Tõrva linnamägi

Sai ikka natuke ronitud. Aitäh!

Tõrvatilkade vahepealt üks mäkke tõus ka. Aitäh!

Tänud aarde eest!

Leitud, tänud!

Leitud

Kuna see linnamägi siin kenasti tilkade vahel, siis otse loomulikult tuli kohaliku aarde jaoks see väikene ronimine kah ette võtta. Kaunikesti järsk oli ja eelmise aasta puulehed ei teinud seda turnimist mitte üks teps lihtsamalt. Aga üles ma sain, lausa kahel jalal kordagi ei põlve ja tagumikku maha panemata. Aare leidus ka kenasti seal kus ta olema pidi, nii et tasapisi taas sealt mäelt alla, et edasi tilgutada. Tänud peitjale aarde eest

Leitud, logitud

Leitud, logitud

Päris järsk värk, aga leitud ja logitud! Aitäh!

Leitud. Aitäh!

Selle aarde juurde jõudes algas tõsine paduvihm, mis tegi selle otsimise üsna ekstreemseks elamuseks meie jaoks. Aitäh!

Leitud

Leitud! Tänud peitjale!

Ok

Keerutasime ümber selle aarde päris pikalt. Õnneks leidsime õige koha üles ning tipus tegime väikse pausi. Aare sai leitud. Aitäh peitjale!

Mäest üles ja alla viib vallatu tee. HURRAA aare. Aitäh.

Siia ikka andis fätiga vändata .. aga peaaegu nulli väntasin välja ikkagi ;)

Tänud!

 2 

Tegin hoolduse. Puhastasin ja eemaldasin prõgi. Minigrippisin ja silica pakendasin logi, jätsin pliiatsi ja juhendi. Nüüd kõik oki!

 1 

Tänud peitjale!

Üks vahepala ka tõrvatilgale. Lähenesin alt. Maastik oli märg ja libe, aga jäin ellu. Tänud

Ohjah, siin sain kõvasti kaloreid kulutatud. Üles minek ise võttis juba hingeldama, taastusin ja siis peidukat otsima. Ühe puu juurest teise juurde, ikka olen eemal, küll ees- küll tagapool, juba teiselt poolt alla, hong ei andnud rahu, nahk märg, üles tagasi, vaatasin veel siin-seal - ja seal see siis oligi. Sai leitud-logitud ja sauna ka. Aitäh peitjale!

Tõrvatilkade vahele ka üks tõsine mäetrenn linnamäe otsa ja pärast sama teed tagasi - andis ikka ronida selle jää ja lumega. Aarde otsimisele suurt aega ei kulunud. Tänud peitjale!

Oii Jeebus kus me otsisime, no ei ole seda männipuidust totsikut, pole nagu kohtagi. Kui mina kui proff olin ülevaadanud ja veendunud, et aaret pole, siis kammisin laiemalt. Arvo õnneks käitus, et “usald aga kontrolli”, no muidugi leidis ta aarde.

Mina, vana kiunuja, oleks siin tahtnud näha mõnd meisterdust, kätetööd. Sellised vanakoolikad jätavad mind eriti külmaks. Usun, et igas kodu leidub midagi taaskasutust, saagi, maja voodrilaudu võite minu juurest saada küll ja veel.

Tänud ilusa istumiskoha eest!

 1 

No ma sprintisin ühe valuga siia tippu ära. Seismajäämine oleks halvasti lõppenud. Aga see kiiret leidu ei toonud. Lõpuks võib tõdeda, et kuna olime Tõrvatilkade rajal, siis meist ju kumbi ei vaadanud, et mida me üldse otsime ja otsisime valet asja taga. Anne istus pmst aardel otsas jupp aega ja hädaldas, et ei leia. No lõpuks, kui muud kohad olid välistatud, leidsin siis selle üsna silmatorkava aarde kenasti üles. Aitäh.

Tänud kohta näitamast ja aarde eest :)

Parajat pingutust nõudev ronimine, aga sai ka see aare leitud. Aitäh.

EVEJ. Kuna pliiatsit polnud, jäi logimata.
Muudetud mitteleiuks. Põhjus: puudub nimi logiraamatus.

Logimise asemel

Natuke alla, natuke üles. Sai südame korraks kiiremini põksuma. Aitäh jooksutamast!

Tegime väikse kõrvalpõike tilkade rajast ning vedasime end mäkke. Aarde leid tuli loogilisest kohast. Tänud!

Leitud pika otsimise järel Tõrvatilga ringi läbides. Tänan!

Peaaegu loobusin otsimisest, aga õnneks viimasel hetkel leidsin

Leitud ja logitud.

Hüppasime kotkaperele sappa ja käisime matkaraja läbi. Väga vahva teostus, mõnus värskendus hiljem ujumiskohas ja üleüldse väga tore päev sõpradega. Suured suured tänud teostuse eest!

Võimas tõus ja langus siin! Talvel libedaga ei kujuta ette kas julgeks siin ronida. Kuna oli vaja üks sõit Valka teha, siis tekkis mõte lisada pikale sõidule üks matkaring. Täpselt sobiv selleks Tõrva uss-aare. Olime rajal kokku 6 tundi. Väga meeldiv matkarada ümber Tõrva linna - mitmekesine maastik ja palju vaadata. Väga täname siia kutsumast, oli äge päev!

