Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Raplamaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kutsume teid külastama Tillniidu lõkkekohta, mis asub endise Tillniidu metsavahitalu hoovil. Talu eluhoone varemed on siiamaani püsti, kuid seal turnida me ei soovita ja aarde leidmise eesmärgil pole see ka vajalik. Soovitame hoopis aarderetkele kaasa võtta näiteks küpsetamiseks liha või piknikukorv ning keha kinnitamise kõrvale on sobilik aeg ja koht mõelda või vestlust arendada teemal, kui palju teist keegi teab metsavahi ametist. Võibolla on keegi teist või teie tuttavatest lähemalt kokku puutunud selle ametiga? Keegi teab ehk mõnda huvitavat lugu pajatada? Kõik metsavahi teemalised jutud on logidesse oodatud!
Vihje: pole
Lingid: http://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/sakala-puhkeala/tillniidu-lokkekoht
Aarde sildid: RMK_matkateed (2), piknikukoht (2), lõkkeplats (2), soovitan (1), oandu-ikla (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC4KJNY
Logiteadete statistika: 132 (100,0%) 0 3 1 0 0 0 Kokku: 136
Sõidan sageli sellest teeotsast mööda, mis viib lõkkeplatsini, kuid seni pole olnud mahti seda uurima minna. Aare tõepoolest polnud päris nullis, kuid siiski leitav. Karp oli täiesti soga täis ja puhastasin ta ära nii nagu oskasin, sest mingeid vahendeid polnud ja kaks reisiselli juba nõudsid oma tähelepanu. Aitäh!
Väga mõnus lõkkekoht, aitäh näitamast! Aare logitud, lugesin veel mõnuga infot metsavahiameti kohta. Väga hariv! Ja ehk jäi midagi meelde ka. :)
Oi kui äge koht tsillida, grillida ja telkida. Found it: 29.Jul.2023 12:51 Tillniidu.
Alguses mõtlesin alla anda aga siis lugesin logisid ja muidugi leid siis ka tuli. Punkt on kas vale või on asi rändama läinud. Et ütleks et aare oleks lumega leitav. Tnx.
Jäime siia ööbima. Imelikul kombel oli täiesti vaba - sellesuvine tõdemus on, et enamuses on RMK platsid alati rahvast täis ja pigem selliste pidutsejate poolt. Et rahulikult kuskil magada ei saa niikuinii, seega valdavalt enam neile RMK platsidele ei panustagi. Kuna olen RMK töövõtja ja mul on taskus igasugused apid, mida teistel pole, siis mul on lihtne ära näha riigimaad. Enamasti see lõppebki sellega, et saab oma auto kõrgeks tõstetud ja radu, mida ammu keegi ei kasuta, kuskile väga oma padrikusse ära seigeldud. Siis saab magada ja lihtsalt olla nii, et keegi ei sega ja mingi seltskond ei vaju keset ööd sisse ja ei hakka lõket tegema ja lõugama.
Metsavahitööga ise seotud pole. Küll aga on mitmete sõprade esivanemad seda tööd teinud. Ja üks sõber ühte sellist metsavahikohta ka Viljandimaal taastab. Isegi mitmeid kordi seal talgutel käinud jauramas. Eks neid äravajunud talukohti on elu jooksul nähtud lugematu hulk kordi. Ja iga nädal käin paaris sellises kohas miinimum töö tõttu. Kurb näha, kus elu on ikka ära kadunud. Kunagi elati igas maa sektoris, kus vähegi kuiv oli. Eks siingi - poleks lõkkekohta ja ei tehtaks elementaarsetki hooldust, oleks see koht juba võsa all ja poleks varsti midagi näha. Oli tore siin ööbida. Aitäh.
Kunagist Oandu-Ikla matka meenutamas. Toona 10a tagasi ööbisime Mukris ja siit kihutasime mööda. Mõnus vaikus siin praegu, mitte ühtegi grillijat ega matkateelist. Aitäh!
Kena koht. Raske kujutleda kuidas metsavahid pidid hakkama saama.
Täna siin lund ega jääd polnud ja isegi kartsime, et soe reedeõhtu - äkki on koht juba kevadenautijate poolt hõivatud. Õnneks siiski polnud. Vaid linnud ja konnad tegid üksteise võidu valju häält. Aarde leidsime kiirelt ja siis jälgisime veidi konnade kevadisi toimetusi. Aitäh siia toredasse kohta kutsumast!
Sai just suverehvid alla pandud, mis siiapoole suusatades enam ei tundunud kõige õigem valik. Metsateed täitsa lumised alles, aga kohale ma jõudsin, küll saan tagasi ka. Loodan et valutult. Aare väheke niiskevõitu on, aga peale päikesevanni sai jupi maad paremaks. Tänud
Kõigepealt tundus, et aare on oma kohalt rändama läinud, aga seejärel õnneks selgus, et peidukoht on siiski natukene teises kohas ja aare on täiesti olemas. Aitäh!
