Täna sattusime juba teist arhiivi minevat aaret logima. Lootsime, et meie taskulamp ikka näitab vajalikku ja lõppu me jõudsime. Tänud

Igavaks muutunud asi. Park muutub liiga tihti ei ja ole see asi enam selline nagu varem.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Pimedus oli. Taskulambid olid, kahtlastes kohtades vehkisime. Samme saime hulgim. Lõpuks aitas. Pimedad olime. Las jääb.
:(

Pimedus oli saabunud ja tundus igati ideaalne aeg rajale minekuks. Algus oli kohe eriti külluslikult tähistatud, kuni esimese justkui topeltmärgistusega kohani. Seal rada hargnes, kuid märgistuse lähemal uurimisel ei tekkinud mingit kahtlust, kuhu suunas edasi liikuda. Nüüd kiskus juba spioonimiseks kätte ära, kuni lõpuks lihtsalt inertsist edasi liikudes tuli eksimatult äratuntav lõpp vastu. Oli põnev jalutuskäik. Tänan peitmast.

Algul oli kerge segadus aga kui asjast aru sai siis sai kiirelt lõppu. Tänan.

Enne ühte öösel jõudsin siia. Geomobiil jäi parklasse ootama ja sammusin nulli. Ohsaa, kus Laur on siin üle pingutanud. Üle võlli 3, tähesadu? Hakkan siis mööda tähealleed liikuma ja juba puu otsas kummaline aardekast paistab. Uurin seda natuke ja tundub, et siiski mitte, mingid muud kummalised kastid on siin puude küljes, neid oli siin kohe rohkem. Ühel hetkel märkan ebakõla. Ahaa, niimoodi siis hoopis. Esimene dilemma koht laheneb kiirelt, sest märkan kaugusest õiget asja. Teine dilemma koht lahenes puhtalt loogika abil, alternatiiv lihtsalt ei olnud... loogiline. Kolmanda dilemma juures valisin küll vale raja, aga õige kulges paralleelselt, seega sain õigele rajale tagasi vahetult enne lõppu. Logi läks kirja 01:17 (vb ka eksin natuke, ei mäleta, sest tund hiljem tegi Koji ehmatus ajule reseti). Väga meeldiv ööaare, ka dilemmad meeldisid, ei peagi liiga triviaalne olema.

Kuna reedeti teen kodukontorit, siis kaugele ei viitsi otsima minna ja võtame Keila lähedasi aardeid. Kui nüüd peaks päriselt koju jääma (see oht on suur, siis läheb asi ikka hapuks). Ma siin moosin küll Lauri, et ta peidaks mulle siia metsadesse mõne traili, mida ma saaks siis päeva kaupa noppida, kuid ta ei võta kuidagi vedu. :P

Igaljuhul tänan peitjat ja looda, et ta peidab veel palju, palju. :P

Suve otsa sai oodata pimeduse saabumist. Nüüd pole enam vaja oodata, kogu aeg on pime. Seega sobiv aeg aaret külastada. Algul läks libedalt, siis umbes poole peal tekkis kahtlus ja poolkogemata suundusime õigele rajale. Edasi läks jälle plaanipäraselt, aga lõpus pidin pikkusele 10cm juurde lisama, et topsik kätte saada. Tänan.

 3 

See pidi olema see õnnis nädalavahetus, kus ma õpin järjekordselt nagu loom. Nädala sees teen seda niikuinii, aga nüüd oli väljakutseterohkest nädalast veel väljakutseterohkem nädal tulemas. Loona käis ja torkis mind nii kaua, kuni leidsin võimaluse silm kinni pigistada, mõelda, et mingi rõõm peab inimesel ikka elus olema ning vedasin oma kondid pääliina (nagu mulle hiljem selgeks tehti, siis tulin ma Põhja-Lätist Eestisse).

Kuivõrd pimedus juba oli saabunud, siis oli see aare ideaalne. Hakkasime minema ja nautisime igat hetke. Nädala jooksul oli omajagu muljeid kogunenud, mis nüüd kõik seletamist vajasid. Kolmest kaks olid sellised vintskemad vennad, kes teineteist mitte ei tasakaalustanud, vaid lained liitusid ja tekkinud interferents ajas kõrvaltvaataja pilguga vaese Loona vaat et maa alla. No mis seal ikka teha. Mikiga juba kord oleme sellised, et kui me oleme nt 5aastat koos vangikongis istunud, siis peale vabanemist räägime veel 8h vangla väravas... Muuseas juhtus ka selline seik, et kõndisime meie nagu vanad tolkamid ja korraga märkas Miki puu otsas mingit kasti. Alt valgustasime läbi ja tundus tühi. Miki ütles, et vaatame sisse ka, nii et ronisin ta õlgadele seisma ja väga keskendunult avasin ukse. Ootamatult lendas välja üks suur kotkas või midagi selle sarnast. Kui muidu ma verest välja ei löö, siis siin küll kiljatasin, nii et 3km raadiuses lendasid aknaklaasid puruks. Samas ma õlgadelt alla ei kukkunud, vaid jäin ilusti püsima. Ronisin alla, Loona tegi kohe psühhoteraapiat ja liikusime edasi.

Mingi hetk jõudsime ka lõppu, aga seal ma tundsin küll, et paar cm peaks ikka kasvu juures olema. Loona sai jalad maas kätte, mina ronisin puu otsa ja toimetasin seal.

Hästi mõnus jalutuskäik oli. Nii tore, et suurem osa rajast on väga hästi nähtav! Lõpus on helkurid väsinud, aga põhimõtteliselt siiski veel tehtav.

 2 

Olin juba nädala sees Liisi torkinud, et lähme teeme ikka nädalavahetusel midagi, aga vastu sain ainult "no vaatame" sorti vastuseid. Niisiis oli rõõm suur kui HJRi viimase aarde juures Liis mulle helistas ja ütles, et lähme. Tegin natuke ööaarete otsingut ning üllatavalt paljud olid kättesaamatud. Kuna see oli üks vähestest, mis sõelale jäi siis haarasime Miki kampa ja tulimegi siia. Raja algus oli väga hästi näha ning saime täitsa reipalt jalutada.
Mingi hetk märkas Miki puu otsas linnumaja sarnast karpi ja muidugi oli neil hullukestel vaja kohe teada saada, et mis see ikka on :D See tsirkus lõppes vaese linnu ehmatamisega ning lihtsalt parima reaktsiooniga Liisi poolt.
Edasi kulgesime natuke aega jälle rahulikult. Mina laulsin, teised olid sellised koomikud, et vahepeal oli keeruline laulda :D Väga mõnus jalutuskäik oli kuni korraga kuulsime enda selja tagant poiste ja rataste hääli. Muidugi pidime neid natuke hirmutama ning nende reaktsioon oli hindamatu :D
Edasi hakkas rada tasapisi tuhmemaks muutuma ning lõpupoole läksime natuke Miki suunamise järgi, sest vahe oli ikka väga pikk juba. Lõpus olid aga märgistused olemas ning nii mina kui Liis saime konteineriga taielda. Aitäh peitjale!

Lõppevas päevas sai jalutuskäiku alustatud. Kõik tore ja edenes tempokalt, kuni äkki märgid otsa lõppesid. Pisut eksirännakuid ja mõtisklemist ning siis saime ikka õige tee kätte. Leitud ja logitud. Aitäh aarde eest!

