Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Tuli teade, et esimese punkti kõige olulisem osa on ära varastatud. Uut ei raatsi panna, niiet läheb arhiivi. Enne lähen korjan siis jäägid veel loodusest ära.

Alguse koordinaadid on jah 10 m mööda aga loogiline koht jäi kohe silma. Alguses olev vihjetops oli katki. Lõpus koordinaat taas 10 m möödas aga ka siin oli loogiline objekt kergelt märgatav.

Esimesse punkti jõudes tuvastasin algatuseks kaks kalurit, teine teiselpool lompi. Kuna kaarti vaadates nad otseselt ei seganud, siis asusin otsingutele. Aega läks üksjagu, kuna oma nulli sain ma stabiilselt umbes kümmekond meetrit valesse kohta ja seal ilmselgelt ei olnud midagi. Otsinguala laiendades õnnestus siiski lõpuks otsitav üles leida. Lõpus läks juba ladusamalt. Tänud peitjale!

Täitsa vahva teostusega.Esimeses punktis pikalt "istuma" ei pidanud.Lõpp viis kohta kuhu pole varem sattunud.Aitäh

 1 

Viimaste valguskiirtega veeresin siia. Nullis tegin nagu kästud ja varsti olidki koordinaadid mul pihus. Järgnes sõit lõppu. Ohoo! Milinne huvitav koht on aardele leitud. Tegin nullis väikese tiiru, aga midagi ei jäänud silma. Põlvitasin siis maha, et logisid lugeda. Logidest eriti kasu ei olnud, aga telefoni tasku pannes märkasin, et põlvitan täpselt aarde ees :) No mida värki. Aitäh!

Kümmet korda meil mõõta polnud vaja, saime esimese korraga hakkama. Tänan.

Leitud.

Nullis saime isegi kiiresti hakkama ja ega lõpus ka just kaua aega ei läinud, tänud.

2636.

Esimeses punktis läks probleemideta. Teises punktis tundus, et koordinaadid pole päris täpsed, aarde leidsin pisut eemalt (kuid siiski loogilisest kohast).

Vahepunktis kõik hästi. Suundudes aga lõppu, ei leidnud me ühtegi normaalset teed sinna minemiseks. Rinnuni võsas ei tahtnud sumbata, ilmselt lähenesime valest kohast. Tuleme teine kord uuesti.

Leitud,aitäh.

Ilus algus ja lõpp viisid kohta, kus polnud käinud. Tänud juhatamast!

00957

No 10 korda siin koordinaatide leidmiseks enam midagi tegema ei pea. Keegi on vahepunkti konteineri kallal ilmselgelt jõudu tarvitanud. Muidu väga lahe idee. Tänud!

Nullist suts eemal oli mingi labidamees, kes teisaldas liiva kottidega autosse. Kui nägi, et me emaga läheneme, puges autosse. Lootis vist, et me teda ei näinud. Hirmunud silmad jälgisid meie lähenemist. Küsisin emalt, kas mängime looduskaitseinspektoreid, aga ema ei tahtnud ja 1. aprill oli juba läbi, nii et mul polnud kah erilist naljatuju. Pealegi, mida lähemale me jõudsime, seda madalamale mehike oma autos vajus. Lasime tal minema sõita ja asusime aarde kallale. Avamisega probleeme polnud. Ka lõpp oli täpne ja kenasti leitav. Ma polnud seal varem käinud, nii et uus punktike on avastatud. Aitäh!

Ise ei suudaks oma töntside näppudega sellist aaret valmistada. Mõnus lihtne, kuid pisut oli vaja pusida. Aitäh.

Umbes poolteist aastat tagasi käisin nullis ära ja jõudsin ka lõppu, aga kuna sinna metsa vahele maha minestada ei tahtnud, jäi tookord asi katki. Nüüd oli oluliselt parem otsida ja leid tuli ruttu. Aitäh!

Esimeses punktis väga kaua ei läinud, sest mul oli lapsena peaaegu samasugune asi. Käsitlesime õrnalt. Teine punkt oli ka huvitav, polnud seal kunagi varem käinud. Tänud peitjale!!

Talitasin mänguasjaga ikka eriti ettevaatlikult ja õrnalt, sellega seoses sain pusida pea 10x kauem kui muidu oleks ehk läinud. Aga just nii ongi tore. Lõppu olin varem paaril korral sattunud, antud multika kaudu sinna jõudmine tuli küll pisut ootamatult. See teine multikas Speedy seiklustega Vääna rannas on aardekarbis endiselt alles :D Igatahes väärt kraam, esimene punkt veel eriti, aitäh peitjale!

Esimese punktis läks natuke aega et sihik paika saada. Leitu oli tõepoolest huvitav ja katsusime seda siis õrnalt käsitleda. Lõpus läks oluliselt kiiremini. Täname peitjat!

