Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Läänemaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Semaforlippudega signaalitamine on rajatud sellele, et tähestiku igale tähele ja numbrile vastab lippudega varustatud käte kindel asend. Üksteisele järgnevate, kuid üksteisest kindlasti eristatavate «käteasenditega on võimalik edasi anda sõnu ja numbreid. Semaforlippudega signaalimist toimetatakse ainult kätega, kuna keha hoitakse vabalt. Et käte asendid oleksid paremini nähtavad ja arusaadavad, hoitakse mõlemas käes värvilisi lippe. Semaforlippudeks kasutatakse harilikult punasest riidest lippe, mille keskmised mõõdud on 35X48 sm; riide lühem külg on kinnitatud varre külge. Lipuvarre pikkus on 50 smt läbimõõt 1,5—2 sm. Peale tähtede ja numbrite tarvitatakse semaforis veel kindla eritähendusega käteliigutusi. Need on: „v ä 1 j ak u t s e" — viiped mõlema käega korraga, pea kohalt alla õlade kõrgusele ja tagasi, kuni väljakutsutav vastab: „s a i n a r u " — milleks hoida parem käsi otse ülal. „E i s a a n u d aru" — täht i edasiandmine korduvalt, mis tahendab — „ viimasest sõnast ei saanud aru, see korrata". „L õ p p - märk" — viiped mõlema käega kordamööda üles ja alla, mis tähendab — „lõpetasin semaforiühenduse". Semafori võib kasutada selge ilmaga, hästi valitud kohal, ja hea üleandmise juures on vastuvõtt binokli abil võimailik kuni 2 meremiilini, binoklita kuni y2 meremiilini. Mida kaugemal on vastuvõtja, mida halvemini signaalimine jälgitav, seda selgemad ja täpsemad peavad olema käte asendid ja seda aeglasemalt peab signaalima. Kauge maa peale semaforiühendusse astudes kasutatakse väljakutseks signaallippude k u t s e s i g n a a l e ja vastuseks v a s t u s v i m p l i t Semafori edasiandmise ja vastuvõtmise keskmine kiirus on 60—70 tähte minutis, hea 90 tähte, kõige suurem 120 tähte minutis.
See info on pärit raamatust: Merekaitseliitlase käsiraamat Tallinn 1936
Minge ja harjutege ise ka natuke...liputamist :)
Väga suur muguoht, olge palun ettevaatlikud! Meie miniseeria neljas aare, mis sai küll kahjuks endale mõistatuste kastikese kuid sarnaneb rohkem multi aardele, head otsimist!
Head vana aasta lõppu ja häid pühi 2013!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (7), välimõistatus (4), tiimitöö (2), lahe_teostus (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC4VYWF
Logiteadete statistika:
98 (94,2%)
6
5
1
0
1
0
Kokku: 111
Logiraamat oli kadunud, esimene punkt lihtsalt katusealla kiilutud, miks küll selline lohakus mönede kaaspeiturite poolt? Kas töesti on raske öigetele kohtadele asju tagasi panna?
Kui aare tõesti taas kadunud on, siis on peidukoht avastatud ja selle aarde aeg on ümber saanud. Lähab aega, kuniks saan kontrollima minna.
Kunagi sai juba mitte leid pandud, seekord vaatasin, et täpp ilutseb endiselt seal. Sai kohale sõidetud aga ei miskit... siis hakkasin logisid lugema ja voilaa, jälle ei leita :(
Kevadel käisime alguses ja pildistasime kõik üles. Täna lõpus oli minu käsi ilmselt liiga suur ja kohmakas. Midagi näppu ei jäänud.
Lipukeste rada lõppes, kus ei olnudki täna tavapäraselt tuuline. Mitmekesi oli julge tegutseda. Tänud peitjale.
Eelmise aasta maikuus sai alguses käidud ja kõik üles pildistatud.Täna siis ,et tagaistujatel igav ei oleks sai neile ülesanne edasi antud.Ülesanne lahendatud siirdusime lõppu.Aitäh!
Kambaga oli täitsa vahva liputada, paar võimlemispoosi jäid korduval silmitsemisel isegi meelde;). Lõpu külastamiseks oli ka väga sobiv aeg, tegime vajalikud sirutused ja jäädvustasime end tutikale logilehele. Aitäh peitjale.
Ei jäänud ka meile silma-näppu. Panime sedapuhku uue, ehk kestab enne arhiivi.
Lahendus lõppu jõudmiseks oli äge aga kahjuks lõpus jäid tühjad pihud.
Lõpp sai kaardile ja lõpp oli loogiline, isegi peidukas oli loogiline. Sai peale mitte leidmist otsingut laiendatud veidi aga ei leidnud mitte midagi...
Nullis leidsime õige asja kiiresti ja tõmbasime tiimitöö kenasti käima. Ei läinud kaua enne kui aarde poole liikuma saime. Täiega ilus koht, kahju, et lõpus on keegi prügikasti tsar bombaga õhku lasknud. Prügi oli väga palju ja kõikjal. D:
Mõistatus meeldis. Tükk aega sai päikese käes nokitseda. Kui tulemus käes, suundusin lõppu, aga seal ei jäänud midagi näppu.
