Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Läänemaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare asub Ridala vallas Kiviküla külas.
Konteiner sisaldab juhend-logiraamatut, pliiatsit ja teritajat.
Madalapõhjalise autoga ei pruugi aardele ligi pääseda.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: ilus_vaade (3), lumega_leitav (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC4W4FQ
Logiteadete statistika: 131 (100,0%) 0 1 1 1 0 0 Kokku: 134
Minu planeeritud lähenemistee ääres seisis auto. Geopeiturid? Ühtki hingelist teel sinna ja tagasi ei näinud ning logiraamatus polnud ka ühtki lisakriipsu. Siiski, tänud!
Vett oli igal pool, aga põigeldes õnnestus ikka peaaegu kuiva jalaga aardeni minna. Täname peitjat!
Kivid olid, veiseid aias õnneks näha mitte. Täiesti kuiva jalaga on praegusel ajal võimalik kohale saada. Aitäh peitjale!
Siin oli tõepoolest natuke vees sulistada, aga kummikuga hästi ok. Veised olid karjamaal, aga meie lähenedes kablutasid minema. Muidu koht ilus ja üle mitme päeva taas päikeseline. Tänud peitjale
Loomi ega kive ei näinud. Jää kattis nii rohu kui vee. Aitäh!
Mõnus väike jalutuskäik rannakarjamaal. Saime ilma kummariteta vabalt hakkama. Tänud peitjale.
Kummikuid vaja ei läinud, kuigi porine oli küll. Teistmoodi konteiner ja ilus vaade. Loomi karjamaal täna polnud, miiniväli see-eest küll. Aitäh!
Alustasime selle aardega enda geopäeva skoori ja seiklust. Tänud aarde eest :)
Siin olid kummikud igati omal kohal. Mere äärde viiv tee oli päris porine ja lehmakooke leidus ka rohus päris palju. Aare vedeles maas rohu sees. Korjasime ta üles, sisu õnneks kuiv. Peale logimist vaatasime natuke ringi, et kus ta algne koht olla võiks ja leidsime oksa küljest traadi. Panime topsi natuke kindlamalt sinna tagasi. Aitäh!
Veits pidi ringi tuiama, aga lõpuks hakkas silm seletama.
Jalutasime aardeni, kohati oli teekond väga märg ja pätsakaid täis. Sai veidi slaalomit harjutada. Tänud
Auto jätsime tee äärde. Vaade oli tõesti ilus. Rannas harjutas üks noor ees ATV-ga sõitmist. Tänud!
Auto jäi suurema tee äärde. Põõsas varitsesid sarvilised, õnneks sõbralikud. Nullis avanev vaade imeline. Aitäh siia juhatamast. Aare korras.
Madalapõhjalise auto jätsime suurema tee äärde. Tee aardeni oli kohati väga vesine. Aarde leidsime kiirelt. Seejärel ronisime kividel ja nautisime vaadet.
Nii väsinud ja tüdinenud pikast päevast, et ilusad vaated ka enam väga ei lohuta. Kiire leid tegi pai ja tänan peitjat! Aitäh!:)
Lehmakari oli korralik, mõni isend vaatas küll veidi kahtlustavalt, aga minutike peale minu saabumist siirdus kogu kamp eemale oma lehmaasju ajama. Tänud peitjale!
Väga vaikne ja kõrvaline kohake. Lahe, tänud, aardega ka kõik korras :)
Siiakanti sattusime juhuslikult. Kuna madalapõhjalist ei ole siis tulime maanteelt jalgsi. Hea saabas saab igal pool hakkama. Aitäh!
Täitsa tore oli jalutada, koht meenutas nats Vormsit :).