Kirjeldus tundus huvitav, nii et otustasime asja üle vaadata. Roomavaid sõbrakesi ei näinud, küll aga oli marju nii palju, et isegi Martin, kes enamasti korilust ei harrasta, ei suutnud ei öelda.

Varsti leidsime ka karbikese ja väga delikaatselt sai ta ka avatud. Alles pärast seda avastasin, et tõepoolest tuleb poole liigutusega ka. Veel natuke aega sai marju kahe suupoolega sisse aetud ja liikusime siis lõppu ära. Seal oli aardest natuke eemal üks vahva papi, kes tegeles koha heakorrastusega. Ilus vaadata kohe.

Aarde leidsime ka ilusti üles, kuigi pidime ennast vahepeal peitma jalgratturi eest, kes läheduses peatuse tegi.

Aitäh!

 2 

Kurvale hooldusteatele vaatamata tundus asi väärt külastamist. Jõudsime umbes nulli ja asusime otsima. Paraku hajus tähelepanu hetkega: nii palju nii suuri mustikaid, et isegi mina, kes tavaliselt võin neist tuimalt üle jalutada, ei suutnud vastu panna. Ühel hetkel tuli siiski meelde, et pidime vist midagi otsima. Eks siis natuke otsisime. Rahvusvahelisel oli viimane teade veel mitteleid. Rudolfil tuli mõte, et kuna ma olen lähemal, võiksin "maailma kõige loogilisemasse kohta vaadata". Nojah, seal ta oligi. Hästi pädev geovaist oli meil tol päeval...

Siis asus Rudolf viguriga mässama. Nii ettevaatlikult ja õrnalt, et mitte jumala eest veel midagi kahjustada. Pika nikerdamise peale kõlaski rõõmuhõise. Palusin demo, asi sai uuesti kinni pandud ja kukkus siis ise lahti :D No selge, järelikult sai Rudolf täispaketi kätte. Panime asjad tagasi ja siis matsutasime seal veel tükk aega. Lisaks mustikatele olid laual ka sinikad ja pohlad, mis võimaldas erinevaid kokteile katsetada.

Teine punkt oli üllatav. Veel üllatavam oli sealsamas hooldustöödega tegelev papi, kes tekitas meis kohe hästi palju positiivseid küsimusi. Vaikselt varjudes said siiski nimed kirja. Aitäh, mitme koha pealt meeldejääv aardeotsing oli!

Põhimõtteliselt on selle aardega suht kõik. Aarde point oli esimeses punktis asuv topsik ja no mõistuseta olevused on selle kallal ikka nii palju jõudu kasutanud, et kõik olulisemad osad olid murtud ja kadunud...mitteniivägaolulised suutsin veel kokku liimida, kuid ikkagi kümne liigutuse asemel avaneb karp umbes poole liigutusega. Arhiivi nii kaua veel ei pane kuni karp üldse alles. Aga midagi huvitavat ärge siis enam oodake.

 1 

Esimese punkti kallal olid kodanikud kärsitud kõvasti jõudu rakendanud. Üritasin käepäraste riistadega asja oma õigetesse mõõtudesse tagasi panna ning olin enda arvates üpris edukas. Kuigi omanik võiks asja natuke lähemalt uurida. Lõpus oli mõnus vanakoolikas. Kui eraldi ei oleks toonitatud, siis otsiks siiani seal metsas erikuradikavalalt väljaviilitud seapead.

Üllatuseks ei olnudki vaja 10 korda käia või 10 punkti leida.

Päikeseline hommik hakkas toreda aardega. Ei olnud selles kandis varem matkanud. Täname!

Kümnekordne tundus logide põhjal nii põnev, et ma lihtsalt pidin seda asja vaatama minema ning olin valmis, et siin läheb mul kõvasti aega, aga tegelikkuses kulus mul numbrite kättesaamiseks vaid mõnikümmend sekundit: alguslahendusest on nüüdseks eraldunud juba 2 tükki ning minule jäi siin vaid numbrite väljavõtmise vaev. Kahju, oleks tahtnud seda õigestileidmist ka ikka katsetada. Lõpukoht oli mulle varem käimata ja ümbrus on praegu seal väga ilus, jalutasin ja kuna karp paistis kaugele, ei läinud ka siin kaua. Peale logimist panin aarde samasse kohta natuke rohkem varju.

Tere,

Olin juba varem käinud otsimas. Esimese punktiga sai ilusti hakkma aga tookord jäin teisega veidi hätta. Täna käisime uuesti ja seekord oli silm terasem ning leidsime õige koha.

Jõudsime algusse päris mõnusalt kohale. Võtsin istet ja hakkasin pusima. Väga lahe karbike, mulle sellised vigurid meeldivad. Karbike vajaks tilka liimi, sest üks tükk on lahti tulnud. Lõpp oli ka vahvas kohas. Aitäh peitjale.

