Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 3.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Käisime mere ääres ning poetasin ka aarde lähedusse. Olge turnimisel ettevaatlikud!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: ettevaatus_vajalik (4), ronimine (3), mahajäetud_ehitis (3), lumega_leitav (3), muguoht (1), ilus_vaade (1), gpsita_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC531XJ
Logiteadete statistika: 195 (96,5%) 7 5 4 2 1 0 Kokku: 214
Indrekul oli aare varem leitud, aga täna oli see koht täiesti tühi. Ka analoogsetes muudes kohtades polnud. Vaatasime nõutult ringi, et ehk on kuhugi maha kukkunud, aga ei miskit. Kas on see nüüd jalad alla võtnud või siis on siia kuhugi ümber peidetud, kuhu ei taibanud vaadata...
See avar maastik on ennegi mind köitnud. Tundub, et meeldib ka mugudele, nägime mitmeid seltskondi kes minuti autost välja tulid ja siis ära sõitsid - päris kiired nautlejad igatahes. Meil läks kauem, olelesime vist tunnikese. Õnneks olid mugud jäätmeid ka toonud ja nendest sai kahtlase koha alla postament ehitatud. Logiraamat on niiske!
Mereäärne maja oli Pakritele stardipunkt. Tutvusime majaga nii siit kui sealt, kõige rohkem köitis meie pilku siiski paik, kus karp end peitis ;). Ja nüüd paati ning vahva saareretk algab.
Aitäh!
Poisid läksid Pakrile minekuks paadiga tegelema, meid aga jäeti mahajäänud majja. Ma ikka viimse hetkeni lootsin, et see karp pole seal, aga Merle nii kergelt uskuma ei jäänud ja peale õhuakrobaatikat selgus, et tal oli igati õigus.
Mõtlesime KV poistega õhtuse linnaloaga midagi kasulikku teha ja avastada lähemad aarded. Kiiremad matsid kihutasid aardest kohe mööda, kuid siiski leidus üks terava silmaga. Logiraamat märg.
Kaks tellist vihje on kahtlane, aga natuke mõelda ja on leitav. Tänud!
Tänud peitjale!
Täna oli hea ja rahulik seal. Ainukesed võimalikud pealtvaatajad oli laeva peal, aga loodetavasti oli neil selle tuulega juba niigi tegemist ja mind väga ei jälginud. :)
Oli see vast seiklus! Vaatasime, et no keegi julge on ju autoga ometi läinud ja meil ju siiski poolmaastur geopetuseks, et mis siis muud kui minna. Poole peal ma juba kahetsesin, aga no pressime vaevu ikka lõpuni ära. Aarde leidmine läks õnneks kiiremini ja hea, et lapsed kaasas olid, kes meie eest akrobaatika ära tegid. Logiraamat aga oli üks suur külmunud käkk, kuhu siis kuidagi oma nime kirja panin, aga see vajaks kindlasti vahetamist. Kahjuks endal midagi kaasas ei olnud.
Märkmik oli märg jah, aga kirjutada sai. Kahjuks polnud seekord hooldusvahendeid kaasas. Aitäh!
Täna on rahvast ikka omajagu aga nad ei seganud meid.Logi kirja ja telkima.Aitäh!
Pakri poolsaart olime vaadanud juba ühelt ja teiselt kaldalt, lõpuks tulime vaatama ka majakest Pakri lahe kaldal. Maja ümbruses silmasime vähemalt kolme autot, kuid selleks ajaks kui kohale jalutasime (mina lonkasin), oli õhk juba puhas.
Aardekarpi märkasime kiirelt, siis tuli natuke mõelda, kuidas ilma abivahendita kätte saaks. See õnneks väga raske ei olnud, sest peale väikest mõjutamist oli aardekarp meil käes. Tundub, et väga palju on ka muguleidjaid, pole kuskil mujal niipalju venekeelseid sissekandeid näinud. Tagasi sai pandud nii, et mugud ülemäära palju näppima ei satuks.
Peale aardeleidu vaatasime meres oleva betoonrajatise üle. Huvitav, kas see on mingi kai osa kunagi olnud? Ümber selle loksusid väga lahedalt jääpangad ja tegid kummalist sahisevat häält.
Aitäh, ilma aardeta poleks kunagi siia sattunud.
Jälle juhatas geopeitus meid kohta, kus kunagi käinud ei ole. Nagu lubatud, majake mere ääres. Meil oli juba väljakujunenud tööjaotus nagu sellistel objektidel kombeks. Feya jäi välja valvama, Even otsis ja mina kui kõige kergem sain pärast pätiga tagasi panna.
Kiirelt leitud, abivahend autost ja logitud. Aitäh!
Tuleb välja, et kõrgemaid aardekarpe saab kätte lisaks pätivõttele ka Tuljakutõste abil. Aitäh!
Tulime põikasime siit mereäärest ka veel ennem kojuminekut läbi. Ega siin midagi keerulist polnudki. Ennem otsima hakkamist panin kohe kribinal krabinal mõõda seina üles ja õigel tasandil hakkas asi kohe kiirelt silma. Poiss tahtis pärast veel kõiki teisi ruume ka uudistada. Heitsime rannas veel mõned lutsud ja asusime koduteele. Tänud peitjale selle sirutuse eest ;)
Karp jäi kaugelt silma; autost abivahend ning nimed kirja. Peitjale tänud siia juhatamast!
Koduteel viimaseks külastuseks valisin maastiku raskusastme järgi selle maja. Oli kiire leid loogilisest kohast. Läbi autoakna vaatasin veel pikalt mõõduka tuule ja üksikute jänkudega merd. Tänan.
Mõned abivahendid ja tehtud. Taamalt vaadates villa mis villa. Aitäh.
