Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Saaremaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare on seotud II Maailmasõjas lahinguid löönud Kübassaare patareidega. Täpsem informatsioon saadaval aardes. Kes soovib, võib lugeda peatükke Juri Vinogradovi raamatust "Mürskudest küntud saarte kroonika" (vt lisatud linki).
Vihje: alguses ülalt teise platvormi all, lõpus betoon
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: https://drive.google.com/file/d/0B3InkuehzarSMTlVR0pfNGMyTUk/edit?usp=sharing
Aarde sildid: soovitan (7), militaarobjekt (2), ilus_vaade (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC51VCA
Logiteadete statistika: 64 (90,1%) 7 1 0 0 0 0 Kokku: 72
Väga mõnus multi. Ladus, kõik kohad aga põnevad. Kindlasti selline, mida soovitada.
Punktid olid kõik põnevates kohtades. Ja see lillemeri, vapustav Tänud
Ilm oli täna hall ja unine, aga peale hommikusööki ajasime end ikka õue. Loksusime mööda aukliku teed esimese punkti lähedusse ja liikusime mööda oletatavat rada torni poole. Kohe üles ronides jäi üks detail silma, kuid selle küljest õnnestus leida vaid pool koordinaatidest. Poleerisime veel natuke torni, aga midagi muud leida ei õnnestunud. Laskusime sellest õõtsuvast tornist alla tagasi ja üritasime leitud koordinaadi-jupiga miskit teha. Saime mingi sirge kaardile ja natuke seda uurides leidsime potentsiaalse koha, kuhu edasi uudistama minna.
Teepeal vaatasime üle ka kõik ettejäävad betoondetailid, kuid aardekarpi ei leidnud. Loendamised ja arvutused tehtud, saime uue koha, kuhu otsima suundusime. Tuhnisime paksus lehekihis mitmes erinevas kohas, kuni lõpuks enam-vähem koordinaatidelt karp välja tuligi. Kuna tänapäeval on lumi pigem harv nähtus, siis peaks ütlema, et mitte lumega leitamatu vaid sügislehtedega leitamatu. Aarde endaga oli kõik väga heas korras. Aitäh peitjale!
Aardele lähenedes oli teada, et ma ei saa mitte kohe sinna torni infot otsima minna, vaid tuleb paar kiiret tööasja korda ajada. Anna siis mõtles, et läheb proovib ise. Prooviski, jõudis poole torni peale ja natuke edasigi, aga lõpuni välja mitte. Torn pidi koledasti kõigutama. Kui sain ise vajalikud toimetused tehtud, läksin ise turnima ja kaema. Mind ei kõigutanud see ühti. Ilmselt oli see siis ka tuulevaikne hetk :)
Teises punktis nägime tükk aega kurja vaeva, et õige info välja lugeda. Trükkisime isegi kogu teksti ringi, nii oli kergem vajalikku kokku saada. Saimegi esimese korraga õige tulemuse ja loa topsi otsima minna. Juhindudes vihjest ja õigest punktist tuli aardetops meie jaoks kiirelt välja. Täname aarde eest!
Sellel poolsaarel käisin oma geokarjääri alguses. Siis ei osanud kaarti kasutada ja otsisin vaid tigedat sääske. Teine kord sattusin siia Siil udus orienteeriumismängu ajal, kui Janar just vaatetornis kõõlus. Aga meil ei olnud aega temaga koos otsida ja seetõttu jäi jälle leidmata. Nüüdki seisin keset Tornimäed ja nuputasin, kas sõita Bukotkini juurde või pigem kohe Laimjala poole. Kindlasti kahetsen, kui ei lähe, mõtlesin ja nii saigi see teekond seekord ette võetud.
Kohapeal ohverdas tornis end Johanna. Mul hakkas keps ikka ühel hetkel täiega värisema. Teises punktis lugesime ja arvutasime Enega võidu. Saime tulemuse, mis täiesti ebaloogiline tundus. Sõitsime mere äärde pead jahutama ja levi otsima, kuid targemaks ei saanud tuhkagi. Siis ütlesin Svenile, et viskame kirvega. Ja siis viskasimegi. Meid oli ju kuus ja seega kuus kirvest ka, kus see aare saigi pääseda. Silma jäi ta õnneks just mulle, seega sain suurt leiurõõmu nautida. Aitäh aarde eest!
Puugid-puugid-puugid! Siin poolsaarel kohe eriti agarad. Esimene ja teine punkt tulid kiiresti, kolmanda jaoks saime kõik vajalikud asjad ka üles loetletud, aga esimeses arvutuses jäi üks tehe tegemata. Kui veast aru saime, oli ka aare kohe käes. Aitäh!
