Jägala-Pirita kanal

Selleks hetkeks möllas täielik padu, nii et rõõmustasin, et maailm puhtaks küüritakse ja kütsin aarde poole. Natuke otsimist ja saigi leitud. Aitäh!

Eelmisel suvel lahkusin siit saba jalge vahel ilma koordinaatidele saamata. Pehmed kraavikaldad ja vett rohkem kui viisakas oleks, nii et jäi katki. Kui paar päeva tagasi ilmus IoN6 logi, siis meenus see suvine pettumus ning läks plaan lukku, pühapäevane aardesuts saab siin tehtud. Peale vägagi vesiseid olusid pakuti täna imelist ilma - kerge miinus ja päike. Kõik sujus ideaalselt, kraaviületused kaasa arvatud. Tänud peitjale selle tegelikult toreda multi (mis algul küll täiega kiruma võttis) siia poetamise eest.

 2 

Selle multiga alustasin kunagi aastal 2021, oma geokarjaari alguses. Ei osanud pimedas koordinaate otsida ega muud midagi. Tuli DNF. Siis olen paar korda veel proovinud alguspunktile läheneda, viimane kord siis aasta 2023 sügisel, kraavis oli meetri sügavusega vett, jäi avastamine pooleli. Täna ei uskunud oma silmi, kui nägin, et kraavid on jumala kuivad ja maastik on tõesti kusagil 2.5 kanti. Ilm oli küll sombune, kuid täiesti tuulevaikne ja nii ma sain vaikselt tiksudes umbes 2,5 km mööda kanalit aardeni ja auto juurde tagasi. Aitäh peitjale!

Selline kraav täna oli

Huvitav värvilahendus

Koprad on siin agaralt tööd teinud

Kuid liiga suure tüki hammustanud, ei mahtunud koduuksest sisse

Koordinaatide kättesaamiseni jäi 30+ meetrit, aga no mina küll sellest kraavist üle ei saanud. Oleks kummikud jalas olnud, oleks ehk tõsisemalt üritanud, aga praegu oli natuke liig mu jaoks. Egas muud kui kand ja varvas autoni tagasi. Kahju

Leitud, logitud, tänan!

Vaatlesime kahepaiksete võimlemisharjutusi ja käisime ka logimas. Aitäh!

Pool rehkendust oli varem tehtud. Teise poole tegime täna. Aitäh!

Leitud. Mōnus jalutuskäik kanali ääres

Koordinaadid käes,kohe üks,kaks edasi.Täna saime suht lihtsalt hakkama.Aitäh!

Kaks aastat tagasi käisime alguspunktis. Nüüd lõpuks võtsime selle pika teekonna ette. Kohati oli lumi, kohati muda. Enne aaret tuli kraav ette, oma meetri jagu läks puutoigas mudasse. Sinna küll ei tahtnud sisse vajuda. Üle sai lihtsalt veidi eemalt ja nimi saigi raamatusse kirja. Tänud

Aitäh!

Tore aeg selle aardega tegelemiseks. Sain oma pioneerioskusi lihvida ja puha. Tänud peitjale!

Parkisin auto lubatud kohta ja võtsin ette jalutuskäigu nulli. Ise nuputasin, et ega ometi peremees asja lihtsalt ole teinud. Kui ma lõpuks üle kraavi nulli jõudsin, said minu kahtlused ka kinnitust. Tuleb mõnus pikk jalutuskäik. Kuna ma polnud teksti lugenud, siis kahtlustasin veel järgmist punkti, aga õnneks osutus see punkt viimaseks. Täitsa tore ekskursioon ei kusagil maale. Tänud tänud.

 1 

Mõnda aega tagasi nullist võtsin edasised juhised.. vedas, et kummikutega olin.. Seni kuni mina andmeid kirja panin hiilis mulle rebane ligi.. ma ei kujuta ette, mis looma mu oranžid kummikud talle meenutasid.. viimasel hetkel mõtles ümber ja ei hüppanud kummikusse kinni. Ma sain ainult ta sabaga pihta ja mõlemad me lidusime eri suunas minema sealt.

Nüüd mitu kuud hiljem läksin lõppu vormistama. Teel oli hulgaliselt suurte järvekarpide kodasid.. Ilmselgelt selles kanalis leidub hulgaliselt gurmeed :D Logimast tagasi tulle murdus mu jala all kraavi purre ja jalg sai kerge jahutuse osaliseks. Tänase ilmaga täitsa mõnusalt värskendav. Tänan.

