Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tartumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare asub looduskaunis kohas, kus saab nautida kaunist vaadet Lõuna-Eesti metsadele ja mõnusat õhtut grillides. Suhteliselt lähedal asub ka metssigade söögikoht.
Aare on peidetud nunnusse konteinerisse koos nunnu nänniga, ent see on peidetud mitte nii nunnusse prügikotti.
Vihje: Vana känd on väärtuslik.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://www.vvvs.ee/
Aarde sildid: piknikukoht (3), lumega_raske (3), maasturiga_huvitav (1), lumega_leitav (1), lõkkeplats (1), ilus_vaade (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5467Q
Logiteadete statistika: 115 (91,3%) 11 4 1 2 0 0 Kokku: 133
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
Kevadkoristus 2024.
Aarde jäänused loodusest eemaldatud. Vajalik taastada täiskomplekt. Palun hetkel muuta kättesaamatuks. Aarde peitjat samuti informeeritud.
Kuna ilm oli päikseliseks muutunud, siis otsustasin siiagi võpsikusse põigata, lubati ju midagi nunnut. Võsa oli muidugi märg aga õnneks juba sügiseselt hõre. Seal rägastikus ringi tuterdades hakkas eemalt silma maas vedelev heleda plasti taoline asi ja kohale jõudes nägin nukrat vaatepilti. Ilmselt metsloomad on aarde avastanud ja sellega jõudu katsunud. Karp oli täitsa tükkideks ja kogu sisu maas ja vettinud ning kaetud langenud lehtedega. Korjasin kõik jäänused kokku ja võtsin kaasa, sest hetkel oli see kõik metsas vedeleva prügi moodi. Kahjuks midagi uut sinna panna polnud, sest GP lehel ühtegi märget hooldusvajadusest polnud. Hiljem GC lehte vaadates märkasin, et seal siiski sellekohane info oli. Hetkel vajalik siis aare taastada, mitte enam hooldada.
Aastate jooksul on ilmselt see olukord siin aarde ümbruses väheke muutunud, aga sellest hoolimata leidsime selle nunnukese kenasti üles. Aitäh!
Nunnud olid ainult paar karvast sõpra, kes mind pea raja lõpuni saatsid. Aarde leidsin tänu Lutikese logile ja pildile. Seal võsas väga täpseid koordinaate ei saanud, kuid pakuks aarde asukohaks N 58° 16.435', E 026° 22.805'.
Leitud logitud. Eks erinevatel inimestel ongi erinevad tunded. Minu emotsioonid läksid vist metsa kaduma. Vähemalt pole maa sisse ega kivi alla peidetud, kahe meetri pealt (kui juhtub ime ja oled õiges tasapinnas) hakkab juba ilusasti silma. Prügikotti polnud, aga selleta ehk ongi parem, sisu on korras.
PS, peaks selle GP ja GC sünkro ikka ükskord ette võtma, narr on sellist võsa murda, see seitse aastaga ära unustada ja siis uuesti murda.
Kui kevad käes ja ilmad vähegi soojad otsustan ma liikuma hakata nagu suvitaja. Plätud, lühkad ja T-särk. Allpool vööd olev riietus ei lähe geopeitusega kahjuks alati kokku. Õnneks ei olnud rada veel kõige ekstreemsem ja saab tulevikus riietust korrigeerida. Aare oli eraldatud kohas kus sai väikselt omaette istuda ja puhata (kokata pannkooke). Aitäh aarde peitjale sellise vaikse ja kena koha eest.
Tsips niiske. Lisaks väiksele geokuhjale lisasime ka paar pulka. Kui lehed puus on seal võssis vähe keeruline muidu. Pannkooke oli privaatses lõkkekohas igastahes hea teha ja veel parem süüa.;) Aitäh kohta tutvustamast. Leitud, logitud.
Kohta oli päris keeruline leida, kändu enam alles pole. Märgitud kohast oli aare umbes 10 meetrit eemal, aga siiski oli.
Ei olnud see otsimine nunnu. Mõnda aega tuulasime siin võpsikus, aga ei leidnud arvestatavat kändugi, aardest rääkimata
Selle aarde tarbeks tõmbasin isegi pikkade käistega jaki selga, kuigi väljas oli suur suvekuumus. Võsas sai ikka mõni aeg ragistatud, peale ukerdamise sai ka kõvasti sääskede ja mõne puugi poolt üles leitud. Nunnu see olukord kindlasti polnud. Õnneks tõi kaaslane kastanid tulest välja ja rohkem tagasi tulema ei pea. Tänud.
Talvel sai neid kände seal omajagu koputatud, aga nii olematud kännud ei tekita isegi lume peale kühmukest enam, seega pole ime, et leidmata jäi. Kuna kuu tagasi oli leitud, siis julgesime uuesti proovima tulla. Tükk aega sai ragistada, nii et nunnu läks täiega üle, aga ühe kännujäänuse kõrvalt maast me ta leidsime - ta elab siiski. Aitäh!
Andis ikka veidi otsida siit ja sealt. Aga leitud sai. Tänud
Lähenedes paistis, et tuleb jalutuskäik pargis, aga lõpus läks ikka korralikuks ragistamiseks. Kuna vihje ka enam eriti kaasa ei aita, siis sai seal võpsikus ikka oma kümme minutit tuiata enne, kui aare lõpuks silma jäi. Tänud aarde eest!
