Arhiivi.

 1 

99% kadunud. Mõni varemleidja võiks pilgu peale visata. Aarde otsimiseks ei ole kõige meeldivam koht. Mina saadaks selle arhiivi :P

Õhtul oli siin liiga palju päikeseloojangut nautivaid mugusid ja otsimine ei tulnud kõneallagi. Hommikul aga vaid üks päevitaja ja sain väga põhjalikult otsida. Kompasin, filmisin ja pildistasin kõiki kohti kuhu timix aarde võiks panna. Täielik tühjus. Kipun arvama rohkete mitteleidude põhjal, et kadunud

Ega väga ei pingutanudki.

Meie ka ei leidnud. Enda meelest olime päris põhjalikud, aga õiget aaret silma ei jäänud. Küll aga üks kangesti konteinerit meenutav prügielement, mis sundis meid igasugu trikke tegema, et seejärel ainult pettuda saaks, kui asi käes.

Poleerisime seal päris põhjalikult. Aga väga kaugele ei laiendanud otsingute ala, külm tuul ajas autosse peitu. Aare meile end kätte ei andnud. Omanik võiks selle üle vaadata, sest päris pikalt pole ühtki leidu siin ega gc-s logitud.

Üsna hämar oli, loogiline koht oli tühi, vihma hakkas sadama. Ah tegelikult oli ka väsimus ja kopp ees, viitsimine sai otsa tänaseks, jääb seemneks siia. Ainus leidmata aare nüüd Elvas kandis.

Mugud. Ei hakanud nii ilusa ilmaga ka momenti passima, läksin hoopis ujuma. Aitäh järve juhatamast!

Poleerisime eemalt silmadega võimalikke kohti, aga ei leidnud, tõenäoliselt seetõttu, et ei otsinudki. Päike siras taevas ja mugusid rannas üks kuni mitu, võtsime ka vees kohad sisse. Eks see otsimise võimalikkus on puhas joppamise küsimus, jääb siis uut korda ootama :)

Seekord oli rand üsna inimtühi ja otsida sai segamatult. Väike vihje umbkaudse asukohta oli saadud ja tops sai kiirelt kätte saadud.

Vaatamata sellele, et ujumishooaeg on alles ees, mõningad mugud siiski leidusid, aga õnneks panud nad kõik omale uisud alla ja hakkasid järve peal ringe tegema. Aardega just kõige kiiremini ei läinud, kuna oma liigutusi tuli sünkida mugude uisutiirudega, siis väga mugavaid otsimispoose sisse võtta ei saanud, uurisin siis seal vaikselt seda asja oma veerand tundi, aga lõpuks sai ta ikka leitud. Tänud peitjale!

Hea rahulik õhtul pimedas otsida. Tänan!

Ei ühtki mugu. Vist polnud päris ujumise ilm. Aitäh.

Seekord siis talvel. Mõte oli kärmelt ära logida. Aga mis ma näen, rahvast sama palju kui suvel, kes uisutas, kes suusatas, kes jalutas või vahtis niisama. Vähemalt vetelpääste ei seganud. Tegin kõik selleks, et lubatud maastikku kätte saada. Lõpuks oli ikka seal mis esimesena välistasin. Tänud.

Kohale jõudes sai kohe keeruliselt otsima hakata aga aare va sindrinahk paistis kaugelt silma. Tänud peitjale

 1 

Vaadates kes peitja, tekkis siin otsimisel suur kanapimedus. Ei näinud lihtsat ega nähtavat. Aga muidu hea rahulik otsida, keegi ei seganud. Suured tänud aarde eest.

Vot sedasi!

Täna rannas rahvast ei olnud ja hea oli otsida.Ma ei ole päris kindel,et aare peab seal olema kust meie ta leidsime(liiga lihtne ja nähtav)Tänud.

Leitud.

Leitud. Aitäh!

Siin sai suvel ujumas käidud ja null tuvastatud, kuid tookord otsima ei hakanud. Seekord rahvast rannas ei olnud ja logi saigi kirja. Tänud.

Aardega ühel pool ja logi kirjas avastasime järvesillal energilise vanamehe kung-fu või wu+shu+d vehkimas ning hetke pärast rõivastus lahti ja sulps ta järves oligi. Igaks juhuks jälgisime kas abi ei ole vaja aga kõvad mehed need Elva mehed. Tänud

155
Hea rannailm, 18C vesi ega ka ehitusmaterjalina paistev aare ei seganud leidu. Aitäh!

No see aare on ikka nii Timix, teistsugust peidukohta poleks siit oodanudki... :D

Mulle jäi mulje, et karp pole päris seal kus vaja..vähemalt hetkel ei vastanud maastik kuidagi reaalsusele. Tore koht sellegi poolest. Suvel võib otsimine päris võimatu olla. Hetkel aga oli lihtne, hoolimata sellest, et veetemperatuuri näitas 18 kraadi :D

Kui pole parasjagu rannahooaega, siis on seda aaret otsida palju lihtsam. Kasutasimegi seda võimalust. Mariannel õnnestus topsiku asukoht tuvastada, aga kätte sai selle hoopis Laur.

