Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tartumaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare asub Vapramäe lähedal Vellavere looduskeskuse küljes.
Algkoordinaadid näitavad sinna maja lähedale, maja leidmine ei tohiks väga raske olla (algkoordinaatidele minek pole vajalik).
Maja juures on ka tore külakiik ja plats, kus ehk piknikku pidada :)
Aarde leidmiseks pole maja alla minemine vajalik. Aardes puudub pliiats.
Midagi kiskuda ega lõhkuda pole vaja!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC4Z7N8
Logiteadete statistika:
109 (87,2%)
16
3
0
0
0
0
Kokku: 128
Kunagi käisime siia aga siis tundus, et tee on päris kehvas seisus. Tulin täna siia ja lumi oli tee kõvasti paremaks teinud. Isegi nii heaks, et minu viibitud aja jooksul käis siin 2 autot ja üks atv. Sain lõpuks otsima hakata ja ilmselt ma tuvastasin õige koha, kuid aaret ei õnnestunud mul leida. Kui kellegil on võimalust, siis minge vaadake üle. Äkki on jalad alla võtnud või mina pime.
Õige maja leidsime, ilmselt ka õige koha, kus aare on asunud, aaret ennast mitte. Harjutame veel natuke seda geopeitust ja kunagi tuleme tagasi.
Tänu ühele vihjele ei hakanud kõiki kohti läbi kammima ja leid oli suht kiire. Tänud siia juhatamast!
Kui mina alles valisin kohta, kus käputama ja otsima hakata, oli Katrin juba asunud aarde ümbert hoonet lammutama. No kui aus olla, siis nii hull see asi kah ei olnud, aga esiti tundus küll. Igatahes saime siin üldiselt suht valutult hakkama, ei mingeid maja all roomamisi ega pikki poleerimisi. Tänud peitjale mõistliku mõistatuse ja aarde eest.
Vihma oli sadanud juba pool ööd ja terve hommiku ja ilmaennustus lubas, et sajab veel terve päeva. Aga niisama toas passida ka ei viitsinud ja mõtlesime, et läheme otsime paar aaret, kuhu autoga lähedale saab ja pole hullu võsa. Esimesena võtsime selle aarde ette, sest kaardi järgi tundus vajalikus kohas tee olevat. Tee muidugi oli, üks lõik madalapõhjalisele natuke huvitav, kuid siiski läbitav. Edasi tegime ringmängu ümber maja ja uudistasime konstruktsioone. Päris tükk aega sai näpitud ja tegelikult ka õiget kohta katsutud, kuid aare esimese korraga kätte ei jäänud. Kui rohkem mõistlikke peidukohti ei leidnud, siis sai sinna uuesti vaadatud ja oligi tops käes. Üsna kavalasti peidus, aitäh!
Üks vana võlg jälle jäänud ammusest ajast märkimata. Tänud peitjale
Nii multi käes , saaks mõistatuse ka. Ei hakkanud kaugemale minema, proovisime seda siin. Nagu räägitakse, jänes šhampust ei joo. teisel ringil ümber maja leidsin õige koha. Tänud peitjale aarde eest.
Metsvindid karjusid, meie põlvitasime. Muhameedlase tunne tuli peale. Õnneks jõudsin lõpuks logini millest oli abi ja millele kõik viitasid.
Midagi kiskuda ega lõhkuda pole vaja :-))) Aitäh!
Looduskeskuse leidmine oli lihtne. Sinna jõudmine ja ka aarde leidmine võtsid ikka mõnevõrra aega. Aitäh siia juhatamast!
Umbkaudne asupaik oli kodus välja mõeldud. Kohapealsed teeolud andsid võimaluse väikseks jalutuskäiuks ning üsna pea selgus, et kodutöö oli täitsa hästi tehtud. Kohapeal sai objektile mitu tiiru peale tehtud ning lõpuks siiski ka aare leitud. Huvitav paik.
Tänan peitmast.
Kuna kohale jõudes oli seal peale meie veel inimesi, siis algul oli kartus, et äkki ei saagi otsimisega tegeleda. Õnneks jäi tegevus silmade eest varju. Tänud peitjale!
Viimast teejuppi polnud lükatud seega sai jälle jalgu kulutatud. Kohale jõudes ootas lõkke ning kelgutavate lastega seltskond, aga õnneks jäi meie tegevus varju ning nimed sai kiiresti kirja. Aitäh!
Topsi leidsime maas vedelemas.Panime selle arvatavasse kohta. Maja esise on enda kätte haaranud vaablased, lausa kakluseni välja. Ägedat kahe vaablase kätsi nägime, kuulsime lausa luude murdumist... Tänud
Veidi aega kulus aga tegelt kohe alguses mingil põhjusel olin suht õiges kohas ja peagi oli tops käes, tänud :)
Õnneks oli objekt seitsme luku taga, nii oli seal rahulikum toimetada. Üllataval kombel ei läinudki selle topsi leidmisega väga kaua. Tänud aarde eest!
Käisin Elvas asju otsimas ja pidasin siin Kiigemäel lõunapausi. Topsiku peidik veidi tavatu, aga kuiv ja korras. Tänud peitjale.
Tee äärest minema asudes liitusin kelgutajatest perekonnaga, kes läksid samas kohas asuvat nõlva nautima, rääkisin ka oma eesmärgist. Ennist lugesin logisid aga negatiivset hoiakut siiski ei tekkinud. Tundus, et kõige olulisem oli lugeda Kajaliisi logi, lugesin siis sedagi. Kohapeal võtsin põlvele ja nagu hea kristlane, tegin pühakojale tiiru peale. Minu pettumuseks või õnneks oli enne mind logimisega tegelenud hiir, kes polnud suvatsenud konteinerit korrektselt tagasi panna, see lebas maapinnal. Logirulli välja saamine oli paras kangutamine aga külmunud pastakaga sain initsiaalid kirja ja konteiner tagasi kohta, kust see tõenäoliselt välja oli kukkunud. Tagasiteel kohtasin jälle kelgutajaid. Pereema ütles lapsele, et see midagi küsiks aga too hakkas selle peale kõike tagasi ajama nagu lastel sellistes olukordades ikka kombeks. Lõpuks küsis siis ise ja andsin kiirloengu, mis see geopeitus säärane on.
