Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Viljandimaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Mõnel linnal on Siil, mõnel on Rott, Viljandis on Hobune. ;) Leiad Hobuse, leiad ka aarde.
Palume aaret otsides arvestada kohvi joovate mugudega! Edukat aardeleidu!
NB! Aardes puudub kirjutusvahend ja palume seda sinna ka mitte panna!
Vihje: Sepa juures, parem jalg
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 127/204 |
Aarde sildid:
soovitan (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC4VV4Y
Logiteadete statistika:
158 (92,4%)
13
2
0
0
0
0
Kokku: 173
Eelmine otsija Edgaras on GC lehe põhjal asja väga lihtsa mõõdupuu järgi võtnud.Tegelikult ei teadnud isegi minu tuttavad inimesed kes terve elu Viljandis elanud seda "hobust". Aga eks nüüd "silmaring" jälle laiem ja muidu ka targem inimene :) Peale teatrikülastust käisin ka siit läbi. Lootsin pilkas pimeduses ja üksinduses aaret otsida,kuid võta näpust.Aardest napilt mõned meetrid eemal käis vist jõulupidu. Hindasin olusid siiski sobivaks ja sain muretult aarde kätte ja logitud.Aitüma peitmast ja hobust näitamast
Objekt sai eelnevalt kodus virtuaalselt ära tuvastatud. Kohapeal oli lausa piinlik, et nii kaua läks selle kondibuketi juures. Pikemaid inimesi kipub see hobune hammustama ka...
Peale pikka pikka pikka ja väga rasket geopäeva läks siin, õige objekti juures lausa absurdselt kaua. Tegelikult ei olnud ju midagi keerulist. Aitäh!
Kolm aastat tagasi Viljandi geotuuriks kodutööd tehes proovisin ka sellega hammast. No midagi ei leidnud. Isegi Viljandlasest töökaaslane ei osanud midagi tarka kosta. Tänaseks oli uus geotiir plaanis ja sai jälle hammustatud. Murra või hambad, aga no ei näri läbi. Isegi interneedus ei suutnud aidata. Eelmine õhtu, teisel pool järve tööüritusel sai sama töökaaslast uuesti pinnitud. Oli see abistav kirjeldus, mis ma suutsin logide põhjal talle anda, või alkohol, või saunamõnu, aga ühel hetkel tal koitis, et ta tegelikult selle hobu lähedalt aastaid mööda käinud. Järgmine hommik siis kasutasin kohe uue info ära - sellest sai tore algus geopäevale. Aitäh peitjale ja kohalikule infoallikale.
See mõistatus on ei-tea-kui-ammu lahendatud ja lipuke ootas kaardil kohal käimist. Kohapeal just ülearu kiirelt ei läinud ja kui lõpuks asja tuumani jõudsin, et tahtnud asi oma kohalt päevavalgele tulla, sain ikka vere välja sõrmedelt. Aga ega alla ka ei andnud. Aitäh!
Seda poleks ilma abita mitte kunagi ära lahendanud. Üritasin mitu korda mitme aasta jooksul loogilist kohta leida. Leidsin vähemalt viis erinevat piirkonda, mida tasus kontrollida. Kõik olid möödas. Kahtlane kas isegi Viljandis ringi sõites oleksin midagi märganud.
Täna oli aega minna seda aaret logima. Ükski kohvimugu meid ei seganud, sest neid polnud. Väga hea koht konteinerile leitud. Endalgi läks päris kaua selle leidmisega. Mugude näppu ei jää kunagi. Aitäh!
Seda hobust ajasin tükk aega mööda internetti taga, aga leidsin. Kohapeal öine väisang, kõik heas korras. Aitäh peitjale.
Olin seda mõistatust jube eelmisel sügisel korra lugenud, kuid ühtegi head mõtet hobuse leidmiseks (peale ühe tuntud hobuse) ei tulnud pähe. Nüüd kui taas sinna kanti asja oli, sai tehtud põhjalikum uurimustöö, kuid ka sellest polnud kasu. Lõpuks kui kohale jõudsin ja auto ära parkisin, siis praktiliselt komistasime hobusele otsa. Pime kana tõesti leiab ka mõnikord tera. Pimeduse varjust saime logima tulla, sest siis oli mugusid vähem alles jäänud. Tänud!
Sellega läks nüüd küll nii nagu polnud üldse plaanis - tulime Jaanusega siia enda kõhtusid tankima ja siis Jaanus hakkab rääkima Hobuse aardest mida ma eile kodus ei osanud kuidagi välja guugeldada. Ühesõnaga Jaanus räägib hobuse aardest ja me istume hobuse kõrval pmst. Sõime oma söögid, jõime oma joogid ning läksime sepa juurde kogemata leitud hobust logima.
Tänud!
Küll selle hobuse jälgi sai jupi aega asjatult taga aetud. Mingil ajal kui Viljandis olin, siis uurisin kohalikelt, et kus see suksu end kah peidab. Nood arendasid erinevaid teooriaid, mis lõpp-tulemusena ei viinud kuhugi. No tegelikult jalutama viisid, aga sellega see aardeotsing piirduski. Kui uuesti Viljandisse tulek päevaplaani tuli, küsisin varemleidnult, et no mis värk selle tegelasega siis ikka on. Saanud jupimaad targemaks, andsin teabe oma isehakanud viljandlasest (kuigi seda juba üle 30 aasta) õele edasi. Kuna tema oli ka üks eelmise otsingu osalistest, siis põrutas kohe hobest otsima. Loomulikult leidis ja nii kui nägi, teadis küll, et seal sihuke suksu on. Pilti nähes olid kõik ülejäänudki, kelle käest enne aru olime pärinud, üllatunud, et no muidugi, me ju teame küll. Aga kus nad oma teadmistega küll enne olid. Nüüd siis endal kah üle vaadatud. Sepa poolt lähenedes oli leid kohene, logiraamat kuiv ja korras. Kuid eelmine sissekanne logiraamatusse kandis 2022 aasta märtsikuu daatumit, seega jäi väheke arusaamatuks, kuhu need vahepealsed leidjad küll logisid. Tänud peitjale isegi viljandlastele väljakutse esitamise ja loomulikult ka aarde eest.