Kahjuks on ilmad nii nirud, et õnnestus topsikest päris rahulikult otsimas käia

Kuna mina topsikuni ei ulatunud, kutsusin abilise, kellel olid peened käed. Ta sikutas selle välja. Ei tea, kas ise oleks konteineri kätte saanud, aga logi sai kirja. Aitäh.

Kunagi lubasin, et ma seda aaret enam ei otsi. Aga nähes nüüd seda täiesti tühja lagendikku, jätsin auto seisma ja läksin uurima. Üsna peatselt nägin aaret, aga kätte ei saanud. Kellel on nii pikad käed? Surkisin, sudisin ja lõpuks sain sõrmeotstega topsikust kinni. Tagasi läks muidugi samamoodi, ega ma siis mingi lahke inimene pole.
Tänud, aga üldiselt tuli küll seda mikrot otsides ja timixi teadet meenutades mõte, kui palju puhtam oleks Eesti ilma timixi mikrodeta....

Ma pole vist ainuke, kellele see aare rahu pole andnud. Tänasega sai sellega nüüd ühele poole.
Paul oli sukeldumistiimiks kaasas ja tegi suurema töö... :)

 9 

Ou kuule. Need luiged. Näed luiged, jah? Vaata-vaata-vaata! Luiged.. need on nagu shaakalid! Sihuksed hambad ... uh. Kui hammustab siis... ! Oota vaat, vaata-vaata! Näed luiged, jah? Näed mis teeb? Nuh... Vaata ... Kaugelt tulevad. Jumal teab kust nad... Ot, ma tean, Kirgiisia, Kirgiisiast nad on! Jaa... Siuksed hambad ... ull.

Niisugust juttu rääkis kohalik ornitoloog ning jätkas oma anekdoodiga seni kui ma käisin ajaviiteks ujuvplatvormil ära ning loivasin aeglaselt auto juurde tagasi - tüüp kõndis kogu aeg kaasa. Kui rooli taha istusin, siis lõpuks jõudis asja juurde ka: "Kuule, sul tühju pudeleid on? Aga tsente ... tsente on võ? Ei, ära pane pahaks ... tsente ei ole?"

Otsustasin vahepeal poes käia ja hiljem kontrollida kas luigefoobiaga vend äkki vahepeal kuskil eemal uue "potentsiaalse kliendi" leiab. Tundub, et vist leidis, igatahes uuel katsel olin järve kaldal üksinda. Alguses otsisin nagu viisakas inimene kadunud võtmeid, ainult paar korda võtsin veidike huligaanseid poose. Siis taipasin aarde autorit kontrollida ning siirdusin sügava ohkega 2.5 maastikule timixi standardi järgi :P Luigefoobiaga tüüp tuli meelde... :o)

 1 

Aare täitsa olemas ja leitud :) Sai seal kohvitatud ja vaadatud, kuidas nii mõnigi veel aktiivselt otsimisega tegelesid , aga kahjuks jäigi teadmata, kas nad leidsid või mitte . Aitäh :)

olid seal tegevuses.... nemad ei seganud mind ega mina neid

Mitteleid.

Aare leitud :)

Ammu see siin pinnuks silmas. Nüüd sai väike abiline kaasa võetud, aga ei olnudki tema abi enam vaja, sest tops oli pesast välja kukkunud ja ilma ronimata kättesaadav.

Tänud!

Elvast olid kõik toredad aarded juba ammu ära nopitud, ainult see õnnetuke oligi jäänud. Eks me olime tal korra põgusalt külas käinud küll ja asukoha tuvastanud, aga erinevatel põhjustel ta meist sinna ootama jäi. Tänasele tiirule sai kaasa võetud ka pesamuna, kellele eesootavat "missiooni" tutvustasime. Ei saa öelda, et see just vaimustust oleks esile kutsunud, aga ülla eesmärgi nimel oldi nõus end ohverdama. Kohapeal aga selgus, et seda polnudki vaja, sest topsik oli oma algsest asukohast lahkunud ja hetkel täitsa mugavalt ka tavainimesele kättesaadav. Logisime ära ja sättisime ta nii hästi tagasi kui saime. Eks omanik võib üle vaadata, kui maastiku raskusastme jälle õelamaks soovib ajada. Aitäh!

Suvel sai korra proovitud, aga kuis sa rahvast täis rannas aaret ikka otsid. Täna sattusime sinnakanti ning sai see siis ära nopitud. Aitäh!

