Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 3.5 Suurus: suur Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kuna lihtsaid multiaardeid on kuidagi vähe siis sai siiakanti üks selline tehtud. Aarde nullpunktis leiad infotahvli mille küljes on järgmise punkti koordinaadid. Kogu teekond on umbes 2-4 kilomeetrit olenevalt sellest milliseid teid valida. Kõik koordinaadid algavad numbritega 59°1x.xxx ja 24°2x,xxx Sellepärast ei ole seda ka kohapeal kirjas ja siis on väiksem võimalus, et mugud suudavad sellest jadast koordinaadid eristada. Kohapeal on Nx.xxxEx.xxx mille saad siis tühjade kohtade asemele panna. Koordinaadid on määratud telefoniga aga punktid on piisavalt selgelt äratuntavad, et see ei ole niiväga oluline.
**Teise punkti objekt on vahepeal koos infiga 15 meetrit nullist eemale kolinud
Kolmas vahepunkt on nullile kõige lähedamal asuva üksiku kasepuu küljes.
Lõpp on aga selline mis määrib riided ära.**
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
1. Algus [infotahvel kirjutatud markeriga.] | Raja algus | 59° 18.8910' 24° 23.9770' |
5. Lõpp | Lõpp-punkt | Geokontroll 17/9 |
Aarde sildid: soovitan (6), lumega_leitav (3), discgolf (2), rulluisurada (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC4RJ1P
Logiteadete statistika: 91 (89,2%) 11 12 7 0 1 0 Kokku: 122
Ei jõudnud uue konteineriga aaret avaldadagi kui juba oli kast jälle rüüstatud.
Peale selle kettaloopijate raja tekkimist täpselt lõpu kõrvale ei sobi see peidukas enam.
Viha on ikka nii suur olnud, et kui kasti seina küljest kätte ei saa siis taon asja lihtsalt lömmi.
Klene juba ütles kõik ära. Aitäh peitja, et logida lubasid, aarde idee ja teostus hea, kahju, et nii läks!
Esimene ja teine punkt olid mitu head aastat tagasi leitud. Kartsin, et vahepeal on kolmas punkt nihkunud ja tuleb alustada nullist aga ei olnud. Kõik sujus ideaalselt kuni jõudsime lõppu. Konteinerit nägime kohe ja saatsime kõige lühema aarde järgi, kes oli nii osav, et suutis ilma riideid määrimata aarde juures ära käia. Kahjuks oli konteiner ise rüüstatud. Karp ise oli tühi mis tühi. Tegime ajutise logiraamatu ja kuna läbipaistvat kilekotti ei olnud, siis sai ümbriseks must kilekott. Aitäh.
Kerge jalutuskäik, lõpp oli muidugi selline kus otsisin teist lahendust logimiseks aga jäi ikka nii nagu tahetud. Nagu kaitseväes :D tänud
Mõnus õhtune jalutuskäik. Tänud peitjale.
Sai seigeldud :)
Telekapult mahtus vaid üksi õigesse prakku :D
Leitud ja logitud. Viimases punktis õigesti lähenedes võid isegi puhtaks jääda :)
Käisin ajaviiteks kogu raja läbi. Eelviimane vahepunkt on tõesti hävinud ja kirjutasin edasise juhendi infokännu peale. Kes kohapeal saab aru mis kännust juttu.
Lõpus oli konteiner jällegi lahti ja asjad laiali. Korjasin asjad kokku ja lisasin uue logiraamatu.
Tundub, et see kettaloopijate rada mis kõrvalt mööda läheb toob ka vandaalid kohale.
Selle aarde otsimisel oli igas punktis mingi segadus või takistus. Kirjeldused geopeituse ja geocachingu on erinevad ja teevad kahjuks otsimine oluliselt raskemaks. Geopeitus.ee väidab et esimene punkt on alguspunkt, geocachingu lehel on esimeseks punktiks aga hoopis teine punkt(esimene vahepunkt). Esimese vahepunkti koordinaat on mööda, nagu kirjas, ainult et mitte ~15, vaid üle 20 meetri. Pärast leidmist avastasin, et eesti lehel on abistav pilt, mis oleks otsides abiks tulnud. Põhjakoordinaadi puhul ei näinud esimest numbrit, pidin tuletama. Teises punktis seistes on umbes sama lähedal ühe asemel kaks kaske, mõlemad aga eri suundades. Kolmas punkt ei pruugi enam kaua alles olla, viit oli maha kukkunud ja koordinaadid kehvasti loetavad. Ka siin pidin tuletama. Lõpu asukohta polnud vihje abil keeruline leida. Küll aga ei meelitanud see üldse logima. Minu õnneks ja tõenäoliselt peitja kahjuks oli konteiner avatud ja vähene sisu eemalt nähtav. Logiraamatu asemel oli valik arvutikaableid. Logisin seega kaasa võetud paberile, panin selle veekindlasse kotti ja koos kotiga konteinerisse.
Talvine poolel teel jänni jäämine sai nüüd korda aetud. Liikusin täna teisest punktist saadud koordinaatidele edasi. Võib-olla seetõttu, et esimeses täna uuesti ei käinud, tundus mulle lõppu jalutades, et lähen eelviimasesse punkti. Ise veel vaatan objekti ja mõtlen et kindlasti on kusagil seal. Ja kui siis koordinaatidele jõudsin, selguski, et oligi seal ja see ongi lõpp. Loomulikult üritasin puhtalt pääseda aga selle käigus lõhkusin oma abivahendi, millele tuli igal juhul nüüd järgi minna. Seal selgus ka, miks see trikitamine ei tahtnud õnnestuda - peitja oli kõige peale mõelnud :) Eelmised olid nii kiiruga lahkunud, et kasti praokile jätnud. Igasugust kraami oli nii palju, et logiraamat kõige viimasena välja tuli. Kui olin juba väljas ja end puhtaks nühkinud nii palju kui võimalik, lähenesid koer ja mugu. Vedas, et nad minut varem ei tulnud.. Tänud!
