58. ja 26. kraadi ristumiskoha

A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4

N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9

5 mai 2024 leidis Helen [helen]

2004 peidetud aardeid oli mul veel otsimata 2 ja ristumiskohta tähistavatest punktidest külastamata ainult see. Ühesõnaga väga-väga pikalt juba plaanis olnud aardeotsing aga ikka edasi lükatud palava suve või külma ja lumise talve pärast. Nüüd tundus viimane aeg siiski minna, enne kui rohelus võimust võtab. Auto jätsin heinamaa äärele, sest tundus ilus koht jalutamiseks. Umbes poolel teel liitus minuga naabertalu koer, kes ilmselt arvas, et olen tema karjast plehku pannud isend. Jooksis mulle ligi, ise haukudes peremehele teada andes, et leidis midagi huvipakkuvat. Kui ma teekonda jätkasin, siis hakkas minu ümber kaares tiirutama, et sundida mind paigale. Kõik toimus siiski sõbralikus vormis ja ei tundnud end ohustatuna hetkekski. Metsa serva jõudes valisin otse läbi võsa murdmise. Ühel hetkel mõtlesin küll, et küllap saab ka tsiviliseeritumalt nulli aga sellise vanakooli aarde otsimiseks oli väga autentne selline läbi võsa kohale rammimine :) Aare oli ilusti leitav, natuke niiske aga logiraamat kuiv. Kui näiteks 2023 aastal oli vaid üks sissekanne, siis nüüd juba kaks logikannet kahe päeva jooksul. Tagasi lagendikule jalutasin mööda metsaveo teed. Seega igati klassikaline aardeotsing, kus minnes hull võsas rapsimine ja tagasi inimese moodi jalutamine. Natuke nostalgiline käik minu jaoks.

http://Helen

4 mai 2024 leidis D, K ja [kaits747]

Üks vanake kaardil oli nii roheline, roheline ja kutsuv. Vahepeal viisime Laur ja Paavo ära oma auto peale, sest neil olid leidmata hoopis teised aarded kui meil. Kirke jätkas meiega "aja parajaks tegemist" ja me kuulsime palju kohalikke lugusid tema kooliajast ning kaaslastest. Aarde poole sõitmiseks oli topo kaardil näha 2 teed. Valisime neist selle mis veidi rohkem tee moodi ka looduses välja nägi ja auto panime kellegi mesitarude juurde. Siis veidi aimatavat teed ja väikest võssi otse seksi talu suunas me läksime. Võsast väljudes avastasime end ühe vaate pingi ja kahekohalise peldiku juurest teise tee peal, mis otse üle heinamaa aardest 200m kaugusele viis (nagu Hanno logis mainitud). Siis taas mööda metsaveoteed tipa-tapa aarde suunas. Null oli üllatavalt täpne, kuid loodus ja ümbrus ja vihje ei vasta ammu enam kirjeldusele. Aare siiski on hästi leitav oma geokuhja alt. Tagasi peites tegime kuhja veidi juurde, sest lahtine kooretükk sobis üli hästi vihmakatuseks aardele. Karbi võtsime kilekotist välja ning panme lahtiselt karpi katma. Loodame, et Helen teda taas ei kotistanud. Vana, originaal logiraamatu esimeste logidega võtsime siiski kaasa, et niiskus neile edasi liiga ei saaks teha. Juhendit meil vaatamata päikselisele ilmale kuivatada ei õnnestunudki. Aitähh!

10 veebruar 2024 leidis peetervandersell [peetervandersell]

Enne aardeni jõudmist jäi veisekarja juures silma esmapilgul amokki jooksvat metsseakulti meenutav loom, päris kõhe hakkas ja kaaslane väitis, et tema siin küll autost väljuda ei julge. Tagantjärele sai videost tuvastatud, et see peltsebul oli ilmselt siiski kohalik karjakoer, aga aardeni sumpasin siiski üksi. Nullis oli lumi põlvini ja andis ikka kaevata enne kui kilekott paistma hakkas. Aitäh aarde eest!

12 november 2023 leidis Iljar [jan007]

Võtsin täna jälle plaani enne pimedat 5 aaret leida ning see sai nimekirjas esimeseks kuna tundus teedest kõige kaugemal olevat. Siiski sai autoga mõnesaja meetri kaugusele metsaservani ja sealt jäi ainult lühike porine jalutuskäik. Juba lähenedes tundsin, et siin olen ma küll juba olnud ja tõesti oli see sama koht kus aastaid tagasi Klaperjahti peeti. Ilmselt ka minu Vitara tundis koha ära, sest temaga ma seal tollal käisingi, siiski pealtvaatamas, mitte võistlemas. Selle heinamaaga seostub mulle ka üks eredamaid mälestusi kui õnnestus olla üks 5 inimesest kes loosi tahtel tuhandete pealtvaatajate vahelt välja valiti ning Markko Märtini kõrvale istuma pandi, sõiduvahendiks Dakari ralli Nissan Navara. Oli tehtud kraavide ja hüpetega rada ning Markko vajutas gaasi põhja, niipalju kui seal ruumi oli. Vägev!! Aasta siis oli 2008. Aarde vihje enam paika ei pea, puudest on kännud saanud kuid karp oli olemas ning logiraamatus oli ka tänane kuupäev, siiski aastaarv oli 1 võrra väiksem, seega polnud täpselt aasta seal kedagi käinud.

24 juuni 2022 leidis Maret [madkool]

Leitud, logitud, tänan!

5 juuni 2022 leidis Krissu ja Dauno [yksk6ik]

Madala autoga sai umbes 300 meetri peale, täitsa tehtav, hea meel, et tulime vaatama. Edasi oli tee veidi vesina ja porine aga ei miskit hullu. Tänud

28 mai 2022 leidis Inge ja Marko [markosu]

Praegusel ajal üpris lihtne logimine. Aitäh!

28 mai 2022 leidis Inge, Marko [aunad]

Vanakeste külastamise retk tõi meid järgmisena siia. Üllatavalt ligidale õnnestus autoga pääseda.

Tänan peitmast.

3 veebruar 2022 leidis Priit [sasip]

Mulle lähim kraadiristmik, mis tundus külma ilma jaoks just paras. Lootsin, et siis on pinnas kõvem, võsa raagus ja asjad kenasti näha. Olid ka, välja arvatud, et vihjepuude asemel on nüüd vihjekännud ja seal kõrval lume all. Boonuseks see, et nüüd viib topsi kõrvale traktoritee. Oli väga kena jalutuskäik, nägin värskeid ilvesejälgi ja mitut mägiveist. Topsik ja logiraamat märjad, aga terved. Aitäh peitjale.

16 jaanuar 2021 leidis Mikk, Jaanika [silmsirkel]

Selliste logidega aaret ei saa minna otsima mõnusa geopeituseilmaga, sest siis tundub kõik kole. Meie elamus oli lausa vastupidine, sest termomeeter näitas 1 km kaugusel aardest autost lahkudes -20 kraadi, lumi oli põllul poolde säärde, päike oli juba loojunud, aga kuusirp valgustamiseks liialt kiitsakas ja 300 m rammisime rammusate vaarikavarte vahel. Aare oli koordinaatidel ja leidsime hetkega, ainult logimisel jäi metallist taskulamp sõrmede külge kinni. Ilus jalutuskäik tähtede all, aitäh!

