Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tartumaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 1.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Tegu on tõelise "drive-in" aardega - kättesaamine on põhimõtteliselt võimalik ka autost väljumata.
Aarde nullis asub Verevi järv: ka igati tore koht, aga sukelduma pole vaja minna. Selle asemel leidke üles järvest viie kilomeetri raadiuses olev koht, mis on kujutatud aardele lisatud pildil.
Nüüd tuvastage täpne pildi tegemise koht ja liikuge sealt (mööda teed) punkti, mis asub linnulennul 348° suunas 430 m kaugusel. Nüüd peaks kohe selge olema, kus aare võiks peituda.
Aare on peidetud traditsioonilisel viisil 0,45 l plastkarpi, milles leidub GP juhend, logiraamat, pliiats, teritaja ja vahetusnänn. Karp on omakorda mässitud musta kilekotti.
NB! Pildil näidatud kohast läbisõitmine omal vastutusel!
Aarde tagasipanemisel palun jälgige, et aare püsiks ilusti omal kohal ja et maskeering saaks taastatud.
Mõnusat otsimist ja leidmist! :)
Vihje: Zõvfgnghf: gšhuu-gšhuu; Nner: infnxhy, gäcfryg fhher xnfr nyy
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 337/233 |
Aarde sildid:
vaatamisväärsus (2), soovitan (2), ilus_vaade (2), pikem_matk(>1km) (1), drive-in (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC4V325
Logiteadete statistika:
125 (94,0%)
8
7
1
0
0
0
Kokku: 141
Olen siin vist kunagi käinud isegi, seekord leitud, aitäh :)
Väike valearvestus, saime seigelda ja sealt kaks korda läbi sõita. Lõpuks leidsime üles. Kirjutusvahendi võiks tiba tumedama tooniga pliiatsi/pastaka vastu vahetada.
Hoidsime hinge kinni aga alt läbi me sõitsime omal vastutusel. Aare leitud logitud, võtsime väga ägeda Harry Potteri võtmehoidja ja jätsime mõned väiksed mänguasjad. Aitäh tutvustamast, kumbagi kohta poleks ilma geopeituse ja selle aardeta jõudnud.
Jube lahe idee ja koht, aga otsimas käies tekkis hirm, et aarde lõplikku asupaika ehk enam ei eksisteeri? Vähemalt oli seal, kus see suur kask meie arvutuste kohaselt olla võinuks, korralik raie tehtud ning kändude ja muu sodi seest ei olnud küll enam midagi võimalik leida… ehk peaks aarde omanik asja üle kontrollima.
Selle inimese elu ongi keeruline, kes mitte midagi ei mäleta ja lugeda ka ei taipa. Sõitsin täppi, mis kaardile märgitud oli. Meenutasin, et Läbimurde aare on ju mingi sillaga seotud. Vaatasin kaarti ja läksin "õigesse" kohta. Ei mõistnud, kus seal aare on. Kirvetasin ka suvalise kase juurde. Astusin peaaegu sisalikule peale. Loobusin ja sõitsin minema. Peale mõne aarde üles leidmist võtsin selle kirjelduse lahti ja andsin salvestatud koordinaadile uue võimaluse. Oligi aare, krt! Punased sipelgad minuga rahul ei olnud ja mina nendega ka mitte. Proovisin kiirelt nime kirja panna ja edasi liikuda. Aitäh! EVEJ
Jaa, see on üks lahe koht! Lahendatud sai millalgi kevadel, Google ja Maa-ameti kaartide abiga. Käisime ka silla juures ära- igaks juhuks siiski vette ei sõitnud, kuigi tahtmine oli ja vesi tundus suht madal. No peale Jeekimite aaret olen autoga ikka üliettevaatlik- raha on mujalegi panna, kui autoremondi peale :D Aardes sai katkine minigrip vahetatud terve vastu. Peitjale tänud siia juhatamast!
Läbi vee omal vastutusel me sõitsime. Paika saanud täpi juures sai raamatusse nimed kripseldatud. Tänud peitjale.
Siia kanti tulles ei olnud plaaniski seda aaret otsida, sest ma ei viitsinud teha piisavalt uurimustööd, kus pilt võiks olla tehtud. Olles tulnud just teiselt poolt Elva jõge istusin maratoni parklas ja mõtlesin, et mis edasi teha. Otsustasin minna Elvasse aga ei tahtnud minna mööda asfaltteed ja nii otsisin ma teisi variante ja nii juhtuski ette fotol oleva silla koht. Koht oli väga väga ilus ja ka aare jäi ruttu kätte. Peale aarde leidmist tuli ka kõne, et peaksin hakkama tagasi minema ehk teiste Elva aareteni ma ei jõudnudki. Aitäh!
Hästi tore aare. Õppisin selle käigus lõpuks kraade ja vahemaad kaardirakenduses mõõtma. Ja pildil oleva kohas käisime ka ära. Külm, aga ilus hommik. (Kmkm lõuna.. kellakeeramine...)
Mirjamil oli võistluste tõttu Elvasse asja. Ma siis jõlkusin kaasa. Lühendatud tööpäev siiski. Mõistatuse oli ta ka ise ära lahendanud. Minu roll oli sel korral kaasa kõmpida. Vihjeobjektide juures tekkis korra küsimus, et kumma juures nüüd on, aga koordinaat oli siiski ilusti täpne. Aitäh.
Elvas toimusid keeglivõistlused, millest ka mina osa võtsin, seega sai täna Tallinnast nii kaugele tuldud. Kuulid veeretatud ja keha kinnitatud, suundusime siia. Mõistatuse olin eelmine päev paika pannud, tänu vihjele oli see ka minusuguse Elva-võhiku jaoks üsna lihtsasti lahenev. Aare ise ootas meid täpselt nullis, kuid mitte just vihjele kõige õigema koha peal kui puu suurust arvestada. Õnneks paistis karp natuke ka tee peale ning nii ta leitud sai. Aitäh!
Väheke sai ikka otsida, ent lõpuks ja aare siiski silma. Aitäh!
Muud toimetused olid nii palju aega võtnud, et siia jõudsime alles pimedas. Vihje lugemine viis leiuni.
Tänan peitmast.
Kui kodus kenasti ära õppida ja tubli poiss olla, siis on tunnis ka lihtsam. Nii on ka aaretega... Kiired välitööd ja tänase geopäeva viimane aare ka leitud. Mõnus mõistatus ja peidukoht ka igati äge. Lootsin geomobiilil rattad puhtaks saada aga ei õnnestunud, tuleb ikka ise pesema hakata... Aitäh seda põnevat kohta tutvustamast! Aare korras.
Koht pildil sai läbitud paar aastat tagasi. Seekord jõudsin logimiseni. Tänud uute avastamiste eest!