Sättisime asjad nii, et kell 23.30 olime alguspunktis. Eeldasin, et natuke jalutamist ja siis uue päeva hakul saamegi nimed kirja. Reaalsuses oli meie jalutuskäik 1,5 tundi pikk ja läbitud sai 5,4 km. Seda enam oli rõõm, et ikkagi lõpuni jõudsime.

Tänud!

Starti saabusime pisut liiga vara ja seega ei saanud kohe vedama. Leidsime miski helkiva toki aga see meid väga ei aidanud. Natukese aja pärast saime õigele märgistusele pihta ja siis läks libedalt. Kuni eelviimase märgini. Ei tea miks siis kinni kiilus. Ikka tunnikese tuiasime enne kui tabasime ära logida. Tänud, sellised asjad meeldivad meile väga.

Kui sinna lähed ja oskad vaadata siis näed. No loomulikult ei näinud. Ootasin ära pimeneva aja ja siis leidsin ka otsitava. Nimi kirjas tegin raja ka tagurpidi läbi. Ühes kohas tekkis tõesti tõrge, isegi lambiga vehkimisest polnud kasu kuigi tead kuhu võiks vaadata. Aitäh.

Eile õhtul jäi jah asi katki. Näpistasime niigi poisi uneajast et seda otsida. Tegin siis kodus nac kaarditööd ja tulin täna uuele katsele. Olin üsna kindel et eile ei jäänud leiust üldsegi palju puudu. Kuna pimedust ei viicinud ära oodata siis võtsin kaasa kirve ja teravad silmad. Nac aega kammimist ja lõpuks jõudsingi oma tiiruga niikaugele et sai logima hakata :D . Igati loogiline koht ju. Eks ta pool õnnega pooleks muidugi tuli aga lõpp hea kõik hea. Aardega kõik ilusti OKas. Alles värskelt hooldatud ju ka. Tänud peitjale. Ööaarded on tõesti lahedad ;)

Järgi on jäänud veel tunnike pühapäeva. Oleme natuke aega tagasi leidnud üles Talvise pusle aarde. Nüüd pargime auto nulli lähedale ja alustame teekonda. Algus läheb libedalt, aga nagu paljudel teistel jääme meie ka ühte petupunkti toppama. Imelikul kombel jalutab meist mööda sellisel hilisel kellaajal koerajalutaja. Käisime vaatasime ka kaugelt üle nahkhiirte elupaiga. Seejärel saime kätte järgmise märgi ja jätkasime teekonda. Mingi hetk olime jälle plindris ja proovisime lõpu poole liikuda kahte teed pidi, aga ei leidnud midagi. Nüüd lugesime logisid ja saime aru, et oleme ikka õigel teel. Ja imede ime jõudsimegi tõotatud kahe märgini ja sealt tuli välja konteiner. Muidugi vandusime kurja, et oleks teadnud, oleks ju enne võinud selle aarde ära korjata, jalutasime ju sellest kahel korral mööda. Tänud peremehele aarde eest.

Igatahes eelmine esmaspäev oli see aare kindlasti alles. Siis käisin seda ühele tuttavale demonstreerimas.

Oligi hea, et asi minu eelmisest otsimiskorrast muutunud oli. Sai ise kah väheke otsitud.

Maastiku raskusaste jäigi kunagi kogemata muutmata. See oli suurem alguses, kuna vahepeale jäi veetakistus või väga suur ring. Enam seda muret pole, niiet muutsin väiksemaks.

Maailm ikka täitsa pea peale põõratud. Kll on erinevad asutused kinni pandud, poeletid tühjaks ostetud, paljud tegevused ära keelatud. Õnneks metsas käimist ei ole veel piiratud ja kui paljud muud asjad on out siis seda viimast saab nende võrra rohkem harrastada. Tulimegi poisiga õhtupimeduses siia patrullima. Alguses hakkas asi ilusti hargnema kuni jõudsin ühe punktini. 5-6 m kõrgusel Tamme otsas hakkas miskit lambivalguses silma. Mõtlesin endamisi et selge siit ka siis see maastikuaste. Tegime kolm tiiru ümber puu ja nentisime et ilma redelita kll siin midagi teha pole. Siiski hing ei andnud rahu ja nac eemalt tormimurru hunnikust vedasingi endale mõned abivahendid kohale. Kirusin veel iseennast et pealambi asemel taskulambi võtsin. Metallist lamp hambus ei olnud üldse mõnus ronida. Eriti veel ronimise tehnilisust arvestades. Lõpuks jõudsin siiski kastini ja kontrollisin veel ikka kas pastakas on ka kaasas. Vaatasin et väga laheda disainiga kast. Avasin luugi ja .... no kui ikka pea ei võta kirjeldust lugeda siis keha on see mis saab nuhelda #$@!! Kogu see pingutus oli ilmaasjata, aga õnnex ühes tükis sain sealt ikka alla tagasi ka. Mõne aja pärast jõudsime järgmise poleeritava objektini. Ka sealt ei tulnud miskit välja. Ikka edasi aga rohelised jäid täna viimasteks kui poiss teatas et on väsinud ja tahab koju tagasi. Eks teimekord jätkame sealt kus pooleli jäi. Mõnus jalutuskäik sellegipoolest. Nägime kahte jänest ja ühte kassi vilkuvate silmadega ;)

Ei olnud ilmselgelt õige asi

Kutsusin sõbranna lapsega kaasa ja tegime õhtuse jalutuskäigu. 4aastase Steveni jaoks oli aardeni jõudmine ja märkide lugemine väga põnev. Saime logi kirja ja siis märkasime jõe ääres täiesti pimedas ühte kalameest, ehk tal ei tekkinud huvi aaret uudistama minna. Aitäh põneva aarde eest!

Uus logirull.

Logiraamat täis ja niiskusest rabe.

Läksime jõuluõhtul aaret otsima, et päkapikud saaksid vahepeal segamatult kodus tegutseda. Otsijad leidsid aarde ja päksid said samuti toimetused tehtud. Põnev rada, elevust lisavad veel ka madalate pulkade otsas olevad helkurid:) Tänud!

Enamuse rajast olin paaril varasemal korral jõudnud läbi jalutada. Esimsel korral jõudsin topelt märgistusega kohani, mis tundus lõpuks sobilik. Aaret seal aga ei leidnud. Hiljem lugesin logisid, et sealt pidi tegelikult veel edasi minema. Teisel korral jõudsin edasi, aga siis kadus märgistus ära. Lugesin veel ja sain aru, et tuleb veel edasi minna, kuniks jälle näeb. Sel korral siis läksingi. Ei olnud enam üldse palju minna, varsti olin lõpus. Aitäh!

Logiraamat täitsa niiske ja vajaks väljavahetust.

Väga mõnus jalutuskäik. Esimese hooga võtsime kohe tempo üles ja pime park pakkus palju elevust. Silla juures saime tünga, no ikka nii 10 minutilise :D Siis taipasin logisid lugeda ja seadsime sammud uuesti rajale. Mingi hetk enne päris aaret venisid märgistuste vahed nii pikaks, et korraks tekkis kahtlus, et kas oleme ehk õigest kohast mööda pannud - seda vahvam oli lõpuks siiski ka topeltmärgistust näha ja nimed kirja saada :) Kokkuvõtteks oli üks ülimalt mõnus jalutuskäik ööpimeduses, mis tänu kellakeeramisel saabus juba kell 18:00 :D

Leitud matkasell ütles et nüüd on minek ja tuli ss riide panna taskulamp kaasa võtta ja minna alustasime rahulikult kuigi mingihetk saime hoo sisse ning hakkasime jooksma mille tulemusena mul taskulamp purunes. Õnneks ei olnud see ainuke valgusallikas ning sai natukese ajapärast ka aare leitud. Aitüma????????????

