Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Laheranna on koht, kus saab nautida merd, mõnuleda rannas ja jalutada metsas. Lähedal asuv Jõelähtme Golf and Country Club annab võimaluse sportlikult aega veeta, maitseelamusi garanteerivad heal tasemel restoranid ning looklev kergliiklustee pakub avastasmisrõõmu ümbruskonnas paikenvatest küladest. Tule tutvuma!
Kirjeldus: http://www.laheranna.ee/
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Parkla | Parkla | 59° 29.6530' 25° 10.7200' |
Aarde sildid: lumega_raske (3), lühem_matk (3), soovitan (2), marjad (2), militaarobjekt (1), ilus_vaade (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC535JG
Logiteadete statistika: 243 (100,0%) 0 2 2 1 0 0 Kokku: 248
Auto pargitud, sai ettevõetud jalutuskäik piki päikesepaistelist mereranda. Seejärel võtsin suuna aardele. Leid tuli ruttu, kuid logi kirjapanemist segas tunduvalt sääseparve rünnak. Tänud peitjale.
Õnneks lumi veel ei seganud. Aitäh.
Kohale sõitmine oli nagu õudusfilmis. Vähe sellest, et teedel oli lumi üks suur supp, siis väljas oli ka massiivne udu, mis vähendas nähtavuse teel mingi 10-15 meetri peale. Ohutult jõudsime kohale ning kerge värinaga jalas liikusime kohale. Null näitas rohkem lähedaloleva puu peale, aga eksimuse piires sai toimetatud ja aare tuli oma urust välja. Kõrvalolev ÖÖD Houses valgustas ka kenasti. Aitäh!
Hea, et siia veel enne suuremat lund sai tuldud, muidu oleks ehk kauem aega läinud. Täna aga kiire leid, aitäh!
On alles sügav urg. Õnneks maskeering reetis palju.
Huvitavad peegelseintega onnid on seal metsa sees.
Tänane mõnus päev Ihasalus algas siit. Majutusasutuste info jäi kuidagi märkamata ja põnev oli metsas neid kuulsaid maju näha. Tops leitud. Ilus metsaalune.
Mõnus aare mida lasta lastel otsida, seega lapsed otsisid ja meie imetlesime tänapäeva moodsaid kämpinguid, kui nii võib öelda. Aitäh!
Mõnus aare mida lasta lastel otsida, seega lapsed otsisid ja meie imetlesime tänapäeva moodsaid kämpinguid, kui nii võib öelda. Aitäh!
Umbes kuu aega tagasi oli GC-lehel mainitud karbis olevatest putukatest, niiskusest ja hallitusest. Kuna aare jäi meil möödasõidul teele ja mere ääres jalutamise vastu polnud midagi, siis läksime asja vaatama. Esmalt imetlesime aarde naabrusesse kerkinud peegelmaju ja siis tegelesime peasüüdlase endaga. Karp oli kuiv, aga seest natuke prügine tõesti. Puhastasime, korjasime ära prügiks oleva kraami, sealhulgas kommikotikese. Panime uut nänni, pliiatsi ja GP mängujuhendi. Karbi kaas sai ka asjakohased kleepsud ja kirjutasime üle markeeringu.
Kiire ja lihtne. Ega seal aeglasemalt poleks saanudki, sest sääsed ründasid massiga.
Täna tegime õppesõitu siia randa. Plaan oli parkida golfikeskuse poole jõge ,rippsilla juurde. See oli suur viga ,sest kõikjal lõppesid teed tõkkepuuga ja jäisest mäest ei saanud ka enam kuidagi üles sõita. Lõpuks parkimine golfikeskuse parklasse ja hakkasime matkama. Ilm ja loodus oli imeilus ja tegime rannas kõrkjakuhjadel pikniku. Aarde juures ahvatlesid ronitavad puud valest kohast otsima. Peale logimist uudistasime aarde naabruses vingeid peegelmaju. Aitäh toreda koha ja 10 km mõnusa matka eest!
Pidime siia ujuma tulema, aga mõtlesime ümber. Siiski vaatasime igaks juhuks kaarti ja saimegi ka kiire leiu ja kiire logi. :)
Õhtul enne kojusõitu sai jalgu soojas merevees leotatud. Suvi on alanud.
Õhtuhämaruses, aga leitud Piirivalve kaater valvas kenasti
Rebane endiselt aarde juures. Hakkas vist nii meeldima see koht, et jalga ei taha lasta kuidagi...
1.mai 2021. Kunagi lapsena-noorena käisime oma vanemate ja õe-vennaga tihti geopeituse aardejahil. Pikk paus oli selle hobiga aastaid. Nüüd on omal lapsel ja tuli soov taas aardeid otsima hakata. Meie pere esimeseks sai just see :) Ja just minu sünnipäeval ka veel :) Rebane on alles, aardest võtsime maiustusi, jätsime helkuri ja käbi.
Noorpeituri lemmik - roosa topsik ja täpselt kuueaastase peidukas. Korras, kuiv, tänud peitjale.
Korras, aga sisu niiske. Tänud peitjale ja igavesele aardevalvurile.
Tänud peitjale! Kuivatasin karbi (oli päris märg) ja panin uue minigripi logiraamatule. Logiraamat oli natuke niiske, aga kärab küll veel.
Ei noh, hea, et olin logisid lugenud. See koolend rebane oli ikka päris rõve, kuigi, veel üldsegi mitte kõdunenud. Aardele piisavalt lähedal, kuid õnneks mitte päris uru ees. Ma tegelt ikka natuke lootsin, et ta on jalad siiski alla võtnud ja minema läinud, kuid lebas seal nagu viimnepäev käes ja ei teinud teist nägugi.
