Täitsa kadunud jaa, taastada ei plaani.

 3 

Liidame selle kuupäeva mitteleiukontole siis veel ühe silma- ja kätepaari.

Tihniku oli mu esimese kolmekümne leiu hulgas kõige kauem aega nõudnud aare, mistõttu mälestused siiani veel võrdlemisi eredad. Pealegi möllas mihkelp 2014. aastal päris kõvasti, täites esmaleiulahtri ehk isegi suuremal osa Viimsist kuni pooletunnise jalgrattasõidu kaugusel ilmunud uutel aaretel. Minu põhikonkurent niisiis ja igati tegija poiss juba 7 aastat tagasi :o)

Leidsin kuskilt uduse vana telefoniga tehtud pildi, mis vist kujutas Tihniku aarde lõpp-punkti peidukohta. Selle tarkusega käisin täna lõuna paiku üksinda kohapeal tokiga maad torkimas. Seitsme aastaga muutub ikka päris palju. Tükk aega püüdsin kehval fotol nähtavat vaadet tabada ja pole kindel kas üldse sellegi leidsin. Paaris potentsiaalses kohas veidike urgitsesin ning nägin muidugi, et ma polnud mitte esimene. Ütleme nii, et väikese suurusega aare tänapäeval enam juhatatud koordinaatidel ei asu. Võibolla peaks Janari viidatud onnist vaatama?

 3 

Tänasele otsingule olime kaasanud koguni kaks varemleidnut ja koos lastega oli metsaalust kullipilgul läbi kammimas lausa 9 silmapaari ja 18 kätt. Kahjuks karbileiuni see hästi mehitatud dessant ei viinud.

Meie kahtlused aardekarbi kadumise osas on aina süvenenud. Rohkem seal kaevata ja sonkida ei oleks küll mõtet ja palume omanikul asja kontrollima tulla.

Carole ja Kaitsile suur tänu, et olite nii operatiivselt valmis meiega jalutama tulema. Vaatamata mitteleiust tujul me langeda ei lasknud ja tegime veel mõnusa jalutusringi metsas. Selle käigus nägime ka üsna lähedalt ühte põtra, kellel oli kraavikaldal õhtusöök pooleli. Kaks tundi kulus mõnusas seltskonnas kiirelt ja päevane värske õhu doos ka saadud.

Aarde asemel leidsime põdra

 1 

Oleme läinud tihnikusse mõttega leida aare juba neljal korral. Juba enne meid on seal päris palju puude juurte aluseid kaevatud. Eks oleme meiegi sellesse oma panuse andnud ja rohkem seal sonkida ei tahaks. Oleme suhelnud ka peitjaga. Kuna ta pole mitu aastat seal käinud, siis praeguse olustikuga seostuvaid vihjeid anda ei oska ja meid eriti aidata ei saa. Kuna ta on nüüd ka üsna kaugel, siis ei saa ka otsingutele appi tulla. Oleme suhelnud ka varemleidnutega. Nendeltki saadud suunised sobivad seal metsas praktiliselt iga kohaga.
Nüüd palve/ettepanek: kas keegi, kes on selle aarde leidnud sooviks metsa väikesele jalutusele tulla koos meiega, et saaksime tuvastada aarde peidukoha ja veenduda, et see karp ikka kuskil seal on? Vaev saab tasutud :)

 6 

Võtsime üsna pikalt hoogu tihnikusse minekuks. Täna tundus kõik sobivat- päike paistis ja tuju oli hea. Kui meie kokkulepitud parklasse jõudsime, olid Indyl juba esimesed suplused kraavis tehtud. Võtsime suuna multi algusesse ja ühel sirgel teelõigul märkasime vastu tulemas üsna Indy sarnast koera. Kohakuti jõudes pidime tõdema, et nagu kaks tilka vett. Ja kui teise koera omanik meiega rääkima hakkas, siis vajus üllatusest ja imestusest suu täitsa lahti. Nimelt selgus, et tegemist on Indy lihase õega. Oli see vast ootamatu ja tore kohtumine.

Etteruttavalt võib öelda, et sellega päeva toredamad hetked olidki läbi. Esimeses punktis leidsime küll otsitava kiirelt, kuid lõpus kõplasime kolmekesi rohkem kui tund aega, kuid midagi me ei leidnud.

Jalutuskäik oli siiski väga tore, eks peame siis veel siia metsatukka tulema.

Aarde asemel leidsime Indy õe

 1 

Möödnunud on natuke rohkem kui aasta. Sellel korral tulin siis üksinda, seda aaret lahendama. Vahepeal on siin noori kuusekesi maha niidetud, aga nullis kõik täitsa olemas. Ei saa aru, kuida siis nüüd eelmine kord nii pime sai oldud. Lõpu otsimine võttis ikka aega, aga lõpuks ilmutas ennast ka see. Küll siin metsas on lapsed alles ehitamas käinud. Leidsin kohe võrratuid ehitisi. Üks nedest oli ikka väga vinge. Ühele korrusele oli lausa maal üles riputatud. Käisin minagi ringi ja vaatasin kõik korrused läbi. Aga peremehele tänud aarde eest.

Tulevase onni kaks seina.

Väga vinge ehitis.

Laste onnist võib leida ka maali.

Tänud aarde eest!

Jalutuskäik tihnikus tehtud.Aitäh!

Esimene punkt sai juba tükk aega tagasi leitud, aga lõpp-punktis läks keeruliseks. Internetilevi seal pole ja GPS jupsib, aga sellest justkui veel vähe - pole iialgi kohanud sellist armeed näljaseid põdrakärbseid, kes väga kähku hõivasid kõik mu kaetud ja katmata ihupiirkonnad ja halvasid mõtlemisvõime. Aku sai ka tühjaks. Tuleb kunagi uuesti üritada.

Pool tundi nullis tuiamist ei viinud kuidagi sihile. Samas on seal ka värskelt palju puid maha võetud. Lõpuks hakkas veel rahet kah sadama. Oli ju autoni vaja pea kilomeeter kõndida.

