Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Pärnumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
See aare on peidetud ühe rahnu juurde. Jalutage ümber rahnu, patsutage ja kallistage teda ning kes julgem, ronigu otsa.
Jaagu- Mihkli Hiiekivi ehk Ridase Hiiekivi on rändrahn. Kivi mõõdud on: pikkus 11,2 m, laius 8,2 m, kõrgus 4,3 m, ümbermõõt 30,1 m. Kivi on rabakivigraniidist ja asub Jaagu-Mihkli maadel. Kivi on kergesti ligipääsetav, kuid ümbritseva sarapuuvõsa tõttu eemalt mitte nähtav. Kivi on lameda, lääne poole kaldu laega hiidrahn. Selle kirdeküljel on looduslikud astmed, mis võimaldavad rahnule tõusta. Rahnu on kasutatud jaanitule- ja tantsukohana. Sellel olevat tantsinud korraga 25 paari. Tulease oli põhjapoolsel kaldpinnal.
Hiiekivi kohta on muistendeid:
Kurjavaimu naine tahtnud seda viia Uisu sillaks, kuid põllepael katkenud.
Tassinud kivi Vanapagan ise, komistanud Andruse-Mihkli ja Jaagu-Mihkli piiriaiale, põllepael läks katki ja kivi jäi sinna maha.
Vihje: Ära kiviaeda näpi, tühi töö ja ajaraisk
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://laanemaa.arheoloogia.info/muistised/ridase-ohvrikivi
Aarde sildid:
rästikud (2), lumega_raske (1), lastesõbralik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC50ZW8
Logiteadete statistika:
198 (91,2%)
19
5
1
1
0
0
Kokku: 224
Pirakas , pirakas.
( pliiats vajalik endal kaasa haarata logiraamatu jaoks )
See on võimas kivi! Tänud peitjale ja tänud hooldajale! Aare puhas, kuiv ja korras, lausa lust selliseid logida.
Lehesahistajad olid ülesannete kõrgusel. Tänud meie poolt!
Kitsal teel jõudis meist mööda trügida mitu Suveseikluse autot. Aitäh, aare korras.
Saarelt tagasiteel tegin ka paar geoheategu. Siin ei olnud vanast suurt midagi päästa peale paari mänguasja. Läks uus karp, logiraamat, juhend. Toredaid leide!
Nii suure kivi leidmisega meil mingeid probleeme polnud, paistis praegu päris kaugele. Indrek ronis ka kivi otsa, aga et mina keeldusin tulemast, siis tants jäi seal tegemata. Aardekarbi leidmine oli üsna vaevaline - kiviaia kive me ei liigutanud, aga muid sai ikka omajagu ümber pööratud. Lõpuks saime ka aarde kätte. Aitäh peitjale!
Kaunis suur kivi, mis jällegi võssa mattunud. Oh tule noor ja tugev mees ning viibuta kirvest võsa sees... Eelnevatest logidest jäi mingisugune rästikujutt silma. Mulle see väga ei meeldinud aga midagi liigselt ett kujutama ka ei hakanud. Kiviaed jäi lammutamata ja õige koht leitud. Logiraamat oli vist tõesti niiske aga seekord polnud aega seda kivil praadida.
Tuleb tunnistada, et foobia seab aaarete otsimisele ikkagi piirid. Nii kui ma näen kirjelduses või siltide seas sõna "rästikud", on minu jaoks otsimisel kriips peal. Ehk siis mees kõndis tiiru ümber kivi, mina imetlesin autost ja sinnapaika see täna jäi.
Leidsime, mul oli vàike abiline Henri kaasas. Vôimas kivi. Korjasime ka nurmenukke, neid oli palju ja nendest Saab head teed teha:)
Otsisime ja otsisime aga kätte ei saanud. Vähemalt uus lahe koht nähtud ja ehk näkkab mõnel teisel korral.
Siin läks nii, et Herki jäi kivist 15 m kaugusel seisma, kissitas silmi ja küsis minu käest või siis retooriliselt: Ei tea kus see kivi siis siin on? Osutasin näpuga kivile: Kas see ei kvalifitseeru või?
Tegelikult võis nii olla, et kevadpäike pimestas ja siis võis tunduda, et tegu on mingi majaga?
Nojah - suur kivi oli. Ehmatas oma suurusega mõnel meist loogikamoodulid esimese hooga kokku jooksma. Aga kivi leitud ja nähtud ning ega see aare ka kauaks peitu ei jäänud.
Aitäh!
See oli vahva jah, nägin kivi alles siis, kui ninaga enam-vähem vastu jooksin. Lõpus tegime haljastustööd ja Catiberg leidis. Aitäh!
Meie esimene sügis, mil otsime.. ajab ikka hulluks küll see lehtede vedelemine maas... aga leitud sai. Tänud
Olime siin käinud umbes aasta tagasi tuuseldamas. Vahepeal veel mitu korda niisamagi mööda sõitnud ja alles täna tegime uue otsingute katse. Ega see leid lihtsalt ei tulnud. Kivi ümber sai tehtud ikka palju ringe ja uuritud kõike, mida vähegi võimalik. Lõpuks väga-väga peidus olev konteiner paljastuski. Võtsime aardest kaasa koti, milles täiesti läbivettinud vana logiraamat. Hetkel käib selle restaureerimine, et saaks tulevikus arhiivi panna.
