Esimene punkt on tõesti läinud. Võtan väikse mõttepausi, kuidas edasi.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Suvel korra seda juba otsimas käinud aga siis sai teises punktis mõistus otsa. Nüüd paraku ei leidnud enam ka esimese punktis vajaliku asja. Suht kindel, et seda pole seal. Päris palju Taneli aardeid on ajahamba käes kannatada saanud. Ootaks et keegi kes teab kus mis asub need korda teeb!

Kui võistlused seal kandis, mis ikka ei saanud ju logimata jätta.

Leitud ja logitud.

Nullpunktis konteinerit kätte saades oli korraks kerge hämming. Siiski sai sealt võrdlemisi kiiresti järgmised koordinaadid kätte. Teises punktis sai nullis otsitud. Siis natuke meelt lahutatud. Otsitud ka kaugemalt kui nullist. Veel veidi lustitud. Otsitud juba idiootlikujäärapäisusega. Kirutud ja lõpuks loobutud. Ei olnud täna see päev.

Vaat kus jupstükk kokku ehitatud siin. Hakkasime siis aga otsast harutama ning saimegi midagi enam-vähem sobivat kokku. Teise punkti siirdudes kohe nii lõbusalt ei läinud. Oli rahvast ja olime ka ise pimedad. Väikese kõrvalise müksu abil saime aga kätte, mis vaja ning liikusime edasi. Siin lõpus läks juba kergelt ja olidki nimed kirjas. Täname.

 4 

Eile otsisin terve päeva rattaga aardeid, siis otsisin terve öö Liisi ja Madisega aardeid ja nüüd hommikul otsin jälle rattaga aardeid. Kella kuue ajal oli rongijaamas isegi inimesi, õnneks olid nad teise perrooni teises otsas ning ma sain rahus toimetada. Üsna pea oli mul järgmise punkti asukoht käes. Seal leidsin koheselt koordinaadi ja suundusin lõppu. Lõppu jõudsin väga õigel ajal, päeval on seal kindlasti rahvast. Logisin aarde ära ja mõtlesin edasise elu peale. Koju ei viitsi minna, praegu on hoog sees, võiks selle Rakvere dessandi ära teha :) Vaatasin, et esimese Rakvere rongini on 1,5h aega. Otsustasin selle aja kasulikult sisustada ja sõitsin Aegviidu rongijaama lähedale, seal on see loodusmaja või midagi sarnast. Täitsin veepudelid jääkülma kaevuveega ja viskasin sinnasamasse varjualuse alla pikali. Üks naine tahtis vist ka sinna varju alla istuma tulla, aga vaatasin talle korraks otsa ja ta pööras sammupealt ümber. Unise matkalise välimus on nii hirmutav :D Uni tuli silmapilkselt. Tegin ühe korraliku paarikümneminutilise powernap'i, siis oli aeg ärgata ja rongile minna. Aitäh!

See on see parmuelu :)

Vahepeal lennutasime üle kahe tunni kettaid ja eksisime veidi metsa ära, nii et tegelikult olime kõik juba vaimselt ja füüsiliselt üsna väsinud. Kaupo oli aga vahepeal jõudnud selle aardega juba algust teha ja leidis, et võiksime ikkagi kambakesi lõpuni proovida. Saagu nii.

Kui olime punktid enam-vähem paika saanud ja poleerimine kuidagi sihile ei viinud, saabus Janar koos tüdrukutega ja teatas kavala näoga, et ta alles just taastas selle punkti. No selge, vähemalt oleme põhimõtteliselt õiges kohas ja on siiski, mida otsida :) Väikse püherdamise peale tulidki uued numbrid, kuigi nagu alati, "sinna olin ma juba vaadanud".

Kolmandas punktis oli küll täitsa hukatus - mugud otse nullis, teised vaatega nullile, kolmandad niisama orbiidil tiirlemas. Mina oleks kohe alla andnud, aga Kaupo passis hetke, kuni õnnestuski karp näppu saada. Pärast saime tagasi ka :) Ja siis tulid hobused ja vihmasadu. Tagantjärele targana ju täitsa leitav aare. Aitäh!

 1 

Eelmise päeva kangelase auks otsustasime mõne tema õela multikaga aega viita. Nullist leitud karbi sisu üllatas positiivselt. Tuvastasime vajalikud andmed, märkisime kõik kahekordselt üles ning asusime lahenduse kallal pusima. Saadud tulemus oli üldjoontes paljulubav, kuigi ühele erielemendile ei osanud me ikkagi tähendust omandada. Algpunkti tagasi toimetamine oli mugude tõttu võimatu päris tükk aega, niisiis sõitsime sellega isegi natuke ringi, käies eeldatava teise punkti juures. Seal oli muidu lõbus, ainult sadama hakanud vihm pidurdas suuremat lõbu. Ja noh see ka, et ega me midagi geopeidulist rohkem küll ei leidnud... :o)

Oli see alles pähkel, kuidagi ei tahtnud õnnestuda. Kui vahepunktis tekkis nõutus, siis tuli juhuslikult Janar siia jäätist sööma ja aitas hädast välja. Lõpus oli palju mugusi ja ei saanud rahus otsida. Õnneks hakkas vihma sadama ja mugud kadusid.