Ei meeldi mulle seda tüüpi peidikud. See isend oli vähemalt puhas ja kuiv. Vürtsi lisas ainult naabruses puhkama heitnud rebane.
Esmalt kiljusin, sest uru kõrval oli surnud reinuvader, aga kaaslane oli julge ja nii sai aare logitud. R. I. P rebane
Puu jäi seekord algosadeks võtmata, aga leidsin siiski! Tore ja ilus koht, tänu peitjale.
Mere ääres alati mõnus käia :) Aare vaikselt ootas... Täname!
Kuna oli plaan siitpoolt Tallinna mõni aare noppida, siis haarasin kodust kaasa ühe karbi, mis tegelikult aastaid tagasi pidi saama teiselpool Eestit uueks aardeks, aga jäi teostamata. Nüüd siis sai ta hoopis siia sellele aardele uueks kestaks. Logiraamatu kotist võtsin pliiatsi välja, kahjuks uut minigripi polnud võtta, aga usun, et pole praegu probleem. Nänni sorteerisin ja puhastasin, lisasin niiskuseimajad ja mõned liblikad. Nüüd vast on talveks valmis :)
Ometi üks aare, mille juurde on korralik parkla ehitatud. Tänud peitjale.
Aardekarbi põhjas on auk ning sisu seetõttu niiske ja ka veidralt kleepuv. Logiraamat korras.
Mõnus jalutuskäik ilusa suvise ilmaga. Aga nagu ikka, suvega kaasnevad sääsed, kes olid praegu eriti prisked ja kurjad. Panime kiirelt nimed kirja ja piilusime ka veidi randa.
Kuna ma olin juba täna paari roomajaga kohtunud, siis täna käis kõik see otsmine käepikendustega surkides. Täiesti töötas ja nii tuli ka leid. Aitäh.
Polegi varem siia randa sattunud. Täitsa lahe rand ainult väga tuuline. Tänud tutvustamast.
Päris pikalt pole enam geopeitunud, täna suurepärase ilmaga parandasime vea 2/10. Tänud!
Väga mõnus metsaalune! Aarde suhtes vägagi õiges kohas toimetas üks perekond, kuid nad lahkusid enne meie kohale jõudmist. Olime juba kindlad, et tabasime kellegi teolt, kuid logiraamatus kannet ei olnud, seega vist oli lihtsalt kokkusattumus. Aitäh aarde eest!
Jätsime auto parklasse ja jalutasime aarde juurde. Leidsime kähku. Keegi oli aardesse toonud presidendi tervituskõne, ei tea milleks? Pärast läksime randa ja loopisime oma lumehullule koerale liivaseid lumepalle.
Noh ütleks, et siin oli Lahe rand küll. Alguses ei saanud aru, miks siia nii palju parkalaid on tehtud. Seejärel ei saanud aru, miks siin nii väga seda vett, kanalisatsiooni ja elektrit lubatakse. Et mida hekki ma selle vee ja elektriga siin mändide all peale hakkan?!? Ja siis me taipasime, see mets siin tõmmatakse varsti maha ja asemele tulevad majad. Kahju :( Aga aarde leidsime üles ja silma jäi veel mõndagi muud. Peitjale tänud!
Natuke mustikaid ja siis aare ja siis veel veidi mustikaid :) tänud!
Rannas käies otsisime tagasitulles ka kohaliku aarde üles. GPS minuga koostööd seekord ei teinud ja näitas hoopis mujale, kui aare oli. Õnneks silmadega otsides oli lihtne leida. TFTC!
Milles mina süüdi olen , et urg nii väike oli ja peitu tahtis jääda? Tänud peitjale aarde eest.
Kui ikka keegi seisab uru ees siis on seda ikka raske leida. Tänud peitjale
Kui päikese käes oli tänane päev ikka väga suvise tundega, siis mereäärse männimetsa all oli mõnusalt jahe. Aare ka ennast kaua ei peitnud. Eemaldasin karbist mõned kommid kuid unustasin nad sinna kõrvale samblale :( Järgmine viigu palun prügikasti. Tänud!
Jube palju lund. Mingi ime läbi siiski leidsime. Tänud!
Õhtune jalutuskäik kenas lohe-rannas ja väike kõrvalepõige puude vahele. Täname.
Väga kaunis rand. Oli nautimist väärt vaade ja mõnus väike jalutuskäik. Lahe peidik :) Aitäh peitjale!
Enne metsa seenele sukeldumist käisime siin uudistamas. Maskeering oli nii loomulik, et läks ikka aega. Üritasime sama moodi ka jätta. Äge, aitäh! :)
Sai siin metsades veidi hullatud, abivahenditeks kirves, köied, vints, labidas. Tänud peitjale.
Käisime vaatasime koha üle, logisime aarde ja pärast õhtul tulime tagasi ja nautisime õhtutunde mere ääres. Väga mõnus oli.
Tuli kätte ka pimedas taskulambi valguses. Aitäh :)
Kui j6udsime oma meretripilt tagasi siis jäi ju see ka nii lähedale et patt oleks jätta. Kaupo oli kll siin juba käinud aga sellest nii palju aega tagasi et nagu esimest korda otsiks. Maskeerimisega oli k6vasti vaeva nähtud. tagasi pannes v6tsime paar elementi vähemaks et järgmisel oleks lihtsam. Muidu igati jonksus ja kuiv. Tänud peitjale
Tuli enda arvates hea mõte pärast tööpäeva mõnusal kuumal suveõhtul merevees pikalt ujuda. Uhh, vesi oli aga nii külm, et jalatallad tõmbasid juba madalaski vees krampi. Kaaslane oli julgem, kastis end ikka isegi korra üleni vette, mina loobusin. Rand sai muidugi minu poolt valitud, kuna siin säras kollane täpike. Aardeleiuga ununes kohe korraks tekkinud väike kurvastus, et ujuda ei saanudki. Aitäh peitjale!
leitud peale mõningast tuiamist.oleks võind kohe vihjet lugeda. Riho esimene aare.