14 november 2020 leidis Kaupo&Liis [luurebuss]

Sellised ristumiskohad tunduvad kuidagi põnevad, nii et tükk aega olin mõttes kibelenud, et siia tulla. Nüüd võtsin rännaku ette ja kuigi tegu oli päeva kõige pikema jalutuskäiguga, siis tegelikult läks maa väga kiiresti. Seda kuni viimase 300meetri peale, mis oli täielik pardakk. Oksad peksid pliks ja plaks vastu vahtimist, kui muudkui edasi rammisin. Viimased 30m olid jälle natukene kergemad või olin ma selleks ajaks lihtsalt ära harjunud. Eelnevalt oli jäänud mulje, et aare on kuidagi keeruliselt peidetud, tegelikkuses istus see kõnnu otsas nagu kana õrre peal ja sain kenasti ära logida. Loodetavasti ei lenda see tuulega sealt kuhugi minema.

23 mai 2020 leidis Anna & [kallo]

Lugedes viimaseid emotsionaalsemaid Mihkli, Kaupo ja Silveri logiteateid, siis tundub, et me valisime siin aarde juures käimiseks ikka väga õige aja. Vihma ei sadanud, hein oli madal ja pääsesime meiegi vaikselt mööda põlluteed sõites metsa serva, ca 250m peale. Edasi polnud metsast ja võsast pääsu. Leidsime vana metsaveotraktori jälje üles ja mööda seda oli täitsa mõistlik liikuda. Sääsed sindrinahad vaid kippusid kallale tulema kui ka vaid korraks seisatad. Aga ega meil miskit pikalt oodata polnud vaja, eesmärk ootas. Jõudnud kohale, pidime tunnistama, et vihje enam ei päde mitte. Kahte kokkukasvanud mändi ja ühte tavalist enam ei ole, kännud on vaid järgi veel. See aga meid ei seganud, aare oli kergesti leitav. Täname aarde eest!

8 mai 2020 leidis Rein, Urve (Urtsik) ja MelluNellu [reivil]

Jälle leidis kinnitust tõsiasi, et rada aardeni läheb läbi võsa, aga aardest autoni läheb korralik rada. Huvitav, mis fenomen see on... Pimedas oli päris tore võsas mütata. Aitäh peitjale siia juhatamast!

25 aprill 2020 leidis   [tunk]

Minu jaoks viimane seni külastamata aardega tähistatud täiskraadide ristumispunktidest kodumaa pinnal. Üks jääb napilt üle piiri lätlaste poolele ja sinnagi saab geologi kirjutada. Eestis on vabad veel paar punkti mere peal, aga seal iga ilmaga korralikult paigal püsiva füüsilise aarde tekitamine pole just väga väike ettevõtmine :D

Päris kaugele (= lähedale) pääses isegi madala autoga mööda heinamaa servas jooksvat traktorijälge kulgedes. Hein muidugi polnud ka veel vööni kasvanud, põhiliselt mullune madal kollakas vaip. Jalgsimatka osa kuiva kevadilmaga kindlasti kokku lühem kui 1 km. Viimane ots sai küll maastiku raskusastme vääriliselt ragistatud, lõigatud võsapõõsad ja muidu murdunud suuremad puud moodustasid paraja takistusraja. Sellegipoolest paistis koht silma ühe huvitavamana kogu täiskraadikomplektis, aitäh!

16 november 2019 leidis Kelly ja Mart [kellykas93]

Kui juba siinkandis olla ja väljas pole väga pime ka veel mitte, siis tasub GC kaarti veidi kollasemaks värvida. Logide lugemine andis mõista, et kõige lähemale on metallsuksuga saadud ca 200 m aarde peitmise ajal ja aastal 2017 250 m või midagi sellist. Lisaks andsid logid mõista, et ees ootab heinamaa, mets ja sugugi mitte ilusad tingimused. Vähemalt mitte suvel. Kuna parmud enam ringi ei lenda ja kummikud olid märja heina vastu võitlemiseks juba jalas, siis tundus ideaalne aeg leidmiseks-logimiseks. Lähenesime kaardi järgi kõige lähemale viivat teed mööda. Ühtki eramaa silti me ei näinud, mis oli positiivne, samas hoolikalt niidetud hein ja rullitud silopallid andsid mõista, et ega ilmselt riigi maaga just ka tegu pole. Meie jätsime oma auto viisakusest viimasele teejupile, mis vähegi teed meenutas, mis tähendab, et ees ootas edasi-tagasi 2 km kõndi linnulennult. Kuna hein oli madal, siis tegelikult väga viga kõndida polnudki. Mets oli võsane ja märg ja sopane, aga sellest hädast aitasid meid välja kummikud. Logidest selgus, et vihjele enam lootma ei saa jääda, kuid kuna koordinaat oli pigem täpne, siis polekski vihjet vaja läinud. Nimed kirjas, lonkisime tagasi auto poole, kusjuures metsast väljasaamine läks veidi ladusamalt, kuigi ilmselt mitte eriti otsejoones. Kuulsime ka korra mingit mootorimürinat ja mõtlesime, et keegi on tulnud meid minema ajama, kuid ühtki inimhinge me ei kohanud. Küll agagi olid auto kõrvale karjamaale tekkinud veiselaadsed elukad, kes meid nähes tardusid kivikujudeks ja meist niimoodi tardunult nad maha jäidki. Lõppkokkuvõttes tore, et sai aarde juures käidud ja jalgu sirutatud.

15 juuni 2019 leidis Kaupo ja [silver0]

Selle aarde müüs mulle Kaupo maha kui jalutuskäik tühjal põllud. Ha-haa-haa.! Pistan selle käigu lappama läinud aardeotsingute TOP 10 ededabelisse kuskile 4ndale positsioonile. Ma ei uskunud et keset suve saab mõni põld lihtsalt tühi olla. Aga seda ta tõesti oligi. Vahetasin igaks juhuks plätud tossude vastu, võtsin viimase lonksu vett, ning teele. Algus oli paljulubav. Koorisin isegi särgi maha et päikest võtta. Aga ühel hetkel hakkas põld otsa saama ja parmud kippusid seljalt tükke kaasa haarama. Heinamaa lõik oli veel ka talutav, kuigi taimede kõrgus oli juba kohati üle pea ja sääred said korralikult kriimustatud. No ja siis tule see mets!!! Ebanormaalne jalgealune, lisaks muudele taimedele nühkisid ohakad ja nõgesed pidevalt piki sääri. Jalad olid paksult pinnapealseid lõikeid täis ja need kohad kippusid kõik paiste minema. Ja siis need parmud, keda iga sammuga ainult juurde kogunes. Seisma ei tohtinud jääda, kiputi kohe elusast peast nahka pistma. Põiel käigust ei hakka parem rääkimagi. Vaoshoidliku eestlasena hoidsin ennast tagasi ja saatsin kirumist kuuldavale ainult teatud talutava intervalli tagant. Seesmine katel aga kees täistuuridel. Mängu mõnu oli kadunud ja ma ei saanud aru mida ma siin üldse teen! Kui lõpuks põllule tagasi jõudsime, tekkis korraks lootuskiir, et nüüd on kõik hästi. Aga kus sa sellega, kogu rajooni parmud ja kärbsed olid me pea kohale tiirutama kogunenud ja võimalust oma osa naksata, peale passima jäänud. Mul sai sellest kõigest ühel hetkel lihtsalt nii siiber et otsustasin nende peletiste eest ära jooksta. See üle kuumenenud auto salong oli tol hetkel maailma parim koht maamunual kui me sinna lõpuks jõudsime. Kujutan ette, et mõni teine aeg ja parema varustusega oleks see väga mõnus kulgemine olnud. Seekord aga ...