Tänud.

Tahtsime ilusat päikeselist pühapäeva täiega nautida ja selle aarde juurde minekuks lihtsaid lahendusi ei otsinudki. Parkisime auto umbes 3 km kaugusele ja asusime piki kanali äärt jalgsi teele. Linnud laulsid, rebased silkasid võsas ja niimoodi loodust nautides vahemaa aardeni aina vähemaks tiksus. Esimene punkt sai ühe meisterliku hüppega külastatud ja aarde koordinaadid olidki käes. Et maastik oleks vaheldusrikkam, siis lähenesime lõpule üle põllu ja läbi metsa. Konteiner paljastas end kiirelt ja aare oli ok. Sellisesse kohta oleks muidugi võinud ka midagi rikkalikuma sisuga peita. Tagasitee võtsime ette kanali teisel kaldal, kus saime ka konnade tegemisi jälgida. Oli väsitav, aga väga tore seiklus.

Kummik oli vägagi abiks. Aga muidu oli jalutamiseks täitsa sobiv paik. Koju jäänud lastele korjasime suveniiriks kaasa mõned eriti suured jõekarbid. Tänud!

"liblikas"

Leitud. Tänud

Algus oli ammu tehtud aga edasi liiguda polnud mahti, nüüd ka see vormistatud, ty

Hommikul paistis päike nii ilusti aknast sisse ja taevas oli niiiiii sinine, et ilmselgelt oli vaja enne suur õgimist veel õue jalutama minna. Jägala-Pirita kanali täpp oli parajal kaugusel ja seekord kauplesin Oliveri ka kaasa, et tule, jalutame natuke mõnusalt mööda veekogu äärt ja võtame päikest! Kohale saabudes oli päike kuskile kadunud, hoopis lund sadas ja vastutuul tahtis lendu viia. Lisaks meenus veel, et see jalutuskäik päris niisama lihtne ka pole, siin üks konks sees aga enam polnud lapsel pääsu - vedasin ta endaga kaasa.
Ja kui nullist topsiku koordinaadid kaardile sain siis tuli tunnistada, et peitja on ikkagi natuke õel olnud. Aga otsustasime alustatu võiduka lõpuni viia ning aastale positiivse punkti panna. Tegelikult midagi hullu polnud, lihtsalt enda ootused olid veits teistsugused :) Tagasi autosse jõudes olime kergelt mudased ja mul üks saabas ka kraavi tõttu märg aga ära tegime! Head aastavahetust kõigile selle monoloogi lugejatele! :D

Hea konkreetne multi, täpselt nii, nagu arvata oligi. Tänud peitjale!

See multi oli nüüd küll täiesti normaalne. Algusest vajalik käes, sai rahulikult lõppu jalutada. Vähe üksluine oli, polnud sääski ega parme keda taga ajada, midagi taevast ka alla ei sadanud ja tuul ka vaid õrnalt loksutas kanali vett. Vaid üks linnuke sai aarde lähedal lendu ehmatatud. Tänud jalutuskäigu eest.

Pea aasta tagasi keerasin autonina sellele sirgele ja hoplaa, ees tõkkepuu ja 4.3 km aardeni! Saatsin kukele.

Tänaseks olin teinud kodutööd ja kümneid kordi ikka lähemale sain, mööda korralikku teed. Läksin 1-sse punkti ja sain koordinaadi ja kui ma tavaliselt hakkan ruttu kõndima, et nagunii peitis kaugele ja teepeal sisestan, siis siin teades peitjat käis seest kohe läbi jõnksakas, et ega ta ometi suller sinna aaret pistnud? Seisin ja toksisin kohe ja mis ma näen, suli, mis suli. Seekord oleks siis samas seisus olnud kui eelmine otsija ehk mitteleidnu, sest jalakesed tahtsid sama teed liikuda. Aga kui nii, siis nii. Tänud, tore oli jalutada, sain sammud täis!