Tuli idee minna randa päikeseloojangut vaatama, rand sai valitud aarde olemasolu järgi ;) Õiges kohas leidsime kiiresti, aitäh!
Peale logi kirjapanekut nautisime rannamõnusid. Tegime pilte ja sellise päikeselise ja sooja ilmaga supermõnus olemine. Tänud siia kutsumast.
Sihiks oli Kodasool orienteerumispäevak. Siit sai boonuseks aarde, tänan!
Auto jätsime parklasse ning siirdusime jalutama. Noored jalutasid merele, vanemad siis mööda kallast. Kuniks keerasin metsa ja kükitasin maha. Pärast seda ei leidnud mind keegi, kuigi nad metsa laiali hargnesid. Tegin veel nalja ka, leides aardest vile ja vahepeale siis vilistasin. Aare logitud, tõusin püsti ja jäin ka kohe vahele. Hmm, kuidas nad mind küll üldse ei näinud :) Aitäh aarde eest.
Kiire leid, ilus rand ja kallis krunt müügiks. Tänan peitjat.
Tulin ja tutvusin Laheranna metsaalusega.Aardega kõik vinks-vonks.Aitüma
Päev varem teatas vanem poiss et tema tahab aardeid otsima minna. Paari minutiga oli selge et mõlemad poisid on aardekütid ja nõuavad väljasõitu. Tegin siis tänaseks plaanid ümber ja sõitsin perega geotuurile. Jägala tagune piirkond tundus igati peresõbralik ja ilmaoludele vastav koht küll olevat. Viiendaks peatuseks valisime selle metsatuka. Seeneliste keskelt pressisime ennastki metsa. Mida nad seal korjasid jäi mulle arusaamatuks, metsaalune suht tühi ja minu meelest hooaeg tundub juba hoopis läbi saavat. See selleks, meil oli oma saak mida korjata ja niipea nendest juba puudust ei tule. Nullis lasin jälle vanemal pojal tegutseda. Koha tuvastas ära küll aga kookida ei tahtnud, nii pidin ikka ise selle musta töö ära tegema. Meri kutsus ka enda poole ja käisime rannaski ära. Seal oli nii rahulik ja vaikne et jäi selgusetuks mis torm seal päeva esimese aarde juures küll möllas. Nautisime kohalike ranna mõnusid nii nagu sellele aastaajale kohane. Ikka korralikult taheti kummiku veepidavuse piiri kombata. Ainuke mis neid tagasi hoidis oli teadmine, et märgade jalgadega peavad nad ülejäänud geotuuri autoaknast jälgima. Aare korras, täname peitjat.
113
Leitud mõnusal päikeselisel sügispäeval. Aitäh!
Selle kandi aarded lükkasin sügisesse, et siis mõnus inimtühi supelrandades jalutada. Täna - rahvusvahelisel maa-aarde päeval - plaanis Mariann temaatilise aarde pärast Jägala kose juurde sõita. Järgmiseks viis sõit Laherannalle. Tegime jalajälgi rannaliival ja logisime aarde. Tänud siia rannale kutsumast!
Õnneks oli peidukoht lihtne ja sai isegi pimedas leitud. Britt - 323
Null oli mööda veidi, aga vihje peale sai otse kohale sammuda. Kogu karbi sisu ja ka logiraamat veidi niiske.
Aardeleid tuli ruttu. Nautisime merd ja vaadet Tallinna tornidele. Aitäh!
Rattaringi 4 aare. Kuna enne vihjet ega eelnevaid logisid ei vaadanud siis nullis tekkis korra kahtlus, kas peab ronima hakkama, nii kutsuvad männid olid. Õnneks mitte ja logi sai kirja. V: helkuri, J: auto. Tänud peitjale.
Veel üks poolsaare aare. Mõnus jalutuskäik veel ühes rannas ja samuti üks kiire leid. Lastele meeldis muidugi rohkem üks puud, millelt siis energiat ammutada. Aga vihjest oli tõesti palju kasu. Tänan peitjat, tõeliselt ilus liivarand seal, mida suvel kindlasti külastada.
Rebase onu ei olnud see kord kodus. Aga karbi oli ta sinna küll jätnud :D
Viimasest aardeleiust on pool aastat. Sai nüüd ennem grillimist mõned otsitud.
Autoga sai nulli ja leid tuli kiirelt. EVEJ
Silkasin otse teepealt urgu.Aare korras.Täname
Väga mõnus metsaalune rattaga ringikolamiseks. Aare tuli ka välja, kui geps tujutsemise lõpetas. Aitäh!
Etsiis pimedas metsa urgu otsima...mnjaa kuidagi lihtsalt läks.. vedas meil, et lund nii vähe oli.Tänud!
Parkisime auto ja pealambid pähe ning pimedasse metsa.Leidsime mingi raja ja seda mööda kulgesime.Vahepeal ületasime metsa "kiirtee".Kui nulli jõudsime siis oli Moonikal ainult kummardamise vaev ja käes ta oligi.Aitäh!
Algul otsisin vihje järgi nullist, aga kuna midagi head silma ei hakanud, siis vaatasin geosilmaga ringi. Aitäh!
Kena rand ja metsaalune siin. Ujuma ei hakanud täna siiski minema. Aarde endaga läks kiirelt. Täname.
Tegin aarde tuuri Jägala kandis. Aare tuli peidukast kiirelt välja.
Kuigi telefon ei tahtnud juhendamise osas eriti koostööd teha, sai siiski suhteliselt ruttu hakkama. Kena metsaalune, aitäh juhatamast.
