Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 3.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
VJS ehk natuke pikemalt Vasalemma jõe sillad. Nagu nimigi ütleb, tutvustab see väike seeria mõnda silda, mis aitavad ületada Vasalemma jõge.
Antud aare juhatab teid sillani, mis pole enam kasutuses samal eesmärgil milleks see kunagi ehitati. Sild ehitati aastal 1936 ja aitas rongil liikuda Vasalemma-Rummu vahel. Palun olge silla peal väga ettevaatlikud. Märjaga võib seal eriti ohtlik olla. Jälgige, et gps käest ei libiseks ja muud lahtised esemed.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?comp=objresult=parandobj&obj_id=1249616914
Aarde sildid: ettevaatus_vajalik (2), ronimine (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC508EJ
Logiteadete statistika: 101 (86,3%) 16 10 1 0 1 0 Kokku: 129
Mõtlesin natuke ja kui ka sild millalgi valmis saab, siis sinna uus peidetud aare ei peaks olema sama vana jama. Ehket teeme ruumi tulevikule.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Selgus, et vana raudteetamm tehakse puhtaks ja sealt hakkab minema Vasalemma Rummu vaheline matkatee. Ootame kuni sild on korda tehtud ja siis vaatab mis aardest saab.
Kuiva ilmaga tundus täitsa turvaline sild ;). Aardega läks ka hästi. Aitäh tutvustamast!
Kartsime, et tee sillani kulgeb rinnuni rohus rühkides, aga oli palju lihtsam. Viimased tasakaaluharjutused tegi Indrek ära. Aitäh peitjale!
Sild oli küll suviselt puhmasse kasvanud, aga siiski veel mitte kõige hullema ligipääsetavusega. Vahtisime seda iga võimaliku kandi pealt, lõpuks viitasin võimalikule kohale, aga Wingmän oli skeptiline. Ronisin siis oma teooriat visuaalselt kontrollima - ja oligi õige koht. Seejärel tegime ühiselt mõned tsirkusetrikid ja avastasime, et just nüüd ei olnud kummalgi pastakat käepärast. Kuna mina seisin natuke stabiilsemal pinnal, siis kepsutasin oma kaldale jäänud üleriiete juurde kirjutusvahendit tooma ja jätsin Wingmäni hängima, kus ta parasjagu hängis :D
Nüüd logitud ja kõik ok. Aitäh!
Talvel ei hakanud ennast proovile panema. Täna olime julgemad ja ronisime sillal nagu sipelgad ringi. Catibergil õnnestus vihjele sarnane koht leida. Pärast visuaalset kontrolli logisime tiimitööna aarde ära. Aitäh!
Pärast väikest jalutamist jõudsime kohale. Kahjuks polnud kaasas orienteerumisjalanõusid, millega oleks ennast kõige mugavamalt tundnud. Pärast mõningast ringitamist jäi lõpuks silma ka vihje. Iga 5e aastaga silla pehkides peaks vist raskusastet tõstma:-) Tänud!
Eks see aare ikka täpselt seal oli, kus lubatud.
Tänan peitmast.
Algul jalutasime sillal edasi-tagasi ja piilusime siia-sinna, et kus see vihjele vastav koht olla võiks. Selgus, et vihje ajaga veidi tummisemaks läinud ja osa sellest õige, kuid esimene sõna vale. Aare siiski oli seal, kus olema pidi. Aitäh!
Tegime kevadise jalutuskäigu ja panime nimed kirja. Väga lahe koht, ainult kohalik "Gersti" suutis idülli rikkuda.
Aitäh! ;)
Seiklused Rohtsaluga. X oli kergesti märgatav ja aarde otsimisega ei läinud aega. Rohtsalu oli väledam. Minul oli seal päris kõhe aga liikusin ka sillale. Kõrgused ei ole minu teema. Rohtsalu tavaliselt kõrgustes (vajadusel olen alumiseks oksask, toestuseks pikkuse lisamisel) ja ma rooman mööda maad või turnin sildade alumises osas. Rollijaotus meeskonnatöös paigas.
