Hukkunud hundikoera

 1 

Oh heldene aeg! Oleks targem olnud valida siiatulekuks mõni teine aasta-aeg. Aga mis teha - nüüd käidud ja logitud, keha auke täis, kõiksugu lendparasiitidel kõhud täis, paarsada langenud parmu jäid meist kena rajakesena maha ka...Oh heldene aeg! Aitäh peitmast!

 1 

Siin tabas mind mitu emotsiooni. Mingil hetkel tahtsin karjuda ema. Siis taipasin, et ema siin ei ole ja mingil juhul ei tule ta mulle siia appi. Siis tekkis mitu korda mõte, et geopeitus on hulludele. Parmudega ei olnud eriti mõtet võidelda, oma suutäied nad oleksid niikuinii kätte saanud. Oli põnev nagu ikka. Aitäh!

Leitud, logitud, tänan!

Kanuumatka Veisjärv-Suislepa viimane 14 aare.

Nimi on natuke nukker ja see tühi ase metsaservas ka. Üldse oli kuidagi vait ja üksildane siin täna. Aga aitäh peitjale ikka.

Mõtlesin, et võtaks õhtul enne koju minekut ühe võsaka. Polnudki erilist võsa, mõnus jalutuskäik oli hoopis. Juhtusin vist õigest suunast lähenema.

Tutvustasin kaaslastele geopeitust. Eriti meeleolukaks kujunes tagasitee läbi paksu võsa. Ehk saab kellestki neist mängur. Aare korras. Aitäh.

Tänase päeva keerulisim matkamine. Kõigepealt takistas värske oapõld. Siis kraav mille ületamisel purre murdus ja siis veel ka kõrge rohi . Aare ise oli väga huvitava lahendusega .

Kraavid jätsime heaga vahele ja nii oli lähenemistee täitsa viisakas. Peidukas jäi ka juba kaugelt silma. Tänud aarde eest!

Meie lähenesime aardele lõuna poolt ja vältisime sellega igasuguste kahtlase laiuse ja sügavusega ojade ületamist. Tee oli küll pisut pikem, aga põlvekõrgustest naatidest läbi murda ei olnud mingi probleem. Aare oli õnneks ka lihtsalt leitav ... peale seda kui null paika sai. Aitäh peitjale!

Täitsa mõnus kulgemine aardeni ja tagasi.Lõpp oli üllatav Tänud

Tänan aarde eest!

Leitud.

Nii intrigeeriva nimega aaret läksin otsima otse paduvihma. Saatjaks Kaupo soojas autos mõnulev naeratav nägu. Kalpsasin süümepiinades üle põllu ja jõudsin kraavini. Järjekordselt veendusin, et parim jalanõu geopeituseks on kummik. Ukerdasin üle purde ja tänasin purdemeistrit. Rapsisin läbi võsa ja jõudsin nulli. Täielik nõutus. Pidi ju olema suur aare, aga mitte midagi küll silma ei hakka. 1.0 peidukas veel pealekauba. No egas midagi, laiendasin otsimiskaugust ja kui GPS nulli mujale viskas siis paari meetei kauguselt sinder silma hakkaski. Tundub, et 2020.aasta jaanipäevased sääsed on sinna pesa punuma hakanud.

Leitud. Kui üle vee sai oli asi lihtne. Väga lahe peidukas. Tänase tuuri viimane aare. Sai tiir Võrtsule peale tehtud. Sai käidud ikka üle kümmnel aardel külas. Tänud ????????

Hakkab juba pimedaks minema, päike ammu loojunud. Päris korralik kraav sattus teele ja valisin kõige jämedama kase mis üle kraavi läks... Peab vist dieedile minema, see kask läks puruks, oli na pehkinud... Aitäh peitjale!

 3 

Oo, milline fantastiline võsa oleks lause kui peaksin aardeleiu sõnastama ühe lühilausega.