Hea, et praegu talvel varakult pimedaks läheb. Mõnus jalutuskäik oli. Tänud peitjale.

Leitud ja logitud.

Leitud ja logitud.

Mõnud jalutuskäik mööda klaasi ;)
Tänud!

 1 

Piia elab Keilas. Seega on meil siin palju leidmata.
Mälumängu üritus lõppes pimedas ja siis tulime siia üritama. Loomulikult põrkasime kokku öiste koertega. Õnneks olid omanikud neil seekord leebemad kui koerad ise. Rajad olid peegellibedad aga õnneks olid meil "vanainimese tallanaelad" kaasas. Ei kukkunudki.

Kulg sai oodatust pikem. Sain Piiale näidata isegi kohti, kust olen looduslikke šampinjone korjanud.
Lõpus oli tõesti olukord, kus pidin paluma, et Piia paneks mulle ajalehe varvaste alla, et ulatuksin ihaldatavani.

Väga ilus jalutus käik, kõik oli lihtne ja loogile. Ühes kohas tekkis korra dilemma 5 minutiks ja sai valet kohta kabistatud. Aga see viga sai kiiresti parandatud ja suund õigesse kohta võetud. Lõpus oli korra väike segadus kuna paksu lumega ei kipu niisama ringikesi jalutama. Aga leid tuli ilusti ja kõik supper, väga meeldivad sellised aarded :) Suured tänud ja ka vaeva ikka nähtud. Cheers (B)

Aasta viimasel päeval, õhtul kella poole kümne ajal mõnus jalutuskäik. Ilm oli soosiv, rada igati mõistetav ning lastelegi läbitav. Seekord oligi lausa nii, et lapsed lendasid koeraga ees ning meie vanainimestena kulgesime järgi. Aitäh aarde eest!

Leitud. Logitud.

Kunagi päevasel ajal sai enamus rajast läbitud, seega nüüd saime kohe poolelijäänud kohast pihta hakata. Vaatamata sellele, et suutsime vale raja valida siis jõudsime poolkogemata ikka õigesse kohta välja. Tänud peitjale!

Leitud

Korra olin proovinud seda aaret päevavalguses otsida aga siis oli see lootusetu tegevus. Nüüd pimedas läks otsimine kiirelt ja joostes sai see alla 10 minuti leitud.

Eelmisel korral jäime sillerdava päikese tõttu natuke toppama aga täna öösel toimis kõik nagu kellavärk. Aitäh!

Saabusime kohta, kus aarde otsime nädala eest pooleli jäi, juba hämaras ning see osutus hoobilt praktiliselt drive iniks :) Aitäh esimese ööaarde eest!

 1 

Kuigi oli päev ja päike säras, otsustasime proovida. Üsna pea leidsime, et see ei ole tõesti üldse mitte võimatu ülesanne :) Aga ühte lagendamasse kohta jõudes sai meie mõistus siiski otsa. Ükskord teeme Saue-Keile ööaarete tuuri ja jätkame kohast, kus meie teekond poolil jäi. Vähemalt nägime vaskussi :)

Väike jalutuskäik tehtud ja aare leitud, tänud! :)

Kuna olime alguspunkti lähedal siis otsustasime ka selle aarde üles otsida. Läbisime raja päevasel ajal. Üle silla jõudes ei suutnud alguses ühtegi silmatorkavat tähist leida, mistõttu enne õige tee leidmist kontrollisime kõik tee otsad üle. Tänu juhusele leidsime ka konteineri. Täname meeldiva teekonna eest. :)

 4 

Käisime tegime tänaõhtuse jalutuskäigu mõisapargis ja ühtlasi kontrollisin raja üle. Kõik väga hästi. Enne lõppu on natuke pikem vahe jäänud ja üritan sinna varsti ühe punkti veel panna, kuid ega see ei sega.

Üllatuseks oli aga alguses lausa topeltrada nüüd...nimelt on kellelegi idee vist väga meeldima hakanud ja kogu pargi teede serv on täis helkuritega märgistatud pulgakesi...need siis ei kuulu aarde juurde :D Kõik minu paigutatud on kusagil kõrgemal...uus märgistus tundub olevat päkapikkude pandud :) Ja no ristmikel lähevad need ka igasse suunda, niiet seal võib tekkida väike segadus :)

 4 

Kui juba tutikad patareid sai lampi pistetud siis tulin ka seda vallatuse eelkäijat uurima. Parkisin masina muuseumi parklasse. Autost väljudes avastasin et kõrval auto tagaistmel käis vilgas elu. Proovisin noori mitte häirida ja panin kiirelt plehku nulli suunas. Üks vahva märgistatud rada hakkas mind edasi kiskuma. Kõik oli mõnusalt loogiline ja jalutuskäik muretu. Ühel hetkel hakkas topelt vastu särama ja silmad paraleelselt nendega. Asusin otsima aga tulutult pidin juba peaaegu alla andma kui taipasin veelkord juhendit lugeda. Nojah astusin lõksu, proovisin sellest nüüd välja rabeleda ja leidsin õnneks raja jätku üles. Ühel hetkel lagendikule jõudes jäin meeletu tuule kätte. Hoolimata sellest et olin mitu kapuutsi lisaks pähe surunud oli olemine üsna niru. Külm näpistas korralikult. Õnneks kaua piinlema ei pidanud kui jõudsin vähe rahulikumasse paikka kus läksid ka silmad taas särama. Seekord käis asi lihtsalt ja lõpp sai vormistatud. Konteineril tihend puru ja logiraamat niiske, kuid siiski täitsa kasutatav veel. Tänud

Taskulambiga õhtupimedusse minemine. Hommikust alates oli meie kõige pisem geopeitur väga õhinas ning ei suutnud õhtut ära oodata. Vahepealsed vihmasahmakad ei olnud ka takistuseks.

Vaata, ma säran! ;) Väga äge oli pimedas metsas ringi konnata ja taskulampidega varjusid teha. Aitäh peitjale!

 1 

Tàitsa vahva öine jalutuskàik. Vàga àge teostus. Môni màrk on tiba àra kulunud. Tànud :)

Siin mul vedas, algus jäi vahele, aga lõpupunkte sain vilgutada. Tänud.

Eelmine kord olime väga lähedal, nüüd sai nimi kirja pandud.

Viimane tööpäev Laitses ajas taas ööaaret otsima. Parkisime geomobiili "nullist" võrdlemisi kaugele- ja hakkasime tatsama- kand ja varvas- kuni esimene "täht" langes... Jagelesime jupp aega, kumba suunda valida- ja otsustasime lõpuks teisele poole minna. Asi toimis... Mõnikümmend meetrit enne lõppu olid mingid jalgratturitest noored romantikud tähesära nautimas- soovisime jõudu ja põrutasime edasi. Ja ennäe- olimegi eesmärgini jõudnud- lõpus ei viitnud kaua aega ja mõned minutid pääle südaööd said nimed logiramatusse kirja. Tänud

 1 

Sume ja selge augusti öö. Ei helkinud ainult tähed taevas. Igal pool sähvatas. Kord siin, kord seal. Veidral kombel alustasime oma rännakut mitte nullist, kuid kogend vennikesed said rajale ka lõigates! Tänud

 1 

Peale Airi sündmust rihtisime end pimedasse parki et lapse sõbrannale ööaaret näidata. Park oli täitsa kena, isegi pimedas, kui jõge väga näha pole. Korra arvasime ,et olemegi kirjelduse järgi lõpus sest leidsime kaks märgist. Kui aga konteinerit kusagilt ei paistnud leidsime edasitee. Enne lõppu oli ka tükk tühja maad ja arvasime juba, et oleme eksinud. Tagasiteel said meist konnauurijad ka veel. Tänud põneva raja eest.