Ligi 2 aastat tagasi sai käidud ja siis jäi leidmata. Nüüd oli kord teha vigade parandus. Käisin uuesti algusest läbi ja sisestasin käsiseadmesse ka uuesti. Koht oli ikka sama, ainult puid oli ouliselt rohkem risti rästi. Otsing algas samuti nagu eelmine kord, no ei leia. Natuke sai ringi uuritud ja leidsin lõpuks ühe kirjutusvahendi. Miks see siin on? Natuke veel uurimist ja aare hakkaski silma. Vahepeal juba tekkis tunne, et tuleb jälle sinise näoga tagasi minna aga õnn oli seekord minu poolt ja saab rõõmsa näoga koju minna. Aitäh.

Veel oli aega mida parajaks teha. 3560. Võtsime siis väikse meeldejäänud jalutuskäigu ette. Lihtsalt jalutama tuleks siia ka veel uuesti. Esimene punkt oli kõvasti niiskust saanud. Vajab kuivatamist. Teine ja lõpp olid korras. Aitäh

Peale naaberaarde korjamist, mõtlesime, et tuleme vaatame selle kirutud aarde üle ja teeks kas või algust. Tulemuseks ümmargune null. Ei osanud sealt nagu midagi otsida. Minu pika otsimise peale jäi poiss mul õlal õndsasse unne. Päris hea rahulik koht, kui nii saab poissi kergesti magama panna. Teine positiivne asi järgiseks korraks. Leidsime tagasi minnes korraliku geomaantee, mida mööda järgmine kord tulla. We will be back.

Korra olin siin juba käinud. Teisel katsel jõudsin lõpuks logimiseni. Polnud just minu maitsele see aare.

Tänud.

No tõesti, nii nagu nimi, nii ka aare. Kahjuks siin midagi peale võsa ja puude vaadata ei olnud ning tunduski, et see aare on peidetud peitmise pärast. Aga geopeitus peabki olema mitmekesine ning aardeid peab olema igale maitsele. Aitäh.

Leitud...oli oma nime väärt :)

Esimeses juba ei teadnud mida otsida aga kogemus ja ilmselt hea joppamine aitas esimesest punktist suht kiiresti edasi. Aare aga puikles kõvasti vastu, kuna tihnikus ei tahtnud ka gps ja isegi internet eriti koostööd teha siis läks ikka aega. Oli loobumis mõtteid, mõtteid mõni vihje küsida, et mida üldse otsida. Ja peamine oli sealt kiiresti minema saada aga siis mingil hetkel leidsin maast ühe vihje, ei tea kas see pidi seal olema või keegi unustas aga tänu sellele sai leitud. Ei teagi kas tänada selle aarde eest või rahulikult minna lasta, et uhh, sai tehtud ja võib ära unustada selle... Aga kuna vaeva on ikka veidi nähtud siis - tänud aarde eest :)

Leitud, tänan!

 1 

Esimene punkt tuli suht kähku, suisa sama kähku kui see logidest juba tuttav põder minema joosta ragistas.

No aga see teine punkt... mina olin igatahes juba maas roomamisest täiesti sammal. Ja ega siin muud aidanudki, kui pidin peitjale helistama ja küsima, et mida me õieti siin otsime :D

Pärast kõnet kulus veel ilmatuma aeg. Aga lõpuks selgus: kus suitsu, seal tuld. Ehk siis, kui leiad maast pastaka (mille ma kohe alguses leidsin), ega siis konteinergi kaugel saa olla :D

Me täname!

Aarde nimi kõlas nii, et vaja enne sääskede saabumist vähemalt algus üle vaadata. Nulli õnnestus isegi kuiva jalaga jõuda. Tegelikult mul vedas, et otsinguala suurendamise käigus õiges kohas märgistatud nulli asukohta kontrollisin. Ootamatult kiire esimese punkti leidmine ja sealsed juhised suunasid mind muidugi jätkama. Aarde leidmisega nii kergesti enam ei läinud, kuid siis oli juba eestlaslik jonn sees. Siin tegelikult kuulsin aaret enne, kui nägin. Tagasiteel õnnestus ka ägedaid kivi-puu kooslusi näha. Tänan.

Esimeses punktis veetsin aega kuskil tunni ringis, teises punktis läks õnneks kiirelt. Parajalt õel aare, aitäh :)

Leitud. Tänud!

Aarde nimi kõlas kurjakuulutavalt ja ega viimane sinine nägu ka just palju julgust lisanud. Nii juhtuski, et kulgesin nulli T-särgiga ja kummikuid ka jalga ei pannud. Nende viimaste puudumine küll ei seganud, kuid käsivarre tõmbasin juba enne otsikohta jõudmist lõhki. No ja vereimejaid polnud ka seal just vähe ning võimalikke peidikuid ka. Natukese mõtisklemise järel jõudsime otsusele, et ehk ikka pole esialgu arvatud peitmisviis ja kui kaaslane oli ühe mõtte valjusti välja mõelnud, jäi seda järgides mulle kohe tops silma. Lasin siis teistel edasi otsida, ise vaikselt itsitades, kui kaaslane juba ma ei tea mitmendat korda konteinerist mööda kõndis. Lõpuks jõudsid siiski kõik sihile. Kartsime, et juhised võivad midagi keerulisemat olla, kuid ei, kõik tundus selge. Järgmisse punkti jõudes olime kindlad, et tegemist on veel vahepunktiga ja otsida tuleb samasugust konteinerit. Et seal tundus olukord loodusjõudude mõjul hiljuti muutunud olevat ja konteinerit kuskilt näppu ei jäänud, lisaks veel eelmine mitteleid ka, saigi peitjale geokõne võetud. Sellest selgus, et oleme hoopis lõppu jõudnud ja otsida tuleb aardekarpi. Ja nagu tavaks saanud, siis pärast geokõnet see aardekarp end paljastaski. Seda muidugi objektilt, mida olin enne hoolega uurinud, aga just kõige loogilisema peiduka välistanud. Mis sa ikka teed, kui seltskonnas on mitu neljakohalise leiuarvuga isikut, kes vahel kõige lihtsamate asjadegagi hakkama ei saa. Aitäh peitjale!

Esimese punktiga läks natuke aega aga suunised edasi toimetamiseks sain kätte. Edasi aga enam ei läinud, nullis vaatasin ringi aga ei miskit. Käisin veelkord juhiseid kontrollimas aga ka see ei aidanud. Lõpuks loobusin. Tuleb tihnikut veel korra külastada.

Möödasõidul kiire leid, tänud.