Pikka viha ei pea, pigem võtan asja irooniaga ja kui õppetundi, vist. Tänud.

15 juuni 2019 leidis Silver&Kaupo [lepalind]

Eelmine kord Liisiga ei tahtnud teise mehe põllul autoga sõita. Jalutamise huvi ka polnud. Täna aga sai kõik läheduses aarded üles leitud ning imelik oleks seda ühte täppi siia jätta. Metsamasina jäljest läksime 10m kõrvalt metsa, õnneks varsti saime uuesti jälje peale ja siis parmude keskel kõrges heinas aardeni käidud. Kui tagasi põllu peale jõudsime, hakkasime auto poole jooksma parmude eest. Oli huvitav matk. Aare on suvel üpris avalikult, suure lumega jääb lume alla.

13 juuni 2019 leidis Mihkel [sookoll]

Pärast Karupoeg Puhhi metsast maanteele jõudmist sõitsin juba meelega veelompidest läbi, et seda muda maha pesta, mida ilma esiporikata ratas igalepoole tatistab. Mõttetu üritus, sest hullem oli veel ees. Põlluteel olid suured mudalombid ja tee pinnas ligane. Tagumine ratas käis pidevalt niisama ringi ja loopis muda otse üles. Vihma sadas. Vööst allapoole olin juba täiesti ligumärg, sest Tartust tulema hakates oli nii ilus ilm ja nii palav, et ma arvasin, et ei hakka pakse tsiklipükse jalga ajama. Üldse oli täna palju häid mõtteid.

Kui jõudsin mesitarudeni, siis vasakult tuli peale äikesepilv. Nooled sähvisid pidevalt ja kuidagi ei tahtnud ma sinna mäe otsa minna. Millegipärast oli meeles, et mingi rada läheb ka metsa vahelt, seega sõitsin mööda teed edasi. Metsa vahele ja mäest alla. Siis vaatasin kaarti ja sain aru, et ei, see rada läkski sealt tarude juurest. Ümberpöörd ja üles... No ei läinud nii lihtsalt. Heinane ja mudane tee, vesi voolab kolinal alla. Niikui natuke rutskat peale keerata võtab tagaratta ringi ja sitta lendab igasse ilmakaarde. Ühel hetkel hakkas see sitt ka ülevalt alla tulema, pots ja pots pähe, kätele, paagile sadas kämblasuurusi mudaplönne. Aga üles sain, vingerdades. Äike paukus vahetpidamata. Võtsin geokirjapulga ja telefoni, jätsin seljakoti ja tagi ja hakkasin sörkides üle mäe aarde poole suunduma. Iga järgnev välgunool liikumissuunal kahandas mu tempot ja tahet ja tõstis adrenaliinitaset veres. Ühel hetkel käis selline jäme jurakas taevast maha, et fakkit - elu on mulle armas, keerasin 90 kraadi vasakule mäest alla, üle karjuse sohu, oja äärde madalate puude varju. Padukas algas. Ja tugev tuul. Hetkega ei olnud mul enam ühtegi kuiva kohta kehal. Külm hakkas. Igatsesin paksust nahast tagi, mis motoputuka lenksu küljes ripub. Nii ma siis lõdisesin vihmas ja ootasin millal äike üle läheb.

Kui äike juba tuntavalt põhja pool tegutses ja vihm tavaliseks sajuks taandus, siis hakkasin joostes edasi aarde suunas liikuma. Kuidagi peab sooja sisse tagasi saama. Kohati rinnuni hein, kohati see sama hein loogude kaupa paduka poolt pikali pekstud. Eks jookse sellest läbi! Kõndidagi on võimatu. Jänesel oli lihtsam. Tema silkas minust meetri kauguselt võsa suunas. Metsas läks asi lihtsamaks. Metsaväljaveo rööpad olid küll vett täis, aga ega mul saapas vähem vett polnud, seega see mind ei morjendanud. Leid oodatult kiire, lausa üllatavalt avalik aare. Karl oli ka siia kirjutanud juuni asemel juuli. Aga noh, parem ikka kui august, eks? Läks ka minu nimi kirja. Tagasi valisin põhjapoolsema väljaveotee ja see oli oluliselt parem. Põllu peal keerasin suuna mahajäetud talu varemete poole. Lihtsalt huvist, paistis kaardilt üks seksikas koht. Vaatamata nimele, kohapeal teab mis seksikas ei olnud. Tagasi ratta juures olles paistis lõunakaarest uus äikesepilv peale tulevat, seega mölutada ei saanud. Kuna kell oli juba 10 õhtul, mina üleni läbimärg ja sellel äikesetormide kaskaadil ei paistnudki lõppu tulevat, siis ma tõstsin käed üles. Ega loodusjõudude vastu ei saa. Lähen tõstan veel Heksagrammi õigesse kohta ja siis aitab.

8 juuni 2019 leidis Karl [zdrk]

Logid stiilis "suvel siia küll sattuda ei tahaks" tekitasid aukartust eesootava koordinaatide ristumiskoha suhtes. Rattaga sõitsin nii kaugele kui tee ulatus ehk mesilastarudeni. Sealt põgenesin mesilaste eest põllule. Kuna heinamaa oli kivikõva ja ilma ühegi taimeta, siis veeresin esimesest kallakust alla. Edasi lükkasin ratast käe kõrval. Keset suurt lagendikku oleva peldiku juurde jätsin ratta ja seljakoti maha. Võtsin lonksu vett, kiskusin särgi seljast ja asusin nulli poole liikuma. Ennem võssi minekut lõpetasin muidugi päikese võtmise ära. Teekonnal nähtud vegetatsioon oli rikkalik. Nii palju erinevaid sortimente, et silme eest läks kirjuks. Ainult ohakas ja nõges tuletasid mulle meelde, et nad eksisteerivad ka siin koosluses. Imelikul kombel oli varjualune võsa siin täiesti märg. 100 meetri järel olin kuni nabani märg. Kui nägin nullis väga avalikku konteinerit, siis oli hea meel. Pooletunnilist tuhlamist poleks tahtnud teha. Seisma jäädes ilmusid välja kõik ümbruskonna sääsed ja kärbsed. Kähku nimi kirja ja tagasi. Olin valmis palju hullemaks võssiks aga oli täiesti tavaline Eestimaa hooldamata haljastus. Aitäh aarde eest

26 november 2018 leidis Aix, Ele [aixo]

Suvel sai sellele aardele juba otsitud õiget lähenemisteed, aga too kord jäi tulemusteta. Tänaseks olin juba rohkem uurinud maaameti kaarti ning saime autoga ca 250 peale. Aga ega see läbi võsa nulli poole rühkimine lihtne polnud. Lihtsam muidugi, kui suvel. Siis ei tahaks kohe sinna mitte üldse sattuda. Aarde konteiner näitas meile ennast kohe kätte. Muidugi vihjest pole seal enam midagi, peale lageraie järgi. Aga meie täname, pikalt närinud täpike sai uue värvi.