Maja leidmisega probleeme ei olnud. Aardega läks küll natuke aega aga leitud see sai. Aitäh.
Kõigepealt läbisime matkaraja ning seejärel otsisime aarde kah üles. Konteineri leidmiseks tuli teha pisike logianalüüs. Aitüma juhatamast
Me ei olnud täpselt kindel kus see maja asub, aga kuidagi me selle maja leidsime. Kuna majast endast ei piisanud, et aare logitud saaks pidime otsime ka logiraamatu. Mina tiirutsin lihtsalt mitu korda ümber maja ja tegin võililledest pärga, aga samalajal Janar otsis hoolega kohta kus võiks olla logiraamat. Aare oli väga loogilises kohas. Tänud aarde eest!
Täna oli vaja leida just ühte mõistatust ja see tundus möödasõidul just see õige. Põrutasime algul kohe vales suunas, aga lõpuks saime õigele teele. Kohale jõudes, seisis maja juures üks auto, mis hakkas lahkuma. Esimene mõte oli geopeiturid, aga kuna hein oli sõtkumata, siis vist seiklejad. Ega see nüüd kergelt tulnud. Leidsime küll õige koha, aga nagu korralikud peiturid ikka, väistasime selle. Peale teist tiiru, natuke logide lugemist ja läksime võtsime aarde välja ja panime logi kirja. Tänud aarde eest.
Leitud, logitud. Kohe ei leidnud, lugesime veidi eelmiseid logisi, tekkis mõte ja nii see ka näppu jäi :)
Kunagi jäi see aare meil leidmata . Nüüd selles kandis olles, proovisin uuesti ja kohe kümnesse .Täiesti arusaamatu kuidas eelmine kord sai nii pime oldud
Mööda lähenemisteed sõites mõtlesime küll, et kas see tee viib ikka õigesse kohta, aga varsti paistis, et miskit seal puude varjus peidus ikka on. Esimese hooga ei osanud arvata, et aardel selline peidukas. Muidu on koht lahe. Aitäh kutsumast!
Aare oli täpselt kirjeldusele vastavas kohas. Hea lihtne aare.
2 sekundi aare. Kusjuures need logid olid ka enne meie mitteleidu olemas. Maja on kapitaalselt kettidega kinni pandud, et talveks lõunamaale ei lendaks.
Kui logikirjeid põgusalt uurisin, siis ei tekkinud üldse soovi seda aaret võtta. Õnneks ikka tulime proovima ja logid andsid vajaliku nipi kätte. Põgusal vaatlusel tundus, et see majake on näide sellest, kuidas on parimat soovitud, aga ikkagi on euroraha tuulde lennanud. Kui seda aktiivselt ei kasutata, siis võiks ju majale (kasvõi teises kohas) uue rakenduse leida. Koht ise on väga ilus. Kui on valida kumb Vellavere aare esimesena võtta, siis soovitan enne võtta "Vellavere Elva" aarde.
Kuna vihje andis selge suuna ning juhuslikult ühe kohapealse märgi põhjal õigest kohast vaatamist alustasime, tuli leid väga kiirelt.
Aga siiski, kuri peitmine! :)
Meeldiv lõkke- ja olenguplats, kui ainult kuskilt lõkkepuid ka saaks.
Aitäh!
Kui Elva jõe jahedatest voogudest vikerkaaresilla kõrvalt end välja ajasime, narrisin Meelist, et tahad nüüd mõnda võsakat või maja alla ronima? Meelis valis selle siin. Seekord leidsime suht kiirelt ja samast kohast, mida varemgi näppisime. Vahepeal on siin asjad alla käinud. Kiik, millega eelmist mitteleidu tehes veel kiikusin, katki näiteks...
Aitäh aarde eest! Niisama poleks seda kohta leidnud.
Ei ole see aare lihtsalt õel vaid super õel. Tegin majale paar tiiru peale aga ei leidnud midagi. See oli üks vähestest aaretest mille puhul olin teinud korraliku logide analüüsi, sest paistis olevat ebamugav ja ulmeline peidukas. Tegemist ei olnud sellise aardega kus tahaks mitmeid tunde veeta. Tegin abikõne, mis aitas mind leiuni. Oma peaga poleks vist kunagi selle tulemuseni jõudnud. Aitäh!
Ei leidnud kahjuks. Potensiaalsed kohad said läbi vaadatud maja all ja peal. Üks oli eriti sobilik aga ei miskit. Logisid lugedes eeldasin just seda kohta nii, et on võimalik aarde kadumine.
Panin aarde natuke diskreetsemalt tagasi. Oli teine liiga julgeks läinud
Suured tänud mõnusa maastiku eest, lausa lust oli siia kaherattalisega sõita. Kui ümber nurga pöörasime, oli maja perenaine parasjagu taamal aasale-metsmaasikale jalutama läinud. Ei hakanud me teda segama, vaid tegime maja ümber kiire tiiru - kes sai patsi, kes sai käpa sõna otseses mõttes maha. Kahtlustasin seda peidikut juba enne, aga mõtlesin, et ei saa ju ometi olla. Teisel roomamisringil ilmnes, et saab ikka küll. Nii kirurgiliselt ettevaatlikult polegi vist ühtegi aaret peidikust välja tõmmanud. Tänud! :)
Siia jõudmine oli paras seiklus. Sõitsin enne vähemalt kolme eraõue, enne kui sõbranna soovitas proovida ühte tillukest ja porist teeotsa. Hea, et siis ühtegi viita kuskil pole... aarde peiduka arvasin enam-vähem juba kodus välja ning poja pisike kevadkinnas sai enda käe otsa tõmmatud. Pärast kiikusime veel külakiigel ja nautisime mõnusalt sooja kevadilma
Tänu logidele paljastus aare kiirelt. Muidu oleks küll siia otsima jäänud.