Vaim oli valmis väga pikaks otsimiseks. Juhtus aga nii, et sel korral vaatasin esimese asjana õigesse kohta. Imestasin silmad peast, et kuidas ma eelmine kord seda ei näinud. Läksin istusin perroonile ja asusin mõistama. Mõõtsin, loendasin ja mõtlesin. Selle käigus jäi õige lahendus silma. Natukene lähedamalt uurides oli üksainus vastus ja suundusin sinna. Nonii, mugud. Istusin autos ja lugesin uudiseid. 10 minutit hiljem plats vabanes. Otsejoones kõndisin õigesse kohta ja sain uued koordinaadid. Ei tea kas Timixi vari on adopteerimise käigus ära kadunud, et otsimised nii ebanormaalselt sujuvalt mööduvad. Võtsin nüüd suuna lõpu poole. No ei ole võimalik. Ühe aarde ajal jääda raudteed ületades kolm korda tõkkepuu taha. Lõpp oli õnneks inimtühi kuigi ilm oli suurepärane. Vastasel juhul oleks aardeotsing just seal lõppenud. Nüüdne otsing enam nii ladusalt ei läinud. Aare oli just seal kus loogiliselt on ainuke võimalik peidukoht aga ideega just sinna jõudmine võttis 5 minutit aega. Täpselt pärast karbi tagasi panemist ilmusid välja mugud. Mõnus joppamine. Aitäh!

Selle aardega jõudsin eelmisel korral üsna lihtsa vaevaga lõppu aga lõpus oli aare ära läinud. Nüüd siis uuesti, kiire leid. Aitäh!

 1 

Kuna mul oli plaan ka see aare igavesest hävingust päästa, siis tuli ta kõigepealt leida. Kui peitja-õelus ise kaasa võtta, siis tundus ka leid tõenäolisem olevat. Sellest aga oli alles lõpus kasu, kus ta hiljuti taastatud aaret ka ise otsida sai.
Aitäh, vahva aare oli. :)

Mulle meeldis selle aarde algus väga. Võtsime välja karbi, istusime maha ja jõllitasime seda, mille karbist kätte saime. Ei noh kohe midagi ei tulnud esimese korraga pähe. Lugesin karbil olevat teksti, siis hakkas koitma ja Karin tõstis jala minu juhtme pealt ära ja siis lõi tule põlema. Natuke pusimist ja oligi suund käes. Oleme vist sellest teises punktis mõlemad kunagi käinud, aga siis eraldi. Siin mängis telefon jälle mäkra, nagu juhtus RMK juures. Aga õnneks oli meil aega ja kannatust, ning saimegi järgmise punkti ilusti kätte. Lõpp sai kiirelt vormistatud, tänud peitjale. Täitsa vinks vonks aare.

See aare oligi üks meie päeva must-find aare. Esimene vahepunkt tuli kiiresti, sees siis huvitav mõistatud. Ega palju valikut polnud, kus järgmine peaks olema. Aga küll meil läks ikka aega teises punktis. Me ausalt kontrollisime ära kõik võimalikud objektid. Tundub, et ühe puhul jäi mõlemal mulje, et teine oli ka seda vaadanud. Läks aega aga asja sai, Janar märkas. Siis polnudki muud kui lõppu. Nagu on eelnevalt juba kirjutatud, on lõpp tõesti ilus. Kindlasti väärib aare külastamist. Ja nii vahepunkti kui ka lõpp nautimist. Tänud peitjale ilusa (tegelikult ju minu kandi) tutvustamise eest.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Sattusin lõpust mööda sõitma ja need mitteleiulogid tegid uudishimulikuks. Ütleme siis nii, et võrreldes minu leidmise ajaga on seal olud omajagu muutunud ja karpi ei ole ega saagi ilmselt olla. Peitjal tasuks asi kindlasti üle vaadata ja uus karp panna, pole see asi nii õel sugugi.

Lõpp on kadunud. Kui kellegil on soovi, siis võib taastada või ka adopteerida.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

 1 

Eelmisel kevadel, kui geopeitusega alustasin, juhtusin ka seda aaret lugema aga peale logide lugemist viskasin minema, kaugele tulevikku, ja selle naaberraudteejaama kah... Tänu nendele olid mul ka teised selle kandi aarded otsimata. Täna siis mõtlesin, et tulen ja värvin ära selle kandi, roheliseks. Hakkaski päris kenasti kulgema, mugusid ei olnud, null oli kenasti saadaval, autos nokitsemine ei võtnud palju aega, neljast variandis kaks jäid sõelale, kahest valisin esimesena õige, kohe leidsin ka järgmised andmed. Imestasin küll, et kuidagi lihtsalt läheb see värk... aga vot lõpust ei leinud midagi. Nii et võta aga sinine ja võõpa sellega. Ongi siin sinine värv juba 13 kuud järjest lemmikvärviks olnud. Ei ole hullu varsti tuleb kevad ja suvi, siis läheb kõik roheliseks.