Võtsime istet ning lasime Nellil sellega pusida. Talle paistavad sellised asjad meeldivat. Kuniks tal üks hetk isu täis sai ja meile ka võimaluse andis. Kamba peale saime tehtud. Lõpus läks kiirelt. Aarde juurest ära minnes jäime vahele naabrimehele, kes tuli uurima, et mis toimub- seletasime oma tegevuse tagamaid ja lahkusime sõbralikult. Täitsa äge värk, eriti esimene punkt!

Leidsime selle jõulujärgsel väljasõidul suvilast.

Aitäh!

Esimeses punktis läks ikka tiba aega. Mitte karbi avamisega, vaid hoopis kokkupanekuga. Loomulikult tegin seda mina, mehed tammusid ühelt jalalt teisele ja kaebasid, et nii kaua läheb. Tagasi auto juurde minnes saabus aga samasse punkti terve rood jahimehi, kes suundusid vaeseid loomi taga ajama. Me läksime teise punkti suunas.
Lõpus tammusime ka mõnda aega ringi, kuna esiteks ei suutnud geps kuidagi nulli üles leida ja teiseks olin mina just kindlalt väitnud, et peitja tavaliselt aardeid maha ei mata. Nimetatud asjaolud hoidsid meid mõnda aega pimedana, kuid saime sest õnneks üle.
Karbi kätte saanud, tuli Andreasel muidugi meelde, et ta on selle juba leidnud. Tänud aarde eest.

 1 

Peale SPA-s olelemist hakkas lõpuks ikkagi metsa poole kiskuma ja läheduses olev Lauri aare oli kindlapeale valik. Esimeses punktis tonksasin jalaga ja leidsingi toreda idamaise viguri. Nikerdasime siis vaheldumisi kümmekond minutit enne kui hakkama saime. Äraminnes selgus, et vesi ei olegi vesi ja saab hoopis jääkeeglit mängida. Teise punkti läks ülimõnus külatee. Tallinna kaakide käest päästetud vaatamisväärsuse kõrval aga konutas kahtlase olemisega aardevalvur. Uurisime tema tervise kohta ja läksime siis vales suunas. Kui võsa väga vastikuks muutus saime aru et siia küll normaalsed peiturid aaret ei pane ja hakkasime õiges suunas liikuma. Tänud ka lõpu loogilise koha eest, kus naersime koos koomilise multifilmi üle. Tagasiteel otsustasime valvuri veelkord üle kontrollida - ta konutas ikka samas lööbakas asendis. Et ta reipamalt aaret valvaks käsutas Kadri ta igaks juhuks korralikult valveasendisse. Veendunud valvuri mitteinsuldis võisime nüüd pulmaaastapäeva reisi lõppenuks lugeda. Tänud mõnusa ja lihtsa aarde eest.

Veekogu ääres seisis üks kaubik. Ühtegi liikuvat tegelast aga ei näinud. Seega läksin julgelt nulli. Tore, et on mõeldud ka nende peale, kellel jalad väsinud või niisama lödijalg. Ma kasutasin igatahes võimalust ära. Keerutasin meistriteost umbes 10x ja siis oli selge kuidas salakaval karp töötab. Koordinaadid käes, siis panin ennast proovile, et korrata antud protsessi. Samal ajal mõtlesin, et kuidas ja miks keegi seda vägisi lahti peaks murdma.

Lõpus võtsin aja maha. Logisin rahulikult aarde ning tutvusin ümbruskonnaga. Tänud!

Päris põnev jupstükk see seal, kiskus ikka muige suule ja andis mõneks ajaks tegevust. Õnneks Anna nobedad näpud muukisid selle mõistliku ajaga lahti. Siin järve ääres tegime ka veidi CITO-t, tundub, et suitsupakid, leivakotid ja kalasöödapakendid on jäljed kalameeste käigust. Krt küll, siia jaksatakse oma täis tavaar vedada, aga pakendit kaasa võtta enam mitte!

Lõpuga läks meil kiirelt. Tänud mõnusa aarde eest!

Vormistasin täna lõpuks selle aarde ära, kordinaadid olid juba pikalt oma aega sahtlis oodanud. Lõpus oli keegi kuri loom rabistamas ja aaret uurimas käinud, panin ta silma alt ära sinna kus ta minu meelest olla võis.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Õnneks õnnestus hetkel karp ikkagi korda tagasi saada. PALUN ÄRGE KANGUTAGE MIDAGI! KARP AVANEB ÕRNADE LIIGUTUSTEGA!

Mõtlesin täna midagi lühikest ette võtta, näiteks Paldiskis ära käia. Ega see ratas väga kutsunud, aga panin seekord kiivri pähe, ehk on julgem. Siis aga soovitas Tanel hoopis seda kanti. Selle aarde valisin esimeseks. Natuke pusimist ja koordinaat oligi käes. Üks väike jupike oli lahti, aga see ei teinud pusimist lihtsamaks. Uuesti püsti tõustes oli juba tunda, et midagi on natuke valesti, aga teotempoga väntasin siiski lõppu. Üritasin seal tuulata, aga reedene kukkumine andis valusööstude näol tunda. Geps viis iga katsega eri kohta ja ka telefonikõnest polnud abi. Ei tahtnud sinna metsa päris teadvusetult lamama ka jääda, seega jäid kõik Klooga aarded seekord tervislikel põhjustel leidmata ja tulin vaikselt tulema. Vahepunkt oli siiski huvitav, aitäh!

