Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 3.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
VJS ehk natuke pikemalt Vasalemma jõe sillad. Nagu nimigi ütleb, tutvustab see väike seeria mõnda silda, mis aitavad ületada Vasalemma jõge.
Kahjuks selle silla kohta mingit infot ei suutnud leida. Kunagi vist oli tegu kivisillaga, ega tast palju alles enam ei ole. Eelnevate sildadega võrreldes on see minu kindel lemmik koht :) Raskusaste võib mõnele kindlasti ka liiga väike tunduda, kuna mõned foobiad võivad välja lüüa. Olge siis taas ikka väga ettevaatlikud ja libedaga ärge parem otsige.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (7), ilus_vaade (2), lumega_leitav (1), gpsita_leitav (1), ettevaatus_vajalik (1), 2014_aasta_aarde_kandidaat (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC530XM
Logiteadete statistika: 87 (98,9%) 1 1 0 0 0 0 Kokku: 89
Ida poolt tulles jäi auto lauda manu ning sealt teed pidi kand ja varvas. Ainult üks peesitav nastik võttis mul veidi hoogu maha. Jõe ääres oli teerada kenasti sisse niidetud, ainult mõni vintskem ohakas turritas veel. Sillake ise täitsa toekas ja stabiilne, nii et foobiatest pole juttugi. Aitäh!
Auto jätsin Ämari küla vahele ja lähenesin aardele lääne poolt, sain täitsa paraja matka, mõnusa karge sügisilmaga oli päris tore. Nullile lähendes ei näinud mingit silda, kauguse järgi sain aru, et aare minupoolsel jõekaldal kindlasti ei asu ning tuvastasin juba mõned kopra tekitatud sillalaadsed objektid ja valmistusin ujumiseks, aga siis vau - siiski on sild ka :). Täiega äge koht! Tegin tipatapa sillal ja nautisin kiiret jõevoolu. Lahe, aitäh! Peitjale koha eest ja endale mõnusa matka eest siia fp ;)
Siin pidi ennast veidi kokku võtma. Libedus ei häirinud ja kõik sujus ilusasti. Aitäh!
Jalutasin kohale ja esimene katsutud koht osutus aarde pesaks. Hea õnne eest nõudis jõgi pastaka andamiks.. õnneks kohalik kirjavahend oli olemas.
Tänan peitmast.
Tegime tiiru Keila piirkonnas. Täitsa ületatav sild siin ja tundub, et kalamehed kasutavad agaralt. Praegugi olid teerajad sisse astutud. Hetkel ajab jõgi üle. Aarde peidukoht küsimust ei tekitanud. Tänud
Auto jätsime kuskile suurte lauda moodi hoonete juurde. Üsna sõidetav tee viis küll edasi, kuid päris jõeni polnud plaanis sõita ja jalutada oli ka mõnus. Kalameestele paistab paik meeldivat, esmalt nägime kahte autot, mis sõitnud niikaugele, kui vähegi kannatab ja hiljem ka jões jalgupidi sulistavaid mehi. Meie piirdusime sel huvitaval sillal jalutamisega ja aarde logimisega. Koht oli väga ilus ja, et oma tegevusega mitte kahtlased näida, siis nautisime vaadet natuke pikemaltki.
Aitäh ilusasse kohta juhatamast!
Tegin siia ühe öise jalutuse. Lodan, et ei hirmutanud väga naabreid oma taskulambiga vehkmisega. Igati põnev purre läheb üle vee. Veitsa libe oli, aga sisse ei kukkunud. Suured tänud peremehele.
Jällegi olen siin käinud talvel aga siis oli seal mingi koerte kari ja ei kippunud väga söödaks minema. Seekord oli õhk puhas. Sild oli muidugi väga lahe, sellist pole veel varem näinud, tänud :)
Erinevalt ühest teisest VJS aardest käis siin leidmine lihtsalt. Ainult kohale jalutamise vaev.
Põllu servast viis ilus teerada sillani. Mõned kohad tuli ikka üla vaadata enne kui aare näppu jäi. Äge sild, rattaga ei hakanud ülesõitu proovima. Tänud peitjale.