Trotsides jäist talveööd vol 3. Õhtu kolmanda leiuga läks tegelikkuses aega mittu päeva. Esimese hoogakäisime kaemas hoopis teist suksut. Kui saime aru, et seal otsitavat ei ole, siis tuli hakata mõtlema. Peab tunnistama, et pähkel oli para, kuid abimees taskus olemas. Nägijaks saades olid emotsioonid pehmelt öeldes laes. Kuid nüüd kui koht oli teda, tuli vaid otsitav välja tuua ja logida.Aitäh tutvustamst Viljandi linna hobeseid. Elusate hobuste kõrval on ka abstraktseid hobuseid huvitav kaeda. Merly, Mart & Adeele
Loomakese asukoht oli juba varem tuvastatud ja nüüd sai ta ka lähemalt üle vaadatud - huvitav isend. Aardetopsi kättesaamisega tuli natuke vaeva näha. Aitäh peitjale!
Äge loomake. Oleme varem juba selliste tegelaste seest aardeid otsinud. Leid tuli tänu selleni kiiresti.
Anne teadis, kus obene on. Ma poleks küll leidnud, omajagu on googeldatud ja mitte leitud. Sel korral siis sai lihtsasti jagu. Aitäh, väga äge asi tehtud.
Õnneks keegi kohvi juua ei otsustanud. Viisakalt peidetud. Tänud!
Hobune jäi kenasti teele, seega sai siin peatus tehtud ja kena looma põhjalikumalt tundma õppida. Tänan.
Hobune õpuks leitud. Õnneks ei pakutud sel hetkel ka mugudele kohvi ja saime segamatult toimetada. Tänud!
Väiksemad loomad nagu siil ja rott said juba ammu leitud. Kuid see hobu on suutnud end minu eest ikka väga kaua varjata. Nüüd selgus, et olen temast ju nähtavuse kauguselt ikka mitmeid kordi möödunud. Eks kohapeal tuli teda ka igalt poolt tõsiselt silitada enne, kui aare end avaldas. Tänan hobu tutvustamast.
No seda aaret on ikka otsitud küll, enamasti küll valedest kohtadest. Aga kui ükspäev varemleidnule helistatud sai, oli aare kohe käes. Aitäh aarde eest!
Oleme seda hobust ennegi otsinud, aga valedest kohtadest. Täna puhtjuhuslikult jäi ette.
Aitäh!
Hobune mis hobune. Sain hobuselt isegi sutsaka- hea, et verd ei tulnud. Tänud peitjale.
Leitud ja logitud. Tänud peitjale.
Mul olid algselt kuskilt mingid valed koordinaadid salvestatud, aga lõpuks leidsin ennast siiski õigest kohast. Aitäh!
Kohalikuna andis täitsa mitu päeva mõelda kuni tuli äkktaipamine. Jah, on üks hobusenäru lisaks sellele ühele kõigile teada olevale ja sepp ka täitsa ligidal obese peale vaatamas. Lühikese otsimise peale leidsin aarde üles, läksin aardega autosse logiraamatut täitma ja no tee mis tahad, paistab, et peab aarde koju viima, üks mugu hakkas sealsamas koristama ja teine tegi linnamaasturi juures suitsu. Veidike ootamist ja sai siiski aarde tagasi oma kohale panna ja peale enda turgutamist sooja piparmündikakaoga suund kodu poole võtta. Aitäh peitjale!
Seda hobust olen mööda internetiavarusi ja Viljandit taga ajanud tunde-tunde. Küll oli idee, et äkki on siin ja äkki on seal, aga keegi ikkagi ei teadnud ning õiged need ideed ka polnud. Nüüd oma viimaseid riismeid ette lugedes tuli see aare ilmsiks ning kuna sellest põhimõtteliselt mööda sõitsime, siis mulle halastati. Tõesti kirves mõistatus, aitäh!
Uhh... Vastik hobune ma ütlen :D Mitmeid tunde olen teda taga ajanud ning isegi kohalikule närimiseks söötnud. Ei tulnud sealt tuhkagi. Lõpuks ei saanudki enam midagi selle vastu olla, kui sobivas kohas peatus tehti, hobune vastu vaatas ning võrdlemisi kiirelt ka logiraamatule näpud taha saime. Jäi selle päeva viimaseks leiuks. Aitäh!
Leitud. Tänase päeva töövõit, sest kohalikud kehitasid ainult õlgu. Täitsa iseseisvalt tuvastatud. Kohvik oli ka alles kinni, saime rahus taiest uurida. Tänud kutsumast!
Oli täitsa hobune ja aare ka olemas. Tänud!
Teise hobuse juure olen läbi aegade korduvalt käinud, kuid sellest ei teadnud varem midagi. Nii poolteist aastat tagasi sai pisut seda hobust tulutult taga aetud, kuid lõplik leidmine tuli alles täna. Tänan.
Logitud ja korras. Vihje esimene pool pigem ekslik aga muidu vinks vonks
Leitud :) Lõpuks ometi oli vaikne hetk 6 aastat ootasin vist :D aga aitäh peitjale
Mingil hetkel sai see aare jälle ette võetud ja lõpu asukoht avaldus päris ruttu. Täna koha peal oli kõik vaikne ja saime kenasti logi kirja. Täname!
Seda aaret polnudki plaani võtnud - eeltöö puha tegemata. Hobune tuli kuidagi ise teele ja niisiis kasutasin juhust. Tänud
Eks meie teadmine kohalike hobuste osas oli ka selline, et kesklinnas on üks ratsamonument ning teisel pool järve on tallid ja palju hobuseid. Teisi hobuseid me siin lähedal kohanud ei olnud. Kasutasime erinevate kohalike abi ja see viis meid tõepoolest täitsa sobivasse kohta ning ka aardeleiuni. Kuna oli nädalavahetus, siis liikuvat ja segavat rahvast meil siin ei olnud. Täname!
Selle hobusega sai kunagi kodutööna ni palju vaeva nähtud ja nüüd siis leidsime pooljuhuslikult õige koha ka. Kohvitajaid õnneks polnud ja noorgeopeitur ei viitsinud enam autostki välja tulla. Paitasime suksu läbi ja panime päeva viimase logi kirja. Aitäh!