Märjaga saab põlved märjaks. Natuke rohkem ka. Mina leidsin koha ja Mart kobas aarde välja. Aitäh kohta tutvustamast!
Kui 2 ringi oli peale tehtud ja mitte leitud, tuli logid appi võtta. Aega läks, aga leitud sai. Tänud kohta näitamast.
Hea oli, et üksinda siia ei tulnud. Mu kontrollitud kohast võttis ta aarde välja, see küll normaalne peidukas pole. Tagasi sai sõbralikumalt pandud.
Ilus koht ja tore külakiik - soovitan! Aga maja all roomamisest sai kiirelt villand ja aare jäi meist leidmata.
Kui aare avaldus, siis esimeste logide põhjal tekkis eelarvamus, et pole kõige ägedam aare. Kuna tänane ringsõit läks siit mööda, siis lugesin värskemaid logisid ning tekkis tunne, et kui on koht, kuhu geopeitur kindlasti näppe ei topiks, et ehk me leiame selle koha ning selle kaudu ka aarde. Kahjuks nii ei läinud, tegime maja ümber mitmeid tiire, vaatlesime ning toppisime sõrmi kohtadesse, kuhu väga ei tahaks, kuid tops näppu ei jäänud. Kuid las ta olla, koht on ilus.
No see oli ikka üks õudne roomamine. Ja logid ajasid ka segadusse. Mismõttes ainult üks koht on mõeldav, kus mikro saab olla? Ma leidsin neid kohti seal ikka lausa sadu ja üks parem kui teine. Kui lõpuks kajaliisi logi lugesin, tuli järsku silme ette pilt, mida mitmekordsel tiirul juba näinud olin ning läksin ja võtsin aarde välja. Ehh, jeerum, kes siis sellisesse kohta peidab. Muidu koht on kena ja tasub tulemist, aga aardele soovitaksin küll paremat peidukohta. Tänud.
Uhh, kena kant ja puha, aga see peidukoht... no vist ei oleks taibanud enda mõistusega sealt otsima hakata. Tegelikult ei taibanudki, ligi 2 tundi keskpäevast kvaliteetaega kulutasin siin roomamisele ära :o) Kuna kujutasin ette, et suve poole on siin mugude tõttu veelgi ebamugavam otsida, siis lõpuks lugesin logisid ja sain targaks... Kes tahab ka targaks saada, see lugegu Kajaliisi logi, mida mõned siin juba varem soovitanud on. Jah, mikroaardele oleks tõesti palju paslikuma koha leidnud - vahest tasuks seda nüüd isegi teha, soovitan peitjal tõsiselt kaaluda, geokogemust nüüd ju ka rohkem!
Maja leidmine ei olnudki nii lihtne, kui võis arvata. Korra ikka sõitsime õigest teeotsast mööda ka. Kohale jõudes veetsime kõigepealt aega kiikudes ja võimalike pealtvaatajate lahkumist oodates, misjärel sai otsima asuda. Leidsime, logisime, täname.
Looduskeskuse leidsime mööda teed sõites ja saime kohe päris lähedale. Hakkasime kordamööda otsima. Tegin majale tiiru peale. ainult üks koht oli mõeldav, aga sealt aaret ei leidnud. Siis oli Tõnu kord. Temagi jäi samasse kohta pidama. Uurisime ja katsusime peidikut, kuid aaret polnud. Viimaks aga sai Tõnu aardetopsiku kätte veidi eemalt ja täitsa paraja suurusega pesast. Nii et kindlasti pole vaja soojustust kuskilt välja kiskuda. Täname!
Tegime väikese aardetuuri enne kui muguasju jälle ajama pidi hakkama. Peaaegu oleks tagasi pööranud, sest ei tundunud sedamoodi, et seal põlluvahe teel mingi maja võiks olla. Aga oli. Vaablaste pesast oli järgi jäänud vaid plahvatuse jäljed maas. Ja ilmselt on aare koos vaablastega lahkunud, sest niipalju kui karuonu maja all roomas, ei suutnud me midagi tuvastada. ;) Aga vaevama jäi see ikkagi, sest keset ööd aeti mind unest üles: "Kas sa magad?! Aga äkki oli aare ikkagi seal ja seal!" :D Eks siis ükskord seame sammud jälle siiapoole.
Kuna maja selle külje ma välistasin, siis algselt vaablasi ei näinud. Pesa nägin siis kui logi kirjas. Elanikud olid kohal, pikalt vestlema nendega ei julgenud siiski jääda.
Aarde leidsin juhuslikult, panime veits paremini tagasi. Tänud kohta tutvustamast, ilus koht.
Vaablased olid endiselt tööhoos, nagu ka teised. Kokku kohtasin siinoldud nappide minutite jookusul kolmes seltskonnas nelja inimest ja ühte koera. Ei vaablased ega teised seganud seekord leidmist ja logimist. Jätkasin siit oma pühapäevast matka
Vaablaste tõttu otsisime üsna ettevaatlikult. Õnneks paistis topsik ilusti kätte ja sobiva abivahendiga saime ta maja alt välja õngitsetud. Tagasi panime aarde natuke varjulisemasse, aga loogilisse kohta. Aitäh siia juhatamast! Tahtsime kiikuda ka, aga kiik oli katki. Jääb järgmiseks korraks.
