Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
Talvekoristus 2024.

GC-s arhiveeritud.

Selle aarde kohta ei ole mul öelda midagi head. Hale aare. Alguspunkt on suht mikromõõtu konteiner langenud puutüve all. Ja lõpp. Meetrikõrgune märg taimestik ning nagu ma aru saan, siis siin ei ole koordinaat täpne ja kui peitmisviis on sama, kui alguses, siis . . Milleks selline aare? On paremaid peitmisviise, kui karbike juure all. Ja kõrval on ilus kõrge metsaalune.

Nullis saime kenasti kordinaadid kätte aga lõpus trampisime seal kõrge rohu sees päris kaua aga silma ei jäänud midagi.

Kulgemisel Päätsitsapäivalt teatrietendusele sai natuke aega varutud, et mõni aardepeatus kah kultuurile lisaks tekitada, nii et see tundus sobiv. Kuna eile sai selle Postitee ühes otsas juba madistatud, siis täna võtsime teise ette. Lõpu koordinaadid hangitud, läksime lõppu. Mu mugust õde jäi mustikatega maiustama ja mina läksin aardejahile. Ikka natuke aega kohe jahtisin. Vahelduseks sõin mustikaid ja sekka ka mõned vaarikad. Aga mida ei näe, vat see on aare. Naasin siis uuesti nende vaarikavarte juurde, sest nägin seal veel ahvatlevaid marju, ju olid hetk tagasi märkamata jäänud, kui nägin ilmselget peidukat. No muidugi, lisaks marjadele oli ka see enne märkamata jäänud. Tänud peitjale aaret peitmast.

Kodutööd tehes oli juba ette teada, et siin on tulemas üks võsa-aare. Kunagi oli seal küll mets, aga nüüd peab hakkama saama olemasolevaga. Võsa ja hein olid septembris veel täies hiilguses, samas aega läks, aga asja sai - karbike tuli peale mõningast tuhlamist lõpp-punktis nähtavale. Täname.

Algas üsna lihtsalt, aga mingi hetk informeeris kaaslane mind, et tegemist on sama peitjaga, kelle ühe teise aardega sai ikka kurja vaeva nähtud. Kui see teadmine veel tuju alla ei toonud, siis lõppu jõudmisel olid sellele seierile küll omad mõjud. Siiski, päev oli alles noor ja meie hakkamist täis, nii et sai ikka rahmeldatud, kuni kaaslane ühel hetkel ka õige kännu leidis. Aitäh!

Leitud, logitud, tänan!

Viimane leidmata Põlvamaa aare. Ehk esimest korda on mul kaardil olukord, kus üks maakond on täiesti puhas. Seda leidu olime noolimas kolmandat korda ja selgi korral sai leitud tänu Krissu-Dauno juhistele ja Kaupo teravale silmale. Hea, et lõpuks tehtud sai.

Tulime uuele katsele. Viiekümne meetri ulatuses sai kõik kännud läbi tuulatud. Lõpuks hoopis teise nurga alt hakkas miskit silma ja nii see leitud sai. Tänud

Otsida sai omajagu, nii alguses, kui lõpus.

Tänan peitmast.

Otsisime, mis me otsisime, kuid ülesse ei leidnud????

Pärast veits kahtlast võsa mööda hulkumist leitud ja logitud, aitäh!

 1 

Niuniuniu.

Olime siin kolmandat korda kenasti aega viitmas. Lõpukoordinaadi saime valutult kätte, kuid karpi lihtsalt ei leia. Selliste aarete puhul tunnen juba ammu puudust plastikuandurist, millega mööda metsaalust ringi käia ja oodata, et kui piiksuma hakkab, siis on kas aare või prügi, mis üles korjata.

Mul on Põlvamaal kolm leidmata aaret. Üks on väga tehtav, üks on hooajaliselt tehtav ja eks näis, mis selle aardega saab. Õnneks lõunakoju ikka satub ja siis on siin paras peatus teha ja ringi uitada.

Statistiku elu läheb ikka väga kalliks. Startisin Räpinast, siis sõit Valgamaale, siis otsaga pea Võrumaale ja nüüd siis lõpuks veel pea Tartumaale. Tõesti auto ohver, või on see hoopis geopeituse ohver. Aarde algus sai kiirelt leitud, lõpuga natuke aega läks, aga välja ta tuli. Peale logimist lasin veel vaarikatel heamaitsta. Suured tänud aarde eest.

Vigade parandus ja sel korral sain algusest edasi ja lõpus tops ka leitud.

Kena kevadise metsa topsik maalesõidu teel. Algus läikis vastu nagu lubatud ja lõpp oli ka kenasti koordinaatidel. Kas aarde nimi on suunatud neile, kes üritavad autoga lõppu sõita? Enamvähem kuiv, karp korras, kott ribadeks, aitäh peitjale.

Algus tuli lihtsalt, aga lõpus olime juba loobumise äärel. Siiski leidsime.

Aitäh!

Algus jäi leidmata.

Tegime siin kiire peatuse. Kristjan juba teadis mind targemast suunast, kui ta ise oli lähenenud, kohale juhtida. Logiraamat kauaks peitu ei jäänud. Kilekott aarde ümber on räbalateks. Tuleks ehk asendada. Aitäh!

Eelmine õhtu ei suutnud siit kohe midagi leida. Hommikul oli seis juba tunduvalt parem. Lõpus läks tükki maad kiiremini, tänud.

