Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Läänemaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Advendi seeria on tore aga veidi lühike ja nii otsustasid Mooritz ja Alex sel aastal seda pikendada omapoolse jätkuseeriaga lihtsatest aaretest aasta lõpuni: Head vana aasta lõppu ja häid pühi 2013!
Dirhami ( Derhamn) on küla Läänemaal Noarootsi vallas. 1970 rajas tollane kalurkolhoos Lääne Kalur Dirhami neemest itta ajakohase kalasadama. Dirhamis asuv sadam on ka talvel jäävaba. See on lähipiirkonnas ainus sadam, mida saab külastada ka suuremate alustega .Siin asub ka jahisadam ja piiripunkt. Dirhami küla eraldati 1977 Rooslepast.
Dirhami küla piiresse jääb osa Nõva maastikukaitsealast ja osa Nõva-Osmussaare hoiualast. Kuna Dirhami asub looderannikul, siis satub siia sageli väga haruldasi linde. Siin kohatud haruldustest on kõige põnevamad mägiraat ja polaarkajakas. Et sadama territoorium on talvel jäävaba siis sinna koguneb rohkesti kajakaid, aule, kosklaid jt veelinde. Mõnikord on sadama juures ka talvituvaid kirjuhahku. Dirhamis on ka muud põnevat :D.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
gpsita_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC4VN50
Logiteadete statistika:
132 (96,4%)
5
3
0
0
0
0
Kokku: 140
Nullis läks aega niimoodi keskmiselt. Liiga ruttu ei läinud. Lõpu leidmisega aga läks väga kiiresti. Aitäh!
Logid tekitasid arvamuse, et raske aare. Tegelikult läks mõlemas punktis kiiresti. Aitäh!
Eile hommikul Dirhami külalistemajast Nõvale sõidul tutvusime juhistega ja täna läksime nii-ütelda 'järgi'. Vahva koht ja topsik ka päris kõbus ja leitav. Aitäh peitjale.
Leitud, tänud! Esimesel korral jäime esimeses punktis pimedaks.
Järjekordne sinine nägu vastu vaatamas, kuna eelmisel külastusel ei leidnud esimesest punktist midagi. Vahepeal hankisin natuke infot ja kuigi see oli väheke aegunud, oli vähemalt koht enam-vähem teada, kust otsida. Ega nüüdki libedalt läinud, jupi aega olime pimedad ja siis kui nägijaiks saime, olime ikka pimedad, kuna lugeda ei näinud. Tegime siis pildid ja uurisime neilt, kuhu meid küll edasi saadetakse. Saadeti täitsa toredasse kohta, kus täitsa tore aaregi pea kohe vastu vaatas. Tänud peitjale peavalu valmistanud aga õnnelikult lõppenud multi eest ja loomulikult aaret peitmast.
No küll mina olen ikka hädas nende multide algustega. Siin juba tavapärane enda käpardist pimekanaks tituleerimine ja nii ongi. Kahju
Dirhamiga seondub eelkõige üks TV3-st tuttav skandaalne villa. Nüüd sai lõpuks muud head ja paremat nähtud. Aitäh kutsumast!
Ohjah kurb on olla siinkandis jälle.. kogu mu lapsepõlv on veedetud neis metsades :( :)
Kivihulluna võtsin lausa bretšatükke endaga kaasa. Mõnus olla kuskil, kus on juhtunud nii ammu aega tagasi midagi sellist huvitavat.
Traditsiooniline Eesti reis kulges seekord mööda trassi Paldiski-Haapsalu-Vändra-Suure-Jaani-Põltsamaa-Paide. Nelja päeva jooksul sai leitud hulk aardeid, nende hulgas ka see siin. Aitäh peitmast ja kohta tutvustamast!
Pidin siin ikka natuke vaeva nägema, et juhised kätte saada. Küll aga olid need nii selged, kuna olime õige koha kohta kohaliku poe juures juba natuke infot saanud. Seega polnud otsimise teises etapis midagi keerulist. Aitäh veekord!
Alguses oli veidi tuhlamist, aga natukese valu hinnaga sai juhised kätte. Lõpus läks kiiresti. Aitäh!
Jäime kohe alguses hätta ja seekord loobusime. Ehk teisel korral läheb õnneks.
Peale supertoredat päeva Osmussaarel plaanisime teha väikse poekülastuse Dirhamis ja siis sättida end öömajale Tuksis. Kahjuks oli pood umbes tunnike varem uksed sulgenud ja nii me sealt mööda vurasimegi. Kui olime oma ööbimispaiga üle vaadanud, siis uurisime peremehelt, kus veel poodi võiks leida. Üllatuslikult saime teada, et siinkandis poepidajad õhtul siestat peavad ja kell 17-19 on kauplus suletud, aga siis taasavatakse. Nii me õhtul sisseoste tegema läksime ja teele jääva Dirhami aarde ka üles otsisime.
Esimeses punktis läks päris kiiresti, sest Salme sattus õiget kohta uudistama. Edasi harisime end natuke härra Googli abil ja siis juba väike sõit õigesse kohta. Sealgi oli kiire karbileid.
Aitäh aarde eest!
Alguses läks natuke aega, lõpus sai logi kiirelt kirja. Tänud peitjatele!
Alguses otsisime midagi muud aga leid oli tore,lõpus läks kiiremini.Aitäh!
Meil läks aega kuniks saime nägijaks ja juhised lõppu. Sinna minnes jäi õige koht juba kiiremini silma ning saime logi kirja panna.
Pea lõin ära aga pole viga, asukoht teada sõitsime sinna suunas. Käisime ka kohalikus külapoes, küsisime kaugel meie otsitav objekt on ja sõbralik onu pistis pihku ka kaardi, kus muudki põnevat peale märgitud.