Tundsin, et on vaja korraks metsa põgeneda. Metsas oli ilus, vaikne ja jõulune. Lumi tahtis küll soki vahele ronida, aga samas tegi olemise hoopis meeldivamaks. Telefoni abil tuli aaret mõni minut otsida, aga õigesse kohta jõudes oli peidukoht ilmselge. Aare muidu kenasti korras, ainult minigrip on küljelt lõhki. Samas kõik kuiv, nii et pole muret. Kui minema sõitsime, suundus järgmine seltskond lampidega metsa alla, eks näis. Aitäh, nautisin väga!
Puhkuse viimastel päevadel tuli lõpuks teoks teha plaan mereäärde jõuda. Selle plaani täitumise esimene peatus oli siin. Tee nullini suutsime muidugi kõige "õigema" valida, aga sellest polnud hullu midagi, ilus mets ju. Nulli lähistel parkis takso, Rauno arvas, et kes küll tuleb taksoga randa? .. no mine tea, võibolla hoopis taksojuht tahtis väikest pausi. Aarde eest aitäh.
Tänase fantastilise päeva esimene ja väga mõnus, mulle (eriti muidugi geopõnnidele) meeldib leida selliseid normaalsuuruses aardeid, mis on puhtad ja korras. Kuigi eile oli mõttes ehk ka kuhugi pikemale matkale minna, siis tänane aasta soojeim päev läbi aegade ei jätnud mingit kahtlust - meri, rannaliiv ja männimest - ainuõige valik. Jalutasime metsa all aardeni ja panime nimed kirja. Täna siia päikese ja veemõnusid nautlema ei jäänud, kuigi käidud on siin päris palju - jõuame veel, täna ootasid meid hoopis teised teed ja veed :)
Aitäh peitjale, super koht!
Täna oli kindel plaan nii neljarattalisele geomobiilile kui oma koibadele veidi puhkust anda. Saigi siis pool päeva varbaid päikese käes soojendatud, aga siis tuli ikka liigutamisisu. Seega paras aeg kaherattaline kuurist välja ajada ja ümbruskonnas üks tiir vändata. Lootsin terve tee selle aardeni mööda kergliiklusrada vurada, aga võta näpust, see sai ikka sama koha peal otsa kus vanasti. Õnneks keeras tee varsti tulevasse Laheranna uuselamurajooni ja muutus uuesti kergeks. Aardeleid tuli ruttu. Mõnus männimets, aga uuselamud juba kerkivad, üks jõledam kui teine. Hea, et enda supelrand sealt veidi kaugemale jääb. Aitäh peitjale!
Ilus rand, rahvast oli veel vähe. Otsimine võttis aega, sest geps keerutas ning nullis ei olnud isegi mitte urgu. Nina gepsust välja ja natuke laiemalt vaadates tuli õige koht üsnagi kiiresti välja.
Ilus koht, aitäh kutsumast :) Eemaldasime aardest lubamatu nänni eelmiste jäetud martsipanikommi näol.
Leidsime üsna ruttu. Õigemini paistis kaugelt silma juba. Aitäh!
Kuna GPS ei suutnud ennast kuidagi paika sättida, siis tiirutasime metsa all päris palju. Ja igaksjuhuks tuhnisime ka mitmes urus. Kui siis lõpuks ka nulli paika saime, siis ilmutas end ka aare. Hetkel saime seal jalutada segamatult aga maad on juba jagatud kruntideks ja aadressidki paigas. Nii, et kui keegi ehitama hakkab seal, võib aare olla ohus.
Aardeni jalutades vahtisin ma ainult telefoni, et mitu meetrit veel minna. Leidsin aarde ja logisin. Ja siis... oli vaja tagasi auto juurde minna. Reigo küsis, et kuhu poole? Ja mul polnud halli aimugi, kus poolt ma olin tulnud ja kuhu tuli minna. Käi veel nina telefonis... Meist kahest olen õnneks ainult mina udu ja Reigo siiski teadis kus auto asub. Ei pidanud see kord metsa jääma. Tänud peitjale!
Lapsed leidsid metsa alt isegi ühe eelmise aasta pohla. Tänud!
See oli täna täitsa üleplaaniline leid.Tulime elektrijaama juurest ja tahtsime enne kojusõitu mere ääres käia. Kohal olles selgus et aare siinsamas lähedal. Panime siis nimed kirja. Aitäh!
Väike metsa all ragistamine ja väike ebakõla silma jäigi. Aitäh!
Siin olin selle aasta esimene leidja. Mis tähendab, et kellegi jälgi mul ees polnud ja kogu töö pidin täitsa iseseisvalt ära tegema. Hästi maskeeritud aare ei jäänud sugugi kohe silma, ligi 10 minutit kulus ikka enne kui vihje tõenäolise asukoha tuvastasin. Oligi karp, kõik vahepealsed ilmastikunähtused kenasti üle elanud ja heas korras. Aitäh.
Nu täitsa lahe mets oli, laheda rannani me kahjuks ei jõudnud. Sain sellelt aarde otsingult natuke mõtteainet. Läheneme meie siis aardele, kui minul näitab telefon, et olen aarde juures. Vahin ringi, et nu kus sa ennast kullake peidad, kui Lapsuliblikas paneb pika sammuga minust mööda. Võtan siis talle sappa ja marsime koos 10 meetrit edasi, nüüd oli tema nulli jõudnud. Vat sulle, mis on koordinaatide null telefoni järgi ja mis GPS- i järgis. Siit soovitus, Janar kui rikkaks saad siis osta endale GPS. Aare ise oli väga ilusti peidus, väga mõnus vanakoolikas. Tänud.
Kui jõudsime seda aaret otsima oli juba üsna pime aga Meryt tuvastas uru ning saime kiirelt logida. Minu meelest väga põnev peidukoht. J: rimi mänguasja.