Tegime õhtul mõnusa jalutuskäigu. Kui eelmine kord teisest punktist edasi ei saanud, siis täna pidin hoopis muguvabat hetke ootama. Discgolf on ikka täiega IN ja mängijaid jagus pea iga punkti juures. Lõpus tahtsin lapstööjõudu ära kasutada aga tekkis selline "näed aga kätte ei saa" moment. Ei jäänud siis muud üle kui puudli asend võtta ja kastanid tulest ise välja tuua. Mõnus jalutus ja korralik laegas. Tänud peitjale. Kaks kummardust kraapsuga ja kolm kniksu ;)
352
Discgolfi mängides tuli lõpp kahjuks enne ette kui kõik vahepunktid läbitud said. Aitäh!
teise punkti juures jäime toppama, otsisime kõik plangu küljed läbi kui saime edasised juhised , ja lõpuks jõudsime ka sihtkohta . poriseks seekord õnneks ei saanud . Aga täname juhatamast
Ausalt öeldes, kui need teise punkti numbrid samal kujul eelmine kord olemas olid, siis palun mulle prillid välja kirjutada. Kuidas ma neid ei näinud, mul mõistus ei võta :)
Edasi oli juba lihtne ja lõpp määris riideid, täpselt nii nagu lubatud. Äge oli see, et peitja nägi ette otsijate vastupandamatut soovi abivahendiga riiete määrdumisest hoiduda. Sel ajal kui Sven optimeeris, olin ma juba küünarnukid mudaseks saanud. Aitäh!
No olin eelmine kord geopime ja mitte üksi. Ei leidnud selliseid numbreid, kuigi seda silti sai ka uuritud. Edasi kulges kõik ladusalt ja lõpus saime nimed kirja. Tänud peitjale.
Käisin kohal vaatasin üle. Kõik on nii nagu peab ja numbrid loetavad.
Täiendasin natuke kirjeldust.
Teises punktis, no ei leidnud, sai siit ja sealt poolt vaadatud aga ei midagi. Tuleb uuesti tulla kui aardele mõni positiivne info tekib.
Teise punkti jäime toppama, kuidagi ei leidnud viidet, kuhu edasi minna. Kusjuures sattusime siia discgolfi võistlustega samal ajal, kogu aeg pidi vaatama, et midagi vastu kuppu ei lendaks.
Ohjahh, see teine punkt.. jäi praegu peitu veel, kuigi sai kõik lähemalolevad üle vaadatud :) Aga täna oli ilus päev õues olemiseks.
Esimese punkti tuvastamine l2x libedalt. Teises punktis tammusin aga pikalt taskulambi valgel ringi. Aga ei suutnud edasist infot leida. Ehk oleks pidanud otsingu raadiust pisut suurendama. Aga eks j22b j2rgmist korda ootama ;)
Saabuva sügise saabudes mõtlesime, et on aeg Keila multiaarete kaardistamiseks. Teises vahepunktides koortinaatide saamine oli suhteliselt keeruline kuna tundub, et vahepeal on teostatud rekonstrueerimistöid, mistõttu oli ühe koordinaadi lugemine natuke raskendatud. Aimamise peale, aga sai siiski õige number valitud ja lõpppunktis rakendasime noort geopeituse huvilist. :)
Veel enne koduteed võtsin ette ühe jalutuskäigu terviseradadel. Algusega probleeme polnud, see karjus kaugelt silma teadjale otsijale. Teises punktis kiskus asi hapuks. Kartsin juba et tehakse lihtsa raja pähe nalja jälle. Siis aga lahendasin müsteeriumi. Teise punktiga sarnane element on mingil ajal 30m eemal olevaga ära vahetatud. teooriaid on mul kaks. Kas need on kohalike huligaanide tõttu vahepeal lammutatud ja taastades on sassi läinud või on pikema säilimise nimel neid ilmaolude kaitseks vahetatud. Mõlemad tundusid jaburad mõtted aga paremat lahendit ei osanud kokku genereerida. Kolmandas punktis jälle hämming, no ei leia koordinaate. Seekord oma lohakus, lugesin kehvasti aarde tutvustust. Eelviimases punktis sisestasin lõpu koordinaadid valesti telosse ja esimese hooga ragistasin võsas. Üle vaadates sain siiski õigele suunale tagasi. Lõppu asukohta kahtlustasin minagi juba poole peal ette ära ja hirmud osutusid tõeks. Lõpus aga oli äratundmisrõõm suur, kasutan ju isegi samasugust konteinerit ainult vähe tuunitumal kujul. Autoni tagasi jõudes sai läbitud ca 7km. Karbike korras ja tänud jalutuskäigu eest.
Milline aare valida kui aega on ca 50 minutit. Muidugi multi. Mis see 2-4 km ikka ära on? Ega probleemi ei olnudki. Kõik punktid tulid kiiresti, korralikult kirjeldust lugedes pole üldse probleemi. Umbes poole raja peal teatasin Margusele, et ma tean kus aare on. Mitte küll koordinaate aga mõte peiduka kohta oli olemas. Hiljem tuli välja, et ma olen vist selgeltnägija (tegelikult küll kaugnägija). Ainuke hirm, mis mul rajal oli, oli kohati ligidal olnud discgolfarid. Tuli meelde kuidas ma sidepataljonis ekskursioonil olles sain sellise muhu sellest kettast, et süda oli terve tee bussis paha. Õnneks see vist mu ajutegevust ei häirinud. Logiraamatu järgi mineku au andsin viisaka inimesena algaja Margusele. Ta peab ju saama kogemusi. Kõhu suutis ta puhtaks jätta aga pakutud paist pidin küll keelduma. Mõnus jalutuskäik oli, ilus ilm ja ega sellel kaaslasel ka miskit viga olnud :D. Ja tagasiteel (mille puhul tundub, et saab meile juba traditsiooniks, et geopeituse raskeim osa on auto leidmine) tuli meil vähemalt kolm uue aarde ideed. Tänan peitjat.
Oli üks mõnus jalutuskäik ilusa ilma ja toreda seltskonnaga. Kõik punktid said leitud ja aare ka. Kõht jäi puhtaks.
Käisin vaatasin üle. Hetkel oli korras aga kasti võiks ikka täitsa vastu seina lükata siis paistab vähem välja.
Mina igatahes olen seekord absoluutselt kindel, et panin karbi kinni. Kuna see alguses hästi ei õnnestunud, siis roomasin seepärast jupp maad lähemale ja katsusin üle, kas sulgus korralikult.
Teises punktis läks ikka kõvasti aega, kui võtsin suurema trajektoori kui 10m, tulid koordinaadid ka. Edasi läks juba lihtsamalt. Tänu Mari koristustööle oli lõppu täitsa ok minek, klaasi juurde polnud tekkinud, kuid vahepeal oli karp lahti tehtud ja pärani, aga kõik vajalik alles. Tänud jalutama kutsumast.