Aarde asukoht leitud kiirelt, veidike pingutust ja kiire logimine. Tänud peitjale
Vaade maja juurest oli tõesti kaunis. Külm, kuid kaunis. Vähemalt senikaua, kuni pilk kitsal ribal püsis. Aarde asukoht sai tuvastatud kiiresti. Suvine vihje s...ajunnile oli ka seekord pädev. Abivahendi leidisime ka toanurgast ja ülejäänu oli juba lihtne. Mis aga selle peatuse eriti tänuväärseks muutis, oli maja kõrvalt leitud nukupea (kogun katkiseid nukke) :)
Vaatasime maja läbi, üks koht tundus peidukaks sobiv. Kohe ligi ei saanud, aga õnneks oli õige abivahend kaasas. Sellele kiiver pähe ja sitahunniku kõrvale põlvitama, nii saigi aarde kätte. EVEJ
Võimas elamine, kauni vaatega. Esimese hooga märkasin kohe kahtlast kohta aga kuna ligipääs polnud just kõige meeldivad, siis kriipsutasime selle mõtte maha. Istusime juba autosse, kui ikka mingi hääleke peas ütles, et vaja üles leida. No mis seal ikka tegime veel ühe ringi majale peale - ei, ilmselt päädib ikka see esimene idee. Kuna aga keegi oli parasjagu just aardekarbi all oma ihuhädasid rahuldamas käinud, ei tahtnud seal kohe mitte mingeid otsimisliigutusi teha. Võtsin siis abivahendi ja üritasin sellega - super, ongi aare ja saingi kätte (hea, et hunnikusse ei kukkunud). Nii aga tagasi vaja ju ka panna :D - valisime tagasipanemiseks väikese ringiga tee, aga vähemalt ei pidanud rohkem väljaheidetega maid jagama :D Lahe aare, tänud siia kutsumast :)
Maja on osaliselt sisustatud ja voodi ostus väga tõhusaks mööbliesemeks.
Tänane teine. Geopeitust tutvustava retkega jõudsime majakeseni, millest ma olen see aasta korduvalt unistava pilguga mööda sõitnud, kuid alati pidanud ligiminekust loobuma, kuna koht tundub olevat ka mugumagnet. Seekord oli plats puhas. Vähemalt alguses. Õppisime seda, et alati ei saa lihtsalt kätt sirutades aaret kätte. Tuleb mõelda, mida mäkaivar teeks. Välja mõtlesime. :). Tänud peitjale!
No vau. Ma läksin lihtsalt vaatama, et mis värk on, liiga hullu ronimist ei tahtnud ka teha. Ja siis paistiski seal üks kahtlane koht. Ja no siis oli seal see asi, mis tundus kahtlaselt abivahendi mõõtu välja andvat. No ja siis ma proovisin ja siis ma olingi seal aarde juures ja karpi avades palusin, et seal pliiats oleks. Ja seal oli pliiats ja see oli kõige kiirem logi kirjutamine üldse, sest ma ei tahtnud seda abivahendit ekspluateerida kauem kui tarvis. Tehtud. P.S. Koht oli ka vaatamist väärt.
Leid tuli kiirelt ka ka kättesaamiseks vajalik transpordivahend oli olemas.
Tore koht. Jalutasime ka rannas veidi. Paar kalameest otsisid õngitsemise kohta...teised autod sõitsid ranna äärt mööda edasi... Tänud!
Mina olin siin teisel katsel. Seekord läks suht lihtsalt. Vaatasime pärast veel luiki merel. Tänud.
Aarde sain kätte ilma abivahenditeta. Koht on lahe, peidik justkui loodud selle aarde jaoks. Minu maja. Tänud peitjale.
Plaane polnud, aga ilm oli ilus ja tihk tuli peale. Keersin masinal nina Pakri poolsaare poole, et kohalike aaretega vähe põhjalikumalt tutvuda. Parkisin auto ilusti maja kõrvale ja proovisin väljuda. Tuul oli nii kõva, et ei saanud ust lahti. Parem niipidi kui teistpidi nagu juhtus päeva teises pooles Brokrogain I juures kus tuul tahtis ukse auto küljest ära rebida ja kogu uksetasku sisu mööda poolsaart laiali lennutada. Potensiaalse asukoha tuvastasin kiirelt. Kohe kätte ei saanud, aga abi ka ei vajanud. Ringiga katlamajja ja sealt poolt oli läheneda juba märksa mugavam. Pärast väikest turnimist olingi peiduka juures tagasi. Seadsin ennast mugavalt sisse ja kohe oli ka selge, et olin koha õieti ära arvanud. Nimi kirja ja tagasi uksega maadlema.
Tänud.
Miki arvas, et selle aarde võiksin ma veel noppida ja siis võiksime koju tagasi minna. Abivahenditest oli tal ülevaade olemas ehk pastakas oli olemas. Auto pargitud, Egert kaenlasse ja võisin logima minna - mina arvasin, et nii lihtsalt see käib :) kiirelt tuvastasin aarde asukoha ja Miki sai õelalt naerda. Mina andsin juba mõttes alla, aga ta pakkus ennast abivahendiks. Puiklesin vastu, aga valikut polnud. Ja hetk hiljem juba oli karp käes ja logi kirjas. Egert vaatas kulm kortsus seda kõike pealt, ilmselt oli mu peale veidi kade ehk oleks tahtnud ise minu asemel olla :) Aitäh Mikile, aitäh peitjale!
Edvin tegi pätti ja käes ta oligi. Tänud peitjale!
Majaseinal oli tore kiri. Tänan aarde eest!
Leidsime tänu vihjele (ja abivahendile) kiiresti, aitäh!
Karlo hakkas juba kuskile ronima, kui ütlesin, et ehk vaataks sinna, kus tundus geokuhi olevat. Abivahendi toel sai ta selle kätte minu juhendamise saatel, kuna ise ts seda kohta ei näinud. Maastik 3.5 polnud isegi nii hull.
Teel aasta aardeni kiire leid. Kohapeal oli abivahend olemas ja jäi ainult logimise vaev. Aitäh peitjale :)
Varem käidud sadu kordi seal ja nüüd sain siis teada, et aare kodu lähistel. Õnneks oli mees kaasas ja sai kukil veidi vaadet nautida. Hea teostus peitja poolt.