Kui siin tegin Airile ja Margusele jälgi ette, siis mulle tegi Esko, tänud! Koht oli ilus ja jalutuskäik mõnus!
Oh sa geokoninganna, ikka maas veel taevamanna. Lahe urg sel aardel juskui poleks maailmas olemaski pardel...
Leitud teel Geovastlale. Siin olime täna kolmandad leidjad. Ilmselt Anne soojadel jälgedel. Mõnus lumevaba metsaalune. Aitäh!
Vihje oli lume all peidus ja vihje maskeering ka. Tiirutasime veidi ringi aga siis tuli käed lumiseks teha ja sai aarde kätte.
Taaskord see telefoni GPS, mis meid jooksutas edasi-tagasi. Olime juba täiesti lootust kaotamas kui see õige koht lõpuks ikkagi näole end andis! Põnev!
Pooluimaste ja unistena leidsime ka selle. Aitäh!
No oli see alles kavalalt peidetud urg. Sai ringi tuuseldatud, aga löpuks üles leidsime:)
Otsisime seeni, mida paraku eriti ei olnud, mõtlesime siis, et teeme selle aarde ka ära. Seekord geopeituri silm ei eksinud :) Tänud!
Kiire vahepeatus!Pilk ka visatud imelisele päikese loojangule.Tänud! EVEJ
Peale Ruhes käimist sai natuke neemel ringi vaadatud ja see aare ka üles otsitud. Peidukas jäi kiirelt silma, aare kuiv ja korras ja nänni oli ka. Täname.
Peale Hiiu Folgi kultuuripärleid otsustasime jätkata aaretega. Mereäärse tuuri esimene leid tuli sirjooneliselt ning enne järgmist aaret olid mustikad, mustikad, mustikad. Aitäh peitjale!
Siin kaua aega ei kulunud. Tänud peitjale värske õhu ja mõnusa jalutuskäigu eest. Tänud peitjatele. EVEJ
Leitud koos rassiss-tiimiga. Aitäh peitjale toreda jalutuskäigu organiseerimise eest! :) Ilm oli veel ilus ja mets mõnus! V: keraamiline plaadike J: mänguasi
Teel aardeni käisime enne rippsillal. Kui Miale meeldis rippsild, siis Oliver tahtsi golfimängijatele rajal järgi joosta. Lõpuks liikusime edasi ka aarde poole ja Mia leidis kiirelt õige uru.
Mõnus ilm pani mu töölt ära minnes autonina koju sõitmise asemel hoopis mere äärde keerama. Leid tuli vaevata, vihje eksimisvõimalust ei jäta :).
Hetkel küll mõnus rand ja männimets. Kuid parklas nähtava kuulutusetahvli põhjal ei tea öelda kui kauaks. Aarde juures ma õnneks pistsin oma käe esimese korraga õigesse urgu. Ju siis mu silmad on juba ära harjunud tegema loomulikke valikuid tehis ja päris urgude vahel. Tänud!
Parklast läbi metsa täpselt õige uruni. Kuidagi liiga lihtne ja koba peale :D
Leid tuli lihtsalt. Õige urg hakkas kohe silma ja peale logimist jäi aega toreda ümbrusega tutvumiseks. Tänud
"Kas keegi luges, mis siin vihje oli?" - "Urg." Et siis urg. Oh õnne! Seal kus mina just seisin oli parasjagu urg. Pikk ja kerge käänuga. Kompasin õrnalt vasaku käega, parema käe näppudega ma näpin oma nutitelefoni, nendest oleks rohkem kahju. Siis ütles hääl mu peas, et mees, siis kui sa parema käe näppudega nutitelefoni toksid, on telefon ise su vasaku käe näppude vahel. Võtsin hinnaliseks osutunud vasaku käe urust välja. Leidsin meeter eemalt oksa ja surkisin sellega. Aegajalt piilusin ning kaks hõõguvpunast silma ning kerge urin oli see mis tundus pimedusest vastu vaatama. Kas lähtuda kõnekäänust, et haukuv koer ei hammusta või oli see aardevalvuri rünnakueelne hoiatus? Samas on vaja ainult logi kirja panna, pole vaja tingimata sealt nänni võtta. Katsu seda kurjale elukale selgeks teha... "Leidsin." . kostus eemalt Indreku hääl. Mul oli vale urg.
Urgudest aarete otsimisega on alati see küsimus et äkki on peremees kodus... Nu kohe kuidagi ei tahaks oma näppe pimesi sinna koopasse pista ju. Antud kohast siis seekord õnnestus leida rohkem kui üks urg. Kuni mu kaaslased esimest urgu ettevaatlikult lõhna, kajalokatsiooni, pajuvitsa ja muude rohkem või vähem kaudsete meetoditega analüüsisid, leidsin ma lähedusest teise mis nägi veidi kahtlane välja kuna keegi oli urusuu ette korraliku puutüki ukseks sättinud. Kuigi mul on Eesti mäkrade, rebaste, urupõtrade ja muude uruelanike arhidektuursete võimete ees sügav austus, olin ma veidi kahtleval seisukohalt et kas nad ikka uksi oma urgudele teevad... Ja tõsi ta on - ust paotades paljastus aare. Linnuke kirjas ja edasi :)
Kerge jalutuskäik ilusa metsa all ja paistiski sobilik urg. GPS ei jõudnud isegi nullini kui mul juba aare käes oli. Aitäh peitjale.
Tulemas väga kena elurajoon, isegi tänavasildid juba majade juures valmis :) Kahju, et kena metsaalune kaob :(
Mõtlesime, et naudime päikeseloojangut ja logime aarde. Pilved rikkusid esimese plaani aga ära...
Täname!