Esimese aarde olin juba vare ülesse leidnud, aga teist aaret ei saanud otsima minna. Vihma sadas tol päeval nii palju. Seekord oli ilusam ilm ja leidsime aarde kiirelt. Korjasime piibelehti ka.

 1 

Postiteel ja üldse Voorepalus matkamas on ju alati tore käia. Täna lisasime sellele toredusele ka selle aardeleiu. Nullist lõppu läksime siiski jala, nii suured auto ohvrid me ka pole, et seda autoga käia.

Alguspunkti juures oli inimtühi. Enne Tipu poole suundumist said koorinaadid kiirelt leitud ja üles kribatud. Selgus, et hea oli, sest pärast Tipu juurest naasmist oli koht väga tihedalt asustatud.

Paraku ei saanud kohe lõppu minna, sest Tipu külastamise järel olid noorgeopeiturid näljas ja alguspunkti juures olev piknikuplats paraku hõivatud. Aga kui kõhud täidetud, sai järgmisse punkti suundutud.

Mulle oli miskipärast jäänud mulje, et see on väga-väga paljude vahepunktidega multi. Seepärast pole varem üldse otsime hakanudki. Seepärast oli suur minu üllatus, kui topsi väga kiirelt kätte sain. Topsi pesa kõrvalt leidsin ka aardevalvuri poolt jäätud kingituse (mis jäi küll minust sinna).

Aitäh aarde eest!

Alguspunktis eksitas meid pisut GPS, kuid õnneks leidus telefonis veel rakenudsi, mille abil õnnestus meil algkoordinaadid leida. Karp oli piisavalt nähtavas kohas. Ka lõpp-koordinaate otsides oli GPS pisut segadust tekitav (juhatas meid algselt 40km kaugusele),kuid peale mõningast katsetamist juhatas meid õigesse kohta ja ka aare tuli meieni kiirelt. Aitäh!

Alguspunktis pani telefoni GPS veidi segast, seega läks kauem. Karbike oli ilusa nähtava koha peal. Lõpp-punkti kohale jõudes piisas vaid veidi ringi vaatamisest, kui must prügikott juba silma hakkas. Ehk siis aare tuli ootamatult kiiresti. Aitäh!

Alguspunktis käis Tõnu konteinerit otsimas, kuid ei leidnud. Siis käisin ise ning pikema otsimise järel leidsin pisikese plekist konteineri, kus koordinaadid olid kenasti kirjas. Lõpus käis Tõnu logimas. Kännu otsimine võttis omajagu aega, sest peidukoht on pigem tagasihoidlik. Täname!

Kahjuks ei leidnud. Telefon ei tahtnud näidata, kui lähedal me nullile oleme. Tuleme kindlasti tagasi.

Meeldiv jalutuskäik soojas sügiseses metsas. Alguses läks ikka veidi aega, kahtlustasin juba, et ehk on alguspunkt tormi ohvriks saanud, aga ikka kõik korras. Lõpus ka. Aitäh.

Kui esimese punktiga läks enam-vähem kiiresti, siis lõpus kulus ikka ilmatuma aeg, enne kui õige kännu juurde jõudsin. Tänud.

Kartsin logide järgi hullemat aga läks kiirelt nii alguse kui ka lõpuga. Tänud.

 1 

Kuna Juhan oli kiirustades maha unustanud Palojärve sukeldumiseks vajaliku varustuse, leevendasime kurbust (ning minu multiaardepõuda) pohli noppides ja varem leitud ohvrikoordinaati ära kasutades.

Minu (mitteusaldatava) GPSi järgi oli aarde asukohakoordinaat algpunktist saadud koordinaadist vähemalt 20 meetrit mööda. Must kilekott on lagunenud, ent karbiga kõik korras.

Aitäh!

 1 

Esimese punkti tuvastasime pea kuu aega tagasi, aga siis polnud aega teist osa tegema minna. Esimene oli paras pähkel - tatsasime metsas nõutult ringi ja piilusime võimalikesse peidukatesse, aga tulutult. Siis ma otsustasin viimases hädas oma GPS märki jälgida täpselt nulli ja seal seistes ootamatult torkaski aardekonteiner korraga silma. Teine osa oli see-eest kõigest vormistamise küsimus.

Vahepunkti otsisin alguses üksi. Siis kutsusin Sveni appi ja lõpuks leidsin kõige nullimast ja loogilisemast kohast, kus juba enne olin vaadeldnud. Lõpp oli nii pika taimestiku sees, et ma ühel hetkel seda kõrvale lükates avastasin, et olin lükanud sületäit nõgeseid. Ai ai ai ... Aarde leidis Elen, avastasime, et tal on selliste peale eriti hea silm. Aitäh

TFTC!

Eelmisel õhtul käisime ära läheduses asuva tipu aarde uures ning veetsime öö siinsamas lõkkekohas. Täna jätkasime selle aardega. Metsas, mäekülje peal end õigesse kohta positsioneerida oli küllaltki keeruline, aga saime hakkama. Leidsime vajaliku info ning võisimegi lõppu vurada. Aare tuli välja sealt, kus pidigi olema. Seega leid ei valmistanud raskuseid. Küll aga mõtisklesime aarde nime üle, et kes ja kus see ohver siin nüüd oli. Täname aarde eest!

Küll see kevadine Põlvamaa on ikka kaunis, lisaboonuspunktid aardeotsimisele muudkui kukuvad. Aardekarbikeste leidmisega saime kenasti hakkama, natuke edasi-tagasi tatsamist käib asja juurde. Täname.