Satelliidid juhatasid küll algselt teisele poole mäge aga lõpuks sai ikkagi logitud

Leitud! Aitàh!

Võtsime lepatriinu ja jätsime hiirekese.

Leitud

Leitud. Tänud!

Leitud, kuiv, korras. Aitäh kohta tutvustamast.

Talvepuhkuse leid # 161. Leitud, logitud, tänan!
Tilgaringi käigus tuli arusaadavalt siiagi ronida.

Selle aarde leidmiseks pidi lausa üle kahe kaamliküüru minema.. mäest üles ja alla ja siis veel korra üles ja alla. Ei tea, kuhu geps juhatada tahtis ja no otsetee tuleb ikka võtta. Tänud

See oli meie teine kõrvalepõige Tõrvatilga rajalt. Pika raja keskel, kui juba arvestatav hulk kilomeetreid läbitud, oli päris paras katsumus ka linnamägi vallutada. Palav ja raske oli kuid mäkketõus sai tehtud ja aare kiirelt leitud. Täname!

Aitäh

Aare korras. Tänud!

See oli esimene kahest lisa aardest meie Tõrvatilga retkel. Ega ise nagu ei saanudki rajal olles aru, et tegu pole raja osaga :D ju siis oli kuidagi selleks ajaks juba otsimine nii automaatne, et ei teinud vahet, kas see nüüd on raja osa või mitte. Alles hiljem kodus papsiga muljetades selgus, et see täitsa eraldiseisev aare. Nemad kirjeldasid seda kui meeletut mäkke rühkimist...mina ei tea..no oli vist jah natuke tõusu - kuidas kellegile eks :D aga nimed saime siin kirja küllaltki kiirelt - ise veel mäletan, et imestasin, et näe vahepeal on NKT taaskasutuses paus tehtud :D No vaat mis siis kõik välja tuleb :) Tore aare igaljuhul :)

Oi, vot seda mäge nähes tuli nutt kurku. Niigi väsinud jalad, kurnatud kehad, kuumus on viimsegi mõistuseraasu võtnud, telefonil aku otsakorral ja siis sellisest mäest peaks veel üles saama? Egas midagi, jätsime rattad alla puhkama ja võtsime selle katsumuse ette. Kui aju välja lülitada, siis täitsa tehtav. Aarde punkt meie gepsus oli nats mööda, aga loogikaga saime õigesse kohta. Aitäh!

Siin tuli üsna hästi meelde siin olnud eelmise aarde logimine. Jalalihased annavad veel siiani tunda. Tänud!

Üks neist paljudest Eestimaa aaretest, kuhu ma varem pole lihtsalt osanud minna. Olen isegi kunagi natuke üritanud, aga ... ei tulnud välja. Nüüd olid tõrvatilgad ritta pandud ja nende järgi sai nagu naksti peaaegu kohale. Kohapeal maastiku alistamine polnud muidugi niisama naljategi, aga saime siiski ka sellega hakkama. Nagu juba kohapealne õpetussõnagi väitis: "Kes püüab kõigest väest, saab üle igast mäest". Allatulek oli ooper omaette. Aitäh peitjale aarde ja lisaks ka seeria peitmise eest, tänu millele ma aardeni üldse jõudsin.

Oli alles ronimine, aga asi oli seda väärt

Väike vaheldus Tõrvatilga seeriasse. Kuna meil oli ka see aare varasemalt leidmata, siis muidugi otsisime ka selle üles. Täname aarde eest!

Tehtud ????????

Aitäh!

Leitud :)

Panime uue logiraamatu.

Leidsime üles.

 1 

Logiraamat täis, logitakse juhendi teisele küljele, varsti täis.

Mäletan veel eelmisest korrast seda mäge. Miks nad küll nii kõrge künka otsa oma linnuse tegid :) Aga olud on siin palju inimlikumaks muutunud. Võsa maha võetud, ilusad sinised lillekesed õitsemas. Lausa lust ja lillepidu aardelogimiseks. Lisamärkus. Ma armastan kollase kaanega aardeid - teevad tuju eriti päikseliseks.

GPSiga punkti taga ajades ei saanud arugi, et tõrvatilkade vahele juba varasemalt peidetud aare oli sattunud, alles logiraamatu kaanelt lugesime. Vahva koht. Tänud!

Väike ronimine tõrvatilkade korjamise vahele. Tänan peitmast.

Lisakin sildi 'lapssüleshuvitav' :D Kiire leid, peitjale tänud!

Inx väsis ronides ära :D

Andis ikka ronida sinna mäe otsa. Aitäh aarde eest!

Leitud

Leitud, aitäh!

Vägev ronimisharjutus. Aitäh peitjale siia juhatamast!

Siia põikasime ka oma rajal, kaaslasi sain pildistada endast kõrgematel ja madalamatel levelitel.

Aaret näed? ;)

Need kaks udust kriipsu seal on Carolina ja Andreas, ausõna :D

 2 

Oeh...selle mäega meenus juba Läti Amata rada...õnneks oli tõus siiski palju lahjem kui lõunanaabrite juures :) Tegu siis teise leidmata boonusaardega sellel rajal :) Peitja ise oli nii laisk, et ei viitsinud oma aaret vaatama tulla ka :P

Minu kahekümne kolmas Tõrvatilk ja neljas seeriaväline piisk. Jõudsin hingeldades linnamäele ning esimese hooga unustasin ära, et siin ei ole neid iseloomulikke tilgatopse. Leid tuli siiski kiirelt. Edasi tormasin mäest alla uuesti rajale.