Leitud!Üsna raskesti leitav.Andis ikka võsas ragistada,enne kui õige koha kätte sain.Aarde seisund on päris vilets.Karpi on niiskus sisse pääsenud ja logiraamat on niiske.Karbi peidukoht on ka väga halvas seisus.Aga üldiselt hea koht.Pidi ikka pingutama ka,et üles leida. :) Tänud!
Leitud! Esimest korda käisin lumega otsima siis ei leidnud, aga nüüd sai leitud. Aitäh!
Leitud märjast, torkivast ja väga-vähe-nunnust võsast. Ja ega vihm ka mõnus polnud. Tops seest märg ja logiraamat niiske. Ikkagi aitäh peitjatele, ega nemad ilma teinud.
Otsin ja otsin ja otsin, aga ei leia. Võibolla on jalutama läinud? Muidu on väga põnev kohake!
Nii vanast aardest enam nunnut oodata ei tasu. Piknikukoht oli olemas. Mägi oli ka olemas. Vaadet enam pole. Täis võsa. Ka koordinaat keerutas korralikult, nii et nunnu ajahambast puretud kännu otsimiseks sukeldusin võssa ja parmude juurde üksi. Hull värk. Nii hull, et oma kella, mis ühe käe pealt teisele oli tõstetud suutsin ära kaotada, nii et ei märganuki enne kui seda enam polnud. Oli juba armsaks saanud see ajanäitaja aga sellises võsas jummal teab mis ringe teinuna seda enam leida ei õnnestunud. Kellaga saaks küll telefoni otsida aga vastupidi mitte. (peab vist muhujani jälle objektile meelitama, ta vähemalt teab mida otsida) Nutikell Huawei Color Band A2, Must jäi siis kuskile sinna.
Lugesin tee peal aarde poole sõites logisid ja mõtlesin, et olen ikka vanakool. Mulle meeldivad võsakad :) Eriti, kui need viivad kohta, kuhu muidu kuidagi ei satuks. Kujutan ette, et ilma võsata oleks siis vinge vaade ka olnud, praegu on lihtsalt tore peidukas, kus siinkandis olles piknikku pidada.
Väike jalutuskäik mäkke ja kunagise nunnu vaate otsimine käis ruttu, aare ise peitis end veidi, aga välja ta tuli. Praegu on tõesti tunduvalt nunnum otsida, kui sääskede ja võssi ajal. Aitäh!
Leitud, logitud. V : roosad prillid, J : magnetpildi. Täitsa lahe koht :) Nägime ka rebast :)
Tõnu jäi Kaspariga autosse ja mina läksin koos Martaga aaret otsima. Nullis võttis õige kännu otsimine veidi aega, kuna vana känd on juba päris lagunenud. Aga nimed said kirja ja karp peitu tagasi. Täname!
Käisime siis lõpuks vaatamas, mis seal nunnut on, ei saanud sellest võsast suurt aru. Vähemalt ei olnud lund ega tihedat floorat.
Siinne küngas on iseenesest pisut nunnu küll, aga kuidagi liiga võsastunud. Üksi ma poleks siia tulnud, aga tänu Tiidule sai ikkagi otsima tuldud ja ka leidmisega polnud muret. Logiraamatut vaadates selgus, et viimastel päevadel on Nunnut päris sageli külastatud. Aitäh!
Aare on ikka väga suvalise koha peal. Isegi kännust on alles ainult mälestus. Aga vähemalt leitud.
Vaatamata maad katvale lumekorrale ja äsja loojunud päikesele õnnestus kuidagi õige asja otsa komistada. Nunnu oli vist küll ainult kiisupilt logiraamatu peal. Aitäh!
Rattatuuri 1. päeva viimaseks aardeks võtsin ette nunnu. Armsa nimega aare mis peaks ju sobima. Tegelikult ootas mittenunnu võss koos eriti võsaste vaadetega. Nulli tagaajamine oli paras pimesikumäng. Vihje vaatamise järel kitsenes piirkond mitmekordselt ja jõudsin ka aardeni. Edasi ei jäänudki muud kui kihutada Elvasse poodi ja siis ööbimisasutusse ennast välja puhkama. Kuna otsisin nii palju aardeid, siis röövis logimistöö suure osa uneajast ära. Päev oli laias laastus üldse väga korralik. 21 leidu, 2 mitteleidu ja 116 rattaga läbitut kilomeetrit. Loodetavasti homme on piisavalt eluvaimu, et teha pooltki nii tegusat päeva. Aitäh!
GPS pani veits rohkem metsa kui aare oli. Teisel korral õnnestus leida.
Üritasime, mis me üritasime, aga paksu lume alt seda õiget kohta välja kaevata ei õnnestunud. Kunagi tulevikus proovib vast ehk uuesti.
Oli pime, veel ei leidnud aga järgmine kord leiame
No kahjuks nunnuks seda hetkel nimetada ei saaks kuna saabusime lähikonda juba pimedas ning millegist muust 10 m raadiuses aimu ei saanud. Ragistasime lihtsalt läbi rägastiku aardeni ja logisime. Seega üks pimedusega löödud aare. Aga Tänud sellegi poolest.
