Peressaare kihid

Nendel külavahe liinidel on kõige tähtsam valida õige numbriga ühistransport ja siis sinna peale istuda. Ja siis muidugist tuleb jälgida bussijuhi nõuandeid ning õigetel hetkedel metsapeatusi küsida :D. Aitähhid ja sellelaadsed tuumakonteinerid on läbi aja ühed minu lemmikutest olnud

 1 

Sel suvel sai siis põhjalikumalt Peres(s)aarega tutvutud. Polnud varem sellest külast midagi kuulnud. Koolimaja aardega tegeldes sai seal ringi tuulatud ja nüüd veel mööda külateed kunagisi talukohti kiigatud. Mõned elamised olid lausa katuse all veel, aga niidetud sissesõiduteed nägin vaid ühe juures. Kuna külavaheteedel kolistada on tegelikult ülimalt huvitav, siis jäi see humoorikas Piilupardivariant kasutamata. Mõistatus oli huvitav. Kuna mõte oli õige, aga õigetele andmetele esialgu ligi ei osanud saada, siis vajasin kinnitust, et olen õigel teel. Siis juba sihipärasem otsing ja olidki koordinaadid käes. Tänud Ovele, et ta samasuguses kimbatuses oli nagu mina, sest tänu tema logile ei läinud mul see nõutuna tundmine eriti pikaks seal vahepunktis. Lõpu poole veerema hakates vaatasin nüüd siis lõpuks ka kuupäevi, tsiisas küll, kaks aastat leidmata, ei tea kas mul ongi midagi siit leida. Oli ikka küll. Ei olnud keegi seda konteinerit vahepeal ei pommiks ega prügiks pidanud, seega kenasti uusi külastusi ootamas. Väheke lagedale oli teine jäänud nende aastatega, aga nüüd sai varjulisemasse kohta. Nii välimuse kui sisuga tal kõik kõige paremas korras. Tänud peitjale selle küla lugu rääkimast ja veel lisagi netist otsima panemast. Oli tõesti huvitav.

Selleks läks kuidagi arusaamatult kaua. Koordinaadid olid mingist ajast telefonis olemas aga leid ei tahtnud kuidagi tulla. Lõpuks sain targemaks, et olen alles vahepunktis. Peale seda vaatasin asukohta hoopis teise pilguga ja kohe leidsin ka lõpu asukoha.

Leitud, logitud, tänan!

Vahepunktis tuli natukene laiema pilguga ringi vaadata, et märgata lõpu infot. Lõpus tuli ka mõnda aega tiirutada, kuniks Inge aarde leidis. Aitäh!

Kodutöö oli nii hästi tehtud, et kohapeal sai pisikese lumme vajumise hinnaga edasised juhised kenasti kätte. Lõpus ründasin ma esimese hooga kõrgemal kellegi samblavoodriga pesa, kus aaret siiski polnud. Aare oli hoopis lihtsamas kohas. Peale logimist tõmbasime lahkumiseks oranžid puffid näo ette ja saimegi piilupartidena tagasi tsivilisatsiooni põrutada.

Tänan peitmast.

Panin vahepunkti kaks kleepsu juurde, ehk on nüüd jälle mõnda aega näha.

 1 

Ega see mõistatuse pool nüüd liiga lihtsalt ei läinudki, mõte oli õige, aasta oli vale ja hea oligi, sest tänu sellele möödalaskmisele sai omajagu interneeduses kaevatud ja materjale uuritud. Igatahes lahenduse see mõistatus sai ja nii laekusimegi vahepunkti. Numbrite asukoha tuvastamisega läks lihtsalt, numbrite endiga olid lood juba vähe keerulisemad. Tõlgendasin neid siis nii kuis oskasin, aga et asi oleks kindel, siis võtsin peitjale kõne ja kurtsin olukorda. Tagantjärgi selgus, et ainult ühe olulise numbriga läkski valesti. Korrektuur tehtud, sai topsi nime kirja ja võiski selle asja lõpetatuks lugeda. Tänud aarde eest, küla on tõesti külastamist väärt!