Kutsus ujuma

Sügisel juba kuulsin selle aarde kohta kommentaari, et see äge. Kahjuks aga polnud sinnamaani mahti olnud sinna minna. Nüüd, kui lugesin konteineri probleemidest, kiirustasin kiiresti kohapeale, et näha, mis äge vidin seal on. Ühe komponendiga tundub olevat probleem, ülejäänud on kõik minu hinnangul ok. Lõpp-punkt korras, tänan kutsumast!

Peites kahjuks pidin sellega arvestama. Kahjuks ei ole ikkagi mõistust kõigil peas ja nagu enda eelnevatest näha, siis polnud väga loota, et asi kaua tervena püsib. Kui see karp läheb, siis on selle aardega ka kõik. Teist mul ei ole ja kui keegi just minu aardeid toetada ei taha, siis uut karpi ei tule ka. Aga loodan, et seni leidnutel oli tore :) Üritan üle ka vaadata ja eks siis läheb aare eriti lihtsaks kui karp kohe avaneb :)

Sõitsime vanast heast kohast mööda ning mõtlesin, et tutvustan Kikule ka seda suurepärast aaret. Minu kurvaks avastuseks osutus aga see, et imepärane ettevaatlikust vajav karbike on kellegi jõuliste käte vahel veidi katki läinud ning avaneb ilma mõttejõudu kasutamata. Vähemalt minu mäletamist mööda kõige alguses see nii ei avanenud. Kas aarde omanik oskab paremini kommenteerida, või siis eelmised leidjad?

Lõpp-punktis olin mina kolmandat korda. Eelmise korra mitteleiu saab lume süüks ajada. Seekord läks asi üsna kiirelt. Peale logimist korjasime sinililli.

Leitud

 1 

Huvitav vidin esimeses punktis. Karuonu keerutas seda käes, kuniks saime teise punkti koordinaadid kätte, ise ka ei tea kuidas. :) Tegime siiski asja endile selgeks, kuidas. Aarde asukoht oli ka paras üllatus, jälle targem, mis kohad kuskil asuvad. Geps otsustas meid suure ringiga mööda metsa kohale juhatada. Aardest jäi meelde vahva raamatuke, mille lehti näpu vahel lastes, näed nagu multikat. Otsustasin multika kaanele pealkirja ka lisada "Speedy seiklused Vääna rannas" ;) Aitäh, jälle üks kvaliteetaare.

Siit tuleb elekter

Täitsa mõnus pusimine oli esimeses punktis. Võttis ikka omajagu minuteid, enne kui asjale pihta sain. Väga vahva värk. Lõpus algul ei leidnud. Siis lugesin logisid ja läksin võtsin aarde välja. Kokkuvõttes igati mõnus aare, tänud!

Meie jaoks oli see kolmeastmeline mõistatus. Esimene oli test silmade tähelepanelikkusele - saime hakkama. Teine oli käteosavus - vähem kui minut. Kolmas oli kujundite äraarvamine - jäime hätta ja alles Lauri abiga saime jagu. EV, J: soolatoos ja pipratoos.

 1 

Umbes midagi taolist me ootasimegi. Kuid see ei tähendanud, et see teadmine oleks aidanud meid karbi avamisel. Ei aidanud ka aarde nimele mõtlemine. Mõne aja möödudes hakkasid hoopis tekkima sellised filosoofilised mõtted, et kas relakas on ka terariist... Aga lõpuks saime selle karbi siiski lahti, täiesti õrnal ja viisakal moel. Ja siis enam kinni panek ei valmistanud mingit peavalu, sest selle vidina hingeelu võin ka aastate pärast nüüd une pealt kellele tahes kirjeldada.
Teise punkti jalutasime juba aasta aarde lõhnas, kuid karbini jõudnud, matsid selle enda alla hoopis teised aroomid. Ehk, kui esimene punkt oli väga hea asi, siis lõpp oli pisuke pettumus. Aga eks looduses peabki tasakaal valitsema.

Leitud.

Igavesti lahe vidin. Sai teist ikka mitu korda muukida. Kinnipanek venis miskipärast alati pikemaks. Lõpus läks kiiresti, sest Leho juba teadis, et mu GPS aegajalt valetab ja seega läks kohe meelega mujale ja pani nime kirja. Aitäh.

Huvitav küll aga meil läks karbi kinni panemisega rohkem aega kui selle lahti saamisega.