Alustasin enda seiklust heinamaa ja viljapõllu piirilt. Edasi jätkus täiesti ilus rada võsa ja vilja vahel. Vähemalt nii paistis eemalt vaadates. Õige pea hakkasin saama üllatuslikke nõgesehoope. Need tuli lihtsalt ära kannatada, sest sügavam võss nägi välja veel hullem. Läksin mööda seda rada enamvähem nulliga ristija siis pressisin kõigest sellest maltsast, mis mu ette jäi, läbi. Kraav oli kole lai ja paistis ka sügav. Aga purded? Ühtegi ei näinud. Kas tõesti veeseis hetkel nii kõrge, et purded vee alla mattunud? Kõmpisin 50m ühele poole, ei midagi. 50m teisele poole, samuti ületusvõimalust pole. Pekki, paistab, et pean tuldud teed mööda tagasi minema ja siis pikemat varianti katsetama. Siis aga säras silmanurka üka purre. Pressisin ennast sinna juurde ja võttis kukalt kratsima. Kas see tõesti võiks minu raskust kannatada ja kas mu oskustepagasis on nii head tasakaalu. Veidi kõhklesin ja otsustasin proovida. Pärast 5 sammu lõin põnnama ja taganesin. Kogusin veidi julgust ja uuele katsele. Uuuggh.. Õnnestunult üle. Lõpuks oli Runescape-is arendatud agility skillist päris elus kasu. Edasi algas uus ja uhke võss. Risti-rästi puud ja ebameeldivad taimed nende vahel kasvamas. Nullist leitud teostuse massiivsus oli pärast kõike läbielatut täielik üllatus. Täitsa äge! Tagasiminekuks otsustasin proovida varianti ilma purdeta. Alguses oli mõnus niitmata heinamaa ja siis hakkas mingi 7 aasta tagune raielangi võss. See oli kõige hullem. Paar korda koperdasin sügavasse harvesteri rööpasse mia oli kõrgeid nõgeseid täis. Üks hetk pressisin vabatahtlikult ka läbi vaarikavõssi, sest selle tagant paistis midagi ilusamat. Uhke georajalaadne tee. Joppas, et selle üles leidsin, sest ei tea kuidas oleks seda viimast 30m autoteeni muidu üle elanud.

Tegelikult oli lahe ja omapärane, piinarikas võsaseiklus. Kui Eestis valitaks aasta seksikaimat võssi, siis annaksin Hukkunus hundikoera kanditatuuri üles. Aitäh aarde eest!

Unustasin mainida, et terve matka olid mul kaaslasteks 1001 põdrakärbest.

Ilus algus. Petlik.

Ületatav purre

Eesti seksikaim võsa 2019

Leidsin tsivilisatsiooni

Leidsin mingi niidetud teeotsa, mis läks heinamaale. Arvasin juba, et ohoo peitja on aardeni raja teinud, aga ei, rada viis mesitarudeni, sealt edasi sain veidi võsa ja siis juba uuesti heinamaal liikuda. Lõpp paistis kenasti kätte ja mingit kraavi minu teele ei jäänud. Tulin sama teed tagasi, nüüd oli juba rada ees ka. Tänud suure aarde eest!

 1 

Suislepas olles jäi ühe 14 tundi kestnud võistluse lõpu ja kokkuvõtete tegemise alguse vahele tunnike vaba aega. Just paras et jalgsi aarde juures ära käia. Gepsus olev tee lõppes kahjuks ühes hoovis, peremees näitas mööda põlluserva suuna kätte. Aarde juurde läksin üle purde, tagasi tulin ringiga et mitte jälle samasse õue sattuda. Aitäh!

Kui hundikoer sellisesse võssa tuua siis ta isegi mitte ei hukku vaid sureb lihtsalt maha.

Võidusõidu pilvedega olime kaotanud. Vihma sadas, Tõrvast lahutasid meid veel mitukümmend motivatsioonikilomeetrit vastutuules, leidmist ootasid 4 ja pool aaret ning mõttelisest graafikust olime juba paar tundi maas.

Ja siis korraga peatab Karl ratta vihmamärja milleeniumivõssi ees, mille kõrval Arumetsa kahvatub. Proovime teist lähenemisteed. Ees ootab koristamata viljapõld. Minult tuleb kindel ei. Karli näost on näha, et tema prooviks kasvõi läbi võsa. Küllap olekski läinud, kui ma poleks selline pidur olnud, aga pikapeale pöörame Hukkunud Hundikoerale siiski selja.

Lugedes nüüd hilisemaid Raivo ("Kui hundikoer sellisesse võssa tuua siis ta isegi mitte ei hukku vaid sureb lihtsalt maha.") ja Karli ("Kui Eestis valitaks aasta seksikaimat võssi, siis annaksin Hukkunud hundikoera kanditatuuri üles.") leiumemuaare, siis kahetsus loobumise pärast on olematu. Loen 6 aasta vanust aardekirjeldust, kus seisab lause "üsna mugavalt ligipääsetav aare" ja naeran.

Tulen tagasi mõnes teises elus või aastaajal.

Kui olime minu 4000. geopeituse aarde üles leidnud, siis taastasime Võrtsjärve Väravate 5. aarde. Seejärel saabus meile juba 4 tundi varem lubatud vihm ja kõik muidugi tagantjärgi ühe korraga. Kuna taevas oli ühtlaselt tumehall ja kell lootusetult kaugele tiksunud, siis otsustasime, et kannatame ära ja sõidame edasi.

