Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Antud aarde leidmiseks olete kutsutud Krillimäe maastikukaitsealale. Nimetatud kaitseala eesmärk on kaitsta rannikumadalikul terviklikult säilinud väärtuslikku loodusmaastikku (eelkõige metsakooslusi) säilitamaks bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteeme.
Kaitsealal on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud kaitseala valitseja (Viimsi Vallavalitsus) nõusolekul paikades, mis on kaitseala valitseja poolt või tema nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud. Samuti on lubatud sõidukiga sõitmine teedel.
Võta aega enda jaoks ja tule loodusesse!
Vihje: vihjepildil vasakpoolne känd
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: gpsita_leitav (3), lastesõbralik (1), võsa (1), puugid (1), maasturiga_huvitav (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5411Y
Logiteadete statistika: 143 (100,0%) 0 3 1 0 0 0 Kokku: 147
Just fotodel olevate vihjete järgi oli tore aare üles leida. Vardi tee poolt lähenedes on eriti tõenäoline sattuda kopra värske hambatöö peale, mis lõhnab lihtsalt võrratult.
Võrdlemisi tihke ragistamine viis sihile. Grillimisega oleks nullis raskeks läinud.
Sain autoga ca. 680 meetrit aardele ligidale. Edasi viis päris hea metsarada, soine pind oli piisavalt külmunud ning kandis ilusti. Peidukoha ümbrus on aastatega muutunud, kuid leid tuli kiirelt. Tagasiteel auto poole vaatasin hämaras, et auto oli kuhugi kadunud ja sellele tekkis mingi muu suurem objekt asemele. Järsult üks pool eraldus ja hakkas liikuma metsa poole. Need olid kaks suurt põtra, kes varjutasid minu auto täielikult enda taga. Teine põder jäi seisma ning pikalt vaatas minu suunas. Siis otsustas ikkagi vaikselt metsa liikuma hakata. Oli lühike, aga põnev retk täna. Aitäh peitjale!
Kuna täna hommikul selgus, et mind ei vajata mittekuikuskil, siis suundusin hoopiski metsa. Hästi mõnus jalutamine kukkus välja. Natuke lobjakane oli see tee, aga jalavarjud olin õiged valinud, nii et polnud hullu midagi. Aarde ümbruses oli jälgi nii et vähe polnud, ei saanudki aru, kas siin oli mitteleidjaid hulgi käinud või tiirutas keegi niisama. Peitjale suured tänud hommikusele jalutuskäigule suunda andmast ja loomulikult ka aarde eest.
Seda aaret olen ühelt ja teiselt poolt mitu korda piilunud, aga kahtlane võsa või märg jalgealune on alati olnud hea põhjus külastust edasi lükata. Täna juba ühes võsas ragistatud, võtsime siis ka selle ette. Polnudki hullu midagi, täitsa tore jalutuskäik. Aitäh.
Isegi sääsed oli täna ennast välja lülitanud palavuse tõttu. Meeldivas kliimas logitud. Aitäh!
Krillimäel täna keegi ei grillinud. Teekond oli üllatavalt kerge, ühtegi rasket kohta rajal ei olnud. Kohaliku resto külalisi ei kohanud. Aitäh!
Minu jaoks ebaharilik jalats kummik jalas, läksin läbi võsa julgelt kohale. Seisin õige koha ees, vaatasin nõutult ringi ja piilusin vihjet, siis ka logisin. Aare korras, tänud juhatamast!
Mingi x aeg, kui veel mõlemad Krillimäe aarded olemas olid sattusin siia kanti ühel rattasõidu tiirul ja mõtlesin neid otsima minna aga loobusin. Ega ma enam täpselt ei mäletagi, mis ikaldus mul oli, kas ratast ei tahtnud kaugele maha jätta või rattalukku polnud kaasas või need mõlemad. Aga mälupilt räägib seda keelt, et oli mingi hull võpsik ja ma ei viitsinud sinna ragistama minna ja loobusin.
Täna aga, kus mul oli tunne, et kedagi ei taha näha ja midagi ei taha teha ja üldse on kõik inimesed mu ümber nii kurjad ja pahad siis tekkiski tunne, et oleks mõnus just seda aaret selle emotsiooniga otsima minna. No päriselt ka, ma ei saa ikka neist maailmaasjadest mõhkugi aru. Võibolla ma olen liiga naiivne ja tahan uskuda inimestest ainult parimat? Aga jah päris suur inimeste vihkamise laadne tunne tekkis mu sisse. Hüppasin siis ratta selga ja kimasin Viimsi suunas ning püüdsin nendest koledatest tunnetest lahti saada. Rattaga sain 300 meetri peale, siis jalutasin koos rattaga 90 meetri peale ja jätsin ta maha. Pärast muidugi tagasi tulles sain aru, et pisut teisest kandist lähenedes oleks rattaga edukalt nulli ka saanud. Aga nulli lähedal oli muidugi tore kändude paradiis. Otsi siis seda õiget neist oli mu esimene tunne aga tegelikult väga kaua ringi vaatama ei pidanud. Oli täitsa kenasti olemas ja korras. Tänud.