Esimene katse nullis sai kunagi talvel tehtud, aga siis lähenesin otsingutele natuke vale nurga alt ja edasised juhised jäid leidmata. Seekord läks juba paremini ja peale enamvähem adekvaatse nulli paika´saamist kulus kõigest mõni minut, et otsitav leida. Lõpp jäi ka kiirelt silma. Tänud peitjale!

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

TFTC!

 1 

Nagu ikka sinna mööda märga teed, õnneks kummikuid vaja ei läinud ja tagasi nagu tavaliselt paremat ilusat teed mööda, kus oli täiesti kuiv.

See on vist meie kõige pikem aare :) Esimeses punktis olime aastal 2015. Nüüd igatahes tehtud, täname!

Raskesti läbitav mets aga jõudsime õnneks eluga nulli. Nullis läks ca 45 min, kuna ei teadnud,mis kujul meile infot antakse. Üks kõne ja sõna otseses mõttes leidsime hetk hiljem lõppkoordinaadid. Lõpus läks kiiresti. Aitäh peitjale :)

Kasutasime veel soodsaid looduslike tingimusi ära ja jalutasime esimesse punkti. Õnneks seal väga pikalt ei läinud ning suundusime lõppu. Lõpus läks ka suht kiirelt. Täname!

01239

Täitsa ime, et eelpunkt pimedas silma jäi. Ju siis oli õnn sel päeval meie poolel. Lõpus oli juba lihtsam. Tihnikud olid muidugi tihedad. Tänud!

Käisin olukorda vaatamas. Tõstsin karbi natuke rohkem nähtavale ja tekitasin geokuhja juurde. Praegu on tihniku nautimiseks parim aastaaeg.

 2 

Uut aastat tuli loomulikult samuti geotuuriga alustada, nagu ka vana aasta lõpetamiseks tehtud sai. Järgisime hoolega peitja soovitust kummikute osas, kuigi tuleb välja, et oleks ka ilma hakkama saanud. Küll aga vajanuks geopilk täiendavat kalibreerimist: esimeses punktis sai keerutatud ikka jaburalt kaua ja abigi küsitud, enne kui otsitav silma hakkas. Siis muidugi meenus, et siitsamast sai kõvasti otsitud, aga veidi teistsugust asja.

Lõpp läks juba veidi kiiremini, kuid hõlpsaks leiuks ei saa sedagi lugeda. Tõotab tulla huvitav, aga keeruline geoaasta. Aitäh peitjale!

"Kännualuste" tuuri esimene leid tuli ikka vägagi raskelt.Tänud!

Nullis sai pikalt otsitud, muidugi pimedas. Lõpuks kui enam rohkem kännu aluseid ei tahtnud otsida sai tehtud geokõne ning siis tuli leid kiiremini. Lõpus läks kiiremini, kuid mitte väga ruttu. Karp ei paistnud välja. Null võiks pisut kergem olla, liiga killer oli meile. Võib-olla valges lihtsam.

Esimeses punktis läks ikka natuke aega enne kui nägime seda õiget asja. Lõpus suutsime aga piisavalt pimedad olla ja leidmata see jäigi.

Kolm on kohtu seadus nagu lapsepõlves sai öeldud :D Kas ka aarete otsimisel... Selle aarde puhul just nii oli. Aga ega nendel jalutuskäikudel ju miskit viga polnud ;)
Täname!

Kolmas kord! (esimesel ei leidnud esimest punkti ja teisel teist) nüüd tabasin üsna alhuses karpi puudutada. Lõpp hea kõik hea. See tihnik seal on ju huvitav ja vahva

Mõlemat pidi veidi otsima. Britt - 69

Siin läks aega nii esimeses, kui teises. Esimeses ei teadnud ju mis nurga all silmi hoida, aga lõpuks ta silma jäi. Lõpus seepärast, kuna arvasin, et karbi serv paistab, nagu peitja kirjutas, aga ei paistnud, seepärast sammusin esimene kord märgistatud kohast mööda ja tuhnisin rohkem kui vaja. Täitsa normaalne tihnik, tänud kutsumast!

Vahepunktis veetsime meeldivalt kaua aega sääskede seltsis. Ei hakanud midagi silma, mis tegelikult oleks pidanud ruttu silma hakkama, kummaline. Koordinaadid olid kõigest kahe sammu kaugusel, st. Mari ühtäkki kiljatas ja võisime edasi minna. Tänud peitjale.

Tihnik torgib siiani selga. Alguses oli lahe. Umbes 100 meetrit enne aaret nägin suurt isapõtra. Too vaatas mind ja jalutas edasi lääne poole. Seejärel algas täielik geopimedus. Kui esimene punn oli käes, siis teine tuli õnneks ruttu. Tehtud. Ja koduteel nägime emapõtra kah. Viitnal.

Aardeni sai mindud mööda raskemat teed ja tagasi tulime mööda lihtsamat teed - nagu enamuste võsa-aarete puhul. Tänud aarde eest!

Kui pea ei jaga, siis jagavad jalad :P

 1 

Tegin aardele kevadhoolduse. Lisasin nullis topsi uue kuiva paberi koordinaatidega ning tõstsin lõpus karbi serva nähtavale. Mõnusaid leide!

Teist korda selle eesmärgiga siin tihnikus, koht on ju tore, aga selline resultaadita tegevus , noh ei anna täit rõõmu. Esimene kord millagi aasta tagasi ei suutnud hämarduvas metsas nullist miskit tehisliku leida, nüüd siis Piiale oli see just paras nägemiseks. Konteineri sisu oli märg, omastasime siiski selle info ja siis kuivatasime nii konteinerit kui infokandjat. Sealt saadud numbritel aga ebaõnn jätkus. Me mõlemad vaatasime ja samuti katsusime lähipiirkonnas kõik hirmuäratavad koopad üle ja tulemuseks ei tundnud keegi meie käte vastu seal urgudes huvi, ega tajunud ka meie midagi tuttavat ja oodatavat näppude all. Üsna maastikuvärvi maskeerununa lõpuks loobusime. Aga muidu oli tore- matk, kevadveed, hea kaaslane- parimat sisu ajale poleks oodanudki

Ühel hetkel sai kannatus otsa ... :)

Neljandal korral õnnestus aare välja meelitada. Aitäh.

Logide järgi tundus see üsna pikk otsimine, aga tegelikult läks kardetust kiiremini, nii alguses kui lõpus. Koordinaat oli ka meeldivalt täpne. Tekitasin omale ka lisapunkti, nimelt jätsin ühel hetkel võsa vahele oma ratta maha, aga ka selle leidsin kiirelt uuesti üles. Aitäh peitjale.