Auto jätsime sillale lähima majapidamise juurde. Pererahvast ei näinud kuid nende kaks koera nägid meid küll. Haukusid ja lehvitasid sabadega kuid aiast nad välja ei saanud. Pererahvale tuleb suur aitäh öelda niidetud raja eest, mis otse läbi kõrge heinamaa rohu aarde juurde tehtud on. Sild oli täiesti jalutatav kuiva ilmaga. Leiuni viis logide lugemine. Aitäh.
Kolom korda sõelusin edasi tagasi, kõõlusin ja siis võtsin logid lahti, nägin vihjet. No nüüd oli vaid vormistamise vaev. Tänud, udupeen sillake!
Peremees vaatas pealt, meie otsisime. Mul pidi ikka käest kinni hoidma, siis polnud häda midagi. Ilus koht, aitäh!
Miskipärast oli mulle jäänud mulje, et see sild on oluliselt kipakam, aga polnud hullu midagi. Sillapostide ja silla enda kooslus on muidugi vaatamisväärsus omaette. Tänud peitjale!
Ma algul ikka natuke värisesin ka enne kui karbi järgi läksin. Tänan.
Selle aardega oli nii, et Miki keeldus R.I.P Uuemõisa Kadaka aarde juurde tulemast, kui siia ei tule - see on ju nii lähedal. Loobusin vaidlemisest ja olin nõus, ise ei teadnud, mis ees ootab. Minu õnneks saabus abivägi, sest sellel õhtul oleks muidu sild vallutamata jäänud - Egertit sillale ei lubanud ja ootamisega ei olnud ta nõus. Aitäh Kikael, et aitasid hädast välja - libisesid aardeni, logisid ja uisutasid tagasi. Aitäh peitjale!
144
Miki arvas, et see aare sobib tänaseks päevaks hästi, mina oma "üks aare-päevas" loogikaga, ei tahtnud väga nõustuda, aga samas ei taha kuidagi ühest öisest geoseiklusest ilma jääda, nii et tulime siia ka. Kirjelduses on hea soovitus antud: "Olge siis taas ikka väga ettevaatlikud ja libedaga ärge parem otsige.", aga kes ikka tavalise aarde kirjeldust loeb. Sild sai vallutatud ja tagasi tulles oli see küll kõvasti libedam, kui minnes. Aitäh!
Lauri oma-aarete hooldusringil tehti mulle siin ka erandkorras leidmispeatus ja nüüd on mul VJS-idest leidmata veel vaid Numero Uno (sinna Laur ei viitsinud täna minna) ja siis see ropp kuues (sinna ei oleks viitsinud ise minna… :D). Aga 10-nest 8 on ju ikkagi ära tehtud, võiks hakata jälle keegi küll neile sildadele aardeid juurde peitma? ;)
Alguses panime hooga mööda, aga leitud sai. Nägu kohaliku veega üle ja edasi...
Minu viimane leidmata VJS! Täitsa mõnus ja lihtne asi, olin selle oma peas millegipärast raskeks aardeks liigitanud. Tagasiteel kihutas üle meie peade väga madalalt üks hävituslennuk, mis tekitas väääääga valju müra. Aitäh!
Alguses tundus sild ebakindel, aga kui Mihkel peale läks, siis läksin ka mina, aga kahjuks Robert ei julgenud tulla. Leid tuli kiiresti. Aitäh peitjale :)
Mul on hea meel, et geopeitus on arendanud teatud oskuseid. Sellise purde läbimine oleks isegi kinniste silmadega nüüdseks juba teostatav :)
See aare ei olnud üldse plaanis, kuid kuna "Googli tädi" meid kogemata sinna lähedale juhatas, siis sain minna ka seda otsima. Oi, mulle meeldivad sellised sillad, koht ise on väga ilus. Saan aru küll miks see Lauri lemmik on.
Leid tuli kiirelt. Praeguse ilmaga pole mingit kunsti seal sillal turnida, jääga tuleks vist tõesti neljakäpukil liikuda. :)
Suured tänud Laurile just siia aarde peitmise eest. :) Kindlasti mu kõige lemmikum paik sellel päeval. :)
Silla ületamisel oli igal mehel oma stiilinäide :) Kerge jääkiht ajas adrenaliini ikka üles.Aga kõik olid tublid,leidsime karbi ja teekond võis jätkuda uutele seiklustele.Aitäh!