Sellest sai juba ammu räägitud et ehk suudaksime selle aasta sisse veel yhe yhise geotuuri mahutada. Plaan sai juba ammu paika pandud ja kaardimeister Kaupo valis meile piirkonna välja kus siis oleks k6igil hulganisti leidmata aardeid. Eks ta muidugi raske ylesanne on kui sul on oma 4k leidu aga enda vaatevinklist v6in 6elda et minul vaatas täna täiesti roheline kaart vastu :D Siin oligi siis meie esimene kus varemleidjad jäid tahaplaanike ja mittelelidjatel lasti ise pusida. Täitsa lahe värk. Tänud peitjatele
Kaupo tilistas kellukest ning nii see pühapäeva varahommikul gäng kokku kogunes ja missioonile suundus. Missiooniga minna Läänemaale ja võtta ette võimalikult palju leidmata aardeid ja need üles otsida. Tõsi ta on, et Merlel ja Kaupol oli see siin juba läbi käidud ja elasid meile Tarmoga otsimisel distantsilt kaasa. Nende kurvastuseks väga pikalt nende meeli vähemalt siin ei lahutanud ja tundus, et saime oma ülesandega päris edukalt hakkama.
Päev sai kena avapaugu ja tuttavas kandis sain oma teadmistepagasisse ühe fakti juurde. Tänud.
Alguses olime ikka tükk aega pimedad. Kui juhised leidsime, läks kõik kiiresti ja lihtsalt. Aitäh siia juhatamast!
Pisut nägemise teritamist ning sihtkoht saigi selgeks. Huvitav ja metsikusega võluv oli see sihtkoht. Peale toredat uudistamist sai aare ka logitud. Tänan.
Esimeses punktis olime eile õhtul pimedas. Mitte just kõige meeldivam, sest taskulambi valguses tundusid kõik kümme tuhat ämblikku kümme korda suuremad. Vajaliku juhendi leidis Margus. Päevasel ajal muidugi väga nunnu koht. Hommikul leidsime ka lõpp-punkti.
Aitäh!
Jätkub minu retk Noarootsis. Algus tuli aardel ilusti välja, aga kui jälgisin kilomeetreid, siis vaatasin ka samaaegselt ümbrust, aga ei jäänud õiget objekti silma. Lõpuks olin Dirhamis väljas. Täna tundus siin mingi pidu olevat, kuna kõik kohad on autosid täis. Seega ei hakanud siinseid vaatamisväärsusi otsima, vaid keerasin otsa ringi ja alustasin meetrite loendamist tagurpidi ja kae imet oligi teeveeres see, mida otsisin. Nüüd ei läinud kaua aega, et aarde leida. Logi kirja ja tänud peitjale.
Leidsime bussipeatusest mahakukkunud bussigraafiku, tegime autos inventuuri ja saime mõned klambrid ning klammerdasime graafiku uuesti seinale..ise nii rahul..ja siis vaatasime,et kui tihti need bussid siis käivad ja palju meil aega siin rahulikult tegutseda on..ehh, see bussigraafik oli aastast 2012!!! Võta nüüd kinni,kas tegelikult need ajad klapivad, samas leht siin ju on... Poleeritud ikka sai, leidsime juhised sealt, kus ei arvanud olema. Lõpp näitas meile jälle seda,mida niisama poleks ilmselgelt külastama tulnud Tänud
Meil nende multidega üldiselt ei lähe, aga see oli täiesti jõukohane. Tänud!
Seda aaret oleme korra varem juba otsinud, täna saime ka leitud. Lauril on ikka rohkem kannatlikkust põhjalikuks vaatamiseks, üksi oleksin vist küll jälle leiuta lahkunud... :D
Täitsa tore oli.Valvur vaatas ka esimeses punktis üle tee mis me teeme.Jätsime ka ühe kalakese kes tahab edasi rännata. Leitud. Logitud
Koolituspäevad olid nii pikad ja pingelised, et aardeotsinguks aega põhimõtteliselt ei jagunud või siis tuli näpistada pimeda ja kitsa ajaraami arvelt. Seega käisin siin kolm korda. Esimene kord vahepunktis (aga edasi ei jõudnud enam minna), teine kord pimedas lõpus, aga 10 minutist otsinguajast jäi väheks ja täna lendasin LIVE enne hommikusööki, kui juba enam-vähem valge. Sedakorda ka leitud, aitäh!
Hommikul Dirhamisse minnes leidsime õige vihje, kuid polnud aega otsida. Kui Osmussaarelt tagasi tulime oli päike juba loojumas. Imetlesime päikeseloojangut ja külastasime kohalikku kauplust, millel on õige imelikud lahtiolekuajad? Asukoha tuvastasime kaardil ja õige viida leidsime ruttu. Oli juba päris pime, kuid me olime taskulampidega hästi varustatud. Aare peidukoht jäi taskulambi valgusesse.
Tänud siia kutsumast, aitäh aarde eest!
Ruttu ei käinud siin küll midagi. Leidsime oma arust mittenumbrilise vihje ja põrutasime seda metsa otsima. Metsas aga tühjus, mustikaid oli küll, aga aaret kusagil. Siis saime pisut otsimisabi ja selgus, et tuleb nulli tagasi minna. Saadud info ja gepsu kaardi järgi sukeldusime jälle mustikatesse, seekord valetas Eomapi kaart meile 300 meetrit! Alles kolmas katse õnnestus, tegelikult oligi lihtne, kui ise lollusi ei tee! Aitäh!
Nullis läks oodatust natuke rohkem aega ja vihje peale sõitsime ka esialgu väga vähemuljetavaldava lõpp-punkti poole. Seda enam oli päris lõpp-punkt tore üllatus ja leiuga läks seekord väga kiiresti. Aitäh!
Nullis sai päris pikalt otsitud, ei osanud ka pakkuda tegelikult, et mida otsime. Lõpuks ikkagi läks õnneks ja saime edasi liikuda, kuid ka siis oli geopimedus suur. Kui õige koht tuvastatud käis karbi leidmine kiirelt. Aitäh!
Veidi tuuseldamist ja koht oli selge ;) Aardega kõik korras, gripp kott oli katki, vahetasin uue vastu välja. Tänud :)
Sellel ajal kui Timmu märki üles riputas leidsin mina aarde ja logisin salaja ära. Kui Timmu lõpuks nulli jõudis, siis "otsisin" koos temaga edasi, kuni ta ka lõpuks aarde leidis. Ega ta väga rõõmus polnud kui raamatu avas. :P
Tänud peitjale.
