Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 3.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
LIBEDAGA VÕIB OLLA OHTLIK!!!
Aare asub Saue vallas. Koordinaat Maa-ametist. Konteiner sisaldab juhend-logiraamatut ja pliiatsit.
Päris piduriietega aaret otsima minna ei maksa. Hoiduge tervisesportlaste eest!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: ronimine (1), lumega_leitav (1), gpsita_leitav (1), ettevaatus_vajalik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC4VX0W
Logiteadete statistika: 142 (88,2%) 19 10 2 0 1 0 Kokku: 174
Leidsin naabrinaise suuna abiga. kui õige koht käes siis tuli logimine kiiresti ära teha sest kaugemalt tuli mugu vankriga.
Sõber ronis üles ja mina aitasin alt vaadata, kahjuks aaret ei leidnud ja puu juurest leitud juhtmevits jäid kummitama.
Paar sammu ja väike sirutus kulusid marjaks ära. Aare igati korras ja omal kohal. Aitäh!
Kell 21.16 hea rahulik korraks veidi sirutada. Maastik 3? Arvan, et see aare oli algselt ehk kõrgemal...
Tänane esimene aare. Jalutasime mööda Metsavahi teed kohale. Algul otsisime aaret silmadega kõrgemalt, kuid siis leidsime ta hoopis madalamalt. Panime logi kirja ja aitasime ta käepäraste vahenditega puu otsa tagasi. Kuna meil polnud aga eriti häid vahendeid, ega ka ideed, kus aare paiknema peaks, siis pole koht võib-olla kõige parem. Samuti ei pruugi kinnitus kõige parem olla, oleneb kuidas järgmised otsijad teda kohtlevad. Igatahes parem kui ennem. Vajaks siiski omaniku ülevaatamist.
Käisime täna oma väikese lasteaia mõõtu seltskonnaga jalutamas. Sellest aardest möödudes meenus, et see meie kodule lähim aare on meil ju logimata. Arvestades asjaolu, et lasteaia kasvatamise tõttu vana armas lemmikhobi on täitsa unarusse jäänud ja mugusid polnud läheduses näha, siis otsustasime mälu järgi piiluda. Aare oli kenasti omal kohal, logisime ära. Kuna me geopeituse lehel pole väga ammu käinud, ilmselt ca aasta jagu, siis me seda küll ei teadnud, et see aare on kättesaamatu.. Me saime kätte ja logisime ka. Korraks veel mõtlesime, et imelik, et viimane logi oli mai kuust nii käidavas kohas oleval aardel. Nüüd siis teame miks. Tore oli turnida üle pika aja. Seda peab ka mainima, et varem kahekesi käies oleks mööduvatele autodele võinud meie turnimine imelik tunduda, siis nüüd suuremat bandiidibandet maskeeringuna kasutades oli see ilmselgelt loogiline tegevus :) Täname!
Ka siin sai talvel käidud aga nii palju ei hakanud pingutama selle libedaga, et oleks aarde kätte saanud või vähemalt näinud. Seekord läks asi suhteliselt kiiresti ja sai ka selle täpi võrra eesti puhtamaks, elagu rohelised täpid, tänud :)
Ei näinud konteineritki ja üsna võimatu tundus turnida - piisavalt palju jooksjaid-kõndijaid-sõitjaid + üle valli kohalikud pered piidlemas, kelle nüüd Mang tamme on ajanud. Aga tänud siiki toredale kerglase liikluse teele kutsumast!
Mis m6ttes linnariietega ei saa. T2itsa drivein ju, krips kraps yles ja alla :D Mulle igastahes meeldis (y)
Aarede tuvastasime kiiresti. Ka südaööl oli liiklust piisavalt, nii et lasime mugudel mööduda ja Martti ronis logima. TFTC!
Mina silmasin aaret ja saatsin Herki kõrgustesse. Ise jalutasin sel ajal ringi. Tänud!
TFTC. Leitud ja logitud. Pime pärdikmees oli abiks ja leidis ka lõpuks tera sõkalde seast. Tänud talle ja peitjale.
Kalvil varem leitud, meil Kaleviga läks tänase kuupäevaga logi kirja.
Mulle muidugi meeldis, sai ju ronida. See oli üks lihtsamaid tänastest. :)
Tänud peitjale.