Mul on selle aardega naljakas lugu. Sain logi kirja peaaegu et kaks kuud hiljem. Esimeses kohas käisin tegelikult juba peale aarde avaldamist järgmisel õhtul. Tervitaks neid, kes üle lagendiku kõvasti hõiskasid:"Seal on keegi!" Just siis sain ma ka selle huvitava karbikese lahti. Üllatavalt kergelt avanes see mõistatuskarp. Lõpp-punktis süüdistaks oma algajalikke tehnikavidinaid, sest esimesel korral nad näitasid nii mööda kui annab näidata. Tatsasin seal ringi VÄGA kaua. Siis kui koju hakkasin minema - pime oli juba - ilmutasid ennast kaks mootorratturit. Tervitaks ka neid! Täna oli mulle teed juhatamas georajad ja isegi abivahend näitas õige koha ette. Ohhetasin ja ahhetasin logi kirjutades. Aitäh meeldejääva geo-mälestuse eest!

Ilus vidin. Silitasime õrnalt ja ta avaldas oma saladuse. Ja lõpust oleme ka meie alati mööda vuranud, nüüd oli põhjust sisse keerata ning selga sirutada. Täname, tore aare!

Jätsime auto suure tee peale, sügisene mets on imeilus. Ilm oli ka just paras, ei külm, ei kuum, istu rahulikult istme peal ja lahenda mõistatust. Ma ei kujuta ettegi kuidas seda sääsepilves teha saaks. Lõpp-punkt oli meil onu maja lähedal, muidugi läksime külla ka, aga ta polnudki kodus. Pärast helistas veel mitu korda, et tulge nüüd ometigi, aga meil olid juba uued aarded käsil.

Vahva karbike. Kõik 10 korda sai tehtud ja selgeks. Lõpu läheduses istus meilgi üks onu, kuid läksime temast vaikselt mööda ja lõpus küll geps eksitas, kuid Tiiu läks pea kohe õiges suunas. Eemaldusime lõpust veidi teist kaudu, et onu mitte segada. EVEJ Tänud!

See oli midagi põnevat! Võttis ikka pisut aega, et kombinatsioon leida : ) Lõpp-punkt tundus igati loogiline. J: roosa vedru

Seekord läks palju edukamalt. Isegi märkasin paremat parkimiskohta kui eelmisel korral. Lõppaarde leidsin küllaltki kiirelt. Aitäh toreda multi eest! :)

0 sõime marjadest isu täis ja edasi.veider lõpukohas valvas pikemat aega mingi kahtlase olemisega mugu pikalt pikalt pikalt ja mitu aega hiljem ikka valvas veider aga logi saime kirja sellegipoolest.

Nullpunkti lähedal oli keegi ühe puu varvaste juurest suurtes kogustes sammalt eemaldanud. Loodetavasti oli tegemist mõne arulageda metsloomaga, mitte geopeituritega. Meie otsisime asja õigest kohast ja kohe ka leidsime, väga peen karbike :) Avanes üllatavalt kiirelt ja suundusime edasi lõppaaret otsime. Täname, jälle midagi uut ja seninägematut! EVEJ

No oli alles karbike :) Läks pisut aega enne kui avanes ja siis läks veel rohkem aega sulgemiseks. Ja lõppaare juhatas kohta, mille teeviidast on kordi ja kordi mööda vändatud. Aga alati on ju niiiiii kiire, et pole olnud aega sisse põigata. Täname!

Tore aarde, ilus matk sinna. Karbi saime lahti jõuta, aga kinnipaneminevõttis kordi enam aega, ei mõistagi miks. Lõppardest võtsin geolutika - noh seega tuli siis geocoin asemele panna.

Ka see multi jäi täna poolikuks. Ilus koht :) 1 istus pingil, teine lahendas, kui 1 jäi jänni, sai vahetatud ja nii niikaua kuniks koordinaadid kätte saime. Aga vot lõpp ei läinud enam nii edukalt. Nimelt nullilähistel veetis oma aega meesterahvas, ja hoolimata sellest kuivõrd üritasime ümber tema liikuda, siis ikka see mees jäi täpselt sinna, kuhu meil minna oli vaja rätiku/lina(?) peale pikutama. Varsti tagasi!

Miki, Liia, Merle

Algpunktis leidsime koordinaatide ümbrise lihtsalt. Siis veidi nuputamist, mille käigus kästi Merlel küünedki sisse tõmmata ja varsti saime tulemuse kätte. Lõpppunkt oli mulle üllatus, vahva koht ja õnneks püsisid mugud oma trajektooril, mis meie omaga ei kattunud.

CCLI. Karbiga käitusin õrnalt: rohkem mõtlemist ja vähem tegutsemist, ... või oli see vastupidi - igatahes kordinaadid paljastusid mõne minutiga. No ja lõppaare: see ju oli lausa naaberküla maadele pandud, seega kohaleminek probleeme ei valmistanud, on ju kõik siin piirkonnas lapsepõlves suviti rattal ja jalgsi läbi kolatud. Mingil ajahetkel, vast nii paarkümmend aastat tagasi, oli see park isegi täitsa korras, pingid ja puha, toimusid isegi mõned üritused. Muuseas mitte kaugel lõppaardest on padrikus üks suur hall kivi ehk kunagi on mul põhjust seda Teilegi näidata, mõtleme! Suured tänud aardeomanikule! Ja veel: siia lausa pidin lapimaalt toodud TB jätma!