Sain 30m täpsusega täpi kaardile juba ammu. Täna siis jõudsin kohale, aga aaret ma ei suutnud kuskilt tuvastada. Ehk kunagi jõuan tagasi siia.
Kunagi sai seda Verevi puslet avatud ja vastu vaatas tuttav koht - millalgi orienteerudes sai sealt mööda joostud. Geokontrolli isegi ei näppinud, koht tundus õige ja jäi sobivat aega ootma. Täna, aastaid hiljem, oli see sobiv aeg. Maal tööpäev tehtud ja teel linna tuli isu peale, seega sai väike põige tehtud. Aitäh!
Sõitsime mitu kord läbi, et ikka eriti mõnus oleks. Tänud sellisesse kohta juhatamast.
Täitsa tore koht teine, vesi aina vulises ja mitte ei kippunud sinna jalgu kastma. Aitäh aarde eest.
Mõistatus sai juba ammu lahendatud, täna sai ette võetud aarde otsimine. Aitäh.
Küsitud koht sai leitud otsimootoris lausa esimese otsinguga, aga mõõtmisel oli kontrolli parim tulemus kuni 30 meetrit mööda. Alles kohapeal sain vihjest aru ja siis oli juba võtmise vaev. Mõnus lirtsuv sillaalune autoga sõita ja äge peidukas ka. Korras, kuiv, aitäh peitjale.
Vot see oli tõeline otsing. Käisime uuesti otsimas, lõpuks leidsime. Väga ilus koht Elvas. Aitäh.
Esimesel päeval ei leidnud, kuna süda ei andnud rahu siis tuli tagasi tulla otsima. Ja leitud ta saigi! Aitäh!
Otsisime, otsisime,otsisime... ja ei leidnud. Plaan tagasi minna millalgi.
Ei õnnestunud läbi murda, aga siis jalastusin ja kepsutasin aardeni. Või õigemini arvatavasse piirkonda. Tegin kaks tiiru, lugesin natuke logisid ja alles siis õnnestus karp ära silmata. Väga lahe idee, aitäh!
Noo see läheb juba liiale! Aitab küll aeg on koju ära minna! Tänud.
Tõotas ilusat ilma ja plaanitud sai üks sügisene foto- ning aarderetk Elvas. Nagu Matu aaretega tavaks on saanud, siis ka sel korral tekkisid veel enne kirjeldusega tutvumist küsimused, et mis selga peab panema, kui palju aega peaks varuma ja kas üldse on vaim valmis. Kui sai selgeks, et tegemist on mõistatusaardega, siis tuli ikkagi kange tahtmine ära proovida. Vihjet ja fotot vaadates jäin pigem nõutuks, sest kohalik ma ei ole ja nii palju kui Elvas käidud, siis sellist kohta ei mäleta. Õnneks oli kaasas Kristen, kes siin üles kasvanud ja teadis kohe, millega tegu. Üksinda oleksin tõenäoliselt päris palju aega kulutanud, et kaardilt loogiline punkt välja arvutada.
Parasjagu oli seal mail toimumas orienteerumisvõistlus (halloweeni eri), mistõttu ka fotol kujutatud paigas käis tihe sõelumine. Selle keskel olime meie, kaks kaamerameest, kes üritasid aru saada kummalt poolt pilt tehtud on, et edasi juba siht aarde peale võtta. Pärast terava silmaga skannimist ja tulist maastikuanalüüsi leidsime, et pilt, vihjed ning logid omavahel ei kliki. Sedapuhku usaldasime rahvatarkust. Ja ennäe, pärast 430m jalutamist jõudsimegi õige puu juurde. Natuke läks aega ka. Liiklus üpris tihe ja vorm natuke kehva. Möödunud orienteerujatest tüdrukutepunt kommenteeris meie tegevust: "Mis need pildistavad puu***** või?" Neil oli kiire ja meil polnud aega selgitada seega sai lihtsalt enesekindlalt vastatud: "Just nii!". Igatahes karp olemas ja heas korras. Linn surub tõesti peale, aga usun, et nii pea hapuks veel ei lähe. Aitäh!
See tore päev, kui saad tõdeda, et üks hobi toetab teist - Seiklushundi rogainil me hulkusime küll teises kandis, kuid sama kaardi järgi sõitsime hiljem aardesse kah.
Aitäh nii peitjale kui ka Seiklushundile!
Väga toredad kohad ja môistatus. Algul sõitsin rattaga ringi ja ei leidnud aga siis kontrollisin peitjaga suheldes kohta ja pere rattamatk saigi uue vahepunkti. Lõpukoha avastas jälle Kärt ja minule jäi vaid leiurõõm. Suur tänu nii lahedaid kohti näitamast. Soovitan.
Seda aaret polnud meil üldse plaanis otsima hakatagi, sest olime veendunud, et kui sa just kohalik pole, siis pildi järgi mingit kohta leida pole ka eriti lihtne. Juhtus aga nii, et see aare mängis meile täitsa ise end kätte.
Kui olime Elva ümbruse ilusate matkaradadega piisavalt tutvunud, otsustasime tsivilisatsiooni tagasi pöörduda ja seda paljukiidetud keskväljakut uudistada. Üllatusikult avastasime, et see on sisse piiratud, igasugu aedu ja lipukesi tihedalt täis. Peatusime peatänava ääres ühes söögikohas kehakinnitamiseks ja oma sööki oodates uurisime netist, mis siis Elvas toimuma hakkab. Leidsime info peatselt algavast suurüritustest ja juhuslikult langes pilk ka selle kirjeldusele, mis rääkis veetakistuse ületamisest. Ajus klõpsas 2 juhet omavahel kokku ja tundus, et see ongi see koht, mida meil vaja. Natuke guugeldamist ja olimegi juba enne söögi saabumist mõistatuse praktiliselt lahendanud. Peale mõnusat kõhutäit sõitsime pildil näidatud kohta. Olime just paika uurima hakanud, kui mööda raudteed kihutas mööda pikk kaubarong tehes kõrvadele haiget tegevat mürinat. Natuke oli tegemist, et positsioneerida end õigesse kohta võrreldes talvel tehtud pilti kesksuvel valitsevate oludega. Määrasime seejärel suuna ja jalutasime aarde peidukohta. Tõepoolest, siin oli kohe selge, mida ja kust otsida. Aare tuli välja esimesest vaadatud kohast.
Suur tänu toreda mõistatuse eest! Vaatamata eelarvamusele, meile see tegelikult päris meeldis.