Kohapealsete abivahenditega õnnestus kätte saada. Tänud!
Mereäärne maja ta tõesti oli. Õnneks oli vihm selle aja peale meid rahule jätnud ja ühtegi mugu polnud ka silmapiiril, nii et saime rahulikult olla. Peiduka leidsin hetkega. Selleni jõudmine nõudis veidi kombineerimist kohapealsete abivahenditega, aga ei midagi ületamatut. Muidugi jäi see kõik kaaslase etteasteks. Aitäh!
Kui oli pilk eeldatavale kohale peale pandud, sai abivahendiga selle hõlpsasti kätte.
Maja oli. Mugud olid. Aga mugud meid ei seganud ja meie neid ei seganud. Nemad parkisid majast vasakule ja meie parkisime maja ette. Mugud toimetasid omaette ja meie läksime majja. Aimatav peidukas jäi kohe silma. Tänud peitjale!
Võtan hooldusvajaduse maha, kuna aare on kenasti leitav. Siiski infoks, et aare ei pruugi päris algses peidukas olla, nii et ärge koordinaatides väga kinni olge. Kui satun sinna kanti, siis vaatan olukorra üle ning vajadusel täpsustan koordinaate.
Põrgukoerte käest edukalt pääsenud, Forseliuse pingil istutud ja kirik üle vaadatud oli vaja ka seda mereäärset maja kaeda. Olime siinkandis Surfijumalannaga tutvumas juba varem käinud. Mugulapsed ronisid betoonist ehitisel, Go Pro kaameraga tsiklivend tiirutas mereäärsel teel, üks noormees tassis oma pruuti süles mere äärde aga mugudel olid oma tegemised ja nii sai Agu segamatult maja varemetl turnida ja uudistada. Tema jaoks oli see lihtne leid. Mina oleks ilmselt karbi kättesaamiseks kasutanud veidi teist meetodit....
Meid ootas maja ees katkine aare. Taastasime aarde kohta, mis vastas koordinaatidele ja vihjele. Siiski palume omanikul üle kontrollida, kas sai õige koht.
Tegemist meie 600. aardeleiuga, mille tähistamiseks pidasime sealsamas mererannas ka väikse pikniku ;-) Aarde endaga ei olnud aga küll midagi hästi - katkine karp koos kahjustatud logiraamatuga vedeles maja ees maas. Panime uue karbi, lisasime veidi nänni ja uue logiraamatu. Taastasime aarde kohta, mis tundus sobivat nii koordinaatide kui vihje poolest, loodetavasti sai õige koht.
Vaatasime seekord mööda sõites maja üle. Leidsime ja logisime ka, aitäh!
Olime mööda sõitmas ja otsustasime peatuse teha. Tänud peitjale.
Viive ja Vilja uurisid rannas linde, mina käisin aarde juures. Aitäh!
Astusime möödasõidul majja sisse, parasjagu olid seal külalised, kes olid võtnud nõuks seda maja oma spreivärvidega "tuunida". Õnneks tegid nad seda teises toas, kus meil oli vaja tegutseda, seetõttu me üksteist ei seganud. Leitud, logitud, tänud peitjale!
Küll oli autosid rannas,kuhu silm vaatama ulatus. Merit käis tõi aarde ära, mina panin tagasi. Tänud peitjale.
Tegelikult me muidugi leidsime koos Annega selle aarde, nagu ka kõik muud sellel päeval. Kuna tema teadis kuidas karbiga ümber käia, siis mina mängisin redelit ja logimise ajal mõtlesin, kuidas seal üksi hakkama saada. Kohe tuli meelde Pulpulaatori aare:)
Maja juurde jõudes leidsime eest 2 autot aga selgus, et neid huvitasid rohkem improviseeritud sadamakai ääres olevad paadid. Aarde asukoha tuvastamisega raskusi polnud küll aga tuli veidi ringi vaadata kuidas õigele levelile pääseda.
Aare taastatud, sai ka kohe nimed kirja panna. Tänud peitjale!
Selliste majade otsas on alati mõnus turnida. Tänud peitjale!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Teade GC lehelt: "Aare tundub olevat rüüstatud. Leidsin logiraamatu ja votsin selle hoiule kui aare Korea's saab vana logiraamatu tagasi tuua"
Tuul oli piisavalt tugev niiet erinevaid aroome ei tundnud ja prügi ka väga ei olnud aarde lähedal, isegi abivahend oli paigas. Ehk siis logimise vaev. Tänud peitjale.
Maja haiseb nagu peldik. Eks mõned olid seda sel otstarbel ka kasutanud. Vihje jätsime sinna kus oli.
Minul mingit abivahendit kaasas ei olnud. Leitud-logitud. Tänud mereäärt näitamast, polnud siin kunagi käinud!
Siin tuli suhteliselt varjatult tegutseda sest eemal seisis paar autotäit noori kes päikeseloojangut nautisid. Logisime siiski õnnelikult. Aitäh!
Aarete leidmine on lihtne kui redeliga sõber kaasas on. Aitäh!
Vahva maja. Turnimisel oli abiks autos kaasas olnud abivahend, nii et lõpuks turnisime kõik üksteisevõidu. Lisatud lingil video lõpukaadrites sama maja (ja video jooksul veel mitmeid geopeituritele tuttavaid paiku) :) Tänud!
Leitud! Kuigi paik ise on õõvastav ja kole. "Teeme ära" pole ilmselgelt sinna jõudnud
Meil oli abivahend kaasas, mis saigi siin oma esimesed ristsed. Töötas hästi. Korjasin aardest paberiprahti ära, muidu kõik OK. Tänud!
Käisin talvel Paldiskis aardeid otsimas, kuid jätsin selle meelega välja ohutuse mõttes. Nüüd kohal käies oli hea meel, et nii tegin. 5 minutit kulus aarde otsimiseks ja rohkemgi veel kätte saamiseks. Mõlemalt poolt peaaegu pääsesin aardeni, aga siiski mitte. Lõpuks leidsin majast mõned abivahendid millega sain kohale ning aarde logitud. Pärast viisin abivahendid tagasi.