Majakatuse moodi tõesti. Liikusin mööda georadasid, esimene ei viinud sihile, kuid teine küll. Rästikurajakate hirmus liikusin-liigutasin kummikuninaga.
Alguses see kivi ei paistnudki, kuidagi võsa varju jäi. Nägime alles siis kui täitsa kivi kõrval olime. Selle aarde juures hakkas ilmselt juba väsimus peale tulema. Sai jupp aega otsitud, enne kui karbi leidsime. Nimed panime kuiva paberi peale. Aitäh!
Tõepoolest esimese hooga näed, et maja katus, kuid tegelikult korralikult suur rahn mis rahn. Selle otsa ei söandanud ronida, redelit polnud kaasas:)
Teel Saaremaale sai siin kiire peatus tehtud. Nimi kirja ja edasi.
Tänud.
Nii nagu ullunt, nii ka mina esialgu vaatasin, et mis vana majake see siin on kuid selgus, et kivi hoopis. Võpsikust väljudes sai pükstelt puuk maha pühkida.. Peitjale tänud siia juhatamast!
Sõidad, sõidad. Vaatad- võsa ja selle taga mingi vana maja katus.....ei olnud maja...hoopis kivi. Võimas. Logi kirjas. Tänud juhatamast!
Värsked otsimisjäljed nii vales kui õiges kohas olid ees. Nii et meil läks kiiresti. Aitäh!
Leidsime aarde ja Kusti käis kivi otsas ära ka. Aitäh!
Need 2 rästiku märget tegid kuidagi ettevaatlikuks :) Vihje oli abiks, sest tõepoolest näppe ei maksa igale poole toppida siin. Tänud peitjale.
Nädalavahetus tundus vaba tulema ja otsustasin viimasel minutil, et läheks õige saarde. Polegi nagu kaua käinud ja niiehknii nagu natuke oleks asja ka olnud. Mõeldud - tehtud. Praamipiletit enam saada polnud aga ostsin siis üldjärjekorra oma, et tühja kah, küll ikka peale saab. Ja siit alates läkski kõik nässu.
Täiesti juhtumisi oli see just see nädal, kui Tõll remonti viidi ja mingi super rattamaraton Karujärvel aset leidis. Seega, selleks ajaks, kui Juta sadamasse jõudis oli juba ette näha, et alla 4-5 tunni passimist siit loota pole. Ootasin siis siiski viisakusest 40 minutit, kirusin oma otsust ja viga bronnita reisida ja keerasin otsa Tallinna poole tagasi. Lohutuseks otsisin ühe aarde, selle siin :)
BTW, karp oli vett täis, valasin kuivaks. Õnneks grip oli logiraamatu kuivana hoidnud. Aitäh!
Väga vahva koht! Ja siia tulemine oli puhtalt tänu sellele mängule! Aitäh peitjale! EVEJ
Pärast elamusterohket ooo-aarde külastamist võtsime ilusa ilma puhul koduteel ette veel mõned leidmata aarded. Kunagi käisin siin kivi juures, aga võsastunud kõrvetav ja kraapiv taimestik pani loobuma, täna oli olukord palju talutavam, karp jäi ka ruttu silma. Tänud peitjale.
Tõesti väga suur kivi. Aaret mina ei leidnud, tagantjärele mõeldes pole ma kindel, kas või kui kiiresti selle üldse leiaksin, kuigi iseenesest oli see loogilises kohas.
Paistis et aega veel praamini on. Tegin paus teeremondis hammaste plagisemisest ja leidsin veel ühe kivi? Aarde. Tänud peitjale aarde eest.
Seda aaret olen kunagi käinud otsimas juba ka, kuid võsa ja miljon võimaliku peidukat kivide all said võitu ja loobusin tookord. Nüüd kohale jõudes selgus, et võsa enam polegi ja kogu kivi ümbrus on kenasti korrastatud. Õnneks aardel on oma pesa ikka olemas ja loodetavasti ta sinna jääb ka püsima, nüüd kui võsa enam ei varja.
ilus koht, kuhu muidu poleks sattunud. aitäh! :3
Siin olen kunagi varem ka olnud ja leiuta lahkunud, oli vist liigne võss ja hämardus ka juba.
Enne praamile sõitu oli natuke aega Hiiekivi külastada. Tänud peitjale.
Sõidame nullile lähimasse parkimiskõlbulikku paika ja näeme aknast, et kits seisab künkal vaevalt 20 m kaugusel. Seisab, vaatab otse meie poole, aga ära ei lähe. Vaatame vastu, püsides ise peaaegu liikumatult. Sama teeb temagi, ainult absoluutselt liikumatult, ehk hingegi kinni hoides. Kahju et päris kaamerat kaasas pole, telefoniga paraku head pilti ei saa. Poole minuti möödudes hakkab tekkima kahtlus kas tegemist üldse on päris kitsega või ülimalt elutruu topisega. Kahtlused kaovad peagi, sest äkitselt haihtub ta nagu viirastus paari hääletu hüppega põõsaste vahele. Vabas looduses nii pikalt ja nii lähedalt ei ole me kumbki kunagi varem metskitsega tõtt vahtinud. Hiiekivi juures juhtub ikka imesid!