Mõistatuse murdsin läbi ja lahenduse märkisin kaardile täpselt sel päeval täpselt sel päeval kui aare kättesaamatuks muutus. Seetõttu rõõmustas kohe eriti kui järjekordsel lõunaosariikide tuuril tuli taastamisteade. Saingi sel aastal esimesena nime siia raamatusse. Laste mängumaa on siin vist jah endiselt, lähemate puude tüved olid kenasti "kaelakeega" ehitud. Päris drive-inni ei üritanud ja ega vist oleks aknast ulatanud ka hästi. Küll aga sõitsime Skodaga pildikohast läbi murdma. Omal vastutusel - peamiselt minu omal siis :o) Päris lõbusasti murdsime. Ja kuna meeldis, siis kohe teist korda veel. Kusjuures liiklus on seal aktiivne, üks väga sportlikus ja neoonses riietuses jalgrattur vuhises vahepeal samast praost läbi, nii et laine lõi üle "jõesängi" servade. Lahe koht, kuhu niisama vist küll kuidagi ära ei eksiks, aitäh juhatamast!
Käisin vaatamas. Linn hakkab enam-vähem aardeni jõudma, üsna kõrvale on maja kerkinud. Lapsmugude tegevuse jäljed on siiamaani alles, aga lõpu läbimurre hakkab täitsa kinni kasvama. Äge jälgida.
Igatahes komplekteerisin kättesaadavate vahenditega uue komplekti ja pistsin tuttavasse kohta tagasi. Eks paistab, äkki püsib. Kui kellelgi satub kaasas olema, võiks juhendi juurde pista, endal polnud hetkel ühtegi võtta.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Tuli teade, et aare võib olla kadunud. Käisin läbi, jäi leidmata. Ümberringi märgid, et lapsmugud on lõpu oma mängumaaks võtnud. Laseme jälgedel veidi jahtuda.
Mõistatuse osas oli kodutöö tehtud, nüüd oli vaja vaid õigesse kohta jõuda ja aare üles otsida. Kohalejõudes nägime tõepoolest, et ka siit on kunagi end läbi murtud. Sellegi poolest, nüüd seda vist enam nii ei kasutata. Aare avaldas end meile kiirelt, aitäh!
Õhtune rattatiir. Pilt oli kohe tuttav, olen sealt nii auto kui ka rattaga varasemalt läbi sõitnud. Aarde asukoht sai kiirelt välja peilitud, otsimisega aga läks natuke aega mõned kased tuli enne üle vaadata enne kui aaret silmasin. Tänud peitjale.
Lõuna-Eesti rattatuuri teist geopäeva alustasin Elvast. Hommikul ärgates olid jalad kanged nagu vanainimesel ja nägu põlenud nagu indiaanlasel. Tänases öömajas pakuti isegi hommikusööki. Olin majutuses vist ainus inimene aga välja oli pandud peaaegu nagu rootsi laud. Toppisin kõhu nii täis, et süda oli lõpuks paha. Veeresin tagasi oma tuppa, panin koti kokku ja asusin kaloreid põletama.
Esimeseks aardeks sai läbimurde. Mõistatuse lahendasin kodus arvuti taga. Ortofotod on toredad asjad, isegi porilombid on ilusti peal. Soovi sealt rattaga läbi sõita ei olnud, seega valisin nulli minekuks kuiva tee. Kiiresti see otsimine nüüd küll ei kulgenud. Vahtisin ühte kaske, teist ja kolmandat. Üks ring, teine, kolmas, neljas. No kuidas siis nii? Lõpuks jälgisin sõna sõnalt vihjet ja leidsin väga osava maskeeringu. Kohe üldse ei püüdnud see mu pilku. Muidugi kui on niivõrd ahvatlevad peidupaigad kuhu käsi toppida, siis võis ka asi lihtsalt minus olla. Aitäh aarde eest!
Selle aardega on nii, et seda kohta ei tea isegi kõik põlised elvakad. Olen selle kohta aja jooksul siit-sealt ka uurinud, aga vastu saanud vaid ebamäärase pobina. Täna siiakanti jõudes selgus, et mina tean asju häguselt, Kerli poolhäguselt ja kaugel Tallinna mehel Karlil on asjad nagu seebivesi. Seega siia me jõudsimegi. Kerli mälupildid varemleitud aardekohast taastusid umbes poolel teel. Aitäh! Aare väga heas korras!
Kui autojuht peab maratonil aega parajaks tegema siis on tore aardeid otsida! Varem oli kodutöö tehtud ja nüüd polnud muud kui kohale sõita ja logida :D Aitäh peitjale! EVEJ ja aare oli korras
Lahenduse oli see mõistatus saanud juba vist kaks aastat tagasi, aga alles nüüd jõudsime siiakanti. Vihje oli hea ja leid tuli kiirelt. Aitäh!
Meil käis otsimine nii. Kodus arvutasin koordinaadid, said 30m täpsusega, aga lootsin parimat. Kohapeal vaatasime kohta, vaatasime vihjet, vaatasime kohta... Käisime uurisime lähemalt, ei leidnud midagi. Otsisime siis vihjepildil oleva koha üles ja liikusime tehnoloogilise abivahendi abil aarde kirjelduses antud juhiste kohaselt. Saime välja täpselt samasse kohta, kust algul otsisime. Jäi üle ainult aare välja võtta ja ära logida. Miks seda kohe esimesel külastusel ei teinud, kui aardest vähem kui meetri kaugusel seisin, ikka ei tea.
Päikeselised hetked. Taaskord Elvaga tutvutud ja mõnest suuremast lombist mööda murtud. Aitäh!
Õige koht sai tuvastatud ilma pildil olevat kohta külastamata. Aitäh!
Miks lõpp-punkt küll just seal paiknes? Aga muidu täpselt õiges kohas küll. Täname.
Mõistatus oli oi kui ammu lahendatud, käsi sügeles pidevalt, millal saab läbi pildil oleva koha ükskord sõita. Tänane Elva-Hellenurme aardejaht tõi mind nüüd lõpuks ka siia.
Päris lahe. Peale logiraamatu sissekande tegemist vaatasin koha ka päriselt üle. Rattaga läbi sõita siiski ei söendanud, läksin kõrvalt :) Aitäh!
Teine lemmikaare samalt peitjalt :) Elvas on rattaga sõidetud küll ja veel, aga esialgu mõtted seoses SELLE kohaga puudusid. Esimese hooga kahtlustasin üht selle kandi raudteepeatust, mida nüüd vist juba kümme aastat ei eksisteeri. Järsku aga meenus, et üks kunagine peiks on Elvast pärit, niisiis lasin kiiruga peast läbi põhjuseid, miks meie teed kunagi lahku läksid. Ühtegi head põhjust mittekontakteerumiseks pähe ei tulnud, nii saigi temalt pisut eelinfot küsitud. Ütlesin ka kohe, et ei oota ette näitamist, vaid tahan ise otsida. Saingi suuna kätte, aga ka ta ise polnud nullis kunagi käinud. Mõtlesin, et mis ime koht see nüüd on, kus 20 aastat Elvas elanud inimene käinud ei ole. Kuna paremad pakkumised endal puudusid, otsustasime siiski vaatama minna. Paar kilomeetrit enne nulli sai ratta peal seistes sõidetud :P Seekord pidi mu enda sisetunne kohaliku mugu teadmistele alla vanduma, saime logitud. Aitäh!