Jätsime auto suurema tee peale ja liikusime edasi jala. Loomi ei näinud, niiet Indy ei saanud oma karjatamisoskusi katsetada. Leid tuli kiirelt. Tänud kutsumast :)
Kunagi üsna ammu sai seda ja ka Madise kingitust vaatamas käidud, aga siis oli siin uputus. Sedakorda oli siin lehmaaed ees. Lippasin sipsti aeda, ise juureldes, mis ma lehmaomanikule selgitan, kui see peaks vastu tulema, ning suundusin nulli suunas. 20m enne nulli jäin pidama, kuna tohutu kari mustatõulisi lehmi lesis ümber oletatava peidukoha. Üldiselt ei teinud nad minu järsul ilmumisel teist nägugi, ainult üks oli sellise näoga, et tahtis teisi ka uskuma panna - see võõras tegelane pole lehm -, ning jõllitas mind ilmse vaenulikkusega.
Pärast Kalevipoja kivi juures käiku, kus me Liisiga lehmade rünnaku ajal mutta kinni hüppasime, ei ole need loomad enam mu erilised lemmikud ja vaimusilmas nägin end juba timixi kombel puu otsa põgenemas. Sisendasin endale mõttes, et ega ma ju ometi lehmi karda ning mh tuli meelde ühe tuttava viimane FB postitus, kus viis lapse maale, et see näeks lehma mujal ka kui raamatus. No oleks võinud ta peibutuseks sinna tuua... ja aarde ka ära logida.
Tasahiivul liikusin selle karja keskele, ise endamisi kirudes, et miks ma seda küll teen. Üks silm lehmade peal, teine aaret otsides, sain kuidagi kuhugi logitud ja taandusin vaikselt. Lehmad olid minu õnneks kuumusest liiga loiud, ainult see üks...
Siiski õnnestus mul pääseda ilma eriliste sekeldusteta ning autoni jõudes olin jälle härga täis, nii et mine või uuesti karja sekka. Tänud huvitava meelelahutuse eest. :)
Auto jäi suurele teele. Väike jalutuskäik ja aare leitud. Hetkel täitsa kuiv maapind. Ühtegi looma ei kohanud. Kena kohake.
Soodsate olude tõttu pääses madalapõhjalisega päris ligi. Ka aardeleid tuli kiirelt. Vaatasime vaated ära, noogutasime heakskiitvalt, tõmbasime kopsud mereõhku täis ja põrutasime edasi.
Tänane geopäev algab siis selle aardega. Üle mõningase aja sai taas kena matk ette võetud ja plaanis on veel nii mõnigi aare noppida. Tänud peitjale.
Sinna me siis nyyd suundusime ja nagu kaardilugeja ikka yritasin leida ikka k6ige loogilisemat ja otsemat trajektoori. Otsem ol ita t6esti aga kas ka k6ige parem valik... igastahes avensisega huvitav lahterdaks kll. M2letan veel yhte eelmistest geaotuuridest kui minu autoga teid siledamaks h66veldasime siis Silver veel muigas hea et minu autoga ei tulnud. Eks mul oli nyyd t2na sarnane tunne ;P Pilkases pimeduses yritasime ikka k6ige otsemat teed pidi l2bi v6sa murda. Nu see oli ikka nii tihe et ei teagi mida 6elda kohe. 6nnex m66da loomaradu andis kuidagi moodi nulli poole siksakitada. Tagasiteel viis aardest teeni lausa kinnis6idetud suusarada. Vot sulle shortcutti :D:D T2nud peitjale
Kaardilugejast Tarmo arvas et selle aardeni jõudmiseks peaks kasutama otseteed ja mingil hetlel paluti külateel maha keerata metsateele. Alguses polnud nagu vigagi aga ühel hetkel kiskus avensiega huvitavaks. Teel olid küll ilusti jäljed ette sõidetud aga ilmselgelt oli selle masina põhi märgatavalt kõrgem kui meil. Paaril korras sai ikka auto põhjaga teed silutud nii et vaikselt tuli ka pisar silmanurga. Õnneks oli lumi piisavalt pehme et sain siiski oma jälgedes sõidetud ja nii sai kõvasti närve säästetud. Ühel hetkel kui olime aardele nii lähedale jõudnud, et see jäi meie asukoha suhtes teega risti, anti käsk jalastuda. Ees ootas meeletu võsa, sellist ma ei ole oma geokarjääri jooksul veel kohanudki. Lõpuks loomade jälgi järgides me siiski sellest mingi kummargil käidava raja leidsime. Kui olime võsast lõpuks läbi murdnud ja aardele üsna ligi õudnud, märkasin et siia ju toob ka täitsa sõidetav tee ühelt poolt ja mööda saani jälgi oleks saanud teele ka teiselt poolt. Ohjah. Leid ise tuli kiirelt, nagu enamus aaretega ikka tänase päeva jooksul . Kuna mööda teed autoni minna tundus mõttetu ring, siis suundusime taandudes taaskord võssa.