Leitud

Raja läbimiseks aega ikka kulus nii mõnigi tunnike.Aga puhkuse ajal tulebki vabalt võtta :) Osade topside leidmine polnud üldsegi lihtne,suurem osa tuli siiski ludinal. Aitüma peitmast!

Tegime väikse kõrvalepõike ja leitud. Tänud peitjale.

Oli mägi ja oli aare, vaade jäi aga kahjuks puude taha. Aitäh!

Kiire leid, tänud aarde eest!

Ikka tõus, tõus, tõus. Aare end kaua ei peitnud. Aitäh!

Tõrvatilk #19.5. Meie aare #998, kaks tuhandeni. Ronimine ajas higiseks, higi meelitab sääski... jälle jama. Tänud vahva aarde eest!

Ega ma väga vaimustuses polnud, et järsku mu ees sein oli, millest ennast üles ka veel pidi vedama. Aardele järgi läks õnneks Carolys, me saime Exega korra hinge tõmmata, et siis alla veerema hakata.

Leitud Tõrvatilkade vahelt. Aitäh!

Kui tõrvatilkade vahele jääb teele linnamägi, siis tuleb ka see ära võtta. Pole midagi öelda, taas võimas Kalevipoja säng. Täname.

Tilgarajalt skooritud boonus. Ma poleks vist kunagi muidu viitsinud siia jalutada. Leid ise kiire.

 1 

Selle aardeni pole varem kuidagi jõudnud, aga nüüd kenasti matkarajal ja tõrva tilgutamise vahele logisime ka selle. Eks nagu ikka sai kõige potensiaalikam koht viimaseks jäetud, kuna tundus ebamugava koha peal. Lõpuks peale teiste peidukate tuhnimist sai ikka karbi sealt kätte :). Aitäh!

Turnitud sai ikka omajagu enne kui peidiku avastasin.Puude all hakkas telefon samuti lollusi tegema ja tormata eriti ei saanud. Aitäh.

 1 

Heihopsti kargasin koos kallimaga mäe otsa nagu vana orav. Imestasime kuidas mu liigesed viimasel ajal nii leplikud on. Tegime väikese pausi ning aardega läks natuke kauem kui oleks võinud. Filosofeerisime linnuse ja linnamäe üle ning nautisime logimist ja üksteist. Aitäh!

Mõnus lebola Tõrva linnamäe otsas

5845.

Rattaga sõitsin kuni viimase künka jalamile. Päris raske oli see kulgemine. Tippu jõudes ootas ees üks pink kuhu otsejoones maha potsatasin. Tõmbasin mõned minutid hinge ja siis läksin logisin aarde. Kahjuks kõrgete puude tõttu ühtegi erilist vaadet ei täheldanud. Siin tipus võiks vabalt üks vaatetorn olla. Küll saab siis tulevikus tagasi tulla. Aitäh aarde eest!

Leitud, tänud peitjale. Mõnus jalutus läbi kastese soo

Leid tuli ruttu. Teel aardeni leidsime maast ühe 5. klassi poisi kirjandi teemal ,,Minu kooliaasta". Lugesin ja muigasin, minu meelest oli sisu osas väga hästi ja ladusalt kirjutatud. Siis aga nägin, et õpetaja oli tööle pannud hindeks 3. Võtsin Kaupolt pastaka ja kirjutasin juurde, et minu meelest võiks 5 olla. Ehk poiss leiab ja näeb, et inimesed, arvamused ja hinnangud on erinevad.

Geotuuri kahekümnes leid. Mõtlesin pikalt, mis moodi aardele läheneda, aga lõpuks sai siiski soovituslikku parklat kasutatud ja tehtud väike jalutuskäik. Nullis läks Liisil kiirelt, ma jäin tippu nautima. Lahe tõus tantsumäele.

Konkurentsitult tolle päeva kõige ajakulukam aare. Kõigepealt läksin kõiketeadva näoga täiesti valesse kohta otsima. Sest milleks kontrollida gepsu, kui saad umbes kooserdada. Seejärel liikusime tegelikult juba õige objekti juurde, aga igaks juhuks olime liiga ettevaatlikud otsijad. Ajaviiteks käisime veel valede objektide juures ja poleerisime ka neid omajagu. Tahtsime juba mitte leida, aga õnneks otsustasin veel ühe süvaanalüüsi teha õigele kohale, mille käigus aare välja tuli. Suvel (või lihtsalt lumevabal ajal) oleks kindlasti lihtsam olnud. Tänud peitjale!

Mõnus jalutuskäik Kaarsilla juurest. Tähelepanelikkusele manitsev silt pidas paika. Sellevõrra, et kui tagasiteel kahel jalal alla libisema hakkasin ning kiirus aina kasvas, pidasin enne konarlikumale pinnale jõudmist paremaks tagapidurit kasutada.

Võttis aega, aga leitud. Aarde olukord OK.