Saime autoga kenasti puhkekohani välja sahatatud ja üsna pea oli ka aare leitud.
Tänan peitmast.
Hetkel oli RMK puhkekoht niisama mahajäetud, kui vana metsavahi koht. Meile see sobis, saime rahulikult ringi uudistada ja karpi otsida. Kõigepealt sahistasime vales kohas lehtedes, natuke asukohta vahetades tuli ka karp välja. Kaanel on üks kõrvake küljest murdunud ja karp pole enam väga niiskuskindel. Puhastasime sisu ja panime nimed logiraamatusse. Aitäh!
Aarde ilmne rippumiskoht sai kiiresti tuvastatud, kuid mida seal ei rippunud, oli aardekonteiner. Ladusime lõkkematerjali kenasti ümber, vaatasime siia ja sinna, kaalusime allaandmist ja loobumist. Istusime ja mõtisklesime, lugesime geolektüüri.... ja siis oligi ühest katkendist abi. Sonkisime natuke ümberpeidetud stashis ja seal ta oligi - meie kadunuke, kes polnud enam kadunuke! Vahest veidi niiskem, kui talle hea oleks, kuid siiski olemas ja alles. Aitäh!
Jällegi selline natuke üksik täpp. Leid probleeme ei valmistanud tops tuli loogilisest kohast välja Küll oli see aga mõnevõrra niiske. Suure vee kallasin välja, aga eks ole näha, mis seis mõne aja pärast ole.
Ilus koht. Keegi oli isegi lõkke meile valmis teinud, kuid kuna meil midagi kaasa võetud polnud ja kedagi kuskil näha ei olnud siis kustutasime ära.
Tegelesime terve päeva mööda metsasid kondamisega ja siia tulime lõpuks õhtust sööma :) Grillisime, nautisime ägedat kohta ja tundsime ilusa päeva õhtust mõnu :)
Aare oli täiesti laiali. Logiraamat maas. Tegime korda ja peitsime ise loogiliselt.
Jajah , juba käibki see mitmepäevane matk, mille ettevalmistuseks Kaberneemes mõned nädalad tagasi - 20 kraadiga väliööbimise tegin. ???? Oandu-Ikla matkatee. Esimese rongiga Lelle, kus eelmise etapi lõpetasin, kl 9:00 rajale. Tegin põike Tillniidu lõkkekohale, 2 x 350 meetrit, praegu pole veel hullu. Etteruttavalt võin öelda, et päeva lõpus ma küll seda haaki poleks tahtnud teha. Aga no peitja jagas eile oma teadmist, et see aare siin kuidagi avalikult, vaatasin siis üle. Minu arust pole siin küll paremini kuskile panna, ilmselt on ta aegade algusest selliselt olnud. Kui siin juba peatus sai tehtud , siis kiire tops teed ja edasi “head teed” Mukri poole. Käidud oli siin 9,5 km ja pea 2 tundi.
Kas karp oli vales kohas või oli peidukoht -1 lausa :D Tänud
Õnneks kiire leid. Google tahtis mind eelmise tee äärde juhatada. Õnneks olin enne kaardiga tutvunud ja teadsin, et tee tuleb lõkkeplatsini välja. Lõpuni sõitsin maanteeameti järgi. Tagasi ei tahtnud püsima jääda.
Kiirelt logi kirja ja edasi, tuleb tagasi tulla, kuna ringi vaadata ei jõudnud:)
Juhul, kui aare "peidab" end väljas, siis palun ta võimalusel sissepoole panna, kuna algselt sai ta sisse peidetud. Aitäh!
Tehtud. Imestan, et see konteiner seal püsib. Aitähh.
Võtsime ette lapsekodu ümbrusesse jäävate aarete otsimise. Ega neid siinkandis palju olegi. Seda kohta on paaril korral saadud niisamagi külastatud, seekord siis aarde leiu eesmärgil. Koht ilus ja hooldatud. Aaredega ka kõik korras. Tänud peitjale!
Sel leidmise päeval oli koht väga mõnusa õhustikuga. Vaikne, soe ja muu roheluse keskel veel nii uhkelt õitsevad õunapuud. Oleks seal pikemalt aega veetnud kui järgmised aarded hinges kripeldanud ei oleks :) Aitäh.
Kiire jooks vihmasajus, et aare leida, logimine kuivas autos ja siis taas kiire jooks vihmasajus, et aare tagasi omale kohale panna. Terve parv sookurgi ajas lähedal asuval põllul omi asju.
