Punkri

Siia tulekuks kulusid väga marjaks tugevad pikad püksid ja kõrged saapad. Nõgesed, mis ulatusid noorpeiturile üle pea, kippusid igast küljest kallale. Nullis tatsasime ja otsisime ja otsisime ja tatsasime õige pikalt, enne kui õiget asja märkasime. On ikka kavalasti peidetud. Lõpus veetis noorpeitur märksa lõbusamalt aega tsisternist konni välja aidates. Kuiv ja korras, aitäh peitjale.

Kui inimene on ikka pime siis kõigepealt vaatab õiget asja,peale seda kõik valed kohad ning lõpuks jõuab ju algusesse tagasi.Aitäh!

Panime kummikud jalga ja suundusime nulli. Päris vaevaliselt läks, aga lõpuks jäi silm õigele vidinale peale. Info käes, vaatasime nõutult ringi. Nagu päriselt? Mingil moel jõudsime siiski õigesse kohta ja kui esimesel katsel ei jäänud midagi näppu, siis teisel katsel läks vähe paremini ja saime nimed kirja. Tänud peitjale!

Otsutasime ronimisürituselt siia sumpamisüritusele edasi tulla, eriti sobiv ilm oli ka, vett sai nii ülevalt kui alt. Vahepunktis kuulsime läheduses mingeid hääli, aga pidasime neid nendeks lubatud relvastatud mugudeks. Kraavini jõudes selgus, et geopeiturid hoopis. Jõude ühendades asusime siis objekti poleerima. Sai ikka väga erinevaid tehnikaid kahtlustatud, enne kui väga lihtsalt ja loogiliselt peidetud aare näppu jäi. Ega ta just meeldiv koht ei olnud, aga õnneks sai vähemalt leiuga lahkutud, mitte nagu ühes sarnases "punkris" ühe teise aarde puhul. Aitäh peitmast!

Vahetatud katkine gripp kott uue vastu ja lisatud donoteat

Korra oleme juba siin otsimast käinud, aga lahkusime tühjade pihkudega. Täna leidsime tänu kaasotsijatele.

Sai tükk aega otsitud 5-kesi. Mina elektriku huviga muidugi mängisin kilpidega Täname peitjat!

Leitud, logitud, tänan!

 1 

Nullis oleva info leidmisega läks jupike aega ja no ega selle saadud infoga ei osanud ka esimese hooga kuskile minema hakata. Vaatasime siis kaarti, valisime sealt ühe koha ja õigeks too osutuski. Ega ta nüüd just kõige meeldivam koht ei olnud, eelkõige tänu sellele, et punkrisse oli keegi loom ära lõpnud, aga tops sai leitud ja nimed kirja. Tänud aarde eest!

Leitud, logitud, aitäh!

Kodutöö oli korralikult tehtud, sellegi poolest külastasime nulli. Ikka ju tahaks teada, mis seal kirjas on. Ja siis, väikse ringiga, siirdusime aardesse. Tänan.

 1 

Punkri aare on ilma meie nimedeta kükitanud oma pesas juba pâris kaua. Maa-alused ehitised mulle eriti ei meeldi ning nimi just ühele sellisele vihjas, pluss on aare linna mõttes kaugel. Igatahes nendel põhjustel polnud varem otsima läinud. Nüüd olin kuulnud eelnevalt, et seda on talvel kõiga parem otsida, ja vabandused said otsa. Parklast aardeni läks ilus siki-sakiline rada ning viis meid eelpunkti. Info käes, ei osanud sellega alguses midagi teha, sest vastavat objekti näha polnud. Lõpuks avastas Margus maa-ameti kaardilt, kus objekt kunagi asunud oli. Sinna poole läks ka rada. Lõpus läks naljakalt kaua, enne kui silmad lahti saime ning nimed kirja. Aitäh, ei olnudki nii hull, kui kartsin. Isegi loogiline :D

Eelmisel Viljandi külastusel eirasin seda aaret. Täna tundus sobiv aeg ka selle vallutamiseks. Üheskoos oli kergemat sorti väljakutse kuigi lõpus olime natuke aega pimedusega löödud. Loomad meid pikali ei jooksnud ja maha ei murdnud. Vihje objekti nägemiseks oli igaühel oma teooria. Tänud!

Tftc. Ega pime on pime. Esimesel korral vaatasin mööda ja teisel leidsin :D

Talvel lumega oli siin lihtne, mööda jälgi,rada nüüd juba sisse tallatud. Suvel poleks siin nii kergelt leidu tulnud. Vihje jääb arusaamatuks.

Seda aaret oleme varasemalt peljanud, kuid tundus, et praegu on üsna sobiv aastaaeg nii mitmeski mõttes. Oli küll pime ja oli hilja, kuid sellest me ei teinud üldse välja. Lampide sähvides jõudsime sündmuspaigale ja saime teada, kuhu vaja minna. Noojah... eks see suund oli selline suhteline. Võinuks ka end väga vabalt valesti positsioneerida, aga nagu öeldud, aastaaeg oli meie kasuks. Lisaks ei kohanud me ka kuskil mitte ühtegi konna. Mnjah, ei tea, miks see selline lõks neile siia jäetud on. Kuskil peaks ju omanik olema, kes võiks asja likvideerida. Aare ise oli korras, tänud.