9 juuli 2018 leidis Henrik [uuspoiss]

Mida kõike logi nimel ei tehta ja kuhu ei ronita. Raiesmikust on saanud paras võsa meeldivate rinnuni nõgeste ja muu hea-paremaga. Aga aare täiesti olemas ja heas korras. Tige oleks olnud, kui ei oleks leidnud:) Aitäh!

18 mai 2017 leidis Tiia, Einar [pagarid]

Lageraie on jah üle käinud. Aitäh.

4 veebruar 2017 leidis Elika, Emily, Martin ja Toomas [nipitiri55]

Aare leitud :). Männiga on kahjuks selline lugu, et ta on läbi sae oma lõpu leidnud. Alles on jäänud umbes meetrine känd, mille juures aare on.

17 september 2016 leidis Erts ja Erci [erci]

Ei saa öelda et lahe koht. Tänud siiski peitjale:)

17 september 2016 leidis Erci & [erts]

Põdrakärpsed ei teinud otsimist ja logimist sugugi kergeks.

27 august 2016 leidis Anete ja Loona [paulaloona]

Rattad jätsime igaks juhuks suurema tee äärde. Pärast jääb veel kinni kah. Igatahes teepeal kohtasime üht puuonni, kuhu ma isegi sisse ronisin. Lisaks ka välikäimla keset põldu oli tore avastus. Aardest paarisaja meetri kaugusel keeldus pool palli kaasa tulemast ja seega suundusime me Anetega teele. Ilusast aarde kirjeldusest polnud midagi alles. Selline võsa ja tihnik. Ei. Lihtsalt ei aitäh. Geopeituri hing meis ei andnud alla ja nii need nimed sinna raamatusse kirja ikka said, aga tripi ebameeldivaimaks aardeks sai see õigusega sildistatud.

27 august 2016 leidis Anete & Loona [anete.maremae]

Logides kirjeldatud lagendikku me ei kohanud, selle asemel läbisime täielikku džunglit. Täname siiski.

23 juuli 2016 leidis Kleone [kleone]

Civicule uudne lähenemistee mööda niidetud heinamaad, mäletamist mööda pole kunagi mööda heinamaad oma autoga veel sõitnud. Tegelikult läks sealt mingi täiesti arvestatav põllutee mulle vajalikus suunas, kuid heinapallidest tuli siiki paremalt ja vasakult mööda põigata. Jõudsin mugavalt kinnijäämist kartmata ligi 300 m peale. Edasi leidsin eest suurepärase metsvaarika välu ja seda kuni aardeni. Kohapeal oli kiire leid. Aitäh.

22 mai 2016 leidis Heldur [heldur]

No siin sai mõnusalt kõnnitud, edasi tagasi tuli 3km kindlasti kokku. Usaldasin oma auto gps-su ja lähenesin hoopis teiselt poolt. Ma ei ole küll kõiki logisid läbi lugenud aga tundub, et olen seni ainuke selline:-) Gepsus oli tee täitsa olemas aga lõpuks pressisin ma oma autoga edasi lihtsalt mingit puude vahelist lagedamat ala mööda, vahepeal olid ka päris korralikud rööpad jne. Ma lootsin, et ehk tuleb mingil hetkel teiselt poolt see sõidetav tee vastu aga lõpuks olid puud risti rästi ees ja see teekond oli pärast vaja uuesti läbida. Täna vaatasin kaardi pealt, et seal, kus ma eile sõitsin, teed ei olegi:-) Ah jaa seda ka, et ma ei olnud maasturiga :-( Kõndida mulle ju meeldib, käisin ära. Vahepeal läbi võsa, vahepeal mõni lagedam rada, loomade söötmisplatsile sattusin ka ja muideks sellise kolmnurkse ehitise leidsin mina ka aga see asus metsas puudevilus. Tundub, et siinkandis on kombeks inimeste eest hoolitseda nii heinamaal kui võsas :-)Ristis käidud ja logitud! Mina tänan!

7 mai 2016 leidis Aimi ja Tormi [aimike]

Valmistusin pähe lõõskavas keskpäevapäikeses mõnusaks võsakaks, aga tegelikkuses kulgemise mööda kevadisi rohumaid aardest 200 m kaugusele. Keset rohuvälju äkitselt vaatevälja tekkinud „ka keisri jala käimise“ majake tegi olukorra kuidagi ulmeliseks. Ei suutnud mina välja mõelda, kellele sellist uhket asutust seal vaja on. Aaret pikalt otsima ei pidanud. Kevadel igatahes tore tee kulgeda. Aitäh!

7 mai 2016 leidis Tormi [tormit]

Peaaegu selline drive-in aare. Ülimalt mõnus kevadiselt roheline põld. Tänud.

24 aprill 2016 leidis A ja [mooritz]

Nii vana aare ja minul ikka veel leidmata... nii imestas A kui talle oma leidmata aaretest rääkisin. Täna sattusime siiakanti( lõpuks ometi ;) ) ja mul avanes võimalus kraadide ristumispunktis ära käia. Autot parkides ehmatasime ära kaks kitse, kes kapjade plaginal võpsikusse kadusid. Korraks välgatasid veel nende valged peed ja läinud nad olidki. Vedasin endale kummikud jalga ja mööda puude väljaveo teed astusin nulli poole. Järgides A õpetussõnu, mis ta viimastest logidest välja luges, leidsin esteks helkuri ja siis geokuhja alt ka aarde. Tänud!

28 jaanuar 2015 leidis Maire, Kristjan ja Tanel [ftf]

Leitud.

28 jaanuar 2015 leidis Tanel, Maire ja Kristjan [sportlane]

Siin sai auto kuskil 200 meetri peale jäetud ja edasi jala jälle pimedasse metsa ronitud. Kohapeal läks oodatust tunduvalt kiiremini, tänud.

28 jaanuar 2015 leidis Maire, Kristjan ja Tanel [timix]

Heh, või kõikide võsakate ema. Võsa polnud siin praegusel aastaajal küll ollagi. Ja autoga sai ka mõnesaja meetri peale. Ainus, mis segas, oli paks lumi. Kohapeal hakkas ka geokuhi kiirelt silma ja jõudsime enne täiesti pimedat veel auto juurde tagasi. Suvel on siin muidugi teised lood. Aitäh!

25 juuni 2014 leidis Rudolf, Martin [rudolf]

Parkisime tsiklid metsa äärde ja ei hakanud igaks juhuks üritama forsseerida metsaväljaveoteed - natuke üle meie võimete veel. Vähemalt sai mööda värsket raiesmikku aardele üsna lähedale ja võsas ragistamist oli selle arvelt vähem. Nullis oli seesama võsa samas parajalt tihe, nii et tiirutasin mõnda aega tühja enne kui jäi silma ilmselge peidukoht. Mis siis ikka, logi kirja, geokuhi taastatud ja tõmbasime tuldud teed mööda tagasi ning kärutasime Tõrva poole.

Aitäh! Loodetavasti raietööd ei laiene enam aarde poole ja otsimisrõõmu jätkub kauemaks.