Mõtlesin, et kui kohe midagi ei leia, siis aega ei kuluta ja uuringud Aegviidu-Nelijärve perroonidel jäävad edaspidiseks. Ei leidnud midagi.

Pukimäele minnes jäi lastele see seiklusrada jälle silma. Egas midagi tuli minna. Mälestus oli ka miskist vahepunktist sealkandis. Seekord ei õnnestunud taas.

Käisin väikesel öö orienteerumisvõistlusel. Pärast seda oli vaja teha umbes 40 minutit parajaks. Aegviidu aare paistis olevat sobiv variant. Kui tihti ikka satub ühte väga mugurohkesse rongijaama kell 3 öösel. Poleerisin, valgustasin, peegeldasin piirkonda pool tundi ja siis oli isu otsas. Lõpuga vist nigunii midagi mäda GC lehe järgi.

Mugusid ei paistnud eemalt ega kaugemalt, tegin mõned maapinnast kõrgemad trikid, mis aga tulemust ei andnud. Kui oma kiire etteaste tehtud sain, saabus rong. Väljujaid silmates tekkis küsimus, et kas tõesti mahub sellesse mõne vaguniga rongi nii palju rahvast ja kas kõik Aegviidu ja ümbruskaudsed elanikud otsustasid just selle liini võtta. Kui muguhordid olid lahkunud jätkasin otsimistegevusi, neid aga kauaks ei jagunud. Saabus ka teine rong, mis otsustas nulliga täpselt paralleeli jääda, mõned rööpad eemale. Rongijuht tegi akna lahti, vahetasime paar kiiret pilku ja sain aru, et ei minul ega ka temal pole ilmselt plaanis lähiajal lahkuda. Samas, aga see, mida just plaanisin teha jääb täpselt tema silma alla. Siis helistas Ragne ja sain telefoniga kõneleva isiku sihitut jalutust mängida, samal ajal erinevatesse kohtadesse lähemalt ja kaugemalt piiluda. Sinna, aga kuhu oli tegelikult plaanis vaadata, kahtlust äratamata ligi ei saanud. Lõpuks jõudis kätte aga see aeg, kus pidime Mikiga oma kodukülla suunduvale rongile minema ja otsimistegevused tuli lõpetada. Tundub, et minu jaoks järjekordne mustrisse sobiv Timixi aare :)

Tahtsime jätkata sealt, kus pooleli jäi aga ei hakanud mugude silme all tsirkuseartisti mängima.

Kunagi jäin teise punkti pidama ja täna sain võimaluse otsinguid jätkata. Seni kuni Henriko kindlas kohas viibis, sain mina jupi kaupa koordinaate otsida. Viimaks tuli leid ja saime edasi lõpu poole suunduda. Lõpus nii lihtsalt ei läinud. Pikalt otsisin, enne kui midagi silma jäi. Tänud.

Eelmisel korral õnnestus teine vahepunkt.. poolenisti nullist saadud infoga ja poolenisti kirvega enam-vähem välja peilitud. Sealt aga midagi silma ei hakanud. Ka seekord pime, mis pime - aga see ilmselt sellest, et minu teise punkti koordinaatideks teisendatud nullist saadud numbrijada ei olnud tõenäoliselt just väga korrektne. Seega nuiiasin ka selle juures abi. Lõpus oli ka veidi ukerdamist enne kui logi kirja sain. Tänud!

Täna siis 3-s kord siin käia. 1-ne kord ei olnud varustust, 2-sel korral olid abivahendid kaasas, kuid tookord ei arvanud väike Henriko sellest 2-se punkti pullist midagi ja pidime loobume pärast 3-e katset. Täna juba hakkasin alustama oma tavalist kiunu, et ma ju ei ulata kui kaaslane naerma hakkas, et tema ei usu! No ega mina teadnud, et koordinaadid nüüd lihtsamad. Ajas ennastki naerma.

Lõpp väga ilusas kohas, juba tahaks suve tagasi. Tänud siia kutsumast!

Et mitte arutult peatumata koju kimada, siis otsustasin ka Aegviidus veidi aega viita. Esimeses punktis segas ilmselt geopimedus. Lõpuks sain siiski õige asja kätte, ei saagi aru, kuidas ma seda varem ei näinud, ja sain nuputama hakata. sain minagi 4 varianti. Kaks viskasin kohe kõrvale, aga kaks olid paljulubavad. Tükk aega pimedas tuustimist, lõpuks jäi midagi kahtlast silma. Väga peitja stiilis koordinaadijäänused. Tundus, et asjaga pahasti. Pidasin peitjaga nõu ja selgus, et vahepeal oli maastik kergemaks muutunud, mina aga leidsin vana, raskema versiooni jäänused. Tegin siis ka kergemalt nagu ette nähtud ja sain koordinaadi kätte. Edasi juba vormistamise vaev. Äge aare. Aitäh peitjale.

