Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kord jõulude aegu pani üks väike laps soki aknale ja kadus tuttu. Vanematel hakkas paanika – pole midagi ju sussi sisse panna. Lõpuks leiti beebiporgand. Hommikul vaatas laps pikalt porgandit, siis pikalt aknast välja ja siis käratas südametäiega: mine p***e päkapikk.
Geopeitur ärkas ka hommikul ja imestas: kamina kohale oli riputatud terve joru sokke:
Angooravillaga jõulusokid
Laulu-ja Tantsupeo sokid ÜhesHingamise lindudega
Poolfroteesokid Rakvere
Meeste klassikalised sokid, merseriseeritud puuvill, muster: väiksed täpid
Sõbralikud sokid sõbrale! Õhukesed madala säärega sokid "Südamed!"
Triibulised sukkpüksid Põlva
Madala säärega sokid "Pärnu linnamüür"
Pikema säärega sõbralikud sokid sõbrale. Muster - Armastajad!
Lisaks vedeles kaminasimsil paber mingite imelike numbritega:
Suund 297, kaugus 190; 55001:006:0208; 81501:003:0201; 56502:003:0083; 236, 4270 m; 10501:002:0361; 10501:002:0118; 82603:001:0011
Geopeitur vaatas, saatis peitja päkapikule järele, aga siis hakkas ikka mõtlema, kuhu see zntargiga ja pliiatsita beebiporgand siis seekord vihmavarju peidetud on.
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Beebiporgand | Lõpp-punkt | Geokontroll 109/692 |
Aarde sildid: soovitan (2), lumega_leitav (1), lastekäruga_ligipääsetav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC4V88C
Logiteadete statistika: 97 (98,0%) 2 1 1 0 0 0 Kokku: 101
Küll sai sellele tekstile ikka mitmeid tunde peale vahitud. Isegi peitja käest saadud vihje ei andnud mingit erilist kasu, aga õnneks siis kaasleidur suutis lõpuks väga tugevat "punase heeringa" haisu ignoreerida ning sai lahenduse kätte.
Kümne paiku õhtul küll suhteliselt rahulik logida, kuid väga kahtlane oli ikka olla... nii palju aknaid... Aaret välja võttes sain tänu eelnevalt logide lugemisele kohe aru, et ka meil jäi pool esiteks maha. Õnneks on beebiporgand kenasti vihmavarjus ning ideepoolest peaks ka kaaneta kuivaks jääma, kui kellegil peakski õnnetus juhtuma. Mõistatus ise muide lahenes väga naljakalt - maadlesime üht- ja teistpidi, proovisime igasuguseid trikke ning siis ühel hetkel täiesti mõtlemata sain rohelise tule. Võiks isegi öelda, et olin täiesti sokis sellest, mis just juhtus. Aitäh aarde eest!
Sokkidega kuidagi ei suju aga väikese suunamisega sain jagu ning hommikul tööle minnes oli rahulik logida. Aitäh.
Kui juba öösel linnas olla, siis tuleb ka rohkem aardeid ära noppida. Teetöölised lappisid aarde lähedal asfaldit. Inimesi siblis ka päris palju ringi ja jõudsingi väravani. Natuke piilumist ja jäidki sõrmed aarde taha kinni. Suured tänud aarde eest.
Sokipoe aadressi sain teada juba ammu ning nüüd oli suur soov enne külma talve soojad kirjud sokid jalga saada. Võtsime suuna sokkide juurde ning saime logiraamatusse nimed kirja. Täname!
Tahaks nagu kirjutada teeoludest ja lehepuhuri mugudest aga las olla. Huvitav taaskasutus konteiner. Aitäh!
Mõistatust olin korduvalt ja korduvalt vaadanud. Lõpuks andsin alla ja küsisin vihjet. Naljakas, et väga palju nagu ette ei öeldud, aga lahendus tuli peale seda ikkagi kiirelt. Kuidas ma küll selle peale ise ei tulnud, jääb mulle arusaamatuks. Igatahes hea, et nüüd see täpp ka värvitud. Aitäh!
Oh sa süda. No kus oli alles sokke siin. Vaatad sellele tekstile otsa ja no midagi ei mõika. Paras sokikas tõesti. Kuskil sündmusel sai siis eri aardeid arutatud ning siis tuli see õige vihje. Ja siis said koordinaadid paika - lõpuks ju nii lihtne ja loogiline lahendus... Kõik siin elus ongi lihtne ja geniaalne. Välitööd ei kulgenud ka just kergelt. Olime juba loobumas ja peaaegu koju minemas, kui ühele vihjeküsimisele saabus vastus ning otsustasime veel õnne proovida. Konteineri leidsime, aga täiesti tühjana. Käepäraste vahendite abil saime sinna ühe logilehe jäetud. Peitjat sai ka asjast teavitatud. Tänud jällegi, oli tõesti paras sokk. Minu enda sokkide värvid väga kirevad ei ole, kuid leidub mõni üksik erand ka.
Oh seda sokki!
Sokivärviaarded tekitavad juba eos külma higi ja hirmutunnet, kohe ei taha lahtigi võtta neid vingerpusse. Eks mõnikord ikka hiir klikib ja siis hoiad jälle peast kinni ja mõtled, et miks pagan see riideese nii raskelt tulema peab.
Tegelikult sellega oli selline juhus, et ma katsetades suutsin nulli peaaegu õigesse kohta kirvetada - lihtsalt tundus loogiline koht. Aga et rohelisest tulest oli asi kaugel, siis viskasin mõtte nurka. Kui olime lahenduse jaoks mõne vihje saanud (ja siis pead vangutanud, et kuidas lihtsad asjad siin maailmas nii keerulised on), siis saime loa peaaegu kirvekohta logima minna.
Aga sellega saaga veel ei lõppenud. Täna õhtuhämaruses kohale jõudes pani vaatepilt kukalt kratsima - tundus, et silmapaare võib siin jälgida rohkem kui mitu. Natuke diskreetselt uudistasime, logide järgi välistasime kohti, tegime suuremaid ringe ümber nulli - ei jäänud seda porxi näppu. Jätsime asja sinnapaika ning olime valmis juba midagi muud katsetama, kui saime varemleidnult kinnitust koha osas. Egas midagi, läksime tagasi. Siis oli muidugi esimene koht kohe õige, kuhu silm sattus. Seda kuramust on pimedas ikka raske tabada!
Rõõmsalt sikutas Märten asja välja, õigemini esiteks pool sellest ja siis veast aru saades ka teise poole. Aga mida perimeetril ei olnud oli logiraamat. Tegime siis käepärasest paberist asenduse ning jätsime üsna ebatraditsioonilise porgandiga hüvasti. Olgu elu tal hea.