Järgmise aarde juurde minekuks küsisin, et kas 1,4km või 1,8km. Lühem variant lõppes 3km ja poriste pükstega. Piki jõe kallast aardeni matkamine, mis oli läbimärg võss, ei tulnud kõne allagi. Sõites aardega risti vahtis meile vastu koristamata viljapõld. Merilin ütles kohe, et tema ei lähe sinna aarde juurde mitte mingil juhul otse ega ringiga ja veenis ka mind loobuma. Ma ei näinud mitte ühtegi loogilist seletust miks ma peaksin minema ja võtsime suuna järgmise aarde poole.

<_Eelmine |1.päev| Järgmine_>

Leitud.

Tänud.

5839.

Oja forsseerida polnud tahtmist, seega lähenesin peremehe majapidamise poolt. Oja forsseerimine asendus siis heina forsseerimisega. Aastaaega arvestades polnudki nii hull, kui ootasin (kardetust vähem nõgeseid). Tee peal sai veidi hõredamas kohas ka suu magusaks. Aitäh!

 1 

Siin tahtis Kaupo jälle ujuma minna, seega koorisime juba auto juures ennast paljaks. Kraavini jõudes kadus mul kohe seal sopaaugus plätserdamise isu ära ja asusin alternatiivset lahendust otsima. Leidsime sobiva purde materjali ja koostöös oli sild olemas. Kaupo suutis selle aga kohe ära lõhkuda ja tänu sellele tuli jalad ikka märjaks teha. Pole just suspedes metsas ringi jalutamine minu lemmik tegevus, aga vähemalt oli ilm ilus. Geps näitas küll üsna mööda, aga sellist pirakat on ju raske mitte märgata.

Tänud.

Siin arvasin ka, et peab ujuma. Sai aga hoopis purre tehtud ning ujumisriietes üle purde kõnnitud. On alles peidukas aardel. Ainult, et õigel pool oja oleks võinud olla. Saaks rohkem leide ja ega see ära ka ei kaoks.

 2 

Kuigi Kerli oli mulle varasemalt soovitanud siin auto õigele poole kraavi jätta, oli mul nii yolo meeleolu imelise ilma ja tuju tõttu, et muidugi sõitsin gps-i järgi ja ei viitsinud autot ümber ajama hakata. Õnneks oli üks kobras puu täpselt üle vett täis oja langetanud, sain selle kaudu üle. Ragistasin veidi võssis, kui lagendikule jõudes ehmatasin kitsekese nelja tuule poole. Siis kohe lendas mulle vastu aasta esimene kollane liblikas. Aare oli väga vinge ja temaatiline, suur tänu!

Oh, tänan, kobras, silla eest, kulus ära

aarde ligidal olid ka esimesed seenekesed maa seest välja tulnud

Jalutuskäik oli täpselt nii meeldiv, kui meeldiv saab üks jalutuskäik mudas ja lörtsisajus olla. Aarde juures tervitasid meid kitsed, kes lubasid meid lahkesti logima ja lahkusid selle tarbeks. Tänud peitjale!

Marta, Villemi ja Kustiga geopeituse retkel. Nullis ootasid meid lörts ja viiepealine kitsekari. Aare oli korras, kuiv. Aitäh peitjale!

Kuna eelmisega läks kiiresti, otsustasime ka siiapoole tulla. Tänu heale kaardilugejale saime parima võimaliku tee otse aardeni. Tore lahendus lõpus. Aitäh aarde eest!

Algul kaalusime veidi teist lähenemist. Autost märkasin, et see pole õige, siis sõitsin ikka sinna, kuhu algulgi oli plaanis auto jätta ja sealt sai kenasti aardeni.

Erlel oli see aare kaardil märkamata jäänud, mina olin aga üsna kindel, et see jääb meile tee peale. Just mõtlesime, et sellel tuuril vist ei tulegi ühtegi matka-aaret, kõik drive-in'id, aga siit paistis siiski midagi pisut paremat tulevat. Alguses üritasime läheneda otse üle vee, Erle kaalus juba kummikuid, mul polnud midagi kaaluda :D Parkisime siis ikkagi suure tee peale, jalutasime õigele poole kallast ning võtsime suuna otse aardele, geps näitas alla 500m jalutust. Tegin ees lumes pikki samme, järsku avastasin, et vaene lühemate jalgadega Erle käib minu taga minu jälgedes. Tõmbasin sammuvahe kohe poole väiksemaks :D Armas erksavärviline peidik paistis juba kaugelt, Erle tutvus siis pisut selle hundikoerakese hingeeluga ning suundusimegi auto poole tagasi. Tänud! :)

Meile kujunes see üle keskmise põnevaks jalutuskäiguks, kust ei puudunud ka veetakistuse ületamine. Tänud peitjale.

Aarde juurde oli tore jalutuskäik. Mulle ikka meeldivad sellised aarded kus on oht ka vahepeal märjaks saada, kui valesti astud või kuskilt alla sajad. :D Õnneks või kahjuks jäime kõik kuivaks. :) Õnneks ühtegi rebast ei näinud. :P

Tänud peitjale.