Polnudki üldse plaanis täna Viljandis aardeid otsida. Sõidame siis rahulikult mööda teed ja lihtsalt vestlusest lipsab läbi, et kuskil siin peaks hobune olema. Ja siis vähem kui minuti jooksul toimub järgnev: "Näe hobune!", järsk pidurdus, auto parkimine ja aarde välja võtmine kavalast kohast. Ootamatult ja planeerimatult leitud aarded teevad kohe tuju heaks.
Viljandi hobust olen ma ikka mitu aastat taga ajanud kui järsku sellel talvel õige hobune silma jäi. Kõik tuttavad ja kolleegid, kes vähegi Viljandiga kursis on, suunasid mind ühe teise suksu juurde ja nii ma pidingi ise vaeva nägema. Olin juba välja mõelnud kõik Viljandi tänavad läbi käia ja kaardile märkida, varem või hiljem peab hobune mu teele ju jääma! Õhtul kohvijoovate mugude pärast muretsema ei pidanud ning sain rahulikult otsimisega tegeleda. (337) Aitäh!
Korra varem sai valet hobust poleeritud. Seekord läks paremini, sest kambas oli ka varem leidnu. Teised ajasid omi asju, mina läksin ja silitasin hobust. Tänu abivahendile sai nimi kirja. Aitäh.
Laadisin varahommikul lähedal parklas jalgratta maha et tiir ümber järve sõita. Enne sadulasse istumist logisin aarde ära. Aitäh!
Selle hobese ma leidsin üles juba ammu. Ka olen aaret kord otsimas käinud, kuid edutult. Täna proovisime uuesti ja leitud ta oligi. Tänud peitjale aarde eest.
Ha-haa, vot see algus oli alles naljakas. Meid Liisiga kui ainsaid varem mitte-otsijaid lasti õiges punktis masinast välja hobust jahtima. Ma ajasin oma rida, aga Liis lendas kohe jõulavana jala kallale. Pures nii, et sokid väljas. Vaevu suuremat naeru kinni hoides, püüdsin loogikat leida, et kuidas see jõuluvana küll aastaringselt selle hobusega seotud võib olla! Ega ma ise palju parem olnud. Kompisin palju tühja kuid veel enne kui päike jõudis loojuma hakata, suutsin aarde siiski õigest kohast välja sikutada.
Tänud.
Lugesin vihjet ja läksin kui staarleidja kohale. Muud polnudki viga, ainult aaret ei leidnud. Otsisin mujalt ja samal ajal võeti õigest kohast tops välja. Aitäh, tore koht!
Ei teadnudki enne, et siin Viljandis on palju obeseid. Kiitus peitjale ja silmad ikka lahti hoida kui Viljandis ringi käia. Nii võib nii mõnegi obese otsa komistada
Veerand tundi lugeda logisid siis mõni minut google mapsis liikumist ja käes. Sõida kohale ja logi ära. Tänud, polnudki seda hobu märganud.
Ei teadnudki, et Viljandis ka selline hobune on ja koos sepaga veel... Logitud. Tänud kodulinna tutvustamast...
Teel Pärnusse. Sõit oli täna kuidagi eriti tüütu ja karjus poolel maal väikese jalasirutuse järele. Valisin selleks kaks varem välja vaadatud aaret. Siin sai natuke ümber hobuse ringe tehtud, enne kui topsile näpud taha saime.
Koht tuvastatud, lihtne hobuse leid aga geokontroll ei andnud rohelist tuld... Lõpuks tuli välja, et hoopis mujal... Ilma vihjeta poleks võõrast linnast seda ilmselt kunagi leidnud
Siin käisime kokku vist neli korda enne kui saime jaole ja rahulikult otsida.
Pärast oma viimast mitteleidu sain peitjalt soovituse kust piirkonnast otsida. See kitsendas valikuid oluliselt. Lugesin ka paar logi ning siis oli juba täitsa selge. Täna kohapeal kiire leid. Sepp ja hobune ilusti omal kohal ja ka aare heas seisus. Aitäh!
Leitud, logitud, evej. Väga lahe peidukoht. Tegime peatuse, järsku märkasin hobust ja kohe tekkis mõte, et siin võiks olla aare.
Neid hobuseid on siin Viljandis kohe kamaluga. Iga nurga pealt kargab mõni välja. Selle konkreetse hobuse leidmiseks kasutasin õlekõrt "helista sõbrale" ja sain paremat aimu oletatavast asukohast. Kui õige hobune tuvastatud tuli ka leid kergelt. Kohvikus ei olnud sel ajal küll mitte kedagi :) Aitäh!
Selle kõrendi järgi olen mina vähemalt kahel Viljandiretkel jooksnud, ikka on ta olnud kavalam ja suutnud end ära peita. Eks sepa näol ole tal ka hea valvur olemas. Seekord oli siiski teadmisi rohkem ja suutsime siis hoburaua lubatud õnnetoomise ka reaalsuseks muuta
Seda hobust oleme siin korra juba taga ajanud. Ja siis oli ta meist kiirem. Igatahes kätte me teda ei saanud. Tagantjärgi tundub, et hoopis meie olime kiiremad ja hobune jäi meist kaugele maha :D
Täna siis võtsime rahulikumalt ja leidsime logiraamatu just sealt, kus ta olema pidi.
Täname!
Suvel sai üritatud selle hobuse asukohta tuvastada, ei aidanud ka põliste viljandlaste küsitlemine. Tänasel geotuuril tuli end peitev suksu taas jutuks, vihje saime hoopis tänu harjumaalastele. Esialgu tuvastasin küll silmanurgast ühe kaelkirjaku moodi kuju, aga sõitsime tuimalt mööda. Pärast väikest puhkust ööbimispaigas kontrollisime mõtteid ja seal ta oligi. Arvasime, et jääme märkamatuks, aga saime ikka selgitusi anda, mis teeme. Sõbralikult sooviti lõpuks edu ja tegimegi hobusele pai. Tänud.
Olin seda kunagi proovinud streetview-ga leida, aga kuidagi ei õnnestunud. Täna hankis Silver infot ning tal küll polnud aega enne rongi seda otsima tulla, aga pärast käisime siit läbi. Kohalik töötaja tuli välja küsima, mida me siin teeme. Seletasime talle ning näitasime, mis ja kus. Oli sõbralik ning polnud selle vastu midagi.