Kodus tegime omadele sokkidele ka pai - kasulikud asjad. Minul on lihtne elufilosoofia - mida värvilisem sokk, seda parem!
Aitäh!
Oh neid sokke. Eks need seda tüüpi aarded ole, mis oma aega ootavad ning üks hetk sobilikuks muutuvad. Mis huvitav muidugi, sest inimese jalad ju kehaosad, mis üks hetk oma suuruse leiavad ning siis enam-vähem terve elu sama suurust nõuavad… aga ju siis ongi nii, peab kasvama õigetesse sokkidesse. Kui kunagi ammu esimesele Sokikale sai sisse kasvatud, siis sellega siin läks nii, et veidi suured need on, aga õnneks õiget numbrit kandev inimene väikese vihje poetas. Edasi paar punast geokontrolli suutsime toota, aga selle eest lõpus Kärt kiiresti edukas oli - kõht oli tühi, ju siis beebiporgand kutsus. Peitjale aitäh!
Mai nimetab mind haiglaseks sokikogujaks. Mul on kapis 5 karbitäit sokke ja ma aegaajalt vahetan sahtlis olevate sokkidega välja, tavaliselt siis, kui ma tahaks neid juurde osta :D Nii palju on maailmas ägedaid ja toredaid sokke, mida kõike tahaks. Õnneks ma tahan ainult kvaliteetseid sokke ja igasugust sokipahna kokku ei osts. See teeb minu haiglase sokikogumise veidi paremaks :D Aardega on nii, et kui ei nügita, siis oleks see veel lahendamata aga kuna päeval uuriti ja anti ka pisike vihje, siis andsin õhtul Maile lahendada, sest mina ei saanud hakkama esimese korraga. Huvitav aardetopsik, nägin sellist esimest korda. Kaval. Aitäh!
Täpp seisis kaardi oeal juba mõnda aega. Leitud ja logitud Tänud
Kuna päev oli juba pikale veninud ning lootsime mingi kiiremat sorti drive in'i teha. Valisime siis Kiska, kuigi natuke ikka jalutada tuli. Nullis aga ootas meid julm rahvamass, nii et loobusime kohe. Järgmiseks valikuks osutus see aare. Me olime selle juures korra varem juba failinud, kuid otsustasime uuesti proovida. Hästi läks, suht kiirelt hakkas aare silma. :)
Nimed kirja ja koju!
Aitäh peitjale!
Leitud, logitud. Lahendus oli keeruline, lõpp mitte nii väga. Aitäh!
Segane värk, eesti keeles on väljend sokki ajama, venelannast müüjalt poes ei tahaks uurida, kuspool teil sukad on? Lahendus oli ka keeruline. Sattusin isegi tupikusse. Lõpuks sain aru, et kuigi mulle proovitakse midagi kokku sokkida, siis lahendus peab ka ju olema. Lahendus oligi. Maivõi, jälle löödi tool alt ära.
Tunnen kaasa lapsele kellele tuuakse sussi sisse porgand, see on räige inimõiguste rikkumine. Pääskülas sitsib veel mingi sokk, üle poole aasta pole viitsinud seda uurida, pihta ei saanud isegi 100 pommiga.
Varjualuse leid oli väga kerge võrreldes lahendusega. Sellist tüüpi konteineri leidsin esimest korda. Aitäh soki silmini pähe tõmbamise eest!
Alguses hakkasin mingit keerulisemat teooriat aretama, aga õnneks aidati õigele teele. Aitäh!
See on juba tükk aega kõige kodulähedasem lahendamata mõistatus ja iga kord kui aarete kaardi lahti teen, vahib see täpp mulle vastu. Mingi aeg püüdsin seda sajal erineval moel lahendada, siis aga heitsin kõrvale, kui lootusetu juhtumi. Teatud aja õnnestus seda tunnet isegi kannatada, aga siis hakkas jälle närima.
See logi läheks vist ilmatuma pikaks, kui ma kogu info siia kirja paneks, mille ma lahenduse otsimise käigus läbi töötasin. Ma võin vist hakata korraldama loenguid sokkidest ja nende tootmisest. Olen ennast kurssi viinud kogu vabriku sortimendiga, tutvunud kasutatavate materjalide ja sokikudumise masinatega. Võin teile tutvustada ka ettevõtte viimase aastate majandusaruandeid, müügivõrku, rääkida töötajate arvust ja omanikeringist jne
Ühel järjekordsel sokiõhtul tutvustasin vaid murdosa oma lahendusideedest peitjale ja sain teada, et ma tegelen räigelt ülemõtlemisega. Nojah, minu puhul täitsa tavaline ja julgen arvata, et juba krooniliseks muutunud haigusjuhtum ;)
Ühesõnaga tõmmati mu lennukad ideed rasvase joonega maha ja suunati argisemate asjade juurde. Kui ma nüüd uuesti mõistatusse sukeldusin, siis olid lips-lops numbrid käes, kuid endiselt ei suutnud ma oma aju uskuma panna, et nii lihtne see lahendus ongi. Jätkasin veel ilmatuma aja ja tegin läbi kõikvõimalikud ülesanded, mida kirjeldusest välja andis lugeda. Lõpuks muidugi tuli naasta algusesse ja vaadata tõtt rohelise geokontrolliga.
Tunne oli selline, et kas tõesti oli vaja leiutada kosmoselaev, et liikuda sellega kõrvaltänavasse? Kuna aardeni oli vaid napid x meetrit, siis tegime kogu selle jama peast välja tuulutamiseks kohe 10 korda x meetrise jalutusringi. Selle käigus sai muidugi logitud ka aare, mille välitöödeks kulus umbes 2 sekundit.
Mis ma siis kokkuvõtteks oskan öelda? Tegelikult meeldivad mulle rohkem sellised aarded, kus kodutööd on 2 min ja välitööd 2 tundi. Seekord oli küll kindlalt vastupidi, aga ega peitjat ei saa ka selles süüdistada, milline minu ajuehitus on.
Aitäh, oli meeldejääv sokk!
Kunagi suvel sai see sokikas ära lahendatud. Nüüd oli aarde kanti ajsa ja otsustasime selle ära logida. Aga algajad nagu me oleme, ei leidnud me taskust pastakat. Õnneks läheduses oli kirjatarvete pood ja saime sealt maailma parima pastaka.
Sikud-sokud-sukad-sakud, oi kui palju ma seda geokontrolli piinasin. Aga noh, vähemalt sai porgand leitud.
Pikema rattasõidu viimane aardeleid. Esimesel katsel olin siin liiga ninapidi nullis kinni ja siis jäi leidmata, nüüd kiire leid.
Palang ikka oskab sõnu seada ja tähelepanu sokilt sukale juhtida. Nüüd sai ette võetud ja logimas käidud. Tänan.