Vihjele sobilik paik jäi kohe silma ja saime logitud. Ilus koht, roiskunud kala ainult haises kuskil.
Keegi "asjatas" seal ehitises. Ootasime kõva 10 minutit, aga "asjatajad" ajasid ikka oma "asja" seal. Ei tea mis "asja" nad seal ajasid.
Milline avar vaade! Milline müstiline valgus! Tee oli küll kohati mülgastunud, aga kõndimine on kasulik ja kohale me jõudsime. Teiselt poolt tuli agar kepikõndija, aga tema kadus kiirelt lõuna poole. Meie uurisime maja ja esimesest kohast tuli telliste tagant nähtavale lumepall. Teises kohas oli tühjus ja kolmandas aare. Redel on ikka hea sõber, võid rahulikult igale poole ronida. Aitäh!
Madis sai jõunumbreid teha ja mina peale seda logida. :) Tänud peitjale! :D
Kui mainisin varem, et mul on vaid mereäärne maja ning kotkas Paldiski tavalistest leidmata siis arvas Inga, et seda aaret ma kätte ei saa. Õnneks tahtis ta siin mere ääres pildistada kuna meri auras lahedalt, päike oli loojumas ja luigeparv oli udus nagu siilike vaarikamoosiga. Seni kui ta pildistas leidsin ma hoonest vajaliku abivahendi mis mind aardele veidi lähemale aitas ja peagi oligi karp käes. Turnimise käigus murdus küll pastakas taskus pooleks aga nime sain siiski kirja. Eemaldasin karbist prügi (rongipileti), asemele midagi jätta polnud. Tänud akrobaatikatunni eest, peale seda ei tundunudki -20 kraadi enam NII väga külm.
Maru tuul lisas asjale küll vürtsi, aga aare sai leitud :)
Teekond aardeni kulges rahulikult, kuid kohale jõudes andsid detsembritormi mõnud end ikka täiega tunda. Tuul oli kohati isegi nii tugev, et auto ukse sulgemine nõudis meeletut energiat. Aarde peidukas sai kiirelt avastatud, aga kätte sain selle tänu abile. Aitäh!
Peale Kotkaga tuttavaks saamist sai ka siit läbi põigatud.Väljas oli juba kottpime,tuul õõtsus endiselt ja kerge vihmasadu ei tahtnud lõppeda.Peale taskulambiga peiduka tuvastamist oli selge,et pean siin üksinda hakkama saama, mõttes kumas fraas kuidas treener saatis Heiki Nabi matile-kõik jõud sisse :)))Sain karbi kätte ja otsustasin autos logida,et sisu märjaks ei saaks.Logi kirja ja teistkorda "barrikaadidele".Selle vahva aardega sai ka tänane geotripp punkti.Aitäh!
Tiimitöö: ema näitas, isa tõstis, laps võttis aarde. Aitäh!
Kotka juures juba silm haaras kuhu minek :) See oli vaid hea, sest akud endiselt tühjad ja laadisid :D Üks auto tuli ja teine läks mu ees, kuid mõtles lõpus siiski ümber ja keeras ringi :D Jalutasin mööda maja seni kuni silm haaras õige koha, edasi hakkas aju tööle ning lahendus sõitis kiirelt kohale ja tehtud see asi saigi ;) Mulle väga meeldis see aarde asukoht, tänan siiralt peitjat :)
leitud, pole kõige kergem :D
Tuvastasin aarde asupaiga kiirelt, mille järel saatsin abilise kõrguseid trotsima. TFTH kena vaade!
Majale lähenedes tundus juba, et otsima hakata ei saa. Nii palju autosi oli. Aga autode omanikud olid paatidega merel ja õnged käes nii, et üks tegi "pätti" ja teine ronis. Kiire leid ja õnnestus kohe õigest kohast otsida. Logi tehtud seadsime sammud mere äärde ka ja siis ilmusid kohale jalgratturid ja jooksjad... nii, et õigel ajal sai asjad aetud. Aga koht on nii ilus, ilmaga ka vedas. Aare ise ilusti kuiv ja korras :)
Hea et abivahend kaasas oli, muidu oleks vesise suuga vaadanud. Täname aarde eest.
Teine kõige lahedam aare pärast mingit Saue oma. :) Meil on Lauriga hea tiimitöö: kui ise ei ulatu, siis naine kukil ikka ulatub. Saime aardest veel endale hästi nunnu põdra! Tänud peitjale!
Tuvastasime asukoha kiirelt. Kätte saamiseks pidime kõik mängu panema. Aga lõpuks olime väga rahul, et hakkame saime.
Leitud juba üsna esimesest kohast kuhu piilutud sai. Pärast sai tõdetud, et sellisesse kohta ehitaks omalegi maja küll!
Koht hakkas kohe silma, aga sinna jõudmiseni oli veidi abi vaja!
Jaaaa... Üksi oleks see jäänud mul logimata. Mario kergete harjutuste tulmusel nimed kirjas. Aitäh :)
Tegime Lauriga katse - Kotka aarde juures võtsime suuna suvalise lähima rohust kõrgema objekti suunas lootuses sealt aaret leida. Näe, oligi!
Käisime mere ääres ning leidsime ka aarde lähedusest.
Natuke füüsilist jõudu ja sain küüned taha.Tänud peitjale
Siia sõitmine võttis üksjagu aega, kuna teel panid pidurit tee servas valmis saanud metsmaasikad. Kotkast muidugi märkasime ka aga meie ei teadnud siis veel, et ka seal on vaja logimiseks peatus teha. Isegi pildistamiseks ei hakanud mõnusat sõitu seismisega rikkuma. Lugedes Marise logi, et kes ja mispidi ja kuidas siis lisaks vaid juurde, et tuuline oli seal ja tagasi on alati hirmsam tulla. Tänan mõnusa elamuse eest!