Õhtu oli sujunud üle ootuste hästi ja mõtlesin ka seda proovida. Kunagi talvel olime Karliga proovinud, kuid lõppu ei leidnud. Jällegi jätsin auto kuskile ja asusin teele. Alguses oli täitsa lubav rada kuid ühelhetkel oli vaja sealt ära pöörata ning siis hakkas rist ja viletsus. Loomulikult olin valede jalanõudega metsas, paar sammu ja sain varbad märjaks. Aga no kus sa siis enam tagasi pöörad, ikka edasi ja edasi. Jõudes kohale ning saan vaevu otsima hakata kui teisest kohast kuhu vaatan vaatab potsik vastu. Noo kuidas me seda eelmine kord küll ei leidnud! Seekord oli lapsemäng. Kritseldasin oma nime üles ja panin tagasi. Samamoodi! Aitäh Ingale, kes minu jaoks leidmise lihtsamaks tegi :)

Lõpuks siis leitud. Läksin metsa kindla teadmisega, et enne ma sealt välja ei tule, kui karp käes. Ja seekord ei läinudki kaua. Juba 5ndas augus vaatas karp vastu. Seekord oli jah karp täiesti nähtav. Panin samamoodi tagasi, et järgmised otsijad hulluks ei läheks. Tänud korduvalt tihnikusse viimise eest. Eks see lõpuks kinnisideeks ikka muutus. Ja metsas on praegu väga ilus ja värske.

 1 

Vihjepunkt on hooldatud ja tihnik ootab uusi külastajaid!

Osaline hooldus. Veidi häbi on kui isegi oma aarde vihjepunkti ei leia. Vabanduseks toon pimeduse, kuid vähemalt lõpu leidsime üles. Väga sügavale oli teine pistetud. Varsti saab vihjepukt ka korda. Kui keegi peaks senikaua leidma vihjepunktist loetamatud koordinaadid, võib mulle helistada.

 3 

5/11. Läbipaistva juurest tallataksoga Tihnikusse! Mida kaugemale jõudsin seda tuttavam hakkas rada tunduma. Poolel teel meenus kuidas ~5a tagasi Elvega siin käisime - jube paks lumi oli maas. Veidi veel edasi ja meenus, et aa, siin lähedal on ju see koht kus me Ingaga hiljuti tund aega maad kaevasime. Veider, et Tihniku sellele NII lähedal on. Mingil hetkel jõudis kohale, et pagar võtaks, see ongi ju sama aare! Oleks seda teadnud poleks viitsinud tullagi. Edasi läksin juba mälu järgi umbes-täpselt teise punkti ja vaatasin veel kord kõik need urud üle aga seekord olin targem ja piirdusin max 10 minutiga.

Arusaadav, miks viimasel ajal mitteleiud kirjas. Mikrokonteiner vedeles maas sambla peal ja selle leid tuli pika otsimise järel täiesti kogemata. Paber konteineris läbimärg ning aarde asukoha koordinaadid vaevalt loetavad. Järgmises punktis ei teadnud mida jälle otsida, kas lõpp- või vahepunkti. Ei aidanud ka geokõne geopimedust parandada. Ootame uusi leiulogisid, siis vigadeparandust tegema mööda sissetallatud georadasid.

 10 

Tänane viimane. Pressisin ennast tihnikusse ja kõndisin okste vahel põigeldes ning suuremaid lahtiseid veesilmi vältides nulli. Või siis eeldatavasse nulli, sest peale tükki aega ringivaatamist ei leidnud ma sealt midagi, mis vähegi peidukonteinerit või koordinaate meenutaks. Läksin siis kaugemalt vaatama, natukese aja pärast veel kaugemalt - ikka ei midagi. Võtsin logid lahti ja üritasin nendest abi saada, aga telefon, mille aku juba eelmise aarde juures punast värvi näitas, viskas nüüd lõplikult vedru välja ja mina jäin abivahendita. Otsustasin, et tuleb loobuda ja tagasi minna, kui sain aru, et … ma ei tea, kus ma oma keerutamistega ennast keerutanud olen :D. Muidu poleks ju midagi olnud, mulle oleks jäänud vähemalt võimalus helistada Mihklile ja Kaarlile, et tulge nüüd leidke üks otsija oma tihnikust üles, aga no millega sa helistad… Seest tõmbas igatahes õõnsaks ja asja ei teinud paremaks ka järjest hämaramaks kiskuv ümbrus ning järsku meelde tulnud tühi kõht… Üritasin endale peas siis zennni teha ja mõelda, et elumajad ei saa ju väga kaugel olla, aga ikkagi kartsin, et suudan hakata kõndima neist eemale või siis olen nii metsa keskel, et enne tsivilisatsioonini jõudmist kärsitusest edasimineku asemel suunda muudan ja uuesti sinna keskvõssi ennast surun ning et lisaks kõigele läheb kohe-kohe kogu ümbrus kottpimedaks. Tihnik võtku... Hakkasin siis lihtsalt kuskile poole astuma ning needsin ennast mõttes maapõhja selle pärast, et ma kellelegi ei rääkinud oma tänase päeva plaanidest ja liikumispiirkonnast, lisaks sai oma sauna minu komme hommikuti pigem kohvile kui toidule panustada ning üks mobiiltelefonide tootja oleks mu mõtteid kuuldes ilmselt koheselt kõik oma töötajad suunanud muudelt töödelt akusid arendama …:D. Peale mõningat ekslemist mitte mingisuguseid hõrenemise märke näitavas tihnikus tabas mu kõrv lõpuks kuskilt kaugusest koera haukumise ja ausõna, ma poleks sel hetkel osanud nimetada ilusamat heli :D. Liikusin siis selles suunas ja mõne aja pärast olingi tagasi samal teel, millelt enne maha keerasin ja oi kui mõnus see tunne oli! Koerale olin valmis igatahes aastajao konte tänutäheks vedama, nii et kui keegi teab, kelle koer haukus pühapäeval seal piirkonnas pimenemise ajal, siis andke teada, puutetundlik toob! :). Kodus lugesin, et Veiko ja Inga otsisid ka samal päeval seda aaret, küll teises punktis... Sinna ma igatahes oma keerlemistega välja ei jõudnud, sest ülesküntud kohta ma kuskil ei märganud. Pärast polnud minust enam muidugi märkajat ka, silm otsis võssist ju vaid hõredamaid kohti… Mis ma oskan öelda… aitäh Mihklile ja Kaarlile, et keerulise mõistatuse asemel neil see multi hoopis välja tuli? :D. Kodus oli igatahes asi juba endale ka naljakas ja uuele katsele tulen kindlasti, arvan, et juba järgmisel Viimsi tiirul; uskumatu, kuidas kogu see seiklus aarde välistamislisti lisamise soovi asemel hoopis kergitas isu karp ikkagi lõpuks üles leida. Aga järgmisel korral tulen siis juba hommikul. Ja kõrini täissöönuna ja pilgeni täis telefoniakuga …:D.