Lõpus pidime karbikese paigaldust natuke timmima, et see püsima jääks. Muidu kiire leid.

See tuli juba vähe lihtsamalt. Lõpus oli ikka vaja natuke remontida, et asi püsima jääks ja teistel ka hiljem midagi leida oleks, tänud.

Tegime hämaras väikese jalutuskäigu ja panime logi kirja. Aitäh!

Väike jalutus ja jõudsimegi aardeni. Aitäh!

Täitsa mõnus jalutamise aare.Eelmisel korral logimiseni ei jõudnud,seekord saime nimed kirja pandud.Tänud!

 1 

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Taastatud samasse kohta. Suurus muutus mikroks.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Tuli teade, et aare on ära varastatud.

Mõnda aega läks ju täitsa kenasti, aga üks hetk saabus pimedus. Kuna väljas oli veel valge ja lambist suurt tolku polnud, siis peale poolteist tundi kestnud vaatluseid ei osanud enam miskit peale hakata ja otsustasin selleks korraks loobuda.

Ei olnud seekord ööaaretega õnne.Aga loodetavasti lähevad ilmad ka peatselt soojemaks ja leiab põhjuse uuesti siia jalutama tulla :)

Võimalik et täitsa minu viga :( Unustasin kirjeldust muuta viimati ja nüüd on ka vist vahepunkte kuuskede küljes (mul vähemalt meenub nii :D ). Igatahes parandus tehtud. Vabandan raisatud aja pärast kui probleem oli selles.

Esimene punkt hakkas hästi silma, aga järgmine mitte. Siiski oli see (või kolmas punkt) loogilises kohas ja edasi läks kiirelt. Ühel hetkel tekkis hämming ja ei osanud midagi teha. Vaatasime kuuski, aga midagi silma ei hakanud.

01297

Esimese kuuse juures mõtlesime küll, et kas ongi juba lõpp, kuid kuna eemalt paistsid juba järgmised tähised, siis oli selge, et on vaja edasi minna. Lõpus oli ikka kohe aru saada, et siin võiks midagi olla, ei pidanud kuskilt kaugelt otsima. Tänud!

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Nonii...lõpuks on äkki raietööd läbi saanud ja taastasin raja. Tundub veel, et teekatte tööd on pooleli aga uus sild on paigas. Ka lõpp oli ilusti omal kohal.

Emal oli tarvis Keilas käia ja ma otsustasin taas lõppu proovima minna. Pärast eelmist mitteleidu olin seal paar korda käinud, kuid õigesse kohta ei sattunud. Pärast Lauri logi, et lõpuga on korras, võtsin siis täna aarde uuesti ette, ja - ossa - aare oli kenasti olemas. Kuiv ja korras. Aitäh! Üks pikka aega pooleli olnud asi sai kena lõpu.

 1 

Sai üksõhtu väike rattatiir tehtud ja tundub, et raja algusest on palju puudu. Seal käivad hetkel suuremad tööd ka, kuid puudega vast on ühele poole saadud. Niiet peagi üritan pimedamas raja uuesti üle käia ja taastada kõik mis vaja. Üllatusena oli aga raja teine pool pea tervenisti olemas nii nagu vaja ja ka lõpp oli seal kus alati. Selle aarde puhul mind isegi see täitsa üllatab :D

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Pimedasse Keilasse ma kuigi sageli ei satu. Täna juhtus, et sattusin. Ilm polnud küll sõber, aga üsna normaalne lamp oli kaasas ja mõtlesin end proovile panna. Alguses nägin ära, mida ma otsin, aga otsimine kulges vaevaliselt. Ilmselt oli lumesadu väga segav, niisamuti nagu minu kehv nägemine pimedas ja paar korda märkasin märke maas. Vahepeal kulgesin umbes ja kui ei leidnud märke, siis võtsin teise suuna. Mingis punktis jäin päris toppama. Arvatavasti oli see üsna lõpu lähedal, sest käia oli saanud juba omajagu. Loodetavasti läheb järgmine kord õnneks.

Väga tore jalutuskäik / Tasus tulla / Tänud peitjale

Varasügisesel rattaretkel jäi see matk poolikuks. Hea oli jätkata, sest osa oli juba tehtud ning muda trötsides tuli lõpp üllatavalt kiirelt. Aitäh!

Kunagi käisime Ingaga kuskil alguses vist aga ei saanud aru kuhu edasi minna. Täna kirjeldas Inga värvikalt milliseid seiklusi nad siin Aigariga on läbi elanud ja tõenäoliselt me täna lõppu ei jõua. Jätkasime sealt kus neil eelmine kord pooleli jäi ja umbes minuti pärast olimegi kohas mida oli vaja kontrollida. Pihtas-põhjas! :)

Jätkasime minu eelmisel korral pooleli jäänud punktist ja jõudsime nüüd mõne minutiga lõppu. Pagan, eelmine kord olime aardest mööda kõndinud, aga punkti mitte näinud. Minu juubeldamine kadus mühiseva tormituule ja mässava vihma voogudesse. Tänud aarde eest.

25 + m/s tuul oli küsimusi tekitavates kohtades pisut pahandust teinud. Kuid meid see ei heidutanud ja jõudsime võidukalt aardeni!

Algus oli paljulubav, siis tekkis hämming. Tatsasime sihitult natuke ringi, siis mõtlesime korra ja võtsime suuna lõpu poole. Väga mõnus jalutuskäik oli, aitäh.

 4 

Keset otsingusaagat ja taskulambiga vehkimist helises telefon: "I need u, I need u, I need u, ..." Helistajaks oli ema.

Ema: "Mis teete?"

Mina: "Otsime."

Ema: "Sellise ilmaga?"

Mina: "Mis ilmal viga?"

Ema: "Oled Sa aknast välja vaadanud, meeletu tuul ja vihma sajab!?"

Mina: "Ema, ma olengi ju õues :D ?"

Ema: "Ahjaa. Ega Sul ometigi lapsi kaasas pole?"

Mina: "Ei ole täna."

Ema: " Jumal tänatud, ma mõtlesin, et peab juba lastekaitsesse helistama."

Teekond aardeni oli ka ilma lastekaitse ähvardusteta päris huvitav. Ilm oli tõesti tuuline ja kohati päris tormimõõtmeline. Vihma tuiskas igast suunast. Üks kass ehmatas oma hõõguvate silmapaaridega Kuldarit nii, et see hüppas ikka oma paar cm :) Hoolimata hetkelisest peataolekust saime siiski õigele rajale ja seda mõnusam oli lõpuks aare leituks tunnistada.