Täielik leviauk siin. Egas siis midagi, pidime umbes arvama,õnneks läks, esimene koht sisaldas aaret. Tänud

Vahepunkti osas oli uurimistöö kodus 5-le juba varem ära tehtud. Täna tegime siin paar peatust, tegime külaga põgusalt tutvust ja nii see aaregi leitud sai. Aitäh.

Kunagi ammuuuu olin siin käinud kui isa tutvustas mulle oma noorusaja kohti.Nüüd siis uuesti.Aitäh!

Seda kanti siin töö juures uurides, tuli jutuks ja selgus, et mu töökaaslase vanavanematel oli ka siin külas majake ning ta veetis oma lapsepõlves, siinsetel hiilgeaegadel, päris palju aega. Sain vähemalt tunnise loengu kes kus ja kuidas siin elati. Väga huvitav oli. Nüüd sain oma silmaga kõik üle kaeda, aga kahjuks on kõigest sellest väga vähe järgi jäänud. Kurb.

Talu nimed on siin ka muidugi üks parem kui teine ja ülesanne lahenes kiirelt. Kohapeal oli pisuke hämming, aga kui selgus, et info vahepunktis on lihtsalt ajaga ära kustunud, siis peitjalt saadud andmete uuendus ja vast kestab natuke aega jälle. Tänud põnevat kohta tutvustamast.

Minagi polnud Peressaarest eelnevalt mitte midagi kuulnud. Nüüd sai seda viga parandatud. Kohapeal oli tegelikult üsna trööstitu vaatepilt. Kadunud hiilgus - Peressaare.

Kuni tänaseni ei teadnud ma Peresaarest halligi. Kuid just nüüd geotuuri raames sain ma sellest kohast lühikese aja jooksul vägagi palju põnevaid fakte teada. See ei juhtunud siiski selle aarde juures vaid paar peatust hiljem Peressaare koolimaja juures.

Need konteinerid kestavad vist igavesti, seega karbiga kõik ok. Tänud.

Koht oli juba ammu välja kaevatud. Nüüd jäi ka sobivalt teele, tänud.

 2 

Uuendatud vahepunkt on keskmise kogemusega geopeiturile elementaarne. Aga juhul, kui kellelgi seal probleeme peaks tekkima, siis tasub vaadata 11 m võrra roheliseks geokontrollitud punktist lääne poole.

Eks need katastrikihil loetletud nimed võtsid naeru kihistama küll. Umbes samal perioodil nimetatud maatükid on mujalgi Eesti kaardil tähelepanu köitnud. Pole niisama pastakast imetud vaid huumorisoonega loomingul laia kaarega vabalt lennata lastud. Peressaarel jagub seda loomingut kohe päris laialt, sest ruumi siin ju palju :o)

Ajalugu on niisugune nagu ta on. Pikas perspektiivis ei juhi igapäevast eluolu mitte niivõrd ideed kui pigem praktilisus ja mugavus. Tõsi - mõnikord harva õnnestub hea idee toel saavutada uus kvaliteet, mis on sedavõrd praktiline, et sellest saab uus standard. Tänapäeval leiame keskustest eemale jäävatel aladel üha enam mahajäetud talusid ning sööti lastud maad. Ühest küljest nukker, teisest küljest jällegi jätab ruumi millelegi muule. Umbes nagu arhiveeritud aaretega - kahju kui kaob, kuid samas tekib ju ka uus võimalus. Elu ongi kihiline. Aitäh.

 2 

Uus versioon on testimise läbinud ja järelikult leitav. Võtame siis hoolduse maha. Aitüma Vaimarile aitamast ja Reigole-Kairile kontrollimast!

 1 

Seekord olid kõik omal kohal ja saime logitud :)

Vahepunkt on hävinud jah. Vaimar hea inimene - aitüma talle - tekitas vajaliku info vana vahepunkti lähedusse. Vaadake seal siis natuke avarama pilguga ringi. Esimesel võimalusel kontrollin ise asjad ka üle ja kui vaja, hakkan mõistatust putitama.

Vahepunkti ei leidnud. Nullis oli tühjus. Peitja või mõni varem leidja võiks üle vaadata

Kodutöö oli ilusti tehtud kuid vahepunkti ei leidnud kusagilt. Tundub et on kaduma läinud.