Ehhhhhhhh. Kui vahepeal kuulen, et geopeiturid lõhuvad hooletult ja läbustavad, siis mul on tunne, et tegemist on mingi PTSD hooga just siukeste aarete pärast. Sobistasin 15min võsas ja lõin käega. Abivahendiks tuleb võtta alkohol!
Aitäh nunnu maastiku eest, mis viis meid veel nunnuma vaate juurde. Edasi läks kõik kohe õudselt nunnuks - nunnu oli nende nunnude meetrikõrguste sõnajalalehtede sees sumada ja otsida midagi, mis vähemalt meenutaks mõnda nunnut kändu, ühtlasi oli nunnu samaaegselt ka mitte näha, millistele nunnudele parasjagu peale astud. Siiani olen arvanud, et peitmise mõte on eelkõige tutvustada uusi kohti ja anda teistele geopeituritele mingi mõte või tõuge minna loodusesse. Seda Nunnut on aga viimati külastatud üheksa+ (!) kuud tagasi. Taotluslik? Või mõttekoht? Kui mitte peitmise hetkel, siis praeguseks on küll sealkandis nime väärt peidukaid kõige otsesemas mõttes üks kuni mitu, paljud sellised, mida ehk peitja isegi meelsamini külastaks. Soovitan Nunnu elutingimustega vahel tutvumas käia ja vähemalt kaaluda tema ümberkolimist. Eks on selliseid roosast mullist väljaspool aardeid ka tarvis, aga see Nunnu ei vääri küll üle paari päeva leidmata olekut :)
See veebilogi on kirjutatud 26.06.2021, kui käisin kunagi leitud aaret uuesti otsimas. Nimelt olin päris kindel, et olen selle varem leidnud, on vaid vaja logiraamatust üle kontrollida. Puhkekohad tundsin eelmisest korrast ära, kuid võsa on kõrgemaks kasvanud. Kolm aastat tagasi sai mingil langenud puutüvel seistes veel enam-vähem vaadet nautida, nüüd enam mitte. Või ei leidnud sama puutüve enam. Aarde leidmiseks läks vist rohkem aega, kui eelmine kord. Logiraamatus oli 01.05.18 logi ilusti olemas, läheb sellega internetti ka.
Algus oli küll nunnu ja teepeal oli palju nunnusid seeni. Aga lõpp oli nunnust ikka väga kaugel. Peaaegu juba loobusin kui läksin selles nunnus võsas veel sügavamasse võssa, aga oli abi, sest seal see aare peituski. Tänud.
Käisime Nunnut ka kaemas. Grillimiskoht oli, mägi oli, pink oli, edasi oli võsa ja mingi aeg polnud aaret kusagil. Lõpuks ta siiski lagedale ilmus.
Täitsa nunnu koht. Selge on see, et ilma aardeta me siia tõenäoliselt ei satuks. Aare muidu korras, kuid ümbritsev kilekott on päris räbaldunud. Täname!
Kangesti tahaks Hannot tsiteerida: mis nunnu, siuhke võss, et kole kohe. Aga tõele au andes on see praegusel aastaajal siiski paremini läbitav kui kunagi suvel. Siiski sain ühe korraliku pajuvitsaga joonelt vastu nägu, kui väga ülbeks hakkasin muutuma ja teelt nulli suunas keerasin. Õnneks aare tuli kohe välja ja peatselt kappasin juba auto poole. Vaated on seal tõesti vägevad.
Mulle assotseerub nunnu millegi muuga pigem. Aga vahest vajabki nunnumeeter väheke kalibreerimist :o) Kevadiselt noor ja tärkav loodus on makrovaates nunnu tõepoolest. Nunnu aarde leidmiseks sain ikka kõva pool tundi pooleldi lõigatud võsas tallata. Geps ei nunnutanud ka sugugi, lennutas mind muudkui 10 m siia-sinna. Vihjeobjekte paistis uskumatult palju ja nendele ligipääs oli raskendatud. Peaaegu oleks asja juba liiga nunnuks kuulutanud ja teinekord tagasi tulnud, aga kuidagi kogemata õnnestus ikka tops tabada.
Oli tõesti meeliülendav ja loomulikult ka väga nunnu teekond aardeni. Vähese kodutöö tõttu polnud nagu valmiski selliseks tol päeval. Tänud peitjale!
Tegime väikese aardetuuri enne kui muguasju jälle ajama pidi hakkama. Logide järgi ootasin hullemat võsa aga oli vaid mööda teed ja sihti kohale vaja kõmpida. No veidi mäkke ikka ka, ega need lubatud ilusad vaated kuusejuure tasandilt ei tule. :) Aitäh!
See oli nüüd sedasorti aare, mis saaks tavaliselt minu käest 3 LLL-i ehk leitud-logitud-lihtne.
Siin aga ... kaugel sellest. Kõiksepealt oli tee remont ehk pool teed vabsee üles võetud ja siis teine pool nii kitsaks punase-valge triibuliste piiretega aetud, et siit sain kaaslase poolt kirja kõvad miinused sõiduoskuste kohta. Läbitud ma siiski selle sain. Aarde teel koperdas ees üks valge kaubik ja siis jäi täiesti seisma. Üsna pea sai selgeks tõsiasi - puu oli maas, risti üle tee.