Mhhh… hakkasin logima ja mõtlesin, et vaatan enne veel korra aarde kirjeldust. Kuidagi mäletasin, et Mukist oli siin juttu ja nüüd pole mukijuttu enam kuskil pool… Ise kujutasin seda endale ette? :D. Tänuväärne taaskasutus igatahes :).

Kirjeldust lugedes oletasin, et see tuleb väheke kiirem aare kui meil läks. Lugedes, et asub eramaal, parksisime ühe lähedal oleva talu üpris lähedale, sest lume tõttu lihtsalt ei saanud mujale tee äärde jätta. Ei teagi kas oli antud talu maa või mingi muu. Ukse pealt küll tagasi tulles uudistati meid eemalt aga keegi midagi ütlema ei tulnud. Tee aardeni tuli ka palju pikem kui plaanis, sest keegi ole vahele liiga laia kraavi kaevanud ja pidime siis paraja ringi tegema. Aga no leitud ka lõpuks sai. Jälgede järgi otsustades on peidukoht täiesti aktiivne ööbimiskoht mõnele loomale. Ei saa neid ka süüdistada, piisavalt hubane tundub :)

Parkisin auto tee äärde arheoloogiamälestise sildi juures ning jalutasin sealt nulli poole. Nullis oli hein päris kõrge, geps jauras, ning kohe ei leidnud peidupaika. Puude all jäin korraks seisma ja pöörasin ringi. Sel hetkel kargas kolme meetri kauguselt, sealt kust ma just olin tulnud, metskits püsti ning pistis jooksu. Hea, et talle päris peale ei astunud. Seega, kirjelduses mainitud metsloomade kaugus on oluliselt vähenenud, saab 3 meetri peale vähendada :)

Pärast seda vahvat kohtumist märkasin ka konteinerit. Senini õhus olnud küsimärk aarde nime kohta sai vastuse. Vastupidiselt varasemale eelarvamusele selle aarde osas tegelikult igati vahva aare.

Leitud :). Aarde kodu nähes sai ka selgeks, miks selline nimi.

Sai pisut trotsitud neid sääski kuid põdrakärbeste jaoks oli liiga külm. Pool teed aardeni oli keegi trimmeriga ette valmistanud, teine pool tiba madistamist korges rohus ja võsas. Kuid pole hullu ,saab kuiva jalaga aardeni. Tänud peitjale

Millegipärast oli kohapeal tükk aega otsimist, ei ole ju eriti väike konteiner? Aitäh!

Lähenesime vist valelt poolt, sest gepsu järgi peaaegu aardeni jõudes oli meil vastas piisavalt lai, mudane ja sügav kraav, mille ületamiseks ühtegi head mõtet pähe ei tulnud. Eks tuleb teine kord uuele katsele tulla.

Antud aarde juures suutsime maastiku raskusastme enda jaoks oluliselt suuremaks tõsta. Tagasiteel silkasime juba rõõmsamalt.

 2 

Lähima parkimiskoha juurest otse kraavi ületades end kuigi kindlalt ei tundud, sest lahtist vett oli üsna palju ja jääkoorik ei tundunud päris piisav. Hüpe oleks mul vist lühikeseks jäänud ja üle libedate nottide ronimisest ning tasakaalu hoida püüdmisest on mul juba varasemast märgi kogemusi :P Aga kui jõudsin kohani, kus põder jää peale lumele suured sõrajäjed oli vajutanud, siis enam ei kahelnud ja läksin sealt minagi. Õnnestus :o)

"Kuula, geopeitur tuleb!" - "Ok, pärast närime edasi."

 1 

Alustasime kahe uue noorgeopeituri koolitamist. Selle mitteleiu panen kirja informatsiooniks teistele otsijatele.

Suve teises pooles muutub see peidukoht parajaks võsakaks. Viimased paarsada meetrit rinnust saadik kiigub kastehein ja igasugu muud kõrrelised. Plätades ja lühikeste riietega otsustasime lõpuni mitte trügida.

Nii jäigi leidmata enda peidetud aare. Eks õhtul tossude ja dressidega tuleb tagasi minna. Noorgeopeiturid ju pooleli ei jäta.

Praegu on vara öelda, kas neist kasvavad ftf-sõltlased, täpivärvijad, foorumikraaksujad või muud liiki mängijad. Eks näis. :-)

Leitud.

See aare oli kaua suletud ja seepärast leidmata. Seekord olid kõik loodusjõud peale tuisu meie poolt. Tänud

Leitud. Aitäh!

Kuna oli plaan veel Arumetsa aaret teha ning see jäi tee peale, tegime siin ka peatuse. Aitäh!

Leitud! Tänud peitjale :)

Leitud. Aitäh.