See ju pole mingi multi, puha mõistatus hoopis.

Algus sai leitud, kuid edasi kiskus mõistatuseks kätte ära. Lõpuks umbropsu hulkudes jäi loogiline paik silma ja aare avaldus peale väikest eneseületust. Tänan.

Eelmistel viljandi külastustel selle aarde otsimist edasi lükanud kuna kirjelduses, et võib riided ära määrida ja see hirmutas veidi. Aga tegelt oli kõik ilus ja viisakas :)

Kunagi ammu suvisel ajal olime siin padrikus ringi tallunud, kuid midagi leidmata lahkunud. Nüüd geokogenumana ja talvise ilmaga otsustasime uue katse teha. Sumpasime nulli poole ja mingi hetk Salme ütles, et nüüd oleme kohal, mispeale jäin seisma ja rapsisin käega, et mis nöör see mul nina ees tolgendab. Tuli välja, et hoopis esimene punkt oli see, mis mulle juhuslikult käe külge haakinud oli ;) Asjaga lähemalt tutvust tehes tundus, et see polnud päris nii, nagu peitja seda kunagi mõelnud oli, kuid parandada ka ei suutnud. Saadud vihje põhjal tegime päris mitu tiiru enda ümber, kuniks järgmist punkti märkasime. Ei saa aru, kuidas seda peaks siis nägema, kui mets haljendab. Vedas, et talvel tulime. Peale mõningaid takistusi jõudsime kohta, kus peaks aaret otsima hakkama. Kõigepealt leidsime mitmed surnud konnad ja siis lõpuks ka selle aarde. Päris õudne koht oli, ei meeldi sellised paigad.

Täitsa õõvastav see lõpp siin. Surnud konn ulpis tiigis.Hirm oli logida. Aga tänud

Varemleidnu vihjega leitud. Väga äge punker! Aitäh aarde eest!

Ilm jätkuval mõnusalt suviselt soe ja päikseline. Võssa minekuks otsustasin ikkagi pikad püksid jalga panna. Õige otsus. Alguse leidsime kiirelt, aga edasi... Oh jah, märkasime küll seda õiget objekti, aga mõtlesime, et peab ikka miski muu objekti leidma. Uskumatult palju jamamist oli selle aardega, aga tehtud saime. Ja siis ilmus ka päeva esimene vihmapilv taevasse. Aitäh!

Leitud.

 5 

See päev oli nagu omaette püha mis pühade vahele paigutatud sai. Siin kogunes geogäng sellel aastal viimast korda kokku. Lisaks veel sai Liis punti võetud, et läbida esimesi gängiga liitumise katseid. :P

Kui Tallinna ekipaaž kohale jõudis, olid Liis ja Kaupo juba alguse läbi hammustanud ja meil jäi üle vaid metsatukas värelevated kujud kinni püüda. Kui me lõpuks neile kannale astusime, olimegi juba lõpukoordinaatidel. Pärast kahetunnist sõitu oli minu kann alles kange ning püüdsin vältida vähekenegi ekstreemsemaid kohti ja asendeid. Seega püüdsin otsida aaret sealt kus seda ilmselgelt ei olnud. Meil oli õnneks pundis ka Liis, kes ennast ohverdavalt oli võtnud leidmiseks parima positsiooni. Nii me siis karjakesi pealt vaatasime ja juhiseid jagasime kuni lõpuks päeva avapauk käis. Päeva esimene aare edukalt seljatatud, oli aeg 5 kohta 2 masina vahel ära jagada. Ei teagi nüüd kas oli see appihüüd või teadlik peletamise taktika, igatahes Liis andis kohe mõista et Kaupo masinas ketrab juba pikemat aega üks ja sama rikki läinud plaat. Seda plaati ma juba teadsin, seega läks kaubaks juba soojaks istutud koht Merle autos ning noored said vähemalt masinas olles terve päeva omapead olla.

Tänud aarde eest ja geopäev alaku.

 1 

Siin j6udsime siis l6puks oma harjumaalt startinud ekipaaziga peale 2,5 tunnist s6itu V6ru ekipaazile järgi. Parklast juba tuvastasime eemal tegutsevad tiimikaaslased ja seadsime sammud neile järgi. Pisike poleerimisvoor ja päeva esimene yhisleid saigi kirja. Tänud peitjale

Jõudsime enne olümpiatiimi kohale. Kõige parem on siin tüesti olla siis, kui maa on nõks külmunud ja puudel pole lehti. Nullis läks kergesti, ainult et korstent ei leidnud. Kaups luges logisid ja ma pingutasin ajurakke ning saime aru, kuhu minema peame. Ruttu liitusid teisedki ning üsna pea jäi õige asi näppu. Väga lahe koht, aitäh!