Mõnus nuputamine.

Aga naabruses paiknevad "eraomanikud" tuleks küll ühiskondlikult kasulikule tööle saata, sest teed on kilomeetrite kaupa blokeeritud. Olgu neil siis oma kätega ehitatud eravalduse vanglates hää!

::::::::::::::::::::::::::::::::

Aardeid leitud Eestis 961, maailmas 1091.

(Need numbrid hakkavad klappima geopeituse andmetega alles siis, kui olen NKT logid lõpuks sisse löönud :D.)

Osatakse ikka alles imevigureid teha. Talupojamõistusega pole siin midagist peale hakata. Tuleb ikka naisterahva peenetel näppudel käia lasta. Lõppaare on väga jubeda asustuse lähedal. Tarad ees ja taga, lahtiselt ringi jooksvad agressiivsed koerad. 10 X sinna sattude ei taha, piisab 0 korrast.

Kloogal läks juba kõht päris tühjaks ning tegin väikse põike Treppoja poodi. Seal on mingi huvitav rattetee lõik tehtud Paldiski maanteelt poeni. Edasi juba siis nulli. Koht mulle väga meeldis. Siin täitis geopeitus täielikult oma ülesannet, juhatada kohtadesse, millest aimugi pole. Hakkasin siis selle asjaga pusima. Umbes kümme minutit vist läks selle asjaga kuni koordinaadid käes olid. Seal oleks hea meelega kauemgi aega veetnud, eriti kui on, kuhu istmikku toetada. Lõpus pidas just üks vene perekond vajalikuks tulla aarde kõrvale seeni korjama. Silmadega tuvastasin aga koha ära ja kui nad ära läksid, läksin siis seda kontrollima. Ja see koht oli täitsa tühi. Õige koht oli hoopis natuke eemal :) Siin sain ma aru, et ma olin vist kõikidesse eelmistesse aaretesse vale kuupäeva kirjutanud. Hakkasin juba kirjutama 13.09..., aga siis vaatasin, et logiraamatus on enne kirjas Airi ja Priit 13 ja reede. Hmm... täna on ju laupäev või kuidas? :) Aitäh!

 1 

Tekkis võimalus õhtul veel teine võsatiir teha ja me kasutasime selle loomulikult ära. Alguses katsusid pisemad veel vett, aga tõdesid, et suplemiseks enam ei kõlba. Istusime siis maha ja asusime mudima. Nipile saime suht kohe pihta ja siis Sassiga vaheldumisi seal plõksisime, Mamm hankis senikaua pohli. Lõpp - Mamm hakkas hunte ja keda veel kartma, ma harjutasin pseudonubluga otsimist... Ei, iga riist jäägu ikka oma töö peale. Sellegipoolest saime kenasti hakkama, ja videviku hakul olime tänase päeva neljandad logijad, ja ehk oli mõni eilane veel seal täna trampimas ;) Aitüma, äge kast ja ägedad kohad!

Korda kümme või rohkem sai seda karpi muditud, enne kui lõpliku sihi kätte andis. Täitsa tore värk.

Ah, milline au, et karp minu kätte ulatati, mille peale ma siis kenasti istet võtsin ja oma õrna käsitlemist üles näitasin. Algul ei saanud kohe midagi aru ja siis kui hakkas midagi hargnema ei saanud ma ikka veel natuke aega aru, et mis ja kuidas ja muidugi siis, kui ma enam ei püüdnudki aru saada avanes see justkui iseenesest, mille peale ma lausa ehmatasin :D Edasine oli lihtne, nagu ka peitja lubanud oli. Suur tänu mõnusa aarde eest!

Supper lahendus, suured tänud mõnusa aarde eest. EVEJ.

 1 

Selle aardega oli emotsioone kõvasti. Kõik need polnud päriselt positiivsed. Suundusin siia läbi paduvihma Klooga aarde juurest. Vihm oli sihuke veider. Umbes nii, et minu peakohal oli pilv, mis mind järjekindlalt jälitas, aga kõrval paistis päike. Situatsioon jäi siingi samaks. Ja nii ma siis seisin vihmas ja pusisin karbi kallal. Pool tundi, tund? Ei mäleta, frustratsioon oli liiga suur. Kui juba täiesti läbi vettinud olin, siis karp avanes. Samas, kui keegi nüüd küsiks kuidas selle jublakaga toimida, siis mina vastata ei oskaks. Lõpus tiirutasin natukene ringi, aga karbi avamisega võrreldes kulus aarde leidmiseks vaid hetk. Igal juhul tänud peitjale emotsiooni ja põneva aarde eest! Jälle paar uut kohta nähtud.