Ei pidanudki last tegema, et logi kirja saaks. Aitäh! ;)

 2 

Esimene leitud lähenemistee sisaldas kõhuli kiviklibuse põhjaga ojakeses roomamist. Aimates, mida teha tuleb, oli küll vihmakeep riiete kaitseks kaasa võetud ja korraks isegi kaalusin sinna sukeldumist, aga see tundus ikka liiga räige. Jõudsime otsusele, et tuleb mõni tilluke inimene kaasa võtta, kes seal paremini liikuma mahuks, talle mingi kaitsevarustus selga toppida ja teine kord tagasi tulla. Mingil põhjusel aga tegime ümber objekti veel ühe tiiru ja selgus, et üks veidi viisakam ligipääs on aardele veel olemas. Teel aardeni küll juurdlesin, miks ma seda teen ja milleks ma küll valmis olen, et oma nime kuskile topsikusse kirja saada, aga pärast oli ikka mõnus tunne, et tehtud. Aitäh väga meeldejääva aarde eest!

 3 

Kõige magusam asi sai täna viimaseks jäetud. Olime eelmise Elva ringi ajal siin ka käinud, kuid suplejad ja rannavalve takistasid igasuguseid otsimise sarnaseid liigutusi tegemast. Kell 11 õhtul oli õhk puhas, ainsad hingelised olime meie kaks segast täiskuu valgel. Mõtlesime ühtepidi ja teistpidi ja niipidi ja naapidi ja lõpuks sai plaan valmis. Karmen tõi autost kindad, oli vapper ja pani nimed kirja. Aitäh selle koleilusa või siis iluskoleda aarde eest! Ühtlasi sai selle aardega ka Elva aaretest puhtaks, hea tunne on :)

Korvamatud kaotused elavjõus olid me meeskonna kahandanud vaid kahele. Nii olimegi probleemi ees, kuidas mängida üle mugud ja kohalik ametimees. Ja kuna eriti tähtsad asjad on eespool, kui tähtsad asjad ja jooksvad asjad pakilisemad, kui seisvad asjad, siis tuli esmalt maha istuda ja prioriteetidele vastavalt telefonist sõudmise ülekanne välja võluda. Nii me seal siis istusime nagu kaks kukulindu oksal ja elasime kaasa medalile. Oli vägev elamus! Sõudmine, päike ja Verevi järv. Maailm oli korraga nii väike kui ka suur. Medal meite meestel kaelas, oli ka meil aeg tähtsate asjade kallale asuda. Mina, suur ja punase pluusiga võtsin "härja tähelepanu võitmise" enda peale. Nii ma siis jalutasin, keerutasin ja karglesin liival ning vees, et püsida valvuri vaatevinklis. Ja tõelised teod sündisidki hoolimata kõigest. Tegelikult oli see ju müstika- nii ilus ilm, päike, vesi ja õhk ning peaaegu olematu mugude kontsentratsioon. Vaid kaks tüdrukut mängisid kaugemal... Oli kole aare küll tõesti. Iroonia kuubis. ;) Meil oli lahe adrenaliinilaks igastahes. Aitäh!

 4 

Kolmas kirjutis siis sellel teemal... Ja oi kui magus kirjutis... Suurem enamus me seltskonnast jäi Tartusse maha- meie sõitsime edasi. Ja Elva... Verevi.. Oot see oli ju see... Sitt aare? Jah, muidugi.... Testime? Otse loomulikult... Kohale minnes oli sadu lõppenud, miski punt plõksis võrk- või sulgpalli- päris täpselt aru ei saanudki. Meie nutiföönis mängis just pronksihõnguline sõudmisvõistlus- istusime suisa nulli kõrvale maha ja vaatasime/ kuulasime seda. Rõõm tuli õige pea- jah, esimene medal Riost kodumaale toodud. Siis hakkasid suured manöövrid- G4S- i rannavalvur oli loomulikult tööpostil- ja mis valemiga asi siis vormistada? Mentor suundus tiba kaugemale, mina jäin siis lokaalset tööd tegema. Esimene etapp- ehk logiraamatu kättesaamine ja logi kirjutamine-mis siin pattu salata - osutus oluliselt lihtsamaks kui logiraamatu pessa tagastamine... Aga tehtud ta sai- ja päeva aare- vähemasti minu mõõtmeid järgides- sai ära vormistatud ;) Olen tänulik :)

Rannamugusid oli palju ja vetelpäästja jälgis ka. Ei otsinud, ei leidnud.

Ei näe mõtet kuskil rooja sees seigelda, eriti veel suvisel ajal kus on iga kell siin mugusi ümber uudistamas. Tore kant kuhu peita aga teostus võiks parem olla.

Pärast seda olin üleni mingi prahiga koos. Hea, et enne poes sai käidud

2238.

Teine katse osutus edukaks. Saan nüüd eelnevatest logidest aru. Isegi üllatavalt vähe nurinat selle kohta, mida aarde kättesaamiseks tegema peab

Tuhlasin veidi aega, kiikasin enda arvates kõikmõeldavatesse kohtadesse, aga ei leidnud

 1 

Juba olid loobumismõtted peas, kuid veel viimane pilk ja seal ta oligi. Vihje järgmistele, et väikest kasvu abilised on selle aarde puhul hädavajalikud.