Puude istutamisel suutsin riided enam-vähem puhtaks jätta, siin see küll ei õnnestunud. Päris palju klaasi sai leidmise rajalt kõrvaldatud, aga seal on seda väga palju ja tuleb pidevalt juurde. Vähemalt kui mu eelmiste käikudega võrrelda. Seekord on ketist palju abi olnud, mina sain nime kirja. Aitäh!
Rajatagune sai läbitud ja ka konteineri leidmine polnud keeruline. Ainult ettevaatlik peab seal lõpus olema, päris palju klaasikilde oli. Tänud!
Seekord läks tagasi samal kujul nagu ennegi aga selle vahega, et nüüd on konteiner oma pesa juurde ketti pandud ja seda sealt päevavalgele ilma jõuta tuua ei saa.
Eks näe kaua püsib.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Täna tulin valges ja lund ka enam polnud, aga ikka ei näinud. Pärast tuligi välja, et plehku pannud va konteiner. Pagana pikanäpumehed!
Tundub, et kellelegi on seda suurt konteinerit hädasti baja läinud. Sest õiges kohas seda enam ei ole. Taastan kevadel.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Punktid kuni lõpuni tulid kenasti, aga roomamist ja pimedas nägemist pean veel harjutama.
Kunagi jõudsin kolmandasse punkti, mis oli kadunud. Täna saime asja lõpuni viia. Tänud peitjale!
Kõik sujus kenasti ja jõudsime takistusteta lõppu välja. Lõpp on väga muhedalt tehtud. Tänud peitjale!
Kunagi ammu sai sai seda alustatud, aga ega siis kuhugi kaugele ei jõudnud. Seekord sai asi lõpuni tehtud, tänud.
Tükk aega kaalusin, et kas lasen raskusastmel ennast ära hirmutada, aga uudishimu oli lõpuks ikkagi suurem. Et misasi mu riideid hakkab määrima? Vahepunktides läks kärmelt üki-kaki-kommi-nommi ja lõpu poole vändates hakkas kohe kohale jõudma ka, mis toimuma saab. No tegelikult ei olnud olukord pooltki nii hull kui alguses tundus, aga klaasikilde on lubamatult palju küll.
Nulli jõudes imesasin, miks mul see täpp veel kollane on? Olin ma ju need numbrid kunagi juba võtnud. Teises punktis oli jällegi deja vu ning täpselt nagu eelmiselgi korral, pidin seegi kord erinevad objektid kaks korda läbi vaatama enne kui paarikümne meetri kauguselt järgmised numbrid sain. Kolmandas punktis meenus miks täpp kollane on. Õnneks on vahepeal kolmas punkt asenduse saanud ja seekord saime sealt edasi. Lõpus pääsesime tänu leitud abivahenditele riideid määrimata. Vastasel korral oleks jäänud logimata kuna meist keegi pole praegusel hetkel klaasikildudel roomamises oma tippvormis.
Eelmine kord oli kolmas punkt kadunud, seega oli algus teada. Tegime mõned ketta visked ning otsisime aaret. Kolmandas kohas tekkis juba hämming, aga siis sai ikka koordinaadi kätte. Edasi läks libedalt. Lõpp polnud üldse nii hull kui arvasin.
Sama siin,mõnusa seltskonnaga pikemaid multisid otsida on hoopis teine tera.Natuke pikalt küll piinasime valet kaske,kuid ei miskit hullu.Sekka veidike ka disk-golfi ja saimegi nimed kirja pandud.Tänud!
Käesolev aare oli selle retke esimene suurem eesmärk. Teekond sai ettenähtust kindlasti pikem, sest vahepeal loopisime kettaid ja otsisime silla-aaret.
Kahes esimeses punktis probleeme ei tekkinud, kolmandaga läks aega. Lõpuks selgus, et vale kase juurest otsisime. Neljas läks jälle ludinal ja lõpus võttis Allan kõige raskema töö enda peale. Kokkuvõttes: kui seni olen neid pikki multisid üsna hirmuseguse õudusega vaadanud, siis heas seltskonnas on tegu väga nauditava ajaviitega. Aitäh peitjale ja kaaslastele!
Külastasin täna Keila terviserada jalgrattaga, seega otsustasin proovida, kas õnnestub multiaarde kõik punktid leida. Tavaliselt juhtub mul multidega see, et ma ei saa juba esimest-teisest punktist edasi. Lisaks eelistan aardeid, kus midagi väga lugema ei pea.
Mulle meeldis see pisike ring terviserajal. Teises punktis olin kas näpuka teinud või näitab koordinaat natuke mööda. Palju võimalusi polnud, seega peale kolmanda objekti kontrolli leidsin edasised juhised. Kolmandas ei suutnud otsustada kumb puuke on lähemal nullile. Seega valisin kase, mis oli tegelikult üsna seltsiv võrreldes erakuga. Ülejäänud teekonnast läks kõik sujuvalt. Lõpus konteineri juurde roomates, lõin paar korda oma tagumikku vastu lage ära. Tänan rada tutvustamast!
Saan aru, et ei ole kuidagi tahtmist sinna sügavusse roomata aga kui juba jätad konteineri lageda taeva alla siis võiks karbi kaane ikka korralikult kinni panna. Praegu oli asi täitsa lahti ja lageda taeva all.
Järgmine kord sinna sattudes kruvin kasti peiduka külge kinni. Nüüdseks olen juba kolm korda pidanud kasti õigesse kohta toimetama.
Ei jõudnud ma ära oodata kuni kolmanda vahepunkti piire korda tehakse. Nüüd asub vihje nullile kõige lähedamal asuva üksiku kasepuu küljes.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Vaatasin küll et kättesaamatu aga kuna me siia juba tulime siis mõtlesime, et hakkaks otsast harutama ja vaatame kaugele jõuame. Jõudsime ka kolmandasse punkti, eks teinekord jätkame kui see punkt peaks taastatama.
Palun teha aare GC lehel ka kättesaamatuks. Raiskasin hulga aega kolmandas punktis.
Teine punkt tundus juba kahtlane, postid olid piirde taga küllili. Kolmandas aga veel kahtlasem, arvasin et koordinaadid kadunud, aga lugedes kommentaare, pole nii kindel. Mina neid igas tahes ei leidnud.
Saan aru küll, et roomata ei taha aga kasti võiks ikka õige kohapeale tagasi panna. Praegu oli kõva meetri jagu liiga lihtsas kohas. Panin õigesti. Lähiajal teen väikese tuuningu.