Jätkasime otsinguid, kus eelmine kord ajanappuse tõttu pooleli jäi. Kaunikesti ruttu vaatasime numbritega tõtt ja laulsime lauluhääled valla. Lisasime valgetele laululehtedele ka oma nimed ja kolm klambrit. Meile meeldis ja soovitame, kellel käimata. Tänud peitjale.

Põnev algus, tekitas nobenäppudele mõnusasti elevust. Meil oli igati mõnus muguvaba aeg sattunud. Järgmisel objektil oli veelgi põnevam, enamusel lõid silmad särama! Väga kahju oli lahkuda, kuid aeg sai otsa, tuli minna. Täname peitjat siia kutsumast.

Leitud, tänan!

 5 

Nagu paljudele timixi aaretele kohane, tuli sedagi aaret üsna mitu korda külastada. Alustasime sellega kunagi suve alguses, kui olime just leidnud Nelijärve aarde pool esimesest punktist. Sellega lootsime, et oleme timixi kavalusele pihta saanud ja läheme võtame Aegviidu aarde esimese punkti ka nagu naksti ära. Tühjagi! Saabudes nulli, selgus, et nii avalikust kohast nii valges pole mingit lootust normaalset otsimistegevust teostada. No valgus, kui selline, on ju otsimise mõttes hea, aga ühtlasi oled mugudele ka justkui peo peal. Korraks ikka mõnda kohta vaatasime, aga suurema tsirkuse jätsime pimedat ootama.

Aeg lendas. Ühel ilusal ööl, siis kui RMK korraldas toreda öise rabamatka, saabusime meiegi pärast matka uuesti nulli. Auto parkisime nulli lähedale ja asusime otsima. Tegelt otsida seekord eriti ei jõudnudki, sest karp vaatas esimesena vaadatud kohast vastu. Jäi ainult imestada selle üle, et miks me seda esimesel korral ei leidnud, sest omast arust sinna me ju vaatasime. Aga ok, karp põue ja autosse. Autos vaatasime neljakesi seda karpi nagu ilmaimet. Ei osanud kuskilt otsast sealt koordinaate välja lugeda. Möödusid minutid, auto aknad tõmbusid juba uduseks, kui äkki tekkis meist kellelgi idee (kellel täpselt, seda ei mäleta enam)! Kiirelt sai vajalik info kokku kogutud ja paberile pandud. Hakkasime siis sellest infost koordinaate välja võluma. Alguses kõik sujus, aga lõpu osa jäi segaseks. Veendusime, et rohkemat siit välja ei pigista ja tulemuseks jäi 4 erinevat järgmise punkti koordinaati. Kuna need kõik olid üksteisele üpris lähedal, siis jätsimegi asja sedasi.

Mingil hetkel saabusid teise punkti külastamise seeriad. Käidud sai vist kokku 2 korda. Esimesel korral välistasime 2 punkti. Järgmisel korral õnnestus järgmised kaks punkti põhjalikult üle vaadata ja tulemus kätte saada.

Saabus hetk, mil tundus sobiv aeg järgmise punkti külastamiseks. Seal sai vist käidud kordi 3. Esimesed 2 korda läksid ilusa ilma nahka. Saime aru, et tuleb ilma “normaliseerumist” oodata. Ootasimegi, nagu näete, päris kaua. Nüüd siis täna, samuti ilusa (sügis)ilmaga, saabusime kohale vaatasime natuke ringi ja no midagi ei näinud. Noorgeopeitur soovitas mul seepeale päikseprillid eest võtta ja uuesti vaadata. No ja saingi nägijaks. Karbi kättesaamine oli küll nats keeruline, aga looduslikku abivahendit kasutades tuli see ilusti välja. Hea, et keegi seda karbi väljavõtmise tsirkust pealt ei näinud. Eriti just seda momenti, kui ma ilmaasjata maastiku raskusastet tõstma hakkasin :D Panime siis nimed kirja ja aidaa!

Ning nagu ma juba varasemalt olen öelnud: Timix keeps you going!

Me täname!

Täitsa ilus rada tuli läbida. Aare korras,aitäh.

 1 

Alguses läks veidi aega, enne kui söödavad numbrid kätte sain. Siis liikusin nende juurde, aga seal midagi lubavat ei näinud. Vahetasin mõned numbrid ära ja sain juba parema tulemuse. Kohapeal oli objekte piisavalt, mida poleerida ja seda ma nendega ka tegin. Üritasin pea kuklas ka kõrgustesse vahtida, kuid GPS jooksutas seal üsna usinalt ja peale u 40 minutilist ringiuitamist loobusin. Ega tegi nüüd, kas teise punkti koordinaadid olid korrektsed (logid lubasid arvata, et olid) ja mida üldse sealt teisest punktist leida tuleks... Ah ja, ühe Sprite pudeli leidsin nii, et 10 senti sai selle aarde pealt ikkagi teenitud... Mingi aeg ehk keegi avameelitseb oma logis veidi teise punkti kohta, siis tekib jälle mõtteid, mida sinna tegema minna... kuigi seal on ka niisama vahva ringi siblida.