Pool vene keelt kõnelevad mees ja naine kukkusid puud kohe kangutama. Kui enne Tanel kurtis natuke külma, siis siin saime kõik korraliku sooja sisse ja meeskonna töö tulemusena tõstsime puu lihtsalt tee pealt ära.
Ega inimene ei õpi, ei oma ega teiste vigadest! Ikka mu auto nagu Matul st tühi kui kirikukassa... Palju üks kirves või saag siis ruumi võtaks?
Ei tea, kas asi oli selles, et väljas oli pime, või olime seda me ise, igal juhul ragistasime mõlemad korduvalt õigest kohast mööda, aaret märkamata. Lõpuks õnnestus siiski nimed kirja saada. Kuuseoksad küll lõhnasid seal väga mõnusalt, aga pärast pikka võsas tiirutamist oli hea tunne uuesti teerajale jõuda. Aitäh aarde eest!
Keda see segab, et väljas on kottpime? Meid mitte. Nunnu on täiesti leitav ka lambivalgel ja kolme nutitelefoniga nulli taga ajades. Enne kui nunnu enda kätte saime, leidsime palju valesid vihjeobjekte, kirjeldasime oma asukohta üksteisele suure kuuseriisika suhtes kui teineteist enam ei näinud ning olime koguaeg nutiseadmete arvates 5-7 m kaugusel (erinevate suundades muidugi). Koht ise oli äge, tahaks valges tagasi tulla ja kontrollida, kas ma siis tunnen ennast ka nii pisikesena nende võimsate puude kõrval nagu pimedas. Tänud!
"Aga GPS näitas ju sinna!"
Ei olnud eriti nunnu. Nutiseade juhatas meid nii et vahe aardeni oli alati konstantne 20m. Jälgede järgi tundus et me pole olnud ainsad. Õnneks saabus leid enne kui päike täitsa loojus.
Natuke hirmutav tundus silt "maasturiga huvitav", mõtlesin esialgu, et kas see metsatee on põhjatute aukudega või mis. Arutelu viis selleni, et tegelikult peaks silt olema "madalapõhjalisega huvitav", sest tee, kust maastur igavalt läbi ronib, pakub mitte nii kõrge kliirensiga auto juhile oluliselt rohkem põnevust.
Igatahes mööda korralikku teed kulgesime nullist 150m peale ja jätsime masina teeserva. Suhteliselt kohe sai selgeks ka vihmase ilmaga võib teekond ka "jalgsi huvitav" olla.
Viimased meetrid turnisime üle langetatud võsa, konteineri leidmine suurt otsimist ei nõudnud. Sisu oli märg, laotasime aarde laiali päikese kätte ja karbi kuivatasime heinaga ära (riietesse ei tahtnud pühkida ja muud polnud käepärast). Iga logiraamatu täiskirjutatud lehekülg sai 10 s intensiivset päikesekiirgust, mis selle oluliselt kuivemasse seisukorda viis.
Jällegi nagu igati korralik konteiner, mitte ei saa aru, miks see vesi seal sees olema peab.
Kuigi minul seda probleemi polnud, siis ütleme nii et lühikeste pükstega ei soovita eriti võsas ronima hakata :D. Aitäh!
Meie teekond aardeni oli lihtsalt öeldes valus ja kriimustav. Aarde juures olles me vaadet ka millegipärast väga ei näinud. Ei olnud eriti nunnu :D Küllap lähenesime valelt poolt! Aitäh!
Väike jalutuskäik ja jõudsime kohta, kus oleks pidanud olema aare. Tegime põhjalikke kännu-uuringuid, nii palju kui mahavõetud võsa neid kätte andis. Kui uuringud positiivse tulemuse andsid, logid ka kirja said, siis jalutasime vaadet imetledes tagasi. Oli, mida vaadata, mõnus koht. Aitäh peitjale :)
Päris nunnu koht, pelgasin hullemat metsakat. Vähemalt on suudetud veidi võsa maha raiuda ja nii jagus meile nii uusi kui vanu kände. Tänud.
Siin oli nagu südasuvi. Kuiv, päikseline, soe. Enamus teest läksime mööda rada ja lõpus võpsikusse. Ega see vihjeobjekt päris kohe ennast ei ilmutanudki. Aitäh!
Ikka tuleb läheneda läbi võsa, mitte mööda teeradu, a lõpuks ta ikka pihku jäi. EVEJ
Leitud :). Keegi on siin mootorsaega oma pingeid maandanud ja rajad seega raskemini läbitavad.
Niikaua oli nunnu, kuni pimedas metsas tagasiteed ei leidnud :D Muidugi oma jäärapäisus, et ei viitsi sama rada tagasi minna, maksis ka kätte. Lõpuks pidin ikka oma egole alla vanduma ja läksin Mardi järel ilusti tipa-tapa tuldud teed tagasi ja jõudsimegi autosse. Ja metssea jäljekesi lumel nägin ka! TFTC!
Aasta esimese geotuuri esimene leid. Asukoht tõesti väga lahe (üldse piirkond nii lahe, et vajaks rohkem avastamist). EVEJ.