 1 

Viljandi geotuuri IV leid. Jõudsime Liisiga varem nulli, mille leidis Liis ruttu. Edasi oli aga hämming, midagi ei näinud. Kui olime mõnda aega tiirutanud ja midagi aru ei saanud, siis jõudis Tallinna ekipaaž kohale. Samal ajal kogemata jõudsime õigesse kohta ning otsimise alustamisel sai kogu punt kokku. Natuke otsimist ja Liis sai aarde kätte.

Lõpp-punkt meenutas küll midagi muud aga mitte punkrit. Millalgi, kui veel terve oli, siis võib olla meenutas. Praegu ikka täiesti maha jäetud tehnorajatis.. Aardele uus kork peale pandud ja peaks säiluma kenasti jälle. Muidu kuiv ja korras. Aitäh peitjale.

Kui üleeile ta ei soostunud and allutama siis täna käisin ja ainult logisin. Eelmisel korral kaotasin selles rägastikus oma dokumendid ja siis muutus eesmärk, leida need enne pimedatat. Nii, et eelmine kord esimene punkt ja täna logi. Punkrist oli küll teine ettekujutus aga see selleks. Kedagi ei kohanud ja keegi ära kah ei ajanud. Tänud

Selle aardega ikka väga vedas. Paksus võssis esimene punkt kogemata kätte saada ja lõpus jäi ka pika passimise peale üks kahtlane koht kogemata silma. Aitäh!

Vahelduseks oli võsakas lahe. Vähemalt mõned vaarikad leidsime. Uskumatu lugu, aga algus tuli ise mulle pihku. Lihtsalt kõndisin ja üks hetk vaatasin, mis mul käes on. Vihjeobjekti leidsime ühelt aerofotolt, reaalselt on see vist juba lammutatud. Lõpus oli lahe suur roheline hüppav aardevalvur ja tänu Helbele, kes juhendas saigi leitud. Miskipärast on kork lõpus kadunud!

5832.

Leitud.

Kiire leid loogilisest kohast, tänud.

Kui jäätiseisu rahuldatud ning Ugala juures loendatud numbritega 3 punast geokontrolli tehtud, siis otsustasin selle kodutööks jätta ning hoopis punkrit vaatama tulla. Parimat parkimiskohta sai mõnda aega otsida, vahepunkti sai veel pisut kauem otsida ja lõpus aaret sai kõige kauem otsida. No ikka korralikult kaua uurisin seal peidukohta maastiku vahemikus 2-4. Meeleheitel näppisin juba peaaegu üht väga realistliku maskeeringuga "loomingulist konteinerit", mis muidugi osutus mitte üldsegi aardega seotud olema :o) Poole tunni pärast tegin protsessorile reseti, vaatasin uuest mõistliku pilguga ning võisin lõpuks nime kirja panna. Tänud.

Küll oli ikka hea, et ei hakanud suvel siia tulema, isegi talvel oli võsa oma takistava müüriga ikka meeletult takistamas kulgu. Nullis tuiasime tükk aega enne, kui saime selguse mida ja kust ja kuhu. Edasi oli lihtne, sest misviga kui abivahend kaaslase näol on olemas.

Ka meil otsustas siin võsas tehnika streikima hakata. Loobusime sellest ja peagi sai Peeter nägijaks. Hankisime info ja suundusime sinna, kuhu suunati. Kui kõik takistused ületatud siis olin mina see, kes "musta töö" ära tegi.
Tänud, meile meeldis!

Tänud aarde eest!

Millegipärast otsustasid just võsas kõik elektroonilised abivahendid korraga puhkerežiimile jääda ja nii vaatasime mõnda aega lihtsalt sihitult tulemusteta ringi. Kui aga juba pilt ees, siis tops ees kah. Pärast mõningast nikerdamist pilt selge, suund võetud ja mõne aja pärast logigi kirjas. Sai kuiva jalaga ja kitsedeta. Aitäh!

Võsastusime ja leidsime. Otsisime paar abivahendit, et jäätunud osa ka liikevele saada. Malevale edaspidigi toredat valvamist. Tänud peitjale.

Kuna enne päeva põhieesmärgini jõudmist oli veel aega ja meil Viljandi kant täiesti kollane (ühe aarde Viljandi linnas oleme kunagi leidnud, aga seegi on tänaseks arhiivis) liikusime meeleldi mööda Karli poolt ettevalmistatud plaani. Lapsed olid koos Karliga geopäevast vaimustuses, kui muidu oleks suure tõenäosusega vähemalt üks neist kõrvenõgeste võsa nähes eemale ootama jäänud, siis nüüd ragistasid mõlemad nii nullpunkti kui veel hullemat teed pidi lõpu suunas. Eelmises logis on juba kirjas, kuidas Taavi meile kõigile selle aarde juures lihtsalt "ära tegi":). Tänud peitjale!