Kolmest välja valitud aardest esimese leidsin, teisest loobusin üldse liiga pika lähenemistee tõttu (magasin õige teeotsa maha) ja kolmandaga läks nii nagu minu puhul ikka :)
Jägala-Pirita kanali äärde jõudnuna olid mu kodarad juba sama lödid kui keedetud spagetid aga alla ka, krt, anda ei saanud ju, koju vaja ikkagi jõuda. Selle aardega läks nüüd nii, et seisin rattaga nullist paarikümne meetri kaugusel ja kirusin peitjat, et oli tal vaja see punkt nüüd sinnapoole panna! Ja siis sõtkusin edasi kodu poole. Vähemalt kindlustan nii oma suurima mitteleidja tiitlit - aitäh sellegi eest! :)

Kõikidest päevadest kõige hullema suutsin ma leida selle aarde logimiseks. Kõrvetav päike, temperatuur +30, higi voolab ojadena ja parmudel oli pidu. Eemalt vaadates nägin ma ilmselt välja nagu üks suur must tomp. Rühkisin aarde poole, aga see ei tahtnud ega tahtnud kuidagi lähemale tulla. Kirusin ennast ja peitjat, no tegelikult ikka Timixit rohkem. Mõnusast jalutuskäigust oli tänasel päeval asi kaugel. Tagasi auto juurde jõudes olid mul käsivarred hambajälgi täis. Moka otsast aitäh ka. :P

Tegime peale Erko aarde leidu ühe sutsu veel. Mõnus jalutus käik. Lõpu jaoks soovitan hetkel säästõrje kaasa võtta. Tänud!

Seekord siis vahepunkt kenasti olemas ja kanal oli ka sõbralik. Tänud taastajatele!

 1 

Esimese punkti uued koordinaadid on 59 18.324 ja 25 02.973 :) Tänud hooldamast :)

 1 

Mõned korrad on see jalutuskäik juba mõtetes mõlkunud, kuid jäänud kuidagi kõrvale, et tundus pikavõitu. Seekord, kui Madis kindla sõnaga lausus, et Tõlinõmme järve asemel on hoopis paremaid plaane, siis nii saigi. Ülemiste parklas komplekteerisime auto ja sõitsime kanali äärde. Olime aegsasti pidanud peitjaga plaani, et vast saab 1.punkti taastada, siis jälle aare külaliste ooteks valmis. Enne seda punkti aga ootas meid järjekordne julguse proov ehk kraavi ületus. Kes proovis kõrge kaarega hüpet ja kes kikivarvul kõndimist :) Üle said kõik, aga mõned said varbad märjaks. Esimene punkt taastatud suundusime lõppu. Tehtud! Täname peitjat ja soovitame jalutuskäiku ka kõigile teistele. Ei midagi keerulist, lihtne jalutamine, praegu veel eriti kui kanalijää kannab :) 1.punkti uus vihje - kuusk

 3 

247

Algne plaan oli Tõlinõmme järve minna vallutama, aga Madis veenis ümber pilku hoopis teisele poole Tallinna suunama. Viisin oma ajateenija bussile ja saime ülejäänud seltskonnaga Ülemistes kokku, et ühele autole komplekteeruda. Jalutuskäik tuli väga lihtsalt. Kanal oli tublisti jääs, aga nagu ikka, siis peenem kraav nii hästi ei kandnud ja Madis sai ka ühe jalaga ujumist proovida. Talle väga ei meeldinud. Aitäh!

 3 

Esimene punkt on jälle olemas. Vihje: kuusk

Esimene punkt oli täitsa kaduma läinud, aga peitjaga kooskõlastades taastasime selle ning seejärel vantsisime lõppu. Mõnus jalutuskäik, edasi-tagasi umbes 2 kilomeetrit. Lõpus aare korras ning panime nimed kirja. Aitäh jalutuskäigule kutsumast!

Käisin ka motivatsioonisirget kaemas, nagu arvata oligi, ei tulnud siit mingit motivatsiooni. Ees oli kõige ehtsam tõkkepuu. Nulli näitas 4.3 km! Kukelaadale...

Nullist sain ainult pool tulemust, seegi väga hädine.

Nullis käidud ja aarde koordinaadid leitud läbi raskuste. Aarde koordinaadid on ilmastiku käes saanud kannatada ja vajavad parandamist. Lõpp-punkti ei hakanud hetkel otsima.