Aardega läheb ruttu, eemaldame sealt kommi, mis on juba vaikselt hakanud pool-vedelat olekut võtma.
Ka selle kivi ümber tegime 3 aastat tagasi ringe ning ei leidnud aaret. Sel korral astusin mööda georada ning aare hüppas silma, leitud sekundiga. Püüdsin katet veidi rohkem peale panna, et nii hästi näha ei oleks. Täname.
Natuke oli veel praamini aega ja sai veel üks kiire põige aardele. Aare paljastus ka kiirelt. Tänud peitjale.
Saarelt sügavamale mandri poole sõites otsustasin selle aarde ka möödaminnes ära noppida. Pööran siis massinaga tee pealt ära ning põõsaste vahelt vaadates mõtlen endamisi, et miks nad jälle ühe maja nii kivi lähedale on ehitanud. Nii pole ju üldse mõnus kõigi silme all otsida. Saan paarsada meetrit veel lähemale ning mõistan, et see kivi ise ongi maja - heh, hiiglama pirakas.
Õhtupoolikul ja jahedamas oli juba natuke kindlam ja turvalisem ringi sobrada. Siis sellel paljal pinnal naljalt madu ei kohta kui ettevaatlik olla. Aare ise oli korras, aitäh.
Usse küll näha ei õnnestunud, aga hääle järgi võis arvata, et ilmselt nad seal rohu sees kuskil ikka vingerdasid. Aare oli õnneks selline hea lihtne, seal ei oleks praegu tahtnud küll käsi kuskile urgudesse toppida. Tänud peitjale!
Selle aasta esimesed ussid on nüüd ka nähtud. Veidi ikka võtab jala vibrama küll kui sellist kuhja näha nagu me nägime. Aare oli ise korras ja kuiv. Täname!
Kunagi varem jäi see leidmata. Täna aga raske mõista miks.. Jätkuvalt lahe mürakas ikka. Tänud!
uhke värk! ronisin kivile ka. Tänud juhatamast, sinna ei oleks küll ilma aardeta sattunud!
Oh mis mürakas ja kus on peidukohti ja liiatigi veel paksu lumega. No nüüd, kes lähevad on nende jaoks lihtne, kiirustage! Aitäh siia kutsumast!
Peale seda kui olin 2 päeva ennast koolitanud ja Liina oli kaks päeva kodus usinasti tööd teinud, oli meil soov midagi teha või midagi näha. Nii me siis suuna võtsimegi siia kanti. Kõigepealt külastasime uhket uut Tuudi raba torni, mis värskelt üliõpilaste poolt disainitud ja päris hästi õmmeldud ütleks. Kuna päris niisama koju ka nagu kohe minna ei tahtnud, siis otsustasime ka ühe aarde korjata. Liina pani mind kivi kõrvale maha ja mina läksin siis aaret otsima. Tema läks aga autot ringi keerama. Maas oli küll väike kirme lund, aga kätte me aarde saime. Tänud.
Käisime Tuhu soos uut vaatetorni vaatamas ja koduteel otsustasime ka ühe aarde otsida.
Kõigepealt ronisin kivi otsa ja uurisin ümbrust, seejärel võtsin esimesest vaadatud kohast ka aarde välja.
Ega mul selle aarde osas tunded polnud paranenud aga lootsin värske vere peale ja see tõi edu! Jeee! Aitäh!
Kohapeal viis sügavalt sissekäidud rada otse aardeni. Otsida ei tulnudki. Kerge skoorimispäeva maik hakkas keelele tekkima. Et aarde juures mitte veeta alla minuti, siis turnisin kivi otsa ka. Aitäh!
Selle aarde juures tõdesin, et väike geokogemus juba hakkab tekkima :) Nimelt pärast pealsikaudset otsimist ja noorgeopeituri (kes näpu kivide vahele jättis) lohutamist, vaatasin geojälgede otsingul ringi ja näitasin, et "ainult siin näeb välja, nagu oleks keegi viimasel ajal midagi näppinud". Ja seal see aare end peitiski.
Ronimishuvilisitele soovitan. Üks väheseid kohti, kus lapsed oleks nõus kauem aega veetma, kui minul kulu aarde leidmiseks.
Otsisin nii ja naapidi. Siis loobusin, viskasin kivile selili ja nautisin päikest. Siis otsisin veel. Ja sattusin nastikuga samale peole. Siis otsisin veel. Lõpuks võib öelda, et leidsin aga aega vähe ei läinud :)
Otsisin nii ja naa pidi, ülevalt ja alt, aga no mitte ei leidnud, eks siis järgmise korrani.
Vaatasin nüüd, et ka 3 aastat tagasi olen otsinud ja pole leinud, müstika.