Kui juba Dirhamisse asja tegime, siis korjasime siinsed aarded ka järjest üles. Aarde lõpp-punktis oli keegi suunava märgise jala pealt maha murdnud ja selle jalaga minema kõndinud. Ainult märk oli tee ääres maas. Võtsin autost töövahendid ja kinnitasin märgi jälle nähtavale kohale, puu külge. Tänud peitjale.
Veidi pusimist ja uurimist esimeses punktis ikka oli, vaatasime juba korra kella, et ikka paadile jõuda, õnneks saime ka varsti nägijateks. Lõpus läks oluliselt kiiremini. Tänud peitjatele, tore multi.
Päeva alustuseks sai üks vana pind "välja tõmmatud". Heade kaaslastega on torkivaid pinde palju mõnusam pitsitada, edu toovam ka. Tänud peitjale! Nüüd edasi sadamasse ja sealt üle mere Osmussaarele.
Leitud väikese rattamatka käigus enne Muinastulede öö sündmust. Kimasime Mänguasja aarde juurest siia. Ahto soovis nüüd vähe kiiremaid ringe teha nii, et mul oli nulli jõudes toss väljas. Nii ta esimese punkti kohe leidiski, kuni mina lõõtsutasin. :D Lõpus oli siis minu kord hiilata. Väga tore multikas, mulle meeldis, aitäh!
Tore multi kenades kohtades. Saime peale metsarallit maanteel ratastega edasi-tagasi kihutada . Algus tuli kiirelt ja lõpus oli Carol hea silm. Aare oli loodusele küll nii hästi mõjunud, et soovitasin peitjal soolaga hooldama minna :) Tänud kena aarde eest.
Geopimedus ja tagant utsitavad vanemad ei ole hea kooslus.
Aarde tüüp multi ja peitjateks Alex&Mooritz - tekitas kõheda dejavu juba peale. Spithamist Dirhamisse sõitsin mööda RMK teed. Kummaline oli aga see, et tee oli ära lõigatud mingi eramaaga. Minu meelest kui eramaa on piiratud aiaga ja värav ka ees, siis peaks see nagu märku andma, et võõraid ei ole sinna soovitud. RMK jalgrattarada viis aga just sealt otse läbi. Ei saanudki nüüd täpselt aru kuidas oleks nüüd õige käitumine. Mõtlesin välja vabandused kui keegi peaks midagi küsima tulema ja sõitsin väravast sisse. Ringiga minek oleks olnud liiga tülikalt pikk. Kedagi ei kohanud ja kilomeeter hiljem tuli teinegi värav kust sai nüüd väljuda. Kummaline situatsioon igatahes. Ennem aarde juurde minekut käisin vaatasin üle ka Dirhami sadama, et piiluda kaugel see Osmussaare siis ka on. Ennem püüdis aga pilku koht nimega Dirhami kalakohvik. Avatud kella 12st. Kell oli 11:55. Oh! Üle pika aja normaalselt sööki! Sõin juba mõtetes erinevaid maitsvaid kalapraade kuniks aeg tiksus. Otsisin üles veebilehe, et vaadata kas on ka menüüd näha. Veebilehel suurelt märge, et nüüdsest avatud igapäev aastaringi aga.. Pärast töökat suve avatakse uuesti oktoobri keskpaigas. No pagan küll. Juba olin suunurgast ajanud ila jooksma.
Sõitsin aarde juurde, võtsin kotist siis paar päeva tagasi ostetud juusturullid ja proovisin enda isu siis nendega rahuldada. Samal ajal alustasin ka juba otsinguid. Silmadega ja kätega. Põlvitades, roomates ja turnides. No esialgsed kartused olid igatahes osutunud juba tõeseks. Ei tule mul need multiaarded kohe üldse välja. Kokku kulus umbes pool tundi, et tabada ära mismoodi mind nüüd siis üllatatakse. No ja jälle ei osanud ma midagi sellist oodata ja täiesti kogemata leidsin üles. A ja vahepeal sain muidugi pea ka katki + muhu liiga julgelt katuseräästa alt välja astudes. Lõpus eeldasin, et läheb nüüd jälle vastupidiselt kiiresti. Nii on vähemalt tavaks saanud, et multist läheb üks osa väga raskesti ja teine lihtsasti. Kui koosneb kolmest osast siis ülekaal kaldub raskuste poolele. Aga siin tahtis ka lõpp näidata hambaid. Valikuvariante oli päris palju. Ühes kohas olid ka inimtekkelised maskeeringu elemendid peiduka tingimustele vastavas kohas aga pesa oli tühi. Lõpuks ilmutas pärast pikka otsingut karp ennast minu arust natukene ebaloogilisest kohast. Karbi serv paistis natukene välja, muidu oleks veel kauem aega kulunud. Vaatasin järele, et nüüd on alles veel kahe susliku peale 3 multit mis vajavad läbi närimist. Võtan julgelt need väljakutsed vastu. Aitäh aga selle aarde eest!
Kuna harleyquinn oli täiesti juhuslikult mulle öelnud mis liiki infot ma pean korjama, siis läks alguses väga kiiresti. Lõpus muidugi nii kiiresti ei läinud. Nullis saadud vihje aitas pärast aru saada, et oi kehtis küll. Sest seal oli päris palju sobivaid kohti. Kui ma õigesse kohta õige nurga alt pilgu suunasin, siis nägin karbi ära. Tänan peitjaid.
Esimeses punktis just väga kiiresti ei läinud, aga saime hakkama. Siis käisime Dirhami kalakohvikus söömas ja tüünet merd nautimas, et edasi teiste aareteni suundudes ka lõpp ära võtta. Ka seal oli veidi otsimist, aga kõik tegelikult klappis. Aitäh!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Kui aare on kodus, siis pole ju mõtet teda kättesaamatuna hoida :).
Head otsimist!
Sellest multist saime me isegi aru ja jagu. Mõnedest järgnevatest aga eriti läbi ei hammustanudki. Lõpus oli kaks noort suve veetmas ja muljetamas. Saime mustikate söömise katte all vist oma toimetused aetud. Vähe imelik oli aga saime hakkamas. Täname! Karp oli alles, terve ja korras.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Esmaleidja infole tuginedes on alust arvata, et keegi on aardega minema jalutanud. Enne aarde arhiveerimist/taastamist püüame asja suve jooksul üle vaadata, kindlat aega ei oska lubada.