Meil oli lähenemiseks hoopis kolmas variant, pimedast luukeremetsast. Hoidsin küll silmad lahti, aga kottpimedas ei näinud isegi ühtki hiilgavalt silma metsast piilumast, kadunud Peressaare hiilgusest rääkimata. Lumi lendas üle katuse, vähemalt see oli ilus vaatepilt;). Veidi sumpamist lumehanges siin ja seal ning võisime tulemuse kirja panna. Tänud peitjale!

PS: ja see punkt, mis selle koha nime mittemeenumise pärast geomälumänguõhtul saamata jäi, ikka kripeldab..:). Sai ju seal enne just jalutatud..

Natuke siblisime ringi ja võis logima hakata.Aitüma

On alles ajalugu selle kohal. Vahepunkti leidmine oli kerge, kirjutasime veel pisut tuhmunud numbrid üle. Lõpus tekkis hämming, kus küll aare on. Aga leitud ta sai. Üle pika aja sai taas sõita lahti lükatud teel, nii et ei pidanud kartma kinni jäämist või teelt välja libisemist.

Leitud

3831.

 4 

Olles saanud suure vaevaga Peressaare esimese aardega ühele poole oli vaja suunduda kohe järgmise juurde. Linnulennult või siis punase joone järgi oli vaid kiviga visata aga atlase järgi üks rasvane "S". Avaldasin Joonasele arvamust mida see S pigem representeerib. Ilus neljatäheline Eestimaa sõna. Viimasele lõigule oli ära eksinud mingi põlevkivi kaevanduse auto. Võibolla tegi lihtsalt altuurat. Ei olnud kivilahmakaid mäe otsa kärutanud vaid Peressaarde uhke teekatte rajanud. Sellel väntamine väristas kohe kõik kohad nii läbi kui vähegi sai. Meenutas juba natukene Kurtna järvestikus kohatud lemmik teekatet. Esimest ja viimast korda tuuri jooksul andis maastikuratas ja pooltühi tagumine rehv mulle mingigi eelise kaaslase ees.

Kohale jõudes punnitasime mõlemad oma silmi ja siis põgenesime vihma eest kuuskede vahele varjule. Oli kuri kahtlus, et see samune altuuramees, kes oli ka ühe tähtsa posti pikali ramminud, oli ühes sellega ka koordinaadid minema saatnud. Otsustasime peitjale helistada. Oi kui tore see Peressaare leviala on. Ma kuulsin kõike mida Hannes rääkis aga iga kord kui ma ütlesin võlusõna "vahepunkt", siis muutus kõnetraat vaid ühesuunaliseks. Mitme kõne peale saime teada, et olime siiski pimedad aga tekst oli sellegi poolest väga kulunud ja mõned numbrid vaid fantaseeritavad. Peitja abiga värskendasime vahepunkti ja väntasime lõppu otsima. Sealne logiraamat pani imestama, et kuidas mugud seda nii tihti juhuslikult leiavad. Isegi üks, väidetavalt Peressaare kunagine elanik, oli aaret loginud.

Kokkuvõtteks võib öelda, et väga sürr koht see Peressaare. Eriti veidralt mõjusid need raielankidel veel püsti olevad majavaremed. Näitamist väärt kohti on siin kunagises külas veel jalaga segada. Miks ka mitte väikene Peressaare talude trail. Saaks nii võssi, sääski kui ka aardeid. Aitäh peitjale väikese piirkonna tutvustuse eest! Ühtlasi oli see minu 3100 geopeituse leid. Omaette juubel seegi.

<_eelmine |1.päev| |2.päev| järgmine_>

Selles mahajäetud külas oli nii tihe liiklus, et lausa kolme autot nägin. Tänud külaolu tutvustamast ja juhatamast.

 2 

Oli see alles omamoodi retk ja koht. Lisaks huvitavale kirjeldusele andis lisaväärtust kaasasolnud küllalt-kohalik, kes kõigepealt teadis nii Kutu-Piilut, Sipelgasiili kui Metsaotti, ja siis tulistas vanade lugude vahele ka operatiivinfot: näe, siin elavad Hussarid, näe, Virve läheb mööda teed - lehvitame mõlemad:) Praegu olevat külas kolm suitsu.