Kuna tegu on mu #150 GP aardega, siis kirjutan ajaloo huvides natuke üldist teksti ka. Kes mäletab, siis millalgi juuni keskpaigas võtsin Marianni "Meet&Greet - 365 päeva geopeitust" sündmusest inspireerituna ise ka väikse väljakutse vastu - eesmärgiks oli saada 150 leidu ja seda enne Eestist lahkumist. Aega oli minimaalsed 3,5 päeva ja puudu hullumeelsed ~30 leidu. Kuna mõte Elvasse aaretejahile minna haudus peas juba mõnda aega ning juba ainuüksi need numbrid karjusid ühe korraliku geotuuri järele, siis kaua ei mõelnud. Ka samal hommikul väljakuulutatud tormihoiatus ei suutnud meid tagasi hoida, kuigi pooled aarded saidki leitud vist seetõttu, et tundsin end maanteedel nõksa turvalisemalt kui metsas. Kui siiani olin ühes päevas piirdunud max viie aardega, siis 16 tundi ja 100+ kilomeetrit ratastel päädis nüüd 23 leiuga. Logitud sai nii pakkimise kui unetundide arvelt, ka lennujaama ootesaalis ja nüüd viimased juba levist väljas olles, aga teen endale ikkagi pika pai ja võtan kapist küpsist. Mõeldes tagasi oma 84 päeva kestnud geoteekonnale tegin natuke statistikat ka - 150 leidu tulid ühe autoga, soetasin spetsiaalselt kaks abivahendit, sõitsin kolme erineva jalgrattaga, leidsin neljas erinevas maakonnas ja viie erineva inimese seltsis. Sõna otseses mõttes elu lõpuni (mul on selline tunne, et geopeitusest mind enam ei võõruta) tänulik olen Kaupole, kes oma lausega "mis sa niisama ikka jalutad, otsi siis aardeid ka" mu ellu sellise uue hingamise tõi. Nüüd üritab vähemalt mingi osa saapamaast ka ära check'ida ja sügisel Eestiga jätkata. Aitäh teile, kes te oma inspireerivalt hullumeelsete aardelogidega pidevalt üllatate ja utsitate mindki oma võimete piire testima, te olete i-me-li-sed! :)
Kahju, et seda lõppu prügimäena kasutatakse, muidu äge koht ! Aitäh!
Lõpp oli kodus plussmiinusega paika pandud, seega jalutasin kohe sinna. Tee peal möödusin ühest lärmavate põngerjatega muguperest, kelle liikumiskiirus oli paraku täpselt selline, et sihtkohta jõudes pidin natuke aega parajaks tegema ja nad uuesti mööda laskma. Kui õhk puhas, hakkasin otsima. Alguses valisin ikka vale vasaku, aga kuna selt midagi ei leidnud, siis keerasin ennast ringi ja panin nime kirja. Tänud peitjale!
Tore mõistatus, väga kaua ei läinudki. Vihje kasulikkus muidugi sõltub sellest, kustpoolt tulla. Aitäh.
Olin korra seda mõistatust vaadanud, aga siis ei saanud roheliseks. Nüüd võtsin uuesti ette ja saingi lõppu suunduda. Kui vihjet vaatasin, oli tops ka käes. Tänud.
Mart leidis mingi ägeda äpi või programmi või netilehe, kust sai kontrollida meie lähenemist ja see näitas, et olime eelmine kord ikka väga mööda neid meetreid mõõtnud. Egas midagi, tuleb uuele otsimisretkele minna. Sel korral läksime mööda teist teed ja saime teada, et see netileht või äpp pani midagi ikka väga mööda, sest ilmselgelt olime liiga kaugel. Läksime veidi loogilisema kohani tagasi ja üsna pea tuvastasime ka aarde tema peidukas. Kiirelt logi kirja ja tagasi sooja autosse! Aitäh!
Mõistatus lahenes loogika ja Google mapsi abil. Kohapeal drivisime in aga ega see aare end päris kergelt näidanud. Mõningase aja ja võimaluste kasutamisel jäi siiski näppu. Peale logi liikusime ka pildil oleva läbimurde juurde. Huvitav koht see kalatrepp ja autotee ehk siis kaks ühes. Tänud tutvustamast.
Õige koha leidsime üles. Kui GPS suunda ei valetanud, liikusime ka edasi õiges suunas ja leidsime enda arvates ka õige kase, kuid aare jäi leidmata. Lahkusime kahtlusega, et aare võib olla lahkunud oma kohalt.. Seega jääme praegu ootama mõne teise geopeituri leidu või omaniku kinnitust, et viga oli meis..
Tiirutades-tuuritades, sihitult ja sihiga Eestimaal uidates sattusime Tartu lähistele. Näpuga kaardil keerutades meenus aga hoopis üks aare, mille kohta oli mul kontrollimata aimdus. Nii paningi oma Mentori sõna maksma ja andsin soovituse rool sobivasse suunda käänata. Õige tee leidmisega oli pisut raskusi ja eks ma lootsin ka õigele kaldale saabuda, kuid kõik päris nii ei sujunud. Eks parkisime siis masina ära ja läksime lähemalt uurima.
Äratundmisrõõm oli suur. Mu aimdus osutus täiesti õigeks, ainult maabunud olime valele kaldale. Paterdasime siis õigele teele ja kohtasime suurt koera otsivat autoga meest. Olla kadunud. Või oli neid kadunuid kaks? Kes seda enam mäletab, aga pisut kõhe oli küll. Mulle meeldivad korralikud koerad.
Igastahes oma teel me koeri ei kohanud, küll aga oli õiges kauguses täiesti üheselt mõistetav peidukoht olemas ja otse loomulikult ka aare seal sees.
Ma olin kohe päris rõõmus, et mõistatusaare nii kenasti dressuurile allus ja oma hambaid murdma ei pidanud. Ega halle juukseid liialt tekitama.
Tähh Matu! Sellised mõistatused mulle meeldivad!
Oli au logida. :)
Nonii- sel päeval jätkus me aardeotsing täiega Mentori taktikepi all- ja ega väga põhjust urisemiseks polegi- igati vahvaid asju oli ta meile välja mõelnud ;) Alustuseks siis Läbimurre... Murdsime läbi ;)
Ei mäleta täpset kuupäeva, kuid nimi sinna logiraamatusse kirja sai. AItäh!
Vaatamata mõningatele üleliigsetele kõrvalepõigetele meie poolt, oli seda aaret väga tore otsida ja leida. Tänud!