Esimene punkt leitud. Lahe täismetall torn. Polegi sellist näinud veel. Teine punkt sai ka leitud ja arvutused tehtud. Lõpp aga tundus ebaloogiline. Käisin ikkagi igaks juhuks vaatamas, kuid umbes 400m punktini sai 2.5 maastik otsa. Käisin veel mõnes enam-vähem loogilises kohas, arvutasin uuesti ja uuesti, kuid tulemus oli ikka sama. Peas vasardas juba "Mitteleid, mitteleid". Pimedus oli juba peaaegu kohal ja hakkasin auto poole jalutama. Viimase õlekõrrena otsustasin kirvega gps-i kallal käia. Ja sain asukoha mis sobis nii vihje kui logidega, enam-vähem aimasin ka mille juures ta olla võiks. Kuid nüüd oli juba pilkane pimedus. Jätaks järgmiseks korraks? Kuid siis jääb Saaremaa georetke viimaseks logiks mitteleid. Ei, nii ei saa. Autost taskulamp ja tuld. Kohapeal veidi otsimist ja käes ta oligi. Ja niimoodi saigi seekordne georetk Saaremaal väärika punkti: #Torn, #Militaarobjekt, #Taskulambiga.
Torni leidsime kergelt mööda rada minnes. Seal sai nautida vaadet ja ilusat ilma. Koordinaatide leidmine ei tekitanud probleemi. Jõudsime järgmisesse punkti, loendasime ja arvutasime. No ei leidnud meie viga. Proovisime ka kirvetada aga ei midagi. Muide minuga on hea metsas käia. Saime teada, et lisaks sääskedele ja parmudele korjan ma ka edukalt puugid enda peale. Kolm pisikest sai ära korjatud. Eks kunagi saab tagasi tuldud.
Oh, kui hea meel mul on, et see rattaretk oma teekonna siia joonistas ja mina sain taas teekonnal väikse kõrvalpõike teha ja avastada hulga põnevaid kohti, mis mul muidu nägemata oleks jäänud. Väga äge oli! Aitäh!
Algus oli väga lubav, teise punkti pääsemise info leidsin suht hetkega. Torni ehitusega tegelesid selle rajajad ilmselgelt elus esimest korda... Edasi läks pisut keerulisemalt, kuna levi ei olnud ja eelnevalt oli ununenud off-line kaart alla laadida. Vahepeal käisime otsisime Tigeda Sääse üles ja siirdusime poolsaare tippu majakale pilku peale viskama. See osutus väga mõistlikuks vahepalaks, mis tõi ka levi ja aitas teise punkti edukalt üles leida. Lugesime siis mitu korda vajalikku kokku ja tegime pildid ka. Arvutamisel aga ei tahtnud kuidagi loogiline tulemus tulla. Lõpuks peale uskumatu koha kontrollimist otsustasin kirve välja tirida. Sellega vehkimine tõi ka loogilisest kohas leiu. Tänan.
Tagantjärgi mõeldes oli viga siiski loendamises... ja tuli välja, et GP minu 700. aare - väike juubel :D
Võtsime seekord oma heintaimede seemnete kogumise reisi eesmärgiks Saaremaal "allapoole" jäävad poolsaared. Tore,et neile ka aardeid on peidetud, nii oli eesmärke lausa mitu ja sai kasuliku meeldivaga ühendada... kuigi nii seemned kui aarded on mõlemad kasulikud ja meeldivad:) Igatahes saime seda aaret otsides kohe palju uut infot ja väga huvitav oli ringi turnida. Aitäh! Seemneid leiame loodetavasti järgmisest peatuspunktist:)
Leitud kerge õhtuse rattatripi käigus, väga meeldis, kõik punktid. Olime siinkandis varem ka käinud, kuid nendest kohtadest ei teadnud midagi :) Täname peitjat!
Hommikul sain sõidueksami läbitud. Mis muud moodi seda ikka tähistada kui mitte geotuuriga. Kutsusin Arvi ka väiksele tiirule, aga ta ei võtnud vedu. Viskasin kola kokku, telk ja magamiskott peale ning gaasi. Kui jõudsin Virtsu, siis Arvi helistas, et tuleb järgi. Sain selle ja sääse aarde leitud ning Väina tammil saime kokku, et edasi koos sõita. Huvitav aare, vaevalt siia Saaremaa nurka ilma geopeituseta sattunud oleksin. Kõik punktid meeldisid. Praamil olin logisid lugenud, et teises punktis on levi tõttu probleeme olnud. Tegin siis screenshoti kirjeldusest, et mitte sama reha otsa astuda.
Olime jõudnud eelmise päeva õhtuks selle aarde lähistele ja vaatasime ringi, kus saaks ööbima jääda. Ja avastasime toreda tühja laagriplatsi. Siin oli kõik olemas - varjualune koos köögiga, lõkkekohad, lipumastid, tualetid, kaev (sellest küll vett me kätte ei saanud)jms. Lõime oma laagri püsti. Varjualusest leidsime külalisteraamatu, mille esilehele oli kirjutatud - Kübassaare Looduslaager, Tornimäe Põhikool 2010.