Üks pere oli end ühes haagissuvilaga ära parkinud, toimus söömine õnneks “siseruumis”, muidu oleks logimata ka jäänud: no kaua sa küürutad-kohmitsed seal objekti varjus. Aga tiigike oli tore, õhk oli täis konnade krooksumist ja kollased lillenupud kaunistasid veesilma.
Kolistasime mööda igavat auklikku kruusateed kui põllul järsku põder meile vastu vahtis. Tähelepanelikumalt jälgides paistas tauskal ka teinegi ootamas. Eks metsas ole neid paar korda ragistamas näinud aga sedasi teineteisega tõtt sai küll esimest korda vaadatud. Põder tüdines esimesena, ning hakkas kaugusse kaduma. Ka meil oli aeg lõkkeplatsile triivimist jätkata. Olime selle lõkkeplatsi kunagi välja valinud kui üks potensiaalne ööbimiskoht NTK raja läbimisel, aga seda me ju tollel korral üldse ei vajanudki. Siin Raplamaal on nende lõkkeplatsidega ikka ikaldus, nii et koht tasub meelde jätta küll.
Tänud.
Veidi enne aardeni viivale teele keeramist nägime põllul kahte põtra, vaatasime hetke uhkete suurte loomadega tõtt ja jätkasime igaüks oma teed. Tutvus senikäimata lõkkekohaga, hea teada, mine tea, millal siia põhjust ööbima sattuda. Aitäh.
Huvitav koht peiduka jaoks, ei tundu nagu kõige vastupidavam peidukas. Koht oli lumega ilus, aitäh peitmast ja tutvustamast!
Väga lahe koht RMK platsile, kõige omanäolisem, mida seni olen näinud :). Kevadel, kui õunapuud õitsevad, võib siin super ilus ikka olla, loodetavasti jääb meelde ennast ka siis siia ennast korraldada.
Kõige kiirem leid just polnud. Koordinaat väheke mööda ja maastiku raskusaste ka kuidagi kõrgem kui aardel hetkel. Aga koht on topsi igate väärt, niiet tänud juhatamast :)
50-s leid. Muidu poleks siia sattunud... Kena vaikne kohakene... Aitäh!
Veidi murelikuks teeb aarde nii avalik olek. Võibolla peab ta kuidagi teisiti olema aga mina panin ta tagasi nagu ta leidsin.
Tänud aarde eest!
Siin eriti otsima ei pidanud, Kristjan tegi õige liigutuse ja karp oli käes.
Imekaunis koht kuhu kaumaks jääda! Jumalik vaade! Seekord leppisime lõuna, kiire nurjatuse ning logiga. Aitäh!:)
Kauplesin endale kodunt vaba päeva ning tulin rattaga sõitma. Lelle peatuses läksin maha ja see oli esimene aare, mida otsisin. Võinoh, mis otsimine see oli. Olin rongis igavusest selle aarde logid läbi lugenud ning läksin ja võtsin aarde esimesest vaadatud kohast. Aitäh peitmast!
Algul sai ikka vale objekt ka üle vaadatud, siis õigesse tuldud. Tänud peitjale.
Ilka-Hiieveski matka viienda päeva õhtu. Kuna matk mida läbisime on RMK poolt korradatud (EV100 puhul suur ühismatk), siis sel korral noppisin vaid puhkekohtade lähedusse sattuvaid aardeid, niisiis sai sel päeval hommikusöögiks Saeveski metsaonni aare ning õhtul lõkkeõhtuks Tillniidu oma:) Mõnus kõrvaline kohake, siia rattastega sõites nägid osad lõkkekohast ~1km kaugusel ka värskeid karujälgi. Eks see teadmine tegi õhtul telgis ööbimise ka nats valvsamaks, sai loodushääli kuulatud aga karu meid seekord õnneks ei külastanud. Tänud peitjatele!:)
Et oli Rapla kanti asja, siis sai tänaseks välja valitud see täpike. Sõitsin kohale ja panin logi kirja. Tänud lihtsa aarde eest!
Tänase päeva vaieldamatu lemmik!. Siia jõudes ei rutanudki kohe karpi otsima, vaid uudistasime niisama. Kahju kohe, et homme tööpäev - muidu oleks laagri püsti pannud. Kindlasti tuleme millalgi siia tagasi. Aitäh!
Seekordset RMK matkatee lõiku läbima asudes olin eelnevalt tõdenud, et on igas mõttes tore veel avastamata kandis seigelda. Aardeid jagus nii tee äärde kui ka ööbimiskohtadesse, nii et igal päeval sain vähemalt ühe mugavalt ära noppida, sest põhitegevuseks oli seekord ikkagi matkamine.