Leitud. Väga ägedalt planeeritud peidukas. J: lipuke, V:käsnakalle
Võimas kivimürakas. Leidu kiirendasid taevast alla tulevad vihmapiisad.
Maapind lumine ja külmunud. Tuleb soojemal ajal tagasi tulla.
Hiiglama suur rahn. Polegi nii suurt siin Eestis veel kohanud. Tänud
Täitsa vägev kivi! Aarde ledisin väga kiiresti ja panin nime kirja. Liina luges samal ajal mulle infot ette, nii et igati hariv peatus. Aitäh!
Aarde nimi mulle tuttav polnud, ilmselt on neid hiiekivisid üle Eesti piisavalt, et omavahel segi kipuvad minema. Kuid kohapeal hakkasin arusaama, et ühe mitteleiuga olen siin juba pidanud leppima ja üldse mitte ammu vaid eelmises novembris. Iga samm edasi tuli järjest rohkem meelde, et neid kohti olen juba vaadanud. Seega said nüüdki kõigepealt üle vaadatud mõned kohad kus aaret pole ja siis tabas silm ühe koha, mida me eelmisel korral polnud märganud. Bingo! Saigi vigade parandus tehtud ja logi kirja.
Lahe kivike. Britt - 93, Simon - 47, Lukas - 33, Tiia - 19, Avo - 15 Lisaks olid kambas Bärbel, Otto, Patrik.
Aare omal kohal. Kivi otsa ronida ei viitsinud, niiske sammal ja väikesed astmed ei tundunud kutsuvat. Aardes puudub kirjutusvahend, endal ei olnud kahjuks ühtegi sobiva suurusega kaasas. Otsimisel soovitan ettevaatust, kivi ümber vedeleb (nagu Eestis tavaline) okastraati. Aga iseenesest ägeda kujuga kivi, hakka või lossi ehitama, üks nurk olemas :D
Positiivseid nägusid vaadates olen ilmselt ise süüdi, et viimane mitteleid nii valusasti meelde tuli, et üle minuti ma siin aega ei olnud nõus kulutama.
Koht, millest on loendamatu arv mööda sõidetud ja mõeldud, et võiks ju vaadata selle kivi. Aare oli lõpuks tõukeks. Õnneks on praegu aastaaeg, kus sissekõnnitud megarajad lausa annavad võimaluse "gpsu-ta leitav". Igatahes kiire leid geokuhja alt.
Leitud teel praamile. Oli ülitäpse asetusega aare:)
Paaripäevase aardetuuri viimane leid. On teine päris jurakas.
Natuke läks aega, aga siiski skoorisime. Kui põlved lubaks, oleks ka kerge tantsu kivil teinud.
Samal ajal kui meie autot parkisime ilmus noor pere meie kõrvale. Isa läks lapsele kivi näitama. Meie Ianiga põgenesime kivi taha aaret otsima.
Hea, et enne väga põhjalikult kõike ei lugenud, sest rästikusilt oleks mind pärast Allveelaeva aarde juures nähtut kindlasti kaugemale eemale peletanud. Aega läks seal padrikus muidugi omajagu, aga kiviaia rahulejätmise käsk oli kitsendavaks abiliseks. Lõpuks siiski hakkas aare silma. Kivi oli tore, aga rohkem sellises taimestikus niimoodi ragistada poleks küll viitsinud. Aitäh peitjale!
Meie (st ennekõike mina), niitsime jalgadega kõrgeks kasvanud taimestiku ikka täisringi ümber kivi, enne kui Piia aarde õigest kohast välja tõmbas. Täname juhatamast
Eelneval päeval otsustasime üsna spontaanselt, et oleks aeg Muhu natuke rohelisemaks teha. Kärutasime õhtuks Nedrema puisniidule kohale, viskasime telgi üles ja uue päeva hommikul (või noh, olgem ausad - lõuna paiku) startisime saare poole. Tee peale jäid mõned aarded, nende seas see, mille me võtsime esimesena ette väikeseks soojenduseks.
Martin leidis aarde üsna kähku üles, mina kasutasin juhust ja ronisin kivi otsas.
Aitäh!
Juhtus nii, et ühel kaunil hiliskevadisel reedel langes otsus kõik kohustused nurka visata ja vahelduseks üks korralik geopäev teha. Teineteisest sõltumatult olime mõlemad vaadanud Muhumaad ja mõelnud, et "teoreetiliselt ju jõuaks". Nii pidigi saama: põrutasime õhtul loojangukiirtele järele Nedrema puisniidule, lõime laagri püsti ja nautisime väljateenitud puhkehetke.
Laupäeval saime lausa keskpäeva paiku liikvele ja et põhieesmärk eeldas praamisõitu, võtsime esialgu mandrilt ainult otse teele jäävad aarded. Käesolevast sai tuuri esimene otsing. Roheline kraam oli alles kasvujärgus ja nii ei tulnudki kaua uurida, kui kahtlane formatsioon silma hakkas. Rudolf käis ikka kivi peal ka ära. Aitäh peitmast-näitamast!