18 juuni 2014 leidis Reigo [reix]

CMLXXI. Pöörasin minagi autorooli heinamaale, kus rada ees. Paduvihm ja äsja sõitnud traktor olid küll selle parajaks liuväljaks muutnud, kuid asja sai. Siis 250 metra jala mööda metsaväljaveoteed. aare korras ja loodetavasti jääb raiest puutumata. Tegelikult oli see üks lihtsamaid ristumiskohti, mis mul leitud.

16 mai 2014 leidis Maris ja Tanel [karusmari]

Tänud peitjale :)

16 mai 2014 leidis Tanel ja Maris [phantom]

Uniküla aarde juurest tulles kitsal metsateel oli järsku näha autotulesid. Lähemale jõudes selgus, et nood liikurid on oluliselt suuremad minu omast ja lisaks oli neil ka arvuline ülekaal. Taaskord kevadtormajad. Selgus, et kolonn oli just peatunud ja valmistus metsavahele laagrisse keerama, just selle tee peale, kus mina olin peatunud, et neid mööda lasta. Liigutasin siis kiirelt oma geomobiili ohutusse kaugusse ja lasin laigulistel oma teekonda jätkata. Kui tee tühi, siis sain oma ise oma teed aarde suunas jätata. Kui eelmine kord geomobiil keeldus, seekord oli tunduvalt kuivem ja seetõttu ka hõõrdejõud maapinna ja rataste vahel oluliselt suurem. Tänu sellele õnnestus autoga saada paarisaja meetri kaugusele, edasi jala. GPS küll veidi keerutas, aga õnneks õnnestus hämarduvas metsas ka aare üles leida. Aardest kümnekonna meetri kaugusel oli hoolega puid langetatud ,aga aarde vahetu ümbrusega õnneks kõik korras. Aardest võtsime kaasa kuninga, omalt poolt lisasime mikroskeemi. Aitäh peitjale.

30 märts 2014 leidis Martin [matu07]

Mõtlesin küll, et ma täna rohkem võsa näha ei taha, aga ei suutnud ikka kiusatusele vastu panna. Lähenesin lõunast mööda kruusateed, kuni see pööras heinamaale.

Vaatasin kaarti: kilomeeter kopikatega. No ei viitsi. Läksin ja katsusin jalaga: kandis küll.

Niisiis uhkelt mööda heinamaale tõmmatud pinnasteed metsaservani välja. Kusjuures keset kõige lagedamat platsi seisis üks vahva südametega putka, isegi vist härrade ja daamide osa eraldatud. Nüüd sain juba 2XX meetri peale.

Edasi võimalikult mööda lagedat, kuni tuli ikka võssa suunduda. Väga hull ei olnudki, kuigi kummik oleks ikka ära kulunud. Nullis läks ka üsna kähku, õnneks maskeering oli taas üsna olematu. Kui logitud, liikusin tagasi mööda georada. Oli lihtsam küll :) Aitäh!

16 veebruar 2014 leidis Maris ja Tanel [karusmari]

Leitud:) Tänud

11 veebruar 2014 ei leidnud Tanel ja Maris [phantom]

Ei ole ikka praegune ilm sobilik selle aarde jaoks. Peale seda, kui geomobiil juba kolmandat teed mööda lähenedes otsustas, et tema kaugemale ei lähe, otsutasime loobuda selleks korraks. Õnneks suure meelitamise peale tagasi oli ikka nõus minema.

12 jaanuar 2014 leidis Riina,Rein,Kaire,Sten-Alar,Arvet [arweto]

Auto jätsime 300m ja siis võssa.Tee autoni tuli aga kolm korda pikem,proovisime võsast hoiduda,aga saime märjad varbad.

10 oktoober 2013 leidis Reino [errvee]

Madalapõhjalisega sai mööda põldu 400 m kaugusele, mõne kõrgemaga oleks lähemale julgenud. Võsa ta oli aga õnneks oli kuiv. Aare korras, kuivatasin natuke karpi seest. Tagasitulekuks õnnestus loomade või geopeiturite rada ära kasutada.

17 september 2013 leidis Andres [elektrik]

Leitud. Mõnus võsa oli ikka. Tagasi sai rahulikult jalutades - sattusin mingile raja taolisele asjale.

4 august 2013 leidis Stanislav, Tann, Lauri ja [maarek09]

Matšeete kaasa ja tuld!

4 august 2013 leidis Stanislav, Maarek,Lauri ja [hrtann]

Ulme koht oli ikka aga no leid oli kiire.

4 august 2013 leidis Stanislav, Maarek, Tann ja [myrakas]

No ikka väga imelik on näha Klapperi platsi inimtühjana.

4 august 2013 leidis mürakas, marek, tann ja [stanislav]

Leitud

19 juuli 2012 leidis Kogu jõuk [kaurp]
Leitud.

19 juuli 2012 leidis Kogu jõuk [hpalang1]
Sürr. Heinamaa oli kenasti niidetud, aga keset seda peldik ja mingid imelised mastid. Vist 400 pealt hakkasime murdma, läbi nõgeste-ohakate, soo ja võsa. Aga ei karda raskusi pioneer, ja ära ta tõime.

6 juuli 2012 leidis Triin & Hanno [hanno5000]
Üheveolisega murdsime ilusti mingi 250-e peale, edasi läks juba raskemaks, tuli ju sinna palavasse putukate merre sukelduda ja ega taimestik meie lähenemisteed ka just väga mugavaks teinud. Aare oli vähemalt kena kuhjakesega tähistatud nagu sellises kohas peakski olema. Tänud!

5 juuli 2012 leidis Hanno ja Triin [trine]
Kummaline kohtumine umbes kilomeetri jagu tohutu heinamaa servast: meie linnaautoga, mis vaevu heina seest paistis, ja ristisuunal liikuv heinaniiduk. Mõlemad juhid tegid näo, nagu see oleks igati tavapärane liiklus. Lõpp tuli ikka jala ja nõgesed-ohakad olid ka alles. Käidud :)

22 juuni 2012 leidis Aare & Carolina [caro]
Leitud väikese rollerituuri käigus. Murdsime läbi nõgeste ja võsa ristumiskohta ning sealt edasi aarde juurde. Jalad kirvendavad nõgestest veel õhtulgi ning mitu korda hüüdsin kõva häälega, mis mind siia küll ajas. ;) Tehtud.

18 mai 2012 leidis Eero [valap]
Võilillede sahinal sai linnaautoga lausa 300 meetri peale. Edasi aga tavaline võsakas. EVEJ.

1 mai 2012 leidis Ahti [hdhunt]
Sõitsin peaaegu nulli ! 30 m. Jäi puudu .

25 detsember 2011 leidis Olev [veskimees]
Lähenemine oli päris problemaatiline. Kõik oli kaetud kerge lumekorraga ja jäin tee peale. Koht oli võõras ja mine neid omandisuhteid siinkandis tea. Omaniku loata tema maa peale sõita ju ei või. Ilm oli aga ilus ja väike jalutuskäik oli asja eest. Lõpp oli rohkem ragistamine aga kena vaheldus sellegipoolest.