Leitud.

Aarde juurest tegin kõne lapsele. Oi, ta oli kade. Nüüd pean minema lapsega sinna tagasi. Seekord mitte geopeituma.

GP 1419 / GC 1660

Umbusaldavad pilgud kohalikelt hüljestelt. Tuli meelde üks vana anekdoot, kus härrat hoiatati liigselt päevitamast, sest naabrid tahavad neid juba lintšida.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Null on uuesti paigas. Teises punktis on maastik oluliselt madalam kui enne ning lõppu sai uus logileht, mis vajaks kokku klammerdamist. Polnud endal klammerdajat täna kaasas.

Käisime ka uurimas, kuid nulli ei osanud leida...

 2 

Teise punkti koordinaadid on korras ja leitavad, küll võiks maastiku raskusaste olla 2. punktis 3,5 või isegi 4, sest normaalse valge inimese moodi neid kätte ei saa. Lõpp on ka olemas, ainult et logiraamat on kaltsmärg.

Esimese punkti leidsime peale mõningat otsimist geovastlapäevalt saabudes, siis polnud väiksemat abivahendit kaasas. Täna oli vaja võtta tuttavast kohast esimene punkt ja lahti muukida. Koordinaadid viisid kohta, kus teiste logijate omadki. Paraku järgmisi koordinaate sealt ei leidnud.

Esimeses punktis läks meil tänu kodutööle hästi, autos oli igasugu abivahendeid. Ka teine koht tundus loogiline, kuid nõustun Hannoga, et peitmiskohti megapalju, valisin suuremad raskusastmed, kuid kõiki kohti tänu pikkusele ei saa ma kahjuks kontrollida, värv jääb sinine. Pole õnnetu ka.

Jäime jänni ....

Ka see katse jäi pooleli teises punktis.

Umbes tunniks korjasin algpunkti ära. Hea nokitseda kui lastel on tegevust. Teisest punktist me kaugemale ei jõudnudki seekord.

 1 

Kuum nädalavahetus Timixi aaretega 6/7. LOOMULIKULT pole Aegviidu aja veetimise koht, ikka aja viitmise koht! Ses mõttes täidab aare oma ülesannet suurepäraselt. Ka siin tegime lõpuks abikõne, kui kuumus ja abitus juba mõistuse halvas. Esimene punkt on väga vahva, teise asukoht samuti, ehkki geps ei suutnud rahuneda ja maastik sai lubatust sootuks väsitavam. Marten muidugi oli kohavalikuga eriti rahul :) Saime lõpu koordinaadi lõpuks kätte ja tormasime vahepeal rattavõistlusele kaasa elama, nii et lõppu saime juba rahulikult pärast finišit. Muidugi oli siis seal ka mugusid rannahooaega avamas, nii et tuli passimisvõistlus ka läbi teha. Meie võit, kui väike sohk välja arvata :)

enne

pärast

 1 

Päris lahe teostus, aga viriseda tahaks ka natuke, vahepunktides võiks natuke rohkem vihjata, mida otsitakse. Eriti teises punktis, kus ei saa gepsu väga usaldada ja on ka umbes miljon võimalust kuhu peaks vaatama. Natuke üle võlli tundus see, 2,5 jääb väheks vist. Maastik muidugi meeldis, ka lukus põlvega oli tore. Aitähh!

See "ükskord" jõudis nüüd kätte. Eelmise külastuse takistus sai nüüd lendleval kergusel eemaldatud ja teekond aardeni oli vaid lust ja lillepidu. Tänan!

Siin olime tegelikult ka korra varem käinud, kuid siis ei vaadanud piisavalt korralikult.

Käidud-nähtud, leitud-tehtud :) Täname! Turnimine on terviseks, aga üle ei tasu sellega nüüd ka pingutada, siis võib hoopis tervisest ilma jääda.

Tänan!

 5 

Muhahaaa...olete te näinud valgusregulaatoriga lampe? Aga silmi? Nädal tagasi geosündmusel Veski kõrtsis, pajatasime oma seiklustest Timixi aarete juures, kasutades nii trükimusta kannatavaid ja ei unustanud ka neid teisi...sõnu ning ähvarduse peale, et nädala pärast katsume ka viimased T aarded kotti panna, avaneski minu pilgule huvitav "läige" peituri silmis üle laua. Igatahes peale seda kui mulle vastu vaatas juba kaks ksenoon tulukest, oli kokkulepe sõlmitud tänaseks väikseks retkeks. Kelgutamisest ühinesid meiega veel ka Mari ja Siim ning sellise pundiga oli paras teha jalutuskäik pargis. Kõigil oli oma ülessanne: noorikud olid lihtsalt kenad ja tekitasid parajat segadust ohtrates laupäeva nautijates, Suur Paks Kahvanägu saatis sõdalasi objektile(no Miki sõjakisa mingil viguril meenutas küll skalpi kaotava mohhikaanlase häälitsust) aga selle eest oli Siim Selgeltnägija see, kes kastanid puu otsast(tulest?) ära tõi. Mis nii viga otsida aardeid! Lõpus olin korduvalt ööbinud ja suvel on seal ekstra mõnus. Peidik oli kah...muhe ja kokkuvõttes on see minu jaoks Taneli kõige parem aare siiani, aitäh!!