Siinkohal langesid kaks asja kokku - hakkas hämarduma ja hea taskulamp oli kaasas. Üks vahepealne punkt, mis samuti kuuse otsas oli, pani seda okkalist veidi täpsemalt uurima, mine neid tüngavärke tea. Aga keerutas, mis ta keerutas - lõpuks oli konteriner siiski leitud ja tagasiteel otse autoni viiv rada ka leitud. Tänud ööaarde eest, vahe neid ju on kahjuks. Tänase päeva viimane, homme plaanis uued aarded.

Korra sai suvel või kevadel piilutud siis jäi leidmata. Nüüd siis teame ka miks, kui midagi puudu oli. Olime tookord peaaegu õige puu all haukunud aga tulemuseta. Aare korras, aitäh.

 1 

Oi kui hea oli jänesena seda valgustkartvat karpi lihtsalt tavalisest pargist, mitte surnuaiast taga otsida :D. Omapead poleks ma muidugi surnuaiavariandi korral siia tulnud ka… Ja tegelikult ei käinud ma seegi kord üksi siin pimeduses kolamas, hoolduskontrolli vajaduse tõttu ülendati mind kiirelt kontrollkomitee vanemkontrollijaks ja kästi kõik, mis kadunud, parandamiseks üles leida… :D. Järgmistel minejatel on nüüd igatahes kergem, leidmisabilisi jäi sinna parki meist maha üks paras peotäis ja hoolikal vaatamisel leiate need kõik kindlasti üles. Pimedas vähemalt ;).

Rada läbi käidud ja puudu olnud taastatud. Isegi lõpp on suve üle elanud.

 3 

Pärast Põrgukoeri läksime veel üht ööaaret kaema, kuid erinevalt eelmisest lihtsast aardest jooksutas see meie ajud krussi. Algus kujunes paljutõotavaks ja panime mööda rada ajama. Ühel hetkel jäime aga hämmeldunult seisma, kuna punkt näitas vägagi veidrasse kohta. Aga noh, peitjad on ju teatavasti sulid (eriti see isend siin) ja nii me siis kõmpisime edasi. Küll vähema entusiasmiga, kuid siiski kannustas meid soov asi lõpuni teha. Läks vähe aega mööda kui jäime jälle seisma. Nomismõttes? Lausa mitu punkti ja mitmes suunas. Kuhu siis nüüd minema peaks? Hakkasin tundma, et enam eriti ei jaksa - väsinud, külm ja lisaks polnud mul enam aimugi, kus auto on. Kuid miskipärast läksime ikka veel kangekaelselt edasi. Ja siis nägime veel punkte ja hoopis tagurpidi. Ehk siis kuna kogu teekond hakkas totaalselt sassi minema, jätsime asja pooleli. Kokku sai vist küll päris mitu kilomeetrit maha käidud. Korralik matk enne uneaega. Auto leidsime ka üles, kuna vaatasin kaarti. Aigar oleks ilmselt uuele ringile läinud.

Kui Sakus sadas vihma siis Keilas näitas veebikaamera päikest. Pikka pidu polnud ja peatselt olingi seal, kus Taavi eelmine kord otsis ja otsis ja ma samal ajal oma varbad peaaegu ära külmetasin… Seda kus ta oli ma ka tegelikult täpselt ei teadnud, ainult paari kuu tagune taskulambi vilkumine kauguses oli meeles. Eks ma neid kuuski seal tükk aega kallistasin ja jõllitasin aga päise päeva ajal ei õnnestunud mõnda teeviita silmata. Logi sain siiski varsti kirja. Aitäh! EVEJ

Kuna päike veel lõõmas, siis otsustasin teha väikese söögipausi. Kõht täis, oli ikka veel valge aga päike hakkas tasapisi loojuma. Otsustasin katsetada oma õnne ja minna kohe. Tunde järgi jõudsin terava silmaga umbes poolele maale aga jäin täielikult stoppama. Kõndisin edasi-tagasi üle poole tunni otsides järgmist punkti, ise lehvitades telefoni taskulampi. Lõpuks kadus päike ära ja nägin järgmist kohta. Edasi möödus teekond kottpimedas ja taskulambist oli ka reaalselt midagi kasu. Täitsa huvitav sõit kergelt mudases pargis pilkases pimeduses. Lõppu jõudes pärast logi ei olnud enam väga aimugi kuhu ma sattunud olin ja pidin piiluma gepsu, et tagasitee leida. Tänud mõnusa seikluse eest!

Sellega lõppes mu üle kivide ja kändude mini rattamatk. Kujunes see täpselt 100km pikkuseks kui mittearvestada jalgsi matkamist.

Ma oma seasilmaga pidin ikka enamus teest umbes õiges suunas kõndima, et järgmist punkti märgata. Väga mõnus jalutuskäik ning ilmal polnud ka viga miskit. Vahepeal kooserdasid ka paar mugu koos koeradega vastu. Väga mõnus värske-õhu aare, tänud peitjale!

 1 

Päris lahe talvine multi. Pimedas lihtne nagu jalutuskäik pargis :) Nullile lähenesin jalgsi sellisest suunast, et kogemata sattusin asja hoopis poole pealt lahendama. Tahtsin ikka korralikult algusest peale teha ja liikusin algul meelega eeldatavalt "vastuvoolu". Jõudsin kohta, kus puudus üks oluline läbipääs, mida gepsu kaart küll näitas, aga mida reaalis polnud. Ringiga nulli ei tahtnud enam joosta, sest kellaaeg oli hiline ja viimase rongini mitte just palju aega. Niisiis pöörasin otsa ringi ja läksin kirjeldatud lõpp-punkti. Aare korras ja mina tänan.

Leitud geotuuri käigus teel aastavahetamisele moorimajja.
Jalutasime ja vehkisime taskulambiga ja vahepeal sõitsime autoga teise kohta ja jälle jalutasime. Päris tore aare, kui ma ainult nii väsinud lõpuks poleks olnud. Pikk geopäev selja taga hakkas tunda andma ja jalad lohisesid lõpus juba täitsa järgi. Aitäh, ikka meeldis!

 1 

Esimese hooga minnes kaotasime ühel hetkel järje käest. Läksime siis tagasi ja selgus, et üks koht, mis alguses üldse kahtlane ei tundunud, oli enam kui kahtlane. Ajasime siis jälgi edasi ja jõudsime ka lõpuni. Võtsime aardest kaasa vormeli ja lisasime omalt poolt kondeka. Aitäh peitjale.

 1 

Hea tüngaga aare. :D Leidsime aarde ka üles. :D Jätsime siia aardesse ka jõulukingi. Tegime uude logiraamatusse FTF'i.

 1 

Alguses läks hästi, vähemalt meile endale meeldiks nii mõelda. Kuskil keskel võis midagi sassi minna (kuna peale loobumist ja tagasi auto poole kõndimist, silmasime veel mõnda punkti), aga vähemalt üks meist jõudis lõppu. Või no ta ise arvab, et jõudis aga kuuse küljest ta aaret ei leidnud.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Nonii, rada on taas kõik ülesmärgistatud ja ka aare sai tagasi omale kohale. Eelmisest aastast oli alles üks vahepealne ja kõige viimane rajamärk :) Need siis natuke teistsugused ;)

 1 

Käisin vaatasin täna raja üle ja tervelt üks vahepunkt on suve üle elanud. Üllataval kombel oli aga aare ise ka alles :) Olin kindel, et see on ikka ära jalutanud. Lahkunud oli ainult aarde konteineri külge liimitud valvur...Võtsin aarde ka kaasa ja natuke kuivatan seda ja varsti koos kõikide punktidega tagasi.