Alustasime selle aardega juba hommikul. Esimene sild polnud õige, teine sild polnud õige. Vahepeal tegelesime teiste aartega kuni jõudsime oma ringiga kolmanda sillani. Bingo. Lõpule lähenesime ikka korraliku ringiga, sest tuleb välja, et me pole välitöödel kompassi kasutamises veel eriti osavad. Jalutasime õige koha poole tagasi ja lugesime puid - pärn, pärn, vaher, pärn, pärn, tamm, pärn, pärn, kask, kask, suurem kask, veel suurem kask. Logide ja vihjete abil tiirutasime veidi ning lõpuks leidsime ka konteineri. Hurraa. Eemaldasime sealt nätsupaki ja panime oma nimed kirja. See oli hea punkt tänasele geopäevale. Tänud peitjale!
Mõistatus lahenes kodus arvuti taga üsna kiirelt ning oli vaid kohale sõitmise vaev. Väga vahva drive-in. Täname!
Tänud sõpradele, eriti Elikale, kes aimu andsid kuhu poole joosta:)
Kuigi Elva on mu sünnilinn ja mu vanemad on siit, ei ole ma seda väikelinna sellest küljest kunagi näinud. Tänud peitjale aarde ja selle rikastava jalutuskäigu eest!:)
Aare oli korras. Logi järgi on siin päris tihe liiklus - minu rida oli tänase kuupäevaga juba kolmas.
Kodutöö sai eelmine päev ära tehtud, sellega probleeme polnud. Lõpus küll aga valdas meid täielik geopimedus. Peitu ta siiski ei jäänud. Aitäh.
Tänase õhtu emotsionaalsem otsing ja seda mitte just aarde enda pärast, kuigi see oli ka omaette emotsionaalne teema. Parkisime auto natuke eemale ja suundusime otsingutele. Tegelt oli enda jaoks ka naljakas, kuidas me ei suutnud seda kaske tuvastada ... esiti ei saanud üldse aru, mis puud seal kasvavad, ei osanud ju pilku tüvest kõrgemale tõsta, et vaataks ikka lehti ka :D Üks hetk sai mul seal geopimedana jalutamisest siiber ja siis oli plaan, et tooks autost gepsu ja vaataks, kuhu see kontolli täpp täpselt jäigi. Olin just gepsu kätte saanud kui minu silmadele avanes täiesti uskumatu vaatepilt, kaugemalt lähenes maastur, mille katusel istus umbes 5-6a tüdruk, kes hoidis ainult katusereelingust kinni. Ma tardusin sellest vaatepildist soolasambaks. Kuulsin, kuidas meeshääl autost hüüdis, et hoia ikka kõvasti kinni ja tüdruk hüüdis, et HOIAN-HOIAN! Siis keerasid nad meist eemale ja mul käis külm jutt südame alt läbi kui auto kiirendas ja tüdruk üks hetk hoogsalt tahapoole kaldus ... õnneks jäi ikka katusele. Tegin kiire pildi, panin geomarkeriga auto numbri käe peale kirja ja ... muidugi ma helistasin politseisse. Kodus autonumbrit "googeldades" selgus, et autol puudub ka kehtiv ülevaatus ja kindlustus. Täiesti ebanormaalsed inimesed - kui te oma lastest ei hooli, siis viige nad kohe väikelaste hukkamispunkti (professori väljend), pole vaja sellist tsirkust teha.
Ahjaa, aarde leidsime ikka ka ja logi sai ka kirja.
Aitäh peitjale!
Sai juba sügisel otsitud, kuid siis ei saand lõpp-punktile pihta. Nüüd siis jalgrattal läbi murtud.
Äge koht muidu.
Tänud!
Peale seda, kui ma olin Tartu maratonil oma jalad villi jooksnud, tuli enne koju sõitu tahtmine mõni aare leida. Olen seda aaret pikalt jälginud. Nüüd siis kodutöö tehtud ja aeg lahingusse minna. Kui kohale jõudsin, sain aru, miks omanik kirjutas. NB! Pildil näidatud kohast läbisõitmine omal vastutusel! Kontrollisin, kas minu Sinise mummu lisavarustusse hulka kuulub sõukruvi ja aerud, aga kahjuks mitte. Aga võtsin siiski riski ja sukeldusin. Kõige suurem hirm oli mul sõiduki põhja pärast, kuna selle auto kiil on üli madal ja seal vees paistsid olevat suured karid. Õnneks jõudsin õnnelikult teisele kaldale. Nüüd veel natuke sõitu ja oligi aare täpselt seal kus peremees vihjes ütles. Täitsa minu võimetele vastav aare. Tänud tänud.
Tubli staabitöö tulemusel oli nulli koordinaat põhimõtteliselt ju olemas ka, aga mängu ilu tarvis sai ikka kohapeale taidlema ka mindud. Oma madalapõhjalisega ma sellel päeval sealt läbi poleks hakanud punnima. Jalgsi aga õnnestus täitsa kuiva jalaga läbi minna.
Kiidan samuti head tööpinda logi kirjutamise jaoks. Vot nii peabki olema, et inimtühjal ajal võtad peidikust aarde, laotad sisu tööpinnale laiali, logid rahus korralikult oma varesejalad ja emotsioonid, pakid aarde tasapisi kokku tagasi, asetad peidukohta ja lahkud härrana.
Ligikaudne peidukoht oli kaarditööga välja peilitud, sellele vaatamata otsustasime pildil näidatud koha üles leida.
Tõtt-öelda oli lähenemiseks valitud selline suund, et TomTom tahtis juba läbimurdest läbi juhatada, kuid pilk Elva lähistel asuvatele põldudele, kus vesi isegi maaparanduskaevu üle ujutab, pani selles kahtlema. Lisaks oli liikumisvahendiks suhteliselt madalapõhjaline masin, millele gravitatsioon ja head Eestimaa teed on lisanud madalduspaketi.
Ringiga sai arvatava nulli lähistele pargitud ja jalgsi läbi murdma hakatud. Kohapeale jõudes oli veetase kohati oma 40 cm vähemalt. Lisaks paistsid silma korralikud karteripõhja ootavad munakivid. Ronisime vihjepildi tegemise arvatavasse kohta ning katsetasime "sihi ja mine" funktsiooni gps-il. Toimis küll. Saime päris täpselt lähedale.
Jutt, et aarde saab autost väljumata kätte, vastab tõele, kuigi ise seda ei proovinud, logimiseks on maastiku poolt välja pakkuda lai rinnakõrgune tööpind. Väga mugav, aitäh!
Aare igati eeskujulik.