Esimesena sai üle vaadatud vana asulakoht ja sealt siis üle põlla aarde manu suundutud. Peidik vaatas juba kaugelt vastu ja eks ma sellist oodanud-eeldanud olingi. Aardel oli ka peidikus väga mõnus olla. Tore, et tubli kutsu mälestus nii jäädvustatud on.

No võsa puuduse pärast seal nüüd küll kurvastama ei pea. Lühikesed püksid olid täiesti vale outfit, aga esmaspäevast algab töö, seal ma niikuinii mini ei kanna ja Pühajärv pehmendas meenutused nõgestest. Aare oli kena ja korras. Ja mis põhiline, ta on nüüd minu poolt leitud. Aitäh!

Täna, 5+ aastat hiljem, aare veel logimata. Mis siis ikka, likvideerin selle võla :)
Täname õue kutsumast!

Praegu kesksuvel oli küll aardeni liikumine üks rist ja viletsus. Hea et rihmikutega seda teed ette ei võtnud, aga dzungel oli kasvanud silmini küll. Võsas oli liikumine kordi kiirem ja ka täpsem. Loomi ei kohanud. kohalik lennuvägi ründas loomulikult. Korduvalt tekkis mõtte et mida kuradit meid siis võssa on suunatud, aga logiraamatu lugemine tõi selguse ja tagasi kulgesime juba palju parema tujuga

Aare on kolinud koordinaatidele N 58° 08' 47,32", E 25° 59' 57,67"

Täna õhtul teisaldab mu ustav geokäsilane(*) peidiku 100-150 meetri võrra põhja suunas, kuna praeguses asukohas jääb ta ette nädalavahetusel algavatele metsatöödele. Täpne asukoht selgub tööde käigus ja siis palun adminnidel ka koordinaadid parandada.
Aare võib olla lühiajaliselt kättesaamatu.

(*)Geokäsilane - isik, kes volituse alusel tegutseb geopeituri käepikendusena.

Nii lagedal ajal jäi peidukas juba kaugelt silma. Kui kohale jõudsin olin parasjagu imestunud, et ei olegi spetsiaalselt GP jaoks tehtud, ongi stoori taga... Asulakohta uudistasin ka. tänud.

Seda kohta olime juba millalgi vaatamas käinud, kuid siis oli aare ajutiselt rivist väljas. Täna läks kõik väga sujuvalt. Täname peitjat!

Teel aardeni jooksis meil kits üle tee. Teisel pool ootas teda veel viis kitsekest, kes põgenesid majade suunas. Hundikoera juurde sai mindud mööda metsa mõne meetri kaugusel teerajakesest, tagasi mööda vaevu märgatavat rajakest. Tänud.

Kui hukkunud, siis kutsa ise päris ei surnud, kahju igastahes... Sinna sõites, oli põllupeal lausa 6 kitse, ilus oli, tänan!

See koht tuli tuttav ette. Eelmisel korral polnud aaret kodus. Seekord läks paremini. Kaupa ei vahetanud.

Päeva esimeseks aardeks sobib ikka midagi suurt ja lihtsat. Oktoobrikuu ja ilmselge georada olid muutnud lähenemistee ikka eriti mugavaks ja asi paistis kaugele kätte. Sai natuke naerda küll, ei oodanud otseselt taolist lahendust.

Aitäh!

Juhuu! Tänase pika ja raskelt tulnud leidudega õhtu viimane aardeotsing. Siin olime korra ennegi käinud, siis oli kutsu mälestuski lahkunud. Täna nägime suuremalt teelt aarde poole keerates kas Tommi vaimu või tema sugulast. Tõeliselt suur loom ehmatas algul mind ära, ent jäi siiski meist maha. Sammusime läbi kottpimeda metsa aardeni. Seekord läks kõik sujuvalt, isegi maaomanikku ei pidanud üles ajama.

Tommile soovime rahu ja vaikust ning palju nägusaid noori sirejalgseid emaseid kutsikaid. Aare oli heas korras, asjapulki ei vahetanud. Aitäh Peedule Tommi mälestuse eest!

Tore kui gps-s on valed koordinaadid, otsin ja otsisin ja imestasin kuidas kõik leiavad ja mina mitte. Siis parandasin koordinaate gps-s ja leidsin ka. Tänud :)

Kuna rada ees siis ei pidanud vajalikuks isegi gps i vaatama. Aare igati korras.

Eramaa silti nägin alles pärast leidu. Aare korras. Tänan.

Täitsa mõnus ilmastikukindel teostus sellel aardel. MS seenelistel oleks seal isegi midagi teha olnud, aardest u meetri kaugusel üks ilus puravik ning neid jäi veel jalutuskäigul piisavalt silma. Kuna ma ise aga paar päeva tagasi seenel käisin, siis kodus ei vaadataks mind tänulike silmadega, kui sinna veel seeni kaasa veaksin :).