Siin oli päeva kolmas kord kui esimesel katsel valime vale teeotsa. Maja juude jõudes piilusin esimese serva alla ja siis kuulsin suminat. Oi pagan. Need elukad teevad haiget kui head läbisaamist pole. Eemaldusime ja läksime maja teise nurga alt vaatama. Leidsime aarde väga avalikult maja alt liiva seest vedelemas ilma igasuguse maskeeringuta. Panime nimed kirja ning asetasime ta rohkem peitu. Suure tõenäosusega ei pannud seda sinna, kus ta algselt oli olnud, kuid kõik paremad peidukad olid vaablastele liiga lähedal, risk polnud väärt seda. Tänud peitjale.
Eks üles ta ka leidsime. Paar vaablast siia pesa teinud ja nende kuri sumin tegi otsingu raskeks, kuid kõige raskem oli vast logile ligi pääsemine. TFTC
Mõnus õhtune sutsakas ja maja tõesti polnud keeruline leida. Seal kandis oleme korra varem ka käinud, aga siis jäi see konkreetne vahele. Kaua aarde otsingutega ei läinud, natuke põlvitamist paaris suunas ja leitud ta saigi. Täitsa sobis tänasele seljahaigele :)
Aitäh!
Eelmine kord möödasõidul jäi see vahele jah, et eks järgmine kord mõistatame. Nüüd selgus, et polegi ju teine väga keeruline mõistatada. Kohapeal ka kaua tegutsema ei pidanud. Aitäh.
Järjekordne näide sellest, kui halvad asjad on eelarvamused. Pärast selle aarde logide lugemist sai aarde enda otsima minekut muudkui kaugesse tulevikku lükatud. Kuniks enam muud lihtsat kodu ümbruses polnud ja tuli ohates tõdeda, et peab siis selle aarde juurde minema. Minu gepsukene suunas meid ka sellist teed mööda, kus saime mõnisada meetrit jalutada. Oh üllatust, milline kena koht meid ees ootas. Kahju kohe, et polnud plaanis piknikku pidada ega lõket teha. Nüüd tuli ka see meelde, et ühe seltskonnaga korraldatavad üritused on päris mitu korda siitkandist alanud (mitte et ma ise kordagi neist osa võtma jõudnud oleksin). Aarde endaga läks aga väga lihtsalt: kükitasin täiesti juhuslikult õige koha kõrvale maha, pistsin käe esimesse kahtlasesse kohta ning seal ta oligi. Nii et ei mingeid teravaid elamusi ja võib lihtsaks leiuks liigitada meie jaoks. Aitäh kohta tutvustamast!
Ilmselt mina olekski otsima jäänud, aga kaaslasel tuli leid üpris kiirelt. Eelnevaid logisid lugedes arvasin, et pean looduskeskuse mõistet laiendama selle kõrval olevale välikäimlale ka, kuid õnneks asi nii kaugele ei läinud :D Aitäh!
Leidsime aga nõustun, et maja omanikuna oleksin väga kuri aaret sealt avastades.
Nii, räägime positiivsest. Koht on äge ja seekord junnivaba. Lähedalasuva maja väravalt on kadunud silt, mis ähvardas sisenejaid tulirelva kasutamisega. Eelmisese külastusese järgsed logid andsid kaks ideed ette ja ühest Eelel õnnestuski aare üles leida. Negatiivse külje pealt, imho on seal kümneid võimalusi, kuhu on mõistlikum aaret peita, kui praegusesse kohta. Ja kui ma oleks selle majakese omanik, oleks ma ikka suht tige, kui ma konkreetsest kohast aarde leiaks. Tõsiselt tasuks mõelda ümberpaigutamist.
Leitud tänu peale pikka otsimist ja tuuseldamist tehtud geokõnele viimasele leidjale. Tänud abi eest!
Siin sai ka teist korda käidud. Vahepeal lugesin logisid ning nüüd tuli vaid käsi õigesse paika pista. Eks see peidupaik ole nagu ta on, aga kätte sain ja logi kirja. Tänud!
Möödunud hilissuvel sai siin möödaminnes asja „natuke“ uuritud. Kirusime tookord oma saamatust, kuid hiljem kodus logisid lugedes oli asi kohe selge. Täna oli vaja ainult lühiajaline peatus teha, et nimi kirja panna. Tänud.
Karijärvelt tahtsin Nunnu poole sõita, aga kitsal järsul ülilibedal tõusul peatus üks auto just enne ülesjõudmist ja üles ta sealt enam ei saanud. Ma pöörasin ruttu alumisele teele, et ta mulle otsa ei vajuks ja muutsin oma plaane.
Mu gepsu kaart arvas, et kõnealune maja asub hoopis teises kohas. Kuna seal maja polnud, siis ma gepsu uskuma ei jäänud. Otsisin õige hoone üles. Sellega läks ruttu.
Kahjuks polnud ma gepsu tõmmanud viimaseid logisid, mistõttu teadsin vaid, et aare on majas. Ja otsisin ja otsisin. Ja ei leidnud, sest aare oli seal, kuhu ma ise mingil juhul ei peidaks. Kuna muid kohti enam üle ei jäänud, siis sai aare lõpuks kätte leitud, aga järgmistele soovitan lugeda Kajaliisi logi enne otsima asumist.
Mõte toredat maja tutvustada on hea, aga kui peitja soovis mõistatust teha, oleks selle võinud siduda kohapealse matkarajaga või leida vähemalt maa-ametist täpsed koordinaadid. Praegu ei jää siit mulle mälestust, et Vellaveres oli üks lahe maja, vaid nii, et siin majas oli imelikult peidetud aare.