Selle aarde lahendamisega sai alustatud juba mõnda aega tagasi. Peilisime kaardil koha välja ja läksime kohale. Üritasime suuna kindlaks määrata ja läksime kaski otsima. Kokku sai käidus kahes kohas ja ühe suund oli vist enam-vähem õige ka, aga kaugusest jäi puudu ja aare end kätte ei andnud. Jäi siis laagerdama see asi veidikeseks, kuni mingi hetk avastasin, et geokontroll on ju ka. See sai 30 m täpsusega põhja lastud ja täna siis välitöödele suundutud. Kohapeal oli juba lihtne. Taas kenasti korras aare ja algpunkt oli ka huvitav. Aitäh!
Nuputasime ja uudistasime erinevaid kohtasid, kuid paraku nulli leidmisel õnne polnud. Abivalmid kohaliku pitsapoe müüjannad andsid meile õnneks õigema suuna kätte ja õige varsti oli null ka käes. Edasine suund ja kaugus sai valitud üsna ebatäpselt, kuid asjade kokkulangemise tulemusel olime kiirelt kase ja siis juba aardetopsi juures. Aitäh!
Mõistatus lahendatud ammu...nüüd jõusin ka logimiseni.Tänud peitjale!
Taaskord tuleb tõdeda fakti, et kui esimene korda pärast 10 min otsimist ei leia, siis teisel korral leiad sekunditega, ilus koht
Kuna mina keeldusin sellel aastal TRM osalemisest. No tegelikult ma algul pühapäeval kahetsesin seda keeldumist, aga kui mõtelda 90 km seljavalu, käte suremist, ja seda pidevat jama seal rajal nende segastega kelle jaoks on ikka ülioluline ja tervist kaalule pannes teostav see kas protokollis on koht 1098 või 1980 - siis mine tea äkki polnudki otsus tulla seekord lihtsalt saatjaks väga vale. Pealegi oli nüüd aga kaarte vaadelda ja tuvastada see huvitav läbimurde koht. seda külastada ja siit kulgeda logiraamatuni. Peale logimist märkasin ümbruses umbes poolt ämbritäit puravike. Peale minu lahkumist neid enam sel polnud
Kuna TRM oli järgmine päev, siis läksin Elvasse ööbima. Tegin õhtul soenduseks rattaga geotuuri. Kodus arvutasin koordinaadid välja ning sain täpsuseks 30m. Arvasin, et nüüd tuleb kaua otsida, sest loogilisi kohti oli palju. Õnneks nii kaua ei läinudki ning aare sai leitud. Järgmise aarde juurde sõites läbisin ka pildil oleva koha.
Foto tegemise kohal käidud. Fikseeritud suund ja distants. Kohale mindud ja logitud!
mis te jooksutate inimesi :P ea öppetund, et enne otsima minemist tasub ikka aarde kirjeldus ka läbi lugeda. önneks saime kätte :)
Käisin Elvas külas ning äratulles näitasin võõrustajatele pilti ning küsisin, kas nad teavad kohta. Jaa, see pidi nende tavaline jooksurada olema. Veidike segast kaarditutvustamist ning asusin teele. Koha leidsin kenasti, aga siis läks kõik metsa. Kõigepealt sain koordinaadid kuhugi põllule ning kirjeldusse süvenemata läksin sinna aaret otsima. Oli põnev koht küll, kuid aaret seal polnud. Siis lugesin kirjeldust, läksin tagasi nulli, võtsin uued koordinaadid ning sain need ikka põllule. Uurisin enne uuele põllutiirule minekut pea kõik teeäärsed kased üle. Vahepeal helistasin Hannole, kes aga minuga suhelda ei tahtnud. Kassil, kelle pidin Tartust Tallinna viima, oli ammu kopp ees ühe koha peal passimisest ja läks pikemale ringile, nii et lõpuks pidin veel teda otsima. Siis võtsin veel kord koordinaadid, mis seekord ei näidanud enam nii põllule ja SIIS alles avastasin, et on ka geokontroll olemas. Tund aega hiljem. Ohjeerum, kuidas ma küll siiani olen hakkama saanud. Seekord näitas see kenasti -30m nullist ja ma läksin sellele piirkonnale ringi peale tegema. Ja lõpuks langes kae silmadelt ning ma nägin kohta, kus aare võinuks olla. Õnneks oligi, muidu oleksin läinud hulluks. Tänud aarde eest, mis alguses tõotas olla vaid kiire lihtne käigupealt korjatav tükk.
Kuna Ainil oli eeltöö hästi tehtud, siis läbimurre toimus väga edukalt. Tänud!
Kodutöö tegin kohapeal, lõpp oli väga vinges kohas, tänud kohtasid näitamast!
Siin saan nentida, et kaarditöö oli mul hästi tehtud ja tegin peaaegu drive-ini. Aga kiidusõnad lähevad minu poolt aardele kirja ikka. Lahe mõte ja tore peidukoht - aitäh!
Pärast logimist käisin läbimurret kaemas. Kohe mõlemalt poolt. Mingi Volvo sõitis sealt läbi. Minu jaoks on auto suur varandus, ei tihanud teda seal lõhkuma hakata. Vett oli parasjagu, vast 20 cm kanti. Kohati rohkem, kohati vähem. Ilm oli ka parajalt külm, -6 kraadi, pole vaja saatust narrida.
Tubli kaarditöö andis meile kaheksa vahvat kohta, mida kontrollida. Alustades viimasest saime kena ekskurssiooni mööda Elva nurgataguseid ja muidugi oli esimene ehk siis meie poolt viimane just see õige. See vee teema oli väga originaalne, kohe nii hea, et parkisime peale märga suplust oma neljarattalise ära ja kukkusime esimesi ettejuhtuvaid kaskesid poleerima. Ühelt ja teiselt poolt. Kuniks mõistus koju tuli ja kirjelduse lugemine meenus, sai selgeks, kus aare ennast tegelikult peita võib. Ja siis oli muidugi vaid kohalesõitmise vaev. Vahva asi, aitäh tutvustamast!
Läbimurre läbitav, aare olemas ja vaatluse teel tuvastatav. Aarde kättesaamiseks on hädapärast ehk ühte-kahte kivikest vaja liigutada, tõsisematest teisaldustöödest palun hoiduda. Loodetavasti on järgmisel korral rohkem õnne :)
Kõik ümbruskonna suured kased,tammed, haavad ja teised puude liiki kuuluvad taimed juurtega välja kakutud, kivihunnikud ümber laotud. Kuna meiega liitusid vanad härra mugud bmw ja kahe verinoore preili muguga, olime sunnitud maastiku ümber kujundamisega lõpetama. Aare jäi leidmata :(
Seisime ninad vastakuti ja vaidlesime, kumma vasak pool õige on. Kaski oli mõlemal pool. Karbi leidsime siiski kiiresti. Jätsime ränduri. Aitäh!