Traditsioonilise 1-jaanuari-GeoÜrituse esimene leid. Põhiline siht oli Karijärve kuid polnud väga kindel kuidas oleks kõige mõistlikum kohale sõita. Nüüd oligi küsimus, kas minna Karijärvet üritama, kui aga ei leia siis jääda pimeda peale ning 0-skooriga. Alternatiiv nokkida üles mingi drive-in aare, saada käsi valgeks kuid raisata tubli tükk päikeselist päeva eeldatavasti imeilusa Elva jõe luha arvelt... Nunnu aare tundus olema piisavalt nunnu et vähemsti proovida...
Koht on supervägev, kuri plaan tulla sinnasamma tagasi piknikku pidama, supertänud peitjale põneva koha ettenäitamise eest!
Kui Karijärvel käidud, oli veel veidi päevavalgust alles ja mis võiks 100. aardeleiuks paremini sobida kui sellise nimega tegelane. Seda enam, et kunagi elu esimest geotrippi plaanides tahtis kaaslane kohe ka selle juurde tulla, aga tookord tundus veidi keeruline algajale ja eks logid hirmutasid ära ka. Tegelikkuses polnud midagi keerulist, eriti praegusel aastaajal, aga eks me oleme muidugi nüüd karastunud ka :) Kohal iseenesest pole ka midagi viga, natuke muidugi küsimusi tekitas, et mis vaadet seal pingil istudes ikka nii väga nautida saaks. Aare ise ei peitnud end kaua. Hooldusvajadus jääb kahjuks püsima, sest ei olnud siiatulekuks valmistunud, aga aardes oli praeguse seisuga küll kõik korras. Minu 100. aardeleid siis ja see on küll nii nunnuu!
Vellaverelt tulles jäi see aare ka lähedusse aga kahjuks karpi meil kaasas polnud. J: roosad prillid
Karbi põhi katki. Kes läheb otsima, võiks keskmise suurusega säilituskarbi vms kaasa võtta, kui omanik ette ei jõua.
Hunt kodu lähedalt ei murra, aga geopeitur murrab küll. Sai pere autosse pakitud ja piknikuplatsi juurde sõidetud. Värskelt külmunud nõlvast ülessõitmine jäi a) hääleka vastuseisu ja b) küll neliveolise, kuid liigmadala sõiduki tõttu ära, kerge jalutuskäik oli vererõhu ülessaamiseks päris piisav. Ei olekski uskunud, et RMK on teinud mäe otsa eraldi vaatepunkti nelja kuuse vaatamiseks, sest isegi praegu oli sealt raske midagi muud näha :) Aare ise oli koordinaatidel ja vihjele vastavas kohas, aastaajaliste iseärasuste tõttu küllaltki lihtne ragistamine.
P.S Karp alt katki, enne lume tulekust tahaks väljavahetamist.
Aardest mitte kaugel oli pink, kuhu viis isegi autoga läbitav tee. Iseenesest ju tore, aga mulle jäi kogu selle asja mõte segaseks .. Aga teepeal oli vahva puhkekoht, kuhu parema ilma korral võib isegi tagasi veel tulla ja ilusat loodust nautida.
Sellised nunnud künkad on ikka Lõuna-Eesti teema :) Aare tuli ilmsiks peale väikest ragistamist. Läksime küll gepsu järgi, aga millegipärast ringiga. Metssigade söögikohta me uudistama ei läinud, teel aardepaika jäid silma oranzides helkurvestides mehed ehk tegu oli siis jahipäevaga. Ilm just pikka nautimist ja grillimist ei soosinud, aga ehk soojematel ilmadel külastame uuesti ja siis naudime ka vaadet pikemalt.
V: Snoopy, J: elevant.
Olin TRM-i läbi sõitnud ning päris halb oli olla. Jõudsin lõpuks voodi ning kui tund aega sai pikutatud siis mõtlesin mõne aarde võtta. Läksin seda aaret vaatama. Tund varem oli vihma sadanud ning võsa oli märg. Kohapeal oli palju georadasi ning telefon näitas ka valesti. Otsisin üle 30min aaret, püksid said täiesti märjaks. Tegin ka geokõne ühelele leidjale, aga ta ei osanud aidata. Lõpuks läksin siis 15m eemale vaatama ning aare jäi silma. Sinna teist korda poleks tahtnud otsima tulla.
Leidmine läks suhteliselt libedalt, aare vedeles ka pidukast mitu meetrit eemal. Logitud ja siis alles jama hakkas. Kasutame leidmiseks telefoni appe ja aardest eemaldumisel suutsime selles võsasõnajalakuusedsungelis ära eksida. Ei osanudki võtta seisukohta kas kiruda ennast või neid neetud ministreid kes ei suuda ka kunagi metsa maha võtta. Päris palju aega kulus ja päris palju kuuseokkaid sai toodud taskutes kraevahel ja kapuutsis sealt kaasa
Nullis asuvad kännud on geoerosioon hävitanud. See õige on alles, nunnu sõnajala kõrval. Tänab peitjat.
Suht nunnu koht. Sai sõnajalgades ragistatud ja leitud. TÄnud!
Algus oli vägagi nunnu, koht on armas ja ilus. Kuid miks peab niisuguses kohas aarde kuhugi võssa uputama. Ma pole nii kõrgeid sõnajalgu kuskil näinud, mina ometi pikk inimene ja mulle olid õlani. Natuke sumasin seal ringi ja siis loobusin.