Nulli leidmisega meil probleeme ei tekkinud. Kaardilugeja töötas laitmatult ja palju neid mõistatusi siis ikka on, mida otse nullist leida. Siis läks aga huvitavaks, sest juhtumisi oli meil ka peegel kaasas, mida kindlasti tuli peitja soovitust silmas pidades kasutada. Selgus, et täitsa kasutu asi. Peale paari ümber maja ringi tuli vokk käima tõmmata ja sisuline sondeerimine läbi viia. Nii saime teada, et peeglist pole mingit kasu ja delikaatne koht, kus tops asub, on saanud enamuse poolt hävitava hinnangu. Toppisime siis näpud sinna, kuhu normaalne peitur neid kunagi ei pistaks. Oh imet - Tünn tuligi lagedale. Selles olev logileht oli oma oksad laiali ajanud ja keeldus väljumast. Rakendasime siis sundi. Aitas. Nimi kirjas, pressisime purgi karvadesse tagasi. Nojah. Aga olge siis järgmised sama viisakad ja ärge põrandast kogu soojustust välja kiskuge, võibolla tahab keegi seal majakeses millalgi talvituda... Kole, kui varbad ära jäätuvad.
Mul peaks Vellaverega seoses igasugu häid mälestusi olema, alates sellest, kuidas tudengina Külajärve sügavust mõõtsime (25 meetrit, muide, ise sihuke pisike lomp), kuni selleni, kui kunagi pisikeste poistega Ain Kallise burromeetrit uurisime - aga täna ei tundnud kohta üldse ära - miski on siinmail kapitaalselt muutunud. Maja juures vaatasime tiiru või kaks, aga et Vellavere väljendab oma vastumeelsust minu siinoleku suhtes viimasel ajal vihma näol, siis ei hakand kaua lolli mängima ja küsisime vihje. See viis joonelt sihile. Majast on siiski kahju. Tänud ka. Ja küll ükskord tuleb ka Nunnu ja Karijärve aeg ...
Nii toredas kohas võiks peitmisviis toredam olla. EVEJ
Sõitsin kohale kuid otsima asuda ei saanud. Ees oli üks seltskond, kes tegi grilli :). Jääb teiseks korraks.
Ei meeldinud väga. :( Just see konstruktsioonide lammutamise osa. Kuigi suht konkreetselt öeldi geokõnes ära, kust otsida võiks, võttis ikkagi kümmekond minutit veel aega, et nii nahaalseks minna ja juhtmestiku lähedalt kobada.
Aare muidu korras, kuiv.
Niii niii nii ni... Kui peeglit ei ole, tuleb sukelduda, seda sai ka tehtud. Võin üsna kindlalt öelda, et maja vundamendi ning põrandakonstruktsioonide paiknemine on ka praegu (logimise hetkel - 7.09) üsna detailselt meeles.
Kasutusele sai võetud telefon, pärast ka taskulamp, lisaks auto matid, et jääda operatsiooni järgselt puhtaks. Kaks tundi otsinguid lõppes siiski mitteleiuga. Ei suutnud end ära vihastada, kui lollid me nüüd olla saime.
Tänaseks siia tekkinud logide põhjal võin ka pimesi aarde ära võtta, aga iseasi, kuivõrd on sellise peidukoha korral tegemist geopeituse aardega. Ausalt öeldes leidsin otsingu käigus vähemalt kolmest kohast maja põrandakonstrutsioonide lõhkumise jälgi. Sai ka paar lippi tagasi pandud ning maja veidikene soojemaks tehtud. Kui see peidukoht peaks tõesti olema seal, kus ma praeguse info põhjal arvan olevat, on see veidi enam kui ohtlik ning samas ka ebaeetiline.
Küll kunagi see leid ka tuleb, aga samas sain õppetunni, et taolist peidukohta oma aarete puhul kunagi kasutada ei tohiks.
Kui olime juba tüdinenud otsimisest ja lapsed ammu turnisid ja kiikusid eemal, helistas juhuslikult üks geopeitur hoopis ühe teise aarde teemadel. Kui ta kuulis, kus meie praegu aega veedame, andis ta ülitäpse vihje aarde asukoha kohta ja nii võtsimegi topsi sealt välja, kus enne pealiskaudselt vaatasime-katsusime. Aga ega ilma selle vihjeta ei oleks seda kohta kindlasti rohkem näppinud ja seda mitte hooletusest. Ehk siis, ise arvan, et peidukoht on küll päris kindel, kuid kas õnnestunud, selles ma kahtlen sügavalt. Ja seda ma ka ei tea, milline kõverpeegel see olema peab, mis aardetopsi ära näitaks.
Kõik andsid otsimisel oma panuse ja ühel meist oli lihtsalt rohkem õnne ja teised olid selle eest õnnelikud, et enam kauem otsima ei pidanud. Tänan.
Huvitav koht. Minule jäi täiesti arusaamatuks, miks siia mäe otsa on selline tore keskus ehitatud ja siis on kõvasti vaeva nähtud, et uksed-aknad kettidega kindlalt sulgeda sissetungijate vastu? Kellele see ehitati? Milleks? Kas siin tõesti toimub midagi? Aga aaret oli tore otsida. Mitte miski ega mitte keegi ei seganud. Võisime rahus otsida iga külje pealt kuni lõpuks kaval peidukoht näppu jäi. Tänud peitjale!
Maja ümber sai kambaga ikka päris mitu tiiru tehtud, enne kui aare nähtavale tuli, aitäh.
Peegel oli kaasas, aga ikka ronisime. Igal küljel oli kolm inimest korraga. Peidukas on hea, ei avaldunud kohe.
Peeglit kaasas polnud, õnneks kaasotsijad olid paremini varustatud. Iseasi, kas abivahendist ka tegelikult kasu oli. Aitäh!