Päris tükk mässamist oli enne, kui asi kuskilt otsast hargnema hakkas, aga ilm oli ilus ja seal istuda täitsa mõnus :P. Kusjuures see auk ei näe üldse selline välja nagu seal võiks kala olla, ometigi üks mees ikka üritas ja tegelikult parkis seal veel teisigi autosid :). Aitähh!

Pärast tervet siruli veedetud ööpäeva tuli päästev mõte, et geopeitus kindlasti alandab palavikku. Paar aaret ilusas metsas ja üldse mitte kaugel, ei saa ju jätta minemata. Ilm oli tõesti uskumatult soe, eks mina muidugi higistasin topelt. Karpi said kõik käes veeretada ja üritasime isegi peidukat sihipäraselt kasutada, aga seekord see nipp ei töötanudki. Esimese punkti juurest korjasin ka seened kaasa, vahetusnänn oli kahjuks koju ununenud. Teist punkti kahtlustasin kohe seda aaret nähes ja just sinna meid juhatatigi :) Aitäh, mõnus aare!

 1 

Saabusin lõpuks teistpoolt lahte tagasi Eestisse ja sain minna vahepeal kodukanti tekkinud aardeid otsima. Läksin siis jalgrattaga Klooga kanti. Selle 10x aarde puhul oli täitsa põnev eelaimdus. Saed, kirved, kruvikeerajad, noad, dünamiidid jm. abivahendid jätsin kaasa võtmata. Sellist karbikest nägin elus esimest korda. Polnud tõesti muud, kui IQ-mäng. Täitsa vahva! Mõne minutiga sain koordinaadid kätte. Lõppaare oli ikka tavatult kaugel. Aga jalgrattaga polnud muidugi selline distants mingi probleem. Koht oli isegi ammusest ajast tuttav. GPS lasi metsas väikese ringi teha. Aga siis läksin parem kohta, mis juba algul silma hakkas ja seal ta oligi! Peitmis-stiil osutus nn. "vanakooli" omaks. Lahe seiklus igatahes! Tänud peitjale!

 2 

Tõsi mis tõsi, raiesmikust umbes veerandi jõlkusime läbi nagu kirbud, kes on oma koera ära kaotanud. Kaaslane vahetas vist elektri müüjat või patareisi ning lõpuks puutus pink pihku. Karbike oli meile nagu vorst koera kaelas: kui pilk juba metsistus ja käed hakkasid värisema, siis võttis teine karbi oma valdusesse ja kukkus tinistama(noh, et väärtuslik laegas ikka terveks jääks) ja nii ikka mitu korda järjest. Lõpu numbrid masinasse ja võisin taas hõisata kui olin ekraani silmitsenud, et kui ei peida, siis peidetakse :) Nüüdseks on kolmest kaks kohta Kloogal mille välja valisin, saanud endale teiste käe läbi karbid...nii, et üks koht on veel vaba ;) Lõpus eriti ei kiirustanud vaid lasin kaaslase otsima tormata kuna veel lumega olin kõik läheduse läbi tatsanud ja minu arust oli seal ainult paar head kohta. Millegi pärast läks gepsu omanik suure ringiga ja nii ma ootasingi teda mälu järgi mõned kuud tagasi enda poolt välja valitud kohas. Minu koht asus "ladvas" :P Peitjale suured tänud ning koht sai nüüd igal juhul peituritele tutvustatud.

 1 

Selle aarde lähedusse olin sattunud mõni aeg tagasi oma näpuka tõttu koordinaate sisestades. Kuid siis tundus asi kahtlasemast kahtlane, no ei sobinud ümbrus kuidagi tolleks korraks. Seekord aga tundus asi väga õige :). Nulli lähedal otsustas gps oma iseloomu näidata ja saatis meid kõikvõimalikesse suundadesse, ainult mitte õigesse. Kui Alex mõtles juba autosse oma navi järele minna jäi aga õige koht silma. Nii me siis viitsime siin pisut aega karpi avades. Silitasime siit ja sealt ja kahepeale õrnalt pusides saime ta lõpuks lahti ka. Edasi viis tee mulle täitsa avastamata piirkonda, Alex aga oli siin juba käinud ja aardepeitmise plaanegi haudunud ;). Näidates kohta kuhu ta tahtis aarde peita , tuli tõdeda, et näh sama koht ,kuid pisut teisem lahendus :D. Tänud vahva aarde eest !

Sekundeerin Krissut. Logisime teisena, tagasi sõites hakkas ka silm juba veidi kinni vajuma, sest öine pingutus andis end tunda. Teine kordki.