See oli meie tänase päeva 35. Aardeleid. Ühtlasi ka minu uus isiklik rekord. Aga kuna eelmine oli suvel rattaga jupikest NKT-d võttes tekitatud, siis ega ma isegi seda päris õigeks rekordiks pidanudki. Seekordne number aga on auga välja teenitud. Aga päev ei olnud veel läbi ja leide tuleb aina juurde.
Tänud.
Auto parkisin asfaltteele ja nägin, et ees sillerdavad suured poriloigud. Olin aga laisk ja ei viitsinud jalanõusid vahetada. Läksin siis testima, et kas kohe-kohe kahetsen oma otsust või mitte. Riidest tossudega pole palju vaja et sokkide pesemiseni jõuda. Ettevaatlikult läksin. Vesistest kohtadest sai ilusti mööda. Suurem vaenlane oli pigem muda. Kuivade jalgadega jõudsin vähemasti nulli. Aega kulus mõttetult palju. Selle ajaga oleksin jõudnud kümme korda tossud ära võtta, kummikud jalga lükata ja vastupidi ning korra muidugi ka aarde juures käia. Ümbruskonda ka väga jälgida ei jõudnud, sest kogu tähelepanu läks sellele kuhu astun ja kust läheb kuiv teekond. Lahkuma hakates sõitsid minust mööda 2 ATV-d, kelle juhid olid minu seal tuiamise üle natukene üllatunud. Teretasin noogutusega ja läksime kõik oma teed. Aitäh aarde eest!
Elektrikarjus korraks aeglustas kõndimist age ei midagi hullu. Ikka edasi. Tänud peitjale
Elektrikarjus veidi hirmutas, aga see oli moodne asjandus. Läksin tegin tee teistele vabaks, siis oli vaja ainult jälgida rajal laiutavaid lehmakooke. Tänud aarde eest.
Auto sai jäetud suure tee äärde ning siis sammud läbi sopa, elektrikarjuste ning "kookide" aarde suunas seatud. Marssisin enesekindlalt teise objekti juurde, loogika ju seostas seda nimega. Ümber pöörates selgus, et meie tegevust oli jälgimas mitmete suurte silmade kari.
Minu lapsepõlverand, kus lugematutel kordadel kivi peal päikest võetud ja ujumas käidud. Kunagi käis seal palju rahvast, nüüd suht roogu täis kasvanud. Aga kivi pakkus sooja ka praegu.
Tee aardeni oli üsna mudane. Tavaliselt oleksin ratta raja algusesse jätnud, aga Vormsil sain harjutada selliste mülgaste ületamist ja nii ma nulli tulingi. Aitäh!
Auto põhjakõrgust ei saanud hinnata, tulime hoopis mööda kraaviserva. Kaupo proovis ka mööda kraavi tulla, aga jää arvas, et sellist nalja küll ei tasu teha ja proovis ampsu võtta. Kui kohale jõudsime, oli minul suu kõrvuni, sest hirrmus ilus oli - päev otsa valitsenud udu ja nullilähedane temperatuur oli kogu looduse kenasti härma ajanud, aga samas oli selgelt tunda läheneva kevade rammukogumist. Ehk siis seni, kuni Kaupo logis ja aaret hooldas, vahtisin mina lihtsalt ringi, endal õnnis nägu peas. Aitäh selle hetke eest!
Panin mikrogripiga juhendi ja lihtsa logiraamatu, peaks mahutama 50 logi.
Ei leidnud head teed nulli minekuks ja läksime läbi võsa. Meri tundus ilus ja jää tugev, aga peale ei hakanud minema.