Oli võimalik kasutada ka peeglit, aga sihile see ei viinud. Seejärel kasutasin lebomatti ja sellega sai ehitist altpoolt vaadatud. Ei tuvastanud ei junni ega ka aaret. Kuigi põrand on juba mõnest kohast üsna lahti kangutatud ja miski mesimumm ka pinises seal all ärritavalt, kui villa ja laua vahelt üritasin konteinerit kobada. Nõme lugu, et mõtteid ka enam pole, kus see aare olla võiks. Kui järgmine kord ka ei leia, siis kiunun abi järele :).
Logide lugemine kodus oli siin segavaks faktoriks. Kõik nohistasid oma nurkades, siis toimus vahetus ja veel kord vahetus. Igatahes olin juba 1, 67-ndal ringil , kui kuskilt tuli häälitsus, et leidsin. Tõmbasin kõrvad lonti ja lidusin ka juba kaks korda vaadatud kohta...ah nii! Siin või? Mitu pead on ikka parem kui arutu ringi tormamine...aitäh aarde eest!
Enne Nunnut ja Karijärve põiklesime ka siit teist korda läbi. Eelmine kord, mitteleides, lähenesime jalgsi mäest alla ja seejärel uuesti üles. Seekord saime autoga puha nulli, Triin teadis õigemat teed. Pidulisi ega nende prügi polnud, tümpsu ei kostunud, si__agi polnud. Aga seekord oli vähemalt aare. Nii esimese hetkega esimesest kohast, kus ma eelminegi kord katsusin. Mnjah, ei sobinud mulle see peidik ka leiu korral, maja all on minu meelest hulga sobilikumaid, kuhu isegi väikse või lausa norm suuruses aarde mahuks peitma. Aga eks see ole minu isiklik jonn nanode-mikrode suhtes.
Aitäh peitjale väga ägedat küngast ja atraktsioone tutvustamast! Ilma poleks siia ise kuidagi taibanud tulla. Aare korras, EVEJ.
Ilus koht, kuhu taaskord poleks ilma mänguta sattunud. Majal on ikka uhked ketid ümber ;). Aga no peale pildistamist ja ümbruse uurimist sai ka veidi peeglit kasutatud, see eriti edu ei toonud ja nii tuli ikka veidi teisi meeli kasutada. Leid tuli teisest kobatud kohast. Lõhnahunnikuid teele ei jäänud, seega lahkusime sama rõõmsalt kui tulnud olime. Vahva, tänud!
Eelmisel korral jäi üks kahtlane koht näpu alla. Seekord leidus teinegi sarnane, ainsa erinevusega, et siit sai aardetopsi näppu. Õnneks oli täna ilm eiliselt vilets ja teisi pretendente künkale polnud. Jala ka ei tahtnud selle vihmaga käia, niiet seekord drive-in aare.
Proovisin siis heinakuhjast nõela leida, kuid sugugi ei õnnestunud. Õnnestus aga hoopis tuvastamatuks jäänud elaja ekskremendi sees püherdamine ning sõber Martini huvi taasäratamine. Viimaks koukiski ta väidetavalt pisut muutunud asukohast aarde välja ning nii sain ka mina sinna oma nime kirja. Aitüma!
Tegime pärast uue aarde peitmist ka siin peatuse, sest Joosepil oli aare veel leidmata. Esimese tiiru lasin tal püherdada ja kui nägu juba väga õnnetuks hakkas muutuma, andsin mõned suunavad vihjed. Kui aga täitsa õigest piirkonnast ka kolmandal katsel midagi ei näkanud, hakkas juba minulgi päris põnev. Seni, kuni käisin autost telefoni toomas ja viimast logi lugesin, oli Joosep suutnud ka ekskremendi üles leida ja seda loomulikult enda külje alt... Nüüd pean vist mõnda teise foorumisse teema tegema, et kuidas inimväljutisi autoistmest eemaldada. Aga jaa, aare. Tükk aega urgitsesime õige koha ümbruses, kui lõpuks see ka ennast ilmutas. Oli veidi ümber kolinud ja polnud kindlasti enam visuaalsel teel tuvastatav. Panin tagasi nii, nagu ma ta ise leidsin - ehk on järgmistel natuke lihtsam.
Seekord suundusime juba kindlama mõttega positsioonidele. Olles poolel ringil torkas vängelt ninna inimese ... See osa jäigi põhjalikumalt läbi tuhnimata. Kuna peeglit taaskord polnud, siis meenus, et taskus on ju elektrooniline klots, millega paljud selvefotosid teevad. Nii saigi esmakordselt telefoni esimest kaamerat kasutatud - väga vinge peegel, peaks mainima. Ühes kohas jäi midagi kahtlast silma ja selili visates inspekteerisin lähemalt... Tühjus. Tegime paar kõnet ja saime oma kahtlustele kinnitust. Aga aaret seal ikkagi polnud. Peitjalt veelkord üle küsides selgus, et sellel majal on lausa mitu sellist väga vinget peidukat - selles teises aardetops end peitiski. Õnneks inimhaisust veidi eemal. Tänud peitjale!
Maja leidsime (no kui raske on pagan teeotsale silt panna?), aga kui ringil ümber maja jäi esimesena silma (ja ninna) kellegi vabaõhu-defektsiooniprotsessi värske produkt, siis roomama ei hakanud. Võibolla kunagi uuesti.
Huvitav, et sellesse kohta ükski korralik silt ei juhata, midagi oleks nagu poolikuks jäänud. Oleks ratas kaasas olnud, oleks raja ka läbi sõitnud. Aga roomamisest oli peale seda nüüd küll tükk aega totaalne siiber. Tänud!