 2 

Viisin uue minigripitud logiraamatu. Kohapeal selgus, et raamat ei mahu konteinerisse. Õnneks oli autos rauasae leht :D

Logiraamat hallitab, võiks uue koos minigrippkotiga tuua.

 6 

Lootsime, et see multi on sama lihtne ja kiire kui esimene sellel teel. Kahjuks siin läks veidi kauem aega. Juba alguses ei suutnud GPS meid õigesse kohta suunata ning jooksime nõlva üles-alla vasakule-paremale paar korda läbi ning mingil hetkel komistasin peaaegu õigele asjale otsa. Lõpus läks õnneks veidi kiiremini ja õige koht hakkas hästi silma. Küll aga vajaks konteiner veidi hoolt ja armastust kuna logiraamat hallitas või elas seal mingi muu organismide kooslus. Meie nimed sain veel õnneks paberile kirja. Tänud! Tegelesime ka natuke looduse puhastamisega ning tõime metsa alt suure kilekotitäie prügi välja ja toimetasime lähimasse prügikasti.

Seeneline või prügilane?

Leitud!

Lisaks aardele leidsime hulgaliselt erinevaid söödavaid marju. Seega venis lõpus peatus kohe pikemaks. Tänud!

 1 

Esimese punkti leidmisele kulus omajagu aega, millele ei aidanud kaasa ka miljon näljast sääske... Teise punktiga oli asi õnneks lihtsam.

Leitud!

Leitud.

Postitee kaks multit olid siiani millegi pärast võtmata. Täna sai see viga parandatud. Paksus lumes ja pimedas oli aaret pisut keeruline leida, aga kätte ta saime.

 1 

Postiteed on tore sõita. Seekord ei olnud teeolud kiita. Loodus oli aga parasjagu ilus valge peale värskelt sadanud lund. Mõnus oli sellisel õhtul metsas olla. Nullis tuli ikka otsida, lõpus sai Kaupo aarde kätte ja me nimed kirja. Tänud Postiteele kutsumast!

 1 

Nullis oli palju õnne. Gps seal hästi ei tööta ja paksu lumega ei paista kuskilt head peidu kohta. Õnneks Erle suutis aarde välja kaevata, kust ma juba vaadanud olin. Lõpus oli kände piisavalt, aga seal oli mul õnne aare leida. Maskeering oli kinni külmunud ja lume all, mitte-leid polnud kaugel.

:)

Seda teed olen sõitnud ikka korduvalt.Igakord kui uuesti siia satub, siis on jälle meelest läinud kuhu poole tee keerab järgmine tõusu järel.Uskumatu, miks kunagised teed pidid nii käänulised olema. Täna siis sai väike peatus tehtud ja esimest punkti otsima mindud.Õnneks lume puudumisele jäi karp üsna pea silma ja sai järgmisse punkti sõidetud. Seal läks aga natuke rohkem aega, sest ilmnes, et potentsiaalseid kohti on kohapeal rohkem. Lõpuks sain karbi kätte ja logi kirja.Aitäh.

 1 

Eelmine sügis sai aarde esimene pool leitud aga siis polnud aega edasi otsida. Nüüd sügisel olime aga teist korda lausa seda lõpuaaret otsimas. Esimesel korras näitas üks GPS rakendus punkti hoopis teise suunda ja muidugi me ei leidnud aga teisel korras õige rakenduse abiga läks kõik kiirelt ja lihtsalt. Aare oli korras ja kenasti oma pesas. Ei võtnud ega jätnud midagi. Aitäh peitjale!

Teen logisid korda. Tänud peitjale!

Ei saaks öelda, et esimese punkti juures ruttu oleks läinud. Kõigepealt vaatasin õigesse kohta aga midagi silma ega näppu ei jäänud. Kui kogu metsaalune oli jalajälgi täis tehtud otsustasin veelkord aardekirjeldust lugeda. Tundus, et see oli vahepeal muutunud, sest siingi otsisin midagi muud :)
Kui koordinaadid käes siis lõpus läks juba lihtsamalt. Tänud aarde eest!

 1 

Kuna aaret pole ammu leitud käisime kontrollimas. Mõlemas punktis oli konteiner ilusti alles ning täiesti leitav. Lõpp-punktis on küll vahepeal lageraiet tehtud, kuid tänu heale maskeeringule on aare siiski alles. Enam küll mitte puu sees vaid nüüd on ta kännu sees.

Soovitame kõigil otsima minna :)

Varasemalt esimene punkt üles otsitud, suundusime kohe õigesse kohta. Tõesti, jaluta kohale ja pane nimi kirja, esimese punktiga läks tunduvalt kauem. Tänud!

Lõpu koordinaadid olid eelmisel korral valmis vaadatud. Täna oli kohale jalutamise vaev. Leid tuli üsna lihtsalt. Kuivatasime/puhastasime veidi karbi sisu sellest pruunist ollusest, logitaamat oli tegelikult täitsa viisakas seisukorras. Nimed kirja ja edasi! Tänud!

 2 

Huhh. See oli küll tõelise elujanuga aare. Nullis läks klassikalise metsakoordinaadi ja gps-i tantsu jälgides veidi aega, aga tuli mõistliku kiirusega. Lõpp oli ilusas metsaaluses, kuni jõudsin nulli. Siis olin esimese hooga veendunud, et seda aaret enam pole, vaade oli lage ja kole. Aga natuke aastavanuseid logisid autos vaadates sain kindlust uuesti vaadata. Ja no uskumatu, ongi aare selle laastamistöö seal ümber üle elanud. Karbike natuke niiske ja logiraamat ka, aga midagi kriitilist veel pole. Aitäh!