Ööbimiskohta check-in tehtud. Õhtusöök – tehtud. Kohalikud aarded – tegemata. Alustasime siit ja eks see üks paras võimlemine oli küll. Kuni selle hetkeni otsisin mujalt kuni Taavi luges, et Timix on peitnud. Ahah, siis oli kõik selge ja varsti oli aare ka silmatud. Minu pastakas ei tahtnud töötada aga leidsin mikroskoopisilise pliiatsi liiva seest ja sellega sain ilusasti logi ka kirja. Aitäh!

 1 

Ainus mitteleid sellel tuuril... Ja mitte sel põhjusel, et aaret poleks- või ta nii kehvalt vormistatud oleks- lihtsalt asjaolude kokkusattumus- päikseline pärastlõuna pole ilmselgelt selle aarde leidmiseks sobivaim aeg... Aga silmside aardekirstuga oli täiesti olemas ;) Kui ikka omal umu pole, siis pole miskit teha ;) Paluks mitte veel arhiveerida- plaan on ta ükskord siiski ära vormistada ;)

 12 

Väikesed lapsed seda järgnevat nüüd ei loe. Eks?

Sitt aare võib ju sitt olla, kuid kui tema on kenasti olemas, isegi silmaga nähtav, kuigi käeulatusest väljas, siis nii sitt ei ole tema ometigi, et arhiveerima peaks. Isegi sita sees ega sitane ta ju ei ole. (Rohket essu (ja ka komasid) sisaldav lause on ajendatud ühest eelnevast logist-arhiveerimissoovist, mitte minu enda sõnakasutuse eripärast. ;) ) Aarde mitteleius võiks süüdistada ikka oma sobimatuid gabariite, kehva ajahetke või...

Alati saab ajada ebasobivas kohas ja koguses töllerdavate mugude kaela, et näe "ma suudan ju küll, kuid saatus sekkus mu plaanidesse".
Veeresime kohale, vaatasime üle aktiivse puusaharjutusi tegeva (külgsuunas kiigel kiikudes) meesmugu, kaks rahumeelselt vaateväljas istuvat neidmugu, piilusime siia-sinna ja tuvastasime aarde. Logimiseks jäi puudu nahhaalsusest, et lahjem tegelinski või pikemad atribuudid mugudest hoolimata objektile saata.

Tõdesime, et nii sitt see aare pole, et teinekord ei võiks taas tagasi tulla. ;)

Leitud ja logitud.

Teisel katsel käes, esimesel korral oli palju mugusid ei saanud õieti otsida. Sel korral saatsin lapse aardele järgi, ise poleks küll sinna mahtunud.

 16 

Ee... Et kui otsija ei leia, siis kohe arhiivi?..... Kummaline....

 1 

Sitt aare on sitt.

Väärikatest ja natuke vähem väärikatest asupaikadest aaret ei paistnud. Sai siis logisid loetud ja selge arusaam tekitatud. Ei, tänan!

Mis siin ikka öelda- lapsotsijaid kaasas ei olnud ja tuli ise hakkama saada. Eks ta suht koomiline pilt võis olla, aga pealtvaatajad õnneks puudusid. Aitäh!

Paraku seekord aare näppu ei jäänud...

Roomasime ja tuhlasime, aga ei leidnud

Olin käinud TRMi ajal otsinud, aga ei leidnud. Meelil oli vaja ahju osta ning leidis kuulutuse Elvast. Olin nõus sõitma kui pärast saab aardeid otsida. See oli esimene leid. Täna läks leidmisega kiiresti, polnud varem sinna vaadanud. Ilus koht.

 1 

Leid ise tuli üsna kiiresti, pikalt otsima ei pidanud. Aga mõtlema võttis küll, et kuidas nüüd logida saaks. Õnneks olid väikesed geomudilased nõus selle tähtsa tegevuse enda peale võtma ja tõid aarde tulest välja.

 1 

Haahaahaa, see oli hea aare :) Tuled sügisel, tuulisel ja kõledal päeval randa ja ... Kõikjal patseerivad ringi muguhordid, ühel neist oli lausa mingi muusikakisaja kotis :) See oli mugude rohkus oli väike üllatus. Teine ja suurem üllatus oli aare ise. Mind võttis muigama ja nõutuks. Mina keeldusin selle järgi minemast, Kuldar ütles, et tema ka ei lähe ju. Siis sai kasutatud abivahendeid, kellest üks ilma igasuguse puiklemiseta aarde pinnale tõi :D Ise oli väga rahul, et selliseid lollusi lubatakse teha.

Tulin siia rohkem randa ja järve takseerima, kui seda aaret leidma. Siiski piilusin mitmesse kohta, kuid aaret ei silmanud. Tundus, et see on mõeldud rohkem pisipõnnidele, kuid võib olla eksin.