See oli üks tore otsimine. Kõigepealt leidsime kohale jõudes kivi otsast kolm suurt onu ja ühe tädi. Neil oli kivi üle väga hea meel - kilkasid kõik rõõmsalt. Siis tekkis neil suur entusiasm meid kivi otsa upitada - Andreas läks kohe mitme mehe abil lupsti üles ja mina kasutasin "redeli" abi. Kohustuslikud pildid ja see seltskond lahkus kusagile omi asju ajama - aga enne seda aitasid džentelmenide kombel kõik jälle kenasti kindlale pinnale tagasi. Isegi minu :) No ja seejärel oli juba lava vaba aarde otsimiseks , mis tuli ka päris kenasti lagedale - Andreas sai selle au endale - karp peidukast välja sikutada. Igatahes oli meeleolukas üritus. Aitähh.
Siin skooris puhtalt Sten :) Mina olin lihtsalt statisti rollis...
Möödaminnes panime nime kirja. Tänud peitjale kivi näitamast. EVEJ.
Mis eelmine kord jäi leidmata siis nüüd tegime vigade paranduse. Oli teine tõesti hästi varjatud ning kindlalt paigas. Tänud
Eelmine kord läks juba hämaraks ning siis ikka raske. Seekord oli täpsed koordinaadid teada ning siis tuli leid ruttu. Maskeering / ühtesulavus oli väga hea ning tekkis mõte, kas üldse on mõtet seda kontrollida.
Tundub, et on teine ära auranud. Vaevalt, et selles nüüd süüdi kevadine päike, aga küll inimtegevuse tagajärjel. Palun aarde olemasolu varem leidnutel üle kontrollida.
Vaatasime pikalt ringi, aga ei leidnud. Siis küsisime mõne varasema leidja käest, aga ikka ei suutnud leida. Kivist eemal on ka võsa niidetud ning maha jäetud. Maapind hakkab külmuma. Lõpuks sai pimedas siiber ning tulime ära.
Saaremaale sõit algas Hiiekivi juures mitteleiuga. Kaua ei viitsinud ostida, sest praamilesõit oli ootamas.
Rajad jooksid ümber kivi, aga pidime paar tiiru tegema enne kui vajalikku märkasime. Tänud
Teel Saaremaale, 3/3. Udu oli korralik, paks.
Täitsa julged oleme :) kõikse pere sai kivi peal ära käidud :) leitud, logitud :)
See koht meenutas mulle vanaema kodukoha lähedal olevat "Vardemäge" - need mäed tekkisid sellest kui nõukaajal vanad kiviaiad kõik kokku lükati, et kolhoosimaadele ruumi teha. Kujutan juba elavalt ette kuidas seda aaret Maku otsis :D. Mina neid elukaid ei karda, sest ma olen lapsepõlve veetnud kohas, kus suvel võis rästikuid pea iga päev kohata, seekord aaret otsides neid ei näinud, küll aga nägin aaret :). Tänud!
Väga uhke kivi ja veel uhkem georada ümber kivi :) Aarde leidmine tuli kiirelt. Tänud peitjale! Jälle üks huvitav koht nähtud:)
Praamini oli 7 lisaminutit, selle jooksul sain valmis ja tagasi teele. Rahn oli lahe, ta võiks veidi vähem võsas ja ülepeaheinas olla. Aitäh näitamast!
Kartsin rästikuid ja lähenesin ikka väga ettevaatlikult. Õnneks oli Jaak julgem ja leidis aarde päris kiirelt üles. Karp oli niiske seest, seega kuivatasime ja tuulutasime seda natuke ja panime heas korras tagasi. V:kala J: helkuri Tänud!
Aasta tagasi sai seda aaret otsitud ja mälupildis on sellest ajast korralik võsa kivi ümber. Nüüd on võsa maha raiutud ja leidmine oli väga lihtne.
Tegime poolteist ringi ümber kivi enne kui aarde leidsime. Rahn ise on võimas, olime siin esimest korda, seega imetlesime teda tükk aega ja tegime piltigi. Täname tutvustamast.
Kartsin hullemat aga leid tuli üsna lihtsalt. Tänud peitjale.
Kui mina autost välja sain, Oli Irisel juba asi logitud. Aare korras. Tänud!
Kunagi olin seda üritanud, aga loobunud. Seekord väga kaua ei läinudki enne kui karbi kätte sain. Aitäh peitjale.
Kivimüraka ümbrus on võsast puhastatud aga aaret me, vaatamata kaasatud lisajõule, jällegi ei leidnud.
Seda kivikest sai ikka igast küljest vaadeldud. Veidi enne meid oli läbi viidud väga põhjalik kivi vahetu ümbruse pinnase uuring – tundus, et kõik väiksemad kivid on oma asukohta muutnud, georajad olid päris tugevalt sisse tallatud, pehmem pinnas oli ka millegagi songitud, aga üllatuslikult polnud logiraamatus väga värskeid sissekandeid. EVEJ.
Viskasin pilgu peale, aare lõdiseb oma pesas, seal kus ta olema peab:) Tõsi, lumega võib tema leidmine olla raskendatud.