 1 

Tegime poistega väikese jalutuskäigu rändurite aaretesse panemise eesmärgil. Jalutasime Kaarsillast läbi Linnamäe Mõhu ja Tölpani. Silte tasub ikka uskuda. :)

Soovituslik parkla oli hea soovitus, täitsa meeldiv jalutuskäik läbi kultuurmaastiku. Aare leitav ja korras. Kui viitasid uskuda, oleks sama soojaga ka Mõhu ja Tölpa kätte saanud, aga miskipärast kaardi peal sellist ühendust ei paistnud. Aitäh.

Siin oli väike mõtlemiskoht, et kuidas läheneda, kuna kellegi hoovi otseselt ei tahtnud autot panna, siis läksime parkisime soovitatud kohta. Eks kõige õigem ongi nii talitada, kõndisime üle suure kaarsilla ja päris mitmest tõusust üles ja alla. Värskelt istutatud puud olid kahjuks närtsinud, ehk mõni neist ikka võtab eluvaimu sisse tagasi. Lõppu ronimine meenutas tippude vallutamist. Lõpus sai ikka piinlikult pikalt passitud tühjade kätega, ometi kõik tunnused olid aardele olemas. Niisama ei saanud seda ikka jätta ja lõpuks ta sealt välja ka tuli. Tänud!

Ühest künkast üles ja teisest alla, vaatasime ühele poole ja teisele poole küngast. Heiki tegelikult oli 5 minutit aarve kõrval seisnud ja väitnud, et ei, seda seal. Aare tip-top, teritasime pliiatsi jälle kirjutamiskõlbulikuks. Tänud!

Leidsime.

Leitud.

Päris paras küngas oli teine, libeda talla ja pehme pinnasega andis turnida. Aardeleid tuli võrdlemisi lihtsalt, üsnagi loogilises kohas. Aare ise korras ja kuiv.

See maastik kaarsilla juurest aardeni ja tagasi hakkas juba väsimuse tundemärke tekitama. Võttis korralikult võhmale. Aardega kaua ei läinud. Tänud peitjale

Sai linnamäega ikka korralikult tutvutud.Aitäh!

Kaarsilla juurest pea kaheksasada meetrit Tõrva Linnamäele! Lähme või ei? No läksime, vahepeal küll hakkas seal üles alla liikudes parem põlv valutama, aga pärast logimispausi oli tagasitee palju vähem vaevalisem. Suured tänud Linnamäge näitamast.

Väga toredad terviserajad on siin metsas. Aitäh!

Teen logisid korda. Tänud peitjale!

Tore jalutuskäik linnamäel. Tänud.

Kena loodus ja mõnus matk. Tänud peitjale.

Väga tore peidukas! Aitäh!

Ei võtnud ega jätnud midagi!

Tänud mõnusa matka eest, polegi varem siia sattunud.

Leitud ja logitud.

Leitud-logitud.Tänan

Mõnus matkamine. Aitäh kutsumast!

Leitud!

Peale ühte aaret, mida me ei leidnud tuli selles lõpuks leid! :)

Koolitasime kohalikke ja võtsime koos Lassiega aardeid.

Sügisvärvikakofoonia ei ole mitte hallide kasside jaoks. taktsammul kohale, paar tiiru ümber puu ja käes ta oligi. Edasine teekond läks huvitavamaks.

Aardeni jõudmine võttis omajagu aega. Britt - 107, Lukas - 46, Tiia - 32

Peale kaarsilla logimist otsisin kaardilt autoga ligipääsuteid aga otsustasin ikkagi jala sealt tulla. Nulli lähedal marssisin veidi edasi-tagasi enne kui silmad telefonist tõstsin ja peidukoha tuvastasin. Vaevu märgatav jäljeradagi oli veel rohus alles. Tänud liikuma meelitamise eest.

 1 

Tegin väikse jalutuskäigu. Aare hooldust ei vajanud, logilehe teised küljed puhta puhtad. :)

Eelmine kord, eelmises kohas ja eelmist versiooni me lihtsalt ei leidnud. Seekord aga olid nii ilm kui geojumal meiega. Saime parasjagu veel enne õhtale minemist jalutada ja turnuda. Vahepeal viisime ka näpatud pliiatsi asemele ühte teise aardesse pliiatsi tagasi. Aare oli täitsa OK olekus. Täname!

Parkisime auto soovitatud parklasse ja jalutasime lõppu. Aitäh!

Tänu minu kaardilugemisoskustele tegime paraja ringi. Aitäh!

Koha peal oli küngastest üles ja alla ronimisega tegemist. Ilus koht ning kiire leid. Aitäh :)

SElle kohta pole muud öelda kui et miks minna mööda teed kui saab ka mitte. KOhe korralik treening sai tehtud. Aitäh!

Proovisime parkimiskorraldajat üle kavaldada, aga lõppes kõik nagu mullu ja muistegi - auto linna ja kappadi kappadi läbi lume. Ei oldki hull, logid sindrid irmutasid rohkem kui asi väärt. Ja noh, lumega leiab ka. Tegime noormängijale häälekooli - ta nimelt püüdis väita, et kuulis aare häält, aga tegime korduskaitseid ja aare on kuss mis kuss, mitte piuks ka ei tee. Isegi maskeraadi eemaldamise peale ei hakanud piuksuma. Panime siis nimed kirja, mis meil muud üle jäi - muide, see minigripp käib lahti sellest otsast, kus pole ei mini ega grippi. Aitüma ka - võinuks varem tulla küll, mis tast peljata!