Eelmine kord oli aare kadunud, seekord alguses ei näinud aaret, läksin korra alla tagasi, nägin aaret ja ronisin aardeni. Aitäh peitjale :)
Olen sellest aardest veidi Harku poole edasi mõisapargis ca 8 aastat tagasi puu otsa roninud, seal kõmmdi! gravitatsiooni proovinud, jala ära väänanud ja paar kuud lonkamisi käinud. Sestap oli lihasmälus kogemus meeles. Aga ega see ei takistanud, oh ei, pähe olin ma võtnud, et enne koju ei lähe, kui aare käes. Täitsa põnev oli. Kell oli hiline, mitte midagi ei näinud, pealampi põlema ei pannud, et autodes ja möödujates kahtlust mitte äratada. Kompasin oksi ja aimasin nende tugevust. Üles ma sain, õnneks on piisavalt pikkust ka antud mulle. Üleval aaret otsides kuulasin mitmeid mööduvaid teismelisi pealt, kes koju kiirustasid....mõned ropendasid, nii et isegi mul seal puu otsas salaja konutades hakkas piinlik; mõned rääkisid homsest ilmast. Allatulek läks kiiresti kui osaval pärdikul. Nii äge mõte peitjal just siia aare panna! Mina tänan!
Mina ronisin Länsu juhendas. Ja pakkus see puu ka vihmavarju.
Tarps läks üles, mina juhendasin alt. Tänud aarde eest!
Jällegi, Merilin teadis täpselt kus aare on ja mul oli vaja ainult see ära tuua. Aitäh! :)
Käisin aaret vaatamas ka siis kui see oli kadunud. Täna sai logi kirja ja üks kollane täpike vähemaks. Tänud.
Vedas siis et sellel ajavahemikul millal aare kadunud oli ma seda otsima ei sattunud. Plaanis oli küll igatahes, sinna oleks võinud seda otsima jäädagi. igaljuhul Pärast mõnusat metsajooksu hea koht kus venitada ja lõdvestada. Uue raamatu teine logi ja aare seisus nagu uus, tänud peitjale.
Ei hakanud ühtegi aaret silma ei alt ega ka ülevalt. Olen pime või aare kadunud.
Hämaras ja märjas jäi seekord leidmata, kuigi Diana veidi maapinnast kõrgemale tõusis. Teinekord :)
No ei tea, meie magamatus vist tegi ka meid pimedaks.. Ei suutnud leida. Ehk kunagi tagasi sinna kanti ja uuele katsele :)
Kui ma sealt eelmisel korral mööda jalutasin, siis tundus olema täpselt selline aare, mida Josten soovib. Ainult selle aarde pärast ta täna kaasa tuligi.
Enne ronimist hoiatasin, et kipsi kukkuda ei tohi. Kahjuks väga ronitav koht polnudki. Tundub, et peab veel aasta või paar kasvama. Või ilma minuta tulema ronima? - nagu aru olen saanud, siis nii mõnigi kord tehakse mu selja taga ikka üksjagu rohkem kui silme ees..
Täna lahkusime mossitades. Õnneks jäätis päästab kõik olukorrad. Aga me tuleme veel tagasi ;)
Jälgisime, kuidas kõik pärast meie eelmist mitteleidu probleemideta leiavad ja tundsime sügavat kadedust. Miks, kuidas, mis mõttes? Valisime korduskülastuseks ideaalsed olud - pime, märg, udune. Kõndisime kõhklevalt nulli ja... aare säras kohe vastu. Miks, kuidas, mis mõttes? Arvo tegi natuke vigurvõimlemist ja olidki nimed kirjas. Miks me selle korduskülastusega nii kaua ootasime, ei tea. Aga minu jaoks ümmargune leid, jee! Aitäh!
Ammu teada aare vajas lõpuks logimist. Läksime läbi, logisime ruttu ära, kuniks koer kraavipervel puid nuusutas. Tänud peitjale.
Väga uudishimulik mugu oli nulli lähistel oma lapsega ja paistis, et ei lahkugi... Saime aarde nii märkamatult kui antud olukorras võimalik kätte ja ruttu ära :)
Tegime sooja ilma puhul väikese rattatiiru, aitäh sellele suuna andmise eest!
Kolmas geotiir järjest, mil puu otsa ronimisest ei pääse :) Tänud peitjale.
Aare hakkas üsna ruttu silma. Ronimine läks samuti kiirelt, alla tulemine aga mitte nii väga. Tänud peitjale!
Mõtlesime, et teeks õhtu lõpetuseks natuke lollust ka. Esmalt ületasime kraavi täiesti tobedas kohas. Skoor: Arvo sai varbad märjaks. Teiseks ei suutnud me aaret tuvastada. Olin valmis ülespoole liikuma, aga üllatuseks jõudis Arvo jälle ette. Ega targemaks ei saanud. Ja jälle on mul tunne, et päevavalgel hakkab aare kohe silma, muguohuta kättesaamine on muidugi teine küsimus. Seedime natuke ja tuleme millalgi taas.