Autoga sai ilusti peaaegu nulli, aga aarde kohavalik jäi küll arusaamatuks. Loginarts on ka peaaegu täis.
Haapsalu ja ümbruskond oli niipalju leidmata aardeid täis, et otsustasime teha lausa kahepäevase retke. Väike jalutuskäik ilusa ilmaga oli täitsa mõnus. Logiraamatusse saab veel vahele kirjutada ja äärte peale aga vajaks vahetamist tõesti. GC lehel hooldusvajadust püsti polnud, seega ei märganud ka, et oleks võinud uue lehe kaasa haarata. Aitäh!
Peale kohale jalutamist vaatasin algselt aarde nime tõttu ühe suunas, koordinaatidele otsa vaadates aga teises suunas. Leid tuli kiirelt, aitäh! Logiraamatus on täis, pidime pisut piire ületama.
Kuna sobiva teeotsa ette oli elektrikarjus tõmmatud ja head parkimise kohta silma ei hakanud, siis kulgesime sadamani välja. Tore vaikne ja inimtühi paik. Ja saigi pikema matka, mis tegelikult sobis meile hästi. Aare oli kenasti paigas, ainult logiraamat on ikka kohe täitsa täis! Panen seetõttu märke "vajab hooldust".
Kui ilusal soojal suvepäeval siia satute, siis minge aarde juures oleva suure kivi lohu peale päevitama. Mõni kohalik pidi nii tegema:) Täna läks hoopis nii, et kuigi kalendris on alles suur suvi, siis ilmad on sügisesed ja veeseis oli nii kõrge, et aardeni minnes said isegi suveajal jalad märjaks.
Meie matkareisi viimane päev, Matsalu lahe kaldalt Haapsalu suunas kaardistasime tulevikuks võimalikke telkimis-ujumiskohti. Tore, kui ka aare teele jääb. Väiksed geopeiturid jäid teele jäetud autosse jõudu koguma. Tänud ka siia juhatamast!
Jätsime auto ilusti tee serva ja ega eriti kaugemale polekski pääsenud, sest keegi oli elektrikarjuse risti üle tee tõmmanud. Ronisime siis sellest üle ja jätkasime jalutuskäiku. Mere ääres haises parajalt. Kaaslase geosilm tabas järjekordse torkiva geoobjekti ruttu. Neid, keda karjusega ohjes üritati hoida, lõpuks ei näinudki. Aitäh peitjale!
Miks sinna lähedale autoga ronima peaks? See 200 meetrit peaks iga geopeitur suutma omal jalal kõndida.
Märg oli tee tänagi. Kohati jääs ja kohati lompis. Lõpu juurde läksin mina üksi, sest ema ei viitsinud sellise pisikese sutsaka pärast kummikuid jalga panna. Aitäh!
Kuna eelises aardes olin olnud tuulepea, siis lugesin enne aardele lähenemist kirjeldust. Tõesti tõesti. Madala põhjaline auto poleks kuidagi sinna lähedale saanud ja kui arvestada tänaseid vee olusid, siis oletan, et ka kõrge põhjaline auto oleks seal vees hulpinud nagu laevuke. Tänane parim transport oleks amfiibauto, kuna tuul oli mere poolt ja vesi oli kõik rannas.
Ma olen küll üpris kõrge põhjaline inimene, aga tunnistan, et aardele lähenemine oli mulle ka päris keeruline. Hüppasin mättalt mättale ja ühel korral oleks vesi ka üle saapa ääre tulnud. Aare ise ilusti korras. Nüüd kui logi kirjas tuli mõelda, kuidas sellest kohast minema saab. Lahkusin kuivemat teed pidi läbi võsa ja padriku. Tänud.
Esimest korda selles külas, mis väga sümpaatse mulje jättis. Leid lihtne ja kiire. Aitäh peitjale :)
Hea juurdepääsuga ja lihtsalt logitav aare. Ilus koht. Aare heas seisus.