Sättisime end siia just päikeseloojangu ajaks. Silmapiiri katva pilvemassi tõttu me seda aga ei leidnud, Leidsime hoopis koopasse pugenud aarde. Vahva koht tänud viitamast
Müttasime nulli ja Andres lihtsalt pistis käe urgu ja oppaa
Metsatukas jalutamist ja Andres leidis aarde hetkega :) taamalt kostis mõnus merekohin.
Võiks öelda, et see oli tänase päeva vaat et valutuim leid- jalutasime kohale, võtsime karbi, logisime ära ja edasi :) Rõõm :)
Tavaliselt satub Priidik sinna randa siis kui on suur tuul lohega sõitmiseks, nüüd aga tulime niisama loodust nautima, meri oli peegelsile ja kalamehed tegutsesid. Väga ilus koht!
Klassikaline ja lihtne aare. Logiraamatut kaitsev minigrip veidi katki aga kahjuks omal sellises mõõdus kotti kaasas ei olnud. Muidu aare korras. EV J:jõehobu.
Jätkasime oma otsinguid autosõidu kaugusel eelmisest leiust. Laheranna oli järgmine leid sel väiksel tuuril. Veidi sai ikka tiirutatud, enne kui õige koht silma jäi. Logisse sai ekslikult 13.08.2014. Mustikad olid veel täitsa söödavad. Tänud peitjale!
Tore vanakooli tüüpi aare. Saime suud siniseks ja magusaks. Aare oli korras. Täname huvitava ümbruse eest jätsime koha meelde.
Mõnus jalutuskäik mööda randa aardeni. Hiljem sai ka esimesed kerkivad majad üle vaadatud. Aare OK! Tänud!
Parkisime auto eemale ja jalutasime läbi metsa kohale. Nullist veidi eemal peeti pikniku. Ei seganud meie neid ja nemad meid ja saime rahus oma otsingud läbi viia. Ootasime natuke muud. Aitäh. Tagasi teel sai mustikaid söödud. Rannas käisime ka!
Ühis-sünnipäevamatka lõpp-punktiks oli mõeldud ujumine+piknik+päikeseloojang ja boonusena ka aare. Tänu ebaõnnestumisele ühe lähedase silla all oleks loojang peaaegu ära jäänud. Vesi oli üllatavalt külmaks läinud ja piknikulauale saabus mustmiljon kärbsepoissi. Sellele vaatamata oli väga tore ja aare tuli pimedas metsas ka kenasti oma pesast välja.
Kena koht! Kõik (ehk mõlemad) Neeme restod olid laupäeva õhtu puhul reserveeritud, vähemalt mõned mustikad sai siit põske.
Ringtee, parkla - selline arendus käib, et hirmus. Varsti enam meri pilvelõhkujate vahel enam pööblile kätte ei paistagi :). Rand superluks ilus ja aare igati vinks-vonks. Tänud!
Tundub, et siiakanti on tekkimas täiesti korralik elurajoon. Kahju, et muljet rikub prügine parkla. Kepsu viskas ringi aga õnneks peatset peatus pilk ka õigel peidupaigal. Aarde konteineril laiutas rasvane limusk. EVEJ Aitäh!
Deja vu! Siin ma olen kunagi 7+ aastat tagasi käinud aga tol ajal polnud siin asfaltteid, sellist parklat, valgusteid jne. Sellegipoolest tuli koht tuttav ette. Meile siin meeldis: ilus selge veega rand, pehme liiv ja mõnusalt vaikne. EVEJ
Frankensteini juures siis lahe randa. Rannaäärsed männikud on ühed igati meeldivad kooslused. Ei ole vaja otsida, kas mingi teeke või rada lähemale ka viib - auto võib julgelt asfaldile jätta ja otse aarde poole suunduda, kartmata et peaks võsa, nõgeseid jms kohtama. Asukoht paistis kohe lähenedes. Kuna peidik nägi nii välja et seal võik kes teab kes elutseda sai ikka kepikesekontroll enne ära tehtud kui nimi kirja läks. Kuna lähenesin teiselt poolt, siis alles pärast ära sõites ja silte nähes tekkis arusaam, et kinnisvarareklaamiga tegu. Tänud, EVEJ.
Kuna täna oli tõeline rannailm, mõtlesime selle ranna-aarde üles otsida. Arutasime, et kuna aare asub ikkagi metsa all, siis vaevalt seal mugudega probleeme tekib. Kohale jõudes aga nägime, et tekib ikka küll. Passisime siis eemal. Kui lõpuks autole hääled sisse pandi ja sõitma hakati, suundusime kohe aarde juurde. Pärast kõndisime mööda rannaäärt tagasi parklasse.
Olime veidi sõitnud, kui telefon näitas, et Laheranna kandis on ka aare peidus. Algul panime parklast edasi, kuna autosid oli korralikult ja mõtlesime, et äkki on edasi veel mingi tee aga ei olnud ja seega tagasi parklasse. Panime metsa alla ajama ja kõik näis ladusalt minevat. Kuid nii see ei läinud ja just seal kandis, kus aare oli, passisid mugud auto juures. Polnud muud teha, kui natukene eemal passima jääda ja oodata, kui ära sõidavad. Läks kindlasti ca. 30min.+ mööda enne, kui lahkusid. Sööstsime kohe urgu ja logisime ära ja läksime edasi randa uudistama.
Näib, et siin läheb oluliselt paremini, kui hiljuti külastatud arendusest Saaremaal Imagine aarde läheduses. Inimesed ja masinad töötasid hoolega, et tulevased elanikud peagi uutesse kodudesse pääseksid. Iseenesest, miks ka mitte. Eestlane armastab elada keset metsa, mere ääres. Kui see nüüd ka linna keskuses asuks, siis võiks kohta pidada lausa paradiisiks. Päris paradiis see siiski ei ole, kuid mõne inimese unistus kahtlemata. Meie unistuste hulka see otseselt ei kuulu, kuid ilus koht jalutamiseks oli ikkagi. Aarde leidsime viidatud kohast kiirelt.