Peale seda kui olin istunud 40 km ratta seljas ja näinud paari väga ränka kukkumist rattamaratonil, ei olnud tahtmist kohe autorooli istuda. Otsustasime pliksidega, et korjame Elvast ühe aarde. Olen sellest järvest korduvalt ja korduvalt mööda sõitnud nii suvel kui talvel. Randa jõudes jalutas rannas ainult üks mugu. Istusime algul maha ja hakkasime sõjaplaani pidama ja nuputama, mida need raskusastmed küll võiksid tähendada. Istusin seal edasi ja pliksid läksid jahile. Sain mina vist läbi lugeda paar logi, kui Elys mind enda juurde kutsus. Küsis, kas see mida ta näeb võiks olla aare. Punnitasin, mis ma oma silmi punnitasin ja tõesti ma nägin aaret. Võtsime konteineri kirjutasime logi sisse ja oligi asi tehtud. Tänud peremehele.

 3 

Väga mõnus koht! Leidsime aarde vaatamata muguhordidele üles, sest nad kõik olid muu tegevusega ametis. Pärast logimist tahtsin mina Madise suureks kurvastuseks ujuma minna. Mõeldud-tehtud. Ujusin ära, aga siis tahtsin ikkagi päevitada ja... asi lõppes pikniku ja päevitamise-ujumisega. Ei tea, millal sinna Tartusse neid kahtekümmet tänaseks plaanitud aaret otsima jõuame...

Mugula

Siin aaret pole

Õnnestus märkamatult tegutseda. Peitja on õel. Aare OK.

 2 

Vihma sadas ja üleüldse oli vahva ilm geopeituseks. Eelmine kord olime sellest kohast loobunud, nüüd oli aega vaja parajaks teha ja mõtlesin, et tuhnin seal natuke. Kõik tundus tühi ja väljasurnud, kuid siis .... G4S pistis pea välja ja kuna tal oli igav siis asus mind valvama, tema töö ikkagi. Vahepeal mõtlesin, et äkki ta on kursis ja kutsun appi, noor mees, las roomab seal. Sellest plaanist loobusin ja lükkus jälle tulevikku.

Nulli otsas istusid vetelpäästjad ja ei hakanud mina neid sealt ära ajama.

 4 

Tõenäoliselt istusin aardel peal, aga kui olin logisid lugenud, siis esimest korda tundsin, et tegelikult ma ei peagi kogu Eesti kaarti roheliseks tegema.

Vihm oli mugud eemale peletanud ja sain rahulikult toimetatud. Veidi sirutamist ja topsik käes :). Tänud!

Üle mitme pika aasta millal pole geopeitusega tegelenud oli üks aare tore leida. Aare oli korras.

Kuna tänaseks kaunist ilma lubati, tõstsime rattad rongile ning sõitsime Elvasse. Esimese asjana otsustasime sõita selle aarde juurde. Tee peal nägime väga toredaid seeni ning laata. Ka eelmisel aastal kui me umbes samal ajal Elvas käisime oli seal laat, huvitav. Igatahes, kohale jõudes oli rand ülideselt tühi. Ainult naine oma kahe lapsega oli vett uudistama tulnud. Uudistasime ka siis kuni nad lahkusid ja hakkasime otsima. Esimeseks leiuks oli 1€. Marial oli selle üle hea meel. Peale kümmet minutit oli aare näpus, kuid umbes 78% ei pidanud see seal olema. Seega logisime looduslike vahenditega, sest miks peaks võtma kaasa pastaka, kui saab ka mitte võtta. Asetasime aarde Anne [nuffi] kirjelduse järgi tagasi ning suundusime piknikule. Loodame, et sai õigesse kohta :) Tänud!

Verevi järve uudistamas

Uhh…, aaret nägime, aga kätte ei saanud kuidagi. Ega midagi parata, üks meist pidi sukelduma ja mis te arvate, kas vaevanägemise võttis enda peale suurem või natuke vähem suurem? Loomulikult ikka rohkem suurem, aga ta toimetas ka üllatavalt kiiresti ja professionaalselt. Täname peitjat!

Järvejää aga muudkui praksus taustaks – tõeliselt vahva loodusnähtus.

Kui teised on aarde kätte saanud, siis saime ka meie, tänud! Suvel võib siin ilus olla aga kas just aare siis kiirelt leitav on?

Logide põhjal kartsin hullemata. Õnnestus viisakamalt tops kätte saada ja tagasi panna. Tänud.

Leitud :) Tänud peitjale!

 2 

Nägime topsi ja leidsime, et mõni teine kord võtame ette kui üldse.

 3 

Siin teatas õhem kindlalt, et tema linnariietega seda aaret ei otsi, kui tahad, mine ise järgi. Läkski. :) Pärast seletas, kuidas selle aarde juures on ülioluline varvaste töö ;)

 5 

No midagi normaalset sealt loota polnud. Kuigi rand oli inimtühi, ei aidanud see kuidagi meie aardeleiule kaasa. Pika lootuse peale, et sinna küll minema ei pea, ohkas õhem raskelt, takseeris, et ükski rõveelajas end seal üllatuslikult ei varja ja roomas sisse. No pekki küll! Nii väikse topsi pärast ennast seaks püherdada peab ikka janu olema. Ilge näägutamisena kõlasid pärast B sõnad - vaata, milline sa välja näed! Ahahaaa...No tõesti, järgmine kord võid ise minna, eksole! :) Vähemalt ei jää pesumasin töötuks.