Kunagi sai seda elukad Viljandimaal ikka tõsiselt taga aetud ja no mitte ei leidnud. Nüüd kuuaega tagasi küsis Marit, et kas me mitte seda elukat kunagi aastaid tagasi ei otsinud. Tuli välja, et otsisime jah. Täna oli ümbruskonnas nii rahulik, et oli aeg logi kirja panna. Tänud peitjale.
Karli poolt leitud Ükssarvik (ja ka Luik) olid varem Haapsalu Kuursaali juures merel inimesi rõõmustamas. Riigigümnaasiume ühendava projekti "Kunst meres" raames.
Saame teinekord veel otsida, seekord ette ei jäänud ja kohta ei tuvastanud.
Merle küsitles tuttavaid põliseid Viljandi elanikke ja sõitsime läbi päris palju erinevaid tänavaid. Peale ratsanikuga hobuse leidsime veel ühe hobuse. No ta oli peaaegu hobune. Mingi sarv oli nina otsa topitud ainult. Kuna ükssarv ei kvalifitseeru hobuse alla, lisaks see oli liiga kergesti teisaldatav, siis pikalt otsima ei jäänud. Vähemalt leidsime midagigi. Seal oli ka üks lahe luik, mille sulestik oli tehtud lusikatest ja kahvlitest.
Seda va hobust pikalt taga otsinud, nii füüsiliselt, kui virtuaalselt. Täpsemalt leidnud viljandist neid lausa 3, ja 2 koos sepaga :D. Igatahes ühel päeval järjekordselt googlega seigeldes jäi too elukas silma ja kohe ka roheline kontroll. Täna oli ainult logimise vaev. Aitäh!
Osa seltskonnast olevat siin varem juba paaril korral otsinud, olin päris põnevil, et mis kavalat siin siis on, kuid sain vaevalt autost välja, kui Juhanil oli juba asi aetud.
Siin varem tulutult käidud, ikka täielik pimedus, muud midagi. Nüüd andis otsitu ennast osavatele näppudele kiirelt kätte. Täname.
Olen siin korduvalt käinud ju. Täna siis sel eesmärgil :)
Vahetasin logiraamatu minigripi, sest see oli kulunud ja raamat tuli küljelt välja. Tänud aarde eest!
Hobune sai leitud jummala juhuslikult. Ja nagu ikka hobuse tagumiku taga, oli ka siin mehine joomapidu käimas.
Seda hobust sai ikka jupp aega kodus kaardi pealt otsitud, aga lõpuks sai ta leitud ja nüüd oli aeg kohale minna. Lõpus läks juba kiiremini, minutike sai looma silitatud ja siis võttis Edvin topsi välja. Tänud peitjale!
Eelmisel korral kui Viljandist sai läbi sõidetud, siis otsisime hobust. Midagi leidsime ka, aga see ei sobinud. Ratsanik oli seljas ja vihjes mainitud isikut ei paistnud kuskilt. Pärast tegin siis logisid lugedes ja kaarti uurides kodus eeltööd ja googlemapsi pildil nagu oleks midagi vilksatanud, aga liiga kindel ma selles polnud. Seekord läksime seda kohta päriselus vaatama ning ühe üsna haleda välimusega kõhetunud traavli leidsime küll. Pika paitamise peale ta leebus ja andis aarde ka kätte. Aitäh!
Olime just auto 2ra parkinud et synnip2evale minna. Ennem kui k6ik oma mytsikud ja k2pikud k2tte said, piilusin mina juba geokaarti. Ja enn2e siit ysna l2hedal yks m6istatus. Samal ajal kui tutvustust lugesin, m6tlesin endamisi et mis vabandus seekorda vaja v2lja m6elda et korra 2ra lipsata. Siis aga kui silmad nutifonist yles t6stsin vaatas mulle otse silma yks r66mus ruunapoiss(tydruk). V6tsin siis hoopis lapsed kaasa ja paitasime hobust, kuni 6ige silituse peale paljastus ka aare. V2ga lahe v2rgindus teil siin. T2nud peitjale ;)
Mina olen Viljandis koolis käinud ja pean ikka Viljandit oma kodulinnaks, seega Viljandi aarete lahendamine on mulle nagu eriti südamelähedane. Selle aardega on aga selline tore lugu, et mina omast arust teadsin Viljandis ainult ühte hobust. Ja nii ma siis nuputasin ja mõtlesin ja isegi natuke kirusin peitjat, et mis jama see olgu, et Viljandis on rohkem hobuseid. Ei ole ju! Igal juhul palju aega läks mööda ja see aare jäi sinna ühte patta nende teiste loogikaväliste aaretega, mida minu mõistus väga ei võta vist. Tuli 24. detsember 2017, pakkisin oma kallima ja õed autosse ja mõtlesime Viljandimaal väikse aardejahi teha. Esmalt pidime aga korra Viljandist läbi põikama. Linna jõudes parkisime auto ühes sihtotstarbelises ettevõttes ning kallim hakkas kohe sihtotstarbeliselt tegutsema auto ümber, meie jäime autosse sooja. Vaatan siis mina ringi ja mis ma näen - hobune! Meist vaevu 50 meetri kaugusel! Ma polnud sea aaret mitu-mitu kuud lahti võtnud, aga kohe teadsin, et olen lõpuks leidnud Viljandi teise hobuse. Ajasime oma geomobiili letti ja alla minutiga logisime ära. Aitäh peitjale vahva aarde eest!
Leitud! Selle aarde asukoha väljaselgitamiseks sai konsulteeritud päris suure hulga rohkem ja vähem viljandlastega...
Kuna Hobuse asukoht oli juba päris pikalt teada ja kord varemgi kohal käidud kuid leiuta jäädud, siis tuli uus katse teha. Seekord oli plats puhas. Nimed kirja ja Pärimusmuusika Aita kontserdile. Täname!
Kätte on jõudnud järjekordne koolivaheaeg ja üle pika aja on mul piisavalt vaba aega, et ette võtta üks mõnus geomatk. See matk erineb eelmistest ainult kahe asja poolest- on külm ja pime :) Kõik ilmamudelid pasundavad ka, et winter is coming, minu arust perfektne aeg, et teha selline pillid kotti tuur, et talvel mingeid võõrutusnähte ei tuleks. Alustasin oma matka Viljandist suunaga lõunasse. See aare nüüd küll plaanis ei olnud, aga hobune jäi mulle täitsa kogemata läbi linna sõites silma. Panin siis logi kirja. Aitäh!