Hommikul otsisime aaret. Aitäh väga toreda aarde eest väga omapärases metsas! EVEJ
Objektid, mille juurde see aare juhatab, tulid mulle täieliku üllatusena. Alguses sain kiirelt tänu küllalt konkreetsele kirjeldusele. Üle puude paistis meri ja meres ahvatlevalt palju laidusid, kuhu saaks kiusu pärast ühe märja multiaarde rajada :P Teises punktis läks palju kauem. Mitte midagi ei mõistnud. Peamiselt selle pärast, et gepsu valesti sisestatud koordinaadid juhtisid pigem lõpp-punkti kui sinna, kust andmeid peaks koguma :o) Peaaegu oleks kogemata niisama logi kirja saanud. Aga aitäh üllatuse eest peitjale ja mõtle siis ikka nende lääne poole jäävate laidude peale... ükskõik kas peitmise pärast või kiusu pärast, onju!
Siia saare nurka on niikuinii jäänud tükike mu südant. Nii polnud kahtlustki, et seekordne saare ring ikka Kübassaare kaudu käib. Esimese punkti kohta oli mul mingi aimdus. Kas unes või ilmsi olen sel lagendikul juba viibinud. Täna oli siin imeilus. Ja kui leebe on see torn võrreldes Vormsi omadega. Kus mõned nädalad tagasi lumetormiga käidud sai. Bukotkinil pole varem külas käinud. Tänud kutsumast ja kohta tutvustamast!
Esimese punkti saime kiirelt kätte ja samas jooksid meile sülle ka Jutsid oma Siilikesi korjates. Järgmises kohas, aga avastasime lugedes, et siinkandis puuduvad inimõigused (internet). Hüppasin ja kargasin mööda metsa ringi ja ei mingit tulemust. Lõpuks jäädvustasime info pildina ja sõitsime autoga mere äärde. Siin saime ka hakata küsimustele vastma. Muidugi sai loetud mitu korda valesti ja lõpuks siis ka õigesti. Tagasi minnes, avastasin, et olime enne proovinud ühes kohas kirvest loopida, aga olime natuke lohakad ja koht kuhu me ei vaadanud osutus just peidukohaks. Tänud perenaisele mõnusa multi eest.
Natuke loendamist ning nuputamist ja siis oli edasine juba lihtne, tänud juhatamast.
Kolmekes me loendasime ja kolm erinevat vastust ka leidsime, Lõpuks jõudsime kuldsele keskteele ja saime ka logitud.
Saaremaa sellesse nurka ei olnud enne sattunudki. Lugesin eelnevalt ka kirjeldusse lisatud lingilt vanade aegade sündmusete kulgu sealkandis. Seega oli veelgi huvitavan seda kohta ja sealset loodust oma silmaga näha. Mingipärast olin arvanud, et sinna läheb kehv teeke, ei midagi sellist, täitsa korralik tee oli. Esimene punkt oli huvitav. GP käigus olen sattunud erinevaid torne uurima. See oli veidi teistmoodi. Huvitav, mis ta funktsioon kunagi oli? Andmed sain kätte ja sõit läks teise punkti. Üllatuslik koht oli, metssead olid seal hiljuti tõsise künnitöö läbiviinud. Lähedusest metsast kostis ka vahetevahel mingeid kahtlasi helisid. Loomad on liikvel. Teises punktis sai andmete loendus tõsiselt läbi viidud, kuid matemaatika tundi peaks uuesti minema. Lõpuks sai aare leitud. Tänan peitjat kohta tutvustamast.
Olime rahulikult sõitmas aardeni, kui korraga jooksid hobused teele. Ei osanud muud teha kui auto seisma jätta. Hiljem öeldi meile, et oleks võinud signaali anda. Ju nad jooksid kuskil vales kohas sest naine, kes neid karjatas, hingeldas hirmsasti. Õnneks muid vahejuhtumeid ei esinenud ning leid tuli kiirelt kõikides punktides. Tänud peitjale!
Kui see levi vigurdanud poleks siis...
Tänud, meile meeldis!
Nullis leidsime numbrid ruttu, Siis liikudes edasi kadus meil levi ja leidsime end sigade poolt äratuhnitud lagendikul.Leidsime ka mõned nastikud aga konteinerit mitte, Tahtsime juba lööduna lahkuda, aga siis tuli korraks levi ja selgus et pidime teises punktis tegema hoopis miski muud kui sigade järgi tuhnima. Siit edasi tuli juba leid ja logimine. valatud betooni vaatasime ka suures osas üle. Täname
Oi jah, võrreldes eelmise päevaga on vahemaad aarete vahel ikka ulmelised. Paarkend kilomeetrit et ühe aarde juurest teise juurde sõita. Hea, et ma sellist lolli otsust ei teinud, et Saaremaale jalgrattaga tulla. Pigem põletan natukene kütust, muidu oleks negatiivne arv kaloreid mul päeva lõpus ja läbiksin heal juhul 5 aaret.