 2 

Vat see oli alles seiklus. Umbes kell 1 öösel andis Tanel teada, et võiks minna FTF-i jahile. Lootsime, et saame äkki isegi Tanelile tema esimese esimese. Mõeldud, tehtud! Umbes kaks või veerand kolm jõudis Tanel mulle Lagedilt järele ja sõit Tallinnast algas. Mõnusalt udune oli kõikjal, aga esimeses punktis läks siiski õige mitu hetke tähistaeva imetlemiseks. Siis aga suundusime karbi järele. Natuke aega ikka tiirutasime oma lampidega mööda maastikku ringi, kuni Tanel lõpuks õiget asja märkas. Konteiner avaldas ennast kähku, aga sellest koordinaatide kättesaamine oli juba omaette tegu. Naljatasin veel, et pärast ei oska enam tagasi kokku panna ja nii esmapilgul ka juhtus. Siis kähku tagasi autosse ja aarde juurde. Aaret otsisime küll pea tund aega - ei ole ikka lihtne kottpimedas ja metsas ainult lampidega otsida. Niisiis otsustasimegi valges tagasi tulla. Läksime tegime Statoilis kohvipeatuse ning otsustasime muud aarded Statoili läheduses ette võtta. Saimegi hämariku koiduks ning suundusime uuele katsele. Tegin taaskord nalja, et nüüd leiame kindlasti kohe ja sellisest kohast, kust ilmselt olime juba otsinud. Loomulikult nii juhtuski. Kirja läks STF kell 6.25. Pärast seda suundusime Keila terviseradadele. Oli ülimalt tore otsime. Parajalt palju karget õhku, kõhedust võhivõõras kohas, uduvines seeni ja pohli. Kõigele lisaks veel tähesära ja päikseloojang põldudel. Jah, ilmselt seniajani minu kõige lahedam aardeleid ning selline peabki öine geopeitus olema.

Kui meie ärkasime olid Piia ja Priit juba lasteaeda/tööle läinud. Päike paistis ja üldse oli kuidagi mõnus olemine ja kuna me ei olnud uue rongiga sõitmas käinud otsustasin, et täna teeme asja teoks. Kohvi joodud ja puder söödud ning istusimegi juba rongis. Klooga-aedlinnas lehvitasime rongile ja jätkasime teekonda nii nagu meil viimasel ajal kombeks, ikka käruga. Mitteleid Klooga aarde juures ei tähendanud, et istume rongile ja sõidame koju vaid võtsime ette järgmise, lähima aarde. Linnulennult 3,56 km. Ilm oli ju super ja väike liikumine teeb ainult head :). Parkisime käru 130 m kaugusele ja jalutasime nulli. Ühel kaldal püüdis papi kala ja teisel pesi mersumees oma edevat sõiduriista ohtra šampooniga. Istumiseks ei olnud aega, sest nii palju mammusid oli süüa ja oh mis rõõm - vesi. Hoia siis poissi paigal, et oota, emme peab keskenduma karbikesele. Minul on kannatust veel vähem kui kassipojal ja tavaliselt toimetab Priit selliste aaretega. Igatahes lahti ma selle sain ja koordinaadid pildistasin ka üles. Karp kokku tagasi, Markus kaenlasse ja käru juurde kus väheke turvalisem. Toksisin numbrid gpsi ja siis selgus tõsiasi, et koju läheme hoopis teise rongiga kui plaanis oli. Aarde leidsime kiirelt. Nimed kirjutasin logiraamatusse kolmandana. Ei olnud varem sinna sattunudki. Suured tänud väga vahva aarde eest!

 1 

istusin pengile ja hakkasin pusima. Pusisin, pusisi, pusis, pusi, pus, pu, p, ja oligi käes! teise punkiga põld enam miskit pusimist. logisin neljandana, tänud peitjale! vahva karbike,

Ohoo, uus kvaliteetaare Laurilt? Kindel minek! Seda enam, et Klooga ootas ka jätkuvalt leidmist. Haarasin kaasa kogenud abijõudu ning veeresime kohale. Avastasime end veekogu äärest, millest seni aimugi polnud. Tegime kõik nii nagu kästud, istusime pingile ja asusime asja kallale. Esimesed lükked olid lihtsad, aga siis jäime mõneks minutiks jänni. Jaotasime töö ära, minut üks, minut teine. 10x asemel läks meil kuni 10 minutit. Väga lahe karbikene, edaspidi jälle targem, kui peaks veel selliste otsa sattuma.

Lõpus oli samuti minu jaoks külastamata koht. Jälle targem, topelt targem juba. Kuna olin täna Klooga juures nii palju võsas sipelnud, ei tundnud end siingi eriti hästi, geps ka loopis. Nii Marje aarde enne leidiski. Hea suur aare neh. Võtsin kaasa esmaleidja kollase kingituse, mida pisut kasutan ja siis edasi peidan. Näitan seda peagi ka geosõpradele, jagatud tarkus on ju pool tarkust ;-)

Aitäh esmaleiu eest! Võtsin kollase kingituse, jätsime pastaka. Aare igati kombes, vaid lõpu maskeering võiks ehk pisut puhtam olla.