Kui tee lõppes taluväravas ja peremees seisis vastas, oli minu esimene mõte, et ruttu minema siit ja tuleb uut lähenemist otsida. Vapper Kaupo võttis siiski ette diplomaatilise missiooni ja selgus, et leidub ka sõbralikke eravaldureid.
Seda silda olen juba piltidelt näinud ja võttis kohe kõhklema, eriti kui selgus, et null pole teps mitte kalda ääres. Nagu sellest veel vähe oleks, oli sild kaetud jääkirmega ja detsembriõhtused valgusolud võimaldasid näha vaid pealambi vihu suunas. Kui Kaupo sisse ei kukkunud, võtsime ikkagi nõuks ettevaatlikult järgneda.
Nullis suundusin teisele tasandile ja peagi paistiski karp vastu. Natuke oli teine kinni jäätunud, aga jäi siiski terveks ja vette ei lennanud. Nimed kirja ja uuesti turnima. Aitäh lahedat kohta näitamast!
Põnev, aga samas ka ohtlik koht. Mina ei hakanud külma vette kukkumise riske võtma ja käisin sillast üle neljakäpukil. Aare tuli välja suhteliselt kiiresti. Aitäh!
Kaardilt tundus ebameeldivas kohas ning seetõttu polnud siia otsima tulnud. Kui jõudsime lähima maja aia lähedale tuli kohalik välja. Ütlesime, et sooviks jõe äärde minna, ta oli väga sõbralik ning ütles, et kui autoga soovite siis sõitke alajaama juurest või jätke auto siia ning minge jala. Läksime jala ning õhukese jääga kaetud sild ajas pisut närvi sisse. Siiski saime aarde kätte ning kõik tervelt käidud.
Leitud. Koht oli väga huvitav, aitäh siia juhatamast.
GP 298, GC 300.
Parkisin lähima maja juurde, kus üks härra parajasti väravat uuendas. Ta tutvustas mulle oma hiigelsuurt koera, kes kutsikaks osutus ja minuga hirmsasti kaasa tulla tahtis. Mitte ainult ei tahtnud, vaid tuligi. Kui mina sillale läksin siis koer hüppas ujuma. Härra sõitis kärmelt oma koerale järele. Seejärel nad lahkusid ja ma sain rahulikult võimelda ja logida. Aitäh!
Aa, ja sillast rääkis härra, et plaanis oli poole laiem teha, kuid Ämari poolt tuldi ja varastati teine osa ehitusmaterjalist ära.
Ah et see on ka sild? No kui ta inimest või pudulojust kannab, ju ta siis on :) Vasalemma jões oli veeseis nii madal, et silda õnnestus uurida mitmelt erinevalt tasemelt. Esmalt sai aaret nähtud ja siis alles katsutud. Ettevaatlikult mõistagi, et midagi allavoolu ei pudeneks. Aare oli heas korras.
Tänan tutvustamast Vasalemma sildasid. Siin oli kiire leid!
Ka meie jätsime auto kellegi aia taha ja lippasime ruttu sillani. Ilus jõgi, paras kanuu jaoks. Aare ilusasti nullis.
Täna, 5+ aastat hiljem, aare veel logimata. Mis siis ikka, likvideerin selle võla :)
Täname õue kutsumast!
No küll oli ikka hea, et mul oli Piia abivahendina kaaas. Minul löövadki sellises kohas foobiad, kehalise võimetusena välja. Piial läks paremini.
Parkisin auto viimase talu juurde. Vihmase ilmaga kedagi kodus ei olnud näha. Küll oli talust sillani jalgrada kenasti ära niidetud ja aardeni jalutamine lust jalillepidu. Sild ise väga tore ja korralik, rattaga siiski ei üritaks üle sõita. Vihje taaskord väga selgesõnaline.
Väga mõnus koht kuhu sattuda soojal õhtul. Otsimise, logimise ja tagasipaneku peale kulutasin tänase viie erineva VJS seeria aarde puhul kõige vähem aega. Lahkuda aga nii kiiresti lihtsalt ei olnud võimalik. Istusin silla peale maha ja tegin väikese söögipausi. Nautisin looduse helisid, jälgisin kuidas vesi voolab ja klõpsasin mõned pildid. Lahkudes oli tunda kuidas patareid said seal kohas täis laetud, et astuda vastu uuele töönädalale. Tänud leidmast ja jagamast ka teistele sellist toredat kohta!