Alanud päevast sai ootamatult poolik geopäevake, kui mind Ouroborose nullis kabinetist välja suunati. Asusin teele punkti suunas, kuhu seni üksi pole tahtnud minna. Täna siis logitud. Lahendus oli muidugi põnev sokkidega hirmutamine. Huviga uurisin ka pakutavat sukkade valikut. Sokile on tänase seisuga väike auguke tekkinud, jagasin peitjale parandada. Tänud peitjale.
Polnud varem jõudnud külastada, nüüd nimi kirjas, tänud :)
Jama lugu, kui sahtlis valdavalt igavat värvi sokid on. Kirjeldust lugedes jäi üle vaid kadedust tunda, et peitjal ilmselt palju põnevam sokivalik kodus on ja mitte sokkigi ei saanud aru, kus see porgand olla võiks. Natukeseks ajaks peitsin mõistatuse sokisahtli põhja, aga ronis teine sealt ikka muudkui välja (nende sokimõistatustega on juba selline häda, et püüad küll unustada, aga muudkui avad ja sulged..).
Lõpuks leidsin mõned värvilised sokid, proovisin jalga natuke totakaid triibulisi sokke, samal ajal üritasin meenutada, kust ma need kunagi sain;), katsetasin ka rahvussümbolitega sokkidega, tundus juba täitsa lootustandev, aga mõistatus lendas siiski jälle sokisahtlisse. Süüdistasin sokikolli, kes ilmselt on minu helgete ideede sokid pihta pannud.
Sokimõistatus avanes aga ühel päeval muidugi taas, ja siis see juhtus, sokivärvid muutusid järsku eriti erksaks. Ahhkrt, neid sokke ma ju kunagi proovisin, ilmselt oli aga tookord vasaku jala sokk paremas ja vastupidi. Sokk lugu.. veidi kahjugi, et lõpuks väljas see porgand(?) kiirelt leitud sai. Aitäh!
Selle sokika läbi puremiseks kulus ei rohkem ega vähem kui pisut alla kahe aasta. Nime oli logiraamatusse isegi natuke kurb kirjutada, sest kogu selle aja jooksul on selle aardega mingi side tekkinud. Õnneks on siin Tallinnas paar peavalu veel. Aitäh, et sain end mõneks ajaks täieliku sokieksperdina tunda!
Selle lahenduse jaoks sai natuke vihjeid küsitud ja lõpuks ka lahendatud. Tänud peitjale.
Sokid on ikka tore teema, minule meeldivad triibulised, tean inimesi kellele meeldivad villased, millised meeleolud tekivad kui näed kedagi, kellel jalas vaid sokid? Sokid on alati erutavad, lahedad, ilusad, soojad. Misiganes värvi nad ka pole ja kes neid kannab. Piia proovis erinevaid sokke jalga, kuni oli selge kuhu nendega minna, mina olin kaasas.
Teatri külastuse eel sai lähim aare välja vaadatud. Lahendus algas paraja sokiga.. jätkus sukaga ning siis jooksis säär lahti. Läksin võtsin tassi teed, vahetasin sokid ja alustin otsast peale. Selle tulemusel õnnestus isegi midagi kokku meisterdada ja ootamatult roheline tulemus saada. Kohapeal läks oluliselt kiiremini. Täname.
Raskelt tulid need read mida siia logisse lisada. Korduvalt tuli Del nuppu all hoida ja algusest alustada. Sellist sokki on siin ikka kokku keeratud, et võtab kohe kukalt kratsima. Õnneks teisel ringil nurgast nokkima hakates, sai ka geokontroll esimese pauguga pihta lastud. Kui aus olla, siis käisin üht teist aaret otsides seda isegi korra kirvega vehkimas aga tuli välja et eksisin ainult 80 meetriga. Täna tekkis ka juba korra lootusetuse tunne. Kuna superlehmast pidin alles mõned hetked tagasi tänu paadunud longero-vendade tuimalt mööda jalutama, siis ei tahtnud siit enam leiuta lahkuda. Jäin ikka nulli liiga kinni ja see hoidis mind pikalt vales kohas tegevuses. Kui klapid silme eest ära sain, siis tuli ka leid lõpuks.
Tänud.
Kuna varem pole kohapeal käinud, siis siniseid nägusid ei ole siia ka ladunud. Aga mõistatust on nelja aasta jooksul ikka kümmekond korda uuesti vaadatud. Vaadatud ja sama targalt jälle kõrvale heidetud. Jube raske ikka :o) Suvalisi teooriaid rakendades piinasin geokontrolli päris kõvasti enne kui saabus päev, mil puhtalt geokogemuse põhjal ootuspärase lahendini jõudsin. Sokkide värv - mu meelest igatahes punased ja heeringasoomusemustriga :o) Aitäh!
Kui esimest korda seda mõistatust lugesin ühinesin väikese lapse arvamusega. Siiski kunagi see õnnestus lahendada ja ei olnudki kuigi keeruline. Nüüd oli võimalus välitöö teostada ja logi kirja panna. Tänud sokikudujale.
Ega see mõistatus lihtsalt ei tulnud, kaks korda jõudsin ta omast arust peaaegu õige lahendusega nurka visata. Kolmandal katsel jõudsin lõpuks kontrollile meeldiva lahenduseni. Topsi endaga läks õnneks oluliselt lihtsamalt. Tänud peitjale!
Alati on mingi reha rohus. Olgu siis sokk või mitte. Mõtled ja mõtled ja midagi aru ei saa , ja ALATI jääb taipmata sama asi,mida võiks ja peaks tegema - mitte üle mõelda. No aga see ongi ju enamasti mõistatuste eesmärk - panna inimesed tegelema asjadega päevadeks, selle asemel et 5 minutiga vastus käes oleks. Nojah. Käisime siis Mariga kohapeal ja logisime ära. Tehtud. Aitähh ka
Täiesti lihtne mõistatus. Alustasin mitu talve tagasi. Sokkide kudumisega. Siis tegin tehte: (Ühe aasta kootud sokkide arv + keskmine silmuste arv) / varraste arv + keskmine ridade arv – meriinovillast sokkide arv + õhukeste roosade sokkide arv³ + (suurte kirjude sokkide arv – ühevärviliste beebisokkide arv) / roheliste polüamiidi sisaldavate sokkide arv + √ jõuluks kingipakki pandud sokkide arv – omale jäänud sokkide arv; (Viimasel aastal kootud sokkide arv x kulutatud lõngakerade arv + lambavillast paksude sokkide arv) x triibuliste sokkide keskmine pikkus cm – pooleli olevate sokkide arv – alpakavillast sokkide arv² + mustriliste sokkide arv – siniste viskoosi sisaldavate sokkide arv - tänaseks aukudesse käidud sokkide arv;
Ja kui see kõik sai jutumärkidesse panna, oligi koordinaat käes.