Leitud. Aitäh.

Sillad üle vaadatud, suundusime linnamäe poole. Mõnus trenn oli, eriti lõpus. Aare ei lasknud end kaua otsida. Oli kenasti korras. EVEJ. Aitäh siia kutsumast!

Ilma geopeituseta polekski sinna uuesti sattunud, Mõnus koht jalutamiseks ja jalalihaste treeninguks :D J: Simpsonid

Jälle jalutuskäik lapsepõlveradadel. Linnamäele jalutades heietasin, kuidas käisime sõbrannaga lapsena seal tihti kelgutamas ja kuidas ta sugulane seal veel suuskadega vastu puud sõitis. Nii et, kes soovib ekstreemseid elamusi, siis soovitan Linnamäelt suuskadega alla sööstmist proovida. Aga puid parem vältida. Aga tänud aarde eest!

Tore koht on. Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

Auto jäi linnavalitsuse ette parklasse ja edasi oli ilus jalutuskäik linnapargis.

Mõnus hommikune jalutuskäik kaarsillalt siia. Pole siin teadlikult kunagi käinud. Kuigi, kes teab, kunagi sai käidud Tõrvas Jüriöö jooksul, äkki siis enesele teadmata väisasin.

Leitud. Aitäh.

Mõnus pärastlõunane jalutuskäik, kus puud pakkusid meeldivat varju väljas valitsevale kuumusele. Linnamäele üles rühkides sattus mõte rändama muistsetele eestlastele, kes pea iga päev seda tõusu võtma pidid. Mulle ühest korrast aitas. Aarde enese leidsin kiiresti. Tänud.

Kuna tegin kiirkõndi, sain naha päris soojaks. Eriti lõpus.
Aare oli korras. Ei võtnud midagi ega jätnud.
Tänud peitjatele!

 4 

Sõitsime autoga nii lähedale,kui võimalik,kuid siis selgus,et eramaa.Majast tuli välja vanamemm ja juhatas meid läbi naabri aia linnamäe poole.Kui aare leitud ja auto juurde läksime,ootas vanamemm meid juba koti tomatite ja sibulatega.Väga ilus koht,täname vanamemme ja aarde peitjat.

Täna, 5+ aastat hiljem, aare veel logimata. Mis siis ikka, likvideerin selle võla :)
Täname õue kutsumast!

Imeline tee siia ja siit minema. Siinne rikkalik loodus polnud sugugi kitsi näitas meile nii vaskussi kui panterkärpseseeni ja mida veel. Tänud siinset maastiku külastama kutsumast

Võttis võhmale...

Väga huvitavalt peidetud.

Paarutasin uhkelt mingi talu hoovi, kus pererahvas peituritega harjunud ja meile lahkelt teeots kätte juhatati, seal tabas mind DeJaVuu ... olin eelmist Linnamäe aaret otsides sealsamas peatunud, eelmine kord andis lahke pererahvas veel lapse tarvis kelgugi. Lapsed alistasid mäed suurema vaevata ja varsti oli ka aare näpus. EVEJ, Aitäh :)

Leitud :) Tänud peitjale!

Kuna Tõrvas tegime väikese poepeatuse enne koduteele asumist, siis otsustasime, et ega väike jalutuskäik ka paha ei tee. Aare korras.

Vat see oli ikka üks korralik mägi, mitte nagu see Härjassaare. Täitsa mõnus jalutuskäik ja tipuvallutamine. Kohapeal kõik korras, tänud!:)

Leitud.

Õige lähenemistee leidmine oli tunduvalt raskem kui aarde enda leidmine, aga tänud sellegi poolest.

Tänu Aarele saime veeta öö soojas ning seetõttu saime veel ühe päeva aardeid otsida. Aitäh talle! Pärast mitmeid Tõrva aarete taaskülastusi, sain ka midagi otsida. Kaarsilla juurest otse me ei läinud ning otsisime alternatiivse lähenemistee. Tee peal nägime ka huvitavat vaatamisväärsust. Ja see linnamägi on ikka üks korralik...mägi :) Aitäh!

Kaarsilla juurest sai otse siia kõnnitud. Täitsa mõnus jalutuskäik oli, kuigi jalad olid eilsest Haanjatuurist veel üsna väsinud. Tänud!

Tõrva linnamäel on saanud ka varem aardejahil käia. Nüüd siis see ka leitud :)!
Aitäh aardepeitjatele!!! Ränduri võtsime kaasa.

Käisin vaatamas, kas aare hooldust vajab. Ei vajanud, kuid jätsin uue logiraamatu lehe ning geomündi.

 7 

Auto jätsin soovitatud parklasse. Aardest võtsin kaasa mikroskeemi. Kui Tartu meeste jälgedes aardeid otsida, saab varsti nende jäetud mikroskeemidest väiksemat sorti arvuti kokku panna. Muidugi ma ei kujuta ette mitut kahte D-trigerit sisaldavat K561TM2-te mul vaja läheks, et samasugust neljatuumalist protsessorit kokku keevitada, mis mu Samsungis koordinaate näitab. Oi oi. Arvatavasti saaks neid kokku sama suur mägi nagu Tõrva linnamägi. Tänud peitjale.