Raskust polnud siin miskit, kui vaid natuke hingele...

Eripärane lapike Eestimaad. Aitäh seda näitamast!

No ei tulnud kergelt, just see lõpp. Ilmselgelt oli mingi anomaalia GPS levimisega või mingi muu error, aga ma kõplasin järjekindlalt mitukümmend meetrit vales kohas. Lõpuks sõitsin minema, jõudsin 100m kaugusele ja keerasin uuesti ringi ning otsisin uuesti ja kaugemalt, kuni leid tuli ära. Logides ärkas ka GPS ja näitas, et paar meetrit aardeni. Müstika.

Kodutöö oli õnneks õigesti tehtud ja nii läks välitöödel kiiresti. Aitäh!

 1 

Üldjuhul mõistatusaardeid eriti ei otsi aga no tahtsin niiväga just seda täppi roheliseks saada. Küll ma googeldasin aga no ei midagi, leidsin ainult ühe pdf-i kus asjast juttu aga lahendusele see ligemale ei viinud, kõik teooriad jooksid rappa. Mõned aastad hiljem, mingil ärksamal hetkel taipasin, no link lahendusele on ju siinsamas lehel :) Leitud! Tänud:)

 1 

Mul on väga hea meel, et ma Peressaale tagasi pidin tulema. Nüüd olin eelnevalt ka ajaloo ja erinevate filmimaterjalidega tutvunud ja alles nüüd oskad õigesti tunnetada, näha ja kogeda, mis siin olnud on ja mis järele on jäänud. Tänu peitjatele (Vaimar ja Hannes) tean ma nüüd sellest kohast nii palju. Aitäh!

 2 

Ja lõpuks siis jõudsin Peressaare aardeni, kuhu olen plaaninud neli või rohkemgi kordi tulla. Nüüd selgub, et ikka pean tagasi tulema, kuna hilise aja ja hämaruse tõttu ei saanud mitte midagi pildistada ega korralikult uurida. Aare on aga leitud ja isegi paar aktiivset elamut nägin ära. Tänud aarde eest.

 2 

Tegime ühe pika ja põhjaliku pereekskursiooni. Teed on paari aastaga oluliselt paremaks läinud, metsa on vähemaks jäänud, kolme õue peal paistis auto. Aga koolimaja aina laguneb ja laguneb - pagana kahju on tast. Pidasime kinni ja piilusime tünni ka - oli ikka seal, kuhu ta meist kolm aastat tagasi jäi, ehk natukene oli oma suunda muutnud. Minge ja vaadake, see on kummaline kant

 1 

Siin saaks nüüd näovärvi kohta kirjutada palju vabandusi: pime, vihm, märg rohi särgi teise ülemise nööbini jne jne. Aga paraku tuleb tunnistada oma väga lühikese geoajaloo esimest analoogset väga piinlikku olukorda: juba kunagi varem kodus leitud koordinaatidelt sai otsitud aaret, logisidki sai kohapeal loetud aga mitte kirjeldust ja oma veast aru saamata ära koju tuldud - piinlik :( Aga koht on ju väga väga huvitav (mitte see, kus ma aaret otsisin, vaid üldisemalt). Minu üks kõige suuremaid elamusi või tõdemusi siin oli ehk hoopis see, mida suudab tegelikult nii lühikese ajaga teha kõikvõimas loodus. Mina rõõmuga tagasi ja teadjamana, kui varem. Peitjale tänud kutsumast ja endale tänud taaskülastuse võimaldamise eest!

Kihte oli seal mitmeid. Täitsa põnev koht kolamiseks. Ei tea, kas see konteiner peabki seal alasti vedelema. Viskasime igaks petteks peoga huumust lisaks.

 1 

Selle päeva viimane aare. Kõik märgid näitasid, et rohkem pole lihtsalt võimalik :) Tähtis on leida tankla :D

 3 

Tore kui RMK lausa kiirteed metsa ehitab. Ainult hoia peal ja oledki kohal. Peal hoidmise hetkel võib muidugi ununeda et kütust paagi napib ja tankla on kaugel - nagu juhtus ka meiega. Juhtub...