Ohjah mis lollusest see aare eelmine kord leidmata jäi :D Ja sama lolluse kujutasime endale ka seekord ette ja tegime mõistatuse tunduvalt raskemaks kui see oli...õnneks Maris jagas vea ära ja peagi oligi lõpp käes. Täna oli hea ja rahulik seal tegutseda. Aare paistis ise juba suht kaugele. Kui selle kätte võtsime, jättis see kohe lätlaste mulje...sees oligi peaaegu tühi logirull, kus ainult eelmise aasta maist läti seltskonna logi ja siis viimati leidnute oma...samas originaal tops oli ka kenasti peidukas ja kõik vahepealsed logid seal olemas...saa siis aru kuidas nad seal koos toimisid. Igatahes eemaldasime libakonteineri ja originaali panime tagasi oma kohale. Tore aare muidu :)
Neli aastat agasi oleme siin juba korra käinud, tookord jäime lippude vehkimisega pigisse. Seekord võtsime uuesti mõistatuse ette ja asi laheneski :). Lõpus läks kiirelt, tops oli täpselt seal kus lubatud. Ja lätlaste pandud lisaboonus ka, nad vist originaali polnud leidnud…
Oli tore mõistatus. Polegi sellisega varem kokku puutunud. Õnneks läks kõik kenasti ja saime logiraamatusse nimed ka kirja. Aitäh peitjale.
Lipukestega vehkida saime täitsa hoolega, aga tähestik, kurinahk, ei tahtnud kuidagi pähe jääda. :D Ja siis veel üks igavene ikaldus nende numbrite õigesse formaati panemisega. Aga mõistatus meile meeldis. Tänan.
Lipukese otsa leidsime ja lahendasime ning jõudsime mingi lahenduseni aga miskit ei klappinud. Kuna ka õhtu oli juba käega katsuda siis võtsime andmed kaasa ja lahendame kodus edasi.
Mõistatusega läks üllatavalt ladusalt, saime kohe alguses asja üsna kenasti jooksma ja peagi oli tulemus olemas. Vaatasime siis seda lõppu ja ootasime pikemat passimist, aga tegelikult valitses seal üllataval kombel täielik vaikus, aarde lähistel polnud kedagi liikumas ja saime rahus nimed kirja pandud. Tänud peitjale, väga mõnus mõistatus.
Olin selle m6istatuse juba kodus lahti teinud ja peale m6ningast p6rnitsemist panin uuesti kinni tagasi ja uskusin et see j22b kuhugi kaugemasse tulevikku. Nyyd kui olime Silveriga juba nulli tulnud yritasin siis tahvlilt seoseid leida aarde kirjelduses peituvate m2rgete kohta. kui olin juba enamus infost l2bi sirvinud hakkas yks hoopiski teistlaadi fragment silma. Sealt edasi oli t6esti puhas koost66. Silver aitas hoida ja kirjutada mina ajasin muudkui n2puga j2rge. Kui killud kokku kogutud siis kratsisime m6lemad n6utult kukalt, kuna ei osanud seda kuidagi rakendada. Silver veel mainis et n2e siin see asjandus n2itab aga ise vot ei tea kuidas seda konveritida. Siis tekkis kohe yks hea idee ja vana hea laevade pommitamise strateegia kandis peagi vilja. Olime nii ehk naa sinnapoole suundumas nii et saime mitu yhes visiidi k2igus kylastatud :P V2ga lahe teostus, minu poolt kll thumbs up
Ma ei jõudnud veel nullis eritit tutvustusse süvenemagi hakata kui Tarmo miskit huvitavat näitas. Siin oli hea koostööd teha. Saab ka üksi, aga ilmselt võtaks see tükk maad rohkem aega. Olles mõistatuse ära lahendanud tekkis uus probleem. Olin küll selliste koordinaatidega korra varemgi kokku puutunud, kuid kuidagi teisendatud ei saanud. Ei õnnestunud ka seekord. Mis siis ikka, pommitasime kaarti senikaua kuni koht käes. Õnneks jäi lõpp ka ilusti tänase päeva marsuudile ja varsti olime ka lõpus. Siin käis juba asi kiirelt, suht vormistamise küsimus.
Tänud.
Kui nullis topsik autosse toodud ja avatud sai, siis üsna kohe jõudis kohale asja iva - v ä l j a k u t s e ! Järgnes koostöö kiirusel 1-2 tähte minutis, küllap seetõttu, et aeglasem ots oli nimelt minu ja mitte Andromeda käes :D Paaril korral tekkis ka moment, kus kohe e i s a a n u d a r u. Siiski hakkasid need võimlemisasendid pikapeale pähe jääma, tempo muudkui kasvas, kuni oligi ots käes ja l õ p e t a s i n s e m a f o r i ü h e n d u s e :o) Kui lipuke kaardile märgitud ning teada saime, kus l õ p p asub, siis oli järsku päris hea meel külma ilma ja pimeda õhtu üle. Võimaldas rahulikult logi kirja saada. Aitäh.
Tore mõistatus sai täna lahendatud, lõpp leitud ja logitud.
Tänane tormine päev oli otsimiseks sobiv. Mugusid ei olnud passimas ja saime rahulikult toimetada
Mõned ajad tagasi sain "priske" lootsiku kaptenisillale( M/S Romantika) ja esmane sööst oli minul lipukappi. Teadmata põhjustel ei lubatud mul nendega kaua hullata, kuigi ruumi oli kõvasti ja minul aega kah. Tundsin end täitsa ahistatuna, et liputada ei saanud :) Mängi siis sellistega :D
Väga vahva aare, selle logimiseni läks ikka mitu kuud. Esimesel külastusel nullis oli mugusid palju, ei saanud midagi otsida. Teisel korral sinna sattudes leidsin konteineri üles aga kõrvalmaja pererahvas hoidis mul silma peal, jälle ei saanud mõistatama hakata :) Kolmandal korral läksin kohale ja pildistasin kõik vajaliku üles. Siis sain ka autos juba vastuse kätte aga võttis mök-mök hingetorru ja mitte midagi ei saanud jälle aru.