Meenutasin eelmise aarde otsimist ja sõitsin veelkord selle tee läbi kuskaudu lähemalt ligi pääseb aga kohapeal ei hakanud isegi mitte seisma jääma. Trampisin vapralt kohale, ehmatasin mingi marjulise ära ja suutsin oma varba mingi igavesti neetud juurika taha sõlme keerata. Seekord oli otsimiseks kulunud aeg täiesti olematu. Mikroskeemi vaatasin kah aga jätsin võtmata. Eero juba ütles kõik ära. Aitäh.

Tihedas vihmas otsustasime selle jalutuskäigu edasi lükata.

Leitud, logitud. Tänud.

lõpuks tuli jah raja pealt maha astuda. kena linnamägi muidu, ja koht oli loogiline.

Leitud, logitud.

Tänud peitjale :)

Oli juba üsna pime, õnneks olid lambid kaasas. Paarist esimest GPSi soovitatud teed viisid taluhoovidesse, kolmandast suunast õnnestus läheneda. Oli küll ligi kilomeetrine jalutuskäik, aga metsavahel oli mõnus jalgtee. Aardeotsing võttis pimedas veidi aega, sest GPSi oli jooksuaeg. Kahtlane objekt jäi küll kiiresti silma, aga esimese hooga ei õnnestunud leida. Vaatasin veel ringi ja lõpuks õnnestus objekti küljest ka aardekarp tuvastada. Aare korras. Aardest võtsime kaasa dinosauruse, omalt poolt lisasime mikroskeemi. Aitäh peitjale.

Otsustasime veidi vihmasel päeval ikkagi pikema jalutuskäigu ette võtta. Aare ennast kaua ei peitnud. V:koera J:kuulikese, ripatsi ja kivikese

Palav oli, peaaegu nagu suvi. Tänud!

Suviselt palav jalutuskäik küngastel, ainult sinililled tegid veel "aprilli", muidu arvaks, et on juuli. Aare oli kodus ja kõik korras, tänud!

 1 

Aarde juurde saab minna igati korralikku rada mööda, seega üks mõnus jalutamine. Viimane tõus on muidugi üsna muljetavaldav. Igatahes mina tänan peitjat sinna juhatamast!

 1 

Aardele lähenedes vuras nii mõnigi jalgrattur meile vastu. Selline ärevus puges kohe hinge, krt ja mina pean siin jalgsi ringi paterdama. Maastik on täpselt selline, millest üks õige tõuse ja laskumisi väntlaua mees, unistada oskab. Potentsiaalne peidukas jäi silma, logisime ning nautisime vaadet. Tänud mõnusa elamuse eest!

 1 

Väga tore matk oli. Linnamäe otsa ronimine lõi pulsi ikka täitsa ülesse, kuid ajaloolise ümbruse hingus tõi rahu tagasi. Võimalik peidukoht hakkas ruttu silma, kuid ikka pidime kõik kõrvalolevad puud, kännud ja muud õõnsused läbi otsima. Siis võtsime meie arust selle nn „õige“ koha ette, kuid ikka ei leidnud midagi. Hakkasime juba loobumismõtteid mõlgutama, kui Kairi hõikas „Käes!“ Võtsime mingi sinise kujukese ja jätsime Anrepi aardest võetud sportliku koera. Täname linnamäele juhatamast, olime siin esimest korda.

 1 

Paar mõnusat tõusu ja langust viisid toreda peidukani. Aitäh!

 1 

Soovituslikust parklast väga mõnus kevadehõnguline jalutuskäik. Tänud peitjale!

Lisasin soovitusliku parkla koordinaadid.

 1 

Nagu kombeks, lähenesime võimalikult otse ja läbi võsa. Parkisime kuhugi põllu ja metsa piirile ning tekkis tunne, et peab ikka selle geopeituri auto tunnusmärgi välja printima, mida saaks armatuurile asetada.

Koha peal keerutasime natuke mööda nõlva üles-alla, aga õnneks väga palju võimalusi polnud ja varsti oli aare käes. Kõrguste vahe oli võimas ja nahavahe saime soojaks, aitäh!

 1 

Imekombel jõudsime mõne aarde juurde vahelduseks valges! Auto jätsime kuskile põllu serva ja kuna taluõuedest/üle nende põldude ei tahtnud eriti minna, siis edasi murdsime läbi võsa jalgsi. Metsaalune lausa õhkas külma, kuigi üsna pikalt suhteliselt soe olnud. Pärast ühte (õnneks edukat) kraaviületust jõudsime aga üsna kiirelt täitsa korraliku raja peale, kust edasi probleeme ei olnud. Peidukoht mõnusalt klassikaline ja kohapeal läks tänu sellele kiiresti. Tänud peitjatele!

Rattaga kohale päris ei saanud,aga muidu päris lahe seal mägedevahel turnida.