Siinkohal pean kiitma peitjat heade soovituste eest madalapõhjalistega sõitjatele. Olen neisse soovitustesse alati lugupidamisega suhtunud. Nii siingi, kuigi oleksin saanud trügida aarde lähedusse ka autoga, siis naudingut ma sellest veeremisest seal küll ei oleks saanud. Nüüd jätsime auto teeotsa ja jalutasime väikese metsatee mõnuga läbi. Rõõmu valmistasid mõned teel hüppavad konnad ja põldmarjad maitsesid hästi. Aardeleid ei lasknud ka end kaua oodata. V märgi J märgi. Tänud.
Väike väljasõit lastega ja leitud see saigi.
Aare leitud, ilus vaade! Tänud peitjale.
Sisemaa inimestele on meri, kivid ja kadakad alati olnud ilus kooslus nautimiseks. Aitäh siia kutsumast!
Kõige kiiremini võetud aare vist üldse. Tee pealt nulli tuli joosta, sest GPS-i aku oli kohe kohe üles ütlemas. Aare korras.
Vihmase päeva algus Läänemaal. Aardeni kulgev tee oli samalirtsuv nagu eelmistelgi. Aare endiselt vinksvonks korras, suureme emotsiooni jättis aga sadamalähedal pesitsev must remmelgas. seega ka siit aardest võetud vahvad mälestused
Nulli poole vaadates kartsin hullemat tuustimist, kuid konteiner säras kevadpäikeses vastu. Tänud.
Pääsesime aardeni ilma kummikute ja kuiva jalaga :) Tänud peitjale.
Autoga aardeni ei trüginud. Tee oli vesine ja aarde ümbrus lainetas täielikult. Hea, et olid korralikud kummikud jalas - muidu olekski logimata jäänud! Tänud aarde eest!
Ah et nulli ei pruugi madalapõhjalisega saada. Hmm, mina küll saan :D Ehk siis kujutasin jälle ette, et tagumiku all on maastur. Tuleb ainult uskuda millesegi. Pärast ronisime veel kivi otsa ja imetlesime vaadet. Aitäh!
Tänasel imetabasel päeval oli kõige mõistlikum minna loodusesse. Otsustasime otsida kodule lähedal olevaid aardeid, mis siiani leidmata imelikul põhjusel - siit lähedalt jõuab alati otsida :D Kohale jõudes leidsime värske raja, iksid olid tee siledaks rullinud, meil jäi ainult logida. Aitäh peitjale ja iksidele!
Lihtne leid. Tee aardeni oli tänase ilmaga ka madalapõhjalisega ilusti läbitav, nii me sõitsimegi Max-ide soojadel jälgedel aardeni. Tänud, ilus koht on.
See aardeleid tuli nüüd küll nagu muuseas ja ühe käega, teine oli hõivatud telefoniga :) Tänan!
Ümberkaudsetes kohtades olen nagu varem käinud, aga siia polegi sattunud. Kuna ilm jalutamiseks on super, siis oma madalapõhjalisega ei hakanud siia üldse trügima. Chill koht, tänan!
Siia sõitsime mööda põnevat kolgata teed, mida mööda autoga liigeldes poleks küll tulnud, see pani Marguse silmad särama ja minul oli seda vaid rõõm näha, et ma üksinda rattasõitu ei kaifi. Peale aardeleidu tegime kohustusliku söömise pausi, kuigi keha selle järele veel nõudluse märke ei ilmutanud. Edasi ootas aga pisut pikem sõitmine ja see oli mõistuse hääl, mis toitu suhu pistma ajas. Tänan!
Väike jalutuskäik aardeni, sellega lõppes tänane geopäev. Tänud peitjale!
Jätsime auto tee äärde ja jalutasime aardeni. Kiire leid.
Hingelt suur aga põhjalt madal auto jäi teekattega tee äärde. Jalutasime aardeni, mis jäi küllaltki ruttu silma. Aarde all maas vedeles pastakas, mis konteinerisse mahtuda ei tahtnud - võtsime selle kaasa. Peale selle EVEJ. Aitäh!