Leitud, millalgi Eveli arvas, et ta teab kus see Viljandi õige hobu on ja Ergoga nad google abiga ta ka tuvastasid, meil jäi nüüd ainult asi logiga vormistada. Vähe silitamist tahtis ikka...
Tall ja rautaja leitud, aga suksu oli peidus. Ehk järgmisel korral!!! Täname.
Kauaaegsetele Viljandlastele küsimuse esitamine, et kus võiks olla sepp ja hobune koos, ei andnud mittemingisugusei tulemusi ning asi oli juba vagagi lootusetu. Ainus 3D hobune oli Laidoneri jalgevahel kuid sepaga ei olnud seal midagi seostada. Sama oli ka Sepa tänaval kus ühes sisehoovis on kaks hobust seinal aga jalgu netu. Nüüd siis peale aastajagu mõttetööd meenus Küllikile et seal ja seal on mingi skulptuur ning Google tänavavaate kasutamise järel tuli rõõmuhõise "yessss". Tõepoolest on hobune ja on ka sepp. Kuna olime parasjagu Viljandis siis sai asi rõõmsa lõpu ja logi hobusesse. Tänud.
Sepp on mulle vana tuttav, aga et tal hobune ka on, seda ma ei teadnudki. Eks ta üks lahja setukas on, paistis algul nagu oleks kolme jalaga, aga õnneks nii hull asi ikka pole. Rohkem hoolitust kuluks talle küll ära, ribid lausa väljas vaesekesel.
Me siis natuke silitasime ja poputasime hobukest ning tuligi välja see, mida otsisime. Mugudega probleeme ei esinenud, kuna aeg oli juba õhtul hiline. Küll aga suutsin geopisiku levitamisega hakkama saada :)
Tänud peitjale, oli mõnus õhtune jalutuskäik vanas tuttavas paigas
Juba enne monumendi juurde minekut teatas Janar, et siin kohe on aare ja võtku ma kaart lahti. Kaart lahti ja mis me näeme? Null keset koolistaadionit. Kerge ümbruse uurimine andis alust arvata, et midagi on jamasti. Järjekordne tõdemus, et alati tuleb juhend korralikult läbi lugeda. Uus aarde kirjelduse lugemine näitas, et tegu ju mõistatusaardega. Kiire Google otsing Viljandi ja hobuse kohta ei teinud meid ka targemaks. Otsustasime siis külastada monumenti. Tagasi teel sain ülesande hoida silmad lahti ja järsku oligi mu silme ees sobiv hobune. Viskasime veel pilgu kirjeldusele ja suundusime aaret korjama. Avastatud sai kiiresti, mugudega tuli olla ettevaatlik. Jätsin Janari logima ja läksin sooja tee järgi. Hiljem kuulsin, et Janar peaaegu olekski vahele jäänud. Et kogemused ja kiired liigutused aitasid teda. Tänan peitjat, päris huvitav hobune.
Otsisme naaber aardele just lähenemise kohta, kui märkasime, et sõidame mööda sellest aardest. Hmmm. Mis värk on? Null on keset staadionit. Ups, see on ju mõistatus aare. Ei meie seda hobest küll siit suurest linnast leia. Käisime korjasime selle otsitava aarde ära ja suunusime uutele jahimaadele, kui Karin hõikas, vaata sepp ja hobune ka. Kiire roolipööre ja olimegi aarde juures. Karin sai kiiresti aardele küünet taha. Mina jäin logima ja tema läks kõrval olevasse hoonesse. Hakkasin just konteinerit tagasi paigutama, kui nägin ühte mugu, kes prantsatas diivanile kohvitama. Mul oli sekund, et kiirelt konteiner tagasi paigutada, enne kui ta näo minu suunas keeras. Asi läks õnneks. Autosse jõudes ulatas Karin mulle kuuma aurava tee, mille ta kõrval olevast asutusest tõi. Mul tuli nüüd meelde, et olen siin kunagi hommikusööki söönud selles kohas, aga hobune küll ei meenunud. Tänud aarde eest.
Alguses otsisime täiesti valest kohast ja komistasime teel ühele kulgevale siilile ja huvitavatele nõukogudelikele hoonetele peale. Edasine otsing oli juba edukas, sööstsin autost välja ja leid tuli sekunditega.
Ei olnud me esimest korda siin, ei olnud. Kohalikud olid isegi ammu-ammu seda priskemat versiooni silitamas käinud. Aga nüüd käes! Aitäh!
Tegime sellele kõhnale suksule õrnalt pai ja panime nimed kirja.
Seda hobust oleme me Irisega näinud peaaegu iga päev. Ma ei saa aga siiani aru, et miks me veel seda aaret loginud ei ole :-) Täna tegime me selle liigutuse ära. Tänud!
Mina nii suur hobusefänn ei ole, et suksut korduvalt vaatamas käia. Alguses vaatasin, et vaene hobune on vigane, aga õnneks oli kõik ikka korras. Lihtsalt mu vaatenurk ja niru valgus tekitasid illusiooni. Aare oli olemas ja ootas leidjaid. Aitäh!
11 kuud tagasi oli see hobune oluliselt rohkem õlekarva, seekord seisis püsti vaid skelett. Tegime hommikukohvi joovale töömehed pisut tsirkust, aga karbi saime kätte. Aitäh
Ise ei teadnud, google ei teadnud, üks tuttav ei teadnud, teine tuttav ei teadnud, kolmas mulgist tuttav juba natuke teadis. Nii ma siis lõpuks selle imeloomani jõudsin. Veidi poleerisin vihjele vastavast paigast ja sain logiraamatule näpud taha. Tänud!
Võrreldes eelmise korraga oli ruun kaalus kõvasti alla võtnud. Kõik kondid ja luud olid selgelt näha. Topsi ei märganud.
Hobune kangastus silme ette kohe aarde kirjeldust lugedes. Kohvigi tema juures küllalt joodud, aga üllatusena tuli see, et siin ka aare peidus on! Vinge teostus!