 1 

Lapsepõlves on neid künkaid lihvitud nii talvel kui ka suvel. Siit ka mõte, et ilma lumeta on ikka palju kergem lõpp-punkti jõuda. Täna siis lõpuks sai see aeg ka leitud ja oma kodulinna metsailu nauditud ja aare leitud . Ilm oli täna vääga kena. Aitähh peitjatele, kes tõid mulle aarde koduukse lähedal

 2 

Kohaga tuleb meelde mõhu ja tölpa lähedal kannikasse saadud herilasesutsakas ja meeletu võsas ragistamine. Seekordne jalutuskäik mööda kultuurset rada oli lihtsalt nauding, nagu aare isegi. Aitäh taaskord Tõrvasse kutsumast!

Leitud mõnusa jalutuskäigu raames, tänan!

 2 

FTF enne kl 12, nagu mäletaks. Logiraamatus täpsemalt.

Aare tahtis seda juba eelmise õhtu ööaardeks võtta, ent veinijanu ja täis kõht said meist ja temast võitu. Täna hommikul ei tahtnud ta aga millegipärast siia enam tulla. Meie aga olime kõigutamatud - siis ei pea enam Tõrvasse tulema :-D

Aardeni jõudsime ootamatult pika jalutuskäigu järel, ei mäletanudki, et eelmine aare nii kaugel oli. Aga vähemalt valisime ainuõige lähenemistee ja saime kerge vaevaga nulli. Ei mingit ronimist, nõlva libeduse proovilepanekut vms, mida mõned järgnevad täna vist kõike ja rohkemgi tegid. Meil muutis asja vähe nigelemakas vaid järjepidevalt tibutav vihm, aga päeva esimese aarde juures polnud veel midagi hullu.

Otsisime pool minutikest ja hakkaski leidjate rivi sirguma. Aared kombes. Haarasin kaasa geomündi. Aitäh koolivaheaja sisustajatele! Oleks neid vaheaegu ja metsa ainult rohkem :-)

 3 

Kui väljas on pime ja sajab vihma siis see ju ometi ei takista inimesi nautimast linnamäe tõuse ja langusi. Ja miks minna otse mööda kultuurset rada kui on võimalus minna umbes 15 meetrit õigest teest hoopis ekstreemsemale rajale. No alguses oli rada ikka mingi raja moodi ja ei viitsinud mina oma gpsi vaadata kui selline vapustav ,valge jope ja helkivate papudega, giid ees lendleb :D. Mingi aja pärast aga meenutas minek juba põiklemist, pugemist ja ronimist. Aga no gpsi piiludes oli nagu mingi rada ka , mis sest et mõned meetrid mujal :P. Ja nii me siis Kadrile järgi lontisime, oijee, oleks me vaid teadnud, et rabaprintsess suudab ka mägedes midagi soo ja raba vahepealset leida. Ühtäkki oli me ees ilus heleroheline välu ja vesi. Mõtlesin end kergeks ja hõljusin üle selle olluse, huh, õnneks läks. Selja tagant aga kostus mingi kummaline sisin ja Alexi kommentaarid, et ta vajus põlvini sisse. Õnneks suutis ta oma kummikud sest ollusest ikka välja sikutada ja siis alles algasid tõusud. Ja et need tõusud ka siis otsa enam ei lõppenud. Kuni siiski lõppesid ja me seisime aarde juures ja logisime. Aga egas seiklused sellega läbi olnud. Nüüd tuli otsustada kuhu me siis nüüd läheme. Peep pakkus, et läheme koerte haukumise suunas, on lootust ,et jõuame ikka inimeste juurde :D . Aga see suuund tundus väga kahtlane, gpsi järgi täpselt vastupidises suunas selle kohaga ,kus ootasid meid neljarattalised tõllad. Meie Kadriga tahtsime usaldada gpsi ja suundusime õiges suunas - no ikka autode poole. Mõnekümne meetri pärast aga sai see rada taas otsa :P. Nüüd pani Alex oma tahtmise maksma ja me suundusime taas mäest üles rajale, mille me enne vales suunas kulgevaks olime arvanud. Mõnekümne meetri pärast olime ristteel, kus otsustasime valida laiema ja meie arvatas loogilisemas suunas kulgeva. See oli õige valik, aga jah, märksa siledam, ei mingeid puid kust üle ja alt ronida ja raba siin ka ei olnud :D. Niiviisi laisalt lontsides jõudsime laululavani ja sealt juba autodeni. Meie giidi valge jope oli omandanud loodusliku kamoflaaži, vihma sadas jälle ja oi kui hea oli autosse pugeda ja märjad joped seljast visata. Vahva seiklus oli, tänud peitjale ja kaaslastele :D !