No küll neid mugusid seal ikka jätkus, nii et parajat momenti andis passida. Aga saime toimetatud :) Tänud!
Eelnevalt mõtlesin, et selle aarde juures vist redelit vaja. Aga aarde juurde jõudes oli paras abivahend käe pärast, ei pidanud isegi ronima vaid natuke sirutama ja käes ta oligi.
Nojah, ega maastiku raskusastet ju enne ei vaadanud kui kohapeal. Polnud täna plaanis selliseid aardeid ja millegipärast arvasin, et see mingi tavaline kuskil, aga samas kui juba kohale mindud sai, siis tuli ära ka logida. Polnudki lõpuks midagi hullu.
Päeva lõppu natuke põnevust. Ian puhkas kodus raskest tööpäevast, seega pidin ise puu otsa ronima. Ülesse sain lihtsalt, aga alla tulin kohmerdades ja puud kallistades. Tänan aarde eest!
Nõrgema soo esindaja oli vabatahtlikult nõus aarde järgi minema kui nullis selle avastasime. Ülesminek oli lihtsam kui alla tulek :D
Kuna olin aaret varem luuramas käinud ja mitte ulatunud, siis olin nüüd hästi ettevalmistatud. Tänud!
Üritasin seal natuke turnida, aga jäi ikkagi kättesaamatuks. Abivahend ka temani ei küündinud. Margusest samuti tolku polnud, pole paar kuud ronija mees, võib vaid karguga vehkida ;) Eks kunagi uuesti.
Selle aarde otsinguid korduvalt edasi lükatud, nüüd siis käisime panime logi kirja.
Tsipa libe jah aga Taivo on paras mougli kah, nii et polnud probleemi...
Allan tiimi liikmena, võttis (vabatahtlikult) peidukale lähenemise au enda kanda. Logimise au sain endale. Tänud peitjale!
Kuna juhtusin olema meie tiimi "raskekaallane" siis otse loomulikult pidin näitama selle aarde juures omi oskusi.Just viimastel nädalatel on sedalaadi kogemusi kuhjaga saadud :)) Tänud peitjale!
Nullis lõid Karlel silmad särama, et tema tahab selle aarde ise ära tuua. Mis mina siis hakkan vastu vaidlema. Küüned kihelesid küll oravamängu järgi aga ilmselt oleks minu pikkus nagunii ürituse ära nullinud. Vahva aare, tänud peitjale :)
Käisin seal ning peale pikka aega sai see leitud. Tänud peitjale!
Seda metsavahi tee karpi olen plaaninud korduvalt vallutada, esimene mõte oli juba eelmise aasta oktoobris ja veel kuu hiljem käisin päriselt nullis seismas ning silmadega topsi otsimas aga reaalse leidmiseni jõudsin ikkagi alles täna. Miks? Sest logide järgi tundus, et otsimisprotsess saab olema üks paras värisemispõrgu…:D. Alguses proovisin minna nii, nagu kõik teisedki ilmselt, aga peale natukest pusimist otsustasin, et julgem on abikaga topsini ennast vinnata. Õnnestuski, aitäh Liisile turnimist korraldamast :).
Valisime operatsiooni läbiviimiseks väga õige aja, ei mingeid segavaid asjaolusid. Tuli vaid valida õige tee üles ja alla. tehtud!
Oleks ma veidi lühem, siis vist üles poleks saanud, paras ukerdamine oli. Paar hetke võtsid kõhedaks küll, kui raskus veidi kahtalsemale oksale toetus. Kui ma lõpuks puu otsa jõudsin, hakkasin mõtlema, et millal viimati puu otsa ronitud sai. Ei mäleta, vanaks hakkan vist jääma. Allatulek oli kaks korda raskem kui ülesminek. Jalg lihtsalt ei paindunud ega ulatunud, tee mis tahad. Õnneks oli teisi viise ka, mitte ainult see üks ja alt juhendamise abil sain jala teisele oksakohale ja sealt edasi oli juba lihtne. Tegelikult mulle ronida meeldib, nii et aitäh!
Väga mõnus oli. Õnneks olid jalas jalanõud, millel väga hea pidamine ning aarde kättesaamine polnud probleem. Kartsin küll, et äkki mõni oks murdub, aga mu 100kg all ei juhtunud midagi.