See on esimene multiaare, mille ma leidsin.
Ma olen mitut käinud otsimas. Ja siis esimeses punktis ennast vihaseks otsinud aru saamata, et mida ma siis lõpuks otsin - kas karpi, mingit kritseldust kuhugi või mida? Ka siin sai oma 15 min otsitud ja kõik kohad läbi turnitud. Olin juba alla andmas kui ühest kohast, kus ennem vaadatud sai, järsku ahhaa - moment esile kerkis. Ja nii mu esimene multiaare leitud saigi. See on mõnus tunne, kui hüppad autosse, olles just vihje kätte saanud ja sõidad järgmise punkti poole, palju mõnusam, kui kohe karp üles leida.
No nii, uurisin siit ja uurisin sealt, uurisin iga nurga pealt. Mis sa hing oskad kosta, no ei leia. Võtsin siis istet, mõtlesin natuke oma elu üle järgi ja otsustasin uurida veel kohta, kuhu ma ennist suht põgusa pilgu olin heitnud. No loomulikult just seal ta oligi. Aare ise tuli kiirelt välja. Tänan.
Logisid lugedes hakkasin juba kahtlema kas ikka on mõtet seda aaret täna kaema minna. Kell oli juba ka parasjagu niikaugel, et kõige pisemal lõunaune aeg varsti käes...kuna aga Dirhami Kalakohvik tundus hea koht lõunatamiseks tegime ikka teel sinna kohustusliku esimese punkti peatuse ka. Oma imestuseks tuli sealne info minuni kõigest mõne minutiga :) Et aga tühi kõht ei oota käisime enne teist punkti söömas ja siis lõppu. Lõpus ootas aga totaalne üllatus. Otsisin mina vihjes mainitud objekti kui sõna otsese mõttes astusin aarde otsa. Miks ja kuidas ta lihtsalt keset metsa vedeles ma öelda ei oska... otsisin siis oma meelest vihjes öeldud objekti üles ja katsusun ta sinna juurde ära peita. Loodan et sai õigesse kohta kuna aare ise korras ja pakuks leidmisrõõmu ilmselt veel kauaks :)
Tore aare, muidu poleks ise ehk vaatamisväärsust märganudki. Täname.
Vahepunkti leidsin kiirelt. Aaret otsisin millegipärast kaugemalt kaua. Lõpuks siiski leidsin. Mõtlesin üle. Britt - 64
Kuna ilm oli suht sombune ja meie ujumisreis ei tundunud eriti kutsuvana siis nimetasime selle geopeituse reisiks. See õnnelik aare jäi meie teele ja siis pidimegi selle ära noppima. Letil oli palju õllepudeleid, tervelt 11 tühjaks joodud anumat age sealt seest ma vihjet ei leidnud. Leidsin selle hoopis paar korrust altpoolt. Lifti polnud, treppi ka polnud. Metsas oli ka päris lahe. Tänud peitjale.
Väga kergelt see esimene punn ei tulnud, aga vähemasti muhu- ja muguvabalt. Kui mitte arvestada üle tee peesitavaid lehmi. Teise punktiga läks hoopis hästi. Minu ja ema jaoks oli see esmatutvus antud objektiga ning aare tuli välja esimesest vaadatud kohast ja mustikaid jätkus ka. Aitäh!
Algpunkt sai teel Dirhamisse üle vaadatud. Aga et ei riskinud paadile hilineda, noppisime aarde tagasiteel. Leidmine võttis aega, kuna ettejäävad mustikad segasid otsimist. Tänud.
Peale väga lahedat Osmussaare reisi tegime ka pooleli oleva Dirhami multi siin lõpuni.Väheke mugisime mustikaid ja Ingrid leidis aarde.Tänud!
Leidsime või kuidas nüüd öelda. T korjas maasikaid ja M leidis ning logis.
Kiire tööpäeva lõpuks arvas värske geopeituse fänn Toomas, et äkki otsiks veel mõne aarde. Vaatasin siis, et ehk midagi lihtsamat. Dirhami aare tundus huvitav. Esimene punkt oli Toomasel selge juba enne, kui gps kohale jõudis, eks kohalikuna olegi lihtsam. Ja vihje leidmine - te oleksite pidanud seda nägu nägema! Kas nii saabki? Ja aare ka muidugi kohe leitud! Peitja ees müts maha, väga lõbus aare :D
Täname vahva multiaarde eest. Pea lõime ka ära aga pole hullu, aardeleid korvas selle.
Nullis oli tükk vahtimist enne kui zoom paika sai. Lõpus panin õigest kohast esimese hooga mööda, kes seda väikest asjakest seal ikka märkab. Keerasi otsa ümber siis läks juba üsna kiiresti. Aitäh peitjale.
Kui oleks teadnud, et see multiaare nii lihtne on, siis oleks seda varem proovinud. Väga äge lahendus oli algpunktis :)
Mõnus aare. Algpunktis ei saanud algul aru, mida otsida, aga siis nägin õige asja ära. Tänud!
Viimane peatus enne Osmussaarele minekut. Algus ja lõpp tulid kiirelt. Tänud!
Alguses oli Mihkel see, kellele õige asi silma jäi ning lõpus oli ta ka minust kiirem. Liis jäi mustikaid õgima ning Priit sai ohu vältimiseks signaalitada. Tänud, aare ok!