Loosalu rabast Tillniitu oli Hirvelaane-Hüpassaare jupi pikim lõik, nii et siia jõudes oli selja taga 23 km tatsamist. Iseenesest pole see midagi, ka suure seljakotiga mitte, kuid 30-kraadine kuumus tegi asja muidugi veidi tülikamaks. Üllataval kombel olin teise kuuma matkapäeva lõpuks siiski veel täitsa värske ja rõõmus ning siia jõudes süvenes rõõm veelgi, sest leidsin eest inimtühja ja mõnusa ööbimispaiga. Pakilisemad asjad kõigepealt ehk tegin kindlaks, et tiigis on vesi täitsa olemas, jahutasin end veidi ja lasin jalgadel leboasendis natuke puhata. Et koht tundus mõnusalt privaatne, vabastasin ka ihu enamikust päev otsa seljas olnud riietest.
Mingil hetkel otsustasin, et oleks õige aeg see aare ka ära korjata. Panin gepsu käima ja tõdesin, et aardeni on 11 m. Võtsin igaks juhuks püksid näppu, et kui keegi vahepeal siia ilmuma peaks. Olin just peidukani jõudnud, kui kuulsingi automürinat. Moondusin kähku siivsalt riietunud kodanikuks ja tegin mugu näo pähe. Õnneks olid tulijad RMK inimesed, kes niigi täis varjualusesse veel puid lisasid ja mulle järgmisel päeval ees ootava teelõigu kohta kasulikku infot jagasid. Kui nad lahkusid, sain ka aarde lõpuks välja võtta ja ära logida. Peiduka iseloomu arvestades on RMK töötajad sellest nagunii teadlikud.
Edasi veetsin mõnusa õhtu, isegi suurim hirm ehk pealetükkiv fauna ei osutunud tõeks. Teisi matkajaid seltsiks ei tulnud, nii et sain ka privaatset hommikuvaikust nautida. Tõesti mõnus ja hea auraga koht, mulle väga meeldis. Metsavahtidega seoses midagi huvitavat pajatada pole, sest enda suguvõsa on ikka rohkem mere kui metsa poole kaldu.
Aitäh peitjatele!
Geopäev algas siin karges hommikus. Päike säras veel võrdlemisi madalalt ja vedas pikad varjud üle jääkaane all puhkava tiigi. Mõnusa energiaga koht keset kõiksuguseid kaitse- ja hoiualasid. Vaikus, rahu, valge maa, sinine taevas, idüll. Aitäh kutsumast!
Tänasee loodusretke ainuke aare. Kuidagimoodi õnnestus lõkketegu, lihaküpsetus ja aardeleid ühildada. Tänud
Ammu olen tahtnud siit läbi põigata, vanematekodu on ju lähedal ning liigun siinkandis päris tihti. Täna siis sai see võlg kaetud. Aardele sai Kätlin näpud taha.
Vaatasime koha üle. Aare ka esimeses piilutud kohas. Tänud juhatamast.
Praegusel aastaajal oli siin vaikus ja rahu, hea oli logida. Tänan.
Õnneks vaatamata ilusale ilmale oli plats muguvaba ja sain seal rahulikult toimetada. Mõni minut läks ja oligi tops näpus. Tänud peitjale!
Mõtlesin, et peale eesti keele eksamit võiks kuskile matkale minna, et ajusid jahutada. Mõeldud, tehtud. Kõige raskem osa oli hommikul kogu matkakama käes eksamile minemine :) Pärast eksamit läksin võtsin töökojast ratta ja sõitsin jaama. Alustasin matka Lellelt nagu ka eelmisel nädalal. Käisin Lellel poes, sest vesi oli jäänud varem ostmata. Märkasin kohe, et tuul on päris tugev, õnneks olin plaani teinud nõnda, et ei pidanud kordagi pikki otsi vastutuult sõitma. Lõkkekoht on täitsa mõnus, oleks ise seal ööbinud, kui kell oleks hilisem olnud. Panin kõigepealt ratta aarde najale ja läksin kaugemale aaret otsima :) Veidi aja pärast tulin tagasi ratta juurde logisid lugema ja aare jäi silma. Aitäh!
Esimest, kuid loodetavasti mitte viimast korda siin. Tore kohake, rohkem rahvast hetkel ei olnud. Nulliga oli pisut müramist aga logi sain kirja. Tänan!
Geotuuri käigus põikasime ka siia uudistama.Mõnus koht kus aeg maha võtta ning jalga puhata.Pikemat peatust meie ei teinud,jätsime koha tuleviku tarbeks meelde.Aitäh
Ilus koht, aga hetkel polnud aega pikniku pidamiseks. Natuke sai gpsi nulli taga aetud ja siis tuli leid loogilisest kohast. Ei mäletagi, et sellisest kohast varem aardeid leidnud oleks.
Hoolimatta sellest, et ligipääsu teed oli värskelt pinnatud ei olnud seal ikkagi hea sõita. Lõkkekoha naabrimees kindlasti arvas, et ma metsa prügi käisin vedamas. Suts sinna, suts tagasi.