Peas tegin nii

Nüüd tuleb ilmselt pikem paus, kuna hetkel pole tahtmist sinna enam ronida. Maastik oli korralikult üles küntud kui kohale jõudsime ja me põhimõtteliselt vaatasime üle samu kohti. Tund aega vist jooksime seal ringiratast, lõpuks loobusime. Kui keegi tuleb ja näitab mulle seda ilmselgelt peidukat, kust aaret on võimalik vaid silmadega tuvastada, siis olen nõus kohale minema.

Esimeses punktis pole mina käinud, teises punktis on terve metsaalune korralikult läbi songitud. Kuigi [ove] kirjutas, et sobilikke peidukaid on ainult üks siis me ei suutnud seda kümnete mittesobilike hulgast kahjuks välja valida. Aega küll et võtnud aga pärast oli tunne nagu oleks tund aega maad kaevanud (eks ta umbes niimoodi välja kukkus ka). Aga [zaiks] kommentaar käib ka minu kohta. :)

Ka siin sai üheskoos otsitud. Kahjuks sai aeg otsa ja pidin varem lahkuma ning nii ta minu jaoks leidmata jäi.

 1 

Aare tõotas palju tihnikut ja veidi väljakutset, et kas ikka leiame selle võrukaela üles. On ju lehel ees kaks sinist nägu. Tulime siia neljakesi koos Rainiga. olime temaga kohtunud varem ühe aarde juures ja nii ta siis tuligi kaasa, et seda võsa oma silmaga üle vaadata ja siis minna teiste aarete juurde, mis tundusid leitavamad kui see tihnik. Meil aga oli juba tänasel päeval üksjagu leide seljataga ning see väljakutse silme ees. Tiirutasime esimeses punktis, midagi silma ei hakanud. Null tundus olevat vägagi paigas, aga esialgu ei saanud aru, mida peab otsima. Siis kui leidmise lootus juba väiksemaks jäi, lugesime eelmiseid logisid ja selgus, mida otsida. Margus sattus seisma õigel kohal ning pilk peatus otsitaval. No vähemalt see punkt sai alistatud. Teises punktis oli juba tihnikutki meeldivalt vähem, kuid õiget peidikut silma ei hakanud. Otsisime nii alt kui ülevalt, ei midagi. Lõpuks viis visadus sihile. Üsna mitmendal ringil sattus Margus õigele kohale. Tehtud, tihnik sai alistatud! Jess! PS: Lõpp küll silmadega leitav polnud, maskeering oli korralik.

Esimese punkti leidsin millalgi varem. Täna tiirutasin teise punkti nullis tükk aega ringi, kuid ei suutnud midagi ebatavalist märgata. Lisaks hakkas lähemale tulev ragin mind kergelt häirima, nii et pärast veerandtunnilist otsingut otsustasin muul ajal tagasi tulla. Ja koos jahimehega.

Esimesest võpsikust õnnestus koba ja õnne peale mikrokonteiner üles leida. Teises enam nii hästi ei läinud. Ju ei silmitsenud õige nurga alt. Ei pakkunud see duubelvõsa meile häid emotsioone. Läheb peitu.

Nüüd teist korda otsimas. Seekord tundus see tihnik kuidagi tihedam, kohe üldse ei tahtnud mõnest kohast läbi mahtuda. Geps oli aga üllatavalt korrektne ja markeerisin igaks juhuks näidatud nulli kohe ära. Otsisin ikkagist nii nullist kui ka 20 meetri raadiusest pikka aega. Lõpuks silmasin kuidagi imemoodi ja koordinaadid käes. Esimese punkti koordinaadid märjad.

Sammusin teise punkti ja tähistasin ka seal nulli ära. Geps oli täna metsas täpne. Nüüd arvasin, et tean kuidas peidetud ei ole. Nullis ei jäänud jälle midagi silma ja otsisin ka 30 meetri raadiusest. Lõpuks jõudsin tagasi algusesse. Aare ilmutas ennast küll sealt kuid mitte päris nii nagu ma eeldanud olin.

Tänud!

Tuhnisin pisut tihnikus, kuid kuna ma kohe ei leidnud hakkas peas vasardama mõte, kas pisut maad eemale mind ootma jäänud ratas on ikka veel alles ja see mõte võttis võimust ning ma otsustasin siia tihnikusse veel teinegi kord tulla.

Eks ikka natukene sai ennast läbi tihniku ragistatud. Siiski jõudsime küllaltki kriimuvabalt lõppu. Aitäh!

Selle multikaga läks mul hästi. Nii vahepunkt kui lõppaare tulid mõlemad minu poolt :)

Kartsime, et siin läheb hirmsaks võssiks, aga täiesti normaalne paras võssikene. Nimi natuke hirmutas. Kui võtta Katkise Katapuldi võsa etaloniks, siis siin oli äärmisel juhul 0,01. Päris tore metsa-aare oli, aitähh!

Mm... esimeses punktis leidsin alles päris pika otsimise järel ja ise ka imestan, et üldse märkasin. Peamiselt sellepärast, et otsisin tegelikult väikese suurusega konteinerit, mida see küll kohe üldse ei olnud. Aare ise lõpp-punktis on jah nimetatud mõõtu ning suht kergesti leitav. Aga esimene seal tihnikus, kus GPS registreerib pidevalt 6-meetriseid hüppeid - minu arust info aarde suuruse ja peidukoha raskusastme kohta on eksitav. Välja arvatud juhul kui ongi tavaks, et multiaarde puhul hinnatakse ainult lõppaarde suurust/raskusastet.

