai edukalt leitud. Lahe koht - suur tänu!
Tuul ähvardas juukseid peast viia, aga taevas oli selge ja ilm päikeseline. Meri imekaunilt sinine. Pisut akrobaatikat, võimlemisharjutusi, varba-sõrmesirutust ja nipitamist ja meeskonnatöõd ning meite logi sai kirja.
Tegime nagu peitja soovitas, vaatasime rannas ringi. Aarde leidsime ka. Aitäh!
Nautisime ilusat ilma, jalutasime ja logisime vahepeal ka aarde ära. Aitäh!
Vihmase hommiku esimene leid - siin on ilus isegi eestima suve tavalisel ilmal :)
Nagu see telefoniputka seal enne, ütlesid lapsed. Enne logima asumist lugesin läbi ka kirjelduse. Aare leiti peale mõningast otsimist. Seinal rippuva dopingukoti küljes ei rippunud ka enam kedagi (Päevakajaline teema 2019 aastal). Tuleb koht ära märkida ja meelde jätta ning tagasi tulla kontrollima kas põhi ikka kannab. Tundub nii põnev. Täna me mere äärde siin ei läinud. Tegelikult oli mul juba teiste järel ja ise kaarti vaatamata üsna selline tunne, et ma ei tea kus ma olen. Isegi ilmakaared olid pööningul sassis. Pääsetee kogu trippi meenutama on gps träkk. Suur aitähh!
Natuke võttis ikka otsimine aega, kuna esimese hooga õigest kohast ei saanud kätte. Võsa on sealt ikka kõvasti eemaldatud ja merevaadet rajatud. Tundub, et varsti võib palju aardevalvureid olla, õnneks need karvased suht rahulikud :)
Hea et praegu leitud sai, nende karvaste sarviliste ajal ma vist küll enam ei julgeks siia tulla… :D.
2019 esimene torm ja minul kohe võimalus, loomulikult start mereäärde "ilma nautima".ja varsti saigi logida.
Proovisin autoga teha õiget drive-in, et nulli ja siis läbi akna logida. Sain küll nulli, nägin ka karpi aga kättesaamiseks pidin ikkagist ka välja astuma. Pärast leidu sõitsin edasi veel ka mere äärde. Aitäh!
See oli nüüd küll lihtsam kui arvatud. Keegi oli peiduka lähedale huvitava kondikompositsiooni tekitanud. Pikemalt seekord ringi uudistama ei hakanud. Aitüma!
Pärast 3tunnist 30kraadises soojuses ja lauspäikeses tehtud Harilaiu matka suundusime Undvale. Pean tunnistama, et olin matkast nii uimane, et selle koha ilu eriti nautida ei suutnudki. Tundus, et sama meri ja kadakad, mida just olin tundide kaupa näinud :) Tilguti oleks peaaegu ära kulunud. Jätsime ta siiski rahule ja panime nimed aardesse kirja. Täname.
Kellegi maha unustatud tilgutikott eksitas ja nii ma selle raskusastmega 1 aarde viimasena leidsingi. Karuonu oli surmkindel, et ta on selle aarde juba kunagi leidnud. Kindel on siin elus ainult surm ja maksud. :)
Seekordse Saaremaa külastamise põhirõhk oli hoopis käpaliste leidmises.Vahelduseks sai ka aardeid otsida :) Varasemalt on siin lähistel korduvalt telkimas käidud.Täname peitmast!
Peidukoht oli minu jaoks vist tiba rohkem kui 1.0, sest enne logi kirjutamist tegin mitmeid ülearuseid liigutusi. Järgi mõeldes võis põhjuseks olla ka ahvatlev köiejupp, mille sihtotstarbelisest kasutamisest ei suutnud loobuda. Ja ma ei räägi enda üles poomisest :P Vaated natuke paistsid, kuigi juba liiga hämaralt, et asjast õiget sotti saada. Tegelikult oli Vilsandi matka väsimus kontides ning sättisin ennast siin läheduses mere äärde ööbima. Maailmalõpu tunne tuli peale, hommikul nägin, et oligi maailmalõpp :o)
Sõitsin mööda ilusaid rannateid aardeni, leidsin esimesest vaadatud kohast. Aitäh!