Paar kuud hiljem võtsin ette kodus ja lahendasin uuesti piltide järgi ära. Sain, mis vaja aga midagi teha kohe ei osanud nendega. Siis sain lõpuks aru, et need koordinaadid on teistmoodi, kui tavaliselt. Kuidas need aga ümber teisendada - sellega jändasin päris mitu head tundi ja vahetasin ka aardepeitjaga kirju. No ei ole mina oma paarisaja leiu jooksul veel selliselt koordinaate näinud.
Ja ei lõppe see saaga, logimise jaoks ka esimene kord ei õnnestunud, mugud istuvad oma autodes ja vahivad. Nüüd sai enne südaööd sõbrannaga väikene reis tehtud ja rahus ja vaikuses tähti vaadatud ja logitud.
Sellise pika vinnaga aarded on ikka mõnusad. Ja idee ning teostus muidugi kiiduväärt.
Tänase öö veetsin Lipukese mõistatuse alguse läheduses. Kohale jõudes eemaldasin aardest mõistatuse ja jätsin sinna oma telefoni numbri ning info, et lahendan hetkel. Täpselt ennem magamaminekut lahendasin ära, et saaks hommikul ära logida. Kaupo väitis, et seda hommiku poole kohe kindlasti mugavam logida. Muidu poleks ma ennast vaevanudki seda veel käsile võtma. Pärast ära lahendamist lootsin, et keegi pimedas seda aaret otsima ei tule. Minu õnneks ükski hull ei helistanud. Hommikuks oli äratus kell 7:00, et jõuda esimese praami peale, mis sõidab 7:45 Vormsile. Kaupo eeldas, et olen äkki sisse magamas ja ajas mind mõned minutid varem üles. Olime kokkuleppinud, et startida viis pärast seitset. Jah ma olen vajaduse korral kiire ärkaja ja saan kõik toimetused tehtud mõne minutiga. Aarde juures oli ootuspäraselt inimtühi kuigi kujutasin küll ette kui keeruline siis keskpäeva ajal otsida oleks. Kuna meil oli segadus ja kiire küsimus küsida, siis parkisime selleks mittenähtud kohta. Küsimusele saime vist vastuse ja siis tuli kiusatus ka kohe aare ära logida. Kaupo läks omi asju ajama ja ma läksin aaret logima. Sain teolt tabatud kurja mehe poolt, kes pahandas minuga, et kuidas ma ikka võisin. Proovisin küll selgitada ja vabandada aga ei kuulatud mind üldse. Andsin teada, et olen minuti jooksul läinud siit ja nii ka läks. Eeldatavasti oli härra vale jalaga hommikul voodist välja astunud. Mis aga peamine, saime küsimusele vastuse, aarde logitud ja minna peaeesmärgi suunda. Aitäh!
Vahepunktis peale mõistatuse leidmist istusin maha ja hakkasin lahendama. Sain küll mõistatuse kenasti tõlgitud, aga saadud infoga ei osanud midagi pihta hakata. Lõppkoordinaate ma kätte ei saanudki vaid paar päeva hiljem lõi järsku tänu vihjele pähe, kus aare asuda võib. Läksin kohale ja seal ta mulle vastu vaataski. Aitäh huvitava aarde eest! :)
Lahendasime kohapeal suure ajakuluga aga oli põnev ja lihtne või vähemalt tundus. Koordinaate me ei saanudki kätte aga numbrite lõpus olnud tekst koos infos olnuga viis kirvega otse lõppu. Avastasin liiga hilja, et suutsin konteinerit kaasa võtta pliiatsi, ehk keegi järgmistest leidjatest saab sinna uue jätta.
Sõitsin nulli, ohkasin sügavalt ja asusin lahendama. Polnudki nii tülikas, kui arvasin. Lõpus pidin ootama terve hunniku mugude lahkumist. Aitäh!
Kodus tundus ka see aare eriti kahtlane aga tegelikult oli täitsa muhe. Aitäh!
Mõistatus tundus algul jube aega nõudev, aga kui juba jooksma hakkas, siis läks päris libedalt. Lõpp mulle meeldis, tagantjärgi mõeldes oleks võinud sealt ju aaret otsida ka puhtalt geokogemusele toetudes. :)
Haapsalu ja ümbruskond oli niipalju leidmata aardeid täis, et otsustasime teha lausa kahepäevase retke. Parkisime infotahvli kõrvale ning hakkasime ülesannet lahendama, vahepeal pidime turistidele näitama, kus see Aleksandri sammas ikka siin on. No mitte ei näe ju selja taha, hästi ära peidetud teine ka. :) Aare ise leidus kärmelt. Tänud!
Väga vahva mõistatus :) siiani vist kõige põnevam...no ja lõpp ..oli küll rahvarohke aga hea maskeering aitab alati :)
Nullist leidsime lipumasti asemel Aleksandri samba. Kujutasime ette kuidas siin kunagi kõik täies hiilguses välja nägi. Tahvlil olev pilt oli abiks kui me mõtetes need majad sealt maha võtsime, puud kõrvale lükkasime ja mereranna karjamaaks ja heinamaaks muutsime. Ilus pilt avanes meile mõtetes.