Kui aarde omanik oleks äkki nii lahke ja veenduks, et viimased mitteleidjad otsisid valest kohast siis tuleksin siia uuesti otsima. Tänud.
Otsisime tükk aega kivi ümbert ja kivi pealtki. Ei leidnud. Võib-olla lumega ei olegi leitav.
Otsisime, püüdsime vaadelda, otsisime veel, enam ei tahtnud vaadelda, kuna see ei viinud meid kuhugi. Tuhnimine ja kivide keerutamine ka meid tulemusele lähemale ei viinud või vähemalt me ei tea, kui lähedal me leiule olla võisime. Tegime mitu uhket tiiru kivile peale, lugesime logisid ja vangutasime päid. Enne, kui Mart kivi tükkideks võtma hakkaks pidasime targemaks lahkuda, et kunagi naasta.
Tiirutasin ümber suure kivi, piilusin suuremate ja väiksemate vahele, seekord silma ei jäänud.
Leitud. Tore, et ei pea sinna võssa rohkem sukelduma. EVEJ
Ma ei osanud seal midagi teha ega otsida. Tiirutasin ümber kivi ja läbi võsa mitu ringi ja olin õnnelik kui Carolys lõpuks aarde leidis.
Vihje tekitas segadust. Tagantjärgi, eks see õige ikka oli. Aaret ikka andis otsida. Järgmistele jäi ka veel põldmarju. EVEJ Aitäh!
Õnneks vihje võttis kõvasti otsimisvõimalusi vähemaks…
Kivi oli rohelusse mattunud ja tuli ka endal sinna sukelduda. Algul vaatasin päris nõutult ringi, kuid siis märkasin mingi nurga alt pisikest karbi serva. Tänud.
Täitsa kobe kivijurakas seal võsavahel. Sain mõne minutiga karbile küüned taha. Usse ei näinud. Tänud!
Praegusel aasatajal oli isegi kivi enda leidmisega raskusi. Nii võssa on asi kasvanud võrreldes kevadiste piltidega. Otsimisega läks aga niipalju aega, et vahepeal tekkis juba tunne, et oleme mingi vale kiv juures sest vihjes mainitud kiviaeda ei näinud kah kusagil. Peale veendumist, et oleme õige kivi juures ja otsime isegi õigest kohast siis sai lihtsalt sügavamalt vaatama hakatud ja siis tops ka lõpuks välja tuli.
Siin läks ikka päris kaua aega ja lõpuks pidi isegi kõne tegema. Seda rästikuteemat lugesin alles autos kui ma juba tagasi olin. Enne olin ma enamvähem paljajalu seal ümber kivi ringe teinud ja kivi otsa ka veel roninud. Aitäh.
Poisid said ronida, meie otsida - kõigile midagi. Tänan aarde eest!
On ikka müraks. Aastakümneid tagasi seal ka käidud, kuid oligi ununenud. Kui võsa maha võtta saaks ilusa turistimagneti, kuid siis oleks raskem aaret peita. Kuna selg valutas kivile seekord tantsima ei läinud. Georada oli sõbraks jaleid tuli kergelt. Tänud huvitava rahnu juurde kutsumast.
Oli see vast kivi! Ronisime otsa ka pärast aardeleidu ning tantsisime. :) Aitäh juhatamast!
Ega see nüüd minu poolt päris aus leidmine ei olnud...tiirlesin autoga ühelt ja teiselt poolt, kepslesin katusel ja kapotil ning laususin ussisõnu eemalt. No ei suuda mina jälestusest üle saada, kui roomajad mängus. Kaaslane aga nautis vähemalt nelja eest ja kolas minu arust kõik urud läbi. Aitüma!
Seda kivi vaadates ja neid georadu silmitsedes tekkis tunne , et siin on seitse kuradit ümber kivi mingit oma salariitust teinud. Lõhna järgi kõige värskemat rada mööda liikudes jõudsin ohutult karbini :P ja punusin peale logimist autosse, enne kui need kuradikesed oma väänlevate sõpradega tagasi tulevad. Tänud peitjale!
Imestasin neid varasemaid logisid lugedes, et no kuidas siis ei leia selisest kohast. A kui võssi nägime, hakkasime aru saama küll. Eelmised leidjad olid muidugi ka supermaskeeringu teinud, täitsa jupp aega andis tuhnida. Peitjat täname ikka!
Pool päevast sai meres logeletud ja õhtu eel lääne poole seiklema,äikesejahile.. Seda rada jõudsime aarde lähedusse,seega tuli peatus teha ja natuke kiviga tutvuda:) Tänud kohta tutvustamast!
Tõesti, õnneks viis georada otse peidukohani. Poleks olnud nii palju aega, et kõiki võimalikke läbi otsida. Ja loomulikult ei näinud mina ka ühtegi ussi. Ma oleks reageerinud sellele vist ka teisiti kui ülejäänud - oleksin tormanud autosse fotokat tooma. Tänud näitamast.
Läks suht lihtsalt, kuigi võsa ja peidukate rohkust ning maohirmu arvestades oleks võind ka leidmata jääda... :P. Aitähh!