Leitud. Nagu öeldud, siin on imeilusad vaated merele. Eriti Undva ja Imagine aarde vahelisel teel sõites.
Ka täna käisid kiiruskatsed, aga peale seda kui meid sobivasse parklasse juhatati, saime probleemideta aardeni jalutada. Koha peal vahetasime putukaid. Tänud siia juhatamist, väga kaunis koht.
Undvasse sõites juhtus täna nii, et rallipoiss Georg Gross tegi sealkandis kiiruskatseid, nii et me pidime kohalesõiduks natuke ootama. Lisaks sellele saabus meie jalutuskäigu ajal "isa Gross" helikopteriga pojale külla. Elamus missugune!
Aarde leidsime kiirelt, tänud peitjale!
Ei ole minu lemmikud need vanad sõjaväe varemed. Aare kiirelt leitud. Aitäh.
Leid kiire ja lihtne. Ligipääsuks kasutatav tee väga ropp tänu hakkepuidumeistritele:) Tänud!
Nu see are oli selline kiire kähkukas hämarduval Saaremaal. Autoga kohale, käsi õigesse kohta, hammastega kinnihoidmine, aare kirja ja paika tagasi. Tuli meelde telekast jooksnud põhjanaabrite bensuka reklaam. Tänud.
Vaatasime selle ka üle - kõik endiselt OK. Poetasin kaks viimast käesolnud rändurit siia - minge ja otsige, kes viitsib :) Nina otsa vaatasime uut peidukat ka. Ja meri oli kaugel, luiged lähedal ja teel Neeme poole andis merikotkas etendust.
Auto pargitud, Ene suundus rannaga tutvust tegema. Mina koos Leviaga läksime aardeotsingule. Kättesaamisega oli veidi raskusi, kuid ei midagi hullu. Tänud.
Läks ikka aega. Ühest kohast ei näinud/saanud kätte aaret, teiselt poolt kohe. Britt - 80, Simon - 34 Lisaks olid kambas Bärbel, Patrik.
Tulime ringiga mööda rannikut. Nina juures oli ikka massiüritus ja natuke pärast seda käisid lätlased kambaga sukeldumas. Natuke vara keerasime teelt maha ja seda rannal jooksvat lehmarada ma nii palju ei usaldanud, et päris nulli välja sõita. Jalutasime.
Lutsukivid, lõpuks ometi päike, merekarbid, kadakad... mõnus oli, pikalt tsillhängisime seal niisama. Aardes oli palju mugulogisid, aga kõik kenasti korras. Tagasiteel viskasime veel lutsu ja auto juures tegime kerge lõunaoote. Ehe Saaremaa! Aitäh!
Algul sõitsime õigest tee otsast küll mööda aga ega kaua ei läinud kuniks seda märkasime ja otsa ümber pööramise. Suund oli koguaeg Undva pangale, kuid 400 meetri kaugusel anti teada, et hetkel on teel filmivõtted ja paluti väheke oodata. Undva pank oli autosid ja busse täis, nii et sinna me oma nina toppima ei hakanudki. Võib-olla järgmne kord siis! Aitäh! V: kihiseva joogitableti aardest kaasa EJ
Väike objekt, normaalse suurusega konteiner .. kui keeruline see ikka olla saab.. No oli täpselt nii keeruline, et paar ringi tuli ikka peale teha ja alles siis karp välja tõmmata. Keegi oli ta nii hoolsasti ära peitnud, et kättesaamine nõudis natuke rohkem, kui vast ette nähtud oli. Aitäh.
Siia tõi meid mereäärne tee. Tegime veel enne seda imelist kohta ka ühe vahepeatuse, et meretuult ja vaadet ikka rohkem saaks kui auto aknast.
Siin olid esialgu ainult geopõnnid need, kes püüdsid raskustasemele vastavasse peidukohta jõuda. Lõpuks läksime neile ikka appi ja edenes täitsa edukalt - leitud :)
V: münid, J: mänguasja
Aitäh!