Lihtne. Kaks talve, hulga sokke ja porgand leitud. Tänud.
Sokke sai selle mõistatusega ikka täie raha eest. Igasuguseid sai proovitud, enne kui koordinaadid end ilmutasid. Aitäh, lõpuks sellega ka ühel pool!
Eks sai nende sokkide sorteerimisega mitu õhtupoolikut ära sisustatud.Mõtetele valu andes sai igasugu põnevaid sokiteooriaid välja mõeldud,kuid õige paarini kahjuks ise ei jõudnud.
Päeva toimetamiste sisse sai väike kõrvalepõige planeeritud ja nimi kirja pandud.Tänud!
Sai seda mõistatust kunagi vaadatud, aga tundus täielik sokivärvikas ja väga ei hakanud süvenema. Nüüd mõni päev tagasi võtsin uuesti ette ja endale üllatuseks lahenes see kuidagi eriti kiirelt ja lihtsalt.
Ega ilma abita ei suutnud mõistatada. Lõpus tuli tükk aega mugude järgi oodata, kui ühed läinud siis kohe tulid uued. Lõpuks ikka leidsin.
Selle aardega läks igat pidi üllatavalt lihtsalt :) Tänud!
Küll oli ikka maadlemist nende sokkidega enne kui värvid paika said. Meie täname peitjat!
Meilgi oli see kuskile sahtlinurka vedelema jäänud. Kuna keset nädalat tööle ei lubatud minna, toppisime paar aaret kotti. Aare korras. Täname.
Ma ei teagi, miks ma enne seda lahedat aaret lahendanud pole. Juba lugemisel kiskus nägu muigele mõttest, kui tore sellist aaret teha oli. Lahendus oli mõtestatud tegevus, nii et sisu vormile ei vasta. Kellel tegemata, tõmmake soojad laamavillast vanaema tooted jalga ja andke mõtetele valu. Tore aare tahab rohkem leidjaid kui Anne ja mina. Ma ettepoole ei vaadanud. Tänan!
Ah, et sellised erivärvi sokid on siis igapäev Palangul! Loodan siiski, et mitte vasakus punane angoorakas ja paremas kollane lambuke pole aga mis me siin ikka räägime, Päälinna mood ja see võib nii üht koma teist sisaldada. Raudpolt, järgmine kord piilun. Mina marrsisin kohale valgete karvaste koerakarva sokkides, saapad olid ikka ka... Tänud, imetore lahendus, see viimane oli mul õige!
Kui kätte jõuab õhtu ning lapsed on magama läinud, tekib emal ja isal alati võimalus veeta vaikselt kvaliteetaega ning üksteise seltsis mõnuleda. Nii istusimegi meie kaks õhtut tagasi üks ühes ja teine teises toanurgas. Kristiin vaatas süvenenud pilgul oma nutitelefoni ning mina lappasin GP mõistatusaardeid. Nii nagu looduses, kus isasloomad on värvikirevamad, et emasloomadele muljet avaldada, tagusin ka mina rusikaga alfaisase kombel vastu rinda ja ütlesin, et kohe lahendan ära sokivärviaarde nr 2. Asusin siis joonekesi tõmbama, ringikesi vedama, sõrmedel kalkuleerima ja kõiksugu teooriaid välja mõtlema. Kristiin tõstis korraks pilgu telefonilt ning süvenes siis seekord otsima seda sokiaaret, mis tol õhtul sellist elevust tekitas. Mina jätkuvalt kalkuleerisin, geokontrollitasin. Kristiin vaikselt muigas ja kritseldas midagi paberile. Käis vahepeal 4 korda last pagama panemas ning teatas siis võidurõõmsalt, et olemas. Mul jäi karp päris lahti. Mis pagan. Kuidas nii? Mina pidin ju lahendama ning olgugi, et võimalikud peidukohad olid üle Eesti laiali, uskusin, et lahendus oli mul käeulatuses. Geokontroll näitas Kristiini tulemusele rohelist tuld. Tore õhtu küll...
Täna hommikul käisime siis nullis otsimas. Liigse mugukoguse tõttu jäi asi pooleli. Õhtul, kui laps jälle magama oli pandud, tekkis mul tõsine georahutus. Embasin naisperet ja ütlesin, et pean järgnema ürgsele kutsele. Kihutasin nulli ning pärast mõningast uudistamist leidsin ka logiraamatu.
Tänud peitjale! Üks äraütlemata tore mõistatus, kus ülemõtlemisega kaugele ei jõua.
Tegelikult pidime hommikul hoopis Paidesse minema aardeid otsima. Kuna vihma kallas, siis veetsime aega toas mõistatusaardeid lahendades. Hiljem oli juba liiga hilja ning võtsimegi siis need lahendatud ette ka kohe.
Õnneks lahendus ka see. Logid aitasid kõvasti kaasa. :)
Aarde juures selgus, et see mõmin, "kas sul on khpfhmkmõmmmõmm kaasas?", oli tähendanud, et kas sul on pliiats kaasas? :D Muidugi ei olnud, geps oli kaasas! Tegime tiiru veel teise aarde juurde ja hiljem tagasi logima. Jälle üks pind kaardilt kadunud, tänud!
Sokid olid juba ammu sorteeritud, noppisime siis aarde. Aitäh!
Umbes paar kuud tagasi käisin katsetamas. Siis tekkis tunne, et koht oli ikka vale kuna kõik sokiaugud said läbi uuritud. Eile sattusin sealt juhuslikult mööda sõitma ja kuna sain kinnituse, et ikka peab seal kusagil olema, siis proovisin uuesti. Seekord ei läinud mõnda sekundit ka kui karbike oligi käes :) Kuldne õigustus igale õigele geopeiturile: seda lihtsalt ei olnud seal eelmine kord kui ma otsimas käisin. Ei ole siin mingit geopimedust :)
Logged as KTM (Kilpert Tell Mrs Tell MikaS). Not so easy, but solved. Tftc
Selleks ajaks kui ma mõistatuse ära lahendasin olid kõik kaminale riputatud sokid juba auguliseks käidud ja kaminas ka tulehakatuseks ära põletatud. Kohapeal võttis nõutuks. Määrisin omajagu sõrmi kuni leidsin igati loogilisest kohast ühe toreda beebiporgandi. Logiraamat lausa hüppas välja suurest õnnest. Tänud!
Mõistatus lahenes väikese müksuga. Leid tuli kiirelt. Päris FTF-i tunne tuli peale, kui logima hakkasin :D. Tänud!