 1 

Mul eelmisest korrast mitteleid. Entusiasm oli tolle otsingukorra tragöödiast nullilähedane. Sel korral oli nii: jõudsime nulli, Ütlesin, et siin on null ja Taavi koheselt näitab kus aare asub. No mis mõttes? Läksime siis järgmisesse punkti. Otsime ja otsime. Ma teen ka igasugu lolluseid juba. Siis tuleb jälle Taavi ja näitab, et aare on siin. On alles geosilm. Ma isegi ei tea kas see on õnn või õnnetus. Skoorija jaoks kindlasti õnn. Lõpuks võib aga igav hakata kui nii lihtsasti kõik tuleb. Peitjale aitäh kohta näitamast!

Eestimaa võsamaastik oma uhkuses

Tegime Viljandis pisikese suusatiiru, mille jooksul käisin ma ka käna või siis "nuusutasin lund" nagu Mart ütleb :D Aga noh, lumi nuusutatud, suundusime punkri poole, sest meil oli meeles sügisest, et seda aaret pidi olema hea leida talvel, mil igasugune vesi on teises olekus kui vedel. Lähenesime nii hea nurga alt, et ühtegi kuuli tagumikku ei saanud ja leidsime mingi punkrilaadse moodustise ka. Nulli me taga ajada ei viitsinud algul, sest keegi vist oli logides öelnud, et see pidi veits mööda olema seal metsas. Aga kuna me sealt punkrilaadsest asjast midagi tarka ei tuvastanud, siis otsustasime ikka nulli ka paika panna, kuigi me juba logide põhjal eeldasime, mis nullist leida võib. Raskustega leidsime tsipa jäätunud nulli, aga saime asja liikuma ja nullis oli täpselt see, mida sealt oodata võis. Läksime tagasi siis sinna, kus me juba enne otsisime ja üllatuslikult leidsime ka aarde. Üllatuslikult, sest me otsisime midagi hoopis teistsugust. Aitäh!

Oli ammu plaanis minna ja aare ära võtta. Nüüd siis sai ennast nii kaugele sunnitud ja ühel ilusal talvisel päeval käisin punkris ära. Alguses valdas mind geopimedus, kuid lõpuks sai siiski logi kirja. Aare on ilusasti taastatud.

.....

Teostatud hooldus

Ema tahtis alguses kaasa tulla, kuid nähes üle pea heina ja märga võsa, loobus ruttu. Õigesti tegi, sest sääsemaffia oli seal ka ja gps näitas mul jätkuvalt muid objekte. Mingil ajal sain aru, mida minust tahetakse ja lahenduse leidmiseks kulus kogu mu taiplikkus ja osavus. Hea, et puudu ei jäänud. Edasi oli ka väga keeruline, sest kirjelduses mainitut ei osanud ma kusagilt otsida. Õnneks palju variante ei olnud. Sooritasin erinevaid jõu ja ilu numbreid ja sain lõpuks konteineri näppude vahele. Minu arust oli logiraamat üsna täis.

Seda aaret olen ma pikka aega vältinud, sest kirjelduse järgi tundus juba väga kole olevat. Pealegi mulle punkrid üldse ei meeldi. Tegelikult oli asi väga lihtne. Esimene punkt allus kohe kohale jõudes ja teine samuti. Ja üldse oli aare väga laedalt võetav ka valgete tossudega. Määrdumine oli võrreldes Sammuliga täitsa olematu. Aitäh.

Esimese punkti otsimine võttis tükk aega. Arvasime, et midagi on väga valesti ja me otsime punkti täiesti valest kohast. Lõpuks ikkagi leidsime. Üllatus oli suur. Lõpu leidmine tuli samas vägagi kiirelt. Tänud aarde eest!

Proovisime ja proovisime, et see null kuidagi paika saada. Mina leidsin lähedusest vihmavarju ja jalanõud ja siis jope moodi asja. Carolys siis hõikas, et tule ära, muidu äkki leiad laiba ka veel. Lõpuks jäi Carolysil õige asi silma ja sealt edasi läks õnneks juba kiiremini.

Logiraamat täis.

Üksik kollane täpike Viljandi alguses. Mulle oli alati jäänud mulje, et tegemist on ühe kole raske tükiga. Tegelikkuses ei olnud lugu nii, kuigi nullis olime tükk aega geopimedad ja peaaegu, et isegi vandusime alla. Edasine saatus teada, asusime jalutama, eks alguses otsisime rohkem silmadega aga kuna see tulemusi ei andnud siis pidime väheke lähemalt uurima ja nii leiu kirja saimegi. Aitäh!

Kirjeldus lubas tõesti kõike koledat, kuid nähes, et professorihärra on aarde leidnud, siis mõtlesin, et saame ka meie hakkama. Ja ei olnudki midagi koledat. Hoopis päris hästi peidetud aare. Otsisime ikka mõnda aega mõlemat punkti. Tänud!