Sõitsime siia ratastega Ingeri tee aarde juurest mingeid väga kõrvalisi ja kummalisi radu pidi. Eks nii oligi põnevam, siit edasi viis meid ilus sile asfalt. Aare nõudis veidi mõtlemist, kes, mispidi ja kuidas. Ja siis veel tuli seda viimast ka tagasisuunas toimetada. Tehtud!
Peale nelja kilomeetrist jalutuskäiku mööda Paldiski raudteed jõudsin lõpuks mere äärde. Nüüd oli mõnus kott seljast maha visata ja väike aarde otsing teha. Aare leitud, tuju hea. Tänud peitjale.
Ebaaus on aardele panna 3 valvurit. Majale liginedes hakkas peakohal kahtlane hoiatustegevus. ühest aknast sisse piiludes nägin ka udusulis tatsavat valvurit...kuna papa ja mamma peakohal liiga ekstreemseks läks siis loobusin. Kunagi uuesti kui kolmas ka lennuvõime saavutab ja lahkuvad sealt.
Kuna täna oli mul kasutada redel ja eelmisest korrast oli teada, et kui kiusatusele järele anda ja enne pilte teha, jõuab keegi ilmtingimata mulle naabriks saabuda, tegin siin ilma igasuguste kõrvalepõiketa sõna otseses mõttes otse ja jooksuga :D. Redel lahti, logi kirja, karp tagasi, redel kokku peale kulus minut ja kakskümmend viis sekundit. Ja alles siis tegin pilte. Aitäh Madisele aarde eest, mulle meeldis siin väga :).
Paldiski on minu jaoks selle poolest äge koht, et seostub alati vanaema jutustustega oma nooruspõlvest. Nimelt oli ta sunnitud teismelise plikana koos oma isaga veetma siin mõnda aega saksa okupatsiooni ajal põgenikelaagris ja ainuüksi nendest lugudest saaks vist kirjutada õhemapoolse raamatu.
Tänane prioriteet, mis meid siia tõi, oli siiski aare. Maja kõrval oli hunnikus autosid, aga neil taga olevad tühjad paaditreilerid tähendasid õnneks seda, et mugusid kartma ei pidanud.
Samuti on kuidagi meie seltskonnas nii juba saanud, et kui maastik hakkab üle kolme tüürima, tuleb mul hakata venitusharjutusi tegema. Ei olnud seegi koht mingiks erandiks ning pärast kiiret uudistamist seest ja väljast sai päeva esimesed ronimisliigutused tehtud ja aare logitud.
Aitäh!
Aardele lähenedes jäi ette raudteeülesõit, millele lähenedes hakkasid vilkuma punased signaaltuled. Vaade vasakule: mitte mõmmigi ei paista. Vaade paremale: mököö. Vaade otse: sinivalge Transit. Järjekord kogunes ja kogunes ja kõik istusid vait nagu kuldid rukkis. Viimaks ilmus vasakult viie valgusaasta kauguselt jalakäija kiirusel liikuv punane raudteeveok, mis mingit põnevat kemikaali pritsis. Viimaks jõudis ta ka reaalselt ülesõidukohani ja veel kaks toorium-232 poolestusaega hiljem saime liikuma hakata. Transiti tagant ilmus veel üks sinivalge. Vaevalt olin üle saanud, kui tahavaatepeeglis punased uuesti põlema lõid, nii et pool kolonni sai jääda lisakatsele. Hiljem samast kohast möödudes oli põhiristmik veel lukku pandud ja kõik said puhuda. Et selline karm värk Paldiskis :)
Sihtpunktiks olev krunt oli tõsiselt avar, tagasihoidliku haljastusega, aga muljetavaldava autopargiga. Kuigi tuult ei tundunud olevat, olid autoomanikud õnneks merele läinud ja meil oli vaba voli ehitises ekskurseerida. Ega kaua ei läinudki, kui potentsiaalne peidukoht silma hakkas ja siis tuli vaid Rudolfile suund kätte näidata ja vaadata, kuidas proff tegutseb. Täitsa lahe värk, aitäh!
Aardele järgi ronides sai taaskord tõdetud, et kaalulangus on igati asja ette läinud. Kolm aastat tagasi ja 30+ kg raskemana poleks ma ilmselt suutnud ennast abivahenditeta aarde juurde vinnata. Vihje põhjal aarde asukoha tuvastamine raskusi ei valmistanud ja esimene õigeks peetud koht seda ka oli. Lahe koht ja vahva aare sellegipoolest :)
Nii lahe koht aardel :). Jalutasin hulk aega ümbruses ja klõpsutasin pilte teha enne kui otsima asusin… Tagantjärele tark olles oleks pidanud ikka vastupidises järjekorras need asjad ette võtma – täpselt selleks hetkeks, kui ma olin tõenäolise peiduka tuvastanud ja välja mõelnud, kuidas kättesaamisega üritada, parkis mulle otsevaatesse ennast üks auto ja nägi väga sedamoodi välja, et niipea ta lahkuda ei kavatse. Ja kuna ma kättesaamisega õnnestumise julgesin hinnata vaid umbes 30% peale, ei jäänud teda üle ka ootama… Aga nüüd niiii kripeldab, sõida või öösel Paldiskisse tagasi :).
Tundus, et nüüdseks on rannahooaeg avatud. Esialgu pealtvaatajaid polnud, aga seni kuni me ümber maja kõndisime ja objekti uurisime ja redelit püsti panime ilmus silmapiirile juba võõras auto. Mõtlesime, et redeliga minema joosta oleks veel kahtlasem ja seega lihtsalt ootasime. Meie tegevus siiski seltskonnale huvi ei pakkunud. Olin aga vaevalt müürile jõudnud, kui kohale ilmus järgmine auto. Aga noh... aare sai leitud. Pidasin veel enne logimist maha monoloogi karbil istunud karvase ämblikuga. Tema ei meeldinud mulle ega mina talle.
Mereäär igati vahva, kuna rannahooaeg ei olnud veel avatud siis segajaid ja pealtnägijaid hetkel polnud. Aarde kättesaamiseks tuli ikka natukene võimelda! Tänu vihjele sai võimeldud sihipäraselt! Tänud peitjale! EVEJ.