 2 

Kaardilugeja protesteeris, et see punkt on kaardil keset metsa ja ühtegi teed seal lähedal pole. Läksin siis GPSi juhatusel. Kohapeal selgus, et seal on lausa nelja tee ristmik. Kui geopimedusest jagu saime, siis sai lõppu suunduda. Seda konteinerit tuleb avada väljas, sest kesse autos ikka viitsib niikaua oodata kui konteineril olev kiri nõuab. Aitäh peitjale.

Leitud. Huvitav mets. Tänud!

 1 

Sai seegi aare koos teiste toredate peituritega üles otsitud, oma tarkusest oleks siin ikka puudu jäänud. Aitäh!

See oli ainuke koht tänasel geotuuril, kus ma peale taksojuhi ameti panustasin. Veel oskasin ma selle takso korralikult ju mudaseks teha, ega seda ka igaüks oska. Igastahes õhtul ühe korra Statoili pesula küll ei aidanud, kui enne oli mudaauto, siis väljatulles oli mudatriipudega auto. Aardel väga huvitav idee, väga seff konteiner ja tänud kohta tutvustamast!

Mõistatus oli ammu lahendatud ning nüüd sai siis ka kohale vurada. Need teed värvisid Porsche kenasti ...karva, eriti, kuna vihma ka sadas. Nii vahepunktis kui ka lõpus läks kähku. Aitäh!

Tegelikult oli just see aare Ida-Virumaal eesmärgiks võetud ja paha tunnistada, et ei jõudnud kohalegi. Nagu hiljem selgus, olin vahepunkti endale valesti gepsi sisestanud, nii et see näitas ligipääsmatusse kohta. Tegin selle ümber aeglase tiiru, auto ka mõnusalt sopaseks, kuid jätsin võssa tungimise teiseks korraks. Tagantjärgi hea, et sinna ei roninud. Eks tuleb järgmine tuur päevakorda võtta.

 1 

Kunagi aegu tagasi sain mõistatuse arvutitaga puruks puretud - täitsa mõnus asjandus tegelikult. Nüüd oli kohapeale kulgemine paras vaev. Tee on tehtud ida-virule omasest ülisuurest killustikust ning ilma põhjakaitseta ei oleks seal just suuremat lusti sõitmisest tundnud. Üsna vaevaline oli see kulgemine seal. Lõpus aga igati mõnus tuumasõja üleelav konteiner. Tänud peitjale!

 1 

Meeleolukas koordinaatide leid, palju toredaid nimesid, tegelasi. Kriimsilm(a) Kallas(e) Pervepõllu Mugu. Liivamäe Tusla Küta Liivaku(le). Tänud peitjale.

Esimene komplekt numbreid sai juba kodus kokku pandud, teinegi ei lasknud kaua otsida. Tuumakonteinerisse nimi kirja ja edasi teisi selle kandi aardeid otsima (mis nii edukalt enam ei läinud). Tänud peitjale.

 1 

Panime piilupardi maskid ette ja sõitsime vana raudtee tammi mööda Sondast Mustveesse. Vahepõike tegime Peressaarde. Vaatasime aarde lõpu üle, see on kenasti korras!