Väga nunnu koht: suure tee pealt ikka linnavurle kogemata sellisesse kohta ilma tõsisema põhjuseta ära ei eksiks. Täna oli tõsine põhjus olemas:)
Kuigi see oli sel päeval juba kolmas loodusest otsitav aare, oli see ikkagi üsna tõsine katsumus minusuguse mitte just iga päev metsas uitavale tegelasele.
See nunnu aare oli korras. Küll aga hakkab see mitte nii nunnu must kilekott aarde ümber lagunema.
Kui aare logitud ja hakkasin auto juurde tagasi minema, avastasin et ma ei saanud üldse aru kus ma olen. Ainus mida ma adusin oli see, et ma olen metsas, üsna tihedas metsas. Olin aaret otsides nii ametis telefoni ja kompassi vahtimisega, et polnud üldse tuldud teed meelde jätnud. Helistasin abikaasale, et see autosignaali laseks - nüüd olen kodus:)
Tänud! Nunnu aare:)
Läksin kõigepealt metssigade söögiplatsile, kus oli selline lõhn üleval, nagu oleks pidusööming just lõppenud. Lasin sealt kähku jalga ning leidsin siis tee mäkke. Ronisin üles, kuid nähes, milline võsa ees on, otsustasin sügisel tagasi tulla.
Kuigi Vellavere juures läks hirmus aeg, tundus, et ehk jõuan täna ikka selle ka ära võtta. Auto jäi viitade lähedale. Ma ei pidanudki räätsade peale mõtlema hakkama, sest keegi oli maasturiga pinkide juurde sõitnud. Astusin mööda rööbast üles ja siis mööda kitse ja põdrajälgi nulli ja sealt läks kohe kobe loomarada läbi. Kändu nullis ei paistnud, aga umbes 5 meetri kaugusel üks oli ja see peitis aaret ka. Nunnu, et sain selle aarde ootamatult kiiresti kätte ja jõudsin enne finiši juurde minekut veel ühe aarde leida.
See on täiesti diskrimineeriv aare ja tuleks ära keelata :) Nimelt, kui te kutsute ennast lingil viidatud üritusele, saate te teada, et meesterahva keel pole suuteline selle aarde nimes sisalduvat sõna välja hääldama. Veelgi enam, meesterahvaste sõnavaras ja mõttemaailmas ei sisaldugi sellist mõistet. Seega mehed võivad küll seda aaret otsida, aga selle nimi ja mõte on neile täiesti hääldamatu/mõeldamatu/mõistetamatu. Huvitav, kas sellest ka logide toon? :) Tänud, tegelt oli täitsa tore turnimine, ja - sic! - sügisel pole võss lehtes ja satikas tudub ja sellised vidinad avalduvad hetkega.
Väga ilus loodus oli, nii tihe ja kena, laus lust :)
Nujah. Ilus kuiv astumine ikka kõrgemale ja kõrgemale, kenad puuladvad, päike ja puha, pingid puhkamiseks. Siis tükk ragistamist võpsikus - miks küll!? Või oli see vaate asemel? Aga tagasitee üllatas meid kuuskede alt paistvate metsaandidega, mis muud, kui talvevarudele lisa koguma. Vaat see oli nüüd küll tõesti nunnu. Täname.
No ei julgenud pimedas rohkem ekselda. Pool meeskonnast jäi autosse, otsijate poole väiksem pool ei tahtnud väga üksi suuremates ristmikes ka oodata ja lõpuks sai telefoni/taskulambi aku ka tühjaks. Väike hirm tekkis, et kui ei jõua äkki võsast õigesse kohta välja, on väga narr keset ööd suvasse metsa ka ekslema jääda ja lapsed ju autos ootavad. Õnneks loogika kuu asukoha ja mäkketõuse kohta ikka viis õigele rajale. Teinekord.
Kuna sattusin sinna veidi enne keskööd,siis vaate nautimine jäi seekord ära.Küll leidsin aga hulga georadasid ja üks viis ka aardeni.Tänud!
Võsa ei olnud väga nunnu ja karpi ei saanud ka kohe lahti, aga noh muidu polnud ju viga midagi. Aitäh!
Olgem ausad, ega ta nüüd väga nunnu küll ei olnud :)
Mütatud sai seal võsas ikka korralikult enne, kui Ain ometi õige suuna üles leidis ning ka aarde ainsast kahtlasest kohast välja võttis.
Aitäh peitjale!
Päris nunnu koht on. Einepausi me küll ei vajanud, kuid sirutamiseks oli see aare väga hea. Aardest mõnekümne meetri kaugusel kivi otsas vestles üks tütarlaps telefoniga, kuid meid ta ei seganud. Koordinaat oli suht täpne ja leid tuli päris kiiresti.
Vaade praegusel aastaajal väga ilus pole kuid aarde saime kätte. Mõnus koht.
Mis nunnu, siuke võss, et hoia ja keela... vähemalt praegusel aastaajal. Tuhnisin ligi tunnikese vist. Tänud!
Koht väärib külastamist. Paraku sel hetkel me einestamiseks peatust ei vajanud. Aarde otsimisel oleks aga abi küll ära kulunud, kuna nullis see asi ei olnud. Kui keegi ei leidnud siis suundusin lihtsalt sinna, kus minu meelest teised veel polnud käinud ja oh üllatust - aare oligi seal. Nunnudest võiks ka pika jutu kirjutada aga alles siis, kui ma mõnda kohtan. Tänan!