Väga mõnus oli. Õnneks olid jalas jalanõud, millel väga hea pidamine ning aarde kättesaamine polnud probleem. Kartsin küll, et äkki mõni oks murdub, aga mu 100kg all ei juhtunud midagi.
Seda aaret olen juba ammu tahtnud leida. Alati, kui siit mööda sõidan olen seda puud otsinud valelt poolt teed. Nüüd lõpuks oli kindel plaan see aare ära võtta ja vaatasin kaarti hoolikamalt. No muidugi, hoopis teisel pool teed see puu. Läksin kohale, turnisin natuke ja panin nime kirja.
Jälle erakordne kogemus, puu otsas olles polnud ma veel kunagi logiraamatut täitnud :)
Tänan!
Ronida mulle meeldib ja nii see kiirelt tehtud saigi. Tänud.
Kui kõik ronivad, siis tegime seda ka meie, pealtvaatajaid õnneks polnud, tänud!
Eile sai tüdrukutega käidud, aga naabrid mõnulesid aias ja ei tahtnud segama hakata. Täna sõelus mööda autosid, aga sai kergesti aarde kätte.
Korduvalt olen sealt mööda sõitnud, kuid siiani olen alati loobunud valges otsimast. Seekord oli võimalus kesköö paiku ära käia. Pimedas sai rahulikult turnitud ja leid tuli kiirelt. Ainult logimiseks oli kole pime. Alt näidati mulle küll natuke valgust ja ehk sain tühja lehe peale logitud :)
Läksime jalutama ja mõtlesime, et otsime aarde ka siis ülesse. Sihtmärk leitud, ootasime, et mugud mööda läheksid. Siis kiirelt logima! Väga lahe ;)
Selle aardega on mind juba kuid ähvardatud ja mul tekkis juba ammu mulje, et siin tuleb ülikõrge oksteta puu tippu ronida aga polnudki nii hull. Keerulisim osa ongi suht alguses aga peale seda läks lihtsamaks. Vähemalt paarist mööduvast autost vaadati päris pikalt toimuvat, huvitav oleks olnud teada mida nad mõtlesid või arutasid samal ajal. :) Samas oli sealt ka hea vaade müüdavatele ja mittemüüdavatele majadele. Tänud. :)
Plaaniväline otsimine. Sõitsime sealt mööda ja küsisin Veikolt, kas ta tahaks ronida. Veiko vastas, et oleneb, kuhu. Kui vajalik koht ette jäi, siis tegi Veiko selle ümber paar tiiru ning asus turnima. Kõige problemaatilisem oli ühelt tüvelt teisele saamine, kuid pärast seda läks juba kenasti. Kõrgustes teostati vajalikud toimingud ning allatulek läks veel eriti libedalt. Põhimõtteliselt hüpati oksalt oksale - või vähemalt nii see välja nägi. Tänud, see täpp ka lõpuks kaardilt kadunud.
Esimene sõit uue rattaga aka 15 kilomeetrit puhast rõõmu. (6/7) Kiire hüpe ja asi vormistatud. Tänud!
Kohapeale saabudes oli kohe selge, kust otsida vaja. Maastik oli piiripealne, ei hakanud siiski abivahendit tooma ja otsustasin akrobaatika kasuks. Üks omapärane oks oli ka sellel puul, mis ühendas ühte haru teisega. Kui logimisega ühele poole sain, siis tuli kuidagi alla saada, kusjuures silmas pidades, et see mitte liiga kiiresti ei juhtuks. õnneks läks ka see osa missioonist edukalt ja võis suunduda järgmiste aarete järele. Aitah peitjale.
Täna, 6+ aastat hiljem, aare veel logimata. Piinlik...
Tänud sellegipoolest õue kutsumast!
No ei näinud seda aaret kohe. Läksin suure hooga seda otsima ja kui lõpuks aardeni ulatusin siis allapoole vaadates oli küll tunne et olen sama kõrgel kui langevarjur enne lennukist väljahüpet. Ja Piia veel tahtis et ma teeksingi selle hüppe, tuleksin alla ja kasutaksin logimiseks meie nimekleepsu. Ega ma enesetapja pole. Värisevate kätega sain nimed ja kuupäevad kirja ja siis kogu armastusest puud kallistades allapoole libisedes puutusid jalad lõpuks armastatud Eestimaa pinda. Uhhh, ei teagi kas tänada või kiruda kogemuse eest.