 1 

Raske oli vastu panna õhtusele geokõnele, et veel on väljas pime, et läheks ja teeks selle aarde ka ära. Oli tore öine jalutuskäik minu tagasihoidliku taskulambi ja Anna & Kallo helgiheitjate saatel :-) Kõik klappis ja aarde enda leidsime sealt kus ta olema pidigi. Tänud peitjatele.

 1 

Kristo on veidi küll ajast ees, kuna sai see temp siiski 25ndal ära tehtud. Aga jah, pimedat aega oli vaja ja nüüd aeg selline et läheb kogu aeg valgemaks ja sobivat aega raske leida. Niisiis sai end õhtuhämaruses kohale veeretatud ning jalutama seatud. Peab ütlema jah, et keskmisest võimsamad valgusallikad olid igati abiks (kuni ühel akud otsa lõppesid :)). See aga väga ei seganud kuna olime siis juba lõpusirgel (sõna otseses mõttes). Aare oli seal kus olema pidi, kõik kenasti korras.

Tänud!

Kummikuid vaja ei olnud, aga vahepeal võtsime auto appi. Konteiner seest märg! EVEJ.

Njah...olukord oli totaalselt muutunud nende paari päevaga. Nüüd enam meeldivad talvist jalutuskäiku ette võtta ei saa ja tõesti on ka kõik talve eelised kadunud. Või noh välja arvatud see, et puudel pole veel lehti :) Eks järgmine suurem hooldus tulebki siis ette võtta, kuna kes teab mis siis näha on ja mis mitte. Hetkel aga kõik punktid taas paigas. Rajale tasub juba vaikselt jalga panna jälle kummikud. Hetkel on veel üpris jäine aga ega muda kaugel pole.

Tänan

 1 

Vahva aare - vilgutasime lampide ja kaine mõistusega. Lühema tee varianti ei usaldanud kasutada. Lõpp meeldis väga - sobis hästi kogu temaatikaga. Täname.

Panen ise hooldusteate üles. Käisin täna raja läbi. Kahjuks on kaks punkti vahepealt ära virutatud. Üritan lähipäevil taastada. Seni aga kättesaamatuks ei muuda, kuna hea lambi ja kaine mõistusega peaks olema ikkagi leitav. Ka eilsest oli üks logi olemas. Külma ilma tasub ära kasutada, kuna hetkel pole nii pikka jalutuskäiku vaja ette võtta nagu esmaleidjad ;)

 1 

Osaliselt oli jää veel olemas aga ega see nüüd asja lihtsamaks küll ei teinud. Aitäh.

 3 

Verivorst oli tulemas, praad oli minemas, kuidagi vaja end natuke liigutada, ja Kirjasillale ei viitsind ka minna. Veeresime nulli ja hakkasime tasakesi minema. Ökul oli ilmselt eelmisest kohtumisest õppust võtnud ja meile ennast ei ilmutand. Küll jalutas üks koer seal lampi ja lambiomanikku. Nii me siis jalutasime ja vehkisime lampidega ja sõitsime ja jalutasime ja vehkisime lampidega ja jalutasime ja ükskord oligi see jurakas pihus. Lihtne, aga lööv, kuriloom. Täh!

 7 

Taskud lampe täis ja tuld ...., aga kuhu? Vehkisime nullis lampidega siia - sinna. Keerasime isegi tuledele funki juurde. Ikka mitte midagi. Siis võtsime vaevaks kirjeldust ka lugeda. Seejärel keerasime ninad õiges suunas ja minekut. Mingi hetk avastasime, et peitja, va vigurivänt paberist ökula puu otsa riputanud. Siis aga see kurivaim pilgutas silma. Täitsa lahe vaatepilt oli. Kõikus teine u kümne meetri kaugusel oksa küljes ja ei liigutanud varvastki. Kaja just enne autost väljumist võttis fotoka jope taskust välja, et muidu venitab veel välja ;-) Konteinerit avades sai kindad ikka kätte jäetud. Öäk. EVEJ
from Kakk : Istun mina rahulikult oksal, jalg üle põlve ja ootan, millal öhtusöök nina pesast välja pistab, kui tulevad metsast kaks uugut ja näitavad patareilambiga otse silma sisse. Ei oskand selle peale kohe midagi kosta, pilgutasin vaid silma. Õnneks läksid kohe minema ka. Ei hakkand vähemalt pilti tegema, nagu tänapäeval kombeks. No täitsa tuhmid. Ei mingit viisakust.

 1 

Kratsisime nullis jupp aega kukalt, siis arvasime, et loeks kirjeldust kah :) No muidugi, edasi polnud muud, kui sügiseselt mõnus kergelt porine jalutuskäik värskes õhus. Jalutuskäik kujunes küll teatud asjaoludel märksa pikemaks, kui alguses tundus. Aare kenasti leitav ka juba hämaras, kui lõpuks auto juurde jõudsime, oli päris pime. Täname jalutuskäigu eest! EVEJ

 2 

Päris pika jalutuskäigu saime ja nägime ka lõpuks meid suvel põõsas passinud Erko ära :). Tänud!

 3 

Selle aarde ülestuleku ajaks keskööl pidanuks ma oma algse plaani kohaselt Keila Keskväljakul juba valmis olema, et sealt FTF-jahile kapata! Paraku pidin ma Soomes 1 nädala asemel koguni 2 nädalat töötama ning Keila aarde avaldamise päeval samuti. Nüüd siis tagasi Eestis olles tekkis hea võimalus minna seda imeasja kaema. Ühildasin poeskäimise aardekülastusega. Aare enne ja siis poodi. Jalutuskäik kujunes lõpuks üllatavalt pikaks. Nulli jõudes panin oma 1400-luumenilise otsmikulambi põlema ja asusin teele. Mõne aja pärast sai selgeks, et mul on "saba taga" - üks lamp veel vilkus eemal! Kiirendasin veidi sammu. Siis tuli "tüng". Väga lahe! Panin kohe oma orienteerumisoskused mängu. Lõpuks jõudsin välja kohta, kus aare tõenäoliselt pidi olema. Väikese tiirutamise järel hakkaski lahe konteiner silma. Üritasin kiiresti teha, enne, kui saba järgi jõuab. Kui ma olin valmis juba lahkuma, olidki järgmised otsijad platsis. Otsustasin siiski pimedas kõnetada, mitte rohkem luurekat mängida. Tuli välja, et Hanno ja Triin. :) Panin oma "prožektori" täie võimsusega põlema ja valgust sai neile aardeotsimiseks maa ja ilm täis. Ajasime veidi juttu ja siis läksime pühadesoovidega lahku.

 3 

Juba nulli lähedal nägime metsas taskulampi välkumas, mis vahepeal päris pikalt ära kadus ja siis jälle ilmus. Sedamoodi "viirastust" jälitades sibasime raja üsna kiirel sammul läbi, kuni tuligi vastu kuusk ja mõttekoht: should I stay or should I go? Mina jäin kuuse alla, Hanno vaatas veel veidi kaugemale ja leidis aarde asemel eelmise leidja Erko. Nüüd ei olnud aardel enam kahe lambi eest mingit pääsu ja seal ta ripneski, lahe elukas :) Aitäh toreda jalutuskäigu eest, kahju, et pimedas ümbrusest eriti midagi ei näinud...