Kaks "ussisõpra" ei julgenud autost kaugemale tulla, kolmas ronis kivi otsa. Sukeldusin siis ise georajale, mis viis otse karbini. Ühtki siugi polnud liikvel ja leid oli märksa lihtsam kui logide põhjal peljatud, aitäh!
Kuna suitsiidimõtteid mul peas polnud, jäid maanteest põhja pool olevad kruusateeaarded järgmist korda ootama ning vurasin otse mööda maanteed, nii jäigi see aare tee peale ette. Usse ei näinud ning aare sai kähku leitud. Kivi on uhke. Aitäh!
Perioodil 6-9 juulini leidsime 26 aaret Muhumaalt, Virtsust, Kesselaiult, Viirelaiult, Kõinastult ja Tallinn-Virtsu maanteelt. Suured tänud kõikide aarete peitjatele!
Leidsime kiiresti. GC out
Miks, miks ometi oli Vanapaganal põll ja põllepael? Geomeeskonna naispoolel läks siin otsimisega nii kaua, et gk juba parastavalt "noh olete roostes või" küsima pidi. Eks oli ju viimasest geotripist päris mitu head aega möödas ka. Ps. Kas teie teadsite, et Euroopa 150-st rändrahnust tervelt 120 asuvad Eestis? Mina ei teadnud.
Tuttav koht juba eelmisest sajandist. Siis oli kivi ümber minu mäletamistmööda muru. Nüüd on ümbrus metsa kasvamas. Kontrastid. Tänud aarde eest!
Pean tunnistama, et 25 tantsupaarist lugedes ootasin märgatavalt suuremat kivi, aga ilmselt oli tegu 25 väga armunud paariga, et nad kõik sinna kivile koos lõkkega ära mahtusid ja tantsida ka veel said. Kivi otsa ronis meist ainult üks, üks teine valis nänni ja üks kolmas istus kõrval kivil nagu konnake. Esimene kord vist juhtus minuga ka see, et geomaantee juhatas täiesti valedele jälgedele. Aardest tuli kaasa mobiiliripats ning kõige väiksema hinges ka hõbedane sätendav pallike, mis kahjuks küll maha ununes. Kes selle sealt nüüd kunagi kaasa võtab, siis teab, kui tagaigatsetud ja hinnalise aarde ta endale saanud on. Mobiiliripatsi asemele jätsime kujukesi. Suisa kaks, sest see pallike pidi ju ka meiega tulema. Nüüd jääb jõulupuu puhta paljaks.. Suur tänu peitjale uhke kivi juurde juhatamast ja sügisesed otsijad võtku pähklitangid kaasa.
Aega läks oma 2 minutit. Madusid ei märganud. Georajad võimsad. Jätsime geomündi. Tänud!
Pika saarte ringreisi lõpetuseks valisime ka ühe mandril asuva aarde. Kivi on muidugi muljetavaldav, kuid selliseid oleme varemgi näinud. Millegipärast ei erine kivid teineteisest kuigivõrd. Muidugi võivad oponendid rõhutada kivide mõõtmeid ja kuju, kuid oma olemuselt on nad siiski üsna külmad ning tuimad tükid. Kuna logide lugemisega me end ei vaevanud, siis ei osanud ka usse karta. Nähtavasti ei oleks selle teadmisega mõni isegi põõsastesse roninud. Täna aga astusime mööda geomaanteed täpselt nulli, kus loetud sekunditega leidsime ka aarde. Siit viis tee koju oma voodisse magama ja diivanilohukesse puhkama.
Aega läks oma 2 minutit. Madusid ei märganud. Georajad võimsad. Jätsime geomündi. Tänud!
Kena pruun silt tähistab kivi, millest korduvalt teadmatut mööda vuratud. Seekord siis sissepõige. Ilus suur lame kivilahmakas, aga võsa niimoodi ümber, et ei näe ega saa ligigi. Samas varjab muidugi edukalt otsimistegevust. Aare varjas end ka meie eest nii kiivalt ja kaua, et ma jõudsin juba mossitama hakata. Nälg ja väss tulid koos peale, ving ja kiun järgnesid. Istusin maha, lugesin logisid ja ega ei tahtnud peale ussipiltide eriti kive rohkem torkidagi. Õnneks leidis ussisoo esindaja seepeale aarde üsna vilunud geopeituri tehnikaga üles. Respekt. Minust oleks see vist sinna jäänud, s.t. mina oleks sinna veel pikaks jäänud. Maa-amet ja GPS näitasid mõlemad aardest 0-1 meetrit e. koordinaat minu jaoks väga täpne, kui kellelgi sellest kasu on.
Aitäh aarde eest kohas, kuhu muidu ei oleks sisse pööranud. Aare korras, EVEJ.
Vägev kivi, sai ka otsa ronitud ja sealti aaret otsitud. Kuna kiviaeda ei olnud lubatud näppida, siis jäi aare leidmata.
Eemalt tundus, et kivi lähedale ei saagi, põõsad ja rohi ees. Lähemalt vaadates avanesid korralikud georajad mis viisid ka vajaliku kohani. Tänud peitjale!