9 oktoober 2011 leidis Alex [alex]
Kuna mitu päeva polnud korraliku võsa näinud, otsustasin ka selle aarde noppida.Suht pettumus:autoga 250m peale ja siis peaaegu mööda asfalti aardeni.Võsa ei näinud, takjaid ja kuivand nõgeseid aga küll.Keegi oli ka kogu tee roikaid täis pildunud.Aare korras ja helkur jätkuvalt puu küljes.

3 september 2011 leidis Maku [maku]
Lähenemistee leidmisega oli probleeme. Kuna pinnas oli märg ja kergelt mudane siis korraks kaotasin ka tsikli üle kontrolli ja tegin päris vägeva drifti, ise arvasin, et kohe potsatan maha ka aga õnneks suutsin masina kontrolli alla saada. Aare oli paras võsakas...

12 juuni 2011 leidis Kaja ja Bruno [kajaliis]
Kommentaarideta. Totaalne võsakas! Aardekarbi jätsime pisut irvakile kuna see oli seest niiske. Katma jäi must kilekott koos pisikese geokuhjaga.

9 oktoober 2010 leidis Ave ja Marko [oiorokko]
Sellele aardele küllaminekut oleme me juba tükk aega sujuvalt edasi lükanud. Täna siis sai ettevõetud. Peaks ütlema, et põllutee, mis aardeni viis, oli palju paremini autoga läbitav kui mõni suvaline külavahe kruusatee. Saime aardest vist umbes 300 meetri kaugusele. Jalgsitee oli kohati küll vesine ja konarlik, aga midagi ülemõistuse hullu ei olnud. Aare paljastus samuti ruttu.

4 august 2010 hooldas Aare [karuonu]
Mingil seletamatul põhjusel valisin selle aarde õhtuse jalutussõidu sihtpunktiks:) Ammu on pinnuks silmas olnud siinne koordinaatide ebatäpsus 35-40m. Eesmärgiks seadsin täpsema koordinaadi salvestamise. Vaatamata sellele, et olen aaret varem juba 2-3 korda leidnud, kulus seekord tubli pooltund nullis sääskede söötmisele. Aardepuu on kellegi poolt helkuriga tähistatud - öistel otsijatel väga lihtne leida:) Nagu kõik kilekotis olevad aarded oli karp väljastpoolt ligane, seest õnneks kuiv ja korras. V: uued koordinaadid; J: higi ja verd:) Tagasi kõndisin mööda metsaveotraktori jälge. Oleks tulles heinamaalt 30m varem ära pööranud, siis oleks minnes ka sama raja peale sattunud.
Aarde koordinaadid: N57 59,983' E025 59,980'.

14 juuni 2010 leidis Lauri [algaja]
See oli räma võsakas. Autoga sain mööda olematut teed umbes 750 meetri peale. Edasi kadus tee ära. Tagasi minnes leidsin ka koha kus oleks umbes 300 meetri peale sõitnud. Jalgsimatka algus oli väga lilleline. Siis tuli pisike võsa, siis mingite metsaveatraktorite tehtud kraavid. Lõpuks oli veel siuke võsa, mille puhul oli lihtsam ringi minna. Sinna kinni jäädes oleks vast jaaniks jälle välja pääsenud. Nullis töllerdasin ikka ligi pool tundi, kuigi olin teadlik, et koordinaat pole väga täpne. Lihtsalt ei leidnud seda õiget kooslust. Lõpuks sattusin ka nende puude juurde. Edasi oli lihtne. Tagasiteel läksin seda tribüüni uurima mis seal oli. Ei saanudki aru, miks ta sinna ehitatud oli. Kusjuures sain hakkama ketsidega. Ju siis sattus kuiv aeg olema. EVEJ

19 mai 2010 ei leidnud Haljazme [haljazme]
See oli piinarikas mitteleid. Päike lõõskas lagipähe, pinisevaid aardevalvureid oli mets paksult täis, sain tossudega jaladki märjaks, aga aare jäi peitu, oleks vihje meeles olnud, oleks ehk rohkem vaprust olnud, kuid nullis jupp aega ragistades ja solistades tuli tüdimus peale.

8 november 2009 leidis Urve ja Hannes [jussike]
Madalapõhjalisega sai ca 600m kaugusele, edasi oli nii lagedat, võsa kui ka sood. Õnneks oli maastik kummikutega läbitav ja vihjele vastavast kohast oli aare leitav. Meie GPS-i järgi oli aare nullist rohkem kui 27m eemal. EV, J: pesupulgad-kirjaklambrid, dekoratiivkivid, nööbid (3+3)

17 oktoober 2009 leidis Priit & Maarja [bonzo]
Sõitsime aardest 230m kaugusele. Maastikuhundid olid heinamaa (õigemini küll sellel kulgeva tee) korralikult üles sonkinud. Mõtlesime, et jube lihtne lugu, et juba peaaegu aarde kõrval, aga see oli alles algus. Vihmasajud olid metsa üsna vesiseks teinud ja vahepeal pidi kukkunud puid purretena kasutama, et veetakistusi ületada. Kõik muu oli naturaalne märg võsa. Aarde leidsime nullist piisavalt kaugelt vihjele vastavast kohast ja see oli üllatavalt heas korras. Ainult ümbriskott oli ligane, aga see polnud antud kontekstis oluline. Selles me kokkuleppele ei jõudnudki, kas meile see aare meeldis või mitte. Maarja tahtis metsast välja saada. Mulle aga oli see vana kooli metsakas just paras vaheldus steriilsetele drive-innidele. Kogu aeg ei viitsiks, aga vahest harva on päris tore mudas mütata. EVEJ

30 august 2009 leidis Veiko ja Marko [weix2]
Sõber Marko näitas Klaperjahti pealt vaadates gepsu, milles aardekastike, pold kahtlust, minek. Raginal võssa ja leitud ta oli, maastik ja peidukoht vastasid hinnangule, palja säärega ei soovitaks sinna läheneda. Punktilähistel oli ka krdi seakari aaret jahtimas käinud aga neil geps oli võssa pannud ja nemad pold õiget kohta yles leidnud. Küll aga leidis Marko aarde :o). Logisime. EVEJ

30 august 2009 leidis Marko ja Weix2 [bigmarx]
Peale paari päeva mudas müttamist ja metsas punktide otsimist sai vabal pühapäeval siis võistluse pealtvaatamise vahepeal ka selle aarde juures ära käidud. Oli ikka tõesti parasjagu võsas ragistamist. Vihje oli abiks, kuid kuna eelmistest logidest ei saanud täpsustavaid juhtnööre enne otsima minekut loetud, siis sai kohapeal jupp aega otsitud. Lõpuks siis aare leitud, logisime ja ragistasime ennast võistluspaika laagrisse tagasi.

26 august 2009 kommenteeris Aare [karuonu]
28.-30. augustil läheb aarde läheduses suuremaks mudaralliks. Kes peale seda nädalavahetust otsima satub, ärge siis geopeitureid tagajärgedes süüdistage:) Eelmine aasta kahjuks just niimoodi juhtus:P
http://www.valgamaalane.ee/?id=156423

9 august 2009 leidis Joonas [joonas444]
leiukuupäev umbkaudne

5 august 2009 leidis Neeme [neeme]
Ega see otsimine gepsuga ka väga lihtne ei olnud. Paras ragistamine. Korraks sain gepsule isegi nulliderivi ette, aga selle koha pealt ei olnud lootustki midagi leida. Edasi keskendusin juba vihjele. Mõningase otsimise järel oli ka vihje käes. Veidi hiljem selgus, et see oli siiski tünga :) ja täpselt sarnane komplekt vihjepuid asus hoopis teises piirkonnas. Aare leitud, kuulsin ligiduses ragistamist ja valmistusin juba teolt tabamiseks, kui sokupoiss pea põõsastest välja pistis. Kaks hetke põrnitsesime vastastiku teineteist, siis käis veel suurem ragin ja minul oli pärast päris mugav mööda kitserada ratta poole jalutada :).