 1 

Pimeduse saabudes...või tegelikult 15:00 läksime rongi peale, et Keilasse sõita. Gpsi järgi pidi 15:20 päike loojuma ning kusjuures homsest alates lähevad päevad juba pikemaks, homme loojub päike alles 15:21 ;) Aga ka 15:20 oli veel valge ja oli ka 15:40. Nullist hakkasime minema ning alguses ei saanud mitte millestki aru, seda täpselt nii kaua, kuni leidsime juba midagi vajalikku ja mingi hetk järgnes sellele ka oma kohaloleku dokumenteerimine. Pimedas metsas on äge :) Aitäh!

 1 

Esialgu käisime paar korda edasi-tagasi- no ei hakanud midagi silma. Mõne aja pärast läks vist pimedamaks, igatahes Tanel märkas esimest "vihjet" ning sealt edasi tuli ainult kõndida, kõndida, kõndida...

 2 

Peale kõiki seiklusi sellel päeval, oli kell saanud peaaegu 23 kui Sauele jõudsime, et Merike koju lasta. Mingi tont sikutas keelest(ei mäleta ainult , et kumba) ja nii me avastasimegi end äkki Keilast, lambid peos ja kummikud jalas. Kõndisime, oletasime, rõõmustasime, kahtlesime ja jälle kõndisime. Sama stsenaariumi järgi ikka tükk aega ja siis korra vahepeal kirusime, et külma pole olnud ning kõik jätkus nagu korralikus mehhiko seebikas. Lõpuks logisime ja veidi vaidlesime teemal, et kas meeldis ja kaua peidukas kestab ja siis alustasime kõige eelneva tagasikerimist. Aarde mõte-teostus vahvad, läbitav teekond oli minu jaoks liiga pikk ja pimeduses üksluine kui aus olla ning ...esimene pimeduse aare mida ma olen otsinud ja leidnud pimedas!! Hurraaaaaaaa...:P Tänud peitjale aarde eest igatahes! Kogu trall kestis jupi maad üle südaöö ja seerias oli avaldunud uus aare...Sauel, Merikese peidetud. Küsimusele, et kas lähen ftf-i jahtima, mõmisesin vaid, et viimase aasta jooksul olen Sauele sattunud rohkem kui kui keldrisse moosi järele ja ei näe põhjust, et järgnev aasta muutusi tooks ning kodupoole ma kerisingi, et järgmine päev Saue-Padulat otsida :)

 1 

Pimedus oli ammu käes kui meie nulli poole sõitsime. Navi arvas jällegi, et väga hea on üle sildade sõita, eriti üle jalakäijate sildade. No veensime ta ringi ja alustasime ikka veidi lähemalt ja legaalsemast kohast . Alexi uus ja uhke taskulamp hakkas kohe alguses trikitama ,põles ühe hetke ja kustus kohe ka ää. Õnneks oli täna taskulampe tagavaraks kaasas ja sai järgmine kasutusele võetud.Nii me siis jalutasime seal pimeduses uhkes üksinduses , koerajalutajad olid ammu oma tiirud lõpetanud ja teisi ka liikumas polnud. Jalutuskäigu alguses oli minu pealamp väga hele, siras kohe kaugele ja Alexi taskulamp oli nii kahvatu ta kõrval , aga mida edasi me läksime, seda tuhmimaks minu lamp muutus, samas siis Alexi enne mitte väga ere taskulambivalgus muutus kohe väga eredaks :P. Vilgutasime siis neid lampe küsimusi tekitavates kohtades hoolega nagu kästud , mõnes kohas liikusime ka sisetunde ajel ja jõudsime lõppu välja. Siin ootas mind vägagi tuttav tegelane :D. Logisime ja tagasiteel oli minu pealamp vaid sümboolse valgusallika tähendusega, no et lausa ninali ei kukuks, kui mõni roigas ette peaks jääma. Tänud jalutama kutsumast, väsitav aga päris mõnus oli enne südaööd rajal olla!

 1 

kuna tegu minu kodukandiga siis lihtne mõnus jalutuskäik.lahe teostus. teatud aegadel võib konteiner sattuda õngega varustatud mugude küüsi loodame siis parimat.

 2 

Täna õhtul oli sobiv pimedus saabunud, vaid kuu valgustas väheke. Sai oma suurem taskulamp välja aetud, mis ka enam esimeses nooruses pole, kuid aardeleidu siiski ei takistanud :-) Teerajad olid jääs, Marje suutis korra isegi põlve maha panna. Mõned koerajalutajadki tulid kogu tee peal ilma taskulampideta vastu. Alguses oli kõik selge ja arusaadav. Tiirutasime omajagu, vahepeal kadusid pikaks ajaks ka orientiirid, ent kõhutunne viis meid siiski õigesse kohta. Edasi tekkisid vajalikud elemendid taas silmapiirile ning kaugel see lõppki oli. Ootamatult pikk jalutuskäik oli, aga meil aega jagus, midagi kaela ei kallatud ja mida ikka esmaspäeva õhtul targemat teha. Aarde leidis kaaslane taas enne mind. Aga ma annan selle talle andeks ;-)
Aare tipp-topp, väga lahe temaatiline konteiner. Aitäh mõnusa jalutuskäigu, leitava ööaarde ja vahva lõpu eest!

 1 

Vahva teostusega aare! Olingi hommikul õhanud, et võiks ikka pühapäeval veidi värskes õhus ka jalutada, muidu ainult autosõit ühest punktist teise. Tuleb oma soovidega ettevaatlikult ümberkäia, no kus ma teadsin, et selline pikk jalutuskäik Keilas ootamas on :) Aga tore oli. Lumine valgus ümberringi ning õnneks olime ka ise varustatud täiesti korralike valgusallikatega, nii ei tekkinud mingit probleemi vajaliku leidmisel. Tänud peitjale!

 1 

Käisin raja läbi. Natuke enne poolt kuut rajale ja nüüd 18.09 kirjutan logi kodus. Ehk siis vahepeal abivahendit kasutades ei võta rada väga kaua aega :) Igatahes kõik punktid on nii nagu peavad. Valges polegi selle aarde otsimine eriti ette nähtud. Loodan, et pimedas kellelgi probleeme ei ole. Nullis esimese märgistuseni on ka ikka natuke jalutamist, niiet päris sirge tee peal pole mõtet kohe alguses midagi loota.

 2 

Täna sai käidud uuel katsel. Nullist tulema hakates ei hakanud ka seekord miskit silma ning edasijalutamiseks sai valitud lihtsalt suvaline suund. Mitte just kõige lühema jalutuskäigu järel jäi kauguses midagi silma. Aardekirjeldust meenutades tekkis pisikene lootus, et äkki isegi on tegu õige asjaga. Väike jalutuskäik ja esimesed kaks vahepunkti avaldusid. Järgnes mõne* meetri raadiuses kirveloopimine ning midagi sai veel leitud. Viimase punkti peale kulus ligi tund. Peale ligi kahetunnist jalutuskäiku sai aare ka leitud, seda siis valges veidi peale päikseloojangut. Logi läks kirja viiendana

Pakuks, et leidsin kõik viimase poole teekonna vahepunktid ja ei ühtegi esimese poole omadest.

Aarde juurest lahkuses silmasin kahte inimest, kes ühe vahepunkti vastu huvi üles näitasid ja lõpu poole edasi liikusid.