Mis raskendab aarde salajast leidmist rohkem kui mugud? Mugud drooniga. Kuni droon õhus pinises maskeerusime ornitoloogideks. Hiljem tegin enda jaoks uudseid akrobaatikanumbreid, majast kostus rõkkavat naeru. Kui selline meeskond kaasas on, pole muid abivahendeid vajagi.
Autoga sai aardele mõnusalt lähedale. Tuvastasime kahtlase koha, võtsin autost abivahendi ja oligi karp käes. Lahe koht. Aitäh peitjale.
kunagi aastaid tagasi käisin selles kohas ja vaatasin huviga mis kandiline jurakas seal vees on. Nüüd kohta jälle külastades avastasin, et vees olevale jurakale saab nüüd kuiva jalaga peale ronida ja seda sai ka tehtud. Rannajoon on vahepeal ikka päris palju muutunud. Naguikka oli hoone ümbrus rahvarohke ....? aga kui mugud läinud sai rahulikult ronida ja logida vahetasime mängusju.
Abivahend oli kaasas ja leid seetõttu lihtne. Tänud
Minu esimene leitud aare, ja veel kottpimedas, taskulambi abil muidugi. Tänud peitjale!
Siin käis kõik väga kähku. Mina teadsin, kus aare asub. Aigar küsis Andreaselt, kas too tahab ronida. Andreas käis õhinal aardel järel. Kõik võitsid. Panime nimed kirja ja läksime koju. Tänud aarde eest.
Päris vanad logivõlad mul. Millal küll kõik logitud saan...?
Aga see koht oli ilus, uduselt romantiline.
Tänud, Madis, et kutsusid :)
Väga kahtlesin kas ma ikka tahan taas turnimisega uduvihmakäes hämarduvas halluses kuskil metsikus läänes tegelema hakata. Tegelikult lahenes aardeni küündimine suhteliselt lihtsalt, riided jäid terveks, keha samuti. Kaugusest vaadates tundus kogu piirkond selles värvide puuduses lausa romantiline. Koha võlusid nautivad puhkajad on sealkandis aga lausa kultuursed . Prügigi oli kottidesse pakkinud !. Me siis selle mille suutsime viisime lõppladestuskohta. Aga tänud huvitavasse kohta kutsumast
Natuke turnimist ja tehtud :) Paldiski lahel oli hulgaliselt luiki ja mõned kalamehed.
Nagu tänasest trennist vähe veel oleks , tuli ka sellele aardele lähenedes jõu ja ilu numbreid teha. Tegelikult meeldivad sellised lahendused, kus autoga sõidad nulli ja kohapeal esitatakse sulle aarde kättesaamiseks meeldiv väljakutse. Tänud Madis :)
Õigest suunast lähenedes oli kohe aru saada, kuhu tuleb minna. Hakkasime just mõtlema kuidas sinna saada, kui tuli abi paluma võõrkeles kõnelev noormees kes oli oma BMW sinna maja kõrvale liiva sisse kinni sõitnud. Tõmbasime ta kõvale pinnasele kust ta juba oma 2wd-ga ise minema sai ning seejärel vormistasime aarde.
Algul sai visuaalselt tuvastatud aarde peidupaik ja seejärel väike aeroobikaülesanne. Kõik õnnestus suurepäraselt ja logi sain kirja. Tänud!
Konteiner ja selle sisu heas seisukorras ning mõistlikult varjatud, EVEJ.
Kiire, lihtne, loogiline, tänud.
МIИU МАЯ OИ ЮBA 49-AAЗTAИE. Aga rõdu trepp on ikka pooleli (või kuhu iganes see viima pidi). Tuult seekord jagus ja üleval logima hakates lendas karbi kaas minema. Logiraamatu krabasin veel viimasel hetkel kinni. Eks tuli siis uuesti ronida. Õnneks tellised vahepeal tuulega kaasa ei läinud ja kõik sai õigesti tagasi.
Hooldasin aarde peidukat - lisasin maskeeringuks kaks tellist tagasi. Ei tea, kellele need eelmised ette jäid.
Olime veidi aega ootejärjekorras. Vaatasime merd ja nautisime ilusat õhtust vaadet. Kui siis meie kord kätte tuli, asusime meiegi inimtorni ehitama. Polegi ammu niipalju nalja saanud ja iseenda üle naernud! Aitäh aardepeitjale! EVEJ
Koht oli tuttav, olime aasta tagasi uurimas käinud, kas saab sealt paati vette lasta. Ka aarde asukoht sai suhteliselt kiiresti leitud, aga siis hakkas põnevam osa: meenutasime kooliaegade kehka tunde - ehitasime inimpüramiidi :) Pärast aarde tagasipanekul teise püramiidi veel, lahe. Objektilt välja tulles selgus, et Muinastulede aarde tõttu oli geopeiturite konsentratsioon väga tihe selles piirkonnas, otsijate järjekord oli tekkinud.
Tõesti ilus merevaatega maja, aga kaks tellist on puudu, ei lisanud meiegi neid.
Vihjet ei vaadanudki. Polnud kahest tellisest teadlik, seega ei osanud neid juurde lisada kah.
Siin tuli natu füüsilisi võimeid kasutada- ja samas polnud see sugugi keeruline. Sten-Martin liikus orava käbedusega mööda puid ja põõsaid... Igatahes kiire leid ja logimine....
mulle igatahes aare alt silma ei hakand. käisin nagu kass ümber palava pudru ! ei teadnud kust otsast pihta hakata. üks paadist maha jäänud kalamees tuli uurima, et mis plaanid mul selle majaga on, krunt ju igati väärtuslik, vaatega merele ja puha. lõpuks ajasin endast selle 120 kilose geoorava liikvele. aare asus muidugi kõige kaugemas punktis. mida see kalamees minust küll mõelda võis ! aga mul tuli igastahes lapsepõlv meelde . tänud !