Oi, kuidas mulle meeldivad sellised mereäärsed teed, nüüd sai täiega. Meri oli vaikne ja ükski lind ka ei lennanud. Nautisime. Suur tänu juhatamast, aare korras.
Aarde leid kiire, aare heas seisus. V: võtmehoidjaga võti J: tulemasin.
Saaremaa geo 64/89. V: pilt ja rõngas. J: märk, žetoon
Päike hakkas juba loojuma, nii ma siis kihutasin täiel aurul nulli suunas, et midagi ka pildile saaks püüda. Kohale jõudes oli aga taevas päikese juurest mõnusalt pilves, nii et esialgsed minutid läksid aarde leidmisele, logimisele. Siis aga pressisid kiired läbi pilvede ja tekitasid ilusa valgusemängu, nii et tormasin asju pillutades autoni, haarasin statiivi, fotoka ja veel paar vidinat ning kihutasin randa. Palvetasin vaikselt, et päike seniks veel paistab, kuni ma asjadega mäele saan ja õnneks päike ootaski. Sain mõned klõpsud teha, kui tulekera otsustas, et aitab nüüd küll ja kadus. Selleks päevaks lõplikult. Tänud aarde eest!
1.0 peidukas, tundus et jookseme peale. Polnud nii kiire midagi, tükk aega otsisime, siis pistsin käe õigesse kohta, kuhu olime mõlemad juba vaadanud, aga liiga vähe. Mõnus ronimiskoht oli ka.
Hakkasin mina Undva baasi poolt siia pöörama, kui järsku ohutuledega auto, teine, kolmas, neljas ja nii lõputus jorus. Mõtlesin mis nüüd - evakuatsioon? invasioon? Grexit? Siis ühel oli ikka valge lint ka ja asi sai kohe selgeks. Võtsin end ka sappa ja panin kõik tuled põlema ja vilkuma. Kahjuks sõitsid nad õigest kohast mööda ega tahtnud aardepaika nähagi. Mina aga läksin karbi järele küll mõtlematult rasket teed pidi. Oleks saanud palju lihtsamalt. Tänud. Ilus koht oli.
Undva pangalt tulles ka Undva aardes nänni vahetatud. Kahju, et keldrist vähe alles oli jäänud.
Leitud teisest otsitud kohast. V: pastakas, J: 2 pastakat, nööbid (3+3), käevõru.
Aarde leidsime kergelt. Koht on väga mõnus ja soovitan kindlasti seiklema minna.
Õnneks oli kohapeal abivahend olemas ja enda oma ei pidanud autost välja tirima. Vihm oli vaibunud ja tuulekäest olin ka varjus. Täitsa mõnus paik. Koerad tuurisid mõnuga kohapeal ringi. Tänud!
Läks kiiresti. Aardega kõik korras, koht on äge. Kujutasin seal olles ette, kuidas laske-pesast oli ideaalne vaade merele. Nüüd loodust täis kasvanud vaade.
Drivein aare :) logisime ja vaatasime niisama ringi, koht on ju lahe.
Matkasime tudengitega mööda, kontrollisin - karp postil.
Vat see oli nüüd küll üks igavesti äge koht ja vähemalt meie käigu ajal ka täiesti inimtühi, vaid eemal meres ujumas mamma-papa "kolme inetu pardipojaga" Leid ise kiire, konteiner jäi kohe esimesel katsel näpu vahele. Tänud sinna juhatamast.
Nautisin vaadet ja logisin. Alexi arvates läks mul liiga lihtsalt ;). Tänud!
Täna, 6+ aastat hiljem, aare veel logimata. Piinlik...
Täname õue kutsumast!
Ka meie poolt tuleb kiita, kaunist teed aardeni, kui see on lisaks loojuva päikese valgusega looritatud - ilu missugune. Aarde võimaliku asukoha tuvastasime kohe, õnneks kannab keha veel mõningad harjutused välja, seega saime ka logitud
Vaatasin, et ka siit läheb mingi niru otsetee, kuid seekord olin juba targem ja tegin terve poolsaare ringi ära, väga mõnus oli mööda mereäärt sõita. Peiduka tuvastamisega läks natuke aega ka :) Aitäh!