Seda aaret otsides meenus lapsepõlv kui sai piraate ja mereröövleid kusagil kõrgustes mängitud :)
Seda aaret olen ma nillinud juba vaat et aasta... Korda paar isegi otsimas käinud- aga siis olid mingid jamad vahel- kas oli ohtralt mugusid või tõesti libe. Nüüd siis kahe mehe seltskonnaga otsustasime asja kapitaalsemalt ette võtta- paar mugu jalutasid küll mööda, kuid lahkusid absoluutselt õigeaegselt. Kuna objekt oli mul juba eelnevalt tuvastatud, siis otsimine ei võtnud sugugi aega. Mu tagasihoidlik optimisn, et Sten on valmis akrobaatikat harrastada, leidis kah üpris kiirelt kinnitust, seega asi sai nigu niuhti aetud ;) Sten tegutses, nagu Noor Jumal- professionaalsust lausa purskas tema aurast ;) Hää on olla noor inimene ;)
Leitud ja logitud läksime Martiga õhtul aarde järgi pillasime asju ka sealt alla aga leidsime õles ronisime tagasi ja panime aarde paika.
Leitud ja logitud. Puu otsas olles tundus aare ikka päris kõrgel olevat.
Mõnus tugevate okstega ronimispuu. Üles oli kohe lust minna. Alla tulek nii lõbus ei olnud. Peab koguaeg maapinna poole vaatama ja otsima kaugustes pinda kuhu jalga toetada. Tänud!
Pimedas taskulambi valgel oli see omamoodi huvitav, eriti huvitav võis olla möödujatel autodes. Aitäh
Kuu paistis, puu oli alles. Õnneks polnud möödujaid.
Minu jaoks oli maastik kindlasti sinna 5 kanti ja seetõttu eelistasin aardest aupaklikku kaugusse jääda. Liis oli julgem ning tegeles leidmiste-logimistega.
Leitud. Selliste aarete puhul on alati väga mõnus tuletada meelde lapsepõlv.
Siin alustasime Saue valla roheliseks muutmisega. Tee on sellest aardest kümneid kordi mööda viinud. Kuid maastiku raskusaste on siiani pilgu sellest mööda juhtinud. Viimastel aastatel oleme eelistanud linnakingades võetavaid aardeid ja siinse aarde raskus tõotas veidi higistamist. Kuid ei olnud hullu midagi. Ei olnud ju libe ega muudmoodi keeruline. Käed ja jaladki töötavad õnneks hästi ning nii me olimegi peatselt aarde juures karp näpus.
Sai siis ka korra "metsavaht" oldud :D Märja ilmaga oli üles saada raskem aga alla tulla kergem. Logilehel veel ruumi on natuke aga räbaldunud on ta küll.
Leitud. Üles minek oli lihtne, alla tulek, aga keerulisem. Logi lehte palun uuendada, veidike katki, määrdunud ja kirjutamislahtrid otsas.
Naabrinaise jalg ja õlg olid abiks ja pühapäeval lipsu ei kanna :D
Tegelikult leidsime, aga kättesaamiseks puudusid füüsilised eeldused :-)
sellise maastikuga aarded on alati mu lemmikud olnud.. riietus polnud küll ideaalne aga selle taha asi muidugi ei jäänud. aitäh!
Kuivõrd Kristjanil oli see juba varem leitud ja seda ilma abivahendita, oli mul hea võimalus ka osavama ronija abi kasutada. Kõrvalt vaadates tundus kõik väga lihtne, samas kui kunagi ise poolele teele ronisin, tundsin, et päris nii ladusalt see ei läinud. Tänud Kristjanile see punkt nüüd roheline :).
Ütlesin Sandrile mis ta tegema peab. Ta läks siis logima ja ma püüdsin samal ajal teha paarile möödaminejale nägu, et ma seisan mõjuva põhjusega seal. Keegi väga kahtlaselt meid ei uurinudki.
Üsnagi turvaline ronimine, mingit ohtu küll ei märganud. Kunagi ammu pimedas jäi see aare leidmata, täna sai leid kiirelt kirja.
Täna oli lahedate aarete päev. Alustasime Iiviga Paavo-Marje omadega ja pärastlõunal sai Iivi Siimu vastu vahetatud - see oli hea plaan: Siim sai siit suure naudingu. EVEJ Täname!
Sellest kohast olen mööda sõitnud enne ja pärast aarde avaldamist ja alles nüüd jõudsin logima. Aitäh!
Leitav gps-ita. Kättesaamine mitte nii lihtne. Aga ei midagi eluohtlikku.