Paistab, et nooremad poisid peavad ikka ema või göölfrendi käest porgandikäitlemiskoolitust võtma :) Miku-Jaanika käideldud jupp oli objektil alles, Liivo oma mitte. Tahtsin piirduda üksnes mehhanismi vahetusega, aga tuleb välja, et eri firmade porgandid omavahel ikkagi kompatiiblid ei ole. Seega asus teenistusse uus, roheline porgand uue logirulliga. Pliiatsit endiselt ei ole. Olge siis mõistlikud seal selle porgandiga jahmerdades!
Mõistatus vaevas ikka väga kaua. Aga lõpuks ikka lahendus, lihtsalt, nagu ikka seesugused. Nulli lähedalt leidsime sobiva suuruse ja tooniga porgandijupi, mida kepseldes autosse logima läksime. Siis selgus, et leitu oli vaid porgandikoor ja sisu puha pihta pandud. Laiendatud otsingud rohkem kraami nähtavale ei toonud, nii ei saanudki kaks poolt omavahel kokku. Lisaleht ja zntargiga osa said peidukasse tagasi.
Ei meeldi mulle eriti need värvilised sokid. Või noh, tegelikult oleks õigem öelda, et ei meeldinud. Sest peale selle aarde leidmist on mulle värvilised sokid meeldima hakanud. Eriti on hakanud mulle meeldima just sellist värvi sokid nagu pildil näha. Aga mis sellest ilusast värvist siin ikka heietada, räägin parem sellest, kuidas ma selle aarde siis lõpuks üles leidsin.
Esimest korda, kui seda aaret nägin, siis loomulikult - nagu kõik teisedki - võtsin ma lahti kaardi ja veel mõned programmid ning hakkasin igasugu jooni vedama ja suundasid arvutama jne. Tulemus oli 0, no ei saanud mina loogikale pihta.
Nüüd siis paar nädalat tagasi vaatasin uuesti värvilisi sokke ja proovisin jälle triipe tõmmata. Ei ütleks, et ma just vähe selle peale aega kulutasin. Nii tore oli näha, kuidas meil siin terves Eestis ikka nii palju värvilisi sokke leidub. Aga kuidas see kõik mind siis leiuni viis? Õige, ei viinudki :( Aga mine tea, võib-olla natuke oleks nendest joontest siiski abi olnud kah. Igatahes, triibu tõmbamine ei ole minu rida, hakkasin hoopis laevade pommitamist mängima. Siin Tallinnas pole ju palju kohti, kus see aare võiks asuda :) Võtsin appi Google Streetview ja hakkasin pihta. Olin jõudnud vist mingi 6-7 pommi heita, kui ilmutas ennast geojumal ja süütas geokontrollis rohelise tule. Et, mis, päriselt vää? Igaks-juhuks proovisin veel… jah, ongi roheline. Ma ei ütleks, et see lihtsalt tuli ja ma veel siiani ei tea, kuidas see oleks pidanud teisiti tulema. Aga loodetavasti teab seda siis peitja ise.
Täna oli aeg küps ja ma otsustasin sinna porgandisse oma nime saada. Väljas oli tõeline geopeituri ilm: sadas ladinal vihma ja oli kõva tuul. Et asi oleks veel ekstreemsem, siis läksin jala. Ainus asi, mille pärast ma muretsesin, oli see, et kuidas ma logiraamatut logimise ajal vihma eest kaitsen. Küll ma kohale jõudes ikka midagi välja mõtlen. Pool teed oli käidud ja ma olin läbi märg, kuivad olid vist ainult mu värvilised sokid (mustade triipudega mustal taustal). Aga ma jätkasin siiski teed. Vahepeal kasutasin enda kuivatamiseks ka natuke ühistransporti. Kohale jõudes leidsin ma aarde pool kogemata, sest päris sealt ei olnud mul plaanis seda otsida. Krahmasin porgandi pihku ja läksin vihmavarju otsima. Kuivas kohas panin oma nime kirja ja sokutasin porgandi tagasi. Nüüd oli veel mõte, et kas mu värvilised sokid ka tagasi jõudes kuivad on…
Aare ise minu meelest päris komplektne ei ole, aga sellest peitjaga privas.
Igatahes tänud peitjale selle värvilise aarde eest!
Antud aare on mul juba pikemat aega olnud pinnuks silmas või peaks ütlema palgiks ;) Võib isegi öelda, et igakord kui sokke jalga panin või jalast võtsin jooksis aardekirjeldus silme eest läbi. Küll olen proovinud erinevaid teooriaid ja meetodeid, kõikidest ei julge rääkida ning mõnda ei mäletagi enam. Viimase aja leiud aga torkisid seda pindu aina sügavamale silma. Eilne õhtu sai veel paari teooriat proovitud, kuid jällegi ei midagi. Abi ei tahtnud kohe üldse küsida, tundus ju nii lihtne. Ma ei tea kas asi oli hommikul jalga pandud sokipaaris või tööle minnes poeletil nähtud sokkides, aga nii kui tööle jõudsin oli üks teooria olemas. Teooria mis sai kinnitust. Päev sai ilusa alguse. Õhtuks organiseerisin sõbra kaasa ning aardeni jalutades arutlesime erinevate konteinerite üle. Võib öelda, et mul oli õnne see ära aimata. Kohapeal käis aga koerte jalutamine ning ka koordinaat ei hiilanud. Peale õigete kohtade vaatamist tekkis juba kerge kahtluse uss, et kadunud. Õnneks suutis sel hetkel Raul aarde kätte saada ning õhtu sai ilusa lõpu. Aitäh selle mõistatuse eest ja nagu ikka tuleb endale tuhka pähe raputada- ei maksa üle mõelda!
Sokkides tuhlanud olin ma juba nii-nii ammu ja kenasti koordinaadidki endale ära salvestada suutnud, et nüüd vaatasin, kui vasikas uut väravat... Et kuidas seda kirjeldust küll süüakse??
Nii tegingi teadja näo alguses pähe, et ma tean küll, aga kriipsugi ei ütle. Õhtu ju pikk ja pusige koogi-kohvi-joogi kõrvale ise, kuidas tulemuseni jõuate.
Ja sukeldusin ise tähtsa näoga oma kohvitassi... Üritasin vagusi oma märkmetest aru saada. :D Lõpuks mul õnnestuski mälus sobrades aru saada. Pean tunnistama, et kambaga said nad ikkagi suure ringiga õigele lahendusele ka pihta. ;) Jäi vaid nõustuda, et jah, seal ta vist on jah.
Uuel hommikul saigi õigesse kohta jalutatud ja see beebiporgand oma nimega varustatud. Ja nii kurb, kui see ka pole, oli aeg otsas ja tarvis hoopis ühe teise porgandi peale tormata, et läbi uduhalli Eesti koju kihutada...