 5 

Geovastlal olime peitjat silmanurgast hiilinud ja Mikiga plaani pidanud ta teipida kelgu külge ja pakiraamil kaasa võtta, juhuks kui ise kuhugi prakku ei mahu, et siis hea tema sinna saata. Kuid mõtteks see jäigi, kuigi meil oleks abilisi ilmselt olnud selle mõtte teokstegemiseks :P. Pidasime paremaks mitte kära tekitada ja suurema seltskonnaga asi ette võtta :D. Juba esimeses punktis kujunes välja tööjaotus, kõik said midagi kasulikku teha ja juba me suundusimegi järgmisi punkte vallutama. Ehh, küll mul oli hää meel, et meid nii mitu oli, nii ei äratanud me oma kohati kohtlase käitumisega mingit tähelepanu :D. Lõppu jõudnuna tuli tõdeda, et täitsa viks ja viisakas aare on. Ainult et jah, suuremate gabariitidega kodanikele pole üldse mõeldud :P, egas igas kohas pole viisakas ja mugav päästeametit ka tülitada , no kuidas sa seletad siis neile, et miks sa just seal kinni oled ;).Tänud vahvatele kaaslastele ja peitjale paraja põnevuse eest !

 1 

Kui õige pundiga minna, ei jää ükski aare leidmata. Isegi Timixi aare. Igasse punkti oli meil kaasas sobiv alistaja. Nii et nimed said kenasti kirja. Kartsin hullemat.
Aga esimeses punnis peab ikka hästi ettevaatlik olema. Rongid kihutavad mööda, nii et ei jõua objektiivigi lahti teha.

Enne "Presidendi matka" proovisin mingitki jupikest leida. Ühtegi mormaalset mõtet ei tulnud pähe. Jalutasin siis koos teiste matkajayega Nelijärvele teed jooma.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Esimene punkt on hoolduses, teised punktid on olemas.

 1 

Õige - see aare pole nõrkadele ja väetitele. Ja lumi, isegi praegune napp, segab kõvasti. Ja Karuonul on kõvad näpud, mõne koha peal isegi liiga kõvad ;) Aga muidu ... Iseenesest tore aare, hästi peidetud, mõnuga valitud kohad, aga miski jäi ikka segama. Mis - ehk see settib aja jooksul välja, aga karta laseb, et ehk see sinna kehva tantsija sündroomi kanti kukub. Võimalik, et lumeta on lõbusam. Aitüma ikka!

Esimeses punktis karbil külg maas. Vajab vahetust.

 4 

Siin oli meil vist õnne, esimese punkti leidsime vaevata ja saime koordinaadid kirja. Teine punkt oli väga äge, meile kõigile meeldis seal. Karuonu tahtis muidugi kribinal-krabinal minna maastik 4,5 peale aga õnneks sai laiskus võitu :) Hämaraks hakkas ka juba minema, ma ei tea, kuidas ta küll järgmisi koordinaate märkas. Lõpp oli tõesti ilusas kohas, nii palju sealt mööda sõidetud ja pole märganud. Aardekarp tuli ka lõpuks välja. Mina olin sellel aardetuuril küll lihtsalt ilu pärast kaasas, kõik, mis mina leidsin, oli panditaara. Karuonu oli piisavalt visa ja nutikas, et Timixi aardeid leida. Aegviidu kandi geopeitus pole nõrkadele ja väetitele. :)

Kodutöö tehtud, suundusime teise punkti ja tõdesime, et meie seda nii lihtsalt kätte ei saa. Kunagi tagasi, kui füüsiline vorm parem või sobivad abivahendeid kaasas.

Alguse leidsime, aga tõlgendamiseks jäi kohapeal midagi puudu. Läksime koju mõtteid koguma.

Läksin teise punkti mõttega selle maastiku raskusastet vähendada. Küll aga oli koordinaadini pääsemine endiselt väga lihtne, nii et punkt jäi sinna, kus ta oli. Maasiku raskusaste ja vihje peaks olema piisav punkti leidmiseks :)

 1 

Huvitav kas sellele mugule korrusmaja akna peal tuleb sama kiviga virutada, millega nullpunkti ümber tuled surnuks vajutatakse või jääb oodata, millal keegi saab kohalikele selgitada geopeituse olemust. Mõningaid võimlemisharjutusi me seal tegime, aga sellest targemaks väga ei saanud.