Viimasel kevadisel päeval oli see koht inimoravaid täis :)
Harjutamine ja veelkord harjutamine. Kui ei õnnestu siin kätt harjutada tuleb minna naaberriikidesse ja naasta juba märksa kogenumana ;). Oravat meist ilmselt ikkagi ei saa, kuid õige abivahendi olime sarnaseid aardeid võttes enda jaoks leiutanud ja see oli meil täna kaasas. Autojuhid tegelesid autojuhtimisega, mätas varjas meid majamugude eest ja nii sai Alex aarde kenasti kätte ja tagasi ka. Tehtud, tänud!
Kui aare ilmus, siis kihvatas kohe tormama...ei, mitte esmaleiu järgi, vaid varitsema kaaspeitureid, et oma logi kah kirja saaks. Kuidagi läks aga suur kiire üle ja vahepeal käisime kogemusi saamas ka vennas vabariikides sihukeste asjadega(seal on mõnusam treenida, kuna enamuses sihukesed on siiski inimtühjades kohtades). Tänu saavutatud vilumusele läks täna päeval igatahes ka siin kiirelt. Eks raskusastmed ongi vist soovituslikud(meenutan Lambitasku1-e)...nunuh. Tänud peitjale ning täpp värvitud vastavalt minule sobiliku raskusastmega :P
Ega eriti polegi midagi öelda. Vaatluse teel hakkas konteiner silma küll. Aga... Esiteks wikis toodud 3,0 aarde kirjeldusele maastik ei vasta mitte mingist otsast, vaid peaks olema kõrgem. Teiseks on seal ronimine eluohtlik, kuna visuaalse hinnangu järgi võib puu (või vähemalt osad selle harud) olla seest pehkinud või juba lausa tühi (uurisin pragusid ja auke tüve sees ning ka üks suurem murdekoht viitas mädanemisprotsessidele). Ronida mulle muidu meeldib, aga see on nüüd kolme aasta jooksul küll esimene ronimisaare, kus hindasin riski surma saada liiga suureks, nii et kui ma just korvtõstukiga sinna ei lähe, siis jääb kahjuks logimata. Tänan sellegipoolest, vähemalt oli kena viiekilomeetrine jalutuskäik kevadisel maastikul.
Ronisin päevavalges nii kõrgele kui julgesin ja arvasin aaret asumas. Seal aga, kus ma arvasin teda olevat, teda aga polnud. Edasi kõrgemale ei kippunud ronima ja nii ta sedapuhku jäi. Kuidagi ebamugav seal toimetada. Kui mõni orav soovib aardeni sõidutamist, siis võtan ta meelsasti järgminekord siia kaasa :). Sellega siis lõppes vabariigi aastapäeva geotuur, kus just füüsiliste võimete piiratus ja allergia valu vastu sai eelkõige takistuseks - hakka või trennis käima...
Aaret tehes meenus kohe Catberti aare Kadriorus. Aitäh peitjale! :)
Tubli inseneritöö tagas ohutu logimise. Miki oli mõtte ja teoga eestvedaja.
Mõtlesime juba korra, et tuleb sama tore mitteleidmiste päev nagu mõnel teisel võibolla. Ronisime ja turnisime seal meiegi kuni midagi silma hakkas. Oi, oi, tuli ise minna, sest geolastest seal seekord kasu poleks olnud. Ära käisin. Libe veel polnud. Tuul ja külm oli. Aitähh
Eks kui õiged geonublud kaasas, siis saab kätte. Tänud!
Käisime siis ametlikult mitteleidmas. Või noh nägime ,aga kätte ei saanud ( viinamarjad on nii hapud :P ). Aretasime mõtteid, kuidas enda keret vaevamata hakkama saada, kuid esimene mõte kukkus läbi, sest orav ei roni pikemat aega üldse ,vaid kasutab liikumiseks hoopis karke. Kohapeal aga oli puul meeletu külgetõmbejõud. Mõte oli autosse istuda ja ära sõita kuid mingi seletamatu magnet tiris puu poole, hädavaevu pääsesin kukkumisest. Hea ,et ma seal üksi polnud ;).
Teine katse seekord lume ja külmaga. Koostöö oli hea, igal tasandil viibis keegi ja aaret anti käest-kätte. Meie Merilyga arvasime endiselt, et raskusaste võiks suurem olla, aga Andres ütles, et häh, vaevalt 3.