Gps-i täpsus andis soovida kuid erinevaid kohti kontrollides sai ka aare leitud.
Esimene mõte aarde poole minnes kipub olema - minna otse - aga alati pole see parim mõte . . õnneks suutsime meiegi jõuda õigele teeotsale. Ja veel millise tee. Oh, siin metsade keskel leida laialt niidetud tee, see oli nii tore. Mööda seda suurepärast teed mäe otsa, puhkasime jalga, vaatasime vaadet. Sealt edasi tuli juba valida üsna mitmete jalgradade vahel, mis igaüks viisid ise suunda. Seiklemine selles rägastikus viis võiduka lõpuni. Täname! Peitjale 5+ nii hästi hooldatud tee eest ;)
Viieteist meetri raadiuses näitas kõigil geps ühe meetri kaugust ja igaüks tuhnis oma sektoris. Nii neid georadasid tekkis mitu, kuni üks õigele georajale sattus.
Rajakesi sai sinna hoole ja armastusega juurde tekitatud. Kõige laiem on õige. Aitäh!
Oi siin läks kõvasti aega. Vahepeal olin seal võsas tuigerdades juba loobumas ja helistasin phantomile, kellelt sain teada, et mu GPS päris õigesse kohta ilmselt ei näita - seda muidugi poleks seal võsas olnud vaja ka loota. Kuigi olin oma otsimisperimeetrit mõneteist meetri võrra ka suurendanud, ikka ei jäänud miskit silma. Olin juba loobumas ja tagasi minemas, kui õigele kännule kogemata otsa komistasin. Uh miski 40 minutit läks ära seal võsas tuulamise peale. Väga vaevaline leid. Tänud peitjale mäeotsa juhatamast!
Nii ilus ilm lausa kohustas tegema ühte korralikku tsiklitiiru ja miks mitte kombineerida see aarderetkega. Sai siis geokolleeg sappa võetud ja endal seni leidmata selle kandi aardeid otsima sõidetud.
Esimesena siis siia - koht kunagisest juba tuttav ja nagu Martin oma logis mainis, on endalgi käinud läbi mõte siia aarde peitmisest. Tsikliga sai päris tippu välja, mis oli täitsa vahva elamus :)
(Üleval ümberpööramine oli hiljem küll natuke raskendatud, aga sai sellega ka hakkama.)
Natuke tatsamist mööda juba kujunevat georada ja saigi ilma erilise vaevata aare leitud ja oma nimi kirja. Vaade ülevalt oli ikka mõnus. Ei ole minu arvates siin Eestis ilusamat aega, kui kõik on värskelt roheliseks läinud, linnud lõugavad ja päike üritab sind oma riietest välja sulatada. Aitäh!
Tegelikult oli plaanis hoopis võrtsjärve väravad 8 juurde sõita, aga see aare meelitas nagu virvatuluke enda poole ja nii me siis otsustasimegi tee peal selle juurest ka läbi põigata. Aarde leidmisega just kaua ei läinud, ilm ja koht olid ka mõnusad. Aardest võtsime kaasa eesli, omalt poolt lisasime mikroskeemi. Aitäh peitjatele.
Hommikul oli jube kiire ja koht sai enam-vähem mällu salvestatud. Pärast maratoni läksime minu mälu järgi kohta, kus aare pidi olema, aga kahjuks olime valest teest alla keeranud ja nii ragistasime läbi metsa, et õigesse kohta jõuda. Varbad tulitasid, aga aare tuli üles leida, seekord oli leidmise rõõm roosasabal.
Kiire leid. Aarde nimi jäi meile küll arusaamatuks, aga väike nostalgiahetk oli ka midagi väärt: ka tänapäeval peidetakse nö vanakooli aardeid! Vaade - see oli nagu oli, kes kohapeal käinud, see teab.
Nunnu sai valitud tänaseks teiseks aardeks. Taevast allasadav vihm ja neli kraadi sooja ei teinud soojast autost väljasaamise lihtsaks, aga nimi ja nominatsioonid kutsusid. Ühtegi looma ei näinud aga mäe jalamil olev söögiplats oli päris mehised loomarajad tekitanud. Alguses sai neid mööda mindud. Vahepeal selgus, et mäe tippu viib puhkekohast tegelikult lausa autotee. Üleval oli vaateplatsi moodi asi paari pingiga. Hea tahtmise juures võis võssakasvanud raiesmikult ka mingi vaate leida - binokliga või silmi kissitades, kui ainult silmapiiri vaadata. Selgus et nunnu aare selles "ilusa vaatega kohas" ennast ei peida ja tuli sukelduda uuesti võssa. Seal ta oligi, leitud väikese ekslemise tulemusena.
Hommikul tabas meid aarete otsimise tuhin. Pidasime siis telekast Maire Aunastet vaadates aru, et mida ja kuhu... Õnneks ei röövinud Aunaste-tädi liiga palju tähelepanu ja plaan saigi paika - teeme Lõuna-Eesti ühele osale ringi peale.
Nunnu sai valitud mitmete juhuste kokkulangemise tõttu teiseks aardeks päevakorras olnud kaheksast.