V: koer, J: jänes

Otsisin alguses sobivat teed nullpunkti. Seiklesin korralikult ennem õige teeotsa peale sattumist. Ragistasin ennast siis tihnikusse ja vaatepildiks oli ~40 potensiaalset juurealust. Käisin siis kõik silmadega läbi, suurematesse toppisin pärast ka geokepikesi sisse aga ei midagi. Hakkas juba kiireks ka minema, seetõttu tegin sealt minekut. Järgmine kord uuele katsele

Käisime aaret üle vaatamas. Ümbrus on ikka korralikult ära songitud.

Kallid Geopeiturid! Kui võimalikku peidukohta ei leia, pole vaja ise uusi tekitada. Võib olla ka ise aare taastada?

Mõlemad punktid on väga hästi leitavad ka silmade abil. Tänan.

 1 

Sel hetkel kui me ratta seljast maha kargasime oli päike kõrgel ning taskulambist ei rääkinud keegi. Võpsiku servas isegi ei tulnud lamp mõttesse. Tihnikusse sisenedes hakkas aga kino peale. Meelis oli salaja kaasa võtnud pealambi ning üritas sellega mind iga puu tagant pimestada - ainus põhjus miks ma aaret kohe esimesest kohast välja ei võtnud kuhu käe pistsin. Arvatavasti oli see ka põhjuseks, miks ma seda aaret üldse välja ei võtnud ja ilmselt ei oleks välja võtnud ka nähtavas tulevikus. Käitusin peitja juhiste järgi ja otsisin silmadega... esialgu aaret, siis kohta kuhu astuda ning lõpuks Meelist, kes kuskil kaugel kilkas, et temal juba tops käes. Ilma taskulambita olid kõik otsimised väga rasked. Teises punktis oli konteiner õnneks natuke suuremaks paisunud ja oli leitav ka ilma suurendavate abivahenditeta. Aitäh hämara seikluse eest.

 2 

Läksime Lauriga metsa mõttega leida üks sündmusaare. Lauri rääkis mulle augu pähe ja mingil põhjusel väljusime metsast hoopis veebikaamera aarde leidjatena. See tuli, tõsi küll, enesel valmis meisterdada. Kahjuks rändas peale FTF tegemist aga arhiivi, sest veebikaamera aarded on teadupärast tänapäeval Eestis keelatud. Sorri, poisid.

Niipea ma sinna tagasi ei lähe

Tihnik polnudki nii väga tihe tihnik - isegi mina mahtusin puude vahel liikuma. Natuke ringivaatamist ja esimene punkt oligi käes. Lõpus läks veel kiiremini - ju siis lihtsalt vedas! EV, J: Vedur-järjehoidja ja mütsimärk.

 1 

Esimese punktiga läks kaua. Vist said kõik elamised läbi otsitud. Jõudsime juba loobuda ja mina olin ühe jalaga tihnikust väljas, kui kuulsin Annet selja taga kõvasti vandumas. Nojah, igati sobiv peidukoht. Teises punktis natuke otsisime ja siis teatas Anne, et tema heidab nüüd kännule pikali ja nüüd on minu kord karp välja tuua. Ei jõudnud ta ei lauset lõpetada ja seda enam kändu otsima hakata kui silmasin karpi.

No neid mättaid ja juurikaaluseid ikka oli, kust otsida, sõbrad! Loobusime Kleonega ühel ja samal ajal, hakkasime ära minema juba kui ma mingil instiktil tagasi keerasin ja koordinaadid lihtsalt välja võtsin. Aarde lõpppunktis ütlesin Kleonele, et nüüd on tema kord aare leida, et mina nüüd pikutan. Kleone ütles, et eks ma siis otsin, ise juba krõbistas aardega.... Tänud emotsioonide eest!

 3 

Vahepeal on talv mööda saanud ja terve rodu aardeid koduvalda tekkinud. Sai täna väike retk ette võetud ning see sai esimeseks valitud.
Esimeses punktis võttis korra nõutuks aga miski ühest eelmisest logist oli kummitama jäänud ja see aitas kaasa. Kui järgmise punkti koordinaat oli näpuvahel, kuulsin kedagi lähenemas. Tegin kiirelt koordinaatidest pildi ja sättisin selle oma algsele kohale tagasi. Ma olin vist väga hästi maskeeritud, kuna tulijad märkasid mind alles siis kui olid mulle peaaegu otsa koperdanud. Jätsin nad sinna otsima ja liikusin järgmise punkti juurde.
Teises punktis sai mõeldud, uuritud ja ennast kirutud, et milleks mul siia ikkagi vaja üldse tulla vaja oli. Leitud ta siiski sai ja tunne läks palju paremaks. Hea meel oli ka selle üle, et geopeiturid, keda eelmises punktis olin kohanud, ei olnud sinna veel jõudnud. Kahjurõõm on ju ka rõõm :)
Tänan aarde eest!

Tänan aarde eest!

Polnud väga kiire aga ka masendus ei tulnud veel peale. Nimi on igatahes õige. Aitäh.

 1 

Hästi läbimõeldud aare! Kõik sujus kergelt. TFTC!

 1 

Lause "konteineri raiskamine" andis aimduse, mida otsida ning vahepunkt tuli üsna kiiresti. Lõppu jõudsin ka üsna pea ning teises vaadatud kohas oligi karp. Võtsin ränduri kaasa, tänan toreda jalutuskäigu eest!

Mets milles aare on põles maha. (lähemalt uudistes)

1.04 :====D

 2 

Esimese punkti leidsin päev varem jällegi endalegi üllatuseks päris kiiresti. Viimsi poolsaar mõjub vist silmadele väga hästi. Sealt edasi läks asi aga nilbeks kätte - otsisin lõppu mingi pool tundi, aga mida ei leidnud, seda ei leidnud. Seejärel avastasin telefonist, et Viimsi tondimaja aare on avaldatud. Polnud mõelda enam midagi - jätsin Tihniku pooleli ja täie ajuga uue aarde poole teele, FTF-i lootus silmis.

Jooksin võimalikult otsest teed need 3 kilomeetrit, hüpates üle mätaste ja kraavide ja rebestades end läbi kuuskede, kuid läks nii nagu ikka, ei leidnud midagi seal tondimajas. Küll aga järgmisel päeval tulin üsna rahuliku kõnnakuga ja väikese ringiga tondimaja otsingu teiselt katselt siia jälle tagasi ja seekord piisas umbes kümnest minutist, et konteiner leida ja logi kirja saada. Loomulikult oli konteiner seljast maha poetatud seljakotist paari meetri kaugusel. Tänan spordi eest, ka tavaline mats võib end hetkeks tunda nagu Usain Bolt.