Aitäh peitjale ja suur aitäh kaaslastele, kes mu sünnipäevapeo vahvalt ära korraldasid! Oli soe ja õdus olemine! Järgmise korrani!
Kollektiivne arvutamine eelmisel õhtul viis lahenduseni :) Välitööd läksid ladusasti- ja ka logi sai kiirelt kirja. Tänud kogu seltskonna poolt :)
Miski aeg tagasi sai selle mõistatusega hullu vaeva nähtud. Miski nädala jagu tagasi võtsin korra veel ette ja vajalikud numbrid joonistusid muretult paika. Geokontroll näitas rohelist ning sain selle välitööde ootele panna. Kohapeal GPS veidi tiirutas aga konteiner jäi üsna kiiresti näppu. Täitsa mõnus teostus, tänud!
Lahendatud sai mõistatust üsna tükk aega tagasi. Mingitel arusaamatutel põhjustel tundus meile, et oleme oma lahenduskäiguga väga metsa pannud, nii see jäigi paremaid aegu ootama. Tänaseks oli plaanis "kesklinna kolmnurga" külastus. Siis tekkis mõte, et otsiks sokkide lahenduse uuesti tolmu alt välja ning vaataks uuesti otsa. Väike toksimine ning lahendus andis rohelise tule, näe oligi ajaga paremaks läinud :) Kohapeal oli meeldivalt kole ilm ning selletõttu väga vähe mugusid. Logitud. Tänud peitjale!
Selle mõistatuse lahendamisega sai aju vigastatud kõvasti rohkem kui vaja oleks olnud. Tegelikult olin ma üsna õigel teel, aga üks pisike samm jäi siiski puudu. Lõpuks kui peitjaga nõu peetud, siis sain geokontrolli põhja lastud. Täna jõudsin lõpuks logimiseni. Väga lahe konteiner, mulle täitsa meeldis kohe. Aitäh peitjale.
Ei tea, miks juhtub vahest ka peale mitmesajandat aardeleidu, et tekib tahtmine kükitada nullis maha ja nui neljaks peab aardekonteiner siruulatusse jääma.
Kuna olin seal juba mitu korda käinud, siis hakkasin lahtuva põnevuse tekitamiseks nuputama, et milline konteineriks sobiv ese eelmistes logides kirjeldatuna mõnel ilmatu kaua tühjaks saab, samas kui teisel kaob sisu kiiresti. Ja kujutad pilti, mõtlesingi teel aardeni välja! Paistab, et mul on veel viimased kümme IQ punkti alles, võin siiski peitust edasi mängida.
Päev 1. Aare avaldus geopeidu lehel. Ükski lihas ei liikunud
Päev peale esimest. Mõni lihas liikus, enamus ei nõkatanud.
Pool aastat värskest aardest ja hakkasin vaikselt Meelisele kurtma, et ega ometi... ning sain vastuseks, et ometigi.
Mõni nädal tagasi käesolevast hetkest. Käisin saadud numbritel asju näppimas, tulem nullilähedane.
Nädal tagasi käisime Meelisega saadud numbritel asju näppimas. Näppimiseks see jäigi. Kirjutasin peitjale, et loll olen... palun abi. Selgus, et jumala vales kohas sai otsitud. Koordinaat ei hiilga just täpsusega.
Täna. Läksin meelevaldsesse punkti ja logisin. Edaspidi kannan sukkpükse.
Seda mõistatust olen aeg-ajalt avanud ja siis jälle ruttu kinni pannud – no kosmos, mis kosmos... Eile Reigo pooleldi naljana õhku visatud “selle peaks ära lahendama” pani erinevaid teooriaid läbi arutama, kuhugi need muidugi ei viinud…kuni mingi hetk, kui teema juba maas oli, tekkis mõte, mis täiesti ootustevastaselt osutus õigeks. Päkapikud võtku neid sokke ja nende mahapudistatud pabereid...:D Huu…ja varsti on jälle detsember…:D
Veel üks eile lahenduse saanud mõistaus, mida siiani lähemalt vaadanudki ei olnud. Proovisin siis sokke jalga ja leidsin sobilikud. Täna läksin Männiku aarde lähedal mudaseks saanud sokk jalas logima. Asi vonks!
Kõik klappis, isegi silmadel olid klapid. Pime geopeitust ei mängi.
Oligi vihma varjus. Kohe-kohe otsad andev geps jooksutas kah siia-sinna. Üks tädi isegi vaatas, et mida kuradit ma seal teen aga rahunes kui eemaldusin. Tagasi tulles peiduka juurde ei olnud kedagi liikumas. Aare nüüd porgand just ei ole aga muidu korras. Tänud.
Viimasel ajal tuleb pidevalt peitjate sokisahtlites tuhnida. Küll on tüütu. Samas, mõned mustrid hakkavad juba korduma ka. Näiteks:
Tüürimehe pildiga puuvillased sokid "Keeran täiega!";
French Connection (FCUK) eksklusiivsete sokkide hiina odavad koopiad (brändinimi anagrammina)
Metallist tugevdatud ninaosaga sokid "Vänta aga!"
Kulturistipildiga sokid "Võitmatu" (keskmine T-täht kulunud loetamatuks)
Päikselised sõbrasokid "Vastik kollane täpp"
Vettpidavad sokid "Märg unenägu", PVC kattega
Metsseakarvadest voodriga sukapüksid "Nalja nabani"
Punase ja valge säärega narrisukad "Why so serious?"
Topsiku kõrval passis üks Starmani kaubik, kohe kuidagi ei saanud käppa külge ajada. Mõni teine kord uuesti.
Muide, mina kannan musti õhukesi sokke kirjaga "Meelis".
Tänane teine vigade parandus. Porgand näpus ja tuju hea.
GP 1031 / GC 1248
Jalavarjude teemaline sinine geoesmaspäev. Esiteks KINGitus kõige laisemale järgmiseks SOKIvärvi. Seekord oli Leida Lihtne.
Mõistatus lahenes juba avaldamispäeval, aga kui kohe ei tule, siis aega küll. Nii ka seekord. Keset külma talvepäeva oli paras aeg logida, kõigil nii kiire, et pole aega kusagile mujale vaadata kui oma nina ette. Aitäh toreda mõistatuse ja aarde eest.
Kodutöö oli ilusasti tehtud ja leid tuli päris kiiresti. Külma ilma tõttu ei olnud ka segavaid mugusid.
:)
Mõnus mõistatus, kus andis ikka tõsiselt kõrgelt üle mõelda. Välitööd said pimedas tehtud.