Nullilähedale jõudes hakkas taevataadil kurb ning pisaraid voolas nagu väikesel tüdrukul, kelle nunnul nukul on pea otsast tulnud. Aga kuna geopeitur pole suhkrust, siis otsustasime ikkagi minna.
Paistis, et enne meid on seal juba parasjagu mitu korda käidud ja teerajad olid ees. Liikusime mööda neid - väga vaevaliselt. Kordamine on tarkuse ema - VÄGA VAEVALISELT. Aga kuna aardel oli nii palju uhkeid ja ärevust tekitavaid silte, siis jätkasime rügamist. Kui me siis ennast läbi tihniku nulli olime kühveldanud, ei olnud sellest ootusärevusest enam midagi järel. Kuna eeldasime mõnusalt nunnut aaret, siis jäi ka telefon autosse - milleks seda vaja? Aga nullis olles oli tahtmine natukenegi mingit infot ammutada... Käisime mõned minutid mööda teeradu ringi ja ühest kohast hakkaski midagi musta silma. [geo]jumal tänatud!
Meenusid kõik need [notreg] aarded 2000. aastate algusest. Kas tõesti saab nüüd jälle selliseid? Või nagu ütles Joosep Toots: "Kui see oli nüüd nali, siis oli see ikka peris kena nali küll".
Plaanis olnud kaheksast aardest kuus jäigi plaaniks...
Vat see tupsu-nunnuke jäi minul küll arusaamatuks. Ainsa kodanikuna, kes jälle ei viitsinud elektroonilist abilist tassida, leidsin endale suurepärase vaatenurga, kivil. Eelnevate otsimistega olin aru saanud, et kaaslastel on mingi tõmbuvate-tõukuvate abimeeste grupeering. Ja eks nii oligi: Merike läks paremalt suure kaarega, Miki läks vasakult ja väga pisikese kaarega...jäi vaid oodata kuniks nad kohtuvad ja siis lombaka isapõdrana otse kohale tormata. Huh, plaan töötas ja vahtisin kah...nunnut? Ei, pigem siiski täitsa tavalist aaret. Ilmselt jäi kujutlusvõime Karijärvele :) Aitäh aarde eest!
Ooo, uus aare meie teel, jeee! Just see, mida vajameee! Peaaegu oleksime hakanud teelt lühimast kohast läbi võsa tungima, aga juba paistiski nuka tagant normaalne ligipääs. Vahva ootamatu kohakene on siin küll. Küllap oli kunagi avaram vaade, nüüd hakkavad ümbruse puud järgi kasvama. Aga merd siit vaevalt iial näha sai :-)
Tegime aardega kiire üks-null, olime auväärse teise koha omanikud (nagu sõjas ja armastuseski). Nunnud logisid nunnult nunnus karbis olevasse nunnusse logiraamatusse. Pärast lugesime "logisid" ka lähedalolevalt katusealuselt.
Aitäh uue aarde eest meie teele! Aare korras, evej. Tervitused peitjaile (kes muuseas said enne meid ka Karijärve esmaleiu :-)!
Tõeliselt nunnu oli ärgates avastada, et tänaseks planeeritud tee äärde on veel üks aare peidetud. Esimese tuhinaga oleks peaaegu sigade platsi kaudu aarde juurde tormanud, aga õnneks hakkas ka teerada nurga tagant paistma. Siinsed matkarajad peidavad toredaid poolsalajasi puhkekohti, küllap oli millalgi ka vaade avaram ;) Üritasin minagi vaadet pildistada, Marje vallutas kõrgusi ja kõik koos valmistasime peagi saabuvatele kolleegidele rajad ette :) Aitäh!
Mul olid selle aarde otsingul kaasas äärmiselt nunnud geokaaslased ,kes nunnu huumoriga mind terve mäkketõusu lõbustasid. Kujutage ise pilti Mikist( tema külge on kinnitatud kumm , mille teine ots on kinnitatud Alexi külge ), kes jookseb mäest üles ja siis mingi hetk lihtsalt õhus laperdab ja kerge potsatusega maandub teadagi kus :D. Vaadet ei olnud täna küll kodus ,kuid aarde juurest lahkudes nägime kahte nunnut toonekurge pesal seismas. Tänud Geopuugi taltsutajale, väga kena pildi sain neist ;). Aardesse jäi üks äärmiselt nummi kalake TB.
Nii nunnu!!!
Plaanisime Rudolfiga ise sellesse nunnusse kohta ühe nunnu aarde peita, aga näe, nunnud kaaspeiturid tegid juba selle triki ära. Aaret märkasin pärast mitteleiduderohkelt tripilt naasmist ja üllatusin tõsiselt, et jälle mulle eesaeda üks aare tehtud. Nunnumeeter laes!
Välja, nunnule objektile, läbi nunnu padriku (huh, ei põrganudki nunnu põdraga kokku!) ja varsti oligi nunnu aare näpus. Logiraamatut avades tõmbas autorite sissekanne miskipärast suu kõrvuni :) Esmaleiurõõm muidugi ka, sain 23:48 ehk veidi enne ööpäeva vahetumist nime kirja panna. Tagasiteel ristus mu rada ühe nunnu jänese omaga. Saime rajad sõbralikult jagatud.
Tuleb tunnustada, et nii nunnu esimene vasikas ei saa küll kindlasti aia taha minna. Tõhus! Nunnu! Hea töö! Aitäh!