 9 

Kui vanaema oma lapselapsed pärast veerandtunnist passimist kokku kogus ja minema läks, ronis Sass lõpuks putka alt välja, porine kui põrsas, aga silmad säravad peas. Aga üldiselt, peitja, vaata pilti :)

Aega läks, aga leitud ta sai. EVEJ

 1 

Sügipäev oli ilus, kuigi tuul päris külm. Mugusid polnud ja otsisime seal asjalikult kui saabus noormees, ilusti jope seljas, müts peas ja siis äkki kooris kõik ära ja läks ujuma. Vot siis elvalasi! Aga meie ei viitsinud rohkem seal roomata, asi nüüd, küllap teine kord jälle.

22.juuni ilmaga võrreldes oli ilm päikeselisem ja kraadike soojem. Veetemperatuur oli millegipärast märkimata jäetud. Nähtavus hea - leitud! Aitäh!

Teine katse.Esimesel katsel sattusime siia öösel ja see tulemust ei andnud.Gps i jaoks polnud muidugi vahet kas öö või päev, ikka jooksutas küll siia küll sinna.Labidat kaasas polnud nii et siit kaevama ei hakkand, vaid võtsin aarde välja hoopis sealt.Tänud,kavalalt valitud peidiku eest!

Käbi märkas eemalt, Karu koukis välja. Tänud

nuuujahh ! sealt prahiunniku tagant ta paistma hakkaski ! tänud !

Veidi läks aega enne aarde leidmist :) aare korras.

Aitäh :)

Hoolimata juba sügisele sarnasevast ilmast oli siiski rannas piisavalt palju veel viimase d-vitamiini ammutajaid, kahjuks pidime otsingud edasi lükkama.

Päris nullis oli mingi seltskond omale koha välja valinud. No ei saa ligi. Ja siis nagu issanda õnnistus avanesid taevaluugid ja kogu rand oli hetkega tühi. Ega teist võimalust vist ei anta ja läbi vihma otsima. On ikka kaval peidukoht. Aitäh!

Suurepärase ujumiskoha külastuse käigus sai üksiti siis ka aaret otsitud. Hilisõhtul leidus ikka veel seltskond, kes aaret lärmakalt valvasid ja seega jäi leid hommiku peale. Väike hommikvõimlemine kulus nagunii ära.

Nojahhh!! Hea, et selline hall ilm veel oli, ilusal päikeselisel päeval oleks keeruliseks läinud, ka nüüd vaatasid mõned mind nagu mingit imelikku... võibolla olengi, aga geopeitur ei lase end sellest ju häirida. :) Aitähh!

 2 

Järjekordne ilmateade: kell pool seitse pühapäeva õhtul sajab lausvihma, sooja 11 kraadi, nähtavust piirab usin vetelpäästja.

 2 

Isegi vihmaga valvatakse, et keegi ei upuks. Käisime, vaatasime, kus null asub.

 4 

13 kraadi ja vihm. Vaatame üksteisele otsa - kas proovime? Proovime, ehk ei ole kedagi. Parkla on tühi. Rand on tühi. Tekib lootus. Aga - kui geps näitab, et nullini on veel 3 meetrit, avaneb üks teatud uks ja lävele ilmub vormis tegelane, David Hasselhofilt sugu, Pamela Andersonilt lopsakad vormid, teatab kõlava häälega TÄRÄÄ! ja jääb küsivalt otsa vaadates ootama. No selge siis. Ei me niisama, vaatame, kuidas vesi vette sajab. Ahah. Sügisel jälle.

 1 

Kuna jalgrattalised hakkasid mõne aja pärast ka Elvasse jõudma, siis lootsin, et kui kiiresti teen, jõuan ka selle aarde juures enne nende saabumist oma toimetused tehtud. Päris mitu aega tuuseldasin seal maja ümber ringi, kuid midagi näppu ei jäänud. Siis midagi vist eemalt nägin, kuid kui see oli aardekonteiner, siis enda sinna välja pressimine ei tundunud küll maastik 2.0 vääriline. Võimalik, et oleksin pidanud ennast laiaks litsuma ja sinna lähemale ronima ja oleks logil rõõmsa näo märk praegu, aga jätsin selle siiski tegemata. Mõni väiksem geotuhkur vast järgmisel korral kaasas, kes selle osa aardeotsingust minu eest ära teeks..

 3 

Tähistasime Elvas edukalt möödasaadetud nädalat ühe korraliku saunaga, kui juba varajastel hommikutundidel tuli meelde, et siinsamas lähedal Verevi ääres on ju üks endal leidmata aare.

Teadagi on geopeituri uni ja väsimus taolise mõttega pühitud ja ega otsimiseks adekvaatne konditsioon ei olegi nüüd teab kui oluline nõue laupäeva öösel...