Mitteleid ei ole häbiasi #1. Tundub, et olime siiski vales kohas. Ühe lähedal asuva sildi juurest tagasi tulles nägin, et ka järgmised on asunud aaret otsima. Ajasime natukene juttu, enne kui Steni ja Taavi Pixento juurest sappa korjasin.
Viljandi peale mossitame, no ei leia. Mugude kaela ka ei saa ajada, neid ei olnud samamoodi nagu aaretki. Või on Viljandis veel hobuseid ? :D
Millalgi ammu sain selle hobuse arvutist leitud. Siis aga kaotasin ta kuhugi ära ja talvisel Viljandi tuuril oli üpris vale ettekujutus tema asukohast. Nüüd aga muudes asjades siinmail olles jäi ta üks hetk silma ja äratundmisrõõm tähendas, et tuleb hiljem ka logima tulla. Vaeseke on päris äraaetud olekus juba. Tööpäevast sai ka geopäev, aitüma.
Hobune jäi kogemata suisa jalgu, aga liiga palju kõrvalisi silmapaare ja liiga vähe tahtmist passimisele rohkem aega kulutada.
Õhtul oli üllatus suur kui selgus, et magame lausa hobuse kaisus. Õhtul olid aga näpud ja silmad väsimusest töntsid ilmselt sest leid tuli alles hommikul. Täname peitjat!
Mõistatus - leida hobune. No mis siin ikka keerulist olla saab :) Kohe valmis kaval plaan - küsime kohalikelt. Oli küll kerge kahtlus, et millegipärast ei märka kohalikud üldse neid objekte, mida geopeiturid otsivad ja seega ei pruugi Viljandi elanikud hobuse olemasolust mitte midagi teada. Kartus osutus tõeks. Suure vaevaga meenus neile mõni kohalik monument, millest meil tuhkagi abi polnud. Tiirutasime siis linnapeal heas lootuses, et kui teised on leidnud äkki märkame meiegi. Ei märganud. Juba lohutas sõber geopeitur meid telefoniski, et lihtsalt ei märka. Ei tahtnud me enam alla anda ja lõpuks leitud ta sai. Võime soovitada meetodit, millega me obesele pihta saime - keerasime oma suksu tee peale risti ja seal ta oligi - otse meie ees. Vaeseke, veidi vaevatud moega. Püüdsime tema vaevuseid mitte suurendada ja ettevaatlikult tegutseda. Täname, seiklus seegi, üht obest mööda ilma tagaajada.
Päikesetõusu ajal seisis hobune uhkes üksinduses ja lubas ennast lahkelt silitada, aga minu näpud otsitavat ei tabanud.
Hommikul sai veidi geojuttu puhutud ja tekkis mingi aimdus, mida otsima peaks. Vaatasime siis veidi ringi ja jäi ka õige asi silma. Veidi tsirkust rahvale ja võiski autos logima asuda. Oi kui hea oli soojas kohas logida :) Varem polnud sellest obesest aimugi. Aitäh peitjale.
No ei teagi, mitu korda ma seda suksut külastama asutasin, igal juhul kohale jõudsin alles täna. No ikka kaugele on minna ka, oma paar versta tuleb ära, kui koduuksest arvestama hakata. Aga aare on mõnus ja kõige toredam on see, et peitja on isegi jalgratturite peale mõelnud, terve matkaseltskonna võib aardepaika ära parkida. Seekord olin parklas siiski ainus sellise liiklusvahendi omanik.
Aitäh aardepeitjatele!
Kippadi koppadi, kippadi koppadi, kippadi koppadi, prrrprtüiii, tip, tap, tip tap , haaaaaa, kippadi koppadi, kippadi koppadi, kippadi koppadi .....
Õige koht sai kiirelt peale aarde avaldamist leitud aga alles täna oli aega sealt möödudes peatuda ja uurida. Algul tundus ümbruskond väljasurnud aga kui olin tükk aega obest iga nurga alt uurinud siis märkasin läbi akna teenindajat leti taga. Peale seda jätkasin veidi ettevaatlikumalt. Obene na kleenukeseks jäänud neh. Tundus juba, et polegi seal midagi aga lõpuks leidsin selle kavala peiduka. :)
Sellele aardele jooksime juhuslikult peaaegu otsa ja mis sa siis ikka muud teed, kui võtad välja ja logid ära. Nii ka mina. Täiesti ootamatu õnn, mõnikord ikka veab. :)
Vat see on see asi, kui Eestimaal on nii palju hobuse- ja ratsamonumente... Otse loomulikult hakkasime kihelema kirde poole tagasi.. Aga siis juhtus midagi kummalist- ma lihtsalt pöörasin pilgu paremale ja nägin midagi, mis tekitas minus tunde, et Yesss- see ta peab olema... Ja nii ta oligi- kiire logi ja taas minek eemale tsivilisatsioonist ;)
Õhtul olime sugulaste kokkusaamisele viimased jõudjad. Hommikul esimesed lahkujad. Tõenäoliselt olime geopeituritena aga ka viimased kojujõudjad :) Seal lähedal oleme pidanud juubelit, ka ööbinud oleme. No kuidas sa siis ei aima kus obesed viljandis liiguvad. Kohalike sõnul on see aga hoopis kolemonstrum. Meid see ei seganud. Sõitsime autoga treppi, hobust ei võtnud sleppi. Otsisime logiraamatus järjekorras esimese vaba koha- see võis olla ja ajast ees - ning logisime end ära. Logi tundus OK
Täiesti muguvaba hetk sattus otsimiseks. Aarde leidmiseks sai päris mitu ringi ümber hobuse tehtud. EVEJ
Mõned nädalad tagasi käisin tervisekõndi tegemas ja silmamas, kas see koht, mida arvan olevat õigeks peidukaks, tõesti asub seal. Midagi nagu oleks silme ees, aga lähen kontrollin. Sai siis vaadatud, et on tõesti sepp ja hobune. Ühel õhtul sõitsime sõbrannaga sihitult linna peal ringi ja tuli meelde, et see jäi ju otsimata! Seega hobuse juurde ja pärast mõningast kompimist jäi aare näppu. Välja kangutamisega oli natuke tegu, aga kätte saime. Siis tekkis probleem, et pole ju pastakat kaasas. Sai siis kõrvalasutusest küsitud, kas pastakaid on müügil. Ei ole, otsas. Aga kas saaksime hetkeks laenata? Korras. Logitud. Väga vahva! :)
Aile ja Ingrid tõmbasid tähelepanu endale, mina otsisin ja leidsingi. Oli muguvaene aeg, üksik uitaja läks kahvele. Aare korras, tänan juhatamast! Olin ju varemgi sealt mööda sõitnud ja nii hõredast hobusest aina läbi vaadanud teda ennast märkamata.