Aarde ligidal avames selline pessimismi tekitav vaade

Nullis läks aega,aga lõpp läks kiirelt.Tänud!

2415.

Nullis tuli leid ruttu, lõpus panin mina muidugi otse ja Piia jäi kuhugi kaugemale, kui aardele lähenema hakkasin saabus ka Piia minu kõrvale, tema oli ikka mööda rada jalutanud. Jäi kahtlus kas aare seal kapitalistide poolt korda saadetud metsatapatalgute tallermaal ikka alles on, aga oli. Karp seest küll niiske, kuivatasime, aga kauaks sellest abi ei tea

Mida teha kui null hüppab iga minuti tagant uude kohta? Otsida. Mida teha kui ei leia? Veel otsida. Mida tehw kui enam ei viitsi? Koju jäätist sööma minna :)

 1 

Oh see tee oli tõesti jumalik. Palju ei jäänud puudu, et oleks mõnes kohas rattad maast lahti saanud. Liiga julgelt aga ei saanud sõita. Selle jaoks peaks keegi tee teisest otsast kinni panema. Äkki tuleb mõni minusugune vastu, siis kurja kui palju. Siin sõitmine jättis aga piisavalt sügava positiivse jälje, et kunagi siia piirkonda sattudes sõidan põhitrassilt kindlasti siia uuesti maha.

Aarde otsimine nii positiivselt siiski ei läinud. Nullis ronisin mäest üles ja alla ja üles ja alla jne. Pärast 15 minutit olid tennised ja varbad märjast metsaalusest niisked. Siis sain aru, et mõistlik oleks tossud pigem jalga panna. Kohe aga tagasi ei läinud vaid kogusin natukene mõtteid teisel pool teed oleval Põrgurajal. Paistis, et sellest oli kasu, sest nüüd nii kaua aega ei läinud ja leidsin ka koordinaadid üles. Järgmises punktis oli aga kunagine metsaalune samuti väga niiske ja nüüd olid tossudki läbimärjad. Nullis õnneks palju variante peidukohaks ei olnud ja nii ta leitud saingi. Aitäh, eelkõige lahedale teele juhatamast!

Saime natuke mööda erinevaid pindu turnida.Lõpp-punktis tekkis kerge kahtlus, kas asi ikka alles on, aga kõik oli okei. Tänud!

Väga tore tee, meile meeldis. Ja nimed saime ka kirja. Täname!

Leitud :). Eelmine kord sai vale metsa all tiirutatud.

Leitud.

Ei võtnud just kaua aega, kuigi varemleidja Mentor oli mõnevõrra segaduses- tema hinnangu järgi on olnud selles kandis tegemist suuremat sorti raietöödega- ja eks ta nii oligi... Aga aare sai leitud- ja nimed kirja pandud. Aitähh :)

 1 

Meie autole küll meeldib, kui muru teda kõhu alt sügab. Seega lendasime sajaga peale. Muidu selline lihtne multikas, aint arusaamatuks jäi see, et miks peab alguses 20 cm vahega kaks karpi olema? Müstika!

Ma polegi veel ühegi aarde lõpus nii kaua aega veetnud, kui siin. Minul jäi see seekord leidmata.

See oli nüüd küll kõige ebatõenäolisem aare, mille kohta täna üldse leidu loota võis. Kohale jõudsime kottpimedas ja see on siiani metsa-aarete puhul meile vaid üht tähendanud. Multi ka veel, mis tegi asja mõttes topelthulluks. Ühel polnud lampi, teine jättis telefoni autosse. Koperdasin gepsuga pimedas metsas nulli taga ajada. Vihje tuli järsku meelde, ütlesin selle teistele ka ja nägin samal hetkel vihjele sobivat kohta. Kohe küsiski kaaslane, et kas ma ei näe või. Ei näinud jah, aga kohe sain nägijaks. Mis siis ikka, koordinaadid gepsu ja täitsa lähedalasuv punkt tuli välja. Mõne hetke pärast laekusime siis sinna. Pimeduses jõristasid mingid tüübid lähikonnas oma tehnikaga. Puud olid maha raiutud ja vahepeal kukkusin jalgupidi mingisse auku. Seejärel tuli juba leid ka. Aarde nime kohta saab muidugi fantaasialendu aretada. Tore positiivne lõpp oli geopäevale!

Arvestades asjaolusid - pime, vihm, tüdimus(peale Postitee 2 mitteleidmist), tühjad lambi patareid - siis läks selle aardega ikka väga nobedalt, nii koordinaadid kui aare ise. Tänud.

 7 

Autot ohvriks ei toonud, vastupidi - nautisime mõlemad mõnuga Postitee kumerusi, mida Eesti lamedamal poolel ju nõnda harva ette tuleb. Salaja ikka kiikasin servast seda ainult naistele pakutavat silmailu ka - loodus on siin tõesti kaunis :o)

Alguse suhteliselt kiire leidmise panen õnneliku juhuse arvele. Vabalt oleks võinud ligemale tund aega õngitseda. Lõpus avanevat vaadet nähes ning värsket vaigulõhna tundes kartsin juba hullemat, aga kõik oli siiski korras. Tagantjärele selgus, et mu auto sai teolt tabatud. Õigupoolest tegevusetult tabatud, sest ta põhimõtteliselt keeldub üle 1.5 raskusastmega maastikule topside juurde kohale minemast :P

Aare korras. Mõlemad punktid olid kergesti leitavad. (Teise punktiga oli alguses kahtlusi, et kas on alles, kuid sellega ka korras.)