Päeva leid *5
Väga tore objekt. Otsimine võttis ka veidi aega. Peale leidu suhtlesin peitjaga ja natuke hooldasin ka. Suur tänu siia toomast, rattaga sai mõnusalt kohale.
Kuna silmadega sai üles leitud, siis tuli järgi minna. Kõhe tunne siiamaani kõhus, paras julgustükk mu jaoks. Äge :)
Võttis veidi aega. Vähe kindlama jalgealuse puhul oleks ilmselt kiiremini leidnud :) Tänud peitjale.
Tänane kolmas sillakas siis. Siinne maastik oli jh juba pügal krõbedam. Eriti hästi sain sellest aru kui ühest mädanenud liiprist läbi astusin. Samuti sain tükk aega tiirutada kll üleval, all, keskel. Millegipärast arvasin siit otsivat midagi katariina kai eelmine generatsiooni sarnast konteinerit. Siis kui lõpuks mitteleidmisega ühele poole sain, võtsin lihtsalt kätte ja logisin ära ;D Tänud peitjale
Sillal sai ikka mitmesse kohta piilutud enne kui vihjet lugesin. Igatahes sai nimi kirja. Olen seda silda korra mõned aastad varem rattada juba forseerinud. Tänud silda lähemalt tutvustamast.
Tööl tekkis tehnoloogiline paus ja tundus mõistlik siia kanti geotuurile tulla. Kuna eelmisest leiust sai pool sousti materjali kokku, siis nulli poole jalutades hoidsin seekordki silmad lahti, et äkki saab kogu pere toidetud. Aga mis teha, teine mets, teised tingimused ja see saak jäi saamata. Silla leidsin aga X-i mitte. Proovisin siis nuputada kus see aare ennast peita võiks. Lähtusin käärsoolest saabunud infost ja esimene koht kuhu turnima läksin tõi ka ilusti topsi nähtavale. Nimi sai kirja logiraamatu viimasele lehele, viimasele reale. Paar julget saavad veel kaantele kirjutada aga üldiselt sai logiraamat täis. Testisin siis õõtsutades ka silla piirde kandevõimet ja tulemuseks sain selle et teist korda seda enam ei teeks. Tänud peitjale.
Võeh, ei ole eriline kõrgusepelgur aga pärast 24h vihmasadu oli nii puit kui metall ligumärg ja jube libe. Vaatasin siit-sealt, katsusin siit-sealt aga ei julgenud akrobaatilisi liigutusi see kord teha. x'i ka ei märganud. Koordinaatide ja vihjes oleva konstruktsiooni ristmikul igatahes ei tuvastanud otsitavat.
Tarps leidis aarde üsna ruttu. Talvel vist sinna ronida ei julgeks. Aitäh aarde eest! :)
"X"-i ei leidnud, aga aarde küll. Kuiva ilmaga oli täitsa tore turnida, aitäh!
See oli raske tee sillani. Pm tulin üle põllu, üle kraavide, ehmatasin end heina (u 150 cm kõrge, vihmast veidi lamandunud) peal puhkavast maost (nastik?!?) peaaegu infarktini jne. Aare ei tulnud ka päris 3 minutiga. Pigem 30ga. X-i nägin enne leidmist. Keski kalamees nägi mind ka, kui sillale jõudsin. Tegin siis logide lugemisega aega parajaks.
See oli raske tee sillani. Pm tulin üle põllu, üle kraavide, ehmatasin end heina (u 150 cm kõrge, vihmast veidi lamandunud) peal puhkavast maost (nastik?!?) peaaegu infarktini jne. Aare ei tulnud ka päris 3 minutiga. Pigem 30ga. X-i nägin enne leidmist. Keski kalamees nägi mind ka, kui sillale jõudsin. Tegin siis logide lugemisega aega parajaks.
Kolmas valitud teedest osutus alles õigeks. Esimene viis võssa, teine kellelegi koju ja kolmas siis oodatud sillani. Küll on hirmus sild, tekkis kohe kõrgusekartuski. Õnneks leidis Sven aarde kiirelt, hiljem silmasin ka X-i. Tänud!