 1 

Pärast lüüasaamise tunnistamist Nelijärvel veeresime siia parklasse. Nagu GeoMurphy ütleb - nullile lähim auto pole mugude oma - nii olnud ka seekord. Tagurdasin autod kohakuti ja lasin akna alla ning tervitasime Piretit ja Marti. Nad ei tihanud uuesti nulli minna. Saime üheskoos julgustust ja asusime asja kallale. Nullis pidi Marje siiski raudteele ronima, muidu oleks esimese punkti kättesaamine olnud märksa keerulisem või võimatu. Mardi suures soojas autos murdsime neljakesi koos esimese punkti väe. Läksime teise, siin oli juba õnneks kirjelduses olev vihje kasutada. Ilma selleta oleks asi hapum olnud. Nõustun ka nendega, kes ütlevad, et see pole lumega alati leitav. Meil oli pime, meid oli palju ja mulle 3.5 maastik meeldib. Peagi saimegi lõppu suunduda. Siingi oli taas hea meel, et on pime ja talv. Ilus koht ja hästi peidetud lõpp. Tasub suvelgi naasta ja pilk peale panna.
Aitäh leitava aarde eest! Eriti meeldis lõpp ja selle asukoht. Aare kombes, EVEJ. Tervitused tublile peitjale! :-)

 4 

Eelpunktis läks kiiresti, loogilise koha sain ka kähku tuletatud aga siis läks jälle jamaks, mitte ma ei suuda end viia [timix]`i peitmisviisidega kurssi, mõtlesin nii, mõtlesin naa, null näitas ka nati puusse, mis pani nii palju mõttetuid kohti läbi kammima jne. Lõpuks kui koordinaatidele näpud taha sain mõtlesin, et oma mõistusega küll ei oleks seda paika nii kasutanud nagu vaja läks, et numbrid kirja saada. Siinkohas jälle saaks tõdeda fakti, et tehnikat kasutades, ei peaks seal nii tegema nagu enamus, kes koordinaadid leidnud on teinud... Lumega leidmise sildi seaks ka siin kahtluse alla, nati lund ja külma ja ei ole seal enam suurt midagi näha... Aga aitab hädaldamisest, lõpppunkt oli super ja talv on ideaalne leidmiseks, suvel juba läheb kahtlasemaks seal:P Tänud, ma rohkem ei hädalda vaid proovin järgmised korrad paremini otsida või esialgu väldin su aardeid kuni olen suutnud end aardeleidmise vormi treenida :)

 3 

Otsustasime kiigata Tallinnast tulles uusi advendiseeria aardeid. Aga oh, nulli lähedal seisis rong ja inimesi liikus siia-sinna. Tänavalatern paistis lagipähe. Eelmised olid jätnud teate, et põlvita! No kuidas siis niisuguses kohas?! Läksime autosse tagasi. Mingi auto sõitis meist mööda ja siis tagurdas otse kõrvale. Aken avanes ja tuttav naeratus vaatas meile vastu ja ütles midagi sarnast, et, kõige lähemale nullile ei saa seista mugude auto! Paavo ja Marjega koos otsida oli hoopis lõbusam. Tänu neile on meil nüüd ka see aare leitud! Aitäh seltskonna eest ja aarde eest! EVEJ

 1 

Täna läks kiiresti. Aardekarpi on talvel kindlasti lihtsam kätte saada kui suvel. Olin teine leidja. Aitäh!

Alguse leidsin kohe peale avaldamist. Koht on ilmselt valvekaamera ja mõnisada meetrit eemal istuva turvamehe vaateväljas, ei meeldinud mulle seal taidlemine. Kirjutasin kõik andmed üles ja võtsin aja maha et selle numbrihulga üle veidi mõtiskleda. Vastavalt fantaasia lennukusele võib igasuguseid koordinaate kokku panna. Ilmselgelt mõistatus- mitte multiaare. Teisel mõtlemispäeval sain omaarust loogilise ja mõistliku asukoha, õigemini kaks kohta lähestikku. Veetsin täna tunnikese kohapeal, midagi tarka silma ega kätte ei jäänud. Ja nüüd vaatan et kirjeldusse on vihje tulnud, sellest oleks abi olnud küll.

Kui aare 2. detsembril välja tuli, siis oli plaan kohe öösel minna, ikkagist uus advendiaare kodumaakonnas. Selle asemel aga läksime tormist merd vaatama. Eile sai siis autorattad Aegviidu poole seatud - tund aega sõitu, millest vähemalt pool möödus alla 5-meetrise nähtavusega. Tore asi see udu ikka. Kella 20.00 paiku alustasime otsimist. Nullist leidsime karbi ilusasti kohast, kus arvasime ta olevat. Tiimitööga saime ka järgmised koordinaadid. Kohale jõudes oli meil mitu varianti. Välistasime kahed neist ning pärast tunnist otsimist kinnitust küsides saime ka õige teada. Eks ta piinlik ole, aga lõpuks saime juba sõnasõnaliselt instruktsioonid, mida teha, aga ikka ei leidnud. Kodupoole hakkasime liikuma südaöö paiku. Ei mäletagi, millal meil viimati oli nii palju kannatust, et ligi 3 tundi ühe punktiga tegeleda. Tagasiteel selgus, et üks otsis vahepunkti, teine lõppaaret kogu see aeg. Edu järgmistele! :D