Kena majake veidi üllatavas kohas, vähemalt autoga lähenedes - mõeldud on ta vist rohkem matkaraja äärde ja inimesi liikus päris tihedalt. Roomasime mitu ringi ja lõpuks küsisin lisavihjet, mis viis kohta, kust olime juba põhjalikult otsinud. Nii peidus ta vist ikka ka ei peaks olema...
Jube väntamine, eriti see lõpp... Õudne. aga koht ise oli väga tore, kahju, et meil kiire oli, muidu oleks seal näiteks kiikuda võinud. Peeglit meil polnud, tuli roomata. Aardel oli hea peidukas. Aitäh!
Üles-alla-üles-alla käis see tee. Lõuna-Eesti ju ikkagi :) Mulle see meeldis, Liisile mitte nii väga. Lõpus läksime ka otse, kuigi tark masin veel paarikilomeetrilisele aukaarele saatis. Kahju, et puhkekohas palju prügi maha oli jäetud. Aare ise ja peidukoht mulle väga meeldisid. Tegelikult oleks seal võinud isegi lausa telkida. Aitäh!
Ma arvasin,et sain pahandusega hakkama ja kui hakkasin seda parandama, siis avastasin selle käigus konteineri :) Väga mõnus koht.
See oli vahva koht. Hõbesaba roomas, mina tegin kükitamisharjutusi. Roomamine oli seekord tulemuslikum ;) Pärast sai veel saba kiigutatud.
Kohapeal läks ikka natuke aega. Tegime majakesele ringi peale ja - ei midagi. Siis saabus objektile jutukas vanahärra koos prouaga ja rääkis pikalt-laialt oma elust ja Vellaverest üldse. Lõpuks kui nad lahkusid leidsime ka ainsast kahtlasest kohast ka topsiku.
Auto jäi omajagu eemale, teed nulli ei teadnud olevat ega viitsinud ka otsida. Jalutasime mööda kellegi mudasse hangunud autojälgi aardeni, mäest üles otse kiigeni. Ohoo, missugune uhke mägimaja :-) Kui uudistamised uudistatud oli aeg aardeotsinguks. Tegime tiiru, tegime kaks, iga korraga koos innuga üha madalamale ja madalamale laskudes. Lõpuks roomasin planku enda alla asetades terve maja serva läbi. Ikka ei midagi. Ühes kohas olid musta põranda lauadki juba lahti kistud. Täitsa häid peidikuid, isegi normaalse suurusega aarete tarbeks paistis jaguvat, üks parem (tavapärasem?) kui teine. Aga aardeid, isegi mikrosid ei üheski. Peale pea tundi lahkusime Tartu poole. Ehk veab teine kord rohkem. Aitäh maja, kiike, infotahvlit ja peldikut näitamast!
Parkisin auto ja jalutasin maja juurde. Peegel oli kaasas, aga polnud seda nagu õieti kuskile suunatagi. Tegime paar tiiru ümber maja aga ei midagi. Kui GPSi vaatasin ja see paarist kilomeetrist rääkis, siis sai ka probleemide põhjus selgeks. Pole vaja imestada, et vellavere aaret ei leia, kui seda Vapramäe loodusmaja küljest otsida... Üllatusega avastasin et siinsamas on hoopis vapramäe aare, mille olin isegi ära unustanud juba. õnnetuseks olid mugud aarde oletatava asukoha vallutanud ja suundusime siis Vellavere aarde õigesse kohta. See polnud ka kuigi lihtne, sest kaks esimest teed olid maaomanikud kinni pannud. Kolmas viis õnneks sihile. Esimene tiir ümber maja oli edutu. Siis tuli põhjalikumalt uurida. Näppisin siit ja näppisin sealt, äkki oli aare peos. Ise ka ei saanud täpselt aru, kuidas see juhtus. Logiraamatu topsist kättesaamisega oli ka tükk tegemist, õnneks lõpuks siiski nõustus ta värske õhu kätte tulema. Logisime siis ära ja suundusime järgmist aaret otsima. Aitäh peitjale vahva aarde eest.
No mitte muhvigi, et mitte öelda hullemini. Kadri võttis lõpuks laua ja hakkas sellel igatsugu ahvatlevaid poose võtma, ise poolest saadik maja all. Aga aaret ei tulnud kuskilt välja. Tuju läks nii ära, et kiikuda ei tahtnudki.
10 . märts, liblikad lendavad, päike paistab lausa silma sisse ja küllap see kõik mõjub ka silmanägemisele. Vaata, kuhu tahad, vaata, kuidas tahad, kuid silma miski ei jäänud. Tõime autost peegli. Olin kodus kahelnud, milline kaasa võtta, kas pisut suurem või siiski väikese lapse "meigikotist" üks pisemat sorti. Liisk langes pisemale. Ja see oli ilmselge viga- kaamerapilt väike, resolutsioon nõrk ja üleüldse piilu kui lukuaugust. Rahvakeeli kokku võttes- mitte muhvigi ei leidnud. :D
Järeldus: tark inimene võtab uuele katsele minnes kaasa 50-ndate aastate soliidsete mõõtudega esikupeegli ja soovitavalt mõned ilma prillideta silmad. Kes ikka näeks ka midagi sellelt peeglilt. ;)
Aitäh! Tore koht, kuhu tagasi minna. Meeleheitepisarais silmadega ununes ka kiikumine ju... ;)
Pärast Vapramäe aaret suundusime siia mõttega, et küllap siin kaua läheb. Pimedas ja ilma abivahenditeta ei olnud ootused kõrgel, aga Martin (olles asja juba leidnud) siiski julgustas meid, et see ettevõtmine pole päris lootusetu.