Päeva "Otsides päikest" esimene aare. Kohapeal 11 kraadi ja tibutas vihma.
Väga mõnus koht ilmale vaatamata. Täiesti oma nime väärt. Metsad mind ikka nii palju ei tõmba, kui sellised kenad mereäärsed kohad (saarlane, mis teha). Jalutasin aardeni, pildistasin linnukesi ja logisin päras lühikest otsimist. Aitäh!
Kergliiklustee j2i leidmata, sest l2henesime otse maanteelt. Kyll aga leidsime ilusa liivaranna, mis oli v2ikese v6sastunud v66ndi taga peidus. Ait2h peitjale!
Jaanieelne Harjumaa oli kontrastiderohke: kõigepelt korjasime seeni (kukeseened, puravikud) ja Laherannas maikellukesi. Tuul oli vinge ja külm, seetõttu mereranda ei kippunudki, kuid ilusat rannametsa nautisime küll. Uhke urg, kas aardeomanik kaevas ise või laenas mõnelt rebaselt? Meie noormees oli väga uhke ja õnnelik, et avastas uru ja aarde esimesena. Aare korras, vahetasime nänni ja edasi idapoole. Aitäh ilusat kohta näitamast ja tänud aarde eest!
Kirja sai, et saab siin isegi telkida. Merevesi on teil siin põhjarannikul küll külm. Ujumas ei käinud. EVEJ. Tänan.
CMXLVIII. Auto jäi maantee äärde, kuigi saaks ka suht lähedale sõita. Loodetavasti geopeiturid ikka kõnnivad need paarsada meetrit. Logisin, siis läksin randa. Tuul, ikka liiga vali tuul, mis on mu seikluslikumad plaanid edasi lükanud. Ilma paranemist pole loota ka järgnevatel päevadel. kahju, peab siis maismaal toimetama.
Kohta teadsime juba ammu, aga aaret polnud varem mahti otsima minna. Nüüd Neeme ühele suveöisele üritusele sõites parkisime auto ja hakkasime astuma. Mingil hetkel nägime mere äärest metsa poole keeravaid jalajälgi, mille järgi oli selge, et mõni teine geopeitur oli üsna äsja aaret otsime läinud.
Oletatavas kohas vaatasin taskulambivalgel natuke ringi ja oleks juba lahkunud, kui migagi silma hakkas. Logiraamatust selgus, et me polnud sel päeval tõesti esimesed. Või õigemini olime, sest meie logi sai kirja napid minutid peale südaööd.
Tagasi parklasse liikusime kustutatud taskulampidega, sest ööd on juba nii valged, et näeb täiesti niisama läbi "pimeda" metsa liikuda. Ja parklas oli üks auto vähem kui tulles - kas tõesti olime nii soojadel jälgedel? :)
Pärast Carolina GP X a sündmuselt lahkumist suundusime nii poolteadlikult alustuseks siia. Polnud küll suurem asi rannailm, aga vihma ka enam ei sadanud, nii et võis randa piiluma tulla. Auto jäi suure tee lähedusse, edasi jalgsi, sest nii hea oli ilm juba küll. Aardeleid oli lihtne nagu peitjal plaanitud. Huvitav kaevik keset metsa, korralik rada tõi sinna sisse nagu elaks seal keegi ja käik muudkui sisse-välja. Kuna leid lihtne ja aega kuhjaga, jalutasime randa vaatama. Vesi oli nii madal ja kaugel, et ujumiseks oleks tulnud vist kilomeeter käia. Aga muidu tundus täitsa sobilik lohetamiskoht isegi. Mõned salakivid välja arvata.
Lahkudes koristasime puu alt kaks õllepurki taarasse. Aare oli korras. Võtsime kaasa pooleks läinud kobraga rännuputuka mille kokku liimin. Aitäh Madisele laheda Laheranna eest! :-)
P.S. Kes oleks võinud seda aimata, et loetud tundide pärast siit 2.2 km eemal uus aare avaldub. Oleksin pidanud juba siin selle lõhna tundma!
Kiire kõrvalepõige Peterburi teelt ja ka leid kiire. Koht ise tuttav, niiet seekord oli kiire logimine ja koha nautimine jääb soojemateks ilmadeks taas. J: 2xTB
Viimane aare enne koduteed. Ilus rand. Leid ise oli kiire. Võtsime kaasa ühe TB-dest.
Väike jalutuskäik rannas, siis vupsti metsa ja nimi kirja. Kiire ja lihtne :)
2 in 1 ehk kuna samal päeval toimus orienteerumise üritus, siis leidsime koos aardega ka orienteerumise kontrollpunkti aardest 1 meetri kauguselt. Nagu loto võit :) NB! Meri on veel jahe.
Siia neid majakökse ikka mahub. Loodame, et aarde alt kanalitrassi vedama ei hakata või mis veel hullem - keegi sinna oma grillinurka ei taha ehitada. Nii ilus koht. Kahju kohe, et köksid koha ära lörtsivad.
Merike on meie seikluse korralikult kirjeldanud ning dubleerima ei hakka. Maardu juurest hoidsime küll kurssi Rebala peale aga siis tekkis autos kerge paanika:juhiukse klaasil oli puuk! Kiirendasin, sõimasin, pritsisin vett- kõik asjata. Proovisin siis näpuga...saadan oligi seespool ja potsatas kuskile kanni ja istme vahele. Suure rahmeldamisega olime õigest teest möödas ja maabusimegi siia(peale M-i kirjeldatud seiklusi) Täitsa vahva koht ja aaregi mõistlik(kuskil olen analoogset peitmisviisi juba kohanud ;) Aitäh peitjale!