 5 

Esimese punkti külastasin millalgi suvel. Siis ei tekkinud mittemingit tahtmist lõppu minna. Ega tegelikult ei ilmutanud selline soov ennast hiljemgi. Nüüd siin piirkonnas olles lihtsalt võtsin asja käsile. Lähenemiseks valisin võimalikest variantidest ühe pikima. Kaarditöö lubas 5 kilomeetrit matka. See oli küll üks paras motivatsioonisirge. Proovisin telefonist võimalikult vähe vaadata oma lähenemist nullile. Vahepeal tegin hoopis kanali jää peal aega parajaks. Seal läks tempo aga hoopis olematuks. Kui kuulsin kõrvasid lukustavat jää murdumise helisid, siis rohkem ei kippunud ka sinna peale. Jää ise paistis olevat küll päris paks aga ma eelistan kindlat maapinda. Rännates oma mõtetes möödus tee päris kiiresti ja üks hetk oli ka aeg teha sirge pealt väike pööre aarde suunas. Ühtegi õelust õnneks ei olnud ja algas tagasitee. Aitäh!

Mõnusa jalutuskäigu aardest nulli sõites sai ikka tubli 5 kilomeetrit mööda kanaliäärt kulgeda ning vaateid nautida. Nullist saime koordinaadid kiirelt kätte ja lõpus ei läinud ka kaua. Aitäh!

 2 

Ei teadnud ma sellest aardest muud, kui et Timix tegi, multi ja mikro looduses. Ei saa just öelda, et silmad oleksid ette entusiasmist põlenud :)

Esimene punkt oli ikka eriliselt õel, aga heas mõttes. Vedas, et pimedas üles leidsime. Edasi - oh jah :) Lõppu ma taas täitsa nautisin, äärmiselt hubane pesa leitud. Püüdsin ette kujutada, kuidas küll peitja üleüldse siia sattus ja siis täpselt need kohad kätte leidis. Kokkuvõttes jäi hea tunne, aitäh!

 1 

Tüüpiline multikas oma võlude ja valudega :)Tänud!

Eks see aare lahenduski nii nagu oodata oli. Hea, et tehtud saime.

Esimene punkti oli kavalalt tehtud, otsisime ikka tubli mitu minutit. Lõppu jõudsime natuke enne südaööd ja logi saime kirja 23nda viimasel minutil. Aitäh!

Esimesse jõudsime veel päevavalguses, logima jõudsime partide prääksumise saatel juba pimedas. Tänud peitjale.

Meid sula ja külm ei aidanud. Kuigi külm oli küll. Külm ja pime. Õnneks läks esimeses punktis kiiresti ja läbi hilisõhtu ning partide prääksumise jõudsime lõppu. Seal läks ka kenasti. Aitäh!

Õnneks oli eelnenud sula ja külm muutnud lumevaiba kandvaks ja siledaks nii et jalutuskäik nulli ja sealt edasi lõppu olid väga nauditavad.

Tahtsin küll otseteed kasutada, kuid millegipärast teised tiimiliimed sellest variandist midagi kuulda ei tahtnud. No selge, eks siis oleme tervislikud ja näeme pisut rohkem vaeva. Õnneks oli aare püsti tõustes kohe silme ees, niiet jalavaev jäi seekord suuremaks kui aju- ja silmategevus.

Jalutuskäik, väike hüpe, numbrid gepsu, väike hüpe, veel jalutamist, võssis ragistamist, Kärdi hüüd: "Leidsiiin!", nimed kirja, jälle omajagu jalutamist. Kõik. Töö kiire ja korralik. Päike paistis, ilm oli ilus, seltskond tore, mulle meeldis :)

Aitäh!

Vahelduseks drive-in'dele otsustasime vahepeal ka väikese jalutuskäigu ette võtta. Ilm soosis vägagi meie tegemisi. Kõik, mis varem oli märg, oli nüüd ilusti läbitav. Aitäh mõnusa jalutuskäigu eest.

Kunagi väga ammu sai vahepunktist koordinaadid leitud, kuid keset suve polnud tahtmist lõppu minna, kuna kõik oli lehtes, putukad tahtsid ära tappa ja vesi voolas täiesti planeeritult igasugustest jalanõudest sisse. Täna oli ideaalne aeg. Puud ei seganud, putukaid polnud ja vesi oli parajalt külmunud. Nullis tammusin veidi ringi, kuid mikro sai üsna kiirelt leitud. Üks hea suur aare oleks seal suurepärane, aga no pisike käib ka pärast sellist pikka jalutuskäiku. Tänud, väga mõnus oli.