Leidsime looduskaunist paigast, ümbrus täis pikitud tumesiniseid mustikaid, mil suurust nagu kultuurmarjadel ja magusust ülivõrdes. Nii saime mitu kärbest korraga :) Täname V: gnuu J: mesilase Maija
Roostalt koju on ca 110km, milleks mugudel ei tohiks üle pooleteise tunni võtta aga mina otsustasin veel paar teele jäävat aaret külastada ja nii kulus koju jõudmiseks umbes 4h. Ok, oma osa mängib siin ka see, et Waze juhatas ühe aarde juurest teise juurde mööda metsateed mis veidi enne sihtkhohta jõudmist oli suletud ja seega pidin pika tee tagasi venima läbi metsa. Dirhami juures selliseid probleeme polnud. Ilma oli hommikul väga soe, päikseline ja tuulevaikene. Nullist kulus kõvasti aega aga kuna ilm oli super ja kell veel vähe siis ei kiirustanud. Lõpuks, kui logid loetud aga ikka midagi ei leidnud, otsustasin, et sinist pannkooki ma ei taha ja tuleb geokõne teha. Nr valimise käigus tekkis veel üks mõte ja voila! Käes. Jätsin vihje meelde ja sõitsin lõpu poole. Ühel hetkel arvasin, et olen juba liiga kaugele tulnud ja jäin teepervele seisma ning internetist abi otsima. Vahtisin ringi - ei midagi huvitavat. Ots ringi ja venisin vaikselt-rahulikult tagasi ise hoolikalt ringi vahtides. Nii igaks juhuks käisin ühte varianti lähemalt vaatamas kuigi ise ka ei uskunud, et see õige asi on. Võib-olla siis ei olnud veel möödas? Jälle ots ringi ja raaaahulikult sõitsin edasi. Ja siis, seal tema seisab eksole... vaevalt 100m sellest kohast edasi kus ma enne ümber pöörasin. Kuidas ma seda küll varem ei näinud?! Karbi sain kiiresti kätte sest maskeering on ilmselgelt äratuntav. Tänud.
Kalapüügisündmuse järgse päeva esimene leid. Ega ma vist ei olnud veel päriselt üles ärganud, igatahes esimeses punktis munesin ligemale pool tundi. Jah, isegi nii pikalt on siin võimalik tegevust leida :o) Peaaegu oleks juba käega löönud ja minema sõitnud. Otsustavaks osutus järele mõtlemiseks sobiv istekoht otse nullis - auto jäi umbes 5 m eemale ja nii kaugele küll ei viitsinud kohe pärast pikemat turnimist astuda. Istumine-mõtlemine ilmselt äratas geopeituri minus üles, üsna pea oli järgmine sihtpunkt selge. Edasine sujus juba nii nagu oleks varemgi aardeid otsinud, päris päeva lõpuni jäi nägu kollaseks, hea et Dirhami mitteleiuga ära ei sokkinud :o) Tagantjärele saan ju aru küll, et mõnus lihtne multikas, aitäh!
No mida 1,5??? Miljon peidukat ja siis veel ei tea mida otsida ka. Mida ma kõike seal ei kangutanud ega katsunud... Lõpuks kui inimlikud kohad ikka selgelt tühjaks osutusid, siis tuli nendesse teistesse ronima hakata ja niikaua kuniks see vajalik koht käes. Lõpus läks küll ruttu pärast seda kui intsident esirattaga kraavi sõitmise osas napilt ära jäi. Aitäh aarde eest. Isegi sai siia kunagi aardepesa otsitud ja mitteleitud;)
Esimeses punktis võttis juhendite leidmine natuke aega, aga ei midagi ületamatut. Edasi oli juba lihtne.
Uurisime ja puurisime nullis ja lõpuks "võtsime kahvli" teatud kehaosast välja ning leidsime vajaliku kätte. Lõpust mööda ei sõitnud ja saime nimed kiiresti kirja. Tänud toreda teostuse eest!
Esimene punkt nõudis 10 minutit, häid kohti tundus olevat palju. Aitas eelnevas logis olnud vihje kasvu kohta. Edasi läks vähe vaevalisemalt, sest neid poolkuivanud asju oli igasuguseid. Uskusime siiski, et peitja on loodusesõbralik inimene ja soovib, et otsijad seda säästaks. No katsusime seda reeglit järgida, vist õnnestus. Lõpuks peidik ka avanes.
Kuigi ametlikud linnuvaatlused seda vist ei fikseerinud ära ja kirjalikku märget ega fototõestust ei jäänud, siis kinnitan- esmaspäeval, 29.juunil AD 2015 nähti Dirhami sadamas Papagoid. Peitjad kirjeldavad piirkonna lindude liigirikkust, nüüd võib lisada veel ühe nimekirja. ;) Mul on kolm tunnistajat, et kella 19-21 vahel eksis üks Papagoi sinna ära. Fakt.
Uskumatu usuga ja ilmselt nakkava hajameelsuse kiuste on mu geokaaslased vankumatult minuga ekselnud. ;) Siin polnud osal seltskonnal kindlalt meeles, kas aare on leitud või siis mitte. Mina sain aru, et leidmata, nemad jälle arvasid, et minul leitud. Ja nagu hiljem selgus, eksisid kõik. ;)
Nii me siis Dirhami aarde nulli läksimegi. Minul geps teed juhatamas. Kuniks olime kenasti sadamas ja minul pilk ära fikseeris, et oleme juba mitmed kilomeetrid!!! nullist mööda sõitnud. Püha Birgita ja teised pühad õed, me räägime siiski ju kilomeetritest mitte meetritest.. Olin täiesti kindel, et vaja on tulla sadamasse. Ilmselt vaid selleks, et Papagoi saaks siia korraks. Tõmbasin kõrvad lidusse ja kirusin mõttes gepsu, kes taas ei piuksatanudki mitte. Ja kus nüüd oli pidev piuksumine ja hädakisa "tee u-turn!!"? Kus, ma küsin??
Lasin tuulel pisut mõtteid tuulutada ja läksime siiski sinna kuhu vaja. Või siis sinna, kuhu ka oli vaja minna. ;)
Õigel momendil naiselik vaist taipas, millal röögatada, et taas mitte mööda kimada. Sohver vajutas nii hoogsalt jalad pidurile ja sikutas kässarit, et kogu mu süles olnud tehnika põrandaga tutvuma läks. ;) On vast reaktsioon...
Alex ja Merike said taas mul naha üle kõrvade sikutada ja sabasulgi sahistada. ;) Aitäh selle eest! Oli väga lahe...
(Ma olen kogu aeg arvamusel, et iga aarde jaoks on olemas õige aeg ja koht. Nüüd oli õige aeg käes.)