Pea pool tundi õige koha ümber tallutud ja kõõlutud, lõpuks tuli aare ka välja.
Kuna paistis, et minu vana kirstunael VJS 3 võib hetkel veel ebatavaliselt ebamugav olla, proovisime õnne järgmisega. Kirjeldus ja viimased logid tekitasid magusa hirmu- ja põnevustunde segu, mis meid küll siin ees ootab. Navi juhatas taluõue, see meile ei meeldinud. Maa-ametist leidsime järgmise raja, mis võiks ka sobida. Seal oli keegi just hiljuti sõiduautoga õiges suunas murdnud, muidu poleks vist autoga proovida julgenud. Kasutasime sama parkimiskohta ja läksime mööda eelkäija jälgi, kuni need kümmekond meetrit enne silda ära pöörasid.
Ja milline uhke sild sealt pimedusest välja ilmus! Tõtt-öelda oli silda oodatust rohkem alles, aga ületamine tõotas sellegipoolest adrenaliini pakkuda - oli ju kõik lumine ja lisaks metallosad ka kerge jääkirme all. Esimese hooga põrutasingi üle ja lootsin teiselt poolt midagi taskulambiga tabada. Ei õnnestunud.
Arvo seisis keset silda ja tähistas nulli. Ma läksin siis ka keset silda tagasi ja alles siis hakkasin uurima, kuhu Maa-ameti null näitab. Ise pigistasin telefoni nagu kullatükki. Näitas natuke teise kohta. Turnisin seal ja lõpuks märkasin. No nii ettevaatlikult logisin viimati kümne meetri kõrgusel männi otsas. Hahaa, aga tehtud! Lahe, aitäh!
Sild tundus päris ohtlik. Ega seal paksu lumega kõndimine just tore polnud, kuid pääsesime ikka elu ja tervisega. Tänud peitjale!
Ka sellele aardele lähenesime mööda jõekallast. Mina tegin aarde peiduka kindlaks, Roger tõi ära. Tänud peitjale!
Natuke tibutas, aga ei midagi hullu. Pikkadest kätest ja jalgadest on teinekord ikka kasu kah. Aitäh!
Kylli ja Laura jäid kaldale vaatama kui ma pükste värisedes otsingule asusin. Kylli veel usutles, et kas sa ikka tahad minna. No muidugi lähen, mis siis et hirm on. Õnneks jäi vihje ka päris kiiresti silma ja logi sai kirja. Tänud.
Käisin vaatasin üle. Aare oli täpselt seal kuhu ma ta kunagi panin. Vihje on küll üpris kulunud ja seda nägin ka alles peale leidu ise :) Ja muidugi marker mille kaasa võtsin oli ka tühi...natuke midagi kraapisin juurde, kuid väga hästi näha ikka pole.
Kõik poldid, liiprid, piirded jne said kokku loetud ja üle poleeritud. Ka jõgi sai läbi skänneeritud. Aga aare end ei näidanud. Siin olid üksikud eksinud sääsed, kes ei seganud otsinguid. Sääsed kahjuks aarde peidukat ei reetnud ja seega logimata ta jäigi.
Poolteist tundi kulutasime seal kindlasti. Tunne on, et aaret ei ole.
Küll sain siin mitu korda üle silla kõnnitud ning ennast ühel või teisel viisil proovile pannes, enne kui otsitu silma jäi. Nagu ka mitmed teised, leidsime X-i alles peale aarde leidmist. Tänud huvitavasse kohta juhatamast!
Selle sillaga saime omajagu maadelda.Koer tahtis ka otsingutest täisväärselt osa saada,ukerdas korra päris kinni ennast talade vahele :)Enne otsima hakkamist sai kõik jope lukud üle kontrollitud,et midagi taskust välja ei pudeneks.Tänud põnevat silda tutvustamast!