Väga ilus rand. Maaameti kaardilt olin vaadanud koha, otsimisele aega ei kulunud.
Linnaautoga pääses pea nulli. Meri kohises, linnu laulsid, putukad lendasid põrisedes mööda. Väikesed lillekesed kasvasid karmil pinnasel kivide vahel. Idüll missugune. Täiesti sobilik puhkamiseks. Aarde leidsime kiirelt esimesest vaadatud kohast. Enda poolt jätsime aardesse kleepsu.
Tükk aega ronimist, sonkimist ja tühja vahtimist enne kui tuli meelde maastiku raskusaste, pärast mida tuli aare kohe kätte. Kuna vahepeal otsustas ilm meid taas õnnistama hakata igalt poolt, kust tuul sisse suutis puhuda, siis tandusime üsna kähku. Kruusatee, mis siit edasi kulges, mulle samas väga meeldis. Kohati kulges see nii lähedal merele, et suurema lainega võiks päris põnev olla.
Aitäh!
Alguses jäi silma geokuhja moodi asi, aga see oli tühi. Mõtlesin juba, et kadunud aga siis vaatasin raskusastet ja võtsin karbi välja. Võtsin aardest kaasa pingviini, omalt poolt lisasin mikroskeemi. Aitäh peitjale.
Undvas ei olnud me varem käinud ja kuna seekordse Saaremaa külastuse käigus sai see kindlalt plaani võetud, siis mõtlesime, et miks mitte üritada üles otsida ka sealne aare - et oleks 2 in 1. Kohapeal oli kõik vaikne ja inimtühi - nagu ka enamikus teistes kohtades, kuhu sattusime. See oli muidugi väga positiivne ja saime rahulikult otsida. Väike ring ümber nullpunkti, kerge vaatlus ja käes ta oligi. Vaatasime ka rannas ringi - ilus ja eriline Saaremaale iseloomulik kivine rand, mida kaunistavad merikapsad ja kadakad :). Tänud toredas kohas asuva aarde eest!
Mulle sellised kohad meeldivad väga, kus on vanad hooned jms. Sai nii turnitud kõrgusesse kui ka maapinnale lähemale. Väga lahe koht, mis jääb kindlasti meelde. Aaret sai otsitud algul veidikene valest kohast, kuid õiges kohas seistes ja uurides jäi aare kohe silma ning sai logitud ja edasi randa mindud. Mulle väga meeldis aarde asukoht.
Ronisin ülesse, et teised alt kätte saaks. Tänud
hea, et piirivalve oli läind ... ! Tänud !
Leitud. 30 aastat tagasi oleks seal aga automaadiga naaberriigi ajateenija vastus olnud ja katsu siis talle selgeks teha mida sealt otsid.
Suurepärane koht. Esimene kord, kui teised otsisid mujalt, aga mina arvasin kohe koha ära. Loogiline koht, kuid teatud põhjusel mina seda kätte ei saanud.
Aarde leitisme väga kiiresti , sai ka kiirelt logi kirja aga karpi tagasi pannes saime suure ehmatuse osaliseks , nimelt peidukast otsustas üks nugis välja joosta mööda söpra , kes seda aaret just parasjagu tagasi pani... et järgmistele otsijatele hoiatuseks , et aaret peidukast otsides võite ka nugise otsa sattuda...
Ega ma suvelgi väga meie randades ujuma kipu ja merd ning klassikalist Saare randa ongi kaldalt ilusam vaadata. ;) Aitähh!
Rääkige jah siin ujumiskohtadest, meil on november! Ega midagi, tuleb vist uuesti tulla :)
Seal pikalt ei läinud. Panime lihtsalt logi kirja, võtsime mündi ja sõitsime mööda Saaremaa ralli trassi edasi Männi küla poole.
Tulla tasus juba ainuüksi koha pärast. Ei ole sinna varem sattunud ja võimalik, et poleks sattunud ka. Kaaslane, oma naisterahva vaistuga, jõudis seekord aardeni varem :). Aare oli tegelikult lihtne leida ka :).