"Sõidutee" Tillniidule on üks paras vedel poriauk, auto tahtis pidevalt liikuda sinna suunda, kuhu mina minna ei tahtnud. Siiski on lõkkekoht täiesti ligipääsetav ja suurtel lompidel ka jää peal, nii et pääsesime enam-vähem kuiva jalaga. Aardele sai küüned taha kõige väiksem peitur, tänud peitjale.
Täitsa kena lõkkekoht siin. Paraku oli lõunastamiseks kellaaeg veel vähe ja NKT rada ees ootamas. Võtsin helkuri jätsin märgi. Tänud kohta tutvustamast.
Meie eesmärk oli siinkandis vaadata Koogiste raudteejaama ja Tillniidu puhkeplatsi. Liina olin sellel suvel tänu RMK matkatee külastamisele siinkandis ringi vaadanud ja nüüd sain mina siis nendest vaatamisväärsustest osa. See tõesti mõnus koht. Kellel talveks veel õunu vaja siis kohalik õunapuu oli lausa lookas. Tänud aarde eest.
Selline tore koht, sügisel saab ilmselt õuntega maiustada ja mul kodus pole ka nii pehmet vetsupaberit kui seal :D Tänud peitjatele!
Õige teeotsa leidmisega oli natuke segadust, aga kui kui see leitud sai siis läks juba lennult. J: Pärl, V: Mutt. Tänud peitjale.
Tuleb tunnistada olin seekord kehv kaardilugeja, võibolla ehk liiga väsinud?Aga kui lõpuks õige tee käes oli ülejäänud lust ja lillepidu.Tänud peitjale.
Siin läks kõik hämmastavalt kiirelt- Sten ja Liina kappasid sisuliselt otsejoones õigesse kohta, kompasid kuskilt midagi ja tõmbasid välja aarde. minu vaevaks jäi vaid logikirjutamine. Tänud :)
Tänase päeva lõpetan Tilliniidu RMK platsil. Soojenduseks lõhkusin natukene puid. Otsisin üles aarde. Logisin ja lisasin TB. Väga mõnus koht kus rohutirtsu helinate saatel laua taga siidrit juua, näksida natukene ja geopeituse logisid kirjutada. Ainuke negatiivne asi oli vabalangemist tegev puuk, kes õnneks maandus käelaba peale ja sain kiiresti ära hävitada. Nüüd järgmist päeva üle vaatama ja peagi magama. Tänud!
See käis kähku ehk poleks pidanud logisid lugema eelnevalt :D
Mõnus koht. Kahju ainult, et ilm nii vesine pidi olema.
Mõtlesin, et geps näitab valesti, kui järjepidvalt mingi puuriida juurde jõudsin. Selgus, et kõik oli õige. :) Tänud, metsas oli täna väga mõnus olla.
Mõtlesin teha siin söögipeatuse, kuid Henriko oli magama jäänud ja ei hakanud teda äratama. Tegin kiire leiu ning sõitsime edasi. Tänud.
Sipelgapreili jälgedes. Meil ei hakanud pimenema, vaid valitses pilkane pimedus. Mingit kuud ega tähti ei paistnud. Mullahunnikud pidurdasid meie entusiastlikku lähenemist ja lähedalolev koer ulgus millegipärast. Ju ta teadis kuud nägemata, et see ümmargune on.
Siim leidis, et see on üks õudne ööbimispaik. Tegelikult oli hoopis lahe. Puuraidumispakk oli põnev ja kena katusealune laud ning korralik info kenasti püsti. Peaksime ikka ratastega selle tee ette võtma. Siim arvas, et max 4 päeva võtab aega. Ma suts kahtlen, kas ma seda nii kiirelt läbida tahan. Aga küll elu näitab.
Aitäh korras ja kena aarde eest!
Hakkas juba pimedaks minema, aga taskulamp aitas hädast välja :) Eelmise logiga nõus, null oli kuidagi hästi täpne :)
Ilus tee viis peaaegu nulli, mis nii viga otsida. Veidi otsimist ja ka aare tuli välja. Null näitas imelikku kohta, mis ei tundunud üldse tõenäoline, aga seekord oli ta üllatavalt täpne. Jätsin aardesse ränduri. Aitäh peitjale.
Selle aarde ma korra välistasin oma transpordivahendi madalisuse tõttu, täna saavad tänu lisaks aarde peitjale minu käest ka teedeehitajad, tänan! Ega ma palju metsandusest tea, ehkki töötan metsafirmas, seadustest ja paberitest siiski ühtteist jagan matsu!
Täna, 6+ aastat hiljem, aare veel logimata. Piinlik...
Tänud sellegipoolest õue kutsumast!