Aardest ei avanenud esialgu mitte midagi, nagu kaks tuiasammast seisime seal Aleksandri samba varjus. Sundisime oma aju geokogemust kasutama, et peab ju mingi lahendus kuskilt paistma. Korraga puutus näpp midagi tuttavat ja siis läks lihtsaks, kritseldus oli mulle tuttav ja tõlkisin selle kohe ära. Lõpp paistis loogilisse kohta.
Loogilises kohas ainuvõimalikus peidikus logirull ennast peitiski. Väga mõnus välimõistatus, meie kiidame!
Lõppaarde asukoht sai väljamõeldud juba eelmisel aastal, aga kuna siis tundus muguoht liiga suur olevat, lükkasime logimise edasi. Nüüd, kui sinnakanti jälle asja oli, sai vana võlg lõpuks tasutud.
Lahendatud sai juba 2 aastat tagasi,seekord oli sobiv moment ka logi kirja saada.Tänud!
Seda aaret olen väga kaua vältinud, sest kuskilt jäi kõrva valeinfo, mis eemale peletas. Tegelikult oli lihtne, pole seal midagi keerulist! Natuke pusimist ainult... Aitäh aarde eest!
No kurja küll. :D Olles lahenduse kätte saanud, meeldis mulle h6besaba kirjutatud lõik:
Minu meelest on see isegi pisut naljakas, et paljud inimesed ei teagi, et kohad mida nad pidevalt jõllitavad, võivad midagi enamat sisaldada kui esmalt tunduda võiks :)
Lõpus oli mugudest vaikus ning saime logi kiirelt kirja panna. Aitäh lahenduva mõistatuse eest!
Natuke aega pusimist ja koordinaat käes. Lõpus oli vaja oodata kuni mugud läinud ja siis sai ka aarde kätte. Ei saaks öelda, et ilma geopeituseta siia kunagi poleks sattunud, aga hetkel olin siin täiesti esimest korda elus.
Meie mõnusa nuputamise alguses sõitis mu kenasti pargitud auto taha politsei ja pidurdas kiirelt. Ema ehmus, et kas olime lähenenud mingit erateed mööda, aga kuna me seda teinud ei olnud ja muidu peaks kah kõik korras olema, siis ma ei lasnud end segada, vaid nuputasin edasi. Politseinik tegutses oma I-ekraaniga veheldes ja mõne aja pärast avanes eravalduse värav ning politsei libises sealt sisse. Siis polnud enam mingit vaikset nuputamist, vaid koerte kõlavad hääled. Õnneks sain parajasti teada, kuhu oma ninad pöörama peame ja peagi jõudsime koerte levialast välja, et leida tore aare. Aitäh, mulle meeldis!
Selle geopäeva viimane aare. Kirjelduse läbilugemine tõotas midagi põnevat, kuigi esimese hooga ei saanud aru, mismoodi me seal nullis nüüd liputama peame hakkama. Peagi saabus selgus, aga veelgi rohkem selgust toov objekt jonnis ega tahtnud end mulle kätte anda. Kaaslasele pidi ta siiski alla vanduma ja nii saime asja gemobiili varjununa uurima hakata. Koostöö sujus ja peagi oli paber sirgeldusi täis. Esimese hooga ei saanud jällegi aru, mida nendega nüüd peale hakata, aga lõpuks saime meile kõigile heast tuttavast kohast abi. Natuke jauramist tehnikaga ja oligi lõpp-punkt käes. Enne sinnasuundumist tuli aga alguspunkt veel oma kohale tagasi panna. Mina jälle ei saanud hakkama, täitsa kummaline hakkas juba. Lõpus oli aga mõnus ja hilisõhtu täitsa sobiv koht otsimiseks. Aitäh toreda mõistatuse eest!
Põnev mõistatus! Aarde peidupaigas ei olnud ühtki mugu ka segamas, aitäh!
Ka mul oli esimene punkt ammust ajast lahendatud ja imekombel isegi säilinud. Nüüd viidi mind kenasti nulli ja aardeleid tuli sekunditega. Tänud vahva aarde eest.
Esimene punkt oli juba ammu võetud. Hea lihtne nuputamine, mille puhul ei teki lootusetuse tunnet. Aarde logimise ajastasin ikka valeks ajaks. Ümbrus kubises mugudest, kes õnneks varsti lahkusid. Tegin mõned tiirud ning tuvastasin koha kus aare võiks olla ning logisin. Minu meelest on see isegi pisut naljakas, et paljud inimesed ei teagi, et kohad mida nad pidevalt jõllitavad, võivad midagi enamat sisaldada kui esmalt tunduda võiks :)
Ööpimeduses polnud mugudest haisugi ja sai rahulikult otsida. Ei läinudki pikalt, kui aare välja tuli ja sai logima asuda. Vahva värk. Aitäh peitjale.
Ikka paras liputamine oli enne kui asjalikud koordinaadid välja tulid. Vahepeal käisin isegi teist aaret otsimas. Lõpp oli muidugi mugudest pungil. No ei ole vaja esmaspäeva hommikul sinna koguneda.
Eks ikka tiimitööna sai mõistatus lahendatud.Lahe teostus.Tänud peitjale!
Mõistatuse osa lahenes üsna kiiresti ja ilma probleemideta. Hiljem lõppu jõudes leidsin enne aardeleidu ka ühe petuka, mis osutus hoopis prügiks. Aitäh, tore mõistatus.