Tulin töölt ja kuna oli ilus ilm, siis otsustasin veidi aardeid jahtida. Olin juba meelt heitmas, kui sattusin kokku kaasgeopeituritega, kellega ühiselt tuvastasime koordinaadid ja suundusime õnneliku lõpu poole. Aitäh!

Leitud siis kolmandal katsel:) Otsimisel võiks vihje vabalt tähelepanuta jätta, pigem oligi see eksitavaks faktoriks. Tuleks läheneda traditsiooniliselt e. lihtsalt õiges kohas kaevata. Alguspunktis kohtasime ka üht geopeiturist neiut kellega koos hiljem lõpu leidsime :D Lõpp-aarde juures on lageraiet tehtud aga aardepurk on omal kohal ja leitav. Tänud!

Vigade parandus. Kunagi jäi esimene punkt leidmata ja siis tuli välja, et see oli ka kadunud. Ka nüüd läks esimeses punktis ikka julmalt palju aega. Mingi 45 minutit läks, enne kui poolkogemata topsi avastasin. No asi oli lihtsalt selles, et ma arvasin, et ta on teisiti peidetud. Lõpus läks juba lihtsasti, tänud täitsa mõnus multikas!

Nädalavahetuse programm "Külla ämmale" juurde sai sobitatud ka mõned aarded, 8/22. Leitud, logitud. Mõnus multikas. Aitäh.

 1 

Päises koordinaadid omaniku loal muudetud vastavalt errvee täpsustatud koordinaatidele.

Kõigepealt läksime aarde nulli ja siis errvee koordinaatidele. Seal meid edu krooniski. Lõppaare polnud ka midagi keerulist, tänud!

Errvee logi lugemisest oleks kasu olnud, aga geokõne aitas ka piirkonna laiendamisele kaasa. Teine punkt oli kergemini leitav, ainult hiigelsuured mustikad eksitasid teelt. Aitäh!

Täna oli vaja vaid gps taskus, jäätisetops peos kohale jalutada ja koordinaadid talletada. Eeltööst on ikka kasu ka :) Lõpus oli päikesepaiste väga valest küljest, see segas peidiku märkamist, aga üle viie minuti ei läinud kah. Tehtud. Aitäh taastamise eest!

Ka siin läks ludinal, erinevalt 30. juuni otsimisest. Peab tunnistama, et telefoni geps viis jällegi täpselt nulli, eelmisel korral päris geps keerutas kõvasti. Lõpus võiks konteiner tiba väiksem olla, mul oli raskusi nii välja kui tagasi panemisega. Aitäh peitjatele!

Vaadates viimaseid logisid, siis tundus, et ei leia, kuid kõik ilusti saadaval :)

Kodutöö Maanteeameti kaardiga oli jäänud tagasihoidlikkuks ja lootsin looduses tarkade masinate peale. Kahjuks keeldusid need koostööst, tiirutasime metsas veidi ringi ja tulime tulema. Eks millalgi tagasi.

Kuna nii palju mitte leidnuid oli, siis käisime vaatasime üle. Algpunktis ei leidnud tõesti topsikut, panime uue asemele. Nüüd peaks aare jälle korras olema. :)

Pärast võistlust oli mul heateo tunne. Mõtlesin, et otsin selle aarde esimese punkti üles ja panen paremini nähtavasse kohta. Siim tuli ka appi, aga kuna sipelgad teda räigelt kiusasid, siis ta loobus veerand tunni pärast. Mina seiklesin seal vist pea tunni, aga 1. punkt jäi leidmata. Kahju! Heategu jäi seega tegemata. Aardeleiust rääkimata.

Isegi loogilisi kohti oli seal suht vähe. Aga võib-olla hästi peidus. Teinekord uuesti.

Kuna juba esimeses punktis midagi silma ei jäänud, siis jätsin teise punkti minemata. Kunagi olen siin paigas ka einestanud... nostalgia.

Silmnähtavad rajad kulgesid sinna kus meil null oli. Midagi kollast silma ei hakanud. Roostes tsink-plekk-pang aga küll. Aare jäi leidmata kuid matkarada oli just paras lastele läbi tatsata. Tädi püsis ka vapralt kannul. Maja pööningule poisid jäänud olekski. Oli tore tuulutus. Aitähh

Kollasest ja läikivast oli asi kaugel. Aitas hädaabikõne. Panime kollase peidikusse tagasi, jõudu järgmistele! Aitäh!

Müstiliselt kiiresti käis asi. Esimene tops läikis suht kaugele ja teisele on kah väga hea peidukas leitud. Loodetavasti keegi ei ole sellepärast kodutuks jäänud. :)

Aare paljastus kiiresti.

Tänud peitjatele :)

 1 

Peale Postitee aaret tulime teist postiteed tutvustavat aaret otsima. Nullpunkti tabamine oli omaette mustkunst. Küll siin, küll seal. Otsisin säravat kollast vidinat, no ei silmanud. Veerand tundi läks ikka ära. Oligi keeruline silmata, kui särav hoolega mittesäravaga kaetud. Lõpus oli lugulaul juba lihtsam. Aardevalvuriks osutus hiiglasuur nälkjas, me ei seganud teda. Mõnus jalutuskäik metsas.