Mõnus ilm lihtsalt ajas ühte sõitu tegema ja nii ma siis suuna Vasalemma poole võtsingi - Erko on sinnakanti ju jälle kõvasti kollast lisanud ;). Esimesena keerasin siiski aarde nr 4 juurde, selle leidmine tundus algatuseks tõenäolisem kui koopakiviga õnnestumine... Juhatatud koht oli lahe ja küllap oleks otsimine ka parajat närvikõdi pakkunud aga just siis, kui ma olin jõudnud välja mõelda, kust ja kuidas oma roomamistega peale hakata märkasin, et täpselt vaatega sillale istub mättal üks kalamees ja leotab kummikuid! Ilma õngeta sealjuures! Kalastusinspektor neid võtku… Mis ikka, keerasin otsa ringi ja läksin järgmise karbiga proovima :).
Parkisime auto kadaka juurde ja jalutasime nulli - pärast 29km pikkust Öörännakut võib natuke end liigutada küll, jalad enam kanged ju polnud :) Mina jõudsin kohale veidi varem ja pilt, mis mulle sealt avanes, ei olnud päris see, mida oleksin soovinud näha. Mul on kõik foobiad, mis on seotud kõrguse, sügavuse ja kitsa ruumiga. Erki virises siis küll, kui ma ta Flygrossingu trennis kumminööride külge rihmaga kinnitatult lendama saatsin, kuid sillal oli ta nõus isegi pääsukest tegema :D Aitäh, mulle väga meeldis see aare. Tõsiselt räägin, sest koht oli ju äge ja peitja pole süüdi, et mina äpu olen ;)
Polnud nii jube midagi kui arvasin. Ei teagi, miks eelmisel katsel ei märganud, et sealt nii suur tee silla poole läks, või no „suur“... Taavi seisis tükk aega õiges kohas ja ei lasknud mul otsida. Lõpuks tundsin huvi, et mis iluasi ta on, et ei otsi ning tuligi leid. Aitäh! EVEJ
Väga lahe koht, kuhu ilma geopeituseta poleks kindlasti sattunud. Aare tuli väija lausa esimesest kahtlustatud kohast. Aitäh peitjale.
Jätsime auto uhkest talust kaugemale ja läksime jala. Mõnus aare ilusas kohas.
Vanasti ilmselt väga oluline sild! Hetkel teda küll kasutada ei saa, silla asemel kasutatakse ilmselt sillast veidi allavoolu olevat koolmekohta. Igatahes jäljed viitasid sellele. Aare leitud kiiresti mõnusa kevadise jõekohina saatel. Tänud! Muideks, koeri ei kohanud, küll aga ühte punast kassi!
Mul alati vererõhk tõuseb kui sõidan aarde poole ning juba eemalt on näha suur hulk keelumärke, eratee silte ning humoorikaid teateid stiilis: "Kui sa seda loed, siis oled mul juba kirbul!". Siin õnneks märke ja silte ei olnud...veel, aga ega nad tulemata ei jää kui geopeiturite pere nagu üks mees sul kapsamaa kaudu mingit kopsikut käib otsimas... jaanipäevast jõuluni ja vastupidi. Statistika huvides olgu öeldud, et leidsime kolmandast kohast kuhu käe pistsime. PS, sild on äge, tegin pildi.
Kõne all olev sild on selgelt skandinaavialikku minimalismi kalduv. Samas, nagu eestlastele kohane, pole juletud lõpuni minna. HE200A tala oleks olnud palju elegantsema joonega. Kui juba, siis juba!
Kuna mul oli käsil jalutamise päev Vasalemmas, siis see sild oli oluline punkt jõe läänekaldalt ida poole üle minekuks. Juba täitsa pime, libe muidugi ka, aga ainult mõistuse piires ja pulssi ei tõstnud. Kõige keerukam oli lääne poolt õige otsani jõudmine. Seal kohas, kus geps ligipääsuteed näitas, panid kohalikud koerad hullult lõugama ja endal tekkis tunne nagu kellegi hoovist jalutaks läbi. Läksin siis hoopis jõe serva mööda, ületasin mitu korda mingeid muid sildu (täitsa võimalik, et kellegi eravalduses), aga vähemalt penid rahunesid maha. Pimedas aimasin nõndapalju, et seal jõekäärude rägastikus on valgel ajal kindlasti maaliliselt kaunis. Ja tahangi teinekord uuesti tulla, nüüd on märk maas ja tee selge, aitäh!