Selle peale said garaažist kaks uhket kaherattalist ühemehejõulise mootoriga masinat välja aetud ja panime aarde poole ajama. Minule sattunud uhke naiste erimudel oli koguni varustatud selliste mugavustega nagu ereoranž lastetool ja dünamo, mis hea õnne ja piisava kiiruse korral tegi nii palju elektrit, et valgustada kaks meetrit minu ette. Õnneks oli kolleeg varustatud natuke professionaalsema tehnikaga, mille abiga me järve äärde ka jõudsime.

Ja siis tuli otsimine. Kaardilt oli meeles üsna täpne asukoht, mis väidetavalt pidas ka täiesti paika. Igatahes selle ajaga, kui Martin oli jõudnud ujumas käia, oli minu progress ilus ümmargune null. Pärast mõningast vandumist toppisin käe suvaliselt mingisse järjekordsesse prakku ja tõmbasin sealt välja...aarde. Selle peale läksid küll Martinil silmad suureks, sest väidetavalt seal see küll ei pidanud olema :D

Pärast logimist näidati mulle ka ära koht, kus aare oleks pidanud olema ja miks ma ei oleks pidanud seda niimoodi kätte saama. Nojah siis... Igatahes tagasi oma kohale ta sai ja kärutasime oma uhkete pillidega varahommikuse linnukoori saatel minema.

Aitäh vahva aarde eest!

Rand oli inimtühi. Sellele oli muidugi ka loogiline seletus, sest kell oli ca 23.30. Tänu sellele saime majakese rahus pulkateks võtta ja hiljem ka korralikult taas kokku panna. Aega läks ikka mehiselt. Tervitame kõiki suvitajaid ja aardepeitjat!

Kui pärast Karijärve edukat vallutamist läbi käisime, siis oli rannailm nii hea, et otsimisest ei tulnud midagi välja. Retke lõpus veidi peale südaööd otsustasin veelkord asja vaadata. Seekord oli rand tühi ja sai rahulikult toimetada. Oli küll pime, aga õnneks mul luumeneid jätkus. Loopisin neid siia-sinna kuni lõpuks ka aare footonite hulgitabamuse sai. Siis polnud enam muud kui aare välja, nimi kirja, aare tagasi ja kodu poole. Aitäh peitjale.

 8 

Oli tõeliselt imeline rannailm. Nii mõnus on olla ju ihuüksi rannaliival, kui terve järv ja plaaž on sinu päralt. Ei vähimatki muret figuuri iseärasuste või kõrvalekallete pärast... Ka päike ei põhjusta pistet ega pitsitust ega ka põletust. Idüll missugune. Iga geopeituri unistuste rand. :D
Aga... "Ei ole Sinus ikka seda õiget geopeituri verd..." Seda kuulsin küll hiljem, ühe teise mitteleiu juures ja tundub, et ütlejal on kogemust küllaga, et temaga nõustuda. Aitäh Miki, nüüd on diagnoos selge. ;) Igastahes, tundus vahva lükata leid edasi ja teinekord võtta õige kahejalgne abivahend kaasa... Ja päris hea mõte tekkis, seda teist abivahendit kasutada aarde peitmiseks. ;) Vat timix, siis... ;)

Igav liiv ja inimtühi väli. Laialt vett pealekauba.

Kella 10 ja 11 vahel oli üks seltskond suplemas, aga neil hakkas kiiresti külm ja suundusid kuhugi eemale oma pidu jätkama. Mõni minut oli ümbrus inimtühi, aga sellest piisas, et leida, logida ja tagasi panna ning jäljed hävitada. Saime mõne sammu peidikust eemalduda, kui igast suunast hakkas inimesi voorima. Suvel sooja ilmaga ei ole mõtet sina otsima minna.

Tänan aarde eest!

 3 

Tatsasime nulli, rõõmustasime- ei ühtegi inimhinge! Vahtisime nulli...igav liiv ja tühi väli. Otsisime aaret, kõige suurema kogemusega(ajaliselt) peitur silmas ja siis hakkas parameetrite võrdlus: ei, sina ei saa seda kätte, käed lühikesed. Sina ka ei saa kätte, liiga ilus oled, aga sina...vaata milline sa välja näed, isegi unes ei õnnestu. Lahe, taas kord kõik raskused soovituslikud ja tuli puuki lipata, kuna peitja luksumisest(kirumise)tõttu oli meile ju vähe ja see hetk veel lootsime, et ehk tuleb ta üritusele ning siis tõmbame ta kiilu alt läbi. Igatahes üüber lihtsalt sain topsi näppu, Merike logis ja Miki pani tagasi...kokku vist veerand tundi kulus+ minu spurt puuki ja tagasi...aitäh aarde eest, aga peitjal ma ükskord naha üle kõrvade vean(ei luba aga proovin :) )

 5 

Meeldivalt privaatne rand. Meeldivalt jahe vesi. Meeldivalt kaunis kohakene. Meeldiv geopeiturite seltskond. Eelarvamusi polnud, kui vaid mälestusi tekitav kooslus: Timix + mikro = ???.