Oi kui pikk oli aeg kahe punkti läbimise vahel. Tegelikult olid koordinaadid juba peast ja paberitelt kadunud, oli vaid ähmane mälestus et kuskil siin või seal peaks see logiraamat olema. Oligi
Selle aarde peale oleme mõelnud juba varemgi. Täna otsustasime asja tõsiselt ette võtta ja ütlen kohe, et kogu protsess kuni lõpptulemuseni välja oli ikka väga lahe. Kõige raskemaks osutus esimese punkti kättesaamine, aga mitte sellepärast, et mõistus otsa sai, vaid ikka need mugud, kes asja lähemalt uurida ei võimaldanud. Otsustasime siis vahepeal Pullapää aarde juurde jalutada ja püüda seejärel liputamisega alustada. Kui lõpuks konteineri avasime tekkis selline hasart asjaga lõpuni tegeleda, et kõik muu ununes. Õnneks oli ümbrus nüüd muguvaba ja saime autokapoti peal vabalt ülesannet lahendada. Ja see finaal – super, super, super. Täname väga sellise toreda mõistatuse eest.
Tundub, et meil tuleb semaforilippudega vehkimise lugemist veel kõvasti harjutada. Või no, mingi sõnumi me nendelt lipukestelt vastu ju suutsime võtta, aga tulemiks ikka ei midagi mõistlikku… Ilmselt jäi siis mõni oluline vehklemisliigutus kahe silma vahele :P. Tuleb järgmiseks korraks parem kodutöö teha, mis muud :). See, kuidas mõistatus esitatud oli, meeldis mulle väga ja tegelikult oleks seda üksi vist lahendada ka tunduvalt raskem olnud… Või no vähemalt täna jätkus poole tee peale saamiseks jupp ülesannet mõlemale… üle kahe autoistme…:D. Mõistatuse lahendamise ajal geoparklast üks auto lahkus ja teine sõitis korraks olukorda hindama, miskipärast tundus, et mõlemad olid “omad”…
Eelmisel sajandil, siis kui rohi oli veel rohelisem, päike kollasem ja lipud majadel punasemad, kandis üks Kadri-nimeline tütarlaps punast rätti kaelas. Ja vehkis usinasti kätega. Mitte niisama, vaid semaforilippudega. Oli ta ju signalist pioneerimalevas. :D Vehkis, vehkis, selgeks ta selle sai ja isegi edasi oskas arusaadavalt teisele signalistile anda. Uhkusega kandis lisandunud vilenööri. Oli see ju üpris vähestel just selline. ;) Väljend liputamine oli sel ajal täiesti tundmatu veel. Liiga noor ja naiivne.
Saabus uus sajand, rohi on ikka roheline, päike ka kollane, kuid lipud ja kaelarätid pole enam punased. Mälust on kadunud ka see lippudega vehkimine.. Väljend liputamine on saanud tänaseks endale tähenduse. :) (Otse loomulikult on see ju see lippudega vehkimine, mida te siis ka mõtlesite?? )
Igastahes, olles ennemalt jännanud nii Keibu kui ka Dirhami aardega, siis olin juba ette kindel, et siingi läheb asi põnevaks. Ikkagi Alexi ja Merikese näputööga tegemist. Ja minuga. :D
Nulli sattusin enda teadmata juba aasta tagasi, kogemata, kuid ajapuudus ei lasknud gepsu vaadatagi. Nüüd siis hulk vett merre voolanud ja aeg selle aarde jaoks küps.
Algus oli see päris käkitegu. Ja siis algas see pihta. Üks liputas ja teised ajasid näppudega järge. Siis sai asjad tagurpidi pöörata, üks arvas ja kolm liputasid. Lõbus oli. Info voolas kui energia mööda traate, surises-urises, kuid voolas. Ja siis hakkab inimese laiskus ju oma rolli mängima. Laiskus on edasiviiv jõud, sunnib ratsionaliseerima. (Eelmisel sajandil oli lausa amet selline olemas- ratsionaliseerija ; ) Ühesõnaga ratsisime. St tuletasime osa asju loogiliselt, pisteliselt vaid kontrollides.
Ja siis läks jamaks, nagu oodata ju oligi. Minul jooksis juhe kokku. Ja vahtisin tulemust nagu lehm lennukit. Nii tuttav, kuid samas täiesti söödamatu kraam. Kaasasolnud tehniline vidin rääkis ka võõrast keelt. Vähemalt nii mulle tundus.
Tõstsin käpad üles ja jonnisin. Mina abi järele ei karju. Teised aga kiusasid edasi. No Sa võid ju küsida, Sa ju võid... Ei, ei, Sa ei pea, Sa võid...
Pidasin vastu kuni Veduripöörajani tatsudes. Siis ilmselt paistis päike silma ja pähe ning päikesepõrutus tegi oimetuks. Helistasin. ;) Ei, ei, mitte mõnele tuttavale varemleidnule, vaid aardepeitjale isiklikult. Ise palvetasin vaikselt, et ta niidaks muru ja ei kuuleks...
Õnneks oli asjal ikka mõte kah. Ajasin Alexi üles. :D Vähemalt läks asja ette... Ja siis sain kuulda, et olen üldse esimene, kes selle aarde juurest helistab. ;) Ja et kas ma siis pole varem näinud?? Ja soovituse, tutvuda lähemalt oma vidinatega. Mida ma siis kõrvad lidus ja ise rohust madalam olles, ka tegin.
Nuh, jah, noh... eeeeeeeee... krt... pgn... ja muud tsensuuri mitte kannatavad sõnad. Andres hammustas veel selle ühe nüansi läbi ja nii me lõppu läksimegi.