GPS tahtis, et me jõuaksime kohale auringiga. Vaidlesime vastu ja läksime kohe õigesse kohta. Vahelduse mõttes oli minu kord üles ronida. Teine inimene on ikka mitmekülgne abivahend... Vihjele vastavus jäi segaseks, aare paistis tegelikult juba alt silma. Aitäh!
Aarde peidukoha leidsime kärmelt. Akrobaatika osas ei hakanud ma sõrmeviskamist vms lototroni ära ootama, vaid lähtusin põhimõttest "ilu enne vanust", ehk ütlesin Karlile oma ausa arvamuse ronimise suhtes. Ega's midagi, Karlile pätti ja poiss ronima
Tänud
Aarde asukoht paljastus kähku. Kuid enne tegude tegemist käis kiire arutelu. Markko ütles kähku ära, et tema küll järgi ei lähe. Seega ei jäänud muud üle kui võtta katsumus enda peale. Üles sain kergesti, kuid mõne kriimuga jala ja käe peal. Alla tulemine oli aga korralik julgustükk. Paljujalu ei soovita järgnevatel sellele aardele järgi minna. Proovisin üht pidi, siis teistpidi ja lõpuks ikka hüppasin. Mõni aeg hiljem tallad ikka veel surisesid põrutusest
Selle päeva viimane aare. Seda kohta olin ennegi külastanud. Aare leitud lihtsalt.
Tänud peitjale.
Sai leitud ammu, aga oli siin logimata jäänud :) Tore koht. Kunagi läheduses kalalgi käidud.
Kuna mina olen see noorem ja kergem siis tuli minul topsi järgi minna. Logisin kohapeal. Käe tegin kah katki.
Nullile lähenedes heidutas mõnevõrra masinate ja geomugude hulk, kuid peale põgusat olukorra hindamist otsustasime rünnata. Rahulik ring ning ... käes oligi. Tuleb tunnistada, et sai kasutatud tehnilist abivahendit kontide säästmiseks. EVEJ
Õige maja paistis juba eemalt, nagu ka sportlased, kes oma süstade kallal askeldasid ning kalamehed, kes omi tegemisi tegid. Meid nad aga keegi ei seganud ning poistel tekkis hirmus himu turnida, seega kõik sobis ideaalselt. Aare oli täpselt seal, kus visuaalse vaatluse tulemusel tundus olevat. Peagi oli karp poistel näppus. Tänud!
Sellest majast on päris mitu korda mööda sõidetud, täna siis tegime ka peatuse. Karbi asukoht oli ruttu selge ja varsti ka raamat märgistatud. Aitähh!
See maja on vana tuttav, isegi ei mäleta enam, miks ma siia peitmata jätsin - aga küllap selleks, et saaks ise skoorida :) Mere ääres oli täna igasugu paate, vaatasime samuti Kaprite poole ja mõtlesime, kui palju karbikesi sinna täna peidetakse. Eks varsti tuleb taas aerutama hakata ;)
Esimene leid pisikesel tuuril, et geopeitust tutvustada. Rauno läks kohe kribinal-krabinal üles ja mõningate variantide järel sai õige peidukoht leitud.
Maja ümber oli autosid, rannas kalamehi ja lapsi koos vanavanematega, kogu aeg keegi tuli ja keegi läks. Tänu tööjaotusele läks kiirelt - Urve jälgis mugusid, mina ronisin. EVEJ.
Lihtne leid, igaühel oli selles oma roll kanda... Aitäh
Sellest majakesest möödusin selle aasta 3.aprillil 15-kilose seljakotiga Scoutsrännaku 29-ndal kilomeetril ja mõtlesin, et siin võiks ju ka aare olla. Ei pidanudki kaua ootama :). Nüüd tegime veidi akrobaatikat ja nimed said kirja. Aitäh!
Auto jätsime eemale ja tegime jalutuskäigu majani. Aardele läks järgi Sander, ma siis püüdsin teda suunata. Aitäh, ilus koht!
Maja oli tuttav nii Paldiski korduvatest külastusest, naaberaarde otsimistest kui ka meie "kuulsusrikkast" ekspeditsioonist Pakritele, mis algas selle maja tagant. Meie lähenemise teele oli keegi toppinud ette keelumärgi aga kõrval oleval teel seda õnneks polnud ja nii sai rahus nulli sõita. Üks paarike BMW-s amüseeris maja nurga taga romantiliselt pladisevas vihmas ja vaprad geopeiturid tatsasid kellegi tundmatu isiku, keha alumisest osast väljunud toodangus ning tegid totraid liigutusi maa ja taeva vahel. Kõik oli sama ilus nagu sünkroonujumine ja lõppes sama kärmelt kui saja meetri jooks. Tänud peitjale aarde eest!
Siin oleme me varem olnud, kuid siis oli tegemist ,et üle vee Pakritele saada ja no minul jäi küll mälus sobrades küsimus, aga kas see maja oli ikka siis ka ;). No ilmselt ikka oli, kuid prioriteedid olid paadil ja nii jäi see mereäärne maja kahe silma vahele. Täna ei jäänud, samuti ei jäänud märkamata romantikat tegev auto nurga taga. Me siis neid segama ei läinud ja lähenesime sealtpoolt, kust ilmselt teised pole lähenenud. Või kui on lähenenud, siis pole nad märganud seda pruuni "mättakest" seal. Ma ka ei märganud kuni sisse astusin :P. No õnneks oli rohtu ja vett läheduses, sain jalad taas puhtamaks, kuigi järgmise aardeni levis autos...hm mingi veider aroom :D. Tänud! V: geogrety
Koht oli varasemast tuttav ning sellise ilusa ilmaga oli tore seda taas külastada. Leid tuli kiirelt, kuna peidukoht oli seal, kus arvasime. Aardele ronis järgi Patrick :).