Kirjelduse järgi tundus huvitav koht ja seega ootasin põnevusega selle aarde külastamist. Torni ronisin kohe hea meelega. Senimaani olid kõik tornid olnud külalistele keelatud. Üleval oli täitsa kõhe kui tugev tuul puhus. Esimestel minutitel oli see mõnus tunne, kõditavad ärevus sipelgad kõhus, kui platvormide juures seista. Otsisin ma seal umbes 15 minutit. Kohe mittemidagi ei leidnud. Vaatasin 4 ülemist platvormi väga põhjalikult läbi. Olin kas pime, tundetute sõrmedega või on kuidagimoodi vahepunkt plehku pannud. Täiesti käega ma aga ei löönud. Mul millegi tõttu puudus mobiili levi kui ka interneti levi, et teist punkti ei andnud googeldada ka aga otsustasin natukene ringi vaadata. Peagi olin kindel, et suund õige. Vahepeal sain proovida autoga limbot teha - õnnestunult. Vahepeal viskasin kirvest ja siis üks hetk olingi drive-in järgmises punktis. Arvutused tegin esimese korraga õigesti ja jalutuskäigu järel oli nime logiraamatus. Kohe veel ei lahkunud vaid uudistasin natukene militaarehitisi. Aitäh siia juhatamast!
See sai minu 1800. leiuks
aega läks. levi ei olnud. akud said ka otsa. nii siis pidi kasutama autot akude laadimiseks ja levi otsimiseks. aga leitud. ja kuigi ajas vahepeal närvi, oli tegelikult ikka ütlemata tore. ja jälle: hea, et veel sääski väljas polnud.
Kui esimesel korral käisin kirveheite võistlustel, siis seekord toimus täpsuslaskmine, esimene lask soojenduseks lähedale ja teine pihtas- põhjas... Algul pelgasin pisut seda arvutslikku osa, kuid see osutus lihtsamaks, kui arvata oskasin.. pisut tähelepanelikum võiks küll olla, sest üks number tundus ulmeliselt suur olevat ja vale oligi.. koheselt sai viga ka parandatud, ning pea-aegu, et ka aardele pihta lastud ;)
Ei osanudki arvata, et nii palju seda betooni sinna kokku kogutud on!
Sinna oli isegi autoga igav sõita. Mõelda vaid, et ma olen kaalunud sinna ka rattaga minna. Kõik läks suhteliselt lihtsalt. Aitäh näitamast!
Natukene õel see aare. Samas oleks ilmselt eelnev kodutöö lahenduse kiiremini koju toonud. Külastamist vääriv koht.
Arvutused tulid üsna kiiresti. Tänud näitamast!
GP 1550 / GC 1794
Saaremaa geo 14/89. No ei leidnud me seda kergelt. Käisime vahepeal sääski uudistamas ja tulime tagasi, väikese vihje abil sai ikka leitud. Muidugi peab harjutama ka lugemisoskust. Pärast teist punkti käisime kogemata peaaegu õiges kohas, enne kui lahenduseni jõudsime.
Hakkasin tornist juba alla tulema, kui tops näppu jäi. Arvutustega sai ka valutult hakkama ja aarde leidis Ete. Tegime ka vahetust. Tänud!
Siin tegin ma kõik nii, nagu pidi. Ronisin, mis siis, et tuul puhus ja kell oli ammu üheksa läbi. Seejärel matkasin pimeduses Robin Hoodi metsades - taskulambid on ju nõrkadele, pealegi plaanisin täna õhtul ronimisega piirduda. No ja kui juba kiri leitud, siis kirusin Levia arvutamislembust, sest kirjutusvahendi jupp küll pikutas taskus, aga kohta, mida määrida, ju polnud. "Loll pea on ihule nuhtluseks, " armastas mu prantsuse keele õpetaja ütelda. Õnneks selleks õhtuks olid lollused otsas ja esimeses tulemis oli aare täitsa olemas. Kena ja korras. Rõõm leida. Jalutasin rõõmsas tujus autoni tagasi ja oleksin peaaegu peale astunud auto alt välja siuglevale maole. Tundus noor rästik olevat. Isegi kiljuda ma ei jõudnud. Tore, et asi kõigest mõlemapoolse ehmatusega lõppes. Aaret soovitan kõigile, iseäranis lahe on siin pimeduses. Mets on põnevaid hääli täis. Aitäh!
Esimeses punktis oli veidi jändamist, ei tahtnud kuidagi õige asi pihku jääda, aga lõpuks siiski õnnestus. Teises punktis suutsin ka midagi ära soperdada, aga loogika aitas välja. Lõpus olid ägedad ehitised :) Aitäh peitjale.
Kuna esimene punkt lubas ronimist ja kõrgustes ukerdamist, mis meile on pisut vastumeelne, siis läksime kohe teise punkti ja kogusime sealt vajalikke andmeid. Lõpp oli kiire ja konteiner korras. Tänud peitjale jälle omapärasesse paika juhatamast.
Väga mõnus multikas. Esimeses punktis ei viitsinud aardekirjeldust lugeda ning silitasin erinevaid paiku. Siis lugesin vajaliku info ära ja sain kohe numbrid kätte. Ka järgmine punkt läks ludinal. Lõpus ikka mõned minutid ukerdasin, enne kui mõnus toekas topsik näppu jäi. Tänud! See jäi päeva viimaseks, kell oli juba seitse ja tekkis soov õhtuseid toiminguid teostama minna.