Ma olin absoluutselt kindel, et mõistatuse lahendus on palangulikult lihtne. No nagu alati. Aga kuskil on ilmselt ka mingi alttõmbav nõks. Kah, nagu alati. Pusisin, susserdasin, tõmbasin kaartidele jooni, vaatasin kõik maatükid üle ja muigasin nende nimede üle ja üritasin sealt mingeid salapäraseid koode leida, uurisin, kuhu need suunad (mis pole kunagi mu tugevam külg olnud) näitavad ja muigasin taas. No ja kõik muidugi asjata. Mitte kuskilt mitte mingeid numbreid või viiteid välja ei tulnud. Kurtsin lõpuks oma häda Hannole, kes (ma oletan) naeris ilmselt mürinal, kui kuulis, mida ma kõik teinud olin (ja mida veel plaanisin teha) ning soovitas hoopis sokilõngal silma peal hoida. Möh. Tõepoolest, mulle kohe meeldib, kui küsid geopeiturilt vihjet aarde kohta ja ta räägib nii oraakellikult, et vihje tuleb niisama hägune nagu mõistatus ise. Igatahes kui ta mu vihapurske (mida ma tõesti pean kontrollima hakkama) peale andis juba otsesema vihje, asusin tööle. No ja ei saanud midagi head sealt. Siis ta proovis ise ja sai sama hea tulemuse, mis minagi. Kuniks tema uuris, mis viga on, suutsin vahepeal ise siiski õige lahenduseni jõuda. No tõesti - vihjet andev geopeitur, kes ise ära unustab, kuidas asi tegelikult käib, on tõesti miljoneid väärt.
Aga asi oligi tõesti nii lihtne, nagu ma alguses arvasin ja "palangu"-nõks oli muidugi ka sees. Seepärast mulle ta aarded meeldivadki. Noja Hannole ka muidugi aitäh, tegelikult. Ilma temata oleksid mul pooled mõistatusaarded lahendamata.
Välitöödel oli tunduvalt lihtsam. Konteiner on lahe, isegi tahtnud sellist kasutada, kuid nende tühjakssaamine võtab neetult kaua aega.
Võtsin selle aarde ka siis lõpuks ette. Mõistatus osutus üllatavalt lihtsaks. Beebiporgandki ei jäänud pilgu eest varju. Ja Suva sokke võin soovitada - väga head! :)
Uhke nimega sokid on nüüd selged. Mulle omale meeldivad igasugu piltidega sokid ja põlvikud, aga et neil nii uhked nimed ka on.... Alguses tegime ikka keerulisemat teed pidi kuid siis lõi Merilyl veel üks lisalambike põlema ja võiski logima minna. Õhtu oli külm, mugusid polnud sugugi segamas. Aitähh!
Kord jõulude ajal pani üks tuntud geopeitur aknale ühevärvilised sokid ja kadus põhku kui tina tuhka. Täna valves oleval geopäkapikul hakkas paha – sellist lehka polnud ta ammu tundnud. Lõpuks leidus lahendus - zntargiga pesulõks. Ninale. Hommikul vaatas geopeitur pikalt oma akna vastas seisvaid sokke, siis veel pikemalt aknast välja ja plahvatas täiega: mine sa ka p***e, peitja! Kust mina tean, mille järgi sinu sokid just täna lõhnavad.
Kõik need Sokimehikese tooteartiklid, laoseisud, sokivärvide RGB-värvikoodid, katastrikoodid ja lõbusad nimetused, igasuguste erinevate asjade loendamised, kauguste mõõtmine-projitseerimine ja mis kõik sai ära proovitud. Lõpuks aitas ikka vana hea pitsa. Just selle söömise ajal pärast Lilleküla aarde hõlpleidu lahendas Marje sellegi mõistatuse ära. Tore, kui on sõpru, kelle jalad ei haise ja kelle pea lõikab.
Täna kasutasime oma sisemist zntarg-jõudu, et seegi aare üles otsida. Oli seal, kus olema pidi. Sobivalt seonduvas, kuid küllap kirvetamatus kohas. Üks hais pealinnas jälle vähem. Aitäh!
Mõistatusega läks nagu läks, häbi endale :( . Aare ise aga kiirelt leitud ja logitud. Aitäh!
Täiesti konkreetne jutt aarde kohta, ei mingit sokkimist nagu aegajalt ikka juhtub. Kohapeal läks palju kauem, et midagi leida. Aitas üks mittebiilne kodanik, kes pidi ühesuunalisel teel ikka vastasuunas liikuma. Tema auto tuled näitasid õigesse kohta korraks valgust aga selles piisas. Aitäh.
Esimene katse otsida keset päeva oli lootusetu, öösel pärast Lilleküla minisündmust läks leidmine kiirelt. Mõnus mõistatus ja natuke sai nalja ka netiavarustes surfamisega. Tänud peitjale!
Tore on lugeda, et kõigil on nii pagana lihtne olnud selle aardega. Meil oli ikka kuratlikult raske nendes sokkides möllates(hea, et nad kõik puhtad olid vähemalt). Targu sai kohe algul peitja eelmisi aardeid meenutades eemaldatud kõik liigne aga mis edasi? Kas sokkidega teha padjasõda? Nutta peitja rind märjaks? Või tuima pilguga põrnitseda? Eks edu tõi viimane aga kodus pidid kõik kikivarvukil käima k.a. mu pea 60 kg pitsu, kes hambaid irevile ajades veel omakorda mind pilkas ja demonstratiivsel haigutas. Ja sina, Hannes, kilkad mu A ja O logis...mhhh...vaata peeglisse parem. Peale hunnikut päevi ja tunde oli muidugi endal ka narr olla kui lahendus vastu põrnitses aga eks samas oli ka väike rahulolu hinges. Aarde paik tundus aga siiski kärmet reageerimist vajavat ja nii täna logimine tuligi ette võtta. Loodan, et konteineri tühjendamine peitjalt väga palju osalemist ei nõudnud...täitsa uus variant minu jaoks igatahes selline peidutünn. Tänud, et sundisid sokimajandust revideerima!
Kui aarded ilmusid ei uskunud ma oma silmi, kaks ühenimelist aaret kohe ja sokid, hmm, värvilised veel pealekauba :D . Ega ma siis kohe tähelegi pannud, et üks aare ühes ja teine teises linnas asub. Hakkasin siis vaatama ja mida ma näen, puha tuttavad sokid reas, endalgi sahtlinurgas teisi omajagu. Tirisin siis oma sokisahtli välja ja asusin sorteerima. Tekkis mitu kuhja ja no ilmselgelt oli mingeid sokke liiga vähe. Ja aeg nii hiline. Midagi polnud teha, sokke see päev kuskilt juurde hankida ei õnnestunud ja nii ta jäigi lahenduseta. Mõned päevad hiljem sai sokke juurde sebitud ja siis uuesti sorteerima hakatud. Piiga itsitas ja andis ka oma sukapüksid juurde. Aga ikka jäi midagi veel puudu. Värvid nagu polnud need. Sai siis mõeldud ja loobutud, uuesti alustatud ja jälle loobutud. Kuni saabus äratundmine, et vot nii ja mitte kuidagi teistmoodi ( ja kui lähedal oli see mõte teisena tekkinud mõttele :P ) . Täna kohale jalutades oli esimene vaadatud koht kohe õige. Aga enne kui nulli jõudsin pidin tõdema, et tänapäeval ikka kohtab veel viisakaid džentelmene , kes kannavad villaseid kodukootuid sokke :D. Tänud, porgand tuvastatud !