29 juuli 2009 leidis Martti [geoloog]

Leiukuupäev on parimal juhul orienteeruv

22 juuni 2009 ei leidnud Tiiu [piiks]
Kolistasin metsas ringi ca 1,5 tundi. Leidsin ühe ilusa vihjepuu ja teise ka sealt lähedalt, palju jälgi ja lõkkeplatsi. Aaret ei leidnud, päris maasse ei kaevunud, kuigi ka seda paistis seal kandis tehtud olevat, võibolla ka loomad. Pärast teist teed tagasi minnes leidsin veel ühe puu, mis ka vihjepuuks hädaga kõlbaks, aga sellel puudus sobiv paariline. Väsisin väga ära ja jätsin otsimise selleks korraks katki. Võibolla tuleks järgmine kord siiski ka GPS kaasa võtta.

17 aprill 2009 hooldas Björn [bjorn]
Aare nüüd jälle omal kohal:)Vahetasin karbi ja panin uue logiraamatu.

12 aprill 2009 hooldas Kadri ja [bjorn]
Võtsin aarde hooldamiseks kaasa ja palun enne mitte otsima tormata kui kõik jälle korras on.

12 aprill 2009 leidis Kadri ja [bjorn]
Ilusat sooja ilma ära kasutades tahtsime minna metsa jalutama. Ühendades meeldiva ja meeldiva seadsime autorattad aarde poole. Auto jätsime ca kilomeetri kaugusele, tagantjärgi tean, et õigest kohast ära keerates ja mitte väga porise ilmaga liikudes saab ca 200 m kaugusele. Aga see polnudki meie eesmärk. Läheduses sügisel tominud Klaperjaht on maapinda tekitanud sügavad armid, kuid loodus on asunud neid juba usinalt parandama. Ka aarde ligiduses on talvel metsa tehtud, kuid päris aardeni pole nad tunginud. Kui õiged puud avastatud oli leidmine lihtne. Ka minu geps näitas pisut eemale, kuid vihjest on võimatu mööda vaadata. Aare ise valmistas märja pettumuse, sest karp oli katki ja sisu läbimärg. Võtsin aarde hooldamiseks kaasa. EVEJ

12 oktoober 2008 leidis Lembit [polekala]
Auto sai jäetud aardest u 1,1 km kaugusele. Metsas otse aardeni ragistada oli eriline kogemus, GPS möllas mis hirmus ja suunda tuli selle järgi hoida üksnes katse-eksitus meetodil - st, vaadata, millises suunas liikudes vahemaa väheneb. Metsa oli rajatud ATV-de krossirada ning see tegi metsa läbimise veelgi hullemaks. Lõpuks sai jõutud nulli ligi, aga päris nulli jõudmine võttis veel aega, sest GPS jooksutas hullult. Lõpuks nullis olles sai ringi vaadatud ja eemal iseg mõned männid tuvastatud. Õnneks osutusid need õigeteks. Minu GPS-i järgi asus aare nullist 27 m eemal vihjele vastavas kohas. Tagasi sai mindud mööda lagendiku serva - tee pikem, kuid palju kiirem-mugavam. J - pastaka; V - keti.

24 juuli 2008 ei leidnud Kristo, Marit ja Rasmus [rassiss]
Otsisime väga kannatlikult, aga siiski mega dzungel, palav ilm, nögesed, sääsed, parmud said meist vöitu. Logisid ei olnud lugenud seega lisavihjeid ei teadnud. Aga pole hullu teine kord :-)

8 märts 2008 kommenteeris Ain [aints]
Siin oli probleemiks Peteri kirjanduslik liialdus, mis omakorda kahjuks tingis sisuliselt ebaadekvaatse ülereageerimise. Olin selles autos kaassõitja ja kinnitan, et Peteri teates [ID:24013] mainitu on absoluutselt õige. Märkide all krossisõidust pidasin silmas seda, et teest paremale jääb lintidega piiratud krossirada. Kinnitan niisiis ka enda poolt: loodus ei saanud mingisugust kahju. Samas võiksid siit midagi ka ülereageerijad õppida: pole mõtet nii kergekäeliselt häbistada ja silte kleepida.

8 märts 2008 kommenteeris Peter [viper]
Rahu, ainult rahu, nagu ütles Karlsson katuselt! Mingit mudarallit me ei korraldanud. Sõitsime mööda varem sissesõidetud rada, mida ilmselt juba kümned või ka sajad rattad läbinud on. Mingit kahju loodusele ega pühale eraomandusele me ei tekitanud. Sõna "põld" oli minu logis tõepoolest eksitav - tegu oli külavaheteega, mis tükati üsna raskestiläbitav oli. Mul on hea meel, et geopeiturite hulgas on agaraid loodusekaitsjaid. Kuulume meiegi nende (kuigi pisut vähemagarate) hulka.

8 märts 2008 soovis arhiveerimist Kaido [kaido]
Tundub, et see aare tuleb arhiveerida, et mitte anda arututel loodusereostajatel põhjust oma autoga mööda põldu kihuta "nii et muda lendab". Kui keegi teab põllureostajate kontakte, võiks need aardepeitjatele edastada, proovime maaomanikuga asja ära klaarida.

8 märts 2008 kommenteeris kaido(2) [kaits747]
tundub et aints on aaret külastanud peale "krossisõitjaid" aga logi netti enne üles pannud. Tore oleks kui saaks mõned näidispildid ka viper meeste geopeitusest siia üles panna. Häbi!

8 märts 2008 leidis Ain(ts) ja Peter [viper]
Esiveolisest keskklassi sedaanist maasturit ei saa. Sellest hoolimata sai sõidetud mööda põldu, nii et muda lendas. Dzhungli-tundest jäi vajaka, kuna puudusid nii liaanid, moskiitod kui ka kirjud maod. Võpsikust läbitungimine õnnestus ka ilma matsheete abita. EVEJ

8 märts 2008 leidis Peter ja Ain [aints]
Praegusel aastaajal pole ühtigi nii jungle, kuigi kakerdada ja ragistada tuleb omajagu, aga seda talutavuse piires. Suvisel ajal on otsimine kindlasti palju raskem. Nullpunktist teisel pool leidub samuti enamvähem vihjele vastav paik. Õigest kohast tuleb aga aare vaevata nähtavale, siin pole suurt geopeituri kogemustki vaja. Aga aarde endaga on asi halb: tühja sellest räbaldunud kilekotist, kuid karbi külje sees on suisa auk, mistõttu sisu muidugi must ja niiske. Puhastasime ja kuivatasime nii nagu käepärast vahenditega õnnestus, aga uut konteinerit on igal juhul vaja! Ei jätnud midagi, kõrvaldasin roostetava ning aaret määriva tulemasina ning hallitava niidirulli. Kunagisest sõjategevusest ei näinud märkigi, küll aga nüüdse aja krossisõidust ja jahipidamisest.