Kolmandas punktis tabas mindki geopimedus. No ei saa mitte aru, kuidas seda mitte näha saab. Lõpus oli aare lausa käeulatuses ja karpki lahti. Sai teist veidi paremini pandud vastavalt peitja juhistele.
Lihtne multi on minu nägemuses kahepunktiline, see siin oli oluliselt lõbusam. Kõik seninägemata kohad, ka need, mis parklas veel kaardile polnud mahtunud, said üle vaadatud. Kolmas punkt kõlgub ohtlikult sügaviku kohal, soovitan üle vaadata-parandada.
Mingil hetkel saabus teadmine, kus aare on, küsimuseks oli pigem see, kui kaugele roomata tuleb. Õnneks oli maastik kuiv, sain neljasillaveoga hakkama, riidedki jäid puhtaks. Minigripp on küljelt ikka katki nagu 2013. aastal, aga karbi sees valitseb selline kõrbekuivus, et vahetada pole vajagi.
Aitäh, vahva seiklus oli!
Et võetud kolm multit olid kõhu juba nii tühjaks ajanud, et tunne oli selline, et kui oleks võtta, sööks ära pool siga, sõidutasin ennast Statoili. Ja otsustasin, et peale kogu seda kuhja, mis ma endale just sisse pressisin, on hea mõte ennast veel natuke Keilas liigutada. Nt terviseraja taga, sest tõsiste sportlaste sekka ei julgenud ma minna – no kus sa käid seal, täiesti ebasobivalt kummarites ja jope rokane nagu võsast sissesadanul…:D.
Alguse leidsin kiiresti aga edasi juhatas telefon mu iga jumala kord mõne mahasaetud objekti juurde ja ikka korduvalt sain mõelda, et nüüd jääb selle jätkamisega siin asi täna katki. Õnneks logid andsid kindlust ja kõik numbrid osutusid tõesti allesolevateks ning rahulolevana sain peagi lõppu minna. Roomama :D. Või noh, alguses pidin ikka hoogu võtma, sest kartsin, et äkki mõni uss on ennast sinna elama sättinud, aga kui silmaga ühtegi ei paistnud, libistasin ennast konteineri juurde. Logi kirjas, sain taganemisele asuda, ruttu väljasaamise soov aga ajas niimoodi rapsima et miskipärast tundus tee järsku oluliselt kitsam olevat kui tulles…:D. Väga lahe aare jälle, kellel leidmata, minge ka kindlasti proovima :).
Millegi pärast ma natukene pelgasin seda Keila terviseraja gruppi, mis siia 2013 aasta jooksul peideti. Poolvihmane reede päev oli ideaalne - olin neil radadel peaaegu üksinda. Tegelikult isegi lõpp, mille eest kirjeldus hoiatab, polnudki nii hull. Selleks mul need püksid ongi, et oleks hea cachida. Aitäh toreda multi eest! EVEJ
Ühtaegu piinlik ja samas omamoodi uhke tunne, et suutsin viimati 1.0 peidukohaga aardel FTNF-i teha :o) Millegipärast keskendusin toona liigselt vandaalide hävitustöö sõelumisele ja vaatasin säilinud elemente liiga pealiskaudselt. Tegelikult on kõik muidugi lihtne ja loogiline, teekond ka igati mõnus - tähendab välja arvatud päris lõppaare järgi minek märja ilmaga :D Proovisin küll suhteliselt hõljuda, aga käed ja logides ka üks põlv said ikka rökaseks. Tegelikult ei kaeba, eks niisugusi peab ka olema ja maastik 3.5 tuleb ju kuidagi välja teenida! Pealegi veetsin järgnevalt taas ligi tund aega ühe silla all, kust hulka rohkem soppa krae vahele tilkus.
Jõehobu välja, auto sisse.
Mõnusalt märja ilma tõttu olin juba nagunii suht sopane, seetõttu kirjelduse viimane lause eemale ei peletanud. Algus läks libedalt ja koordinaatide leidmine ei valmistanud mitte mingeid probleeme. Kolmandas punktis aga jäi üritus katki. Nägin vaid märke vandaalitsemisest ning võimalik, et ka hajameelsete geopeiturite külastusest. Täpsemalt peitjale privas.
Edit: hoolas omanik vastas, et vandaalitsemine 3. punktis toimus juba eelmise aasta kevadel ning praegu paistab vihjet sisaldav objekt siiski omal kohal olema.
Kui aga mõni hajameelne geopeitur tunneb juuresolevatel piltidel ära enda varustusest kadunud töövahendid, siis võtku teatavaks, et need asuvad Keila Terviseraja aarde 3. punktist 10 m raadiuses, peidukoha raskusaste 1.0.
Plaanis küll polnud, et me nii pikale retkele lähme, aga kogemata nii juhtus. Juba poole peal saime aru, et mida lõpp-punktis tahetakse, aga see mõte meid ei takistanud. Ootamatult olimegi juba lõpus. Mõtlesime, et mis nüüd siis saab. Riided polnud sellised, mida määrida tahaks, eriti kuna mul veel reis Räpinasse täna ees. Üks ühelt poolt, teine teiselt poolt, kätte selle lõpuks saime. Tänan jalutama kutsumast. Sander leidis koha, kuhu rattaga sõitma tulla.
Kõik punktid olid kiiresti ja hästi leitavad. Rada oli ratta jaoks mõnusalt off-road, kuid mõni mägi sundis enne tippu ratta seljast maha tulema. Teepeal oli palju lendavaid taldrikuid ja nende tagaotsijaid. Jõudes lõpu lähedusse oli asi kohe selge mida mulle siin peale hakatakse suruma. Kuhu kõikjale peadpidi ei sukelduks, et lihtsalt oma nime kuhugi kirja panna. Kuna riiete määrimise soov puudus, võtsin ennast t-särgi väele ja kerisin püksid üle põlvede. Nulli minnes proovisin imelikke seeni mitte laiaks litsuda ja tegin kiire logi ning veel rutemini tagasi. Klaustrofoobikute territooriumist väljudes oli hea meel, et mu geovarustusse kuuluvad märjad salvrätikud. Pesin ennast puhtaks, natukene lebotasin ja jätkasin sõitu. Tänud aarde eest!