Pühapäev ja ilus ilm... vaja ennast(geo)tuulutada. Niisiis suundusime teadaolevalt kõige tuulisemasse kanti ehk looderannikule. Kuigi tagantjärele võib öelda et tuult seal eriti polnudki , oli vaid kena päikesepaisteline ilm. Nullis tuhnisime omajagu , mis teha kui silm on tönts ja eilsetest "metsa"töödest veel saepuru täis. Lõpuks saime mida tahtsime , ehk siis vihje ,mida edasi teha. Edasisest panime suure hooga mööda ja tutvusime siis hoopiski kohaliku kaubandusega ja delikatessidega - nimelt on Dirhami mehed need ,kes oma kalasaadusi müüvad kahes kohas - Stockmannis ja kohalikus külapoes :) Igatahes värske suitsutatud tuulehaug oli super - sõime ja kiitsime. No ja siis läksime sinna kuhu juhatati ja leidsime karbikese ka. Mulle sellised lahendused ei meeldi , aga jällegi on tegu isikliku arvamusega. Kõik oli korras ja superluks. Juunior väsis selles ohjeldamatust geotripist väga ära ja vajus magama - ülejäänud sõitsid rahulolevalt kodu poole. Nüüd on kodu ümber 30 km raadiusega ring roheline , kui väikesaared välja arvata. Aga küll me ka sinna jõuame.
Lõbusa ideega aare :) Esimese osa juures segas pisut pikk kasv, aga muidu huvitav ja kergelt leitav. Aare korras, hulgaliselt kraami täis. Võtsime vampiiri ja asemele sai hõlss.
See puu seal selle asja otsas oli ikka mega muljetavaldav. Tänud!
Juba tükk aega kibelesin ja tahtsin teisi inimesi Järvekivi otsima sundida, kuigi endal see varem leitud. Täna sai siis ära käidud. Tsirkus oli igastahes sõitu väärt. Pärast võtsime ka Dirhami ette. Esimeses punktis läks ikka omajagu aega ja naiselik vaist kohe kindlasti mingit lahendust ei pakkunud. Aitas hoopis mehelik. Edasi läks märksa konarlikumalt ja lõpus olime päris saamatud. Lugesime logisid ja otsisime midagi kavalat. Lõpuks tegin kõne, sest tühjade kätega tagasisõitmiseks oli reis veidi pikk olnud. Pärast kõnet oli juba lihtne, olime asja enda jaoks keeruliseks mõelnud.
Käisime siin ja käisime seal, kokku saime punkti ja aardegi leidsime sealt:) Tänud!
Esimeses punktis tekkis algul tõrge, aga abivahend päästis halvimast. Edasi läks juba libedamalt. Tänud peitjatele!
Järgneb - Rooslepa aardest innustust saanud, tulime siia. Ka siin oli hea seletada erinevaid peitmisvõimalusi. Minu jutuvadina keskel teatas Jane, et mis sa seletad, tal on lõpp teada.
Egas midagi, lõime atlase põlvedel lahti ja hakkasime sihtkohaks märgitud objekti otsima. Atlasest leidsime aga looduses oli tühi koht, alles peale leidmist tuvastasime, et meie atlas ajab pada.
Atlase pakutud kohast loobudes vaatasime ringi loogilisema mõtlemise ja avarama pilguga ja käes see koht oligi. Nagu arvata võite, oli Janel tops kiirelt pihus.
Leidmist takistasid pohla ja mustikaahvatlused igasugu kohtades. Kive oli ka igasuguseid aga üks muidugi õige.
Otsustasime oma sünnipäevi (nimelt on meil need mõlemal ühel päeval) tähistada veidi ebatraditsiooniliselt - läksime aardeid otsima. Alustasime Tallinnast vaadatuna kõige kaugemast - kuivõrd ühel meist oli ajalimiit -, et siis vaadata, palju jõuame. Dirhami oli pärast mõningaid kõhklusi teine, kuivõrd mõtisklesin selle üle, kui mitu multiaaret jõuab kahe tunni jooksul otsida. Nagu lõpuks selgus - päris palju. Nullis otsisime alguspunkti ikka üsna kaua, aga logide lugemine, kus vihjati, et naiselik vaist juhatab eksimatult õigesse kohta, pani meid kiiremalt tegutsema. Kuidas siis kaks naist järsku nüüd sobivat kohta ei näe. Nii siis Kristi selle punkti ka viimaks avastas. Lõpus läks tunduvalt libedamalt. Aitäh aarde eest.
Maskeering väga hea! Kõndisin mitu korda mööda korrutades endale - see, see küll olla ei saa.
Tänud juhatamast :)
See on juba justkui mu isiklik traditsioon, et leida tuleb vähemalt üks aare sel päeval Noarootsis, kui laps saab kooli viidud :) Võrreldes eelmise aastaga sujus sel korral kõik väga rahulikult ja sujuvalt, ka ilm oli oluliselt kaunim. Tänan mõnusalt lihtsa aarde eest!
Leitud väikese "ametireisi" käigus. Aare kenasti korras. Tänan peitjat!
Sai ikka ukerdatud, kuid ära sai ukerdatud lõpuks :)
Nuh mis sääl salata- see aare oli suisa plaaniväline- olime kurssimas Mänguasja poole- kui mingi topelt- täpike vihjas aarde olemasolu... Tiba aega võttis nii nullis vihje otsimine, kui ka lõpus õige karbi leidmine. Igatahes kena :) Tänud peitjaile :)
Lugu päris piinlik, väga ammu sai käidud otsingul, aga unustasin aarded ära märkida. Teen seda präägu...
Esimeses punktis turnisin ja roomasin hoolega, teises olid megasuured mustikad, sõin kõhu täis, tänud!
Tore-tore, ikka on vaja ise jalgratast leiutama hakata, mitte usaldada peitja poolt avaldatud informatsiooni ;). Esimeses punktis vajaliku leidsin väga kiiresti ja hakkasin siin liikuma õigesse kohta, võtsin gps-i otsisin vajaliku koha ja nii ma siis metsas müttama hakkasin ja mõtlesin, milline see õige kivi võiks olla, mitte ei leidnud, oma tunnike otsisin siis sõitsin autoga edasi ja ikka ei midagi. Läksin nulli tagasi, uurisin veel vajalikku infot ja läksin uuesti peaaegu tagasi sinna kus enne olin ja lõpuks leidsin. Iroonia seisneb siin selles, et autot ringi pöörates oli hea, et esimene kord kivile otsa ei sõitnud aga nii palju mõistust ei ole, et seal kohe esimene kord seisma jääda ja aare välja võtta :)
Meie aardeleid käis siin umbes niisamuti kui eelnevatelgi, mõne erineva variatsiooniga: nullpunkt-mustikad-aare-mustikad-jäätised.