 5 

Peale Tartus toimunud geoüritust tõime Karuonu Tõrvasse ja lasksime ta linnapeale lahti-põgene vaba laps aga ise suundusime linnamäge otsima. Ei jõua end kuidagi ära kiita, et igaks juhuks kummikud jalga vedasin enne kui kultuursele rajale astusime. Seekord nägin hoolimata pimedusest ära ka viisaka lähenemise kaarsillale ja isegi laululava ning siis kadus kogu kultuur. Kadri punus oma valge jope ja helkivate sussidega mööda sihti metsa ning ei andnud aega isegi mõelda, et ehk läheb ka mõni kabedam rada aardeni. Ühel hetkel olid sihid otsas ja algas ellujäämis kursus mis koosnes võsa rammimisest, jätkus tuhandetest tuule poolt murtud kuuskedest üle turnimisega. Ainult jõudsin sapiselt kommenteerida, et näe-rabaprintsess otsib sood ja olingi põlvedeni maakera sees...sohh. Ainult üks lirtst-lärts ja siis vaakumi susisedes plumpsud kui kummik maakera seest välja tuli. Ohh...ja siis hakkasime spiraalselt mööda mingeid mägesi käima, ikka üles ja alla, üles ja alla. Ühel hetkel kilgati, et ärge enam otsige-me leidsime. Jumal tänatud oli ainus mõte peas ja mõtlikult uuristasin varbaga äsja leitud jalgrada ning kuri kahtlus vajus hinge, et see on Tee. Lõpuks olid gepsu omanikud minu juures tagasi ja siis algas vaidlus, et kas vasakule või paremale. Jäin oma vasakule arvamusega üksi ja nukralt lonkisin teiste sabas paremale mäest alla kuna targad masinad ju sinna satsid. Noh, mäe jalamil oli tee otsas ja tuligi ots ringi ning jälle ronima hakata. Isegi see ei pakkunud rahuldust tol hetkel, et mul oli õigus olnud suuna suhtes. Ähkisin ja puhkisin, puristasin taevast tulevat vett eemale aga ma liikusin siiski...mööda laia rada kus isegi juurikaid ei olnud! Õige pea olime taas laululava juures ja väljusime metsast ca 15m sisenemis kohast.Kadri valge jope oli muutunud maskeerimiskarva roheliseks, minu püksid oleks pigem mudakollide ballile sobinud ja ilmselt olid ka jalad üsna ligunenud.Igatahes väga meeldejääv otsimine oli ja peab ikka oma auto navi hakkama jälle ühes tassima :P Suured tänud kaaslastele ja peitjale aarde eest, aitäh!

 1 

Kaitsed-rünnakud. Minul on nüüd see koht, et ma pean ütlema: "kui suur ja tugev ta on" ja moka maas hoidma. Järgmisel hommikul selgus, et olin sellel läbi võsa ragistamisel paremale jalale ikka päris korraliku sinika saanud. Tagasi tee oli juba laiem ja ilusam. Miks me kohe sealt ei läinud? Siis hakkasin mõtlema kas vanad tõrvakad siis tegid linnuse nende mitmete väiksemate küngaste otsa. Ei olnud just eriti ratsionaalnetegevus. Peab ütlema, et rind just uhkusest ei paisunud, et mu juured sealtkandis. Aga noh oli nagu oli. Hea oli jälle raekoja torni näha, kuigi selles öös ja valguses meenutas seal lehviv lipp kõvasti ENSV oma. Hea oli autosse jõudes ikka kuulda, et kõik on ikka endine. Läti saatkond töötas ka ikka. Tänud aarde peitjale.

 6 

Parim kaitse on rünnak. Seega... Kõik järgnevad logid, mis räägivad minu sabas sohu sattumisest- on alatu laim ja kiuslik jutt. :D Ma küll valisin kena ja lauge lähenemissuuna, kuid mida teerajajad tunduvalt vähem atraktiivsemaks pidanud olid ja palju kitsamad mõõtmed andnud olid, sellele tallatavale osale. Kohati kippus loodus pealetükkivaks muutuma ja oma embusesse haarama. Lampjalgsuse vastase võitlemise komitee oli võimalikuks teinud ka pisut aktiivsema põlvetõste-jalutamise, sest joosta keegi miskipärast ei tahtnud. Viimane pingutus ja olimegi aarde juures. Nagu niuhti. :P
Logiraamatus olime vast äkki neljandad. Ja siis algas tagasitee. Oli raske jõuda konsensusele, kuhu nüüd siis ikka liikuda, sest millegipärast sama teed keegi tagasi minna ei tahtnud. Huvitav küll...

Hea küll, läksime siis mööda laia teed. Kerge lõõgastav üles-alla kulgemine peale tervistavaid harjutusi. Nii polnud enam üldse põnev.

Ja üleüldse, oli kottpime, vihma sadas, (ette võis kujutada sääskede horde pisut soojemal ajal), taskulambi valgus sumbus esimeses põõsas ja prillid olid udused. Isegi kuud ja tähti polnud abiks... Ja üleüldse, miks te minu sabas kõndisite?? (Ärge käige mu sabas, ma olen isegi eksinud ju... )

Ja lõppkokkuvõtteks: aegajalt tuleb vanadele tegijatele meelde tuletada klassikat kah: Mööda võsa kohale ja laia maanteed pidi tagasi! ;)

Mainima peab ka seda, et kogu linnamäevalgustus oli kokkuhoiurežiimil- lambid olid pimedad, kuu oli taevast kokku korjatud, tähed ka ja isegi Kaarsilla valgusnupp oli OFF-i pööratud... Aja siis niimoodi asju.

Parimate soovidega, Mõhk-Tölpa-Kadri.

Aarde eest suur aitäh! Andis väga naljaka kogemuse taas, on mida muigega meenutada... EVEJ

Ei läinud siin kärmelt. Kohti oli mitmeid ja GPS ei tahtnud õigesse kohta ka juhatada. Aga töövõit. Auhinnaks STF kella poole kolme paiku. Nüüd edasi Tartu poole, kus geopeiturite seltskond juba kogunemas.