Tegime Keila multi-mõistatuste päeva. Kohale saime rongiga ning teel siia sain iga saja meetri tagant rongis kiljatada, et siin on aare. Liisil oli lõpuks totaalne kopp ees kui viimased kilked Keilas kuuldavale tõin. Vantsisime vahvasti Keila tervise-multi-raja-mõistatuse-parki ning hakkasime asju otsast lahkama. Esimesene lõikasime lahti käesoleva pähkli ning mõõduka toenglamangu saatel saime karbi ka kätte. Aitähh raja selle külje eest.
Kõige raskem oli nullis vist. Edasi oli üsna lihtne, aga tunne oli küll, et suutsime selle raja läbida rekordilise kilometraažiga :). Lõpus tundsime Jostenist, kes sõprade juurde jäi, puudust. Lisaks kandsin ma valgeid pükse, aga mustemaks need seal siiski ei saanud. Meeldis, aitäh ;)
Sõitsin kõik punktid läbi ja parandasin kirjutisi. Nüüd numbrid jälle loetavad.
Kuna koju ei tahtnud pärast Rummu retke veel minna ja Kristi auto oli nagunii Keilas, siis otsustasime ühe ringraja ka läbi teha. Speedy aarde kirjeldust vaadates jätsin selle otsimise kohe kõrvale, kuna polnud enam vaimselt õiges konditsioonis. Morgoti oma tundus hea lihtne olevat, niisiis hakkasime vantsima.
Juba alguses kahetsesin, et autoga pärast esimese punkti leidmist tiba kaugemale ei sõitnud, kuid lohutasime ennast sellega, et saabki rohkem trenni teha. Teine punkt tuli väga vaevaliselt, kuna koordinaadid olid suht kättesaamatud. Ja edasi läks juba nagu tragöödiafilmis - otsisime umbkaudsest nullist tükk aega koordinaate, lõpuks helistasin morgotile ja kurtsin oma rasket saatust. Armulikult juhatati meid edasi järgmisse punkti, mis pidi kindlasti leitav olema. Kui me seal aga pärast 15 minutilist otsimist ei suutnud midagi selget tuvastada, helistasin taas peitjale ja nutsin telefonis edasi. Seepeale läks ka morgoti süda ilmselt haledaks (võimalik ka, et ta ei tahtnud, et ma tervet ta õhtut ära rikuks) ning ta juhatas meid lõpp-punktini välja. Seal suutsin ikka omal jõul aarde järel käia Kristi ergutushüüete saatel.
Auto seisis ikka neetult kaugel, kui vaatasime gepsist tagasiteed. Kuna aga keegi lähemale ei kavatsenud seda tuua, siis komberdasime algusesse tagasi. Oeh, poleks tohtinud seda vist nii päeva lõppu jätta, aga nüüd vähemalt ei pea tükk aega trenni tegema. Tänud aarde eest.
Mõnus pühapäevane õhtu maja taga metsas otsides super-heade otsijatega vihjeid ja leides ka lõpus aarde enda. Tänud peitjale! J: Keila terviseraja orienteerumiskaart.
Terve päev oli möödunud rütmis eksamipilet-külm dušš-eksamipilet-külm dušš. Vahepeal, tõsi küll, pistsin nina mõneks minutiks õue ka, aga palav hakkas. Otsimiseks ootasin seega õhtust aega. Rongiga Keilasse, poest jäätis pihku ja sõit võis alata. Jätkasin sealt, kus otsing eelmisel korral pooleli oli jäänud- neljandast vahepunktist. Peagi oli ka lõpp käes, teksapõlved said minimaalseid kahjustusi. Mõnus suur aare, aitäh!
Kes on aardest ära võtnud ränduri ja selle netis logimatta jätnud?
Ma pidin ilmaasjata spordidressi selga määrima :(
Jalutasime raja läbi, aga päris lõpuni jalutades ei saanud, tuli muuta liikumistehnikat. EVEJ.
Aasta esimene jalgrattasõit.
Kirjutasin vihjed üle üks koht oligi ära kulunud.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Kohapealt tuli info, et üks vahepunkt on ära lõhutud.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Plaan seda aaret otsida oli mõttes pikalt. Lõpuks otsustasime minna ja selleks ajaks otsustas ka lumi maha tulla ning jalutuskäik lumisel ja tuulisel ilmal osutus siiski mõnusaks ja seda enam, et lõpuks leidsime ka aarde, mis oli väga huvitavas konteineris. Taavi oli see, kes pidi aardele järgi minema, ning kannatajaks olid minu kindad, kuid see oli aaret väärt. Väga lahe aare.
Keila terviseradadel läks vabariigi aastapäeval ikka oma kolm tundi ära. Seal ju erinevaid aardeid igavene kuhi. See konkreetne lahenes täitsa ilusti ning lõpus õnnestus ka nii toimetada, et mustaks said vaid peopesad. Tänud mõnusa jalutuskäigu eest.
Väga mõnus jalutuskäik! Punktid tulid enam-vähem lihtsalt. Ja õnneks suutsime olla taibukad ja väga mustaks ei saanudki. :)
See oli tõesti mõnus jalutuskäik ja sai värsket õhku kohe küllaga. Lõppu jõudes ole kohe hea meel, et kogu tiim oli seekord otsingutel kaasas. Kui tekkis küsimus, et kes karbi ära toob läks ühel mehel silm särama ja tõesti see aare sobis Romekile kohe väga hästi. Tänud peitjale mõnusa jalutuskäigu eest. V:lehma, J:mänguasja.
See oli üks ilus jalutuskäik lumesajus ja päris väheste mugudega. Igati paras ning jõukohane, numbrite pärast ei pidanud ka muretsema, ole või vaegnägija, ikka näed ära. Lõppu tahtsime küll jäljekoera järele saata, ta käis isegi ära, uuris asja, aga lõpuks pidi ikka Merily kangelast mängima. Jätsime jõulukelluka ja võtsime ühe (jõulu)sea.
Lumine laupäevahommik tundus just õige selliseks jalutuskäiguks. Kuigi tegelikult peale töönädala lõppu suurt vahet polegi, milline see ilm tegelikult on. Peaasi, et saaks aga aardeid avastama :) Eks korra sai ka tühja tallatud kui koordinaatide sisestamisel üks väike näpukas sai tehtud. Õnneks pole värskes õhus käimine kellegile kahjulik. Kuna me kumbki eriti selliseid kitsaskohti ei naudi siis Peeter tõelise härrasmehena võttis logimise enda kanda :) Täname!