Siin läks kiirelt. Vedas, kohe peale logimist hakkas igasugu rahavast voorima. Hobu tundus lahjavõitu olema, peaks pisut kaeradieeti saama!
Viljandi geotuuri ajal paitasime mõlemat hobust, selga ei istunud kumbagile, ägedad suksud Viljandis! Suur tänu!
Kolmapäeva õhtul kella 9 ajal oli parkla autosid paksult täis kuid mugusid ei kusagil. Kohvik oli samuti suletud. Kiire leid tänu vihjele.
Ei ole võimalik, ma otsisin seda kohta Viljandis kaks korda, lihtsalt sellepärast, et esimese korra tulemuse suutsin ära unustada, vanadus vist :). Lahe, aitähh!
Vana tuttav koht see hobusekohvik. Peopesaga otsaette plaks, et see maja kohe meelde ei tulnud. Olen selles asutuses ju varemgi tööd teinud. Tänud!
No meie õnn sai otsa ja loobusime ka edaspidisest. Siin juhtus nii, et kohvikus oli matuselaud ning rahvast lausa akendest välja vaatamas ka, ei hakanud segama ega tähelepanu äratama. Järgmisel korral tagasi!
See sai virtuaalsel moel kohe peale avaldamist leitud. Nüüd oli siis aeg välitöid teha. Saime kenasti hakkama. Tänud suured!
Hobuse asukoht sai juba avaldamise päeval välja peilitud, aga Viljandisse ei hakanud siiski kohe minema. Täna siis tekkis võimalus aaret otsida. Olin siin koos Airi ja Priiduga. Priidul aare juba leitud. Ega miskit rasket polnud. Topsik tuli ruttu päevavalgele! hea mõistatus oli igal juhul!
Ave "mõtles" õige koha juba aarde avaldudes välja, kuid selgus, et Viljandis on kõnealuseid objekte rohkem kui üks.. või kaks... või kolm...
Täna oli kõik rahulik. Kohvimugusid sisse ei lastud. Taamal nühkis vaid üks tunkedes kodanik öise ilma tagajärgi kokku. Päike paistis. Meie logimist ei seganud miski.
Tänud!
No kui sepp juba silma jäi, kaugel see hobune siis enam. Aga sihuke hõre tundus teine, antagu talle ometi süüa! Aa, karbi saime ka kätte. Tänud näitamast, täitsa uus asi mu jaoks.
Leid tuli üsna kiiresti, raskem oli streikivate pastakatega :P
Kui minna õige sepa ja õige hobuse juurde, siis leiad ju aarde ka üles. Kohvimugusid ei paistnud, kuigi autosid oli palju. Aare korras, aitähh.
Interneedus lihtsustab geopeitust ikka märgatavalt. Veidi luuretööd ja oligi ilmselge kandidaat olemas. Kohvimugud olid ideaalselt paigutatud, nii et hobuseni ühegi pilk ei ulatunud, ja mõningase uurimise järel oli aare käes. Väga korralik konteiner! Aitäh juhatamast, siia poleks vist muidu küll sattunud.
Kuna Viljandit veel nii hästi ei tunne, siis oli see aare avaldamise hetkel paras müsteerium. Ainus hobune, mida endale ette kujutas, elutses lossi varemete juures ja tema kirjeldusega kohe kuidagi ei klappinud. Täna sattusime siis õigele elajale peale ja sai teda tükk aega ahistatud enne, kui aare näppu jäi. Õnneks kohvijoodikutest mugud istusid kõik nii, et meid nad ei näinud. Nüüd siis teab kahte hobust Viljandis. Tänud!
Kui aare avaldus, oli minu teadmiste kohaselt ainult üks koht, kus ta olla oleks saanud. Seal teda otseloomulikult polnud ega poleks pidanudki olema. Sai üks lihtne asi endale taas keeruliseks tehtud. Koha peal läks kiirelt. Aitäh!
Asukoha välja peilimisega läks veidi aega, kuid lõpuks saatis meid edu. Täna oli aega läbi kapata. Tänud!
Hobune ja sepp, seda ei olnud raske tuvastada, kus selline koht Viljandis asub. Probleem oli hoopis selles, et esimene kord sinna minnes ei otsinud ma ikka korralikult ja ei leidnudki. Siit loo moraal – tuleb olla väga täpne oma otsingutes, usaldada vihjet ja aarde kirjeldust. Täna läks kõik libedalt. Aitäh!
Hobusel sai isiklikult külas käidud kaks korda. Esimesel korral oli hunnik noori mugusid kogunenud klaasi äärde mind ja Rogerit jälgima, sel korral jäi otsing katki. Õnneks oli täna asutus suletud ning seetõttu oli ka rahvast vähem liikumas - aare käes tänu kaasotsija kavalale mõtlemisele päris kiiresti :)
Kodus õnnestus välja selgitada hobuse asukoht (geokontrolliga ma natuke vaidlesin, aga 30 m oli hea küll). Kohapeal oli kõik vaikne ja aardeleid kiire. Tänud peitjale. Sm.-d Unetud ja teised ka - kohvik on suletud 2. jaanuarini.
Vajaliku koha leidsime kodus eeltöö tulemusena. Viljandiga rohkem kursis olevad esivanemad olid ka abiks :) Kohvijoodikuid ei olnud ja leidmine raskusi ei valmistanud. Täname!
Kui kohustuslik küünlaralli tehtud, külastasin vihmasel jõulupäeval ka seda Tähesõdadest pärit imelooma. Kaapisin veidi kintsu ja siis juba nime raamatusse.
Algul sai ikka sellele kurva kuju rüütlile suurtükist tuli peale tõmmatud. Vana sõjameest see aga ei kõigutanud ja vehkis vaid punase lipuga. Tõeline vanakooli härrasmees. Siis aga meenus vihje ja nii me selle puusliku koolimaja staadionilt ära talutasimegi. Täname huvitava aarde eest.