Pöörasime Suursoo-Vaida teelt ära kanaliga ristuvale teele ja märkamatult sõitsime mingist suurest kivist üle, mis tee keskel end rohu sees peitis. Õnneks midagi katki ei läinud, loodetavasti, aga tagasi sõitsime juba palju ettevaatlikumalt. Nulli otsimine jäi Taavile, sest seda sorti harjutustes minust kasu pole. Rääkis, et leidis katkise koordinaadi ja sellega pole midagi teha. Vaatasin siis tehtud pilte ja polnud sellel häda midagi :D Jalutasime ja jalutasime siis aardeni, vaikselt juba tekkis kahtlus, kas enne pimedat autoni tagasi jõuame. Taavi natukene jorises, eks märjas rohus sirge kõndimine pole igaühe jaoks. Ma ei kujuta ette kuidas ma selle mikro nii kergelt sealt leidsin aga ju siis läks õnneks. Jõudsime isegi enne täiesti pimedat autosse ning me ei jäänudki vennaraasu sünnipäevale hiljaks. Aitäh!

no nullis ei paista küll midagi! siis hakkkas wihhhma sadddama! mingid imelikud märgid? ja siis leidsin ka lõppaarde vihje! Tänud!

 1 

Ma ei olnud tegelikult selle aarde leidmise osas väga optimistlik – enamik peitja mõistatusi on minu jaoks seni püüdmatuks jäänud ja vaid üksikud läbi suure häda lahenduse saanud ning ka tema tavaliste aarete leidmine ei ole mulle just jalutuskäiguna pargis kätte tulnud :D. Seega nullpunkti poole sõites olin umbusku täis nagu vana kits ja kujutasin ette, et numbrite leidmiseks kulub mul siin kindlasti kõvasti aega ning ei oleks üllatav, kui nende kättesaamiseks tuleks veel enne ära lahendada mõni järjekordne Dvořáki …:D. Vastupidi minu ootustele ei juhtunud aga siin mitte midagi sellist, numbrid olid ette antud täiesti üheselt arusaadaval kujul ning nende null oli nii täpne, et põhimõtteliselt hoo pealt oleks võinud hakata neid telefoni toksima. Ka edasi läks probleemideta ja kuigi alguses tõmbas koht, kuhu telefon nulli näitas, mul korra selle haliseva “palun tee nii, et see ei ole seal” viu üles – no liiga hästi on mul meeles üks Erko aare ja selle ülivaevaline leidmine :D – siis tegelikult peale loogilisse kohta astumist jäi kohe ka siin vajalik silma. Rahulolu täis hakkasin ennast peale nime kirjapanekut tagasi sättima ja tundsin isegi natuke piinlikkust oma alatute mõtete pärast… ja see sai kesta umbes 20 minutit, sest siis edasi sain peitja tavapärase programmi jälle kätte…:D

See sujus ootamatult hästi, lausa peidukoha raskusastmele vastavalt! Eelnevate logide põhjal olin valmis kõva tund aega vihmas ligunema ja potentsiaalselt oleks see vabalt võinud nii minnagi. Ütleme, et suht vedas ja pääsesin algusest juba paari minutiga edasi. Paneks selle küll pigem pimeda juhuse kui geokogemuse arvele. Metsamikrode juures jätab sügavama mulje ikka see metsa pool asjast, küllap ta nii mõeldud oli kah. Aitäh kutsumast.

Aardega kõik hästi, hooldust ei vaja.

Esimest punkti otsisime tükk aega edutult, siis lugesin logisid ja avastasin, et äkki polegi midagi otsida. Igaks juhuks tegin kontrollkõne peitjale ja sain otsingupiirkonda veidi kitsendada. Varsti hakkas ka esimene punkt silma. Ilmselt olime lihtsalt pimedad. Kui koordinaat käes, siis oli tükk kaalumist, et kas minna või mitte minna. Peale pikka kõhklemist otsustasime siiski ära käia, ega teinekord parem pole. Ei hakanud autoga sinna minema, kuhu ei tohi ja jalutasime. Lõpus läks isegi üllatavalt kiirelt, aga teekond tundus küll igavikuna. Aitäh peitjale.

Päris tundi aega seal ei veetnud, kuid ega palju puudu ka ei jäänud. Igatahes esimesest punktist ei leidnud me midagi ka peale seda, kui olime üht kahtlast asjaolu telefonis varemleidnuga täpsustanud.

Esimene punkt võib olla kadunud.