 3 

Parkisime end Tudu kaupluse parklasse ning püüdsime poest midagi hamba alla saada. See ei olnudki algul nii lihtne, sest kaardimakseterminal ei toiminud ja sularaha meil polnud. Kui küsisime, mis siis juhtub, kui me surnult maha peaksime kukkuma, siis öeldi, et nälga ei sure siin keegi ja siis saame süüa küll. Ma siis käsutasin Marje pikali ja palusin ka mõned surmaeelsed näljakrambid teha. Selle peale öeldi, et me oleme nii ausate nägudega, et võime võla vihikusse kirja panna. Kus me hakkasime alles kaupa kokku krahmama.. :-D
Lõpptulemusena istusime tibutava vihma eest autos, pugisime üht maitsvama poesalatit koos kotleti ja minipitsaga ning Marje katsetas kõrvale kihikesi. Ma ei tea, mida ta paar kuud tagasi kõrvalistmel tegi, aga tänu hakkas üsna pea järjest õigeid arve ette laduma. Ma ei jõudnud muud teha kui kõik talletada ning kui kõik koos, siis geokontrolli roheliseks taguda. Voila!
Kohale sõitsime madala esiveolise Passatiga julgelt mööda raudteetammi. Võrreldes Karolinenhofi viiva kruusateega oli see lausa asfalt. Vabalt läbitav ja ilma suuremate aukudeta. Ka kohale jõudnuna läks kõik juba hulga lihtsamalt. Muudkui naks ja naks ning leitud nagu naksti. Keerasime tuumakonteineri eeskujulikult kinni, palun tehke teiegi seda. Aardesse lisasime helkuri ja pastaka. Aitäh naistelegi arusaadava mõistatuse ja issandast hüljatud koha eest!

Sellega läks meil kärmelt. Algus oli seal, kus olema pidi. Lõpus olid mingid maasturimehed, nii et mängisime peitust. A mehed olid rohkem huvitatud metsas kondamisest kui meie tegemistest, nii et saime kiiresti logitud. Ja edasi sõidetud. Aitäh!

Esialgu otsisime kohast, kus midagi polnud ja loomulikult ei leidnud ka midagi peale suurema koguse värske metsaõhu. Edasi otsisime juba varem arvutatud koordinaatidelt ning siis läks juba lihtsalt. EVEJ.

Kdutöö oli üsna naljakas. Kohapeal tekkis aga hämming. Täpsustasin veelkord koordinaati ja võtsin siis vahepunkti asukoha ilmavalgele. Tegelikult oli kell juba pime ja lambivalgus oli ainuke hele asi. Lõpus läks tünniga ikka megalt aega. Kuna täpselt kõrvale oli mingi rada raiutud siis lõpuks kellasin Alexile ja sain mõningase seletamise peale teada, et olen täiesti vales kohas. Koordinaatide kontrollime järel nentsin, et kui 1 ja 4 ära vahetada siis ei saagi muud tulemust olla. Aitäh.

 3 

Esimeses punktis jäin töötava mootoriga autosse kuna peidukas oli peitjat teades suht ilmne. Merike läks ja kadus pikkadeks minutiteks ja mingi hetk hakkas käsi laiutama. Mina aru ei saanud kus ta käis ja mida tegi, kuid masinast end välja hiivasin ning dikteerisin ka talle numbreid. Igatahes väga kummalise pilgu osaliseks ma sain aga kõik mis ei tapa, teeb ju tugevaks. Ka lõpus olid tal mingid hoopis oma käigud ja toimetamised mis lõppesid röögatusega ja väitega, et oli miski anakondaga kohtunud. Oh, tavaline asi ju, et hirmul on suured silmad...ju see mingi jupp kaablit oli mis seal sisises ja metsa poole jooksis. Tünni saime me igatahes kärmelt kätte ja nimed kirja, tänud peitjale!

 2 

Vahepunkti koordinaatide leiutamine oli täitsa lõbus tegevus. Pole ammu nii palju muhedaid nimesid lugenud kui seda koordinaadijuppi lahendades. Kohapeal arvasin autost väljumata, et kindlasti on see seal ja läksin hoopis mujale vaatama. Ilmselt on seal teises kohas mingi tugev magnet, mis kõiki sinna meelitab, no sellised megarajad sees. Alex tuli lõpuks uudistama, et miks ma arvatud kohast ei otsi ja mida ma seal üldse teen. No mida ma tegin, ennast peitsin :P. Aga jah sealt , kust olin alguses kohe arvanud ,me ka edasised juhised saime ja edasi liikusime. Lõppu jõudes oli juba selge, et idatuuled mõjuvad mulle laastavalt ja ma ei näe mitte midagi. Alex pidi mu peaaegu ninapidi aardesse torkama, siis nägin. Logisime ära ja läksin veidi ümbrust uurima. Parem kui ma poleks seda teinud. Nimelt olin astumas just sammu auto suunas kui lehed minu ees maapinnal äkki liikuma hakkasid ja seal selline paras voolik end liigutama hakkas. Uuuuh, ei pigem oli see meeletu möire, mis ilmselt Narva kuulda oli, mis pääses mu suust. Olin ühe hüppega kaks meetrit tagapool ja vahtisin lummatud pilguga seda kerra tõmbuvat "voolikut". Ma olin nii ehmunud, et ei meenunud mulle tol hetkel , et mu armas fotokas on ju taskus ja ma oleks vapustavad kaadrid saanud sellest umbes sardellijämedusest rästikust :D. Rästik tõmbas end laisalt lehtede alla kerra ja läinud ta vaateväljast oligi. Hm ja pildiaparaat tuli meelde kui autosse istusin ja seal üllatunud Alexi pilku nägin. Me mõlemad olime arvanud, et praegu me enam neid sisisejaid ei kohta, aga jah sellist suurt isendit nägin esimest korda elus ( nüüd kirun end, et jänespüks olen ja niiviisi ehmuda suudan ). Aardest lahkus GC