 4 

Vat on aare, kus kirjeldus on tehtud justkui selleks, et võimalikke otsijaid eemale peletada. Suutsin pea kaks aastat neid jõledusi ignoreerida, aga kuna mumme jääb aina vähemaks, tuli ikkagi minna. Ootasin mingit järjekordset kolme posti, aga see, mis seal ilges võssis paistis, oli oluliselt meeldivam. Vaatasime neid tilkuva tilliga tegelasi seal mõned veel üle, enne kui vahepunkt silma jäi. Mnus asi ju, üldse mitte akkordis kirjeldusega. Ja lõpp oli ka selge, tegelt juba kodus, aga ... no ei näe, lihtsalt ei näe. Nagu ikka, lõpuks ujus see toos ka ikka välja, panime nimed kirja ja topsi vana koha peale tagasi. Ja relvameestel jäid padrunid kõik puha pruukimata. Tänud ka, pole pooltki nii hull, kui pealt paistab.

Ootas see varandus seal päris pikalt oma järjekorda, aga täna oli just paras moment üks pisikene otsimisretk ette võtta.
Aitäh aardepeitjale!

 1 

Hea oleks selle kohapealt pidada endaga dialoogi. Algaks see nii:

"Nonii, räägi kas sul on mingi probleem?"

Vastaks: "See on väga hea küsimus" jne..

Ehk otsustasin seda võtma minna pärast kõige suuremat vihma/rahesadu. Suure hoone taga vaatas üks mees ka mind sellise näoga, et mis kurat sul veel arus on. Kummikud olin õnneks ikka jalga pannud. Püksid said aga esimese paarikümne meetriga läbi märjaks. Oli küll oletatav rada ees eelmistest käijatest aga suurt kasu sellest polnud. Kohale jõudes arvas geps, et null asub iga puu juures mida ma talle välja pakkusin. Niimoodi ma seal kergelt vandusin kuni lõpuks leidsin üles. Täitsa viks vahepunkt. Edasi aga ei olnud aimugi kuhu poole liikuda ja läksin tagasi. Enam seda teeotsa ka üles ei leidnud ja pidin uuesti võtma vihmaveest maksimumi. Auto juures vist sain aru kuhu ma peaksin liikuma aga pole 100% kindel

Pääsesime siin täitsa kuiva jalaga seekord! Ohakaid ja nõgeseid ikka oli natuke, aga ei midagi katastroofilist. Punker? No mis punker SEE nüüd? Õnneks aimasime, et seda objekti on punkri all silmas peetud. Algul natuke geopimedad, aga lõpuks tuli aare nähtavale üllatavalt lihtsast kohast!

Kui aare jääb tee peale, siis tuleb ju logiteade kirja panna.

Tänud peitjale :)

Tilli vaatasin täna üle, teised ootasid. Oehh, ma ütlen, seda teekonda, no mitte unistuste rada aga õnneks ei pea tagasi tulema, sûrr koht, no viisakas on ikka tänu ka jagada, olen siis viisakas!

Nagu viimasel ajal tavaks on saanud, siis Viljandi multisid saab mitmes järgu otsida. Erand ei olnud ka punkri. Esimest punkti külastasin kevadel, kui rohi ei olnud nii kõrge ja puud ei olnud lehtes. Tuvastasin küll punkri, aga otsimine koos Henrikoga tundus võimatu olevat. Täna sain Anne seltsi ja vähemalt keegi meist oleks saanud poisil silma peal hoida. Meeldiv oli tõdeda, et koheselt võtsime varemleidnute sisse tallatud raja üles ja punker ise oli korralikult ümbritsevast välja toodud. Ausalt öeldes ei taha mõelda, mis võib juhtuda, kui keegi juhuslik uitaja seal kõrges rohus punkri otsa satub. Siin suundus Anne kohe aarde juurde ja pikalt ei pidanud punkris viibima. Tänud.

Esimene punkt oli ammu leitud ja lõpus sai toona pikalt aega veedetud, aga edutult. Nüüd otsustasime, et proovime Viljandit väheke rohelisemaks saada ja alustasime siit. Kõik vanad tuttavad uurded said läbi vaadatud, kogu ümberkaudne hein maha tallatud ja lõpuks juba allaandmise piiril konnatiigi elurikkust uurides tuli aare välja kohast, mida mingil müstilisel põhjusel ei olnud enne kordagi silitanud.

Aitäh!

Minituur "Tõmbame Viljandi pinnud välja!"

Kuna reede polnud veel käes, aga jube geokihk oli peal, otsustasime veeta õhtu Viljandis vanu pinde välja tõmmates. Ootused olid nii madalad, et oleksime rahuldunud ka ühe värvitud täpiga õhtu peale.

Esimeseks punker: kõik leiavad, aga meie mitte. Milles asi? Taimed olid suvega pikaks kasvanud, aga muu oli nulli ümber ikka tuttav. Tegime kõiki tuttavaid liigutusi, aga oh üllatust, ei leidnud. Tegime veel korra, põhjalikumalt. Ikka ei midagi. No millest me aru ei saa? Ja siis jäi konteiner Rudolfile näppu... woohoo, skoor! No ei lähe meil kuidagi nende [pixento] aaretega. Aga hea algus õhtule igatahes. Aitäh!