Kui lehelt vaatasin, et raskusaste 3, siis mõtlesin, kas on üldse mõtet kohale minna. Aga täitsa oli. Silla ületamine polnud mingi probleem. Aare oli nii kättesaadavas kohas, et pärast jalutasin niisama oma lõbuks sillakesel edasi-tagasi ja tegin pilte. Tänud aarde eest.
Hetkel võiks seda drive-in aardeks nimetada :) Täpselt selja sirutus kaugusel. Koht jättis väga sügava mulje. Pole ju üldse palju vaja et jalgsi jõge ületada. Mitte nagu eelmisel aastal "Koolme" aarde juures, kus sai samuti oktoobris jõge ületatud nii, et kannikad plaksusid mööda vett. Muidugi selle vahega, et siis ulpis jõevees jää. Küsin, kus oli vajaminev sillake. Tänud :)
võtsime julguse kokku ja sõitsime geomobiiliga põllule ja sealt edasi nulli lähedale.selgus et selt on traktor silda kasutamata jõge ületanud ja mitu koda veel.suutsin teel autost sillani garmini ära kaotada õnneks on sellel punane saba ja leidsin kiirelt üles.õnneks aare ei peitnud kah end kaua logisime ja lisasime mõnel lelud.tänan juhatamast.
Silla lähedalt oli läbi jõe ilmselt metsa välja veetud ja ilusa sileda heinamaa peale oli tekkinud korralik off-road tee. Õnneks oli kuiv ja sai suurema probleemita üle. Tänud peitjale silda näitamast!
Tänane lemmik. Saime uhkest talust kenasti mööda ja jõudsimegi väga huvitavasse kohta. Kadri kahjuks omale närvikõdi lõbu pärast teha ei soovinud aga ise nautisin seal jalutamist küll. Kohta aimasin aga kasutasin ka mõnusat vihjet. Tänud peitjale.
Ütleme nii, et see on üks minimalistlikumaid sildi, mis nähtud. Purdeid arvesse võtmata. Aga oma funktsiooni täidab suurepäraselt. Aare oli omal kohal, tänud!
kuigi sild on tsikliga ületatav ! ? ei hakand me oma tasakaaluhäireid proovile panama. käiagi oli natsa kõhe ! aarde juurde viib korralik trepp , kui roomata ei viitsi ! Tänud !
Oskasime veidi aimata, mis siin ees ootab. kord varem on üks seiklus meid siia toonud. Tookord oli palju keerulisem, sai ikka kõvasti vaeva nähtud selle silla leidmisega, sest seiklustel puuduvad ju täpsed koordinaadid. Seekord aardeotsingul saime autoga ootamatult lähedale ning sillale viis lausa niidetud tee. Oli väga tore sillakese taaskülastus. Täname! Sildu peaks Vasalemma jõel veel jaguma küll ja küll. Ootame järgmist :)
Aardeni viis lausa niidetud rada. GPS mängis siin minuga jälle, aga aare oli ilmselges kohas. Tagasi läksin juba pooljoostes, kuna ei tahtnud rongist maha jääda. Jaama kohale jõudsin täpselt samal ajal, kui rong - vedas. Tore, et Vasalemma jõe sildu tutvustatakse. Ajalugu meie ümber, aitäh!
Esiti sõitsin suure hurraga õigest teeotsast mööda, kuna usaldasin rõõmsalt gepsu, kes mind suure ringiga hoopis teiselt poolt jõge aardeni juhatas. Kui aga Vasalemma kirjaga märk mulle vastu vaatas, siis pidasin targemaks asja kontrollida.