Sattusin täna täiesti planeeritult oma seni veel ametlikku kodulinna ja siinsed lähedased paar lihtsat aaret tuli ikka lõpuks ära registreerida. Juurde trügima ei hakanud, jalutasin mööda kuivusest kanget teed aardeni ja tagasi. Peidukas küll 1,5 pole, sest mina... MINA! leidsin selle kohe üles. Järelikult vähemalt 2 või siis 1:)
Hommikune muru oli kasteselt märg ja väike matk aardeni tegi mu püksid koos botastega sammuti märjaks kuid aardeleidmine ja ilusa vaate nautimine pani unustama niisket tunnet ;) tänud :)
Leitud koos kallo-tiimiga. Me ei olnud madalapõhjalistega. Jõudsime üsna lähedale. Aitäh aarde eest!
Nende pisikestega seal metsas on vahel ikka paganama keeruline, siin läks õnneks kergelt. Tänud!
Ja, jah, mikro sellises kohas, kuid ei olnud hullu üldse! Tänud peitjale!
Selle aarde leidis peidikust Mia sel hetkel kui mina alles astusin aarde poole.
Pangalt tulin siia väikest kruusakat mööda ning huvitaval kombel sõitis minust mööda koolibuss. Aarde juures juhtus selline lugu, et jätsin ratta natuke eemale ning sammusin nulli poole. Seal nägin üht meest ATV-ga ja koera. Läksin igaks juhuks tagasi ja võtsin ikkagi ratta ühes. Selleks ajaks, kui ma rattani jõudsin jooksis minu poole lõrisedes ka see koer ning kaugemalt tuli ka mees ATV-ga. Läksin ratta taha peitu, sest see koer ajas päris hirmu nahka. Kui omanik minu juurde jõudis, küsisin, et kas tema arvates on selline kasvatamata lahtine koer okei. Temal jäi aga veel õigus ülegi ning andis mõista, et kui sinu poole jookseb lõrisev koer, siis ratta taha peituda pole mõtet, see ajab koera veel tigedamaks...See asi ja sellised inimesed ajavad mind jube tigedaks... Logimine ei väärigi eriti märkimist :) Aitäh!
See oli siis selline tüüpiline Läänemaa rannaala ehk siis kivid, kadakad, meri ja linnud. Ilus. Pääsesime kuiva jalaga rada valides kohale ja tagasi ka.
Miks peaks igale aardele autoga külje alla saama sõita? Kas see paarsada meetrit teelt on siis nii raske kõndida? Loodame aardele pikka iga, kuigi peidiku asukoht ja tehniline lahendus selleks palju lootust ei anna.
Väga huvitav aare. Miks sellise koha peal peaks üldse aare asuma? Ega peitja oma aardekirjelduses just väga jutukas pole. Aga ma arvan, et mul on vastus: et minusugused tegelased saaks oma lollakaid küsimusi esitada. Peaaegu et oleks varbad märjaks saanud. Lahe konteiner. EVEJ. Tänan.
Läbi lirtsuva tee jõudsime kohale, ronisime kivi otsa, nautisime vaadet ja kiire leid sinna otsa. Päikseline mõnus laupäev :)
Litsusin nagu linnuke mööda lirtsuvat teed kohale:) Ronisin kivi otsa ja vaatsin kiikrita, kui kaugel on see Hiiumaa....ei näinud, Sõmeri ja Liialaid jäid ette:(
A muidu oli tore ja tuuline tunne logida:)
Jalutasin mööda seda vesist teed siis kohale. Aardele lähededes selgus, et ka legendaarne hiid-koer on hiljuti samas suunas liikunud. Jäljed värskel lumel. Aga vaprus võitis taaskord hirmu. Aare hüppas kaugelt silma niiet sai nime kiirelt kirja panna. Tagasitee autoni läks igatahes lirtsuva jooksusammuga.
Kuigi autoga oleks hetkel saanud ka aardeni, otsustasin siiski väikese jalutuskäigu kasuks. Aare jäi kohe silma. Nüüd jälle üks koht teada, kuskohast Läänemaal paadiga merepeale saab. Hooajal olen ilmselt siinkandis kohal. Tänud!