 4 

Segased, mis muud. Mõistus andis küll aru, et sellise tormiga ei ole mõistlik öösel Aegviitu sõita aga mõistusele sõna ei antud. Läksime ikka. Kuna esimeses punktis jäid käed Priidul lühikeseks, siis ta läks abivahendit tooma autost aga tagasi tuli hoopis koos Reigoga, kes oli ka vaatama tulnud, kas ta ainuke segane. Rohkem segaseid meile seltsi ei tulnud ja järgmises punktis jäi meil tol ööl miskit puudu ja taskulambi valgus polnud piisavalt abiks. Keegi ei saanud ka aru, kas tegu järgmise vahepunktiga või mitte. Lõpuks lihtsalt tüdinesime ja sõitsime mööda puidusodi täis teed tagasi koju. Plaaniga kohe päevavalges tagasi tulla aga Priidu tööandjal olid plaanid teda hoopis Rootsi kupatada. Ükskord tuleme me siia niikuinii :D

 4 

Väljas koerailm, tormituul on tee kõik risu ja mahalangenud puid täis puistanud. Tee autodest tühi, huvitav, kas keegi veel öösel tuleb? Kell 00:45 kohal. Kirjeldus läbi loetud ja otsima. Silmadega, seejärel juba kätega. Sellise ilmaga võõraid silmapaare ei kartnud, tegutsesin päris julgelt kirjelduse piires, st raudteele pole vaja ja ei tohi ronida! 15 minti ja tulemusteta, pahurus tuli juba peale, esialgu enda peale. Läksin autosse soojenema ja parkisin veidi eemale. Ohoo, tuled teisel pool raudteed?! Läksin kaema - 2 kogu askeldas perrooni otsal, selge, kompanjonid, tutvusin Priidu ja Airiga. Priit kui vanem, oli siis sõnakuulmatu ja leidis karbi, ühiselt saime selle ka kätte. Edasi tekkis pahurus peitja suhtes: krt seda pole ju teisiti võimalik nähagi, veel vähem välja võtta (praeguseks aardekirjeldus muudetud)! Ja lumega leitav pole see ka kindlasti mitte, ja kui see ei ole, pole ka kogu seeria, olgu see lõpp nii heas kohas kui tahes! Mis hea pärast peab seda raudteed kogu aeg sisse toppima, aga ju tal siis armastus või muud miskit? Eks ise teab - raudteevõrk eestis küll napp aga ruumi veel jätkub;) Karbis olev ese ise uudne ja huvitav (väike kiitus ka...), näppisime siis koos seda ja toksisime järgmised variandid gpsu. Järgmise tunnikese veetsime siis kõõludes, piiludes, uurides, ronides, rippudes, valgustades, näppides jne kuid tulemusteta. Kõik! Tagasiteel sai ka päästeametisse helistatud! Sidistaks "alguse tõttu ei soovita". Aegviidu kaunis koht!

 4 

FTF kell 12:00. Ootasin tol ööl põnevusega, kuhu seekordne advendiaare tuleb. Kui aare pärast keskööd internetis avaldus, tekkis elevus - Aegviidu! Ja üldsegi mitte mõistatus! Koht ka soodne - algus raudteejaamas. Ega muud, kui hommikul õnne katsuma. Muidugi mõtlesin, et nagunii keegi autoga põrutab juba öösel esmaleidu jahtima. Mul autovõimalust pole, seega jäi mulle varahommikuse rongi variant. Esimeses punktis oli põnev. Ei teadnud üldse, mida oodata. Näppisin vargsi mõningaid urkaid, kuid midagi kahtlast ei tundnud. Ei julgenud väga "vandaalitseda", kuna raudtee-mehed liikusid sealsamas edasi-tagasi ning rong ka veel ees. Varsti aga saabus vaikus. Võtsin südame rindu ja vaatasin ühte kohta - seal ta oligi! Edasi said näpud külma tunda, aga lõpuks olid koordinaadid paberil. Teises punktis paistis kohe loogilisi objekte, mida asusin uurima. Igasuguseid trikke sai tehtud, kuid ikka tulemusteta. Helistasin igaks juhuks peitjale. Tahtsin teada, kas olen ikka õiges kohas. Olin. Sain ka väikse julgustuse. Siis lõpuks avastasin! Tuli välja, et olin kogu aeg isegi lausa õigeid elemente uurinud, aga vale nurga alt! Vahepeal oli päike välja tulnud ja ilm kaunis! Ainult teed pagana jäised ja libedad. Jalutada sai omajagu. Lõppaare kenas kohas. Väikse äpardusega pooleks sain karbi kätte. Logiraamat oli isegi üllatuslikult tühi! Lõpp hea, kõik hea! Tänud peitjale!

Aegwood :)