Me otsisime juba esimese punkti nulli nii neetult kaua, et tahtmine järgmisesse minna kadus iga järgmise kase uurimisel väiksemaks. Kui mul pea tiirutamisest suht ringi käis ning hellitasin juba loobumismõtteid, sattusin täiesti juhuslikult järsku õigele kohale, kus koordinaadid näkku vahtisid. Võttis ikka vanduma küll. Aga noh, lõime koordinaadid navikasse ja vaatasime, et... näitab ikka väga metsa. Ilma igasuguste rajadeta metsa. Täitsa vesisesse metsa. Ja metsa, kus asub üks mikro. Ehk siis, salvestasime koordinaadid ja mõtlesime, et kunagi hiljem.

Otsustasin viia Airi ja geokutus välja tuulutama. Tuul oli ürituseks igatahes igati sobiv. Algul mõtlesime ka rabajärve äärde minna, aga kell oli saanud piisavalt palju, et sinna mitte ronima hakata. Seetõttu valisime lähedusest järgmise leidmata aarde. Täitsa vahva teostusega multikas. Esimese punkti leidsin täpselt sealt, kuhu GPS juhatas. Nii täpset nulli kohtan oma vidinaga suht harva. Ka lõpus läks kiiresti. Jalutuskäik oli väga vahva ja geokoer nautis igat hetke täiel rinnal. Tänud!

Jälle üks mõnusalt pikk jalutuskäik. Saime seekord veel kuiva jalaga kohale. Algul tõesti pisut hirmutas mikro-metsas aga tagantjärgi oli kogu teostus vägagi mõnus. Täname meie jaoks uut kanti tutvustamast!

Kuigi ümbruskond oli eelkäijate sooje jälgi täis kujunes alg ja lõppunkti leidmisega üksjagu otsimist. Noh muidugi mitte ülemõistuse kaua, sest Piia oli ka kaasas ja tema märkaski nii esimest kui lõppu. Mina jätsin juhmina edasi tagasi tuijamisega vaid mõttetult palju jalajälgi maha ja nautisin vahepeal huvitavat vaadet kanalile. Aga lisaks kanalile oli ka teekond sinna lähedale väga huvitav. Suursoo küla oma kasealleedega, lausa kõvakattega tee, millel augudki juba parandatud , aga tee mida atlastest kuidagi leida ei õnnestunud. Ja loomulikult ka Reima kadakas oma sipelgapesaga. Tänud juhatamast

Paavo ja Marje ootasid kannatlikult autos, kuniks meie aaret otsisime. GC lehel on suurelt kirjas et 24 asemel peab olema 25, nii me siis selle kuulekalt ära parandasime. See viis meid õigest kohast 30 m eemale metsa. Nägime küll, et ühed jäljed enne ära keerasid, kuid sellest me ei hoolinud. Kui sisestusvea avastasime, oli õigest kohast palju parem otsida ning leid tuli kiirelt.

Mõnus on vahepeal inimeste keskelt metsa pageda, kus ei pea igal sekundil üle õla vahtima, et ega keegi mugu aardeotsingut pealt ei vaata ja pärast aaret ära ei rüüsta. Oh seda ristilöömist siis pärast. Siin seda muret polnud ja see meile meeldis! Täname, mikro metsas koos täpse koordinaadiga ja normaalse peitmisviisiga ei ole probleem.

 2 

Tänase päeva viimane otsitud aare. Lähenesime samalt poolt, mis eelminegi kord. Mul hakkas deja vu tunne tulema. Esimesse punkti enam minema ei pidanud, see oli gepsus alles. Jõudsime autoga aardele päris lähedale ning kasutasime aastaaja võimalusi, et mitte mõttetult pikalt tatsuda. Oli juba pime, viitsisin vaid ühe lambi kotist välja otsida. Kerge katsetus ja olimegi läbi vastiku (vaarika?)võsa kohal. Mina muidugi kirusin peitja maa põhja, et sellisesse kohta mikro on vaja panna. Olin valmis isegi mitteleidma. Aga õnneks oli koordinaat täpne ja Marje kaasas, kes päeva päästis.
Tagasiteel olin juba julgem ja see maksis ka seal samas kätte. Libedusele astudes olin täis selja peal maas, nii et müts kaelanõksust lumme lendas. Hinge lõi isegi pisut kinni, aga rohkem oli siiski nalja. Õnneks suutsin hoida pead jääst eemal, nii et palju lollimaks enam vast ei muutunud.
Aare korras. EVEJ. Meenutades üht sügisest sündmust võib eeldada, et peitjal on neid mikrotopse veel. Kannatame ära ;-P

Esimeses punktis kahtlustasin juba geopimedust, aga viimasel hetkel enne allaandmist märkasin looduses võõrkeha. Kummikuga oli kraav hõlpsasti ületatav. Teine punkt oli aga täna tossudes või kingades võetav. EVEJ.