Veidi enne aarde leidmist

 1 

Pimeduse saabudes suundusime siia. Kuna südaööni oli jäänud poolteist tundi siis andsin jalgadele valu. Kohati oli küsimusi tekitavais kohtades kasu rohkem loogikast, kui taskulambist ja muidugi meid aarde pool järgi ootavast Lehost, kes taskulampi vehkides end meile nähtavaks tegi. Tee kulges kiirelt ja valutult, kuigi mõni tormituules langenud puu oli teele takistusi lisanud. Aare hakkas silma kohe ja lahendamata jäi Lehol ja Priidul mõistatus, kus oli see peitnud end eelmisel õhtul. Tagasi kulgesime kuuvalguses ja rahulikumal sammul, kuna meil oli aega veel. Tänan mõnusa jalutuskäigu eest!

 1 

Eelmine kord jäin jänni. Ja ega polegi kedagi muud süüdistada kui ennast ikka.

 1 

Nu ma ei tea. Täna oli samamoodi pime aga nüüd leidsin asja sekundiga üles kohast kus enne sai pikka aega veedetud. Ei olnud asja enne selle koha peal.

Üks tegelane arvas, et juba on kevad.

Üritan homme raja läbi käia igasjuhuks ja vaadata ega torm mõnda märgistust ära ei viinud. Loodan, et kõik on alles kui täna keegi otsima peaks minema. Igatahes lõpuga oli täna kõik korras.

 1 

Kui Mairi päeva peale helistas, võiks õhtul aaret otsida, arvasin, et ehk on sedagi aaret võimalik päevavalgel leida ja soovitasingi nii toimida, sest eelmise sama seeria aarde olime Allaniga just nii toimides leidnud. Aga ega mul jalutamise vastu ka midagi pole, seega õhtul kiiruga koju, taskulamp kaasa ja juba oligi Mairi lastega kohal. Auto pargitud, hakkasime nulli poole jalutama. Oligi nii, et kolmest kaasasolnud taskulambist oli üks selline tugeva valgusega, teised sellised päkapikuvalgusega, aga sellest ühest piisas täiesti. Jalutuskäik oli selline rahulik, porilombid vaheldumisi jäiste kohtadega, seal ju ei kiirusta. Nii me siis kulgesime, tasakesi ja rahulikult. Ja nagu ikka tuli lõpp ootamatult, ega nii kiirelt ei oodanud. Peale kiirreageerijaid logisime järgmistena. Aitäh õhtusesse parki jalutama kutsumast, aare korras, evej.

 1 

Oo, kodunt (loe Põdra aarde nullist) aardeni 6,49 km, helistasin Leelole ning uurisin tema õhtuseid plaane. Vastuseks sain, et plaanivaba ja kohe sättisin vabasse õhtusse ühe väikese jalutuskäigu. Võtsime Markusega lasteaiast Piia ja Saue teisest otsast Leelo auto peale ja sõitsime Keilasse muuseumi juurde. Selle kohaga tegime tutvust mõned aastad tagasi seigeldes. Markusele tõmbasin jalga kummipüksid ja uksetaskust võtsin kaks taskulampi mis juba esimestel meetritel osutusid parajateks seasilmadeks. Õnneks oli Leelol korralik latern kaasas ja selle valgusest piisas meile kõigile. Aarde nullis tegimegi nii nagu kirjelduses kirjas. Natuke astumist ja juba märkasime esimest sädelust siis teist ja .... Vahepeal oli väike vingerpuss peitjal meile varuks. Markus ei saanud päris täpselt aru miks ta peab siin pimedas astuma. Muidu oli teekond aardeni tore, vastavalt aastaajale parajalt porine ja jäine, ei midagi rasket. Kui aare asub punktis mis asub kuuse küljes siis nii see ka on. Lapsed oleks neid rajanäitajaid rohkem näha tahtnud. Nimed panime kirja umbes 18:00. Piia oli auto juurde jõudes pisut nördinud - käisime nii pika maa ja ainult ühe aarde leidsimegi. Aitäh peitjale!

Ka mul ei olnud õnne.

Muuseumi parklast möödudes seisis seal üks auto, kus 2 geopeiturit sees. Millegipärast nad autosse ka jäid. Ärasõit oli neil sealt parklast alles 10 minutit hiljem ning siis ka 50m kaugusele, kus veel 5 minutit oodati. Ju nad siis olid juba külmetamas käinud, et seltsiks ei soovinud tulla.

Alustuseks väike edasi-tagasi jalutuskäik mööda rada mil õnnestus keset rada olev lohk 'leida'. Järgmisena sai nulli lähistel olevad paar kuuske veidi pähjalikumalt üle vaadatud. Ainsa huvitava asjana jäi silma kellegi urg kuuse all. Veidi hiljem näitas uru omanik (hiir) end ka maapinnal.Olge siis tema vastu viisakad ja ärge ta talvekorterit väga auguliseks susake. Kuuskede juurest sai leitud veel lahtine elektrikilp, kus üllatus-üllatus peale paari pistikupeasa ka mitte midagi polnud. Lõpetuseks sai tehtud veidi pikem jalutuskäik mööda seda rada. Mingil põhjusel ei olnud lohk keset rada kuhugi kadunud ja see sai tagasiteel jälle 'ülesse leitud'.

Eks mõne rahulikuma ilmaga saab uuesti proovida.

Jalutamise käigus said jalad mudaseks ja märjaks. Vajaliku asjaga kuusk sai leitud aga sinnapaika asi jäi.Ppool tundi kõplamist sihile ei viinud. Loodab, et puu on õige ja valges on asja lihtsam otsida. Eks kunagi tagasi.

No ei tahaks kirjutada, et ei leidnud. Enda jaoks leidsin aega ning jalutasin looduskaunis kohas oma paar tundi ja tutvusin suuremate ja väiksemate kuuskedega. Uurisin kuidas kalameestel läheb. Lootsin tegelikult, et värsked Reigo ja Madise lumised päkapiku jäljed mind aardeni juhatavad, kuid peale kiilasjää, ma sealt midagi ei leidnud. Tuleb pimedas ja taskulambiga õnne proovima minna.

Ei leidnud, ei kommenteeri.

 1 

Harjumaa. Midagi mulle. Kell 23:55. Saue lähedal. Üksikud autod vuhisevad mööda. 23:58. Mitu autot korraga sõidab mööda. 00:00. Aare on üleval. Keila. 9 km. Kerge mõistatus. Sõit kohale. Peegelsile tee enne lõppu. Tühi parkla. Kiiresti rajale. Tükk aega jalutamist. Sammud. Mis, keegi on mul kannul? Kurikaga mees? Ei, Reigo tuli. Kuidas ta nii kiiresti järgi jõudis? Ja seda kõike vahetult enne lõppu. Muidugi põrutasime suure hooga mööda lõpp-punktist, aga mingi hetk taipasime viga ning pöördusime tagasi. Väga tore otsimine oli, tänan! FTF kell 01:00

 2 

CDLIX. Kl 00:25 nulli lähistele autot parkides oli Madise neljarattaline juba paigas ja jõeäärne metski paistis pime. Tuli kiirustada! Rajal mingil hetkel märkasin eespool ka valgust liikumas, ise liikusin valdavalt pimedas ja vaid mõnes ristis kasutasin kiirelt lampi. Nii õnnestus Madisele salaja järgi jõuda ja teda vähe üllatadagi. Koos ja jutustades muidugi panime lõpust usinasti mööda, kuid FTF logi sai kirja 01:00. Tagasiteel kohtusime juba ka Priiduga. Tänud, tore öine seiklus.