Te aardeni oli täiesti valmis saanud. Mis viga ainult lusti aardepaigani. Otsisme ruttu konteineri ülesse. Logisime ja siis oli aega pikniku pidamiseks kui muidu lustimiseks. Metsavahte minu suguvõsas pole, seega puudusid siin osas isiklikud mälestused, Eks sai neid siis asendatud sellel kohal tekkinud mõtete ja mälestustega. Tänud juhatamast.
Nüüd siia puha lust sõita, varem oleme ka siin kulgenud, siis olid teed küll sõidetavad, aga mitte nii head. Siin plaanisime ka meie veidi lõket teha, kena kinnitada. Seega ühed hakkasid tuld tegema, teised otsisid aaret. Teistel läks kiiremini kui ühtedel, kokkuvõtteks olid kõik rahul. Elava tule ääres on ikka mõnus istuda. Kuna ilm oli pärastlõunal juba jahe, siis seda mõnusam. Metsajutud ei tulnud seal küll arutluse alla, aga minu vanaisagi on metsavaht olnud ja isa eluaegne metsamees. Nüüd saab ise käidud iga talv küttepuid tegemas. Metsas on mõnus. Ah minge ka metsa! :) Tänud.
Teeehitus aardeni käis täie hooga,tuli valida momenti,et kruusakoormate ja teerulli vahelt läbi saaks sõita.Aardeleidmine läks juba lihtsamalt.Tänud!
Minu vanaisa Alfred oli metsavaht. Seda metsavahi kohta kus ta alustas pärast sõda, seda ei ole enam ammu, oli jäänud maaparandusele ette. Kuid hilisem maja, mille ta ehitas ning kus ta ka metsatehnikuna töötades elas, see on siiani alles veel Purdi külas, seal elas ka minu isa terve oma nooruspõlve. Aare leitud, kuigi minu GPS näitas natuke mujale, aardega kõik korras. Tänud peitajle. EVEJ
Tänane lihtsaim leid. Sõõgipoolis oli juba nahka pandud, mistättu jäi siin piknik pidamata. Aitäh!
Oli tõesti lahe koht! Tänud peitjatele siia juhatamast! Aare oli muidugi hea lihtne!
Lokutani sai mööda asfalti, kuid viimased kilomeetrid olid pehmed. Väga mõnus telkimiskoht, nagu RMK-l ikka. Kuigi ma seekord ei telkinud, sai ühte fastsiliteeti siiski ka sihtotstarbeliselt kasutatud. Aitäh!
Sadas kõvasti vihma. Lõkkekoha läheduses tehti metsa ja teed olid väga pehmed. Kõik see kokku raskendas kohalejõudmist. Hea oli, et kuidagimoodi läbi saime. Lõkkekoht ise väga mõnus! Tänud aarde eest! V: 2 märki J: 3 mänguasja
Erinevalt Lembitust jättis see koht meile kuidagi tühja ja halli tunde hinge. See võis tuleneda ka ilmast ja aastaajast. Kuid ümbruses vohav võsa ei ole kuigi meelepärane keskkond. Aarde leidsime kiirelt loogilisest kohast. Pikemalt ei jäänud ringi vaatama ega linnulaulu ootama.
See oli vahelduseks mõnus autoga kohalesõidu aare. Ilus paik, tundub, et olen seal kunagi ka lõket teinud. Aardetopsik jäi ka üsna ruttu näppu. Tänud!
CDL. Mõnusad lumised metsateed ja jälgedest puutumatu lõkkeplats. Metsavaikus. Tänud!
Tore vaikne koht, aare end ka väga ei peitnud. Aitäh juhatamast. Aare korras, aitäh.
Metsavahtidest ja metskonnast oleks pajatada päris palju. Olin aastaid tagasi metsavahi naine, tean väga hästi mida tähendab varuda käbisid, teha metsloomadele vihtasid, istuda tulevalves, rääkimata metsa istutamisest ja erinevatest raietest ja päev otsa masinal istuda ja seemikuid maha istutada siis kaks aastat neid rohida ja lõpuks langile istutada. Õuel ilutses T-16 ja sellega sai käidud poes, heinad loomadele koju toodud ja õhtul mõnel teisel metsavahilperel külas käidud. Tagantjärgi mõeldes - oli alles aeg. Aare oli väga tore ja igale asjale tuleb läheneda õigelt poolt. Aitäh!
Esimene valitud teeots osutus õigeks ja juhtis meid kohale. Rahulik ja aga mitte eriti vaikne koht - lähedal oli kuulda mootorsaagide müra. V: telefoniripats, J: auto ja mutt.
Pikniku ei pidanud, õunu ei söönud küll aga logisime. Tänud peitjale!