Esimene punkt tuli kiirelt kätte. Teise punktini jõudmiseks tuli veidi vaeva näha. Kolasime seal ringi, kui Mario küsis, kummast käest. Leitud, logitud. Aare ok :) Aitäh!

 1 

Honda jätsin teeinduse ette ja suundusime metsa meest otsima. Tiirutasin, mis ma seal tiirutasin, aga kui nulli taga ajama hakkasin jõudsin alati ühe ja sama koha peale välja. Otsisin ja vaatasin seal tulemusteta. Neljandat või viiendat korda sama koha peal olles avanesid lõpuks silmad. Punkri juures vaatasin veidi ringi, kuid Henrikod huvitas rohkem punkri sisemus ja pidasin edasist otsimist kahkesi seal natuke ohtlikuks. Vähemalt kuigi kaugele jõudsin. Tänud.

Praegusel aastaajal on õnneks nn. punker juba kaugelt näha. Mina aga seda punkriks küll ei nimetaks rohkem nagu tavaline veepumpla mis vett poolenisti täis. Päris lahe oli seal seda jääd loksutada.

Aardekirjeldus oli hullem, kui karta oli vaja. Eks kui olekski "üle piiri läinud", siis ehk oleks ka paugu kirja saanud.

Samuti oleks saanud ka kirvega lahendada, kuid vahepunkt oli piisavalt huvitav, et mitte vahele jätta. Vähemalt teine sellelaadne ;)

Leitud:)

Esimene punkt tuli ruttu, teises läks natuke kauem. Konnadel on seal päris hea elu... Tuli juba ahastus peale, kuid siis nägin aaret väga lihtsas kohas :) Meie tuulasime ikka neid raskemaid kohti mööda. Aitäh!

Mmmm...lühikeste pükstega sealt nõgeste ja sääskede vahel möllata. Nullis leidsime vajaliku kähku, kuid suvisel ajal on pool vihjest kasutu. Lõpuks jõudsime ka nimikangelase juurde ning ega sealgi väga kähku läinud. Lõpuks tõmbas Liis topsi välja sellelt sentimeetrilt, mida ma hoolikalt polnud uurinud. Talvel on seal kindlasti mõnusam :) Ja kas see pole mitte mõistatus? Aitäh!

Sõna "punker" tekitab minus alati põnevust. Siin oli ka põnev. Arusaamatuks jäi vaid ehitise otstarve. Millal see viimati töötas pole teada aga punkri seisma jäämise tagajärjel pole ka maailm hukka läinud. Tähh!

Gk meelitas mind sellele retkele, hea et vähemalt kummikud terav mõistus autosse oli tõstnud. Üldiselt ei soovita seda aaret seelikus ja üldse kergetes suvistes riietes otsima minna. Lisaks on kõik selle aasta sääsed sinna kogunenud ja näljast agarad. Aarde leidsime viisaka ajaga, jagasime gk-ga otsimisalad ära ja välja ta tuligi. Gk läks ilmselt juba tagasi konni päästma, talle jäid need vaesekesed eriti südame peale..

Rudolfil esimene külastus siia, minul teine. Pärast esimese punkti külastamist liikusime taas lõppu. Otsisime kuskil pool tundi punkri seest ja väljast, aga ikka ei suutnud seda asja läbi hammustada. Praegu ideed ka otsas; kui kunagi mõni tuleb, siis jälle.

 2 

Alguseks läksin sinna võssa lühikeste riietega. Seejärel harjusin ja ei leidnud umbes tund aega mitte midagi. GPSi näitu ajasin taga nagu oleks kurjast vaimust vaevatud. Lugesin vihaga logisid kus mainitakse, et nullis hakkas kohe anomaalia silma. Mulle ei hakanud peale puuokste ja sääskede algul midagi silma. Lõpuks hakkas higi kah silma. Siis tegin mõne kõne ja ei saanud kedagi kätte. Lõpuks töllerdasin niisama sihitult ringi ja nullist umbes 40 meetri kaugusel leidsin ka selle mida vaja. Logimise ajal helistati tagasi aga siis polnud enam midagi peale hakata. Lõpus läks mõnevõrra kiiremini aga enne oli vaja ikka igale poole mujale ronida. Talvel vast läheb seal palju lihtsamalt. Aitäh.

Kaks konna ja varese laip... ja mingi aja pärast oli siiski konteiner ka. Aga parkla oli küll tuttav, mõned ajad tagasi sai seal majas üks kauplus käima pandud. Tänud!

Veider koht, justkui linn, aga... tuli taas kord kummikud jalga ajada ning rohelusse sukelduda. Paljad sääred said siiski nõgeseid tunda, aga õnneks polnud kaugele minna - vahepunkt hakkas peagi silma. Edasiminekuks suunda valida oleks ilmselt talvel lihtsam, aga üsna koba peale jõudsime siiski vajaliku ehitiseni. Ei aidanud seal ronimised ega muud tasakaaluharjutused, aga kuna polnud tahtmist sinna uuesti ründama hakata, võtsime abikõne - ja seal see tops oligi, otse nina all.