Tulime eile õhtul perega Haapsallu sünnipäevale mis lõppes täna hommikul sellega, et Priit sõitis paariks tunniks Saaremaale ja meie sisustasime aega geopeitusega. Auto jäi teeotsa ja edasi läksime jala. Aare igati korras. Aitäh!
Tegelikult oleks siia ka kelgutada saanud, aga hommikune 12km oli juba piisav. Aitähh!
Kiviküla on minu jaoks juba ammustest aegadest peale koht, kus tegutsevad insener Noonius, ulmekirjanik Ulmik, rätsep Kraaps ja mardikauurija Tundel, mäletate? Sealsamas on ju ka teine asula, millel nimeks "suur linn" ning loomulikult lumine mäestik ja saareriik Sekontia. Tüüpilise geoiroonia korras ilmus Kiviküla aare päev pärast seda, kui olin käinud Olimar Kallase mälestuseks plaanitud aarde kohti üle vaatamas. Kiviküla oleks olnud ülimalt sümboolne, aga eks tuleb ta nüüd siis Pelikanisaarele viia :) Aitäh!
Seiklemine minu lapsepõlve suvede toredate seikluste ja mälestuste paigus oli siinsele aardeleiule väga võimas boonus. Tänan kaunisse kohta kutsumise eest.
Veidi pani õlgu kehitama valitud koht ja peitmisviis...loodame, et püsib seal nii. Siin sai Merike vist esimest korda teada, et jää ongi libe...seda bassihäälset kiljumist ei suutnud summutada ei ookeani lainemüha ega ka paras briis. Aitäh!
Tee aarde juurde oli mingi aeg täitsa norm, kuid siis helises telefon , tähelepanu hajus ja nüüd hakkas ka nalja saama. No jalad tegid ikka väga kaootilisi liigutusi, et minu kere püsti jääks. Lõpuks toppisin telefoni kotti ära ja üritasin tasakaalu taasi saada. No ei olnud see mitte kerge,sest jalgealune oli peegelsile jääväli ( jäänaelad olid ju olemas kuid autos :P) . Lõpuks olime nullis ja logisime aarde. Konteineri sulgemisega oli tükk pusimist kuid lõpuks sain ta ikka kinni. Tagasi mööda liuvälja enam minna ei soovinud, nii tegime otsetee ;).Et me ka enne sedasama teed polnud kasutada taibanud, aga no ehk oli see jäätreening millelegi kasulik ;). Tänud!
Tee oli metsavahel tõesti libe aga kohale jõudsime ja logisime :)
Selle aarde puhul pingutas kõige enam pisike linnamaastur, mis üritas peegelsiledal teel sõidujoont hoida. Lõpus lubasime sel siis preemiaks ka veidi lumes sumbata. EVEJ
Meilgi jäi massin suure tee äärde. Jala mööda korralikku teed aardeni. Päris lahe vaatepilt ja "maa"pind avanes vahetult enne aaret, selline sile ja libe. Miski masinaga oli ka jää peale vuratud. Jää oli jäme nagu maanaise piht. Erinevalt Hpalangust arvan ma, et tali on just selle aarde jaoks paslik periood. Aga eks suvel ole siin jälle teised rõõmud võimaldatud.
Aare ise leidus nobedasti, murevabalt, võiks lausa öelda. Ükski okas ei jäänud hinge ega mujalegi :-) Aare oli muidugi korras ja nänni ei vahetanud. Aitäh seia kutsumasta! Tasus tulla. Teine kordki. Peaks mitte paha surfikoht olema, kui kivid välja arvata.
Kolmandad, selle aasta esimesed ... Aga koht on aus. Mingi tranduletiga oli täna ka nulli sõidetud, aga see detailplaneering seal posti küljes inspireeris autot suure tee äärde jätma ja jalutama. Nullis - no kus sa ikka seal peidad, lamp tööle ja uurima. Pärast klopid ennast jälle kenasti puhtaks ja kõnnid tagasi. Eks ta rohkem suvine koht vist ole, aga käib talvel kah. Peitjale aitäh!
Jälle kodu lähedalt üks aare.Natuke vesine oli,aga leitud sai.