On alles sild, sillatalad on massiivsed. Jõmmi ei taha kunagi maha jääda ning pidi siin ka järgi käima. Korra libastus, aga muidu sai hakkama. Allan suutis aarde leida, ma poleks osanud sinna vaadata. X nägemiseks oli head fantaasivõimet vaja.
See oli tänase päeva kõige ekstreemsem silla-aare. Ega see õige koha tabamine nii kerge polegi, ikka võtab omajagu aega. Aitäh!
See oli nii hirmus sild sellises olekus nagu see oli... lumine ja libe! Ian leidis aarde sealt, kus ma endaarust varem olin vaadanud. Aega läks, aga logitud! TFTH
Äge koht! Tänud! Vihmaga tõesti väga libe... Kuid koht kenasti märgistatud ning läks kiirelt... Ja ühes eelnevas logis olev vaatleja oli ka kohal :)
Teisel katsel kergelt käes. Ju siis sain Moonalt kindlustunnet :) Aitäh peitjale !
Jälle ei leidnud ja kuna see sild mulle ei meeldinud ka, siis väga ei pingutanud. Aitäh ikkagi :)
Liiprid olid niisked ja seetõttu libedad. Mikk otsis, turnis ja logis, lõpuks rebis tagasiteel ka minu silla keskelt liiprite küljest lahti ja vedas kindla maa peale tagasi. Tegelikult vahva, kui kuivemal ajal minna, aitäh!
Olin juba tagasiteel linna, kui tee VJS 2-st mööda viis ja muidugi ei saanud ju siis siit ka sissekeeramiseta mööda sõita… Täna sebisin seal vist ligi tund ja proovisin vaadata neid kohti, mille Karl nii lihtsaks kiitis… Lõpuks leidsin, enda jaoks üldsegi mitte nii lihtsast kohast ja X nägin alles siis, kui julgemaks olemiseks käpuli olles mööda silda ennast minekule sättisin…:D. Huvitav koht, aitäh tutvustamast :)
Lühi kokkuvõte kahe sõnaga - totaalne pimedus.
Pikemalt öeldes mässasin seal umbes tund aega. Sain enda arust vihjest aru ja turnisin mööda piirdeid. Otsisin X'i või siis aaret ennast. Iga minutiga muutus igasugune hirmutunne kõrguse vastu väiksemaks. Poole tunni järel olin nagu kala vees. Vaatasin absoluutselt iga metalltala iga nurga alt üle. Ronisin nii silla peal, silla keskel kui ka silla all. Tegin lõuatõmbeid, jogat, kividel hüppamist jne. Vahepeal suutsin ka kivil libastuda ja ühe jalaga vee temperatuuri testida. Teadsin, et kuskil peab see aare olema ja ennem ei loobu kui olen kasvõi X'i kätte leidnud. Kui olin oma y-ndal ringil (y>10), siis leidsin aarde. Mõtlesin ja vandusin tasakesti. Kergemalt öeldes, et mida kuradit ma tegin terve see tund aega nii lihtsa aarde juures. Sõber X'i nägin ka pärast logimist ja seejärel sain siiski hea rahulolu tundega lahkuda. Tänud!
Silla leidsin, vihjele vastavat kohta mitte. Ja kuna ma järjekordselt seal kõõlusin seest õõnsa enesetundega – no ei ole mulle lihtsad need kõndimised, kus jalgade alt jookseb jäbi liikuv vesi ja pilk sellele ajab vägisi sammu tuikuvaks ning nendest laiemastest pragudest mahub ilusti läbi sadama :D – andsin selleks korraks alla...
Aitäh, et mulle korduvalt meelde tuletatakse, et ma ei saaks seiklusorienteerumisel "Libahundi jälg" üldse hakkama. Muidu oleks äkki veel kiusatus võistlustulle minna. Kolm sammu sillale ja juba tundsin, kuidas mul paha hakkab. Erki läks aardeni ja mingi moment ütles, et ma nüüd järgmiseks kiljuma ei hakkaks ja võttis konteineri. Plaanis logima hakata, kuid pastakas oli minu käes. Proovisin uuesti sillal liikuda, kuid sama seis. Logisime kaldal ja Erki viis uuesti peitu tagasi. Silla küljele oli keegi kirjutanud rohelisega BOONUS ja suunava noole silla alla. See vist polnud konkreetse aardega seotud? Igatahes aitäh peitjale, oli taas väga huvitav sild ;)
Auto jäi nii 70 meetri peale ja edasi läksime jala. Kuna ilm oli vihmane, siis oli elu sillal üsna libe ja ebakindel. õnneks siiski alla ei kukkunud ja aarde sain ka kätte. Aitäh peitjale.