Tanel leidis selle aarde pettumustvalmistavalt kiiresti...
See mõistatus oli nii lihtne, et kohe üldse ei suutnud ma teda ära lahendada, ikka päris jupp aega läks. Koordinaat on tal natike mööda, vähemalt minu masina järgi. Aare hakkas mõne sekundiga silma. Aitäh! Ahjaa, porgand on vist külmavõetud?
Kolm päeva pärast aarde avaldamist ning auväärt kolmas koht. Alguses ei saanud ma mitte midagi aru, kuid mingi hetk mõlkus üks idee peas ning täna sain sellele ka kinnitust. Siis hakkasin ühte teatud tegevust tegema ning varsti olidki juba enam-vähem numbrid olemas. Nii lähedal, samas nii kaugel. Lahenduse juures on omad nüansid, kuid peagi oli geokontrolli roheline tuli olemas. Esimene aare, mida ma ei otsinud mobiili abil (soetasin täna GPSi). Seisin aarde lähedal ning kuna lähedal autos istusid inimesed, siis otsisin ainult silmadega aaret. Mingi hetk kargas autost üks naisterahvas välja ja järgnes küsimus vene keeles, et mida ma otsin. Mängisin rumalat, et ei oska vene keelt (sain küll küsimusest aru, aga ega ma poleks talle midagi osanud vastata tema keeles) ning rääkisin eesti keelt. Pärast seda, kui olin natukene eemale läinud, jättis ta mind rahule. Seejärel ootasin tükk aega, kuniks naine minema läks ning sain siis GPSile keskenduda ning sellele, kus aare võiks olla. Järjekindlalt näitas GPS mu asukohta valesti ning lõpuks hädas helistasin peitjale. Tundub, et pean veel GPSi seadeid näppima :) Aga lõpp hea, kõik hea! Aarde leidsin üles ning logi sai kirja. Tänan peitjat mõistatuse ning aarde eest!
See on nüüd küll üks kiiremini lahenenud sokikaid minu geokarjääri jooksul. Topsi saime ka kiirelt kätte. Aitähh!
Täitsa ootamatu oli kõigi jõulusokkude vahel korraga jõulusokke näha, lausa paarikaupa :) Kuna Hannole igasugused värvimõistatused eriti meeldivad, siis lendas ta kiirelt peale. Pakkusin, et proovi nii, aga erilisele edule ei lootnud, ikkagi sokivärv... Mis mõttes roheline? Kuna geokontroll annab lisaks värvile ka sõnadega tulemusest märku, ei olnud siin pikalt kahelda. Kas tõesti tuleb minna? Suva, ütles Hanno, tema võib sõita. Mõtlesin, et une-eelne jalutuskäik on hea nukruse ravi ja nii me stf-isime pool tundi pärast esmaleidu. Sokid võtsin pesumasinast välja alles pärast kojujõudmist :P
Eks nende sokivärvi aaretega mul on juba selline suhe, et nende vastu kerge antipaatia. Sel põhjusel ka mitmed neist seni lahendamata ja paremaid päevi ootamas. Seetõttu, söönud nahavahe verivorsti täis, ampsanud peale paar piparkooki ja vajunud tugitooli raamatut lugema, ei tekkinud ülevaid tundeid kui Anna teatas, et näe millised plaanivälised aarded siia ilmunud. Ja ühel ajal ja kahes kohas, nagu oleks kokku lepitud.
Kuna kirjeldus tundus piisavalt huvitav, siis võtsime selle ikkagi ette, lootus silmis säramas. Infot oli nii palju, et see tundus täitsa lahendatav. Otsisime siis kõikvõimalikud erinevad sokid välja. Saime madala säärega, pika säärega, põlvikuid, spordisokke, firmasokke, varvassokke, triibulisi sokke, lastesokke, suusasokke, vanaemakootud koerakarvadega sokke, isegi väikestega aukudega sokke oli. Kui see kõik oli meil keset tuba kokku kuhjatud, hakkasime arvutama ja jagama. Algul suuruse järgi, siis värvi järgi, siis parema jala omad ühte ja vasema jala omad teise hunnikusse. Kuigi nagu midagi lubas, siis tulemust ikka ei tulnud. Proovisime küll heaga, küll kurjaga, kavalust ei kasutanud, tundus, et sokke pole võimalik üle kavaldada. Ühel hetkel kui meil jälle midagi välja ei tulnud ja kõik sokid keset tuba koos olid ei pidanud ma vastu ja andsin sellele hunnikule ilge litri nii, et sokid mööda tuba laiali lendasid ning vajusin oma tugitooli tagasi. Veel sügavamale kui enne ja peitusin raamatu taha.
Aga naised on visad, seda peab ütlema küll. Eks teame ju ürgmehe aegadest, et mehed on jahimehed, naised korilased. Mehed pingutavad, jahivad ja kui kätte ei saa, siis loobuvad. Vähemalt kuni järgmise korrani. Naised aga on tasased, tasakaalukad ja koguvad ning korjavad. Kui siis söandasin üle raamatu serva piiluda, nägin kuidas Anna oli jälle ametis, ladus sokke kümnekaupa hunnikutesse. Vasemal oli viis hunnikut + veel üheksa sokki, paremal kaks hunnikut ning lisaks neli. Tegin näo, et ei märka! Siis ilmus vasemal veel kaks hunnikut ja midagi ning paremale neli + veel midagi. Ikka ma ei näinud midagi! Kuni siis ühel hetkel kuulsin: "Kas ma tõesti nüüd lahendasingi selle ära või? Kas nii ongi või?" Kuna mõned sokid olid veel puudu, läksid loosi laste päkapikusokid ning kui ka need olid ära paigutatud, oligi sobiv komplekt numbreid reas. Nüüd läks ka mul jälle asi huvitavaks. Eriti veel seetõttu, et tulemus tundus loogiline ning et geokontroll näitas mõnda punast tulemust ja õigete kohal haigutas ümmargune null. Numbrid sisse löödud ja... voilaaa!
Lastesokid omale kohale tagasi, hunnikust oma sokid üles otsitud ning FTF sai kirja kell 22:53.
Äkki ma hakkan nüüd ka neile aaretele teise pilguga vaatama, äkki!
Tänud!