Parkisin oma kaherattalise georaja algusse ja jalutasin kohale. Kahtlane koht hakkas juba kaugel silma. Aarde ise tuli muidugi ka kohe peidukast välja. Aardest võtsin kaasa dinosauruse, omalt poolt lisasin mikroskeemi. Lisaks jätsin aardesse ka ränduri. Aare suurepärases korras. Aitäh peitjale.

Kuna äikesepilv lähenes, käisime aarde juures mööda georada, sipsti, ära ja pikemalt ei nautinud. Vahva teostus. Aitäh!

Uued koordinaadid sisestatud. Palun taolistest muutustest kindlasti teada anda ka Kasutajatoe foorumisse [Minu geopeitus - kiri administraatoritele], muidu võivad teiste logiteadete vahel kaduma jääda. Aitäh!

Kui meie sündmuskohale jõudsime oli tuttav geomobiil tee juba sulgend ja metsa all käis vilgas tegevus.Kuna otsingud nullis tulemust ei andnud tuli uurida olemasolevaid georadasid.Teades mida otsida,tuli jalutada georaja lõppu ja seal ta oligi.Tänud!

Paluks sisestada õiged koordinaadid.Tänud.

Nullis tegime igasuguseid vigureid aga aare jäi leidmata. Õnneks oli kaasas abivahend ja sealt selgus, et peidik on uues kohas.Nüüd oli lihtne. Aitäh!

 1 

Metsaaalune oli pärast vihma parajalt porine, aga aardeni viis georada. Alguses tuustisime küll vanas nullis, sest päises pole koordinaate parandatud. Õnneks otsustas järgmine otsija, kellele vahele jäime, raja lõpuni käia ning kodus selgus ka see, miks meie geps 50 m valesti näitas. Aitäh!

Otsustasin õhtul väikse tiiru teha ja korraks naaberkülast läbi käia. See aare jäi täitsa tee peale, nii et sõitsin mälu järgi kohale, parkisin tsikli ära, võtsin gepsu välja, avastasin georaja, kõndisin nulli, leidsin ja logisin, enne kui satelliidid ühenduse kätte said.

Ilus aardeidee ja teostus, aitäh!

Leitud

Pikk sõit oli selja taga ja kangesti tahtis kere sirutust. Sirutasime siis siin. Täitsa tore asi, kuigi, jah - Mukist on kahju.

Võeti mindki selle pitsu elukohta kaasa ja pai ei teinud keegi. Ehhh...hunt hundiks aga hukk on reeglina nukker, aarde eest tänud!

Alusta oma saartetuuri kust tahes, ikka kipub see lõppema "saarel" nimega Viljandi :D. Nii algas meie tänane päev Viljandist ja kuna Kadri paati Viljandi järvele orgunnida ei viitsinud :P, siis otsustasime ikkagi mõned lähimad aarded leida ja lähim otsimata aare oli see siin. Parkisime auto metsa veerde ja jalutasime aarde poole. Mingi hetk käsutas Kadri Mammu seisma, et las nemad otsivad ikka aarde üles, meie oleme seda ju juba otsinud. No on tegelane, väike giid oleks meid ju joonelt objektile viinud ja aarde meie eest leidnud ;). Aga noh saime siiski ise ka hakkama :D. Tänud peitjale!

 1 

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Aare on taastatud. Sai pisut põhja poole nihutatud. Uued koordinaadid on N 58° 8' 38,66" E 25° 59' 52,7"

Taastamisel sain hindamatut abi Urve ja Reinu käest. Kes omakorda said tasuks nõgesekõrvetusi ja parmuhammustusi.

Head otsimist!

Esimene koduteel otsitud aare. Jätsin gepsugi 45m kaugusele autosse, ei tohiks vaja minna. Peidikut silmasime kaugelt, nunnu suur värk. Sama suur oli me ebameeldiv üllatus kui ühtegi karpi me peidikust ei leidnud, ei olnud elus ega hukkunud hundikoera. Helistasin kohe peitjale, et edastada kurb uudis - Mukit pole enam kuudis. Mukit ei paistnud ka kuskil silmapiiril mitte.
Loodan, et Muki tuleb veel tagasi. Jääme teda igatsema.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Sain täna kõne sündmuskohalt, et aardekarp on kaotsi läinud. Vaid peidik veel püsti.

Tõeliselt võimas aare. EVEJ. Täname!

Leidsid Miki ja Algaja, tänan peitjaid!

Siin tekkis elav arutelu, mis vidinad seal aardepurgis küll olid. Aga teada ei saanudki sel hetkel.

 1 

See on tõesti koht kuhu tulla lastega ehk teinekord tulengi juba, lastelastega, kui jalad siis veel kannavad! Tänud peitjale!