Metsaalused olid just esimest natukenegi paksemat lund täis, suusatajad tegid esimesi radasid, tegid minulgi hamba selles osas verele. matk oli tore, koordinaadid kõikjal arusaadavalt leitavad. Noh gepsi sisestamisel sai korduvalt ikka vale number pandud ja seega kujunes matk 2x pikemaks. Aga kuna tegevus toimus terviserajal, siis oli see ju isegi eesmärgile kohane. Lõppaare korras ja ligipääsetav. Tänud tänase päeva esimesele terviseringile. Siit edasi siis Sauele sporti tegema
Eile õhtul sai väsitavale nädalale pauguga punkt pandud ja värske ühiskonna õis veiniga väärikalt sisse õnnistatud. Kõigest sellest jäi aga energiat ülegi ja tundus, et ilusal hommikupoolikul on täpselt nii palju vaba aega, et korraks Keilasse sõita. Taevas oli sinine ja muru külmand. Koordinaatide leidmisega väga suuri raskusi polnud. Ühes kohas pusisin veidi pikemalt. Vahepeal hakkas ühtlasi koitma, miks lõpus riideid määrima peab. Aga mulle see kõik täna sobis. Polnudki jõudnud pärast issanda kannatusi Viimsi metsades pükse puhtaks pesta. Just suurepärane aare minu mõõtudele. Kiire leid ja ei ühtegi roppu sõna. Hakkasin siis vaikselt tuldud teed tagasi minema, kui vastu jalutasid Hannes ja Liisi. No loomulikult pidin ma otsa ringi keerama, sest ei tahtnud ju Hannese etteastest ilma jääda. Kuidagi ta sinna igatahes ära mahtus. Igati tore aare ja jalutuskäik.
Tegelikult hästi mõnus jalutamine, aga meie olime temaga hädas nagu mustlane mädas. No ei näe neid koordinaate, liiga suurelt ja ilmselgelt on nad kirjutatud. Aga jukerdasime mis me jukerdasime, lõpuks hakkas tunneli lõpp paistma. Ja just siis, nagu korraliks muinasjutus, ilmub otsekui maa alt tumedasse riietatud tütarlaps, endal põlved porised, ja teatab rõõmsalt "Tere Hannes!". No tere tere, Ester, kas me siin pidimegi kohtuma? Kui Ester rõõmalt teatas, et ometi kord tema gabariitidele sobiv aare, käis peast läbi kiusatus Estrit veel korra ära kasutada, aga ei, käisin ikka ise ära. Mõnus, meile meeldis, aitäh!
Vaatasime ka need Keila terviserajad järgi, väga uhked. Teiste terviseraja aarete järgi otsustasime tulla rattaga, praegu võtsime jalad selga ja läbisime selle mõnusa multika heas tempos jalutades. Kui Jõepatrullis tõi Aare kastanid tulest, siis siin oli minu kord oma panus anda. Olime tänased teised Kevini järel. Jätsin geomündi. Aitäh aarde eest!
Minnes lõuna ajal 'Näed, aga kätte ei saa' aardele paremat konteinerit viima sai proovitud ka seda teepeale jäävat aaret otsida. Kõige kauem kulus ~5 minutit esimese vahepunktiga kuna GPS näitas jonnakalt valet kohta. Ülejäänud vahepunktid olid kohalejalutamise vaev. Lõpus olid aga 3 geopeiturit juba usinasti ametis. Pisikene suunamuutus jooksvalt ja ma vist ei jäänud neile kahtlasena silma. Uuesti aaret otsima sai jõutud juba hämaras. Paar minutit kulus õige koha kindlakstegemiseks ja siis oli vaid aarde kättevõtmise vaev. Nime sain tänase päeva neljandana kirja.
Aaret on mingid ämblikulaadsed käinud otsimas, kuna ma sain riided ikkagist mustaks (sealt, kust need oleks pidanud puhtaks jääma).
Logi ümber olev minigrip on küljelt katki.
Tänud peitjale!
Suhtun multiaaretesse üsna skeptiliselt, kuna tee või tina, aga nendega ei ole eriti head kogemused - mitu tükki on praegu pooleli ja pole õrna aimugi, millal midagi ära lõpetada suudan.
Võtsin aga nüüd kogu energia kokku ja otsustasin, et prooviks siis üle pika aja ühe multi siiski üles otsida. Ja nagu selgus, siis sedapuhku õnnestus mitte lausa ühe päevaga, vaid lausa ühe hommikuga kõik punktid algusest lõpuni ära käia.
Loodus tungib täiega peale, peab selle aarde puhul ütlema. Nägin nii talve ootuses end kohevile kasvatanud oravat kui ka valgete tagumikkudega ja heas toitumuses uudishimulikku metskitse-lahingpaari, kes tulid suure müdinaga üle mätaste hüpates uurima, mida ma seal võsas ragistan.
Lõpp-punktis aga hakkas mingi mugude rändamine pihta ja tuli mõnda aega oodata, enne kui tegutsema sai asuda. Mis puudutab maastiku raskusastet 4,0, siis sellest end ei maksa küll heidutada lasta, kõik on "täitsa timm", nagu ütleks üks tuntud raadiohääl/telenägu. Tänan!
CCCLXXXVI. Aitähhh - konkreetne ja selgete kordinaatidega multikas! Vahelduseks väga hea, et ei pea neid numbreid luubiga taga ajama ja siis veel lisaks konksuga arvutusi tegema, ning seda kõike veel mõistumängudele lisaks. Kuna kõik tuttavad rajad siis piisas, muidu oleks isegi oodanud rohkem keerutamist ;) V: TB
Hea lihtne multi, lõpp-punkt oli seal, kus seda arvasime oleva. Tänud peitjale! :)
See oli tõeliselt lihtne ja mõnus multi. Ühes punktis suutsime isegi rohkem kui 10 sekundit koordinaatide leidmiseks kulutada. Lõpp oli kah äge. Ainult kindad said mustaks, ei kurda :) Maastik on ehk isegi veidi üle hinnatud. Aitäh!
Tutvusime siis ka terviseradade selle poolse küljega ja leidsimegi aarde. Tänud peitjale!