Aare korras, tänud aarde eest!
Tulime Põõsaspealt otse mööda RMK jalgrattarada Dirhami keskusesse. Sõites jäi midagi silma. Läksin ja uurisin seal natuke. Mõtlesin kirvest visata, kuid kirves oli nüri, nagu mul tavaliselt alati. Sõitsime siis nulli ning leidsime üsna kiiresti ka vajaliku info. Ütleme nii nüüd nii, et kui teiste jaoks oli seal kirjas see, mis seal kirjas oli, siis mulle vahtis sealt vastu kiri "YOU ARE STUPID", sest koht, mida ma enne kahtlustasin, oligi aardepeidik, lihtsalt põhjalikkusest jäi puudu. Aitäh!
Äärepealt oleksime karbi juba enne alguse külastamist kätte saanud, sest seisime sellest vaid mõne meetri kaugusel. Kahjuks olime pimedad... Pärast nautisime poe ees jäätist, aitäh!
Kuna aardega läks kergesti siis jäi päris palju aega mustikatele :)
Leitud, logitud, ei läinud kaua. Tänud peitjale!
Lihtne aare traditsioonilises peidukas. Peale aardeleidmist käsin Dirhami sadama kohvikus söömas väga maitsvat Tom Kha lõhesuppi.
Kuna Leho läks kohe õigesse kohta siis mina ei saanud ju sinna minna ja nuuskisin seal vales kohas. Kirjelduse kuulamise järel oli arvata, et vist ei ole väga keeruline. Ometi läks ikka mitu aega, et tünn välja kangutada. Aitäh.
CMVIII. Seiklus pidi jätkuma Dirhamis. Vaatasin ka ise kaardilt, et saab Veskijärve äärest otse lõigata ja mitte Nõva ringi teha. Aga, näpuga järge ei ajanud ja selguski, et navi poisil oli seal lõikes ikka omad kavatsused. Ajas mind valge jaapanlasega kuskile kraavide vahele, kus tee läks järjest hullemaks, augud sügavamaks, sopasemaks ja vesisemaks. Tagurpidi tagasitee mööda neid kitsaid sirgeid ka ei ahvatlenud, seega hoidsin hinge kinni ja piitsutasin japsi. Läbi tulime. Praeguseks ilusasti kivistunud sopakihi all oleva massinaga läheme nüüd järgnevatel päevadel hiidlasi, saarlasi hirmutama.
Nullis pidin ootama platsi vabanemist. Nägijaks kohe ei saanud. Lõpus ei näinud kohe midagi, kuid siis lausa kahte kohta. Oligi esimeses tühjus. No teine pädes siiski ja nimi kirjas.
Alguses läks kiiresti. Täiesti müstilisel kombel suutsin kohe õigesse kohta vaatama minna. Lõpu vihje oli aga kuidagi valesti meelde jäänud ja seal tuli ikka mitu ringi ümber objekti teha. Lõpuks jäi ilmne maskeeringi silma.
Oodates Rooslepa juures platsi vabastamist sai see aare käsile võetud. Esimeses punktis ei teadnud, mida tuleb otsida ja läks mõni minut aega enne kui nägijaks sain. Teisest punktist põrutasin esialgu mööda kuid tagasi pöörates sai aarde asukoht tuvastatud ja seejärel kiire leid.
Õhtul tegime väljasõidu,eesmärgiga leida dirhami aare.Asi õnnestus,aga õnnestus hankida endale pähe ka korralik muhk.Ilus koht.Tänud.
Roosta puhkekülas viibides jäi hommikusöögi ja päevakava alguse vahele peaaegu poolteist tundi. Laenutasin jalgratta et vähemalt esimene punkt üle vaadata. Selgus et lõpp on paljakäsi võetav ja nii saigi logi kirja. Pidin siiski poemehelt natuke abi küsima.
Siin läks kõik peaaegu kiiresti. Esimesest ei kulunud minutit ka ära vist. Teises hoidsin vihjest vist liiga kinni ja jooksin kohe liiga kaugele ära, nähes oma arust õiget objekti. Carol aga jäi õigesse kohta otsima ja aare oligi leitud. Tänud kutsumast! V:TB J:TB
Jah, alati ei tasu gepsu usaldada. Seekord oli Kolaka odomeeter targem ja juhatas õige koha kätte. Tänud
seda aaret me oskasime ikka päris valest kohast otsida. kuna uskusin gepsu. kuhu oli aarde asukoht ilusti maha kirjutatud. ilma gepsu kaardita oli aarde leidmine palju lihtsam. Tänud !
Nullis tahtsin mina juba vanduma hakata, aga õnneks taaskord oli Piia kaasas, mina ei saaud ka siis hästi aru kui mulle otse näidati. Siis selgus et kuna olime saabunud lõppaarde poolt - pidime tagasi väntama. Lõppkonteiner korras ja kaunis kohas. Jätsime siia ühe travelbugi uut kaaslast ootama.
Väga vahva aare. Sadamat olin kunagi kasutanud Osmussaarele pääsemise eesmärgil (siis oli see saar veel aardevaba, kahjuks). Tänapäeval näeb Dirhami sadam küll sootuks kenam välja ja kalapüük käib seal täie hooga (sai meie kass Kustigi värsket).
Lõpp-punktis olin varemgi käinud, kui tööülesanded sagedamini Dirhamisse viisi - kunagi oli riigil plaan ehitada Dirhami sadama kõrvale suur piirivalvekordon, aga see jäigi detailplaneeringu faasi. Praegu pole sadamas enam piirivalvet alaliselt kohalgi. Urve jaoks oli lõpp-punkt ja sellel kasvavad taimed suureks üllatuseks. Aitäh peitjatele!
Esimene punkt lahenes ludinal, teist punkti otsisin ikka veidi aega, oli tegelane üsna hästi maskeeritud. Kui tegelase üles leidsin, oli ka aare kohe näpus. Vahva asi tegelikult, tänud!