Kahel poisil polegi mängimiseks vaja muud, kui üht sobivas suuruses vana punkrit koos laskeavadega:) V: vapimärkidega nööbid, J: teeküünal.
Suutsin õigepealt valest kohast otsida. Tulemuseks kriibitud põlv. Siis lähenesin teisest küljest, kust aare kõigepealt näppu ei jäänud. Veelkord ümber nulli tiiru tehes, kasutasin abivahendit ja saavutasin juba verise põlve ning välja väänatud käe. Lõpuks alistus aare. Maastik 2.5.. .allo kosmos.
Taaskord käidud, kuid tänu aardele jälle peatust nõudev koht. Kunagi jõuan ma siia ka telkima. Kindel see.
Korduvalt külastatud ja käidud koht. Tänud aarde eest!
Eduka geopäeva edukas järg. Undval ja Suuriku pangal ennegi käinuna teadsin, et koht on tõepoolest kaunis. Aarde peidukas oli üsnagi arvatav, pisut võimlemist ja kirjutamise vaev. Võimles Miki.
Ooo, Undva (lugeda pool saksa ja teine pool vene keelsena), see koht ja nimi jääb küll pikaks meelde. Nii äge rand ja mõnus soe oli siin olla. Enne aardeni jõudmist tegime väikse rannapikniku. Mugav oli toetada selg vastu kaarjat kiviklibu ja mugida täispika geotööpäeva lõpetuse eel. Mis siiski osutus lühemaks, kui oodatud. Jõudsin veel valges, täpselt kella kaheksaks laagrisse tagasi.
Aga nüüd tagasi aarde manu. Leid oli raskusastmele kohane. See on päris lahe, et mõnda karpi saab leida mitu korda, aga erinevate aarete nime all, tõeline taaskasutus :-) Enne logimist tegin veidi võllanalju ja pärast logimist turnisin ka ise tippu, kus end kaptenina tunda sain.
Koristasime aaret seestpoolt. Ei mõista mina, kuidas saavad sinna männiokkad, kas tõesti veel Pakitu-Armiku ajast, ei taha ma uskuda. Või ronib keegi spetsiaalselt männi alla logima ja sasib siis okstelt okkaid juurde. Lisasime puhastatud aardesse pastaka ja tikud (ärge neid kohapeal kasutage). Muidu oli aare igati korras ja püsib seal pikalt. Nagu see kohtki saarel. Elagu saarte maa! Täname kutsumast, ise ja ilma poleks ju tulnud.
Jällegi üks huvitav koht kadakate vahel. Algul saatis geps meid puu taha, aga selleks ajaks kui logi kirja sai, hiilis ka vaikselt kohale. TB - Koerane oli ka veel täitsa omal kohale. Aitähh!
Üks meist leidis, teine logis. Logiraamatusse viiendana kirjutamine on saavutus omaette, meiesuguste algajate jaoks:)
Mida öelda ühe aarde kohta, mis asub endisel militaarobjektil? Vaid seda, et hoolimata betoonist ja rauast seal, mulle see koht meeldis väga. Nii teistmoodi, nii kivine, nii omamoodi väga karm kui ka samas petlikult pehme olekuga. Nii oligi karp natuke nagu teisejärguline nähtus, mida tõsiselt võtta ei olnud mahtigi. Kui lõpuks sai nina ka gepsu pista, siis selgus, et... No seda teate isegi, mis... või kus...
Ja tsiteerides klassikuid- no ei ole kõik Sabonised ega Mürkadki. Ei ole minul kümneid sentimeetreid kontsi ega modellimõõte-pikkust. Loodus pole nii armuline olnud kahjuks. Ja mina koturnidel kakerdamas??? Nalja teete või... Seega, kasutada tuleb muud looduslikku ja käepärast. Sellega saime hakkama ja vähemalt mina pean nentima, et nägin seda karpi esmakordselt. ;) Protokollilised protseduurid läbi viidud asusime taas teele. Kõik teed seekord Rooma ei viinud, vaid üks lõppes kuskil männi taga ära. Võtsime teise ette... ja seegi ei ole mind siiani Rooma veel viinud. Vist tuleb ise minna.