No meile need rotid, siilid ja muud loomad meeldivad! Igatahes vahva koht! Tänud peitjatele! Boonusena leidsime ühe rahuliku lõunatamise koha.
Kellaajaliselt sai mindud väga valel ajal.Soovituslik oleks zootehniku riietus ,siis ei imestaks keegi kui ümber hobese askeldad.Aega läks aga, sai logitud. Tänud
Esimene katse viis sama kaugele nagu Geokrahvil. Aga kuna see ei saa eriti õige vastus olla siis tuli mõtlema hakata. Vahepeal soovitas ka peitja ühte tegevust teha mida ma nagunii oleksin proovinud. Ja see oligi hea mõte. Igatahes läks selle aardega palju lihtsamalt kui tavalise aardega. Aitäh.
Mis nii viga otsida kui saab põhjaliku juhise, et kui raske on ühte hobust linnapeal taga ajada. Ega ei olnudki. Kohapeal oli lihtne sõitsid autoga hobusele otsa ja pigistasid talt topsiku välja. Lahe hobune tegelikult. Kohe meenusid teised samalaadsed loomad teistes linnades.
PS: See kilekott seal küll kaua vastu ei pea.
Pärast Medi häirenuputeenuse tööd ja rippsilla aarde leidmist ei andnud see mõistatus rahu. No mismoodi ma linnast lahkun, kui üks aare samas veel redutamas. Istusin siis kuuse all, pugisin tuunikalapitsaviile ning lõin telefoni kolm sõna sisse. Ja voila - oligi pihus! Õigemini õige koht, mille asukohta mina ei osanud tuvastada. Aga lähedalolnud asutuse töötaja oskas ruttu. Sõitsin siis kohale ja asusin otsima. Tõesti õnneks kohvitajaid polnud. Isegi vist kohvikupidajaid polnud. Õnneks tuli mul töökõne sisse ja selle käigus sai seal muuseas mitu minutit ringi kombata-puurida-jõllitada. Lõpuks, just lahkumise eel, kandis käperdamine edu. Logisin vargsi ja saingi hakata Päkapiku männi poole veerema :-)
Aitäh aarde ja laheneva mõistatuse eest! Aare oli kuiv ja korras.
P.S. Palun aaret ka GC lehele. Tänan.
Nujah, enne kui avanesid minu ees geohotelli uksed aegu tagasi, oli just hobuse taga olev tall kohaks, kus sain mõnusalt lakas konte sirutada. Sedapuhku olid suksul kõik rauad all ja aardetünngi omal kohal. Aitäh mõistatuse eest, mis silmi ei vääna kuklale ja üldse hiilgab oma inimlikusega :)
On öö, pime öö, väljas langeb pehmet lund ja me ei maga. Kuulame muusikat ja ootame päkapikke akna taga. Päkapikud pidavat ju headele üllatusi tooma. Meie üllatus ootab meid Viljandis Hobuse juures, aga seda saame teada alles peale südaööd arvutisse kiigates. Loen kirjeldust ja silme ees on Hobune, aga see nii uhke, et tema juurde ilmselt ei tasu minna.Aga vihje on ka, mnjaa seppa olen kuskil kohanud . Nii sorteeringi oma ajusahtleid ja no nii kinni kui kinni on mõistus. Ah, hommikuni aega mõelda, nagunii plaan Viljandisse laiama minna, ega jala viitsi astuma niikuinii hakata. Ja siis tuleb sahtel nagu võluväel lahti ja ma näen ... Haa, meelde tuleb ka, kus ma teda näen ja mingi seletamatu rahutus poeb sisse. Jala ei viitsi ja autoga ei saa, aga nii tahaks kontrollima minna. Olukorra lahendus saabub nagu muinasjutus. Ühtäkki seisab uksevahel unine Liis ja meil on õhkõrn lootus autoga kohale saada. Aga kui juba Liis ringi liigub ja Une-Mati ta lahti laseb ,siis varsti on ta valmis ja me lähemegi Hobust taltsutama. Endiselt on öö, pime, sajab lund ja Viljandi linn on nii vaikne. Vaid üksikud autod sõidavad ringi ja inimesi nagu polekski. Ja see on hea, sest sellisel kellaajal ilmselt normaalsed inimesed kohvi ei joo :D . Ja ongi Hobune, täitsa tema kõrgeausus ise. Vaatab meid oma kurbade silmadega ja loovutab logiraamatu. Vaatan logiraamatut igast otsast ( kogemustest tean ,et alati ei pruugi esimene külg see kõikse algus olla :P ) ja kirjutan nimed kell 02.00 veel tühja logiraamatusse . On öö, pime öö, lumi katab me jäljed :D .
Kui valgus on vallutanud linna tuleme veelkord siia tagasi, et vaadata ka päevavalges Hobune üle. Hobune seisab endiset kohal, tal on veel külas käidud, seda reedavad jäljed lumel :D . Teeme Hobusele pai ja kohvi joovad mugud ei panegi imeks, et pilte teeme. Kadri ja Peep , suured tänud teile aarde ja külalislahkuse eest !
Kui ma seda aaret lehel märkasin, siis ma teadsin kohe, kuhu ma minema pean. Täiesti lambist, sest seda hobust ei ole ma kunagi näinud ega midagi temast ka kuulnud. Kirjeldus ütles mulle ise koha ära. Ja noh, eks ma natuke teadsin ka kus kandis peitjad sel peitmise õhtul ringi kolasid. Sügav päev oli juba käes kui ma end lõpuks välja ajasin. Sõitsin kohale, vaatasin ringi, võtsin aarde ja logisin. Edasi A&O ja siis jätkus juba laupäeval alustatud tegevus:) Tänud aarde eest.
Hommikul tuli kõigepealt meelde seesama Geokrahvi leitud hobune. Õnneks leidus ka teine eksemplar, mis sobis vihjega oluliselt paremini. Mahtusime esilehele. Aitäh!
Kerge eeltöö ja siis aarde poole. Kohapeal pidi asja natuke ikka uurima, nii lähedalt kui kaugelt. Tänu vihjele leidsime. Tänud aarde eest!