Kui aare olemas, siis lihtsam leida. Vaatasin silda iga nurga alt. Õigest kohast vaadates oli aare näha.
Kui aare juba leitud oli, märkas Taavi abistavat X-i. Leid kirja ja liikusime edasi. Aitäh!
Sadas vihma ja puitsild oli eriliselt libe. Kõrvalt vaadates oleks vist naerukrambid saanud kuis kolm graatsilist olendit võimlemisharjutusi tegid, aga kätte saime.
Vihmase ilmaga oli eriliselt tore sillal jalutada! Leitud sai ka aare ja seejärel ristike.
Vihje oli lume all, läks mõned minutid rohkem. Lume tõttu oli kogu sild väga libe, peab olema ettevaatlik :)
Lähenemistee sai kogemata piki raudteevalli valitud. Oli see vast kadalip, vitsad piitsutasid näkku ja kui vahepeal korraks silmad lahti julgesin teha, siis kiikasin gepsu, et näha pikalt seda piina veel jagub. Juba peaaegu silla juures olles märkasin, et ise loll, täiesti 1.5 tee kulges paralleelselt vaid 30 m võrra lõuna pool. Eks ta nii ongi, et omad vitsad peksavad :P
sai kohe mitu korda edasi tagasi käidud,lõpuks Kristo leidiski. Oli mõnus pühapäevane väljasõit lastega.
Nullis avastasin ennast korraga laisklooma kombel silla küljes rippumas...tänu sellele tuli vihje meelde ja leid ka kiiremini. Hea veel, et rongi ei tulnud :)
Peale mõnusat seenelkäiku Orkjärve raba lähedal sai tagasiteel tutvutud ka Geo-vaatamisväärsustega. EVEJ
Hakkasin kirjutama raamatut "Minu sillad". Peategelaseks on Geopeitus ning välja annab Petrone kirjastus.
Tänu vihjele kergesti leitud. Mis need liiprid on seal tõesti aastast 1936 vastu pidanud? Ja just lugesin uudist, kus paar aastat tagasi ehitatud Vaida silla puitdetailid juba mädanevad... Tänud sillale juhatamast.
Kasulik oleks enne otsimise alustamist vihjet lugeda, jääks palju mõttetut ja liigset otsimist ära. Aga pole hullu, leitud siiski kenasti, tänud!
Sellised aarded mulle meeldivad. Aitäh! Tänase päeva absoluutne lemmik!
GP 1119 / GC 1339
tsiklitega pääseb sillale küll ja saab ka üle sõita, aint me ei julgenud ! seda vihjet ... ! me leidsime küll, aga ennem leidsime aarde ! ikka kaugelt-kaugelt vaadates ! Tänud !
Autoga päris sillale ei saanud aga eks see sild ongi rohkem rongidele mõeldud. Aare ise oli täpselt X-i juures.
See on ikka päris kõhedust tekitav koht. Tippisime seal edasi ja tagasi ning otsisime X, kuigi jalad tudisesid all. Lõpuks läks Aigar asja veidi kaugemalt uurima ja teatas, et ta näeb aaret. No ja kui ta õigesse kohta osutas, siis nägin ma ka lõpuks X ära. Vedasin end aardeni, logisin ja panin tagasi, endal südame alt kõhe, ehkki mõni tegelane suurima rahuga mu ümber tippis ja kangesti X näha tahtis. Nojah, aga tema vanuses ei kartnud ma ka midagi. Tänud aarde eest.