Tegime väikese kõrvalepõike ja vaatasime, kus karp on. Karp oli muidugi võimas ja väikesel seltsimehel ikka uudistamist jagus. Pika kauplemise peale saime kokkuleppele, et võtame punase politseiauto ja jätame TB. Täname peitjat lastesõbraliku aarde eest.

Väga talutav võsa ja no sellest aardest ei ole võimalik mööda kõndida ju ;) Sander haaras karbi järele ja ütles, et kohe ilma sisse piilumata ei julgekski kätt sinna pista :D ,et mine tea... Uhke vahetuskaup oli seal tõepoolest, aga meie ei võtnud ega jätnud. Aare korras.

Hüpotees peidikust osutus tõeseks ja ei pidanud lapselapsele pettumust valmistama. Tore aare, kuigi kurva nime ja arvatavasti ka tagamaaga. Jätsime kaheeurose mündi, Laurits sai endale pisikese mõõdulindi. Aitäh!

Juhtus selline uskumatu lugu, et helistas isa ammune sõber, kellega peale isa surma on suhtlemine kuidagi ära vajunud ja kutsus meid külla. Sellisest kutsest keeldumine oleks aga ju lausa surmapatt ja nii saigi õhtul end Võrtsu äärde veetud. Pärast mitut suitsuangerjat tuli aga jälle kodupoole sättida sest mõned pidid järgmine päev tööle minema. :D Aga mul oli veel üks üllatus neile varuks. Nii kui asfaldile jõudsime lasin autonina keerata vasaku asemel paremale ja teatasin, et üks aare vaja üle vaadata, millest mõni päev tagasi napilt ilma jäime. Tuli välja, et nemad asjaga kursis - olid näinud kuidas ma oma autost gepsu tasku toppisin. :D Nii seal siis ärakäidud saigi. Tänud aarde eest.

Pilditibi oli lihtsalt vaja õhtul võssa vedada, oli ta ju veel vähe vettinud Viljandis. Seega, kuivad papud talle kaasa, villased sokid ka ja olidki argumendid olemas, minna uue aarde juurde maakonnas. Pimedas jõudsime kohale, vihmas oli väike paus, märjas metsas aga tuli leid kergelt. Sellisest aardepeidukast on ju raske mööda vaadata. Ja sellises mõõdus aardekarbist. ;) Seega, üpris sündmustevaba aardeleid. Ei haukunud keegi me peale, ei ulgunud metsast ega polnud aaret pihta pannud veel. Kõik oli nii kuis peab...

Aitäh aarde eest Peedule ja edu taastamisel!

Vot seda nimetan ma taaskasutuseks. Loomal neid asju ju enam vaja ei lähe. Nüüd saavad geopeiturid rõõmu. Aare täiega suur. Isegi pimedas, udus ja vihmas jäi hästi silma. Ja võss oli tõesti normaalne. Tänud.

Väga meeleolukas aardeke. Silmade eest jooksis läbi suur hulk erinevaid kutsusid. Loodame, et kohalikud kõurikud siin võimutsema ei kipu. V: Kastekannuke, J: kingalusikas. Täname.

Saime laiskusest võitu ja tegime peatuse. Geps oli auto pagasnikus ja ei viitsinud seda välja otsida, mõtlesime, et otsime esialgu ilma. Otsisime ühe silmapaistva asja juurest, ei leidnud ning siis avastasin ma, et vahel aitab, kui ronida näiteks kõrge puu või mäe otsa, asjad paistavad palju paremini silma. :) Väga uhke ja korralik aare! Aarde nimi ja jutt logiraamatus pani mõtlema ja fantaasia tööle, kas see hundikoer on ka päriselt olemas olnud ja kas see on üks väga armas viis teda mäletada? Logides hakkas vihma taas kallama ning pistsime sealt jooksuga plehku. Täna olime kolmandad, tihe külastatavus sel aardel. :)

Kuna riigipüha vihm segas katusetegu,sai mindud koerale katust pakkuma,kuid õnneks oli tal see juba olemas.tehtud!

Noh, jah, see geopeitus juba on selline, et uued ja ilusad asjad on alati paremad. Sellepärast seda FTFi ka jahitakse. Ka meie saime uude raamatusse oma nimed kirjutada. Tänud.

Varajane ärkamine pole just meie tugevaim külg, nii jäi ilmselgelt ka esmaleidja staatus kättesaamatuks. Väga mõnus aare siiski päeva alustama, kasvatas motivatsiooni küll. Sealsetes metsades käisime vanasti seenel ja mustikal, see oli üks kolmest peamisest teest metsa. Enne kui need mõnusad männimetsad maha võeti, muidugi.

Hommikul ärgates vaatas lehelt vastu uus aare, mitte just päris meie planeeritud tee peal, aga selle põike kannatas teha küll. Ei tulnud kahetseda, väga tore idee, aitähh!