Aare korras, geps näitas miskipärast kõrvale. Jätsin kaks TB-d.

Ei tea, mis kodutööst siin kaasgeopeiturid kirjutavad. Keegi ei hoolinud, kas oli see mul tehtud või mitte ja seetõttu tuli lihtsalt teistele järgneda. Sellega sain hakkama. Tänan.

Kodutöö oli ilusti tehtud. Kiire leid loogilisest kohast. Tänud huvitavasse kohta juhatamast. :) Aitäh!

3/3 Peresaares. Ega kaks kolmandata jää, ikka tuleb minna võiduka lõpuni. Oligi jäänud leida viimane aare. Selle jaoks eeltöö oli juba varakult kodus tehtud. Kirjeldust olime lugenud nii üle kolme rea ehk mitte väga hoolega. Seda oli näha ka kohapeal, et me polnud ainsad, kes vahepunktis jälgi tegid. Jäljed tehtud ning õnneks oli meist hoolsamaid lugejaid, kes teadsid, mis siin tegema peab ja saigi minna logima. Oli huvitav (eriti muidugi eeltöö), täname!

Kodutöö oli juba varem korralikult tehtud. Täna sain kohapeal ka asjad joonde. Aitäh Peressaarde kutsumast, polnudki ammu käinud. Kolmanda aarde jaoks enam aega ei jätkunud.

Enne väljasõitu koeraga Peres(s)aarde jalutama minemist avastasime, et sealsest kolmest aardest on üks mõistatus. Tegime siis võistu, kumb leiab enne lahenduse. Seekord oli see Mart. Kuigi olin just ise samal teel, aga ei jõudnud veel kontrollida. Tänud vahva aarde eest! Võtsime aardest sinna jäetud terava, mida seal olla ei oleks tohtinud (GP mängureeglite järgi) ja jätsime võtmehoidja

Vaev algas mõistatusega. Ekslikult võib ju arvata, et raskusi valmistas tööpõhimõtte välja selgitamine. Ei, raskusi valmistas kümne piires arvutamine. Õnneks oli Hannes nõus õla alla panema ning rahulikult selgitama, et 1+1 võrdub ikkagi 2 mitte 73,9. Looduses siiski väga suuri viperusi ei esinenud ning laisalt maapinnal vedelev tünder andis ennast kiirelt kätte. Vahepunkti sõites oli korraks kuri plaan kirves lendu saata aga õnneks jäi see ainult plaaniks, sest ajalist võitu ta kindlasti andnud ei oleks. Tagasiteeks panime ette piilupardimaskid.

Koordinaat sai kiirelt välja mõeldud. Amatööri kombel ei osanud seda õige nurga alt vaadata. Piinlik. Võtsime ränduri. Jätsime teravat.