Mida teha, kui Fabiake ühel olulisel hetkel otsustab, et ei taha pikka retke mere taha ette võtta, vaid remondini maja ees seista? Eks rattad välja, liitrite kaupa karastusjooke seljakotti, rongile ning sõit Elva poole võib alata. Ilmselt ongi hea, et siia rattaga sattusime, tea kas oleks jätkunud julgust sundida pisikest Fabiat sellesse mäslevasse ojasse sõitma. Ratastel pole muud, kui silmad kinni ja, viuh, läbi. Aarde leidsime ka kenasti üles. Suur tänu ennelõunase adrekalaksu eest! PS. Logiraamatusse sai vist juuli, mitte august kirja.
Saime koordinaadid enamvähem kätte, kuid kaskesid oli liiga palju ja leidmata jäi, ka aeg sundis kiirelt lahkuma.
Mitu kuud peale leidu meenuvad suurte raskusega liivased augud ja puujuured. Keegi leidis vihjele vastavast kohast aarde ka. Tänan!
See aare tuli meil peidikust välja heal koostööl.
Huvitav koht on leitud sellele aardele. Piilusime siia ja sinnapoole. Esialgu ei jäänud midagi näppu. Kirjeldust loeme ju siis, kui enam miski muu ei aita. Aga seekord sai ilma selletagi aare leitud. Tänud, vahva koht!
Kodutöö oli Maa-ameti kaardiga juba ammu tehtud ja ligikaudne koht käes. Täna sai ka kohale sõidetud ning aare ennast kaua ei peitnud. Aardel on seal küll päris mõnusalt varjuline olla. V:draakoni, J:hai
Pildi asukoht oli kodutööna tuvastatud ja nii ma seal kohapeal erinevaid kaskesid läbi puistasin, aga ei midagi. Täitsa mitukümmend minutit jaurasin seal ringi ja sõitsin autoga korduvalt raudtee alt läbi. Siis võtsin lõpuks mõistuse pähe ja lugesin aardekirjelduse läbi. Seejärel läksin logisin ära. Paras mulle geolollile :). Tänud peitjale!
Kaarditöö viis sihile. Päris nulli oma koordinaate küll ei saanud, kuid täpsus oli siiski piisav. Ekstreemi tegema ei hakanud ja läbimurde forsseerimine jäi teiseks korraks. Seega ainul logisime.
Alatu autonavi viis meid valele poole silda...selles mõttes, et tavaliselt olen puugiga hullemates kohtades müranud, aga täna oli kella peale minek ja tundus kummaline üritus siia kolida, juhul, kui me kõhuni vette pargime. Väike tiir ja lähenesime mõistlikust suunast ja ka aare ei peitnud end piinlikult kaua...vist. Liivaseks sain ma küll, aga igale poole ei pea ju oma kärssa toppima. Tänud peitjale aarde eest!
Pildi tegemise asukoha tuvastamisega probleeme ei tekkinud, see sai tuleviku tarbeks salvestatud ja nüüd käisime kaesime üle ka, et tõdeda, et Geopuuk pole kõige sobivam tegelane sealt läbipugemiseks. Läksime siis teisest kohast seda suurt kaske otsima. Oli suur küll, aga lobisehimuline ;). Sahistas oma okstega nii meelitavalt, et peidukas jäi õige varsti ( Miki meelehärmiks liiga kiiresti :P ) silma. Tänud kohta näitamast!
Logiraamatu võiks samas ikka minigrippi panna, see kilekott teda niiskuse eest ei kaitse.
Alguses sai veidi valest kohast otsitud, aga siis sai veidi ringi kõnnitud ja õige koht oli käes. Pärast lühikest otsimist oli aare käes. Väga mõnus peidukas, justkui loodud selleks, et sinna midagi peidetaks :p
Kodus sai tehtud väike luure alguspunkti osas. Rootslasega sai ojast läbi murutud küll, kuigi enne sai ümbersõidu kohta uuritud (liiga pikk tundus, panime ikkagi otse läbi). Kohapeal oli sipelgavihjest vast kõige enam abi, alguses parkisime auto ikka päris võssa aga siis mõõtsime läpaka peal täpsemalt välja. V: õhupall; J: helkur
Peale leidu läksime madalat Mashat ujutama, edasine liikumissuund lihtsalt nõudis seda ja ringi ka ei viitisnd teha, ujus edukalt välja igatahes. Tänud näitamast, lahe koht!
Huvitav küll, kuidas siin teed niimoodi puudest läbi vajuvad - sama pilti nägime mitmes kohas. Aardest korjasime sinna äsja maandunud ränduri ja siis proovisime mu erimadala geomobiili MÕV-omadusi. Murdsime läbi, aitäh!
Kohapeal arutasime, kas ikka saab selle aarde autost kätte. No kui ukse lahti teed, siis ei ulatu ju enam sirutama ja nii edasi... Sipelgaid oli küll päris palju. Jätsin siia meiega kogu Tartu-reisi kaasa teinud TB. Aitäh!
Kõigepealt leidsin üles vale läbimurde ning hakkasin uhkelt geokontrolli pommitama. Kui ta aga kuidagi rohelist mulle näidata ei tahtnud, vaatasin, et äkki on asi ikka minus ning see viis ka sihile. Lõpus olid ka sipelgad juba üles ärganud. Leid tuli üsna kiirelt. Aitäh!
Kuigi vihje jäi koju, oli leid kiire. Läbimurde läbisime edukalt. Aitäh!
Seoses jääaja lõpuga kuulutan Läbimurde taas (sõiduautodele) läbitavaks!
(Loopisin eest jääga "tee" keskele kandunud suured kivid ja oksad. Aare ise oli ka olemas, sisse ei õnnestunud mugude tõttu piiluda.)
Täna lähenesin teiselt poolt ja käes ta oligi. Aitäh.
Kaardilt otsisin hoopis midagi muud ja Google pilt ei lubanud üldse mitte sinna poolegi. Lõpuks tuvastasin pildi tegemise koha tänu kohalike abile. Seejärel sain geokontrollile rohelise tule taha. Nõost tulles muutusid teed iga pööranguga järjest kitsamaks ja lõpp oli ainult porine põllutee. Auto sai ühe porikihi juurde. Kuna minu null prantsatas 30 m täpsusega põllu peale, kitsenes kohapeal otsimisraadius. Ei läinud kaua kui märkasin õiget kuhja mille taga aare end peitis. Läbimurret ennast vaatama ei jõudnud.
Tulin Tartumaa Tervisespordi Keskusesse öömajale. Õhtu oli nii mõnusa ilmaga, et otsustasin selle aarde üles otsida, vaatamata juba saabunud pimedusele. Täitsa kevadine tunne. Plusskraadid ja vähe lund. Nädala pärast peaks Tartu Maraton toimuma ja siin finišeeruma, kuid tundub, et see jääb ära. Aarde juurde oli ikka veidi kõndimist. Silla-alune vesi kõvasti kinni jäätunud, nii et kannatas rahulikult peal kõndimist. Aarde asukoht oli teada umbkaudu, nii et sain veidi ikka otsida. Lõpuks hakkas must kilekott silma ja karp käes! Mõnus õhtune jalutuskäik! Tänud peitjale!