Ja vat see vaatepilt, mis seal avanes, pani mind õhku ahmima.. No kuulge, kuidas saab ikka NIIIIIIIII loll olla??? Ilmselt oleks aeg juuksed ära blondeerida, siis saaks sellele viidata, et ega enamat ühest blondiinist loota polegi. Olin ju ratsinud ühe sõna nii ära, et saadud tulem ei öelnud mulle midagi, kuid see, mis ratsimata kujul oleks pidanud tulema, oleks säästnud vähemalt 2,5 tundi me päevast. ;)
Et siis muljed takkajärgi? Head, ikka head. Mulle meeldib iseenda üle naerda saada. ;) Oli vahva. Tänud kaaskannatajatele kah. ;)
Lõppu üks anekdoot nõukaaja lõpult liputajast:
Väsinud pereema läheb peale pikka päevatööd kodu poole. Kandes kaht rasket toidukotti, siseneb lifti ja sõidab ülespoole. Ühel korrusel liftiuks avaneb ja koridoris seisev mees lööb mantlihõlmad valla ja seisab pereema ees nii kui jumal mehe on loonud. Pereema lööb kaks kätt kokku ja karjatab: "Jumal küll, munad unustasin osta ju!"
Olin äkki kas kolmas või neljas kord selle monumendi juures- nüüd siis ilmselge sõjaplaaniga Lipukese aare leida. Algpurgi leidmine oli selle asja juures vaat et lihtsaim ülesanne- kõik järgnev aga võttis tõsiselt kaua aega.... Vahepääl sai isegi üks mitteleid Haapsalus tehtud, enne kui geosilm avanes ja ajudes midagi liikuma hakkas. Kusjuures tegelikult oli päris põnev kogu pundi reaktsioon selle aarde suhtes- "No pole ju võimalik, et me seda lahendatud ei saa"- kõlas üle me kõigi huulte mitmeid kordi. Ja siis, kui tõenäoline lahendus käes oli, läks kõik lausa ludinal- suitsukate mugude peletamiseks, karp käes, logid kirjas- ja asi jonksus :) Tänud ja tervitused peitjaile :)
No see aare oli ikka paras pähkel. Sai ikka mitu korda edasi-tagasi sõidetud ja ajusid väänatud. Tänud aarde omanikule vahva aarde eest.
Lõpuks leitud ja logitud :) kunagi sai nullpunktis koordinaadid leitud, aga seekord õnnestus ka lõpp-punkti minna. Neli pead on ikka parem kui kaks :) aitäh peitjale.
Tore peidukas, ei olnud väga keerukas leid, kuid piisavalt nutikas. Aitähpeitjale.
Sai paar kuud tagasi käidud Pullapäl ja leitud lipukese liputamise õpetus. Suurt aru sellest ei saanud. Pildistasime selle joru maha ja mõtlesime, et tegeleme kodus edasi. Lippude valmistamiseni asi siiski ei jõudnud, aga paras pähkel see oli. Aega läks ja siis saime vihje ning lambike süttis. Tuleb välja, et iga asi omal ajal. Tänud andekate ülessannete eest
Koordinaadid saime kätte suplushooajal. Kuna siis oli praktiliselt võimatu logida, tegime seda täna. Kõik kenasti korras. Täname toreda mõistatuse eest!
Kodust võtsin abivahendi kaasa. Algus oli konarlik ja vahepeal kadus järg, kuid mida lõpu poole, seda sujuvamalt vehkimine edenes. Omadega valmis saanuna tekkis hetkeks kahtlus, kas mõni kaasas olevatest navigatsiooni vahenditest seda joru üldse tunnistab. GPS oli kohe koostööaldis ja mõne aja pärast leidsime endid lõpust. Võrreldes suvega oli mugusid minimaalselt ja topsi kätte saamisega probleeme ei olnud.
Margus lahendas, mina logisin. Täname laheda aarde eest!
Alguses mugud midagi toimetasid ja läks omajagu aega topsi tagasipanekuga,lõpus oli rahulik.Tänud peitjale
Leitud. Me küll ei saanud lippudest aru :D, aga aare on käes sest kant on tutav ja see oli aunuke lähedal olev... (koodis antud asi). TÄNUD PEITJALE
Oi siin läks desifreerimisega ikka omajagu aega. Praegugi erinevad lipukesed lehvivad silme ees. Lõpus mugusid ringi ei toimetanud ja sain rahulikult logi kirja panna. Tänud!
Väga huvitav aare, sai pikalt mõistatud uuritud, Erik hiilgab oma kiirete leidudega :)
Ma ei teagi enam misasjus või mis aaret me ükskord pikkkassodega siia nulli lähedusse peita üritasime, või luurasime hoopis kohta või veel midagi. Igal juhul asjaks ei läinud, aga hea meel, et nüüd on vähemalt koht geokaardil ikkagi tähistatud.
Ehh... puzzlemärgiga aarde peale kirtsutan tavaliselt nina, aga kuna lubati rohkem nagu multipultit, siis okei. Peitja soovitas kirjelduses minna ja harjutada natuke ... liputamist, a ma läksin hoopis vaatama, et mis imeasju seal siis näha saab. Sa sade kus võttis see paraad ikka silme eest kirjuks. Sai teisi kohe mitu korda ja pikalt vaadata ja võrrelda. Mõni käis kaks korda järjest nägemisraadiuses ja natukese aja pärast hakkas mõni mees juba meelde ka jääma. Ja üldse mitte näo poolest, kui te saate aru mida ma mõtlen. Otsige asi üles, siis saate aru küll!:) Pärast läks juba igavaks, sest kõik oli nähtud ja läksin hoopis topsi otsima. Sellega oli ka nii et tohoh... kas tõesti seal. Uurin ja katsun ja no ei ole. Kui mõni vahest kurdab, et käsi lühike või sõrmed töntsakad, siis ega see pikk käsi pikkade sõrmedega ka just väga hästi ei paindu, kas teate! Aga logitud ikkagi sain. Aitäh Alex ja Merike! Mõnus sehkendamine oli.