Eesti Vabariigi 97. aastapäevale pühendatud Saaremaa geotuuri PÄEV 3, LEID nr.5
Meie äpardunud geo-otsinguid pani tähele kohalik geokogukond ning koheselt uuriti: Mis meil viga on?. Muud viga polnud midagi, kui et lisaks eestikeelsete tähtede tundmisele, esineb mõningaid puudusi ka matemaatikas. Seekord oli leid kiire tulema. Kohati näitas gps täpsuseks isegi 1 meeter ja siis kappas jälle rõõmsalt metsa alla omi asju ajama. Täname üksildast, kuid samas põnevat maanurka tutvustamast. EVEJ
... vahepeal puhtaks pestud auto, oli taaskord värvi vahetanud :(
Eesti Vabariigi 97. aastapäevale pühendatud Saaremaa geotuuri PÄEV 1, MITTELEID nr.1
Esimeses punktis läks kiirelt. Arusaamatu, kuidas seda ei ole võimalik leida. Lausa aardekirjelduses ju ära märgitud, kus asub.
Teises punktis valmistas raskusi eestikeelsete tähtede tundmine. Tükk aega raiskasime lõpukoordinaatide merest välja õngitsemisele.
Lõpus.... Kuna nullile lähim betoon asus ca 40 meetri kaugusel, siis.... Kõplasime seni, kuniks hakkas hämarduma.
Mida teha aardega mis on jäänud seni alistamatuks? Aga muidugi kutsuda sõbrad appi ja teha kambakas. Seekord siis võtsime kogu kollektiiviga ette vanemleitnant Bukotkini. Esimesse punkti vaatetorni ronisime kindla kavatsusega see augustis peitu jäänud vihje seekord sealt leida. Pool tundi lõikavas tuules torniuurimist hiljem tuli tunnistada et vähemalt esimeses roundis jäi vanemleitnant Bukotkin jälle peale. Aga egas õiged geopeiturid pole kah papist poisid - kui ausa mänguga ei saa, siis tuleb kirsasäärest kirves välja sikutada ja kirvemeetodiga läheneda. Siirdusime siis otse teise punkti, kuna puhtjuhuslikult me teadsime kus sealtkandi märkimisväärsed inimtegevuse mälestusmärgid asuvad. Kuna kõik olid varem ju seda aaret otsimas käinud, siis keegi ei vaevunud aarde teksti uuesti lugema ning millegipärast arvasime et teisest punktist peaks valmismälutud koordinaadid leidma. Tagantjärgi siililegi selge et me neid sealt ei leidnud. Viimase abinõuna tuli asuda seltsimees vanemleitnandi vastu täägirünnakule, st läksime metsas laiutavat suurtükipatareid läbi kammima. Aega läks mis läks aga aega läks. Ja seis vanemleitnandi kasuks juba 3:0. Lõpuks mingis meeltesegaduses klikkisin lahti aarde seletusteksti ja kohe jõudis kohale ka arusaamine - kui pea ei jaga siis jagavad jalad. St tund metsas müttamist oleks olnud võimalik kokku hoida kui oleks kohe aardekirjeldust lugenud. Aga õige eesti mees ju kodumasinate kasutusjuhendeid ja geoaarete kirjeldusi ei loe, kui see vähegi võimalik :P Nüüd, 10 min hiljem olid arvutused tehtud ja aare leitud. Vanemleitnant sai sohiga pooleks alistatud. Aga kõva mees oli.
PS mu esimene geojuubel - 100. aardeleid (sh ainult GC lehel olevad välismaa aarded ) :)
Tere! Kübassaare on Kuressaarest ikka väga kaugel seega oli plaan aare üles leida ja seda kasvõi vihjetelefoni abil. Tornist ei leidnud midagi tähelepanuväärset. Läksime kirvestega metsa vehkima. Algul olid kirved väga nürjad. Mingil hetkel lülitas Indrek oma pea tööle (mul oli see niisama kaelas kõlkumas) ning see tõi Jackpoti. Õigupoolest poti kujuline see aare oligi. Tänud peitjale.
Kuradi külm ilm. Pire soojema ilmaga tulen tagasi ja hakkan sealt kus täna pooleli. Alustasin tornist (varasemalt siin mõned korrad kooserdatud) aga tuul kurask ajas silmist vee välja ning päike oli nii lolli nurga all, et küll see selle viga oli miks ma ei midagi ei leidnud. Kuna ma tean kus maa sees on selle karulaugumetsa kõige suuremad betoonijurakad siis arvan et kõik laabub... Tänud siiski peitjale. Hästi peitis.
Ei suutnud infot leida platvormi alt. Kuna olin peitjale juba korra helistanud täna, siis ei hakanud rohkem tüütama ja lahkusime mossis nägudega.