Seekord olime julgust juurde saanud ja nüüd läks kiirelt - kiirkõnd aarde juurde, väike sirutus, logimine ja uus sirutus.
"x" tegi selle aarde leidmise väga hõlpsaks. lähenesin haapsalu poolt mööda vana rohtukasvanud teed.
Algselt otsisin ja ronisin ikka tükk aega enne kui tabasin muutunud kirjeldust lugeda. Edasine oli kiire leid kuna seisin just õiges kohas.
Kuna nende ristide märkamisega on mul nagu on, siis sai päris palju ringi ronida, lõpuks oli see mul muidugi ikka nina all :). Keegi on sealt kõvasti polte pihta pannud, jalgealune tundus isegi natuke kahtlane, aga vist peab ka niimoodi. Aitähh
Siin oli päris hirmus vaadata, kus Hanno kõik ära käis. Lõpp oli lihtsam, kuid siiski päris ohtlikult kõikuvas kohas - loodan, et konstruktsioon on siiski geopeituritest tugevam.
Otsisime siit ja sealt, isegi X leidsime, aga mitte konteinerit - kas totaalne geopimedus või julguse puudus, aga meist jäi ta leidmata. Pisikeseks hüvitiseks nautisime ühe orava tegevust sillal ja silla lähedal puudel.
Kuna kalapüügiks tarvilikud vahendid olid koju ununenud, siis oli loota, et tunniga saame hakkama. Aga nagu klassikud ütlevad, siis üle kuue sekundi ei läinud. Kevadiselt mässlevat vetevoogu saaks kodu lähedal ka nautida. Miks on selleks vaja just teise maakonna otsa sõita? Arusaamatu.
Vabandame nende eest, kellel see veel leidmata, et meie pärast on tänu vihjele asi nii lihtsaks tehtud.
Siin katsusin meeles pidada juttu vigadest ja nendest õppimist. Tormasin pikade sammudega kohale, krabasin logiraamatu ja ulatasin logimiseks. Järgnes vaid küsimus, et kus ta oli? Vaikides osutasin iksile ja nohistasin konteineri omale kohale. Kiirelt jooksin ka sealt sillalt eemale kartes, et kaaslane püüab ka selle võnkuma panna ja ega vihmaga seal mõnus ei olnud. Küll aga põrkusid taas meie loogikad, et siin pole ju üldse libe, mille peale soovitasin tald maas, veidi oma jalga külgsuunas liigutada...vist sai aru, kuna nõustus:on jah libe :) Aitäh peitjale aarde eest ja kahju, et eelmine versioon leidmata jäi.
Vol 2. Kuna täna oli aare kodus siis proovisime uuesti talle külla tulla. Seekord jätsime auto kaugemale ja jalutasime sillani. Vihmast libedad need jalaalused ju olid ,kuid rahulikul kõndimisel sain isegi mina hakkama :D. Alex muidugi lendles kiiremini kohale ja õngitses aarde välja. Tagasiteel katsetasin kui libe on libe, oli ikka libe küll. Tänud!
Uus katse. Täna sõitsime autoga pisut lähemale, jätsime viisakasse parkimiskohta. Sillal polnud õnneks kedagi. Keskendusin seekord rohkem Maa-ameti ortofoto asukohale, kuigi ka GPS on piisavalt täpne, selgus peale leidu. Uut vihjet polnud vaadanud, ainult peitja avalikke julgustusi. Nüüd kulus viis minutit, vihjega oleks kulunud üks. Jeerum, kus ma eelmine kord ära ronisin! Kui maastik oleks madalam olnud, oleks ehk kiireminigi leidnud ;-) Taas leidis kinnitust vana tõdemus, et ei pea turnima sinna, kuhu suudan, vaid kuhu peitja ja teisedki otsijad suudavad.
Tegin ka oma väikest isiklikku CITO-t, koristades parklast sinised katkised kummikindad ja suitsupaki. Aitäh aarde eest toredas kohas! Aare korras. Palun veel toredaid sildu, seegi oli igati külastamistväärt.