Jahe tuul ja natukene sporti tehtud :D.Tuttav koht ja seega läks aarde otsimine ladusalt. Oli tore ;). EVEJ
Kadri&Patrick
Selle päeva viimane plaan. Nulli viiva tee ees oli keelumärk. Jätsime auto viisakalt teeserva ja jala aardeni. Mõnus kuiv sammumine ilma ussideta rohus (vist). Lahkudes nägin, et teise, kaugemalt algavat teed mööda võib täiesti legaalselt nulli sõita. Aga päikselise ja tuulevaba ilmaga oligi hea jalutada. Aaret silmasin ka väga kiiresti, selleni jõudmine võttis sama palju sekundeid. Logisin üleval, tegin pilte, alla tulin teistkaudu, tegime majale tiiru peale. Lahkudes võtsin rohu seest kaasa suure katkise plastkasti, mis nüüd prügisse vedada tuleb.
Aitäh Madisele aarde eest kaunis mereäärses kohas! Aare korras, maskeerisin sama paljude vahenditega, pisut veel etemini :-) Nänniga ei kaubelnud. Väärt aare, soovitan külastada.
Sellal kui üks ümber maja kollas ja seda kaugele paistvat karpi otsis, oli teine juba kribinal-krabinal müüri otsas. Loomulikult täiesti vales kohas. Egas muud ei jäänudki, kui see orav selga võtta ja õige kohapeale oma ettenähtud toiminguid teostama viia. EVEJ
Kuigi jalad olid eilsest 125-kilomeetrisest sõidust natuke väsinud, oli kange tahtmine ikka veel sõita. Ega siiatulekuks palju sõitma pidanudki. Aare on rongipeatusest vaid mõne kilomeetri kaugusel, tule või jala. Laoküla on iseenesest ka väga mõnus koht. Mere ääres, raudtee ääres. Koha peal olid mugulapsed, kuid logimist nad ei seganud. Aga maastik on sellel aardel lahja, seal annaks ikka palju ekstreemsemasse kohta panna, kuid ikkagi oli lahe. Aitäh!
Pühapäevaga tuli midagi ikkagi ette võtta ja nii me pärastlõunal siia jõudsimegi. Mõnus koht, sai natuke turnida ja... Oleks tahtnud kauemakski jääda, aga nagu ikka, surus aeg peale, ega rong oota... Aitäh toreda aarde eest, tekkis täitsa suvine tunne ja mereigatsus.
Jäi teine kenasti tee peale ette, kui tee sobivasti kõveraks keerata :) Peidukaga raskusi polnud, see paistab ju kaugele. Ja turnimine - noh nii üks jalatõst, ega seal rohkem vaja ju polegi. Kena rahulik koht muidu, vesi loksus tasakesi, lind lendas, tuuleke puhus - idüll vist. Täname.
DCCLXXIII. Koht tuttav, viimati külastasin dets 2013. Vihjele vastav koht paistis juba autoaknast, ronimine oli ka kergete killast, lähenesin lähimat teed pidi. Maastiku raskusastemest lootsin rohkemat turnimist, kohti karbi poetamiseks oleks olnud. Vist olin ka kolmas logija alles. Aitähh jälle mere äärde kutsumast, vaadet oli.
FTF kell 11:05. Keskööl avaldati mitte kaugel minust kaks uut aaret. Neist lähima logisin kohe ära, kuid mereäärse maja juurde ei hakanud 20 km öösel jalgrattaga väntama. Magasin hommikul rahulikult välja ja läksin alles siis sõitu, kui juba mõnus soe ilm väljas. Tõesti lausa suvine! :D Maja oli varasematest möödasõitudest mällu jäänud, kuid kohal polnud siiani käinud. Nüüd veidi enne kella 11 hommikul kohale jõudes olid mere ääres mingid sündmused toimumas. Hulk autosid paistis esimesena silma. Kas tõesti geosündmus? Lähemale jõudes siiski sain aru, et nende tegevus ei puuduta geopeitust. Osa mehi läksid paatidega merele ning teine osa tegeles agaralt filmimisega. Õnneks sain aardele läheneda ilma neid segamata. Ometi tuli üks mees korra piiluma, mida ma maja taga teen. Polnud ma veel ronimisega tegelema hakanud selleks hetkeks. Mees viskas mulle pilgu peale, nähes, et ma mingi pätt ilmselt pole, pööras kannapealt ringi ja läks uuesti filmimisega edasi tegelema. Põgusa vaatluse järel oli mul pilt selge, kus aare end peidab. Nüüd tuli hea lähenemisviis valida. Õnneks see ronimine minusugusele kerge kehakaaluga mehele polnud mingi probleem. Lausa lapsemäng! :) Logiraamat oli veel tühi, nii et kirja läks minu poolt esmaleid. Tänan peitjat Madist aarde eest sellises põnevas kohas!
Kuna teada oli, et Erko on veel Eestis, siis esmaleiu peale ei hakanud mõtlema ka mitte. Töö asjad said valmis, poes käidud ja enne koju minekut mõtlesin, et lähen viskan siis pilgu peale. Minu jaoks oli tegu ilma gpsita leitava aardega. Ei vaadanud kodus kaarti ka mitte, pildilt maja oli vägagi tuttav ja nii sai kohale sõidetud. Aaret nägin üpris kiiresti. Siis tuli aga keerulisem osa. Mõtlesin, et teen endale elu lihtsamaks ja üritan seal olevatest vahenditest torni ehitada. Kahjuks aga abivahendeid peaaegu nagu ei olnudki. Tuli siis ikkagi ämblikmeest mängida ja üles ronida vertikaalsest seinast. Ühest kohast üles ja teiselt poolt alla. Tuul oli ainult väga kõva ja see ei teinud asja mugavaks. Hoidsin pöialt, et midagi aardest ära ei lenda. Uuesti ei oleks küll tahtnud sinna ronida. Peidukoht mulle meeldis kokkuvõttes. Sõbraga oleks vist lihtsam või peaks lihtsalt paremas vormis olema :) Olen isegi sinna aaret plaaninud aga õnneks jõuti ette :) Tänud peitjale!
Vähe infot ka koha kohta kui kedagi huvitab: 1965 aastal ehitatud tankodroomi vaatlustorn. Hoonest idasse jääval rohumaal oli kunagi sõjaväe lennuväli, kuid hiljem rajati õppeväljak.