Ah minge te kõik puu taha! Loomulikult jäi logimata... ei teagi kas peaks olema puukallistaja või vihkaja? Igatahes jätkan kurssi selliste aaretega kahel jalal maa peal ja kõiki täppe ei peagi värvima(vähemalt mitte esmakohtumisel :) ) Aga ausalt otsisime ja mitteleidsime küll...millal tekib aardeseeria:nii silmis kuid kõrgel? Peale otsimist vintsisin kaaslase kraavist välja ja läksime mujale mitteleidma ja logima. Urrrrr....Samas on ta kogu aeg mul teepeal kui tegelen geovärgiga ja ehk taban kellegi teolt ning jätan looduse kurnamata.
Logisid lugedes valmistusime hullemaks. Kaasa sai võetud näiteks 5-meetrine redel. Aga noh, ei hakanud seal suuremat koomuskit tegema, abiks olid pikad käed-jalad.
Tänud vahelduseks lihtsapoolse aarde eest!
Paavoga 100% nõus, et miks peab seda kellegi akna all tegema? Pealegi külmaga kipub niiskus jäätuma ja nii selle hooaja esimene sinikas kolaki tuligi. Võib isegi öelda, et OHTLIK.
Väike eel-luure pimedas ja vihmas. Merily turnis ka natuke aga tuleme tagasi paremini varustatult, valges ja suurema meeskonnaga. Sellise ilmaga oli tee inimtühi ja siis jalutas meile asjalikult üks kass vastu! Jäljekoer tahtis jahikoeraks hakata, aga ei lubatud. Raskusaste peaks vist suurem olema.
Kiirustasime Saue kooli otsima. Tee viis siit mööda ja hoolimata esmaleiulootusest tegime siin ikkagi peatuse. Marimoor oli seda korra juba üritanud, aga siis olla kaasasolnud klient kisama pannud ja nii see tookord logimata jäänudki. Täna olin kliendi asemel mina kaasas ja asi sujus tema jaoks märksa sujuvamalt. Minu jaoks aga mitte. Mitte, et mulle ronida ei meeldiks või ma sellega hakkama ei saaks, aga - miks ma pean seda tegema mitme maja akenda all ja suure tee ääres. Metsas oleks selline aare igati OK, siin ei jäänud just mugavat tunnet. Ju oma viga, pidanuks pimedas tulema, siis ei peaks mugusid nii palju pelgama.
Aare ise kombes, EVEJ. Pikka iga!
Tundub väga popp esimese jaanuari aare, läheb siis kirja kolmas logi selle kuupäevaga. Leid tuli ruttu.
Naine all juhendab, mees üleval toimetab :D
Aare korra, tänud
Leitud teel aastavahetuse peole, seega olid piduriided ronijal ka seljas :) Õnneks väga sopaseks-mudaseks ei saanudki. 2013.aasta viimane aardeleid - sõbrad ja pidu ootasid juba.
Pole saladus, et sellised aarde mulle meeldivad, kuid natuke võiks siiski nuriseda asukoha valiku üle ja samuti tahaks loota, et otsijad oleksid ikka ronides ettevaatlikud ning hoiduksid puud kahjustamast. Aitähh!
Paistab, et natuke jäime hiljaks, muidu oleks saanud eelnevate otsijate teenust kasutada nime kirja panemise osas. Paraku nii ei läinud ja objektile jõudes selgus, et minul endal tuleb akrobaatikaga tegelema hakata. Kindlasti tundis värske majaomanik, kes minu tegevust pingsalt jälgis suurt tuska, et pidi ta oma maja just sinna ehitama, kus iga natukese aja tagant täismehed / naised käivad tema aknaid piilumas / kiibitsemas. Isegi müüa on antud maja väga raske, kuna kindlasti panevad antud anomaaliat tähele ka kõik tulevased ostjakandidaadid :-) Nimi sai kirja ja tänud peitjale.
Kui aare avaldus, tundsin huvi, et mis vägi see on, mis muidu nii ontliku tütarlapse sedasi turnima ajab. Aga see ta eriliseks teebki, tuli vastus. No teadagi, lapsepõlve süütud muretud mängud, jajaa ... See tänane keskpäevane üritamine nägi välja umbes nagu ahvi jalutamine - meie pisikestega tegime tee ääres kometit ja Kaur pani tumeda jope selga ning käis objektil ära. Kuna ta probleemidest ei raporteerinud, siis justkui on kõik korras. Ja valges on vähemalt näha, kuhu ja mille järele tuleb ronida. Tehtud - tänud!
Siin tuli mu meeltesse üks viis ja enam ära ei lähe. Head vana lõppu!
Aare oli peidukohast ära umbes 15-20 minutit, tagasi jôudis umbes 21.40.
Mis kellaajal aare peidikust ära oli? Siis teaksin kas olin ise kanapime või oligi aare sel hetkel mujal ära.