Seni kuni meie Indrekuga erinevaid võimalikke ja võimatuid kohti poleerisime võttis Andres geotopsi rahulikult peidukast välja. Polegi seal enne käinud, tänud!
Kuna turnimine võib olla ohtlik, siis täpsustasin vihjet ja loodan, et sellest piisab. Kes tahavad turnida, siis need ärge vihjet vaadake :)
Eelmine VJS 2 oli super lahe leid. Seegi sild on ületamistväärt vaatamisväärsus. Panime kõik kukkuvat esemed kindlale maale hunnikusse, ainult gepsu võtsin sillale kaasa. Otsisime nulli üles ja hakkasime mikrot otsima. Peidikuid jagus. Meil aega, kannatust ja ronimishimu samuti. Otsisime kokku oma poolt tundi, nii nullist kui kaugemaltki, nii vihjet kui ilma. Leidsin vist isegi ühe Y, aga vihjet ei ühtegi. Ei tea ju ka, kas see on kirjutatud või moodustab konstruktsioon mingi vihje või hoopi araabia vihje.. Käisin vahelduseks isegi silla all, vesi nii madal, et saab tossuga üle. Aga tulemus ilus kena null.
Siis kuulsime autoukse sulgemiseheli. Lootsime, et geokolleegid tulevad appi. Aga paraku ei midagi, kalalised (või kavalalt maskeerunud geopeiturid ;-) saabusid hoopis. Tegime neile ruumi ja sõitsime edasi Paldiski poole.
Nüüd vaatan, et MA näitab küll mujale kui minu geps. Järgmine kord otsime sealt rohkem, kuigi sai ka sealtpoolt ja vihjele vastavast kohast otsitud. Aitäh kutsumast!
Tegelikult täitsa mõnus koht, kus peesitada ja päikest võtta. Järgmine kord võtame õnge ka kaasa, siis vähemalt teame, millest ilma jääme. Õnneks on nädalavahetusel Geoakadeemia ootamas. Tarkade inimestega koos tulevad ikka helged mõtted ehk lööb ka selle koha pealt lambi põlema.
Kuna GC lehele ilmus ka mitteleiu logi, siis käisin vaatasin üle. Aare täitsa omal kohal. Sillal otsige silmadega vihje üles ja siis aarde järgi. Võibolla ma eksin taas maastiku raskusastmega, niiet kui keegi leiab, siis andke teada kas peab kuidagi kohendama.
Nüüd kui peaks jälle olemas olema, siis siia sekka üks põhjendatud mitteleid ka. Ei saanud me sellest X-i naljast jälle aru.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Uus aare sai paika. Otsustasin mitte taastada nii nagu alguses oli. Koht ei olnud selleks ikkagi piisavalt sobiv. Loodetavasti varsti saab sama lahendust mujal kasutada ja siis on mõnel lihtsam :) Kuna seal peab väga ettevaatlik olema, siis lisasin ka vihje.
Täpsustasin ka maaameti kaardi järgi koordinaate: 59° 13' 38,28" 24° 15' 12,53"
Meeles ju oli ,et aare kinni, kuid kahes päeva esimeses aardes oli selle aarde peitja öösel hullamas käinud ja nii jäi õhku väike lootus, et ehk jõudis ka siia taastama. Nii vaatasimegi sillakese üle, võitlesin siin oma teatud sorti foobiatega, üritasin peitjat kõnetorust tabada ja lahkusime teadmisega, et tuleme tagasi siis kui asi ikka reaalselt paigas on. Nende foobiatega areneme siis vaikselt positiivses suunas ja saame ehk ka logi kirja :D.
Teadsime ju küll, aare kättesaamatu, aga väikse julguse andis siiski see, et kahe eelmise aarde juures olid peitja öised logid raamatutes ja pealegi, sattus ta nii hästi ju meile ka teele. Müdistasime vist pea tunnikese sillale proktaal uuringuid tehes ja Merike proovis ka peitjat tabada, uurimaks, et öösel ta ehk ikkagi siin ei käinud ja meie ju ometi pimedad pole, aga nurjus ka see üritus. Lõpuks ajasime käpad taeva poole ja lubasime, et me tuleme siia veel tagasi! Sild on lahe ja foobijad taanduvad...kui see kuramuse kõht ainult ei segaks... :) Õnneks ei leidnud kohapealt ka libedust ja see andis mägikitse julguse muidugi.