 2 

Mitteleidude päev, 9/9.

Parklas kaalusin tükk aega, et kas panna kummikud või mitte. Lõpuks ikka panin. Null tuli hirmus kiiresti kätte, nagu ka vahepunkti konteiner. Lahendus meeldis väga.

Lõpp oli ka loogilises kohas. Nüüd läks natuke ka kummikut vaja. "Punkris" ehmatasin konna vette, ise tegin paar tiiru peale ja "külmkappi" vaatasin ka. Endale tundus natuke kahtlane see asjatamine seal, midagi väga silma ka ei hakanud. Punkrist paari meetri kaugusel on üks lahtine märgistamata kaev, vaadake kõrges rohus jalge ette! Aga jah, seekord ei leidnud.

Kuna Mädajärve juures oleksin tänase õnnega vist janusse surnud, võtsin hoopis kodutee rataste alla. Aga ma ei anna alla!

Viimane kollane laik linnas.Null sai leitud juba talvel,aga siis jäi konteiner leidmata.ega ta nüüd kah kergelt tulnud,olime juba minekule sättinud kui järsku aare näppu jäi.Tänud!

Ma ei saa aru, kuidas see küll viimasel ajal nii on... Mine kuhu tahad aardeid otsima, lõpuks jõuad ikka otsaga Viljandisse. Nagu mingi magnet oleks :) Sellel teel, kust GPS kõigepealt läheneda soovitas, olid kurjad sildid, et minna sinna ei tohi ja ala on relvastatud valve all. Kuna täna polnud tahtmist tina tagumikku saada, siis otsisin teisi lähenemisnurkasid. Lõpuks leidsin ka ühe parema. Metsavahel GPS hästi ei toiminud. Kõigepealt leidsin ühe geokuhja, mis oli paraku tühi. Veidi aja pärast hakkas veel midagi kahtlast silma, ja lõpuks saingi eelpunkti konteineri kätte. Lugesin vihje läbi, aga täitmisega oli keerulisem, sest vihjatud objekt ei tahtnud teps mitte paista puude vahelt. Hakkasin siis kirjeldatud kaugusel liikuma kui lõpuks ka midagi punkritaolist silma hakkas. Vihjatud objekti nägin alles hiljem. Vaatasin siis seda punkrit erinevate nurkade alt. Esimene kahtlusalune koht oli tühi, siis aga jäi ka konteiner silma ja sai logimisega alustada. Aare korras. Aitäh peitjale, mulle täitsa meeldis.

Nagu juba tavaks on saanud, siis aarde juurde sõidan ikka nina GPS-is ja seekord jõudsin tõkkepuu taha. Parkisin sõiduki tõkkepuu kõrvale murule ning hakkasin mööda muruserva aarde poole liikuma. Miski aeg tuli majast välja üks laigulises vormis tegelane, tervitas viisakalt ja selgitas, et siin tegelikult kõrvalised isikud liikuda ei tohi. Samas aga andis märku, et ta laseb mind siiski tõkkepuu alt sisse ja aktsepteerib minu soovi järve äärde minna. Ajasin auto parklasse ja jalutasin aarde suunas. Algul tegelikult möödusin ka vajalikust objektist, aga sain seda alles esimeses punktis vihjet lugedes teada. Kuidagi eriti pimesikk olin täna selle aarde juures. Ikka pikalt-pikalt läks aega enne kui konteineri igati mõistlikust peidikust välja võtsin.. ei tea.. mingi geopimeduse hetk. Tänud!

Sellega oli alguses lihtne lihtene esimene punkt alistus koheselt ja edasi läksin esialu ainult mina, sest me olime tossudes. Lõpus arvasin sobivat kohta nähes, et konteiner võib olla kadunud ja eriti rohkem ei otsinud ka. Mõni aeg hiljem helistain Paavole ja sain teada, et see koht peabki tühi olema ja sain ka suunava vihje. Läksime tagasi, aga selle vihje järgi otsides ei leidnud me midagi. Oleks võinud muidugi otsimisala laiendada, aga olime liiga kinni vihje idees. Lõunasöögi ajal rääkisime Kajaga ja siis selgus, et konteiner oli samal päeval vahetanud asukohta. Kolmas katse oli lõpuks edukas, aga sellises kohas aarded otsida pole just kuigi meeldiv!

Vaatasime selle imeasja ka siis üle. 2222 aardeleiuks käib küll.

Tänan aarde eest!

Esimene punkt jäi taas kiirelt näppu(tõeliselt hea ja muhe teostus) ja see oli ilmselt karma, et lõpus veetsime kolmekesi miinimum tunni. Kuna olen antud koha analoogidega kümmekond aastat tööalaselt kokku puutunud, siis andsin ka peitjale teada mis kohaga tegemist ja siin eraldi kirjutama ei hakka, kuna peitja lubas teha korrektuurid. Paneme lihtsalt, et leitud, logitud, tänud!