 1 

Läksime Anuga metsa eesmärgiga leida üks multiaare. Vahepealne jäi üsna segaseks - tihnik või asi, gepsu totaalselt erinev arusaam lõpu asukohast,niisamatuiamine, pererazgruzka ja gepsu veenmine - ja väljusimegi metsast multiaarde leidjatena. Aarde leidmiseks ei olnudki vaja midagi välja mõelda. Tuleb lihtsalt metsa minna. Aitüma!

 1 

Autoga lähenedes on mõlemad parklad üsna samal kaugusel, meie valisime meetrite poolest lähima. Aardele lähenedes tundus selle nimi veidi arusaamatu aga viimastel meetritel enne vahepunkti olukord muutus. Vahepunkti otsimine võttis meil päris kaua aega aga lõpuks leidsime topsi sealt kus seda kohe algul olime otsinud. Edasi sammusime lõpppunkti ja seal läks kiirelt, sobivaid peidikuid oligi ainult üksainus. Logisime ja jalutasime tagasi auto juurde.

 1 

Eelmisel laupäeval sõitsime me juba sellele aardele lähimasse bussipeatusesse, siis aga saime siiski aru, et niimoodi ma küll laevale ei jõua ja sõitsime lihtsalt tagasi. Noh, vähemalt saab bussiga tasuta sõita...

Seekord tabas meid vahepunkti otsides täielik geopimedus, mingi aja pärast jäi aga õige asi mulle silma. Nojah, eks see natuke hea konteineri raiskamine ole, aga... Muidu täitsa tore aare, jätsin siia TB. Aitäh!

 1 

Vedas nii, et saime Leppneemest täpselt bussi peale ja otse siia. Nullis ja selle ümber oli ikka vahva tihnik. Vaevu mahtusime ära sinna tihniku vahele :) Nullis vaatas Liis GP lehte ja avastas, et on tekkinud Erko poolt Võhma aare. Õnneks avastasime kohe pärast seda ja esimese punkti ning sammusime lõpu suunas. Või noh mis sammusime. Koperdasime? Trügisime? :) Lõpus GPS natuke keerutas, kuid nullist tuli ka leid. Seistes aarde kõrval, me teda ei leidnud. Selleks tuli asja kaugemalt uurida. Metsa-aarded mulle meeldivad! Isiklikult pean sellist multiaarde vahepunkti teostust natuke raiskamiseks, kuid leida on teda tore :) Aitäh! Pärast jõudsime veel täpselt bussi peale ka, kuigi arvasime, et see on täiesti lootusetu.

 1 

Seljakott seljas, värske vesi ning kummikud jalas...teel aarde poole, täis optimismi. Nullis taidlesin korralikult ringi, kuniks märkasin midagi, vaevu märgatavat. Huhh...lõpuks ometi sain järgmised koordinaadid. Müdistasin kohale ja oh seda saatana silmamuna...kohal on käinud vaevalt kahe käe sõrmedel kokku loetavad geopeiturid, kuid tegemist oleks olnud nagu terve armee külastusega. Mis jääb järgi, sellest kohast, peale sadade külastajate tagajärjel? Isegi Trine poolt natukene nähtavale jäetud aarde konteineri tulemusel, sain seda ca pool tundi otsida. Soovitan aarde omanikul natukene parem lahendus lõpp aarde puhul välja nuputada, kõik selleks, et säästa loodust. Koht ise super ilus ja äärmiselt toredat jalutuskäiku vääriv. Kuusiku külastamisest, leidsin tagasi auto juures boonuse...kaks puuki :)

Natuke küsitavaks jäi selle asja olemus, kuigi kohal polnud viga midagi. Tänud!

 1 

Parkisime õpperaja kaardi juurde, aga isegi pärast aarde järel käidud tiiru ei saa päriselt aru, kus need õpetlikud objektid pidid üldse olema. Tihnik oli esialgu üsna hõre ja vesine, hiljem hakkas rohkem oma nimele vastama. Üsna kehv oli otsida metsast ei-tea-mida, lõpus tuli juba päris tüdimus kallale. Enne mind on selle aarde leituks loginud vaid 8 mängijat, aga metsaalune on juba ära songitud mis hirmus :( Ei ole kuigi loodussõbralik peitmisviis, kogu aeg oli tunne, et torgin kellegi urgudes, kuigi ükski nirk täna pahaselt nina välja ei pistnud. Maastik 3 on üle pakutud, pigem võiks raskusastmed omavahel ära vahetada. Kena koht, kus värsket õhku hingata! Jätsime karbi veidike nähtavale, ehk on järgmistel kergem leida.

 2 

Mõnus multiaare. Leelo komistas vahepunktile sõna otseses mõttes otsa, sisestasime uued koordinaadid ja müttasime edasi. Lõpus enam nii kiirelt ei läinud. Tiirutasime seal kuuskede all ikka oma 10 minutit. Vahva aare, meile meeldis ja aitäh peitjatele!

 1 

Aare igati oma nime väärt. Vahepeal varemleidnutega konsulteerides nulli asukoha üle, tuli välja, et neil fotokas sama pilt! Rakurss´ki sama. Loomulikult tuli aare välja kohast, kuhu eelmisel korral geps kohe juhatas. Aga kui silm ei seleta, siis ei aita päevavalgus ka. Lubatud kolme TB asemel leidsime vaid ühe kummitusliku, mille ka tasku poetasime.

 2 

Kuna see osutus kodule kõige lähemaks, otsustasin koeraga väikese tuuri teha ja aarde üles otsida. Aardeni liikudes jälgisin GPS-i ja kõndisin mööda selliseid teid, kuhu varem sattunud polnud. Matkarada ise oli mulle juba varasemast tuttav ja siin olen korduvalt käinud. Esimese punktiga läks ikka hirmus kaua. Ei olnud teada, mida otsida - alt või ülevalt maa-alt või pealt. GPS tuuritas ka ringi kuidas jaksas - nii kui kusagile rahunema jätsin näitas ikka 10 või 16 meetrit aardeni. Peale 45 minutilist ringisiblimist olin täiesti lootuse kaotanud, kui äkki õige asi silma jäi. Edasi läks juba kiiremini, kuigi eks ta suht pool-kogemata mulle miski 5-6 minuti jooksul näppu jäi. Peale aaredeleidu otsisin jälle GPS-ist teid, mida ma veel kõndinud pole. Kokku sai koeraga värskes õhus viibitud veidi üle 3 tunni ning läbitud 15,3 km. Täitsa mõnus oli, tänud!