Tänud Hannesele aarde eest! Ja Alexile, kes sellist gepsuga udupead, taluda aegajalt suudab. :D
Aare korras! EVEJ
Selle aardega läks veidi lihtsamalt kuna pragudesse kuhu ma nagunii ei mahuks, ei hakanud ennast ka suruma. Vastasel korral oleks kiununud nagu põrsas(ei, pigem nagu siga) aia vahel ning oleks kõik võimalikud turistid hooaja lõpus saarelt peletanud. Seega toppisin oma töntsakaid näppe vaid sinna kus ruumi oli ja lausa esimesest kohast kostus karbi krõbinat. Olgu...kostus küll aga kuda kuram ma ta kätte saan? Kahjuks ei olnud ka Kadril stiletosi vms. materjali kaasas ja ka "hispaania saabast" polnud meil ühes. Eks tuli siis kadakate, kivide ja merega läbi ajada ja sellise väe vastu oli ka tünn võimetu ning loovutas oma sisu meile. Veidi tatsasime ning ka kulgesime mööda neid krõbisevaid düüne ringi ja suundusime järgmiste vallutuste suunas. Tänud korduv kasutuses oleva karbi eest(õnneks olin talle juba nagu vana tuttav) kuigi sisu oli täitsa uus nagu ka koht, aitäh!
Undva rannas olin ka varem korduvalt käinud. Aarde leitud, EVEJ :)
Algul proovsin ühest kohast. Ei aidanud, pidin ikka akrobaat olema. Logi kirjas koperdasin seal niisama ringi. Ja siis sõitsime mööda mingit suvalist tee moodi asja järgmise aarde poole. Aitäh.
Lenksu väänamine läks aina jõhkramaks, sest kurvine kitsas tee asendus juba pikemate sirgete ja laugete kurvidega. Siin on Saaremaa ralli ajal autosid pooleldi puu otsa, mõned puust läbi ja teised lihtsalt teelt välja aga ei ole ka midagi imestada kui tee napp 3 meetrit lai, masinatel kiirus 150+ km/h ja katse pikkus üle 21km, üks näpukas ja ongi maa ja taevas koos. Nii ma siis ralli meeleolus seal sõitsin ja mõtlesin, veab, et ei ole kurvides neid ligi 30-40cm rööpaid mis siia teele peale rallit tekib. Peaaegu oleks õigest kohastki mööda kihutanud, õnneks abs tegi oma tööd eeskujulikult ja ma sain ilma suurema pingutuseta õigest kohast alla keeratud. Aarde peidukaks oli võimalik valida kahe objekti vahel, mina valisin esmalt vale siis sai ka õige juurde mindud. Väike sirutus ja aare oleks pidanud käes olema, nii see aga ei läinud siis pidin veel seal natuke võimlema enne kui sain järjekordselt ühe FTF-i kirja pandud. Aardekarp oli juba tuttav, mis tõi mulle meelde seiklused ta endisest asukohast. Nimelt Pakitu-Armitu aaret otsides suutsin ma kaotada ära oma suhteliselt tutika telefoni. Kuna ma ei olnud valmis temast loobuma siis kimasin lähimasse kaubanduskeskusesse ja palusin ühest telefone müüvast firmast omale helistada, telefon kutsus. Asi selge, veeauku ei ole kukkunud, levi on ja lootus ta leida oli täitsa olemas. Ostsin siis kõige odavama telefoni, 1 euro kõneaega ja suundusin uuesti aarde juurde. Helistasin ja helistasin, jõudsin juba aardeni aga telefonist ei olnud kippu ega kõppu. Nukralt helistasin edasi kuni olin peaaegu juba metsast väljas, tegin ühe haagi põõsa ümbert ja mida ma näen telefon :). Täna enne lahkumist kontrollisin kaks korda oma kõik taskud üle ja värisedes sõitsin minema, kuklas tunne, et midagi jäi maha (omateada, veel ei ole midagi avastanud, et oleks ära kaotanud). Suured tänud saarlasele Saaremaa tutvustamise eest.