No oli see aga seiklus! olin seal kunagi ammu nõuka-ajal käinud, aga suurt ei mäletanud midagi. Läksime mütsiga lööma, mingeid ettevalmistusi ei teinud, lootsin asja kohapeal lahendada. Torni sai mitu raksu ronitud, kuni teise punkti suund välja tuli. "Püha" kivi juures tegime matemaatikat, ja suutsin sellised koordinaadid välja arvestada, et 0-punkt oli metsasalusse sissesõidul olev infotahvel. Tore! Panime vidinal sinna ja küll me arutasime, et kus see betoon on :D Lugesin logisid ja sain aru, et laegas on seal, kus kaaslane enne mõnuga ringi tustis. Läksime hea õnne peale tagasi. Objekt oli suur, aga geopeiturit ei peta! Tänud! Logitud :)
Krdi algaja, ma ütlen! Tean ju, et seal karulauguvõssis ükski sidevahend peale gepsu ei levi, aga kas see tähendab, et tekitaks endale aardekirjelduse? Kas seda kirjeldust ei võiks enne minekut läbi lugeda? Või siis vähemalt hoolega lugeda? Koht ise tuttav just sealt Vinogradovi raamatust - lahe, et peitja viitsis vajalikud leheküljed üles riputada. Esimese punktiga propse polnud, traditsiooniline geopeitus ehk siis läbi võssi kohale ja rada mööda tagasi. A vat teises tulidki need algajatrikid, kuigi mingi kogemus võiks ju juba olla ... Metsa, krt ei leia, lagedamasse kohta, kus levi on, kirjeldust lugema, siis uuesti pea ees võssi. No lase või püssi. Kui siis lõpuks mõistus koju tuli, oli asi muidugi pilditibilikult elegantne ja lihtne - a miks ta siis kohe ei võind olla? Ei, tänud peitjale ja soovitan ka!
Jälle see tuttav, ning kondine tee...surusin hambad kõvasti kokku, et keel vahele ei jääks ning kõik sõnad välja ei pääseks, mis keelele ronisid ja nulli ligidusse jõudsimegi. Kena rada viis mitte nii kena tornini, aga tundus, et kannatab mindki. Kribinal üles, järgmised koordinaadid näppu ja edasi. Nüüd algas geo: läbi looduse-võssi kohale, uued numbrid pihku ja...algas peitus...no ei ole ja ei leia. Peidukaid pea sada, geps on nagu köide pandud vasikas kevadel ja näitab lahedalt 30m siia või sinna. Peale väga suure hulga aja kulumist jäi karp siiski näppu, aga kõplamis jälgede järgi tundus, et seal on nii mõnigi tiba hädas olnud.Aarde eest tänud!
Oi kui vahvad platvormid, paistsid nii kenasti läbi, et võtsid ikka kepsu pisut värisema. Aga vaadet polnud hetkel kodus, sest keegi ( Reix ilmselt ;) ) oli vaate ära vaadanud . Meie olime kavalad, kuna teadsime ,et Levial siin võssis levi põle, siis olime tähtsamad nüansid paberile maalinud ja nii me siis muudkui vudisme ühest punktist teise ja muudkui avastasime enda jaoks ajalugu.Isegi numbritega saime hakkama, st liitmise ja lahutamisega :). Arvan et lõpus oleks Reix ka kirvega hakkama saanud ,sest meie oma jonnivate gpsidega viitsime seal ikka paraja ajaühiku, kuid lõpuks taipasin õigesse kohta vaadata. No miks ma kohe sinna ei vaadanud, kes seda teab, on ju tegelikult peidukas väga loogiline. Igatahes tänu sellele aardele sain mina küll palju targemaks ja müts maha peitja ees, kes sellised kohad teistele välja nopib, mina tänan!
V:GC
Tänu Sjoma tublile eeltööle tuli aarde leid kergelt.
Matk ümber Muhu saare kajakiga - päev 3, aare 15. Tornis leidsin kordinaadid suurema vaevata. Edasi jäin aga hätta, võin vaid ennast süüdistada, kuna ettevalmistus tegemata. Kuna järgnevast kohast edasisi juhiseid ega purki ei leidnud proovisin netti saada. Paraku oli see elisaga siin teostamatu. Käisin uurisin veel kirvega paarteist minti lähedal asuvaid objekte aga siis loobusin. Ongi põhjust siia maanurka tagasi tulla, üks mitteleid selle tuuri käigus võib ju olla ka. Jätkasin kajakkimist finiši ehk Väikese väina tammi suunas. Oli küll plaan teel veel üks öö veeta aga kuna väga head kohta ei leidnud ja selle asemel tegin ühe karastava supluse, mis lõi pildi selgeks nii, et panin entusiasmiga lõpuni. Saabusin tammile, kuhu olin oma auto 3 päeva tagasi jätnud, koos loojuva päikesega. Fantastiline ja meeldejääv retk igatahes, aardeid sai korjatud Saaremaalt, Kõinastult, Kesselaiult, mandrilt, Viirelaiult ja loomulikult Muhu saarelt. Kokku näitas gps 108 km, sellest vast 4 läbisin jalgsi aarete järel käies. See aasta on veel paar väiksemat kajakiprojekti, kuid järgmiseks aastaks on plaan Hiiumaa (nagu näha olen merelähedased siiani võtmata jätnud). Loodame, et teostub! Kui on osalejaid etappidele võib teada anda. ;) See seiklus lõppes siin!