Kus siin sai istutud ja lippe taga aetud, päris tüütu oli teine, sain mingi asjagi kokku kuid minu pea ei osanud sellega midagi ette võtta. Kuid infost tuli ka üks väga vajalik infokild päevavalgele ja nii ma siis suundusingi oma teooriat kontrollima. Oh imet, mu kirves ei olnudki nüri, oli teine väga terav :) Hiljem peitjaga arutades sain teada, mis oli mu probleem ja kui ta mainis, et väikse mõtte peitmiseks sai ta minult siis kohe poole päeva oli nina püsti ja tuli loota, et vihma sadama ei hakkaks :P
Leitud koos kallo-tiimiga. Mulle sellised aarded väga meeldivad. Aitäh peitjale!
Aarde tekkides võttis algul ikka päris mõtlikuks, et kuidas nüüd see asi küll käima peaks. Nüüd aga olime siin kohal, saime kõik vajaliku ja lahendus keris end ise justkui võluväel lahti. Puänt on ka muidugi mõnus! Tänud! :)
Siis kui ema ja Priidik päikest võtsid vehkisime meie isaga lippudega. Saime kohe kuidagi teami tööga minema aga siis kiilus korra kinni. Lõpuks kui lahti jagasime siis ajas naerma küll :) Väga äge oli see!
Väga tore ja naljakas, murdsime ka pead kuni aardeni jõudsime, siis ajas naerma meidki! Väga huvitav jälle. Tänud peitjale!
Lahendasime kohapeal mõistatuse ära ja algul ei saanud aru, mis siin naljakat on. Sa kuradi kurat...
Lipukestehunniku leidsime kiirelt kohast, mis on juba varasemast ajast tuttav. Sealt alustasime aastate eest suuskadel üle jää teed Hobulaiule. Seepärast oli nulli ümbruses asuv teada ja sellele ei pööranud sel korral rohkem tähelepanu. Nokitsesime hoopis mõistatuse kallal. Peale mõningast tähtede tagaajamist olid vajalikud juhised käes. Üllatuslikult viisid need kohta, kus olime täna juba viibinud. Sisuliselt möödusime sellest aardes pea meetri kauguselt. Egas muud, kui autonina jälle tuttavale rajale tagasi. Õnneks oli aarde asukohas vaikne ja aarde leidsime kiirelt. Tore aare. Aitäh.
Aarde asukoha saime kätte juba märtsis aga siis ei olnud aega otsima minna. Nüüd tegime kiire peatuse ja panime nimed kirja. Aitäh peitjale!
Päris huvitav mõistatus, millega sai tükk aega pusitud kuni õige lahendus käes. Lõppaarde noppisime oma peidikust kerges vihmasajus ja seetõttu täiesti muguvabalt.
Väga tore aare, tükk aega sai seda lahendada. Lõppus logisime fotosessiooni saatel. EVEJ
Oli juba natukese hämaraks läinud ja olime ise ka juba pikast päevast väsinud. Aga ega see ei seganud aarde lahendamist. Lõppkokkuvõttes olime kõhud kõveras ning naerupisarates. Igati vahva ülesanne ning lahendus. :) Aitäh peitjale.
Korraliku geopäeva lõpuosa väsinud pead + üks vahva mõistatus = kõveraks naermine ja üleüldse kuhjaga positiivseid emotsioone :D Väga tore aare. Tänud peitjatele!
Nullis oli juba liputatud, nüüd jäigi üle veel lõpus ka käia. Asjad said varjatult aetud. Mõistatus oli lahe :) Aitäh!
See on minu 100 aare - esimene suur juubel ( 2 on leitud Küproselt, neid siin kirjas ei ole), kuid ikkagi tore :) Seda aaret oli vinge lahendada ja mulle väga meeldivad sellised huvitavad mõistatused, lahendused. Tänud peitjale ja teostajale ja väljamõtlejale ka :) Meil läks lõpp-punktis kiirest, mitte ühtegi hingelist ei olnud :D
Algus läks lihtsalt ja tänu kaasas olnud spikrile olime varsti lõpus kohal. Siin nii lihtsalt ei läinud, oli vaja ikka ootada ja passida, muretseda kohapealt abivahendeid maskeeringuks (mitte aardele, vaid meie tegevusele ...). Lõpuks saabus vaikne hetk ja siis oli kiirelt logitud. Tore mõistatus ja lõpplahendus, aitäh peitjatele.
Kunagi pidi see juhtuma. See liputamine. Ja see, et Siiri asja pühendatud saab. Kuna kauaoodatud valged õhtutunnid tuleb lõpuni ära kasutada juhtuski see täna. Kõik sujus viperusteta. Pidin muidugi ka oma geovaistuga eputama. 1:690. Alleaa-alleaa.