Sai Carolina Vahastus maha jäetud
Õigemini küll Mikikese hoolde jäetud
Nüüd oli otsustamiskoht - kas tasub
Teha ringe või annavad aarded asu
Loomulikult geopeitur minus võitu sai
Mõistlik trajektoor mõistlikematele jäi
Siia tulime me väikse või suure tiiruga
Igatahes kohale saime aeglase kiiruga
Paik meil väga meeldis, eriti need kivid
Need Marile aeda kaasa kippuma pidid
Aare ise otsitud ning üles leitud kähku
Kes otsib rändurit - ärgu vaeva nähku
Rännuputuk meitega kaasa tulla tahtis
Mari armunud vasikana ikka kiva vahtis
Kuid kirikud ja Oandu-Ikla veel me teel
Sõitsime nendeni, rõõmus mõlema meel
Olime planeerinud selle aarde juures pikniku teha ja see olekski selleks sobinud rohkemgi kui lootnud olime, kuid vahepeal plaanid muutusid ja meid kutsuti külla. Seega otsutasime hoopis seal grillida.
Leid tuli kiirelt. Kajaliis oli täna enne meid seal käinud ning kutris logisraamatus, et õunu pole. Ei tea küll kuhu nad vaatasid aga puude otsas oli õunu küll ja kõik said pihud täis :)
Tänan aarde eest!
Täitsa huvitav koht. Koht kus jooki - toitu manustada ja seda ka väljutada. Põnev. Aardes nägime ühte virtuaalset rändurit.
Aare on ilusas kohas ja nutikalt peidetud. Täname siia juhatamast!
Sigahead õunad olid seal. Aga kuna ma polnud ainuke sellise järeldusega kodanik siis olid igasugu muud eluvormid juba enamuse mahakukkund ubinaid perforeerinud. Aitäh.
Sellest puhkekohast kihutasin juulis matkateed rattaga läbides lihtsalt mööda, palju eksootilisem tundus veeta öö Mukri raba kohal vaatetornis tähistaeva all, kuigi ka siin oleks päris mõnus olnud. Aitähh!
Paistab üsna värske lõkkekoht, tore, et siia oli nüüd põhjust sattuda. Muidugi tuli alles aarde juures meelde, et oleks võinud midagi grillimiseks kaasa võtta :P No eks siis teine kord. Aardesse jätsin geomündi (õpigupoolest koopia), mis rändas siia Usbekist ja otsib sooja kohta. Tundus soe ja hubane küll :)
Koht oli jah selline...paras puhkepaik küll matkateel aga ööbimiseks või pikemaks pesitsuseks...ei ole minu maitse. Meie külastuse hetkeks oli sealt suurem ratturite seltskond just lahkunud(tulid meile teel lihtsalt vastu) ja nendest maha jäänud prügikogus(täiesti õiges ja ette nähtud kohas) oli muljet avaldav. Tõelise prükkarina eemaldasin kuhja pealt mõned pandipakendid mida loodan geopeituse huvides kasutada tulevikus :) Möödaminnes ajasin ka karbile näpud külge ja tehtud see oligi. Tänud peitjatele!
Goldwassersnaps
Olnud kindel komme, ehk nagu kirjutamata seadus, et kes mõisa metsast läinud puid saama, see viinud metsavahile meeleheaks vähemalt sorokovka viina. Selle eest olnud ka metsavaht paruni kulul puude saajale mõnda viisi vastutulelik. Kui Aadu kellelegi hea noosi annud, siis kinnitanud sealjuures, et mees peab teda kõrtsis suure suuga kiruma ja ütlema: "No selle sindri käest ei saa keegi midagi."
Aadul olnud niiviisi viina küll. Mida pole jõudnud korraga ära juua, selle matnud oma teada metsa puujuurte alla. Kui pärast himu tulnud üksi või mõne sõbraga juua, siis toonud pudelid peidupaigast välja. Mõned napsisõbrad saanud aga haisu ninasse ja valvanud, kuhu vana bassa napsipudeli paneb. Selle varastanud tema järelt ja joonud tühjaks. Bassa ei olnud aga mehike, kes ennast laseb karistamata narrida. Ta kusnud poolikusse viinapudelisse, pannud pilpaga ka natuke "paksu" sinna juure ja matnud niiviisi tembitud märjukese puujuurte alla, nõnda, et vargad võinud peitmise toimetamist näha. Pärast, kui pudel ära kadunud, olnud tal hea irvitada ja napsinäppajaid häbistada. See olnud vana bassa "goldwassersnaps."