Vaevu jõudsime erinevad otsimisasendid sisse võtta kui juba meie hea õnne maskott Gertrud ümber nurga hüüdis, et aare käes. Vahel on vist lihtsalt vaja sõbrad appi võtta :)
Asja lähemalt uurides nõustusime kõik, et tõesti kavalalt peidetud aare. Pesitses vist konkreetselt pea ainsas kohas, mida me Martiniga esimesel katsel läbi ei näppinud.
Tänud!
Urmasega sain Elva Olerexis kokku. Tema kui kohalik ei teadnud looduskeskuse asukohast midagi, kuid nõustus oma autoga ees sõitma. Vellaveres sai õigest teeotsast mööda sõidetud ja jõudsime kardiraja lähistele. Ots ringi ja mõnisada meetrit tagasi. Seal algas üks paras porine ja pehme rada. Veel sai linnakaga looduskeskuse juurde. Vaevalt saime majale tiiru peale tehtud, kui kuulsime autot lähenemas. Saabus matu07. Mitu peeglit on ikka mitu peeglit. Ühine FTF kell 12:09.
Pärast uhiuue Vapramäe aarde leidmist suundusin taas siia. Seekord valmistusin mõttes tõsiseks roomamistööks ja varustasin ennast vastavate riietega. Rudolf soovitas ikkagi peegli ka kaasa võtta, leidsin siis kusagilt mingi "vanaema meigipeegli" (alternatiivid oleks olnud Opel Vectra küljepeegel või suur seinapeegel - meeste raske elu :D).
Nullile lähenedes tuli tõdeda, et õnneks olid teeolud veidi paranenud, ei tulnudki Rudolfile õnnetut kõnet teha, et "ole mees, tõmba nüüd mind oma tankiga välja". Nulli juures oli üllataval kombel ka juba kaks autot ees.
Selgus, et tegu on külalistega Pärnumaalt, kes samuti aaret otsisid. Mõtlesime võimalused uuesti üle ja läksime süstemaatiliselt peale. Õnneks tuligi peagi aare hästi kavalast kohast välja. Peeglist oli reaalselt kasu: ei pidanudki roomama hakkama. Päris hea oli seda purgikest käes hoida :) Ühine leid läks kirja 12:09.
Aitäh peitjale ägedat kohta tutvustamast ja tõsist mõttetööd pakkumast! :)
Kuna aarde peitis tuttav, siis sai aare leitud natuke varem kui aare oli avaldatud. Seega see ei lähe arvesse ftf-ina vaid lihtsalt leiuna. Kuid otsida oli väga lõbus ning tänud peitjale!
Kuna auto oli nädalavahetusest juba ühtlase liivast kaitsekihi all, siis siin oli päris lõbus.
Parkisime katusega laua juurde ja hakkasime siis seda vana maja otsima. Leidsime mingi koha, mida võis endiseks keskuseks pidada. Peeglit küll polnud aga käisime kõikvõimalikud peegliga vaadeldavad kohad läbi. No ei olnud.
Tegime kõne peitjale, et kas ikka õige koht. Peaaegu aga mitte päris. Pidime lähedal olema. Käisime siis edasi tagasi sinna tänna. Ei olnud midagi muud peale varemete ja uue uhke keskusemaja. Ju see uus siis see vana ongi. Ave guugeldas veidi ja sai teada, et see olla siia kuskilt mujalt vist toodud, seega võib vanaks pidada küll.
Tegime nii põhjaliku ringi peale kui oskasime, aga näppu ei jäänud midagi. Noh, kui ei näe, siis ei saagi näppu jääda. Pärast julget kolmveerand tundi andsime alla ja tulime tulema.
Kunagi ehk tagasi, kui midagi selgemaks on saanud. Koht on ilus ja külastamist väärt, seega tänud näitamast!
Pärast Rannu kiriku aaret liikusin uuesti siia. Ka sellel teel olid mingid värsked mudased jäljed, õnneks või kahjuks olid autorid juba lahkunud. Tee oli veel pehmem kui eile, väga napilt jõudsin maja juurde.
Nüüd oli parem arusaam, kust otsida, aga pärast poolt tundi piilumist, urgitsemist ja piltide tegemist ei õnnestunud ikka midagi tuvastada. Samas võimalusi on palju, järgmine kord tuleb natuke sobivama varustusega tulla. Ehk läks eelmistel edukamalt. Igatahes päevavalgel väga meeldiv koht, siia tulen rõõmuga veel ja veel tagasi :)
Vabandust segaduse pärast. Muutsin natuke kirjeldust, et oleks paremini aru saada. See sama maja, mis on pildi peal, ongi see loodusmaja, mille küljes on aare. Vana oli kirjelduses, sest meile öeldi, et see on vana. Loodan, et nüüd on paremini aru saada.
Läheb statistika huvides mitteleid kirja. Käisime kohapeal asja uurimas, aga sellel korral meid siiski edu ei saatnud. Ilmselt jäime kimbatusse tõsiasjaga, et vihjepilt ja märgitud null on üksteisest ligi 100 meetri kaugusel ja toodud satelliidipildil märgitud kohast paarikümne meetri raadiuses peale jäätunud heina ja mõne puu ei tuvastanud me mitte midagi. Nulli juures tuiasime ka ringi, aga kas siis ei osanud leitud rajatist interpreteerida kui vana looduskeskust või jäi midagi kahe silma vahele. Olemasolev maja on endale küll juba pikemat aega tuttav ja igaks juhuks ahistasime seda ka enam-vähem iga mõeldava nurga alt, aga sealt ka ei sündinud ühtegi ideed. Eks millalgi tagasi...
Vähemalt sain olla tubli goepeitur ja ilusast kohast eemaldada 2,5 liitri jagu tühjaksjoodud kangete alkohoolsete jookide pudeleid.
PS: aarde kirjeldust on pärast seda logi muudetud.