Kunagi ammu lapsepõlves, nii 20+, siis kui mälestussammas veel metsikus võsas asus ning kohalikudki selle olemasolust ei teadnud, sai nullis kadunukese auks Aleksandri kokteili joodud (kes ei tea, siis shampus viinaga pooleks) ning koha väärikuse ja saladuslikkuse tõttu oli endalgi mõttes seda kohta kuidagi geopeitusega tähistada. Tegijad mehed jõudsid aga ette ning hästi jõudsid! Jällegi - mõistatus silmaringi avardav ning lõpp-punkti peidukas... ma kohe ei leia õiget positiivset sõna - hea, sobiv, kust sa teadsid, et sinna saab peita? jne. Kiitus!
Vat, kus lops - printisin kunagi semafori tähestiku välja, aga unustasin koju. Õnneks oli peitja minusuguste tainapeadega arvestanud ja saime kohapeal väga hästi hakkama (tont teab, kaua need sagedamini kordunud märgid nüüd meeles püsivad). Nii algus, kui lõpp meeldisid kogu meie seltskonnale väga. Tänan.
DXCIII. Õppisin ka lippudega vehkimise selgeks. Mõistatus täitsa kõbus, ei teagi, miks ma sellesse nii kartlikult suhtusin. Ülekande lõpp!
Ikka on hea lipuga lehvida, kui lahendus kogemata sülle kukub. Diimi töö ;-)
Taas tuttavad kohad, nii esimene kui teine. Esimene punkt oli väga vahva. Nii tore on, et spikker kohe ilma internetita kättesaadav ja kasutatav oli. Auto oleks võinud ainult pisut laiem olla :-D Selline mõistatus on tore mõistatus. Läks aega, mis läks, aga aega meil karja peale ikka läks. Keerutasime nii ja keerutasime naa, lõpuks hakkas asi juba üsna selge tunduma ja loetav nagu minu "Pöörlev Universumgi" peale mõningast harju(ta)mist. Pärast ihu- ja hingeakrobaatikat auto esiistmetel oli meil igatahes lõppaarde asukoht teada ja siht silme ees.
Seal ei kulunud enam sugugi aega, sada korda vähem kui nullis :-) Nii ju oligi mõeldud, eks. Tegime kiire leiu, nautisime vaadet ja vaatasime igatsevalt kaugeimate aarete poole. Üks päev, üks hea päev..
Aarde punnid olid korras nagu trollid Norras. EVEJ. Täname peitjaid toreda aarde eest! Vot sellist mõistatust me meeled hablavad. Tänan mitte ülepingutamise ja vahva spikri eest! Üks keel jälle selgem.
Täitsa äge liputamine oli :) Vehkisime seal ikka sedasi ja teisiti, numbrid muudkui tulid ja tulid ja ühel hetkel oligi koordinaat koos. Täitsa kenasse kohta näitas, tundus usutav. Teel lõppu oli põhiline vestlusteema auto eelised kondimootori ees - ja see aare on nende eeliste kena illustratsioon. Vanasti kutsuti ju ahelküla sandiväsitajaks - majad üksteisest nii kaugel, et sant väsib enne ära, kui küla ühest otsst teise jõuab. Siin on sama lugu, vähemalt mingi hoiatus võiks vist siiski olla. Aga lõpp oli kena, ei muguhaisugi ja seetõttu hetkeline leid. Väga kihvt aare, automehele puhas rõõm. Aitüma peitjale, meile meeldis.
Natuke vaevlesime lippudega saamata oma rumalusest aru, et spikker oli ka olemas. Saime selleta hakkama ning saadud tulemus juhatas meid loogilisse kohta, kus oli meie saabumise ajaks vaikus majas ja saime rahus nimed kirja panna. Suur tänu aarde eest!
Soovin kõigile elamusterohket uut geopeituse aastat!
Arvutused kiiresti tehtud, liikusime edasi. Sattus olema vaikne aeg ja kuna meid keegi ei seganud tuli leid kiiresti.
Väga mõnus vaheldus igasugu umbluudele, mulle täitsa meeldis. Aitähh!
Väga tore multimõistatus, kus mõistatajate eest on igati hoolt kantud - kõik vahendid hoole ja armastusega lisatud. Nii läks meil üsna kiirelt, ei näinud kedagi nullis ega isegi lõpus, kus vist tuul oli kõik mugud peitu puhunud. Aitäh mõnusa aarde eest!
Lipukestega sai ikka vehitud üksjagu. Selle protsessi ajal veeres ka meie lähedale üks auto kuid lahkus varsti, vabandame kui segasime kellelgi sama teha. Käed küll vehkimisest väsinud suutsid siiski rooli keerata lõpp punkti. Ka meil vedas seal ja mugusid oli vähe. Lahe teostus, tänud peitjale!
FTF 12:05. No selle aardega läks täpselt nii, et kui mingi mõte on peita, siis tuleb seda teha kohe, sest vastasel juhul tuleb ja peidab keegi teine. Esiteks oli sinna, kus selle aarde algus, plaanis endal peita ja teise aarde jaoks oli samateemaline mõistatus plaanitud. Ehk siis kiirem tuleb olla, kiirem. Aga peale Haapsalus pühade veetmist jõin just hommikukohvi ja valmistusin Tallinna tagasi sõitma. Geopeituse lehele vaadates avastasin aga üllatusega, et peaaegu uksealla on uus aare pandud. Kohvi läks kiire lonksuga kõrist alla, koordinaadid gepsu, autosse ja teele. Nullis polnud kahtlust, kus topsik on ning mõistatuski lahenes tänu spikrile probleemideta. Lõpus tegelikult joppas - sattusin sinna täpselt siis, kui kedagi kuskil liikumas polnud. Muul ajal otsijatele soovin aga kamaluga kannatust ja aardele pikka iga. Tänan peitjaid!