Küll on hea, et ma ei teadnud, mis sellest sillast järele on jäänud, muidu oleks ilmselt juba eos selle aarde välistanud ja siia tulekut edasi lükanud. Nüüd olin aga juba siin ja mis Sa siis tühja ikka passid. Panin aga hooga üle, sest ilmselt ka gepsu süda värises ja ei tahtnud ta mulle kohe näidata, kus aare asuma peaks. Tagasi sillamoodustist ületades võtsin siis hoo maha ja lasin endal ja gepsul rahuneda. Asi toimis, karp sai leitud ja nimi tibutava vihma saatel kirja pandud.
Lahkudes olin enda üle uhke ja koha külastusega väga rahul. Tänan!
Nõustun peitjaga, ka mulle meeldis see sild kõige rohkem. Aitähh!
Lähimas talus oli kõva pidu - karjamaa oli autosid täis pargitud ja laste naeru kostis jõeni välja. Haivei oli ka talumees sisse niitnud, suur tänu talle selle eest! Foobiatega võideldes sain minagi aardeni, päris huvitav lahendus ja kena koht, aitäh!
Siin läks kiirelt - väike tasakaaluharjutus ja karp oligi käes. Pärast sai veel pisut säilinud sillaosi uurida ja lihtsalt nautida linnulaulu ja vee vulinat. Ilus koht, tänu peitjale!
Ei saanudki täpselt aru, kus kohast eelmised olid lähenenud. Minu autonavi saatis mind mööda teed, mööda kuivanud(kaitse all olevast?) kadakast ja jõudsime rippsillani. Selgelt ei olnud tegu õige asjaga aga põllutee läks edasi ja nii me imelikul kombel nulli jõudsimegi väga lihtsa vaevaga. Olin kunagi näinud Müüdimurdjatest katset, kuidas ühtlase marssimisega tõesti võib tekkida purustav resonants ja selle pärast hakkasin keset silda voorimehe moodi kõnelema, kui pind jalge all vonkles nagu boamadu ja pilk üleõla näitas, et kahe sammu kaugusel selja taga tuleb korraliku paraadsammuga kaaslane. Häh, temal on foobiad ja kardab kõrgusi! Esimese hooga saatis ta mind muidugi 10 meetrit eemale, kus ma siis maoli maas tegin aina tugevnevas vihmas ujumisliigutusi aga ei mingit aaret. See peale tuli siis kommentaar, et noh, tule võta siis siit välja...#&%"##&&&!!! Muidgi suutis kaaslase naiselik loogika mind ka uues kohas kõigepealt põlvili suruda ja siis lausa roomama panna. Tagatipuks oli tal vaja veel ka iga karbis leiduv vidin üle vaadata ja hambaga katsuda...see oli mulle igatahes juba liig ja kärmelt panin karbi paika ja jooksin suurele maale. Mõned sekundid hiljem kostus vee kohalt, et appi- see sild ju on libe ja kõigub-väriseb ning susside vaikset lohinat. Mingist rühikast astumisest polnud enam juttugi ja magusast õelusest mõmisedes mõtlesin vanasõnale, et igal oinal on oma mihklipäev...Peitjale suured tänud aarde eest!
Millegipärast hakkas Alex kilkama kui tema järgi sillale astusin. Kui olin mingi maa ää tatsanud sain aru küll, miks :D. Nii ilus vaade oli siin. Mina vaatasin siit ja Alex sealt ja siis sain juhendada kuidas asja kätte saada. Meeste ja naiste loogika on selles suhtes erinev :P. Tänud !J:TB
Auto jätsime allika talu ette platsile. Algul oli plaan ka pererahvalt luba küsida, kuid kedagi õues siblijatest meie tegevus ei huvitanud, seega siis astusime mööda põlluteed sillani. Kohapeal läks väga kiiresti. Tagasi sõites tulid tee äärde kaks külameest. Jäime seisma ja puhusime nendega ligi 10 minutit juttu. Saime samuti infot nii silla kui ajaloo kohta, samuti lendavate lennukite kohta. Tänud nii peitjale kui jutukatele külameestele!
Sõitsime lähima, Allika taluni, ent ei tihanud autot nende maja ette parkida, jätsime 350 meetrit tagasi ja jalutasime. Küsisime ka õuele ilmunud proualt, kas võime siit sillani minna ja saime dobro. Parem oleks läheneda lõunapoolsemast teeotsast, vaatasin hiljem. Aga siis poleks pärast taluperemehega rääkides palju targemaks saanud.