Kuna eeltöö oli eelnevalt tehtud, siis sõprade abiga sai lõpppunkt kiirelt leitud.
Leitud, eeltöö oli Sjomal tehtud ja lõpp-punkt tuli kiirelt. V:Lennuk J:Helkur
Kui nüüd kõik ausalt ära rääkida siis siin olen ma ka varem käinud. Otsisin mis ma otsisin aga esimene punkt jäi leidmata. Usun, et torn sai minust palju puhtamaks :P Edasi proovisin kirvega, seiklesin siin ja seal kuid õiget kohta ei avastanud. Lõpuks hakkas midagi huvitavat silma ja läksin kepiga sorkima :P Edu see mulle ei toonud. Seiklesin veel ja leidsin õige asja kuid tõesti pean minema algklassidesse tagasi ja õppima lugema, mitte ei tulnud see lugemise värk välja... Oma arust sain mingid koordinaadid kätte ja läksin täiesti pärapepusse seda aaret otsima. Sain aru, et täna ei ole minu päev ja lahkusin. Nüüd siis saabusin tagasi lahinguväljale ja kõik läks õlitatud, numbrid reas, aare peos ja tuju hea. Andke andeks siiani ei saa aru, mida ma seal eelmine kord lugesin ja tegin... Tänud Pilditibi, minu jaoks täiesti tundmatud asjad seal metsas kuigi kalal seal kandis olen mitmel korral käinud, mis siis, et alati kalal käimiseks neid kordi lugeda ei saa, vahel oleme lihtsalt ka kummikutega joonud :P
Paar aastat tagasi ma veel kõrgust ei kartnud. Nüüd sellel vabiseval, tuulest kõikuval alusel hakkas ikka kõhe küll. Lisaks tahtsid tugevad tuuleiilid mind üle parda lennutada. Hoidsin kõigi küüntega end platvormil kinni ning lisaks üritasin tasakaalu hoida, kuna mitmetonnine fotokas tahtis ka tegelikult allpool olla. Ehk siis - ei olnud kerge otsimine.
Ka lõpus ei olnud lihtne, kuigi teadsin eelnevate punktidetagi, kuhu minna. Kuid täpsema koha leidmiseks oli ju ikkagi gepsi vaja. Geps samas (mäletan seda juba tigeda sääse ajast) ei taha sellel poolsaarel kuidagi koostööd teha. Nii ma siis roomasin metsa all ringi, samas kui geps näitas ikka kauguseks 2,5 km. Kuna ma olin kindel, et koht on õige, siis turnisin ikka hulk aega ringi, kuniks otsustasin ala pisut laiendada. No ja siis tuli muidugi leid hetkega.
Tänud aarde eest.
Tornis ei suutnud koordinaate tuvastada. Tekkis ka küsimus, et milline on ülevalt teine platvorm? Kas kõige ülemine nii-öelda vaateplatvorm on esimene platvorm ning selle all on siis ülevalt teine (poolringi kujuline) platvorm? Vähemalt avanes torni otsast natuke vaadet merele :)
Krmuse hästi on see torn sinna peidetud, käidud seal kandis küll, aga näe pold aimugi selle olemasolust. Vaade polnud just kõige ägedam, aga ronida oli ikkagi mõnus. Ülejäänud objektid olid samuti huvitavad avastused. Aitähh!
Küll see mets peidab endas saladusi, torni olemasolu uskusin alles siis, kui kohal olime. Samal ajal kolistas seal ringi üks üpris eksootiline turistigrupp, nimelt võrridel. Huvitav, just samal ajal kui and Mõisakülas terve õõpäeva lõputuid ringe sõitsid... Saime õnneks rahus loendada ja just siis karbi tagasi peita, kui seal suuremaks sagimiseks läks. Stiilne ja hariv aare, tänud!
Teekond Kübassaarele oli tuttav. Kuid teel ei suutnud kuidagi meenutada, mis meid sinna varem viinud on. Tagantjärele meenub Tigeda sääse aare, mis on ka praegu leitav. Auto parkisime esmalt platsi juurde ja sealt edasi jalutasime tornini. Pean tunnistama, et sellised tornid ei ole meie lemmikud. Need kumisevad, värisevad, paistavad läbi ja teevad kõike muud, mida üks täismees oma elus kardab. Tornis ei läinud üleüldse lihtsalt. Tükk aega ronisime edasi ja tagasi ning uudistasime kõikvõimalikke kohti. Vahepeal istusime trepil ja lasime end päikesel siltida, et uuesti alustada. Viimaks üsna lootuse kaotamise äärel õnnestu vajalikud numbrid avastada. Suurima rõõmuga ronisime alla maa peale. Teises punktis läks lihtsalt. Puhas näpuga järje ajamine, ei midagi keerulist. Ka lõppaarde leidsime kiirelt. Väga tore aare ja huvitav koht.