 2 

Viimne piisk enne Geovastelt. Kummareid keegi jalga ei ajanud, sest mets tundus piisavalt kuiv. Otsejoones aardeni minnes aga selgus, et see teps mitte tõsijutt pole. Nagu viis kopikat olime autoteel tagasi ja ennäe imet, aardeni viist tegelikult täiesti normaalne teekond. Kes oleks osanud nime järgi aimata ;-) Enne nulli sisenesime nimikangelasse. Null oli piisavalt täpne ja esimene punn sai peagi leitud. Hoopis teises läks minul rohkem aega. Ei tahtnud kuidagi otsida sealt, kus aare end lõppeks peitis. Ikka 10-15 minutit läks vist ära, korda neli inimest = ligi töötund :-) Aga üks hetk saime siiski suure lõbusa seltskonna poole Geovastlale teele asuda.

Aare oli pinks-ponks, ega nänni vist vahetanud, aga ränduri pistsime küll sisse. Aitäh peitjale vastuvõetava tihniku eest! :-)

 3 

DCXXXV. Teine katse. Päevavalges. Tihnik ei tundunud pooltki nii tihe kui pimedas. Aega läks siin kümmekond minutit seegi kord. Lõpp hea, kõik hea. See oli mu 500-s leitud aare eestis, peaks vist peitmisele hakkama mõtlema...

 3 

Viimane leid enne Geovastlapäevale suundumist. Kõigepealt panime ikka otse gepsunoole järgi. Siis kui märgala vastu tuli, lontsisime kuulekalt teele tagasi ja sealt läks väga mõnusalt, kuni 20 m enne aaret hakkas ta oma nime õigustama. Puselesime seal tihnikus ringi, kuni lõpuks koordinaate märkasime. Huuhh. Järgmises kohas olid kõigi meie nullid erinevates kohtades, kuid neljakesi otsides on ka silmapaare rohkem, seega väga kaua ei läinud, kui Karuonu maha istus ja teatas, et on aarde leidnud. :) Saime siiski ka meie teised otsida. Tänud mõnusa varakevadise jalutuskäigu eest metsas! Jätsime geomündi ja ränduri. Ja nüüd edasi Kalevi-Liiva poole, kus sõbrad-geopeiturid juba jõmisesid.

 2 

Täielik kuusesanatoorium ;). Nulli ragistasin Alexi selja taga , kes kui kevadine põdravasikas igalt poolt otse pani ( hämmastav, tavaliselt on tema selja taga lai rada, täna aga pidin koguaeg pugema :P, ei tea kas ta mõtles end ees tibatillukeseks põdrakärbseks või milles asi ;) )Seda aaret otsides saime mõnusa okkateraapia ja võitlesime ka lampjalgsuse vastu. Koordinaadid on väga täpsed, meie atribuutika oli aga sellest niivõrd segaduses, et saime mõnusad jooksurajad sisse teha, enne kui korduvalt läbitrambitud kohtadest edasise leidsime :D .Lõpus oli eriti koomiline kui gpsi kaarti jälgides nö aardele otse peale läksin ja siis äkki olen tast nii muuseas üle hüpanud :P. Alex rahustas samas mättal oma navi ja no näed ,seal see aare end peitsiki, peaaegu Alexi kõrval ;). Peale logimist tuli veidike karastust teha, sest kõik kohad olid kuuseokkaid täis ja see ei olnud just meeldiv tunne :D. Riidepuu kohusetäitjaks ülendatud Alex küll torises nii moepärast kui oma jopi ja fliisi ta külge riputasin kuid sain vähemalt okkavabalt autosse istuda ja ei pidanud koguaeg nihelema palkidel sealsamuses ;). Tänud! V:2xTB J:TB

 3 

Erineks siis sinisest ja hallist massist siin ja teataks, et kõik asjad olid olemas jah...koordinaadid perfektselt täpsed aga riistvara oli korralikus segaduses mõlemil selles tihnikus.Väike lebamine mättal ja autonavi teatas, et aare 2m kaugusel ja imedeime:Merike noppiski karbi 1,5 m kauguselt! Ootasime ära tavapäraste kiirreageerijate külastuse ja sättisime täna end sinna ning üllatuseks oli logiraamatus ruumi veel küllaga. Kokku läks oma 40 minutit ja viimased okkad noppisin kodus alukatest. Tore, et peitja oli armuline ja nanosi ei kasutanud ;)Tõeline vanakoolikas...prr...hetkel sai kuivade jalgadega hakkama, aitäh!

Käisin kontrollmias, et kas on tulnud koordinaatide kirjutamisel näpukas sisse. Panin sisse need koordinaadid mis olid paberil ja jõudsin täpselt õigesse kohta. Soovitan otsima tulla päeval. raskustase on madalam. Mõnusat leidmist! :)

Copy-paste Reixi logist.

 1 

FTF kell 10:40. Sel päeval oli mul Tallinnasse asja. Õhtul vaja laevale minna ja Rootsi sõita. Kasutasin siis päeva geopeituseks. Viimsi poolsaarel hulk aardeid kõik veel käimata ning uuski aare ilmunud. Võtsin Tihniku ette esimeses järjekorras. Jalgratta jätsin tihniku serva ja edasi jala. Esimese punkti leidsin küllaltki kiiresti. Lõppaardega läks natuke kauem. Loodus on sealkandis kena. Orienteerumisvõistlustel palju käidud, seega tuttav piirkond. Tänud aarde peitjale taas siia kutsumast!

Kell 21:00 - 21.45. Esimene punkt leitud, üllatavalt kiiresti jäi silma (võiks muidugi toekamalt olla). Järmises trampisin 25 minti tihnikus, kõik puud tundusid juba tuttavad, kuid midagi silma ei jäänud. Lõpuks sukeldusin ka juba urgudesse. Tundus, et lõpp see igatahes ei ole. Järgmine, palun!