Korjasin nulli ümbrusest hunniku pudeleid ära. Kahjuks oli parkla juures lausa mitu kilekotti, mis kuidagi kaasa ei mahtunud. On ikka värdjaid küll. Lõpus sai ka kaks tühja õllepudelit autosse veditud. Kõigil vast ilusam otsida. Aare korras, ei jätnud, võtsime vaid prügi. Aitäh aarde eest Põlvamaal!

Teisel katsel tuli esimese punkti tops kohe välja, sest aardeomanikelt tuli vahepeal abiinfot. Teine punkt jäi ka kohe kahtlasena silma. Tänud peitjatele. Esimese punkti nullis näitas GPS mul selliseid koordinaate: 58 09 8.82 26 52 14.7. Geotiimi lisandunud uus liige võiks meid aidata jälgede ajamisel ja mugude eksitamisel linna-aarete juures.

Leitud. Tänud!

Postitee on väga tore tõesti, kas tõesti on aare peidetud selleks, et näidata kohti, kuhu möödasõitjad oma prügi viskavad? Et polegi kõik nii särav, kui turistile paistab? Nukker mulje jäi neist nõlvadest, samuti kahtlen lumega leitavuses.

 1 

Siin sai üle mõistuse kaua aega veedetud. Parklas oli mingi auto. Varsti ilmus ka tädi koeraga ja kadus kohe ära kah. Lugesin logisid ja ohkasin, et vist läheb kaua. Läkski. Kui ma seal künkal mingi tunnikese olin ukerdanud siis tegin kõne jussikestele ja sain teada, et see mida ma kahtlustasin ongi see õige. GPS lükkas aga mingi 15 meetrit mujale. Ja ometi läks veel ligi 10 minutit, et õige asi leida. Kusjuures seal alguse lähedal künkal on kah igasugu sodi maas. Klaaspudeleid saaks üsna esindusliku valiku. Rauatükkidega pole kah koonerdatud. Aga edasi läks lihtsamalt. Ja päris lõpu lähedale on keegi lollpea katkisi telekaid külvanud. Ei saagi aru miks ta arvas, et need seal kasvama lähevad. Aitäh.

Mingi põhjatu kaevu leidsin ka vahepeal

Miki ja Merle

Kuidagi väsinud tundub esimene punkt juba olevat. Teisega kõik hästi, tänud.

Päris pikalt otsisin, aga ei midagi. Eelmise peitja poolt kirjeldatud koht oli tühi. Ei teagi, kas keegi ära tassinud vôi ise ei näe, nii et ootab vahepeal mőnda uut leidu

Vihje oli meie gepsu järgi küll nullist eemal, aga täiesti leitav. Lõpu lähedal liikus ringi korilasi, aga õnneks pisut eemal ja saime rahulikult logida.

Kleone Geps tiirutas, läksin autosse ja oma telefoniga leidsime algpunkti, tore puhkemaja seal, lõppaarde lähedal sai ka kukeseeni leitud, logitud, tänud!

Hea vähemalt, et metsa all võsa liiga palju ei olnud. Esimeses punktis läks kaua enne kui Anne topsi kätte sai. Teine punkt tuli valutumalt. Kogu selle jama kompenseerisid selle aasta esimesed leitud kukeseened.

Pärast Tipu aaret ootasin siit kuidagi kaasaegsemat asja, mitte jälle võsa. Punktid leidsin kähku, midagi postiteele viitavat mitte, lihtsalt multi metsas. Aitäh!

Kui Alex poleks autost oma navi toonud oleksin mina jäänudki seal esimeses punktis oma gpsile kombeid õpetama, no mitte ei tahtnud teine täpselt nulli näidata ja tundub, et ka teiste gpsid on seal segaduses olnud, sest songitud on nii siit kui sealt. Uurisime siis kuhu edasised numbrid näitavad ja minek. Turnisime mööda loodust ja jälle polnud meie gpsid ühel nõul. Lõpuks õnnestus kuskilt see peidik avastada. No näed ,aga kätte ei saa. Sikutasin siis nii ja naa , lõpuks sikutasin väljagi. Polnudki vaja eite, taati, tütart, koera, kassi ja hiirt appi kutsuda. Kilekoti mõte siin ja sellises suuruses jäi mulle arusaamatuks. Tänud aga huvitavale teele kutsumast ;)!

 3 

Mnjaaa...esimeses punktis läks ilmatum aeg ja ega vist olekski sinna jäänud, kui kaaslase gepsu oleks uskuma jäänud. Minu navi viis vähemalt 9m eemal asuva punkti juurde, aga geps saatis kogu aeg puu taha kus oli hirmsalt juurikaid kratsitud. Ju see kant seal mitte eriti täpne. Lõpus läks põhi aur selle kilekoti välja meelitamisele ja põhjus, miks ta peab seal üldse olema...jäi kah arusaamatuks. Samuti jäi seosetuks aarde nimi ja peidukad ning vastuseks peitsime ise Postiteele uue aarde :) Käivitage mootorid, härrased ja prouased!

saime kätte! oleks küll oodanud, et peidupaigad oleksid kuidagi veidi rohkem haakunud selle suurepärase postitee kontseptsiooniga, mis oli tõesti väga kena ja künklik.