 1 

Teel Tartusse jäi see aare ju loomulikult teele :D. Parkisime Geopuugi kenasti parklasse ja kummikud varba otsas suundusime objektile. No nullis jäi vajalik kergelt silma ja edasi oli Mikil tiivad kasvanud ja ta lendles kergelt edasi, Alex aga ehitas sildu, et ka meie üle soo saaks.Ja siis hakkas pihta tants aurukatla ümber, sest katlasse me ju keegi ei tahtnud minna. No aga kaua sa tantsid siin kui idepojukestki pole ja lähedaasuvast pesast on linnuke ka lendu ehmatatud pesa asub maapinnal mätta sees, palun ettevaatust. Miki ja Alex poleerisid katla ka seestpoolt üle ja no lõpuks saime õlekõrrega ka aarde kätte. No punkriks ma seda kohta kuidagi ei nimetaks, punkrid pole nii sügavad ja nii ohtlikud. Esimene punkt meeldis väga, tänud selle eest!

Leitud. Aitäh!

Kokku võttes oma kuuendat korda kohapeal. Kolm korda esimest punkti otsimas ja kolm teist. Ja siis oli ka lõpuks vaja Kadri kaasa haarata. Ei leidnud ma ka siis, kui võsavahel saadud vihjed käes. Noh Kadri ta lõpuks välja tiris. Punker muidugi sürr. Pole enne sinna sattunud. Nüüd pole enam põhjust kah. Väike mure on lähedal asuva bensuka pärast. Kuidas nad hakkama saama peaks, kui kohvijooja püsiklient ära kaob. Tubli sooritus uuel generatsioonil. Tänud ja edu edaspidiseks.

 4 

Eks siia tulekuga olen ka viivitanud, sihilikult. Ehk peitja andestab, et nagu laps magusat kommi alles hoidsin... Parkisime auto ära ja astusime objekti suunas. Tuul tahtis kõrvad peast viia ja juba mõnekümne meetri järel sai veelkord kinnitust, et papagoi lõunamaa lind on.. Ei nautinud kohe kuidagi seda külma tuult. Tuul viis ka gepsul satelliidid silmist ja nii ma esialgu niisama seal tuiasin. Olin valmis juba Peebule ütlema, et läheme jah kohe sinna lõppu, kuhu ta juba ennegi läinud on. ;) Siis aga elustus geps ja sain ise ikka kohustusliku esimese punkti läbida. Info taskus, läksime lõppu. Vaata kuhu astud, vaata kuhu istud... paremal kukud, vasakul upud, kuskilt leiad ehk aarde. Ja tuled elusalt tagasi. Õigustasin oma aardejahile vedamist topsi leidmisega ja nüüd järgneb selle tõttu hirmus nutt ja hala...
Mul pole jälle mitte midagi Viljandimaal otsida... Nuuuuuuks, nuuuks, nuuuks...

Ja sinna pole mul varem küll asja olnud... aitäh poisid!

Esimene punkti tabasin juba nädala sees, kuid teises jäin üksi hätta (loe: ei julgenud seal kaaslaseta ringi tuulutada). Täna varustasime end kirjelduses soovitatud riietusega ning aare andiski alla. Viimastel päevadel on aarde populaarsus kasvanud: eelmine logi oli eilsest päevast ja võsas auto poole tagasi ragistades tutvusime juba järgmise otsijaga. Aitäh!

 1 

Tegin Viljandisse medi.ee häirenupuga seoses tööasja. Kuna start oli perekondlikel põhjustel Tallinnast juba 06:00, olime siin enne tööd, kl 08:00. Sestap said need paar leidu õige vara kirja pandud. Mitte, et see liiga lihtsalt oleks tulnud. Esimest punkti otsisime ikka oma kümmekond minutit ja teist samuti viis. Aga leitud mõlemad, täitsa leitavalt peidetud.

Aukartustäratavad sildid oli aarde pool, aga eks neid tuleb austada. Aare korras, EVEJ. Aitäh peitjale väikse väljakutse eest!

 1 

Juba õpetaja Laur ütles, et kui sa kõike ei jõua tee vähemalt poolki. Esimese punkti leidsin. Hea teostus. Olin seal sõna otseses mõttes kõrvuni sees vahepeal. Punkri leidsin kah. Aga vot aaret ei tulnud kusagilt välja. Lõpuks lõppes jaks, koordinatsioon ja kannatus ning pidin selleks korraks lõpetama. Eks mingi aeg puksin edasi.

Nüüd on see tehtud, esimest korda FTF. See ei olnud eesmärk omaette, kuid kuna keegi polnud tänaseni reageerinud, siis tekkis huvi, et kas tõesti on aare veel leidmata. Esimene punkt tuli kiiresti kätte, teel teise poole vajusime kõvasti pori sisse, kuid kätte ta saime. Kogu teostus oli päris lahe, logi panime kirja kell 18:50. Täname peitjat ja soovime õnne esimese päris oma aarde puhul.

Testleid sooritatud peitja palvel. Väga ägeda lahendusega aare, esimese aarde kohta väga eeskujulikult tehtud lahendus. Jõudu otsijatele!