Oli eriliselt mahe surfiilm. Päike paistis, +10 kraadi, ja 10+ m/s tuul. Ideaalne, et minna Laulasmaale vette ja vee peale. Aga mina võtsin hoopis kätte ja jalutasin mööda kuiva maismaad (see muutus pisut "Näed, aga kätte ei saa 2" juures). Jalutasin nii, et kohe palav hakkas. Jalutasime kohe kõik punktid algusest peale läbi. Nullist saadud koordinaatide järel hakkasin küll ilma gepsuta aaret otsima, aga kui pärast 10 minutit avastasin, et teise punkti koordinaat on 200 meetrit eemal, siis lasin kõrvad lidusse ja vudisin kõik ettenähtud punktid viksilt ja viisakalt ükshaaval läbi. Peitja pidi ju ka sama tegema, miks siis meie ei peaks.
Käisime kõik tipud läbi ja tõdesime, et on ikka toredad rajad rajatud. Just geopeituse jaoks sobivad. Lõpus tegin nagu ürgmees ja Aixo kunagi ning nautisin 1.5 maastikul pikemat logimist kui logiraamat pihku pandi. Maastik on ilmselgelt üle pakutud, eriti kui minna alla pubekaeas laste, reumavabade naisterahvaste, paadunud jäljekoerte või ablaste pommirobotitega.
Aare heas korras. Võtsin vist rändnuputuka "Northern Light". Aardesse jätsime pastaka ja helkuri. Pime ja kole aeg tuleb, olge valmis! Aitäh mõnusa jalutuskäigu eest ilusa ilmaga! P.S. Surfama too päev ei jõudnudki, aga see-eest homme 24 m/s tuulega küll, yeaaah!
Täna oli aega paariks aardeks. Valisime kodule lähemaid. Mina pakkusin välja Liivaaugu, aga Margus otsustas hoopis valida Keila terviseraja taga. Hea ju minna juba tuttavatele radadele, ei hirmutanud teda ka kirjelduses lubatud roomamisetapp. Ja nii läkski, jalutasime radadel, ronisime mägedesse ja läbitud sai ka roomamise osa. Ei hullu midagi, täitsa inimlik oli. Natuke määris ühe põlve ära. Tehtud! Tore aare, meile meeldis.
Taas tuttavatel radadel. Mõnus õhtune jalutuskäik. Olime tänase päeva kolmandad. Jätsime TB, mis tahab laäbi Baltikumi rännata ja ühe pruugitud pastaka. Karbis olev oli alles kile sees ja ei raatsinud pakendist välja võtta. Minigripp logiraamatu ümber on pooldunud. Järgmised võiks ühe käelaba suuruse tasku pista.
päevased toimingud tehtus sai tehtud kaskulambi paistel väike jalutuskäik.kuna väljas oli jahe sai kaasa võetud töötunked mis ei kannatavad väikest pori.ilus teostus.
Isadepäeva eri nr 1. Kui lapsed hommikul kell 8:00 kaissu poevad ei ole minul seal enam ruumi ja läksin kohvi tegema. Kohvilauas otsustasime, et teeme mõnusa 3 in 1 ürituse. Proovime ära uue auto, teeme parajalt pika jalutuskäigu ja otsime mõne aarde ka. Mõeldud, tehtud ja juba olimegi Keilas. Mõnus isadepäeva jalutuskäik, kõik punktid olid üheselt mõistetavad ja Piia oli nõus lõpus roomama. Tagasiteel auto juurde näitasime issile juba leitud aarete asukohti ja lustisime mänguväljakul. Aitäh toreda aarde eest!
Terviserajal endal sai suvel juba käidud, nüüd siis oli vaja ka rajatagune üle vaadata. Kui õhtupimedus ja vihm välja arvata, polnud vigagi. Ent no, tehtav. Ka finaalil ei olnud tegelikult viga, valmistusin hullemaks.
EVEJ, tänud aarde eest!
Parklas ootas meid tuttav auto ja rajale läksime juba täienenud jõududega. Lapsed jooksid siia-sinna, ülejäänud seltskond jalutas rahulikult punktist punkti ja korjas andmeid. Lõpus sukeldusin karbi järgi koos Marteniga, kes aga peagi mind sinna omapead jättis ja nii ma siis ootasin seal uhkes üksinduses, kuni teised karbi sisu uurisid ja logi kirjutasid. Täitsa tore üritus oli, tänud kõigile osalistele ja peitjale ka muidugi! :)
Nullist leidsime tuttava auto ja nii kulges kogu see multikas rõõmsas seltskonnas, nagu muuseas tulid kõik punktid isenesest kätte. Tõepoolest traditsiooniline multikas, sobib hästi linnalaste jooksutamiseks :) Lõppu saatsime Marteni, kes võttis ikka igaks juhuks ja julgustuseks issi ka kaasa. Nii nad seal passisid, kuni me pikalt-pikalt mahuka aardekarbi sisu revideerisime. Aitäh peitjale ja kaaslastele!
Kui me soovituslikku parklasse jõudsime palusin Alexil seekord enne aarde järgi suundumist ka aarde kirjeldust uurida. Sellele järgnes mitu minutit kestev naer :D. Kui naer lõppes, siis parkis üks auto end meie kõrvale ja nojah, seal olid täitsa tuttavad tegelased sees. Suundusime siis koos infot hankima ja uurisime ikka hoolega seda infotahvlit, demonstreerisime oma uusimaid geovidinaid ja puha. Ja siis hakkas Hanno äkki naerma, nägin hetk hiljem sama asja ja no naer on terviseks. No nii pime annab ikka olla :). Järgmistes punktides oli siis sellevõrra kergem, et keegi ikka nägi, kergem oli neil , keda gps ei seganud :D. Mõnus jalutuskäik oli punktist punkti ja kuna Hanno oli lubanud juba alguses, et tema võib mustaks saada küll, siis lõpus polnud küsimustki , kes järgi läheb. Aardest lahkusid 2x TB , asemele jäi TB , võtmehoidja ja röövik. Tänud vahva jalutuskäigu organiseerimise eest peitjale ja ka tänastele kaaslastele!