CMLXXXII. Tee on teada Aus! Kurvide sirgendamiseks sobis hästi ka parajasti raadiost tulev FIX-i "Grammafon". Padukas oli just lõppenud ja vahepeal lõunatamiseks selga aetud linnariided said nati märjaks. Alguspunkti topsik leidis loodetavasti peitjate poolt kasutust.:) Kuidagi ruttu sai see multi otsa aga ega üraskid olegi teab mis pikad rännumehed.

 1 

Lemmiktee. Juba sest ajast, kui kunagi 80ndatel vana Küka kaardi peale orienteeruma sõitsime ja Rakvere Jõudi ürgvana puust buss nende kurvide ja küngaste peal kõva 40ga ulpis ja rahvast kiljutas. Nüüdki keerab auto sageli iseenesest siia tee peale. Aare - noh jah. Esimese punkti pakend võttis muigama - noored noored ;) Teises ajas geps totaalset kägu, aga leidmist see ei seganud. Aga pikemaks võinuks selle vahe venitada. Tänud ikka!

 1 

Tsiklile oli just uus tagarehv külge monteeritud ja seda ei saanud ju ometi jätta sisse õnnistamata. Ja kus seda siis veel teha kui sellise ilusa ilmaga Postiteel. Alguses küll GPS metsavahel ajas veidi segadusse, aga vilunud pilk leidis veidi aja pärast algpunkti ikka üles. Siis polnudki muud, kui koordinaadid GPSi ja edasi lõpu suunas. Sellega läks isegi veidi kiiremini. Aardest midagi kaasa ei võtnud, omalt poolt täiendasin aaret mikroskeemiga. Aitäh peitjatele.

 1 

Tulime õhtul väikse seltskonnaga tuttavasse puhkekohta grillima ja kuni viimased tukid veel põlesid, tuli meelde, et siin ju aare kuskil. Gepsu endal ei ole, aga maaameti kaardilt oli nii palju meeles, et esimene punkt ei ole liiga sügaval metsas. Tegin siis huvi pärast väikese jalutuskäigu ja õnnestuski kurivaim kirvega ära võtta. Samas saadud koordinaatidega polnud ikka midagi teha.

Õnneks laekus varsti pärast seda värskelt grillile visatud liha lõhna peale ka Martin oma telefonigepsuga, mis võimaldas korraks põgeneda, lõpp-punktis ära käia ja aare üles otsida. Hämaras metsas ei olnudki see nii elementaarne, aga kaugemalt kostuva äiksemürina saatel sai talle ikka mõne aja pärast näpud taha. Üsna ambitsioonikas kilekott asjale ümber pandud :D

Aitäh aarde eest! Ilus tee, ilus koht.

Leitud ja logitud. Käisin ka põrgurajal.

Sõit oli tõesti mõnus ja pimedas saab ka otsida!

 1 

Postitee ehk Vana-Võru maantee on vaieldamatult üks põnevamaid teid kogu Eestimaal. Selle alguses asub minu jaoks erilise tähendusega niinimetatud virgestusala, kus paikneb nüüd ka aare. Otsing viis meid paikadesse, kuhu ma varem veel sattunud ei olnudki, vaatamata siinse piirkonna rohketele külastuskordadele. Suured tänud selle eest!

Kempsu tagant saime koordinaadid ja pisut kaugemalt ka pärisaarde. Aardest liikus edasi coin. Täname!

Postiteele polnud varem asja olnud. Ja ega selline tee meeldib mulle ka üldiselt vaid suvisel ajal. Igasuguse libeda ja plägaga on täiesti vastunäidustatud. Ilmselt nõrganärviline. :D
Null oli vahva koht, edasine oli ka vahva, kuid jah... mis siin autoga ja ohvriga pistmist, sellest aru ei saanudki. Ilus mets, kole prügi- kes sooviks telekat? Lisaks õnnetu kuusetaimekeste kuivanud kast, kes nad sinna jättis või kuhu nad pidid jõudma ja kus taeva poole sirguma? Küsimusi rohkem, kui vastuseid. Eks üks loll pidigi suutma rohkem küsida, kui seitse tarka vastata. Üks loll oli, seitset tarka mitte, seega küsimused siiani vastuseta. :D

Aarde eest aga ikkagi aitäh! Postitee on avastamist väärt!

 2 

Tee oli muidugi vahva. Siuhti nii ja säuhti naa. Eriti veel vihmaga. Aga ausalt öeldes, mis siin auto ja ohvriga pistmist on jäi ilmselgelt segaseks. Aare korras. Tänud.

 1 

Tartlastest kiirreageeriatega vist väga rinda ei pista siin. Paar minutit peale aarde ilmumist mõtlesin. et lähen vaatan homme (ehk siis eile) aarde üle. Esimese punkti juures ei olnud probleemi selle leidmisega, veidi jalutamist ja käes ta oli. Teise punti juures ei suutnud GPS end korralikult ära positsioneerida mingil põhjusel. Pagana nutitelefonid! Üritasin asjale läheneda loogiliselt, aga ei midagi. Täna läksin uuele ringile ja GPS oli ka palju kindlam. Aare ka end kaua ei peitnud.

 7 

Kohe, kui avaldus uus "aasta aarde kandidaat" mõtlesime, et peab selle ka üle vaatama. Koht on ju paljutõotav - postitee on ju see tee, kus juhil on lõbus, kaasreisijatel mitte nii väga.