Saaremaad väisates võiks ju vähemalt ühe aarde ju ikkagi otsida. Tehtud-tehtud. Juba enne nulli oli ootamatu paik, kuhu auto jätta, hea telkla. Nullis oli mõnus torn, kust vaade nüüd vaid ühele poole, puid tuleks nülgida :-) Koordinaadid leidis Marje mõningase otsimise peale. Teises punktis olin kuidagi tusane ja arvutused ei tahtnud seetõttu klappida. Ega saanudki lõpuni joonde, sest ei viitsinud piisavalt hoolikas olla. Seda aitas mõõdukalt tasakaalustada mõistus ja kogemus. Nii silmasimegi peagi aaret juba 6-7 meetri pealt, maskeering oli ühelt poolt puudu.
Aare oli väga lahedalt teemasse, tutvusin ajalooga ja silitasin asjakohast nänni. Ise me midagi ei vahetanud. Asetasin selge maskeeringu ka vaatega poolele, et kõigile kohe silma ei karjuks.
Tee äärest metsast korjasin prügisse nii selle aasta kui väga vana jaaniliste läbu. Aare ja vahepunktid igati eeskujulikus korras. Aitäh Leviale viisaka aarde eest! Ja hea, et tali polnud :-)
Kuna olin täna juba viis aaret leidnud, siis läksin suure hooga seda aaret võtma. Esimeses punktis leidsin koordinaadid peale paari korda üles-alla ronimist. Teise punkti leidsin ka kiiresti, kuid kui tegelesin arvutustega, et kolmanda ehk lõpp-punkti koordinaate kätte saada, siis otsustas minu geps, et tänaseks on küll ja lülitus välja. Selgus et akud said tühjaks. Eks tuleb teinekord siis lõppu minna.
Esimeses punktis tegin üksi trepijooksu, täiesti tulutult. Siis selgus, et kirjelduse lugemisega on probleeme. Kui siis ka õigel tasemel metalli poleerisin, sain ehitise küll läikima, aga koordinaadid jäid avastamata. Konstruktsioon oigas ja kõikus raske koorma all, aga saladust ei avaldanud, hoopis peitjal hakkas hale vaesest memmest kuskil karu(...)laugumetsas ja ta andis telefoniküsitlusel tõuke edasiseks tegutsemiseks. Nüüd oli kõik lust ja lillepidu. Edasine meeldis väga - lihtne ja huvitav. Muuseas - seda kohta ei teadnud ka kohalikud, kelle juurde poetasime poole seltskonnast. Niisiis igati silmaringi laiendav.
Koht varasemast tuttav, aga huvit oli ikkagi. Geps jonnis, aga aare sai leitud. EVEJ
STF! Kübassaares oleme ennegi korduvalt käinud, nüüd oli põhjus seda paika jälle külastada. Esmalt uuris peitja minu käest, et kas mul oleks võimalik tema mingisugune Kübassaarde peidetud aare üle vaadata. Sel hetkel mul sellist võimalust ei olnud ning omanik avaldas aarde. Täna tekkis lõpuks võimalus aaret otsima minna. Esimese punkti lähedusse jõudes jätsime auto tee äärde ja läksime tornist koordinaate otsima. Alguses oli sellega küll väike segadus, kuid uuesti kirjeldust lugedes sai kõiks selgeks ja siis leidsime koordinaadid üsna kiiresti. Tagasi auto juurde jõudes panin järgmise punkti koordinaadid GPS-i ja vahetult enne ära sõitma hakkamist sõitis meist mööda üks kaherattaline ning peatus otse meie ees. Tuli välja, et peitja oli meid tabanud. Rääkisime veidi juttu ning liikusime edasi, tema torni poole ja meie järgmisesse punkti. Teise punki ja vajalikud andmed leidsime üsna kiiresti. Ainult ühe asja arvutasime valesti, kuid seegi sai hiljem ära parandatud. Tagasi auto juurde minnes tuli meile jälle peitja vastu. Meie liikusime auto juurde ja peitja jäi sinna pildistama. Auto juures panin koordinaadid GPS-i ja sai hakata lõpppunkti poole minema. Teel sinna leidsime ka peitja jälle üles. Konteiner tuli peale üsna lühikest otsimist oma pesast välja. Kuigi olime teised, siis peitja poolt nüüd aardesse pandud logiraamatusse saime ikka esimesena kirjutada. EVEJ Aitäh peitjale, väga tore oli!
Esmaleid. Karu tagumikku oleme külastanud ikka üsna mitmeid kordi. Tavaliselt pole sinna küll enne 1.maid asja olnud kuid seekord tegime erandi. Poolsaar on läbi ja lõhki tuttav, seepärast jätsime esimeste punktide külastamise vahele ja suundusime kohe lõppu. Austusest peitja vastu tegime arvestused siiski ikka läbi. Meie gps näitas aardeni 4 meetrit. Ühesõnaga täpsus väga hea. Markeerisime karbi (meile meeldivad suured karbid), jätsime pisut nänni ja liikusime koju tagasi. Suured tänud peitjale! Igatahes palju normaalsemad arvutused kui kusagil karjamaal mingeid hobuseid-lehmi lugeda ;)