Ei olnud teda kusagil loogilistes kohtades. Ehk on minema jalutanud?
Teagi nüüd kas tegu oli liiga puhaste riietega millega seal ronida ei tahtnud või on lihtsalt totaalne geopimedus ja lihtsalt ei näinud seda 1 raskusega peidukat.
See lõik Kibuna peatusest Vasalemma-Riisipere teeni oli paras sopaauk. Vahepeal asfalt ning enne aaret jälle sopaauk. Päris aardeni ratast ei tarinudki. Leid nüüd hetkeliselt päris ei tulnud, kuid üks hetk hakkas midagi kahtlast silma ning see ta oligi. Tõesti huvitav lahendus :) Aitäh!
Edasi väntasime siia. Natuke turnisime siin ja seal, aga tegelikult oli aare varsti käes. Mõtlesime, kas ta siis nii peabki olema või, aga tundus, et peab. Sellist lahendust ma varem näinud ei olnudki. Aitäh!
Imetlen. Eelkõige usaldust kaaspeiturite vastu, et need kõik asjad korralikult tagasi panevad ja miskit ära ei lõhu. Ehk õigustasime seda usaldust. Aitäh!
Öösel ei osanud SINNA küll vaadata. Päris kaval idee. Päevavalgel on tunduvalt parem seal silla peal turnida, tänan sinna kohta juhtamast.
DCLXII. Auto jäi suure tee äärde. Kohapeal kontrollisin enne ikka ühe koha ära, seejärel hakkas aare silma. Selline teostus siis!
Kaugelt oli näha, et keegi seisab nullis. See oli õnnetu läbiligunenud Erko, kes polnud aaret ikka veel leidnud. Hakkasin siis välistama, kus aaret kindlasti olla ei saa, uurides Erko käest, mida ta seal juba teinud on. Väga kaugele oma uurimisega ei jõudnudki, kui Margus järsku küsis, kas me ka juba leidsime?! Erko oli murdsekundiga mu juurest kadunud ja kui mina ükskord järgi ukerdasin olid nimed kah juba kirja pandud. Lahkudes tulid otsingutele juba Mairi ja Leelo. Tervitused kõigile asjaosalistele! Tänud aarde eest!
Tulime VJS 1 juurest ja olime täitsa kindlad, et poole päeva ajal enam esmaleidu siit küll ei saa. Aga . . et see pähkel oli öösel puremiseks kõva koorega, siis oli aare alles leidmata. Kõigepealt leidsime sillalt nukravõitu olemisega Erko, ühendasime otsimisel jõud ning siis ei läinud kaua, kui otsitav ennast ilmutas. FTFi au kuulub seekord Margusele. Saime napilt logi kirja, kui juba kostis geoparkla poolt järgmiste kilkeid. Tervitasime Mairit ja Leelot ning suundusime edasi VJS 3 poole.
Keila geopäeva esimene aare. Mina võtsin peitja hoiatust tõsiselt, et libe on ja kakerdasin silla peal häästi ettevaatlikult. Miki lonksas vahepeal enda hommikukohvi ja mingil hetkel märkas ka aaret. Edasi läks tiimitööna. :)
Esmaleidjad tulid vastu ja väike tervitus ja siis ütlus, et kaval aare, oli jah kaval... Ei teagi, kuidas see 1,0 raskusastmega aarde otsimine niii pikaks venis, vähene geokogemus vist, nagu nüüd moes öelda... Lõpuks Mairi märkas ja saimegi logida. Aitäh tuttavatele radadele kutsumast.
Teel aarde juurde kohtusime esmaleidjatega. Tore sild ja oi, kui libe! Otsisime ikka päris kaua, 15 minutit. Siis märkasin ja logisime. Suured tänud!