Lisan enda jaoks teate, et olen esimese punkti kerge vaevaga üles leidnud. Mitteleiuks (mis ei ole teadupärast häbiasi) siiski ei nimetaks, sest ei üritanudki kiirmarssida ega muul viisil läheneda. Ootan Grolli mainitud külmemat aega. Meil on aega veel, meil on aega veel.. Külm ju pole veel kaugeltki, sest käisin mitu päeva hiljemgi märja kalipsoga lohesurfamas B-)

Tänan!

Uhh, kui palju võõrsõnu kanali kirjelduses. Kohapeal ei vajanud neist ühtegi. Aarde leidsime pimedas tehtud kiirmarsi käigus. Soojakraadid olid külma vastu vahetunud ja veel külmemal ajal oleks ehk varbadki kuivaks jäänud.

Koordinaat parandatud.

Nulli lähedale sai autoga täiesti legaalset teed pidi, ei jäänud ette ühtki tõket või märki. Peale natuke pikemat otsimist tuvastasin ka meile vajaliku info ja liikusime edasi.. võib ka öelda, et tagasi.. või siis edasi-tagasi. Mingi liikumise pealt saime tabatud eilsete geokaaslaste Merikese ja Alexi poolt. Meie edumaa oli aga siiski liiga suur, et neid ootama ei hakanud ja jõudsime lõpuni enne neid. Tagasi aga jalutasime juba koos ja pidasime plaani kuidas ühiste jõududega Silda vallutama minna. Aitähh!

Nullile lähenesime kohe õigest suunast, kuna teadsin, et teisel pool on kindlasti tõkkepuu ees. Nullis koordinaadid GPS-i sisestatud sodisin koordinaatide lehel 24 kraadi asemele 25 kraadi. Edasi lähenesime lõpppunkti juba mööda uut sisseõitmist vajavt maanteed ja tundub, et olime sellel teed vist esimesed. Veidi enne nulli jäi Mia autos magama ning logimise protseduut jäi tal nägemata.

 1 

Tark masin oleks see navi siis kui teaks iga tõkkepuu asukohta ja lahtioleku kellaaega. Sellist mul kahjuks ei ole ning pidevalt peab ise ka silmad lahti hoidma. Nulli suunas 1,6 km-st jalutuskäiku segas seekord üks kauguses peesitav auto. Oli teine küll kanali valel kaldal, kuid pilk kaardile ei näidanud sinna ühtegi ligipääsu. Liikusime siis iseenese tarkusest mööda radu edasi ja ühel hetkel hakkas sama masin uuesti paistma. Olime sel päeval jälitanud nii Hannest kui ka Triinu-Hannot ja välise silueti järgi tundus, et masin on Masha...ju siis Hannese oma. Ligemale jõudes aga...võta näpust...Masha küll aga meid eile teolt tabanud pere oma ja ise tatsasid nad hoopis teiselpool kui meie null. Sada sisse, kurvid sirgeks ja saimegi aknast tervitused hõigatud ning nulli suundutud. Vahel oli aga väike jõgi ja soovitasin kaaslasele oma kummikuid, et tal lihtsam varba otsa ajada. Ühtäkki sain aru, et kuskile rüpsikusse ma ju linnasussiga ei lähe ning vedasin väärt kummitoote ise jala otsa ning sumpasin läbi vedela ja paksu koordinaadi järgi. Mõni meeter eemal kuulsin küll hüüdu, et number kuskil 25m kaugusel aga masina järgi mis suunda näitab, ei viitsinud kah enam minna...kui raske see ikka on paar numbrit leida. Ei olnudki ja peatselt olime ka meie teel tõotatud maale. Kohapeal seisatamata sai ka logi kirja ning järgi me olimegi eelleidjatel ja suur plaan hakkas looma...Tänud aarde peitjale...mikrod metsas on teadupärast mu lemmikud, aitäh!