Nulli saime ilusti-kenasti liivale, kuhu ma lõpuks ka X joonistasin. Otsisime ikka tubli tükk aega, nii silmade kui kätega. Lõpuks tegi Moor rõõmuskurva näo ette. Ma sain veel 10 minutit otsida. Ja siis, kui leidsin, siis sain veel kord kinnitust, et Tanel on ikka tore poiss küll oma mikrodega. Peaaegu oleks leidmata jäänud, sest algul keeldusin leidmast sellist maastik 2.0 aaret.. Aga geopeitur minus sai võitu, tõin ikka ära. Kirusime peitjat ja kiitsime ranna privaatsust. Oodake ikka soe suvi ära ja tulge siis otsima. Sest see on ju suveaardeks mõeldud, mõnusas rannas ja puha. Pärast saab otse ujuma minna.

Aare korras, EVEJ. Head suvepuhkust!

Päikesekell aarde juures

 2 

Ilus koht on, seda ma tunnistan, kuid minu jaoks on selle aarde koordinaat veidi vildakas. Teades peitja pedantsust täpsuse suhtes tekitas see minus kahetisi mõtteid. Aga see selleks. Õnneks polnud ma üksi ja koostöös vahvate geokaaslastega saime logilehele oma nimed kriipseldatud. Enne seda oli seal väga värisevate kriksadega Paavo kirjutatud logi :P. Kas ta just maastik kaks on, selles julgen kahelda. Edu suvistele otsijatel, liigsetest silmapaaridest siis ilmselt puuudu ei tule!

Kohale jõudes oli kaasotsijad juba kohal. Taaskord olime Marile järele jõudnud ning lisaks olid seal ka prantslastest aardeotsijad :) Kiirelt sai nimed kirja pandud. Suvel saab otsijatel väga raske olema selle aardega.

Peale lõunapausi jõudsime jällegi marxile jälile. Kohapeal oli aare juba välja võetud ja prantslased olid seda tagasi panemas. Logisime oma nimed kirja ja uurisime järele, kuidas see täpselt tagasi panna. Suvel sinna küll aelema minna ei saa. :)

 2 

See tore aare sai leitud 4 toreda prantslasega Narbonne'st. Algusel passisin, kuni vihm kalamehe ja käruga emme minema ajas. Leidsin aarde ja logisin parajasti, kui saabusid prantslased. Lõpuks jäime vahele mind jälitanud geoperele. Aga vähemalt mugud meid ei näinud. Ärge reetvaid pilte postitage, siis jääb teistele otsimisrõõm alles. Edu suvistele otsijatele. Tõesti!

 1 

OOh, ühesõnaga taas üks Timixi aare, mis ohkama võtab. Kaunil suvepäeval on seal muidugi eriti tore ja vaikne otsida :P

suvelõpu-endel

Tegime näo, et laseme päikesel oma põski paitada ja kobasime pimeduses... Kui titekäruga preili meile ikkagi asu ei andnud, siis jätsime asja sinnapaika.

 1 

"Noormees, teete vist nalja!!????"

"Homsest" sai sujuvalt "üle-ülehomme", aga vaatamata uute ideede puudumisele suundusin pärast toekat õhtusööki ikkagi välja. Oleks ma vaid teadnud... Igatahes oli FTF miskipärast ikka veel saadaval, kirja läks 1:12. Hea, et viimasel hetkel otsustasin igaks juhuks pastaka kaasa võtta.

Aga väga lahe, soovitan! Aitäh! :D

 4 

23.58: avaldatakse uus aare.

00.03: märkan uut aaret. Verevi, hmm. Ega ometi? Timixilt? Ta just käis ju Elvas!? Ai kurja, see ju puha koduõues! Kiire kontroll Maa-ameti ja Google'i kaartidelt, muud asjatoimetused las olla, nüüd on aeg tõeliseks kiirreageerimiseks!

00.12: laekun objektile. Täielik vaikus, koer ka ei haugu. Kiire olude vaatlus, esmased kompimised. Ei paista. Meenuvad loetud legendid autori "õelatest mikrodest". Katsetan uusi nurki. Taban pimesi esimesi kasutatud nätse ja klaastaarat. Lamp välja. No ei tule ära. GPS sisse, tiir ümber hoone. Null ikka õiges kohas. Möödub auto, õnneks ei peatu. Loodan, et hoones pole valvekaamerat. Iga katse tähendab tugevamat maapinna embamist. Ühel hetkel avastan enda kõrvalt kassi, kes huviga mu tegevust jälgib.

00.45: pean tõdema, et tuleb täita järjekordne peatükk kodulähedaste tava-aarete mitteleidmise saagast. Miskipärast on kõrv liivane. Homme öösel jälle! Aitäh adrenaliinilaksu eest! :)