Koht sai kaarditööga välja otsitud, tulemus tundus loogiline ja geokontroll näitas ka rohelist. Kohapeal selguski, et drive-in aare :D Käisime pildil kujutatu juures ka, aga praegu oli veetase natuke liiga kõrge, et sinna sisse ronida.
Kodus sai kaardi peal õige joon ära veetud ja täna läks otsimine kiiresti. Kui oleks vihjet ka taibanud vaadata, siis oleks veel kiiremini. Tänud peitjale.
Enne dessanti Tartusse, jäi see teiseks ja viimaseks aardeks. Koht ilmutas mulle end kaardi abil ootamatult lihtsalt, hakkasin juhuslikult õigelt poolt pihta. Kohapeal sõitsime ka selle uru läbi - on ikka läbimurre küll, mida autod, jalakäijad ja oja sõbralikult jagama peavad. Lootsime, et auto alt ei vea ja lükata ei tule ;-) Lahe leid peitja poolt!
Aarde enda otsimine võttis vähe aega ja sealgi oli paras läbimurre. Igati tabav nimi. Mille jaoks seda aga vaja on, kes teab.. Eriti lahe oli vaadata, kuidas tuhandete leidudega spetsialistid inimtorni moodustasid, et 1.5 maastikuga aaret otsida :-D Seda tegelikult seetõttu, et aarde suurust-raskusi-vihjet jms ju keegi ei teadnud. Spetsialistide värk ikkagi ;-)
Aare sai inimtornist hoolimata siiski leitud ning logitud. Seejärel kasutas kohe läbimurret keegi kohalik. Me aga keerasime Tartu poole. Aitäh peitjale toreda ja mõistuspärase mõistatuse eest ning vahvatesse kohtadese juhatamast! Selline peabki geopeitus olema. Hästi tehtud! Aare kombes, evej.
Lühikokkuvõte kogu asjast on see, et kodutöö oli hiilgavalt sooritatud, 30 m täpsusest piisast täiesti ja aarde saime esimesest vaadatud kohast. Kui see läbimurre vaadatud sai, oligi õige aeg minna vihjepildi tegemise kohta vaatama. No vett oli ikka ahvatlevalt palju. Ja kui Anu nägi, et ma kavatsengi seda läbimurret sihipäraselt kasutada, paisusid detsibellid kabiinis täiesti ebaanulikeks :) Täitsa äge, kuskilt peab ju see juubelijärgne hommikune adrekalaks tulema. Aitüma, kõik kuiv ja jonksus.
Elva ringi 2. aare. Veetakistust ei proovinud aga vihmana saime vee doosi kätte. Aare andis end ilusti kätte.
Peitja pilt jäi veidi segaseks, oiorokko pilt oli kohe palju-palju selgem (tegelikult ka):) Sai siis veidi maa-ameti peal jooni veetud ja oligi koordinaat käes, geokontroll teatas, et mahub 30 meetri piiresse. Rohkem ei hakanud teist piinama ka. Täna jõudis kord välitöödeni. Algpunkti ei plaaninud minema hakata, käskisin GPSil otse lõpp-punkti minna. Suur oli mu üllatus, kui enda ees sedasama silda ja oja nägin. Kogusin veidi julgust ja sõitsin läbi. Aarde leidmine ei valmistanud ka erilisi raskusi. GPS näitas, et aardeni on 2 meetrit. Mahub 30 meetri sisse küll :) Aardest võtsime kaasa õnneseene ja omalt poolt lisasime kondeka. Aitäh peitjale.
Pildi tegemise koht ise on tuttav kas või selle poolest, et sai siit veel üsna hiljuti mõne uue kivi kerise jaoks (mitte silla küljest loomulikult). Nii et kaugused-nurgad maaametisse ja saigi 30 meetri täpsusega sihi kätte. Kohapeal oli parajalt porine (ilmselt tänu suurtele masinatele, mille tegevusjälgi oli seal omajagu) ja leidmiseks kulus natuke aega, aga üllatavalt äge koht, polnud sinna ise sattunud kunagi. Tänud!
Aare oli poolenisti pesast väljas ja üsna nähtaval, maskeering ka kuhugi ära jalutanud. Panin senisest veel sügavamale ja tegin uue maskeeringu.
Tõenäoliselt oli tegu mõne kahe- või neljajalgse mugu tegevuse tulemusega, aga palun siiski veel kord, et tagasipeitmisel saaks aare võimalikult sügavale paigutatud ja korralikult maskeeritud.
No pildil nähtu sai kiirelt leitud, natuke takseerinud, julgesin ka selle oja läbida. Aga siis tegi loll pea mulle jälle vingerpussi ja vahetas mu peas paar numbrit ära. No otsisin ja otsisin ja loomulikult ei leidnud, järgmine kord ehk võtan hoobilt. Eeldamine on kõigi tuksiminekute ema :)
Õnneks sai selle aarde võimalik lõpp kiiresti tuvastatud. Ja kui kontroll 30-meetrise eksimuse piisavaks tunnistas jäin ma rahule. Aare oli omal kohal ja korras.
Ka nullis käisime ära. Paistab, et tänane olukord pole palju muutunud peitmise ajal valitsenud olukorraga.
Tänud!
Geokontroll näitas kiirelt rohelist tuld ja siis tekkis suur kiusatus kihutama hakata - rohkem rohelisi siis ei olnud. Kahjuks oli järgmine päev tööpäev ja sõit jäi ära. Täna oli siis välitööde päev - STF 16.05. EV, J: "Häbelik"
Tund enne bussi väljumist Tartusse mõtlesin sillakese asukoha välja aga see jäi tähelepanuta, et ainult sellest ei piisa ning geokontroll mulle rohelist ei andnud. Tartus vaatasime hoo pealt kaarti ja mõtlesime koha välja, kuhu võiks enne jõulupeole minekut otsima minna. Hiljem selgus, et ainult mõnedkümned meetrid mööda. Otsisime siit ja sealt, vahepeal vahelduseks lisaks kadunud aardele ka kadunud autovõtmeid aga ei miskit. Aeg muudkui läks ja peo aeg lähenes. Käisime kindluse mõttes ka silla juures ära ning tegime ka maastikul seda, mida aarde leidmiseks vaja oli. Lõpuks taipasin vihjet ka lugeda ning siis näitasin juba Aarele näpuga, kust karp välja võtta tuleb. Hurraaaa!! FTF!
Must kilekott (mis sel hetkel oli täiesti korralik ja aukudeta) aarde ümber ununes muidugi autosse nii, et aare sai meie poolt ikka palju patsutatud.