Õnneks ussikesi ei kohanud. Kivi oli võimas. Tänud peitjale!
Mis kehvasti, see uuesti. Seekord tuli leid kergelt. Nagu esimesel kohtumisel kiviga, oli ilmataat jälle meie poolel - külm ja tuuline, st roomajad soojendasid varbaid kuskil madude kamina ees.
Kuumus tappis ja õnneks saan süüdistada selles mitte leidu. Ei viitsinud seal väga kaua kive ümber laduda, nagu näha oli, siis seda on seal ikka metsikult tehtud. Kusagil varem pole nii palju geokuhjasid näinud :) Eks kunagi tagasi, loodetavasti sellisel aastaajal kui roheline on eest läinud.
Aare täitsa olemas ja tervise juures. Väga lihtne ei olnud, kuid tervet päeva ka ei läinud. Võtsime geomündi ja rännuputuka kaasa. Aitäh!
Nulli ümbruses kõik raskusastmele vastavad kohad läbi uuritud, aga aardest ei kippu ega kõppu. Kas kadund või siis raskusaste tugevalt alahinnatud.
Ilm oli igati sobiv - veidi tibutas ja maod käisid vihmavarjudega ringi, kivi juures ühtki ei kohanud. Aare oli ka ilmselt vihmavarju läinud, aga me tuleme tagasi.
Küll see tuli vaevaliselt, aga tuli. Jäime vahele ja ussi nägime ka. GC - IN Tervitused tiimile Hõbesaba ja tänud peitjale.
Teise katsega õnnestus ja seda ka tänu sellele, et sattusime olema õigel ajal, õiges kohas :)
Sel poisil on ka kombeks karp mitu aega enne avaldamist põõsasse visata. Seda "peitvat" võsa ei ole seal enam jupp aega ja pole teab mis mugav naabertalu akende all kolada.
Ilus suur kivi. Aga aare ei tahtnud kuidagi näppu hakata. Küll aga nägime elusaid rõngasmoodustusi kivide vahel. Otsustasime, et lõpetame ja sõidame minema. Kui juba autos olime, siis mõtlesime, et soojal ajal niikuinii ei riski siia tagasi tulla, siis kui need rõngasmoodustised erksad on. Lugesime logisid ja seejärel sammusime täpselt sinna kohta, kus olime juba mitu korda olnud ja võtsime aarde välja. Aitäh peitjale! EVEJ
Lugedes eelmisi logisid, hakkas kahtlus tekkima, kas ikka leian selle aarde. Kuid õnneks oli mul Maria kaasas ja tema naiselik vaist aitas selle aarde üles leida.
Nii ma siis jälle seda "kivi" aaret ründasin. Mõtetes olin pikkade kalamehesaabastega, käes pikad-paksud kummikindad, igaks juhus veel seljas astronaudi skafander, et kohtumine "elukatega" oleks minule sobilik kuid tegelikkus oli midagi muud... Jalatsiteks tavalised kingad, jalas teksad ning käed paljad. Mitte ei meeldinud seal seda aaret otsida, sest iga rohukõrre liikumine või oma kõhu korin tundus mulle, et kohe kohtan "elukat". Lõpuks sai ka aare leitud, kuigi olin kindel, et aare on kaotsi läinud, sest minu jaoks loogilisem koht oli tühi. Väga hea maskeering oli aardel. Tänud aarde eest ja veel parem meel on mul selle üle, et neid "elukaid" siin enam kohtama ei pea :) Eelmine aasta suutsin "elukavabalt" hakkama saada ehk siis aastaga ei kohanud ühtegi, see aasta ei tõota head kui kohe esimeste soojadega meie teed ristuvad :S
Peale hommikust kohtumist Madisega hakkasin juba koordinaatide täpsuses kahtlema, aga kui Pilditibi ütleb et nullis, siis OK:) Ja jaanituled hakkasid teispool maanteed siis toimuma, kui need siinpool maanteed lõppesid... ma isegi mäletan:)
Tegelikult plaanisime Haapsalu poole otsima minna, ilus ilm ju, aga enne otsustasin arvutist kontrollida kas miskit aaretes muutunud jms. Avastasin uue ja päris kodu lähedal. Sellisel juhul ei pea pikalt mõtlema, aga lõunasöögi otsustasime ikka enne ära teha ja sinna see teine koht läkski. Jõudsime kohale kui nr 2 auto poole siirdus. Lasime tal ilusasti lõpuni toimetada ja siis objektile. Natuke otsimist ja kokkuvõttes auhinnaline 3-s koht leidjate rivis. Kell oli 13.50. EV J kamee
See aare tõmbas Haapsalu asemel Virtsu poole. Jõudsin kohale, tegin tiiru ümber kivi, otsisin, ronisin kivi otsa, otsisin, otsisin.. Paganama hea maskeering on sellel aardel ikka. Minu GPS näitas mulle aarde juures 6 meetrit eemale. Kodus maa-ameti kaarti vaadates on null siiski õiges kohas. Tänan siia juhatamast. FTF kell 11:18.