Lahe, randa saab- jõudsin ma mõelda kui olime Rebala kalmede teeotsast mööda põrutanud ja otsustanud, et tuleme sinna tagasiteel. Aga rool oli ju Alexi käes :D. Nii rooliti meid hoopis üht vana ja arhiveeritud asja vaatama ja kontrollima, et kas tõesti,tõesti on asi jäädavalt ajaloohõlma kadunud. Ronisin seal ahvi kombel nii ühele kui teisele objektile ja no tõesti , seal polnud enam midagi. Tagasiteel , mööda hirmus kondist militaarteed, hakkas aga miskit auto all hirmsasti kolisema, Alex arvas esteks ,et kuuleb luulusid, kuid ka mina kuulsin kolinat ja ausõna kumbki polnud mingeid aineid tarbinud ;). Nii sõitiski Alex pea poolenisti aknast väljas juba ja kuulas kolinat(sh tegi maastikukatseid, kus rohkem koliseb), kuni napid meetrid enne suurele teele jõudmist käis kolks, mürts ... Kargasime autost välja, et mis nüüd. Tiir ümber auto kinnitas auto komplektsust, midagi kõhu alt ei ripu, kõik on küljes, hm... aga millest see kohutav kolks ja mürts. Kapotialusega tutvumine ei toonud samuti mingit selgust. No kui midagi viga pole, eks siis proovime edasi sõita. Aga no kuhu sa sõidad kui nüüd keeldub auto sõitmast, midagi ikkagi kuskilt kukkus, aga kuhu... Uus tiir ümber auto ja Alex avastab, et mnjah, auto esimene juhipoolne ratas on kuidagi kummalises asendis... eksole ja kinni hoiavad teda vaid kaks polti. Huhuuu... nüüd oli kolksu selgus tuvastatud, sõites sellel hirmuskondisel teel oli autoratas lihtsalt omasoodu rändama mõelnud minna. Tasapisi loksutas kinnitused lahti ja aidaa. Kaks polti olid sealsamas maas , kuid viiendat ma es näinud. Mõtlesin siis ,et ju see loksus enne lahti ja jalutan veidi, küll ta üles leian :D. Ja nii ma siis jätsin Alexi autoratast alla tagasi panema ja kõndisin sinna kust me tulime, ega seal mingi maksimum 3 km ju vaid oli minna. Teel vaatasin iga tumedamat asjakest, kuid paraku polnud see otsitav. Olin juba mingi 2 km ära käinud kui kuulsin selja tagant tuututamist. Vaatasin et kes see hull pimeloom rajale ää ei mahu , ma ju teeääres kõnnin... nojah punane Kirsike ja Alex olid mulle järgi jõudnud :D. No ja nüüd sain võtta, et kuhu ma nüüd kõnnin siis, et tema jõudnud juba mulle helistada ( telefoni jätsin ju iseenese tarkusest autosse :P )ja et õnneks taipas ta naiste loogikat, et ju ma lõppu välja kõnnin. No tuli välja, et viies polt oli veidi eemal veeloigus pesitsenud ja minu rännak oli pigem nagu rännak ajas tagasi :P. No hea ,et niigi läks. Uus katse randa jõudmiseks. Ja sinna me jõudsimegi, mingit kummalist rada mööda, nagu ikka. Aare oli ka kenasti kodus ja jätsime sinna kuskilt aardest kaasa võetud ilusa punase südame. Tänud !
sellised "kohe rajame siia terve uue tänavatäie eramaju (ja kõik korraga)" projektid ilmestasid vahepealsel ajal pikka aega merivälja ja viimsit... nii kaugel tallinnast veidi üllatav. nojah.. pealinn valglinnastub ja eesti linnriigistub, mis seal ikka. väga ilus koht muidugi.
Käisime õhtul jalutamas. Andreas leidis, meie oleksime veel 9 m edasi jalutanud. Võtsime ränduri kaasa. Aare lähedalt leidsime 5 poolenisti veel täis õhupalli soomekeelsete kirjadega. Mõtlesime, kas tõesti võib 5 heeliumiõhupalli üle Soome lahe lennata? Aitäh jalutuskäigu eest, pole seal peatust teinud kunagi.
Varem, kui ma geopeitusest veel midagi ei teadnud, sõitsin ma väga tihti rattaga sinna kanti mere äärde. Nüüd pole ma seal aga mõnda aega käinud. Konkreetselt seal kus aare oli, pole ma kunagi käinud. Peaaegu oleks saanud rattaga aarde kõrvale sõita, aga läksin siiski viimased meetrid jala :) Mere ääres käisin ka. Aitäh!
Ohoo, nii karmilt on asi muutunud ... Ma nii vana mees, mäletan aega, kui siin polnud mingit kergliiklust ega ringteid, sai rahulikult auto parklasse jätta ja mere äärde minna. A mis teha, progressiks kutsutakse seda asja, mis siin toimub. Marssisime mere äärde välja, vaatasime umbeaetud ojasuuet ja enekaid tegevaid tibisid, siis vantsisime uru juurde ja võtsime aarde. Geps arvas, et asi on 16 m mööda, aga tema patakad olid tühjad ja ta ajas samasugust jura ka Madise teise aarde juures. Ränduri võtsime kaasa. Tore koht valitud, aitäh kutsumast!
Nii uus aare, et sai olla logides kolmas! Danil oli siin see kes oma käe ... pistis, meie panime samal ajal käed taskusse. Leitud, logitud, tänud peitjale!
Karge hommik kenas metsas. Mõned alles ärkavad kui teistel juba esimene aare kotis. Teised! Täname militaarsete säilmete tutvustamise ja kena aarde eest. Et ta ennast väga tühjana ei tunneks, poetasime sinna ühe GC.