Kui juba siinkandis olla, tuli ka see aare üles leida. Kunagi olid need metsad kinni. Täpselt ei mäletagi, mis põhjusel, aga mustikal käisime nii, et võtsime loa ja näitasime ette, mis meil kaasas oli (marjakorjamise kombainidega ei tohtinud korjata) ja pärast kaaluti üle, palju marju saime. Maksta ei tulnud ega midagi, lihtsalt taheti teada, palju korjasime. Tänud aarde eest! EVEJ
Vahva ja ka eduka geopeituselise päeva eelviimane aare. Siia saime Haapsalust otsejoones mööda jääteed. Päris hea kilomeetrite, aja- ja kütusesäästja. Moori jaoks oli see üldse esimene kord kõvastunud vee peal autoga kruisida. Jää oli nii sile ja paks, et Österby sadamas sõideti lausa rallit. Ma püüdsin ka autol külje ette saada, ega see tänapäevasel punasel noolel nii hõlbus olegi, kui just jõuga ebavajalikke kontrollmehhanisme välja ei lülita.
Nulli jõudnuna jagunesime kaheks tiimiks ja otsisime hoolsalt. Mul oli rohkem õnne, märkasin otsitavat esimesena. Sest otsisin sealt, kus otsitav oli, mitte sealt, kus oli mugav otsida :-) Lõpus ootas meid võimas üllatus, polnudki enne märganud. Aare ei tulnud ka kohe välja, nii et veetsime ikka veidi aega ja saime otsida. Seda ju peitusemäng tähendabki. Logisime, puhusime aardekarbi puhtamaks ja lahkusime päeva viimase, Keibu aarde poole.
Aare oli korras, meel oli jätkuvalt hää. Saadame mõlemale peitjale ka tervitused. Olgu ka teil hää ollalla :-)
On jah Dirhamis muud põnevat ka. Lõpus võtsid pisikesed taskulambid oma kätte ja kimasid metsa, vanainimesed siis muudkui kobasid pimeduses. Aga lumi annab heledust, ja kui ise pime ei ole siis sellest valgusest pea piisab. Leitud, lahti võetud, logitud ja tagasi pandud. Ja oi kui põnev oli! :) Täh!
Tore, et seeria edasi läks ja siia kanti on ka alati mõnus tulla. Esimene punkt tahtis mulle küll pähe suurt auku lüüa, kuid kõik lõppes siiski õnnelikult. Aitähh!
Seekord oli vaja geopeitusevälistel põhjustel Läänemaale sõita ja väga sobivalt oli siia ka aare tekkinud (ennustasin, et järgmisel päeval lisandub neid veel ja muidugi nii läkski). Nohusena ei tahtnud ma pikalt tuule käes aega viita ja selle aardega läkski täitsa valutult - sõida ja nopi. Loodus on seal mõnus, nagu veendusime kohapeal ja eriti veel kingiks saadud kohaliku mehe Valeri Štšerbatõhi raamatust (mõned fotod on lisatud lingil). Nüüd on kimbatus, kas peita sinna juurde või las need karud ja hundid tatsavad rahus?
Ennelōunaks ōnnestus pesast välja saada ja kaheteistkümneks logi kirja panna. Aitäh peitjaile! Aardesse poetasime OLE märgi, EV.
FTF kell 13:08. Käisin siis kaemas seda öösel sündinud "jõululast". Koht ja teekond sinna oli varasemast väga tuttav, ilm ka soodne +5 kraadi ja sademeteta - see andis julguse taas võtta ette 100-kilomeetrine jalgrattasõit Vasalemmast Dirhamisse ja tagasi. Tugev tuul õnneks väga ei seganud, kuna oli kogu teekonna vältel lõunast puhudes rohkem küljelt. Dirhami lähedal metsas olid metsaveo autod lõhkunud teid, see natuke häiris, aga õnneks polnud seda porist ja auklikku teed pikalt vaja kannatada. Kui taas asfaldile jõudsin, oli suur kergendus. Nullile lähenedes sõelus mingi auto otse minu ees ja sõitis lõpuks päris nulli. Kas geopeiturid? Läksin siis ka nulli ja seal kaks meest juba kõndisid ringi. Aga geopeiturite moodi nad justkui ei käitunud. Ootasin, kuni nad autoga eemaldusid. Selleks kulus umbes 5-10 minutit. vajaliku info leidsin koheselt vaevata ja põrutasin aardeotsingule. Päris veendunud ma polnud, et kella 13 paiku olen veel esimene, kuid põnev oli siiski. Otsida ikka andis. Lõpuks leidsin kavala peidupaiga. Karp oli puhas ning varsti selgus, et ka logiraamat. Oli lahe käia rohelisel lumeta jõulupühal aaret otsimas! Tänud peitjatele! Jalgrattakilomeetreid kogunes sel päeval 114 km. Rääkides geopeiturite "vahele jäämisest" kohalikele. See, et maapiirkonna asustatud punktides võõraid tähele pannakse, pole muidugi suur uudis. Kui "naabri Valve" töötab, on vaid hea - säilib vähemalt mingi turvatunne ja pättidel pole asu. :) Mõtlen sellele, millega on pidanud harjuma NKT ääres elavad inimesed!
Kolmandad ~20.30! No oli nüüd seda jama veel vaja, et kui mina ronin hoopis teisele poole aardeid otsima tuleb Taavi maakodu lähistele hoopiski uus aare, kuhu päeva jooksul GP lehele seda FTF logi kohe üldse ära ei tule. Esimeses punktis tahtis tuul ära puhuda ning korra mõtlesime järgmisel hommikul tagasi tulemise peale. Seejärel jäi mul juba midagi silma, mis osutuski õigeks. Algul kohalik vangutas pead, seejärel hakkasime edasi liikuma. Kohe ei tahtnudki karp näppu jääda. Mõtlesime mitu korda, et äkki ikka tuleme valges tagasi. Seejärel silmasime samaaegselt õiget kohta! Aga tegelikult oli siiakanti niisama asja ka, ja ei sõitnud lihtsalt uue aarde pärast siia, tõsi lugu! Teadmiseks otsijatele, siin on ikka silmad kõikjal - juba jõudis kõrvu info, et ... juures oli täna käidud nii auto kui rattaga - kas järsku FTF ja STF?