Saksatubakas
Metsavahid käinud sagedasti metsaisanda juures oma ametiasjus aru andmas. Metsaisandal olnud üks lollakas poiss Hans, kes metsavahtide käest tubakat norinud. Ta pidanud end mingiks mõjumeheks, kellele metsavahid ei julge ära öelda. Aadu mõelnud vigurtüki välja, kuidas tubakamangujast lahti saada. Ta korjanud kodus kukesitta, kuivatanud selle ilusasti ära, hõõrunud peenikeseks pulbriks ja seganud oma tubakaga. Metsaisanda juures tulnud Hans kohe jälle oma harjunud tubakamatti võtma. Aadu andnud talle tubli piibutäie. Hans tõmmanud ja öelnud: "On sul ka kange tubakas!" Aadu vastu: "Saksa asi, ega ma muidu poleks ta eest kõrget hinda maksnud." Hans hakanud seda kallist saksatubakat veel ahnemalt suitsetama, läinud kahvatuks ja jäänud pärast keeletuks. Kardetud, et viskab hinge välja. Toibunud viimaks suure vaevaga. Sest ajast pole ta enam tulnud Aadu käest tubakat norima.
Kodutee sai nii sätitud, et ka mõni avastamata koht veel ette jääks. See oli üks neist. Polnud tõesti siia veel varem sattunud ja nii uudistasime siin veidi ringi ka.
Kindlasti olete kuulnud anekdooti vanast metsavahist, kelle kuuetaskust leiti kulunud paberitükk. Paberile olnud kirjutatud: mänd – okkad pikad; kuusk – okkad lühikesed.
Hästi soe ja sõbralik koht, ja kohutavalt palju põdrakärbseid :) Logisime aarde, proovisime puulõhkumist - poisid polnud varem nuiaga seda teinudki - sõime õunu, vaatasime varet. Kuidagi on nii, et kollaste jorjenitega kohad saavad alati plusspunkte, ja siin oli neid kollaseid ikka ruutmeetrite kaupa. Meile meeldis - aitäh!
See FTF tuli tõest üllatusena. Logi läks kirja mingi 19.37 või nii. Nagu ka koht tekitas mõningat arusaamatust. Huvitav kas oligi selline maakivi metsavahikordon. Eks nende ametimeestega on omal ajal kokkupuututud küll. Üksvahe olid ka mõtted, et kui EPMÜ-st peaks välja kukkuma tuleb ka metsavahiks hakata. Ei läinud nii. Juba natuke peale seda kui mina oma metsanduseõpingud sain lõpetatud kaotati selline ametikoht sootuks. Mina olen oma karjääri jooksul rohkem nagu metsahärra moodi olnud või nii. Stendil pakkus huvi väide, et metsavahi moodi mehi olla olnud juba 13-ndal sajandil. Huvitav kas Lehola Lembitul oli kah selline ametimees vä?
Täiesti ootamatu FTF. :) Olime Peebuga Tallinna-tiirul, ajades asjalikke asju ja muidu asju. Uitasime päälinnas ringi ja ausalt öeldes tabas mind nagu ikka tüdimus. No ei sobi mulle need "suurlinnad". Seega oli telefonis kuuldud info aardest kuskil Lelle kandis lausa suurepärane põhjus jalga lasta. Lisapõhjus Järvakandi aarde näol oli ju ka veel olemas. Tegelikult oli aga põhiline argument Järvakandi ning Tillniidu... see oli ka. ;) Nii ma siis väänasin kodutee veidi omapäraseks, sest sedapidi ma küll kunagi Tallinnast Viljandisse ei sõida. Tillniidu poole sõites kummitas peas mõte, et mlle pagana pärast Airi ja Priit küll just SIIA pidid sattuma ja peitma? Mõte süvenes kilomeetrite edenedes... :D Kohale jõudsime siis, kui päike juba loojumas oli. Inimtühi lõkkekoht, inimtühi matkatee... Ei kedagi, vaid varemed. Suur oli me üllatus, kui logiraamatut avades valitses seal ilmselge tühjus. Vaata seda nii- või naapidi. Eks Augu Suurkivi oli teinud ettevaatlikuks. :P Kuna geopeitureid kaheks jagavat raamatut ei tuvastanud, siis panime oma nimed esilehele kirja. Päev oli saanud meeleoluka lõpu. FTF pole oluline, kuid kui see saada kuskil kodust eemal ja ootamatult, siis on ta omamoodi lõbus fakt. Eks ju? ;) Metsavahtidest... Üks lapsepõlve lemmikraamat oli "Jahipaun", mille üheks peategelaseks oligi metsavaht. Ja sealt sai veendumus, et "metsavaht ikka vahibki metsa" täieliku kindluse. Sealne metsavaht tundis oma vahtkonda nagu viit sõrme. Igat nurgatagust ja isegi peaaegu igat looma. Suur oli üllatus hiljem, et näe, meil polegi nii... Metsa vaht on vaid nimetus... Aitäh! Aardest ei võtnud ega jätnud. (Mul on tunne, et geopeituse juhend puudus... panna ka ei olnud.)