5 august 2007 leidis Kati & Paavo [speedy]
Mõeldes Atrivsolapi peale, kes oli eelviimane leidja (pärast teda ja enne meid käis eile OVE), ütlesin ma džunglist lõpuks väljudes kõva häälega: "Helvetti!" ;) Ja no seda see viimane 150 m seal ka oli. Kõik läks sarnaselt eelmiste leidjatega. Otsimine võttis ikka oma 15 minutit aega, sest koordinaadid olid 45 m mööda ja vihjet asimuudi kohta polnud meil käepärast. Aga kõige rohkem meeldis mulle põllutee ääres seisev kolmnurkne M ja N peldik :) Aardekarbil oli tükk väljas, kuid aare veel OK korras. V: ei miskit. J: kaks Simpeli SIM-kaarti.

4 august 2007 leidis Ove [ove]
Autoga sai aardele ootamatult lähedale aga see-eest olid viimased paarsada meetrit ikka tõsine kannatuste rada. Lisaks veel valedel koordinaatidel otsimine, misjärel võtsin logiteated abiks ja seejärel juba kompassile nõutud asimuut ning edasine aardeleidmine käis lennult. NB! Aardekarbi külg on katkine. V: võtmehoidja, J: kuldkett

1 juuli 2007 leidis Esko [atrivsolap]
Tõeline jungle. L@ssiega raiskasime väga palju aega sest läheduses olid teine vihje moeline objekt aga juba mõtlesin loobuda ja õnneks leidsime õige koha. Aare täitsä maas nähtaval. Võtsin vili ja jätsin "minipuristi".

30 juuni 2007 leidis L@SSIE [lassie]
See aare on midagi spordihuvilistele. Võimelda ja higistada sai korralikult. Suisa raskusi oli Palosvirtale järgi jõudmisega, läks nagu elukutseline metsaelanik eest ära. Pärast vales kohas tuhnimist seletas silm algkoordinaatidele naastes ka õige koha ära. Aaret maa seest välja tuhnida pole vaja. Aardekarp küljelt katki, mõned asjad suti kopitanud. Sai lisatud midagi, mis ei kopita.

29 detsember 2006 leidis Sven [geokrahv]
Väga kergelt see aare ei alistunud. Aardekarp on seest väga niiske. Logiraamat eraldi kilekotikeses õnneks kuiv. Ei võtnud ega jätnud.

17 november 2006 leidis Kalle [sookoll7]
Eelnevatest logidest suur abi,kui kompass kaasas.Aare oli täitsa lagedale tassitud.Arvatavasti kohalikud neljajalgsed uudistajad.Sai pisut paremini peidetud aga kauaks...?Aare oli päris niiske,kui mitte märg.Kohale viis offroadi tee.Kellel see olemas võiks kohapeale proovida sõita.EVEJ.

26 mai 2006 leidis Ermo [pioneer]
Võsa vahel müdistamine oli raske, aga asja sai. Sai omaette mõeldud, et kuidas mänd sellises mülkas kasvab, aga kasvas küll. Aare heas korras. EVEJ.

6 mai 2006 leidis Miki ja Heleliis [miki]
Eelnevaid logisid lugedes ja arvestades seda et aeg üsna hiline otsustasime autoga võimalikult lähedale hiilida. Suht sisetundele tuginedes õnnestus ka pidevalt õige teeotsa valik. 200m kaugusel jalad selga ja metsa. See liba kaheharuline mänd pole vist kunagi varem nii palju näppimist saanud. Peale kahetunnist ringiratast sõtkumist (puugid juba väljas!) tuli pähe logisid lugeda. Õige männi leidmine oli juba lihtne, logi läks kirja 23:55, jätsime pastaka ja võtsime helkuri.

15 juuli 2005 leidis Kirke, Silver, Kaarel ja Aare [karuonu]
Tulime Tõrvast jalgratastega. Rattad pidime jätma umbes 1,5km kaugusele aardest, kui meie valitud põllutee otsa lõppes. Natuke üle heinamaa ja mööda põlluserva sattusime uuesti sõidetava/käidava tee peale. Viimased 150m oli džungel. Kui GPS teatas kohalolekust, leidsime suurema vaevata ka kaheharulise männi. Aare oli heas korras. Võtsime klaaskuulid, joogitopsi hoidja ja avaja, asemele sai helkur, kohtuniku vile ja "Toy Story" mehike. Kuigi ükski kaart ei näita, on võimalik autoga sõita 200-300m kaugusele aardest.

9 juuli 2005 ei leidnud L@SSIE & Maarika [lassie]
Tõenäolises aardekohas on kevadtalvel tehtud metsatöid ja seetõttu on üks kaheharuline mänd suisa metsast välja jäänud. Ei tea, kas see on seal alles või mitte, sest taimestik on kõrge.

18 detsember 2004 leidis Ivo [ivo]
Leidsime Andiga

18 detsember 2004 leidis Ivo ja Andi [andi]
Selle päeva viimane aare. Kui kohale jõudsime oli juba pime. Auto jätsime põlluserva ja suundusime aarde poole. Üle põllu marssida oli lihtne, aga kui metsa jõudsime läks asi huvitavamaks. Korralik dzungel ja kohati võis kummikuga vajuda oma kolmandik meetrit mutta. Jõdnud nullpunkti ei saanud kohe mitte aru, kus kohas siin peaks männid kasvama. Vaatasime koordinaatide lähedal ringi ja ikka ei midagist. Järgnevalt võtsin appi wapi ja selgus, et aarde asub hoopis teadmata suunas 40m kaugusel antud koordinatidest. No eks me siis hakkasime otsima. Vaadates gps'i ekraanilt oma rada katsusime süsteemselt nullpunkti ümbruse läbi kammida, kuid kottpimedas dzunglis polnud see lihtne. Tegime ka kõne peitjale, kuid ega ka see suurt ei aidanud. Kuid lõpuks siiski, peale seda kui olime leidnud hulgim kokkukasvanud kaski, kuuski ja muid puid ning isegi ühe vale kokkukasvanud männipaari, täpselt 2h peale autost lahkumist, õnnestus leida need õige männid. Kell oli siis 18:50. Aare tuli oma peidukohast ilma punnimiseta välja. Täitsime logi ja võtsime infrapuna puldi ning mänguasja. Jätsime klaaskuulid.
Jägmistele vihjeks: Aare asub asimuudil 212, 40m kaugusel.

5 november 2004 leidis Hannes [valaskalakene]
Leidsin aarde täna, 5. novembril. Kaasa võtsin (Reisijututoa) Rännuputuka CD, asemele panin tulemasina. Mõtlesin veits metsas jalutada ja jätsin auto N 58:00:28,2 E 26:01:05,1. Jalutuskäik kujunes kenakeseks sumpamiseks. Logiraamatusse jäi sissekanne tegemata.

24 oktoober 2004 leidis Reido [reido]
tundub, et seekord esmaleidja, gps näitas küll 40m mööda aga pildi järgi polnud eriti raske üles otsida. Võtsin puust kellukese, asemele sai pudelihoidja autosse.