 2 

Peressaare 1/3. Nagu aardekirjelduses kästud sai avaldamise järel kohe kõva arvutustöö ette võetud. Kulus päev, kaks... Geokontrolli numbreid vaadates tundus et ma olen ainus kes asjale pihta ei saa. Kui nädal täis hakkas saama ja asi ei paranenud tuli haleda abipalvega peitja poole pöörduda. No ja mis seal ikka – selgus et asi oligi nii nagu võis arvata – ise olin rumal. Lõpuks said kõrgema matemaatika abil koordinaadid paika. Tublimad geopeiturid jõudsid selle ajaga lisaks aardeleiule veel piirkonda kaks uut aaret juurdegi peita, nii oli loota et kohale minnes tegevust jätkub pikemaks. Kuigi alustatud sai koolimaja juures, siis sealses logis kirjeldatud asjaoludel :) said päeva esimeseks leiuks siiski kihid.

Teel vahepunkti loksus paika minu arvamus-mulje piirkonnast, mis päeva jooksul suures plaanis ei muutunud. Märksõnaks oleks: teed. Palju pikki sirgeid ja kohta arvestades heas korras teid, mis tegelikult kuhugi ei vii, mille ääres midagi ei ole. No ok, metsatöödest märku andvaid puuhunnikuid seal näha oli, aga see on üldlevinud nähtus nii põhimaantee kui suvalise metsaraja ääres. Alguses pälvisid tee ääres olevad majavared ka mingit tähelepanu, aga see läks üle, kui mingi asi on levinud, siis ei ole ta enam huvipakkuv. Kaardilt neid kohanimesid lugeda oli hulga põnevam. Mõtlesin samas et kui seal teeservi mööda sildid seiskas nende nimetustega.... Njah. Tahaks uskuda et kunagi oli see koht veidi teistsugune. Muidu jääb küll arusaamatuks, mida pagan need inimesed sinna võsavahele paigutati, millega nad seal tegelema pidid...

Vahepunkt tuli lihtsalt, loomulikult vaatasin esimesena kohe õigesse kohta ja suutsin mingil täiesti imelisel kombel vajalikku mitte näha. Teisel katsel läksin ka keerulisemat teed.... Lõpp-punktis oli veidi üllatav et konteiner lihtsalt maapinnal lamab, aga no vastupidavuse koha pealt ei tohiks küll muret olla :). Tänud! Heas korras, EVEJ.
Kuna tänased Peressaare kolm logi moodustavad tegelikult terviku, siis siin ka Peressaare2/3 ja Peressaare 3/3

Absoluutselt ootamatu koht minu jaoks, väga huvitava ajalooga. Veelgi huvitavamaks tegi asja Vaimar, keda lõpu lähedal kohtasime ja kes meile veel igasugu põnevat infot jagas. Muuhulgas saime ka teada, et siia tuleb veel tagasi tulla. Hea meelega, aitähh!

Selle mõistatuse pärast tuli lausa läpakas suure riigipüha hommikul Kalamehe lõkkekohas kotist välja ajada. Õnneks täitsa levis ja sain kiirelt koordinaadi, mis meie plaanitud trajektoorile ilusti sobis. Teedest suutsime valida ilmselt kõige hullema, Avinurme poolt lähenedes raudteega paralleelse kruusaka - pikad kilomeetrid ümaraid veerevaid kruusakive. Minge parem mööda asfalti ringiga Oonurmest, nagu peitja soovitab. Vahepunktist lõppu sõites nägime ratturit, üsna üllatav ses mahajäetud paigas. Saime aarde logitud, kui ta uuesti põõsast välja astus... Vaimar! Ehtne teolt tabamine, tänu millele kuulsime Peressaare kohta veel palju huvitavat ning sai muidugi ka selgeks, et siia tuleb peagi tagasi pöörduda. Aitäh hariva aarde eest, ootan põnevusega järgmiste otsimist!

Teekond oli üsna vaevaline: mets, mets, mets ja porilombid. Lapsed tagaistmel ennustasid, kummal autoküljel kõrgem veesammas kerkib. Kukeseeni polnud. Aare oli. Aitäh! Jätsime ränduri.

 1 

Kui uus aare jääb tänase kukeseenemetsa joonele, ei ole ju vaja pikalt mõelda! Tõesti ägedad talunimed sinna pandud. Maamõõtjal on hea huumorisoon olnud.
Ise siin palju käinud-näinud aga ikka on vahest vaja jälle tulla ja lihtsalt mõtiskleda. Suur tänu!
FTF 13.00