Sild oli geopeituse ajaloo üks ägedamaid! Hüppasin kohe ühel jalal üle. Käisime üle silla ja kuna vesi nii madal, käisin ka all. Aardeleid tuli lihtsalt, sestap sai rohkem tähelepanu märkimisväärsele sillale pöörata.
Lahkudes saime talumehega juttu ajades silla ja koha kohta hulga targemaks. Sild olla olnud korralik kuni venelased sõjamasinatega Ämarist Vasalemma viina järele käima hakkasid. Siis lammutanud kohalikud silla kitsamaks, nii et rasketehnikaga enam üle ei pääsenud. Tee, mis praegu nende taluni viib, olnud lähedaloleva mõisa allee, mis viinud omal ajal jõeni välja. Veeseis on hetkel hirmus madal, aga muidu on see kant tuntud kanuude-süstade ümberminemispaik, inimeste kilkeid on sageli kosta :-) Saime veel palju targemaks, kõike pole enam meeleski. Oli valgustav jutuajamine, ka silla kohta saime väärt infot, mida siingi jagada.
Aare korras, evej. Soovitan soojalt külastada. Tänud Laurile aarde eest!
DCCLXXXVI. Neljas sild oli juba tuttavam, siit alt olen üles ja allavoolu kajakiga läbi tõmmanud. Tore koht, kus jalgu kõigutada, ka mõistlik ja kohalikke mitte häiriv lähenemistee sai leitud. Allavoolu ei tohiks nüüd enne maanteesilda ühtegi ületust olla, küll aga koolmekohti ;) Jätsin Sloveeniast tulnud GC.
Väga kihvt sild on sinna leiutatud - ühe kitsamat sorti ratastooliga saaks tegelt kenasti aardeni ;) Foobiad olid ka kuhugi mujale jäänud ja nii tuli korralik (aga natuke tavaline - Laur, ära oled meid hellitanud ;)) karp täitsa lihtsasti kätte. Tiba keerukam oli ligipääsemine - no teistre õuele ikka veel ei kisu. Tore koht, tore aare - aitäh! Ja rallikas kimab edasi.
Looduskaunis koht. Veidi ajaloo hõnguline. Korralikult markeeritud konteiner. Kõik täpselt nii kui peab. Jätsime ränduri - Rallika
Ma olen nõõõõõrk. Eile nagu mingi plaan täna Vasalemma tulla oli, aga minu arust oli see pigem jutu tasandil. Taneli jaoks vist mitte. Mina mõtlesin uut Tallinna aaret otsida ja siis ilusti koju õppima minna, sest ma pole seal oma nägu viimasel ajal eriti näidanud. Siis aga andis Tanel teada, et tema on rattaga Tondil ja tore oleks, kui ma ikka teatud kellaks sinna ilmuks. Punnisin küll vastu, aga no temal oli juba endale ratas ka orgunnitud ja... Nii saigi siis koju kihutatud, emaga kiiruga paar lauset vahetatud, laualt 2 õuna kaasa haaratud ja rongile vändatud. Kohapeal läks asi väga ruttu. Sild oli äge :) Ahjaa, läkski nii, nagu kartnud olime- Erko oli juba taaskord logiraamatu ära rikkunud ja jäime teiseks. Aitäh!
Kui jalgratas kohe pärast tundide lõppu kooli juurde tuuakse, siis tuleb ikka mõned aarded ka võtta. GPS suunas mind aardeni 8 km-se ringiga, kuid läksime siiski lühemat teed pidi. Silla juures oleval majal on ilust aed ümber ja koera seal kartma ei pea. Sild ise on väga omapärane. Aitäh! STF.
FTF kell 00:15. See põnev sild oli juba varasemast tuttav ning juurdepääsuteed teada. Kodukandi eelist ära kasutades sai siin kiire esmaleid vormistatud. Ma üritan uurida, kas kellelgi siinkandis on selle vana silla pilte sellest ajast, kui see veel terve oli, või teatakse mingeid lugusid rääkida. Vähemalt üks mu tuttav elab peaaegu seal kõrval, võib-olla temalt saab mingi niidiotsagi. Peitjale tänu aarde eest!