Sai siis ka seal natuke trikke tehtud. Peitja oli õnneks all taskulambiga, nii et midagi ikka nägin kah seal. Tops hakkas üsna ruttu silma õnneks. Logimisega oli juba natuke raskusi, logiraamatut oli topsist üsna raske kätte saada ja selle käigus sattus gravitatsiooni meelevalda topsi kork, mis üles aga ise enam tulla mitte ei tahtnud. Logiraamat ja silt on juba üsna kannatada saanud, peitja võiks pilgu peale visata :D Aitäh! PS. Sorri, Erko, ma vist kritseldasin kogemata oma logi sinu oma peale, pime oli :)
On ikka nüflid. Nagu ma aru saan oli aare täpselt siis ära kui ma seal igasugu kehaväänamise tükkasi tegin. Ainult pool tundi läkski, et loobuda.
Uus aare peideti vaid 3 km kaugusele minu kunagisest kodust. Tollal 14-25 aastat tagasi laiusid seal veel põllud. Nüüd aga elamurajoon. Sain kohe aarde ilmumise järel aru, et pole mõtet nüüd õhtul sinna Vasalemmast enam kohale tormata. Poleks esimese logija kohale enam niikuinii pretendeerinud. Täna aga Tabasalust tulles oli sobiv hetk see aare pimedas ära logida. Koht on ilmselt selline, kus valgel ajal imelik tegutseda. Seljas olevad riided osutusid selleks 3.0 tegevuseks sobivateks. Sai natuke lapsepõlve meelde tuletada. Oli tõesti vahva! Tänud peitjale!
Reix, mu logi oli seal täitsa olemas. See oli nähtamatu tindiga (täiskuuööl kuue tee ristis pressitud sidrunimahl) kirjutatud ning oleksid seda näinud, kui oleksid logiraamatut soojendanud ;) Kuna öösel und ei tulnud ning ei andnud rahu, et Reix mu sidrunimahlaga kirjutatud logiteadet ei lugenud, siis läksin esimese bussiga Laagrisse hommikul ning kirjutasin pastakaga ka enda logi. Ilmastik ainult ei soosi seda turnimist seal, libe ja plägane kõik. Rõõm näha uusi peitjaid mängus, jääme järgmist aaret ootama! Tänan aarde eest!
Üks vahepala ka: Ryuichi Sakamoto - Rain
Vaatasime õhtul telekat ja plaani kusagile aaret otsima minna polnud. Ja aare oli juba 10 minutit üleval ka olnud, kui ta lehelt avastasime. Nii lähedal - läheme uurime olukorda... Kohale jõudes oli juba kaugelt taskulambi välgutamist näha ja kui auto kinni pidasime, kustusid nad sootuks... Läksime ligi ja kohtusime Carolysi ja Taaviga, otsisime siis koos, õigemini vilgutasime taskulampidega... Ühel hetkel oli aare näha ja Taavi läks nimesid kirja panema... Oh jah, milline ta pärast välja nägi - selline rohekas, halli varjundiga... Aga oli tore otsimine, tore kohtumine, aare korras, esimene logi kirjas, kell oli siis 21.34. Veidi lobisesime ja ootasime, aga kedagi rohkem ei tulnudki. Aitäh
FTF 21:34 Kui [iksid] kohale jõudsid, polnud Carolys ja Taavi veel aaret leidnud... Ega just palju valikuid pole, kust seda aaret otsida võiks, seega sai ühiselt otsitud. [iksidel] olid teravamad silmad, seega logimine jäi meie tööks. Peale logimist ootasime natukene, et kas keegi ka liitub meiega. Ei liitunud. Raskusaste on vast natukene kõrgem ikkagi. Mulle lubati kasvõi 150 FTFi kui ma ühe töö ära teen, sammuke lähemal selle lubaduse täitmisele. (2/150) Tänud kodu läheduses oleva aarde eest :)
CDXCII. Ootasin tunni, ootasin kaks, kuni lahtus jõuluroa kõrvale tehtud laks. Siis otsustasin vaatamata padukale minna, et päev geopeitusest päris tühjaks ei jääks. Lambi valgusvihk ei tahtnud kuidagi õiget kohta tabada, seetõttu turnisin ikka liigagi kaua. Loomulikult olid ühed kritseldused juba kirjas (seekord mitte Madise omad), STF kl 23:00. Tagumik sai märjaks, püksid rebenesid ja kinnastest väänasin pärast vett välja, aga muidu oli lahe. Login siia ka kohe, et Erko hommikul vara startima ei peaks.