Seda poleks küll osanud arvata, et peitja oma lubadust nii kiiresti täidab ja ühe normaalse asja peitis enne, kui ebanormaalne oleks ette trügida jõudnud. Tunnustan peitja jõupingutusi, kuna kujutan elavalt ette, kuidas ta neid ebanormaalseid täiest jõust tagasi lükkas, et normaalne ikka enne tehtud saaks.

Wau! Minu respekt!

Igatahes olime me hetkeks juba eile õhtupimedas siia tulemas aga pidasime siiski aaret oma asukohast liiga kaugeks ja veini ja sõprade seltsis oli niisama ka lahe tähistaevast vahtida. Hommikul ei kiirustanud meist ka keegi siia tulema, kuna arvasime, et meist on kindlasti kiiremaid ja tegelikult võtsime selle aarde üldse päevakorrast maha. Kuidas aga üks uus aare suutis taaskord meie päevaplaani pea peale pöörata on lausa müstika. Me oleme ikka nii kergesti mõjutatavad nende uute poolt. Aare oli muide uhke ja mulle tundus, nagu oleks mänguväljakule sattunud. Logiraamat veel täis polnud aga olime vist mingi neljas seltskond, kes seda külastama jõudis. Mõnus. Auh!

Avastasime eelmisel ööl avaldatud aarde hommikul Katku lõkkekohas ärgates, aga või siis Viljandimaal aarded kaua leidmata püsivad :) Väga tore aare ja eriti rikkalik nänn - kuna meil midagi jätta ei olnud, ei hakanud vahetama. Aitäh peitjale!

Aare jäi mõnusalt tee peale, kui hommikul ökofestivali poole startima hakkasime. Vot see oli alles suur! :D Võsa on totaalselt talutav ning karbikaant paotades oli paradiisi tunne - nii ilus ja puhas ja uus ja milline vahetuskaup! Uurisime seda päris kaua ja valisime endale parimat. Aardekirjelduses võiks hoiatus olla, et selle aarde juurde tuleb kaasa võtta ainult asjalikku nänni. Väga lahe! Võtsime ühe võtmehoidja, jõehobu ja vile, asemele panime terve peotäie (kokku vast 8) kummitust.

saagijagamine

Päris ehmatavalt kõhe oli aarde peiduka taga seista ja mõelda, mis vaatapilt ootab peiduka ette minnes. Tänud huvitava ja sügavamõttelise aarde eest! EVEJ

 2 

See pisiasi, et tegemist on suure aardega selgus alles peaaegu kohale jõudes. Liina nägi alusmetsa tihedate latvade kohal midagi ja muidugi kõigi pilgud pöördusid kohe selles suunas. Nina gepsus oleks ma jälle mingisuguse ringiga läinud. Uue aarde puhul jääb ikka väike esmaleiulootus. Logiraamatut avades selgus huvitav tõsiasi, et maandusime teisena. Supersuur aare koos oma väga mitmekülgse sisuga. Selle aarde otsimiseks võtke kindlasti kaasa uusi ja suuri asju, kui tahate nänni vahetada. Sain aardest jõehobu. Midagi võeti sealt veel. Asemele jätsime kaheksa kummitust. Tänud tegijale!

Aarde lähedal

Hommikused varjud

Jõehobu

Meie sissekanne logiraamatusse

Vahva peidukas, kiire leid.

EVEJ :)

See on minu kõige, kõige lemmikum aare! Aitäh!!! V:reha J:võtmehoidja

 5 

Tadaa! Esmaleid läks kirja kell 8.50 hommikul. Nii vahva! Mummi näitas mulle uut aaret juba eile hilisõhtul, kuid suutsin unisena teda veenda, et ei jaksa kohe tormata. Hommikul poole tassi kohvi juures oli selge, et kiireks läheb - arvutit vaadates nägime, et pekadrip ja alex ja ei tea, kes veel kõik olid ju "sees". Tuli kiirustada, sest ega neil kaua see uus asi märkamata jää... Aarde juurde jõudsime lihtsalt. Kuidagi armas oli see - pisike kodu, mis peitis endas ikka korralikku kraami :) Hästi lahe! Teised vahetasid seal midagi ning mina panin meid kirja. Suured tänud ilusa aarde eest!

Sellega oli nii, et hakkasin just eilseid seiklusi logima ja oh mis üllatus - uus aare. Pere (loe unimilk) magas juba. Igasugused hääled on siis keelatud. Ega`s midagi. Avasin maaameti kaardi ja läksin Ailet äratama, et vaadaku, uus aare ja mulgimaal. Noh, ei ärganud ja alles hommikul läksime teele. Vau! Leid missugune! Suured tänud! Meil, kui loomaarmastajail, on silmad vähe vesisel paigal. Aitäh! V:kruvikeerajaid J:ripatsi