 1 

Siia andis ikka orienteeruda ka autonavil. Mingi hetk aga olid väravad ees ja kuidagi väga kahju oli soojast autost nii kaugel lahkuda. Silmapiiril paistis aga üks auto. No kui see auto sinna sai, siis peaks ju meie ka saama oli ühine otsus ja autonavi sai kukele saadetud ja enda nina usaldatud ja saimegi märksa lähemale ja autot silmates saime aimu, kes selle autoga siia tuli- Hanno, Triin, Marten ja Kendra nimelt :D, alles eile olime samadel radadel liikunud . Ei saanud kiusatusele vastu ja sõitsime neile järele, et lehvitada ja tervitada ja maad uurida. Siis aga kulgesime tagasi ja alustasime viisakalt otsast peale. Nullist algandmed hankis Alex, sest ma ei tahtnud kuidagi hakata katsetama ,kas suudan hüpata üle kraavide maandumata sinna raskeim pool allpool ;). Edasi siis oli väike jalutuskäik. Mingi hetk kadusid eesliikujad ära. No arvata on, et nad pididki kaduma sinna ... Meie siis aga astusime edasi ja ma pildistasin kraave ja pilvi ja olin kurb, et ükski metsloom end näidata ei taha. Alex arvas,et metsloomad ajavad omi asju ja vaevalt nad meiega tõtt vahtida tahavad. Meie jalutasime punkti poole aga kadunud geokaaslased olid ikka kadunud. Minu hinge puges juba pisuke kahtlus, et äkki... Alex ei saanud esteks aru, et mida ma pabistan kuid kui talle kohale jõudsi, mida ma mõtlesin, siis haa, haa, hakkas temagi tiba muretsema :D. Mingi hetk leidsime sobiva raja ja juba ragistasimegi aarde suunas. Teiselt poolt ragistasid kadunud tegelased välja, meid muidugi nägemata. Meie logisime kärmelt aarde ja ronisime tasasema maapinna peale tagasi. No ja nüüd olid nemad hämmingus, meie kadunud :D. Tagasi kulgesime siis juba koos ja pidasime plaani taas üks aare koos vallutada. Tänud aarde eest, jalad said mõnusa treeningu :D !

kanal

Siin tegid eilsed teolt tabatud meile tagasi :) Jalutasime parajasti lõpu poole, kui silmapiirile ilmus tuttav punane auto. Vahepeal oskasid Alex ja Merike end metsa ära peita, aga kui mul talvise õuelillepoti materjal kokku korjatud sai, teleporteerusid nad siiski üsna lähedal ja saime taas muljetada. Ilma selleta oleks tõepoolest üks üsna sirgjooneline lastejooksutamise aare olnud, aitäh kõigile asjaosalistele, kes aitasid pühapäeva sisustada!

Kas ma tõesti ütlen mõne aarde kohta, et pigem NKT? Algus tahtis jah tsipa ringivaatamist, teine ots läks jala. Tänud siiski.

Siin jätkusid Gepsu imelikud tujud. Seisis käed puusas keset teed ja juhatas distantsilt, kuhu umbes vaja minna on. Pidi teda ikka tükk aega eest ja tagant masseerima, enne kui midagi täpsemat näitama hakkas. Kokkuvõttes oleks võinud ta kohe puu taha saata oma jonnakusega. Kui ikka seljaga järgmise punkti koordinaatide poole seista, siis ei aita ka täpne asukoht. Tehtud.

CCCXLVIII. Mõnusalt rahulik ja vaikne oli see kraavi äärne tänav.

Tänane teine aare ja hoopis teine tera. Nullist vajalik info käes ja .... Ei läinud see nii lihtsalt ka. Auto jäi sillakese juurde ning edasi juba kand ja varvas. Teel aardeni nautisin loodust ja logi läks kirja teisena. Notsud on seal kõvasti tööd teinud ja leitud padrunikestade järgi oleks nagu lasketiirus olnud. Põnev, vääga põnev! :) Aitäh aarde eest!

Tühjad kestad

Notsude pidulaud

AUto jäi kuhugi kaugusesse

 2 

Kuna teadupärast ööd on siin mustad, siis selliseid piltidel kujutatud vaateid me just nautida ei saanud, aimata võis siiski ning teadsime, et oleme sellise kanali kaldal. Nullist vajalik info kätte saadud, lõime need tarka aparaati ning too soovitas, et järgmine punkt asub 57km kaugusel ning sootuks keset laia vett. Oot-oot, päris nii kaugele ka minna ei viitsi. Loogikat appi võttes saime märksa sobilikuma tulemuse ning ühtlasi ka boonusena leidsime aarde.

FTF läks kirja kell 21.26.

Tänud aarde eest.

Selgus, et nulli on saanud 25 kraadi asemel 24. Parandan nii ruttu kui saan. Siiani püüdke aru saada :)