Kuna avaldamisest oli möödas vaid mõni tühine minut, siis sai Tartu kiirreageerijaga kokku lepitud, et käime ära. Hetkega olid kapist väljas uued varugeoriided (eelmised kuivavad nunnult siiamaani) ja oligi minek. Meie teeotsast põrutas mööda veel üks bemar, mille trajektoor oli kahtlaselt samas suunas. Meie õnn, et ta postiteele ei keeranud.

Ja siis läks toredaks - Ave noomis kõrval, et kas ma ikka kolmnurkset soomlasest hoiatavat märki nägin? Nägin! Mõned korrad kõhust õõnsaks ja olimegi parklas... Vahi. Kas Martin on selle väikse ajaga juba uue auto saanud ning turbokiirusel Elvast enne meid kohale jõudnud? Aga ei, metsa all hakkasid paistma kahed tulukesed ja tõttasid kiirel sammul auto poole. Ei jõudnud peale viisaka tervituse rohkemat midagi kostagi. Jõudsime vaevalt kummikud jalga panna, kui Martin oligi kohal ja sukeldusime metsa. Ja just siis hakkas jälle sadama.

Üllataval kombel näitas geps metsa all päris hästi ja mõne minutiga oligi karbike käes. Suurema tuuleiiliga paljastub see karbike ilmselt tervele ilmale aga kes see seal ikka käib. Martin lootis vaikselt, et järgmine punkt on temale teadaolevas eriti põnevas kohas.

Tõttasime siis meiegi järgmisesse punkti ja sama seis - auto ees ja tulukesed metsa all. Neil oli juba leitud. Kurja. Enam ei aita isegi ülikiirreageerimine.

Natuke tuulamist ja Ave sai ka käe valgeks oma äsja virtuaalpoest tasuta ära antud roosa kestaga nutiseadme välklambiga.

Panime nimed kirja, ja nagu täna juba harjumuseks saanud, kulutasime tee ääres veel omajagu kalleid uneminuteid kogemusi ja infot jagades - aga mitte kedagi rohkem ei tulnud. Koju ära!

Erinevalt Martinist ei näinud meie peale ühe valge kepsaka kiisu mitte ühtegi teist elajat. Ju siis roheline püss tegi tee puhtaks. Tänud Sulle :). Ja tänud peitjale seekord palju parema aarde eest - veidi retro, aga mõnus!

PS. Kontrollisin karteri üle - see ei tee oma tööd korralikult - ei sirisegi.

https://www.youtube.com/watch?v=R2UUF_esWXE

 7 

Ei teagi, kas alustada logi sellest, kuidas see tee on juba lapsepõlvest saati mu lemmiktee, mis viis külla vanaemale-vanaisale, hobusele ja kitsedele; kuidas selles puhkekohas perega grillisime ja kuidas kõrvaloleva karjääri puud on minu eluajal istutamisest pikaks-pikaks kasvanud. Kuidas olen ikka mõelnud, kuidas see koht aaret vääriks.

Või alustada sellest, kuidas käisin õhtul tsikliriiete veepidavust testimas ja Nunnu ning Läbimurde juures luuramas, et ehk õnnestub kedagi teolt tabada. Ja istusin siis väsinuna kohviga arvuti ees, kui ühtäkki tabas mind [oiorokko] teade, et nüüd tuleks jahile minna. JAH! Seda ei pidanud küll mitu korda ütlema, kiirelt välja ja nulli poole.

Tee peal säästsin nappide põigete ja pidurdustega kaks parti ja kaks kitse auto ohvriks saamisest. Väga asjakohane algus. Kohale jõudes Ave ja Marko juba ootasid ja kirjeldasid, kuidas just oli üks auto samast kohast lahkunud. Kiirelt metsa, veidi ringitiirutamist ja jäigi Markole esimene punkt näppu. Koordinaadid sisse ja teise punkti. Seal see auto ees ootaski, kohe paistsid ka metsast tulukesed, mille külge kinnitatud hääled teatasid, et nad juba leidsid. Kurja küll, kohalikud kiirreageerijad :)

Suundusime meiegi metsa vahele ja sel ajal kui mina oma kinnikiilunud lutsu siunasin, mille järgi oleks pidanud 34 meetrit veel edasi minema, andis Ave "Bingo!" märku otsingute lõppemisest. Ehk siis mina olin antud otsingu juures üsna kasutu :) Aare punnis veel kurjalt vastu, ei tahtnud kuidagi kätte anda ennast. Logiraamatut avades saime ka teada, kellele tulukesed kuulusid. Pärast sai veel geoteemadel muljetatud ja jälle mööda superteed tagasi. Tagasiteel "päästsin" kaks kitse ja kolm jänest. Pidurid said vatti küll.

Ise oleksin teise punkti pigem üle tee asuvale väga lahedale matkarajale peitnud, aga ägedasse kohta kutsumise ideed kannab ka praegune lahendus. Hämmastav on, kuidas peitjate kaks esimest aaret on maandunud minu jaoks sugugi mitte suvalistesse kohtadesse. Veidi võiks ehk peidukohti vähem vanakooliks teha ja siis oleks super. Aitäh ja jääme järgmisi ootama!

 7 

Jajah, vingun jälle aga aasta aarde kanditaadiks võiks aardeid nimetada ikkagi otsijad, mitte peitjad ise (See juba mitmes aare). Siis on sellest sildist väheke kasu ka. Ei vaidle, et aare ei pruugi seda väärt olla. Suvel Antslasse sõites saab kindlasti üle vaadatud, kuna postitee on ammune lemmik koht :) (soovitan silt sama moodi)