Jah, samal päeval saada täpselt samas regioonis aga hoopis teiste inimeste poolt veel kord teolt tabatud...ka seda peab oskama. Veeresime vaikselt nulli ja ei jõudnud veel ninagi autost välja pista kui meie kõrvale maandus järgmine mobiil ja klaasi tagant piilusid tuttavad näod. Asjalikult suundusime siis esimesest punktist infot hankima ja...nüüd on pikk mõttepaus...esimesena hakkas naerma Hanno, tema järel Merike ja Triin ja mina käisin nagu lammas endiselt ümber nulli ja otsisin numbreid. Lõpuks mulle halastati ja näidati näpuga, et vaata sinna...no küll oli rumal tunne siis ja on siiani. Õnneks mulle ilmselt halastati ja lubati suures seltskonnas kaasa jõlkuda kuna oli näha, et iseseisvalt ma ilmselt ei leia neid numbreid ka edaspidi. Täitsa paras jalutuskäik tuli kokku ja suuremeelselt ei pakkunud ma lõpus ennast vabatahtlikuks, et tünni järgi ronida. Huhh...hea, et niigi läits ja lõpuks suutsin isegi autoni orienteeruda ilma eksimata. Ilmselgelt ei olnud täna minu päev...tänud kaaslastele ja suur tänu aarde peitjale!
Kuna töölt sai selline pikk lõuna võetud siis otsustasime Aixiga väikse aarde ringi teha. Kuna Liivaagu jäi leidmata siis polnudki muud kui võtta järgmine ette. Ega siis vahetusriideid ka kaasas polnud nii ma seal siis kappasin ringi oma kontorirotti riietega. Ning ka aardele järgi roomama pidin just mina kuna tundus et mul oleks seda mugavam teha ja kuna härra nii ütles siis polnudki muud kui minna:D
Ilm oli hall ja niiske. Riided panin selga vastavalt just sellele aardele. Tegelikult me õige pisut ikka lootsime, et äkki pole siin keegi veel käinud aga see oli tühi lootus. Enne meid oli täna Laur roomamisoskusi lihvimas käinud ja Erko muidugi käis juba eile hilisõhtul oma FTF janu kustutamas. Kelle logi Aixol kahe silma vahele jäi ei tea - kolmas ta igatahes ei olnud, sest muidu ta poleks saanud ka võtta rändurit, mida meie jätsime. No heakene küll, nüüd jäid ehk kõik uskuma, et rabelesime ikka kolmandale pjedestaalile välja :P Aare oli ise igati nauditav. Mõnus jalutuskäik punktist punkti, kuni finišis tuli sooritada kerge roomamisülesanne. See oli nii nauditav, et tegin seda kohe mitu korda. Tegelikult oli aga asi selles, et ma ei osanud konteinerit õigesti sulgeda ja siis käisin vahepeal kiirkursustel. Teisel korral sikutasin konteineri valgemasse kohta ja siis sain aru küll kuidas sellega ringi peab käima. Pärast tegin mööda muru põlvekõndi, et püksipõlved pisutki inimväärsema välimuse saaksid. Igatahes hiljem poest meid välja ei visatud - ju siis polnud hullu midagi :) Suur tänu aarde eest! J: 3 rändurit V: elamuse
Meile see aare meeldis leidsime kõik punktid üsna kiirelt. Koordinaadid olid täpsed kõikide punktide puhul vähemalt meie gepsi jaoks :)
Tänan peitjat!
"Liivaaugust" nukral tulnud ning kaardil jäi nägu siniseks, samuti nagu ka meie näod...külmast sinised, otsustasime et Keilast me nii sama ei lahku. Ette sai võetud teine multiaare. Esimesed koordinaadid käes ja gpsiga suund käte võetud sügasin kukalt et kas tõesti nii kaugel. Kiirelt sai maaameti kaarti uuritud ning autoga saime aardeni ilma ühtegi eeskirja rikkumata, kusagil 200 m peale. Miks lasi ürginimene naise alati enne koopasse...viisakusest, vaevalt...pigem selleks et veenduda et seal karu poleks. Seda tegin ka mina tõelise härrasmehena lasin daamil poris roomata ja aarde ära tuua. V:Rändur Logi läks kirja kolmandatena ja kell 15.30
"Mis sul viga on?" hüüaks iga mõistusega inimene kui näeb geopeiturit seda aaret logimas :) Eile õhtul olin liiga laisk, et minna FTFi jahile. Täna mõtlesin, et proovin ikka ära ja äkki keegi pole veel kohale jõudnud. Aga hiljaks jäin ikkagi. Esmaleid oli eile hilisõhtul kirja läinud. Kuna Keila Terviserajad on aastaga ikka väga tuttavaks saanud, siis oli üpris selge peale kirjelduse lugemist, kuhu aare peidetud on ja riided said vastavad valitud. Kahjuks aga neid peidukaid on nii palju, et päris kirvega vehkima ei läinud ja käisin ikka raja algusest läbi. Tänud toreda aarde eest!
FTF kell 23:00. Olin sinna minnes peaaegu et veendunud, et esmaleid on juba vahepeal ära tehtud. Enne seda Liivaaugu aardega läks ju üsna kaua aega - selle lõpp-punkti juurest sõitsin jalgrattaga lühimat teed pidi otse järgmise aarde alguspunkti. Koht oli teada - anna ainult tuld! Koordinaadid avastasin kergesti ja sõitsin ruttu järgmisse punkti. Ja nii edasi. See oli tõesti lihtne ja kiire värk! Vaatamata pimedusele sain hakkama. Otsmikulamp oli väga hea! Muret tekitas aga tahvelarvuti, mille aku oli kohe-kohe tühjaks saamas. Sellest aparatuurist oli ju suur abi pimedas metsas orienteerumisel, ilma selleta poleks ette kujutanudki! Lõpp-punktis paistis kohe silma kahtlane objekt. Algul mõlemalt poolt vaadates ei suutnud midagi kahtlast tuvastada. Siis aga äkki märkasin miskit. No selge! Püksid sain tõesti mustaks - need lähevad pessu. Kast oli võimas. Täiesti armee tunne tekkis! FTF-lootus oli aja jooksul maha jahtunud ning isegi ununenud. Kui kasti lahti tegin, siis imestasin - ohhoo! Kogu sisu paistis täiesti geohordide poolt puutumatu ja FTF-auhinnana pakutud arvutihiirgi siinsamas! No mida värki! On alles üllatuste üllatus! Ma siis täna ainuke hull siin pimedas metsas möllamas!!! :) Ei no lahe! Logiraamat oligi tühjemast tühjem. Tahvelarvuti aku sai ka alles nüüd tühjaks - vedas! Kuna vihma hakkas sadama, siis tegutsesingi käpuli sealsamas. Kõik jäi kuivaks. Väga hea koht aarde jaoks. Mulle meeldis! Hiir rändas Vasalemma. Teel koju jäi õnneks vihm järgi. Tõesti suured tänud peitjale laheda aarde eest!