Ei ole see kaitsmine siin väga hästi õnnestunud. Aare ise aga korras, aitäh!
Mööda pikki sirgeid matkates, jõudsime otsitavani. Tänud peitjale.
Jalutasime kohale ja ega kändki ennast kaua ei peitnud.Aitäh!
Leitud, aitäh. Teised geopeiturid tabasid meid siin teolt, tervitused neile! Karp on seest veidi niiske, logiraamat samuti.
Peale pikka jalutuskäiku ja juurikate poleerimist oli siia lust tulla, karp kenasti omal kohal. Ja vähemalt ühe logi sain kirja. Tänan.
Leidsin. Karbisisu niiske, logiraamat vaid veidike niiske, vahetada pole vaja.
Leitud! Aare ja logiraamat heas seisus. Kirke jättis aardekonteinerisse võtmehoidja. Midagi ära ei võtnud.
Iga asi peab millekiks hea olema. See et ma auto juurde rumala peaga kimasin, oli vajalik selleks, et ma ikka enne südaööd aaret ära ei logiks. Tuhisesin jälle tuttavat teed mööda sea haisust läbi ja jõudsingi ilusti aarde juurde. Peale logimist, auto poole liikudes, täheldasin, et sead on minu mitme korra siblimise peale jalga lasknud, igatahes ei olnud nüüd enam sea lõhna õhus hõljumas. Tänud peremehele siia kanti kutsumast ja aarde eest.
Varasemaid logisid lugedes tundus, et lumevabal talvel on ainus sobilik aeg selle aarde juurde minna. Ühtegi looma ja putukat teekonnal ei näinud, vihjepildist eriti aru ei saanud aga aarde leidsime kiirelt. Oli teine natuke niiske, aga siiski veel rahuldavas korras. Orgunnisime ka talle väikese peavarju, et vihm otse karbile peale ei ladistaks. Tegelikult oli kokkuvõttes tore matk, päike paistis ja enamus ajast sai liikuda mööda teid või oletataval rajal.
Eelmise aarde juurest otse siia. Teeraja pealt sai mingi georaja peale keeratud ning peale aarde leidu liikusin tagasi auto poole teist teed mööda. Heas sobiv aastaaeg selleks, see lumeta talv. Tänud!
Põdrakärbseid eriti ei olnud. Ju see 8h jutti sadanud vihm peletas nad varju. Ainult mõni ronis krae vahel. Kaardil olevat sihti ka ei olnud. Lageraied muudavad sihid nähtamatuks. Lähenesime siis suuna järgi. Natuke tuli ringi tatsata, sest geps jäi natuke maha omadega ning kõrge sõnajalg varjas kõik kännud. Tänud aarde eest, minu arusaam Viimsist on muutunud, paremuse suunas.
Läksin kohale, vaatasin vasakule ja vaatasin paremale ning aare lihtsalt kargas näkku.. täpselt sealt, kus ta olema peab. Lisaks sellele oli seal meeletu põdrakärbeste konsentratsioon.. mis pani kiirelt tegutsema ja põgenema tagasi tsivilisatsiooni. Tänan.
Sai ümber nulli keerutatud ja taga aetud kändu, mis vihjepildil ning puukidega madistatud. Lõpuks leidus ja oli seal kus peab. Tänud peitjale.
Sai aardest paari saja meetri kaugusele autoga. Selle paari saja meetriga suutis u 20 puuki end külge haakida. Viljakas käik, kõike sai:)
Päev enne tänast sai öösel kella 1 aeg mindud sinna. Hakkasime veidi liikuma siis nägime kaugel helkivaid silmasid. Silmade vahe oli laiem kui kassil või rebasel, lõpuks tundus põder olevat. Pikutas tee peal ja vahtis meid kuidas taskulampidega teda valgustame. Mingi hetk tõusis püsti ja sammus võssi, otsustasime ka, et pole täna see õige päev.
Sai siis täna uuesti mindud, otseselt vihma ei sadanud aga maa oli märg. Esimese 100m olid jalad läbimärjad, aga sai lõpus pool vägisi ikka ära käidud. Õnneks leid tuli kiiresti ja sai tagasi tatsama hakatud. Autosse jõudes sai korra püksid üle vaadatud ja elu käis seal. Nii palju puuke pole ma veel kunagi korraga näinud. Sellega ka õhtu lõppes, olin dilemma ees... et kas panen kohe riietele tule otsa või kannatab koduni ära sõita. Valisin teise varjandi ja sai maja ees varajast jaanituld tehtud. Ma tänan toreda seikuse eest... Ja järgmistele edu :)
Lumes olid emise ja põrsaste jäljed, jätsime nad rahule...
Ka siia jõudmine oli püstipüsimise proovilepanek. Aare avaldus õnneks kiiresti. Me täname!
Tegime Kristeliga mõnusa talvise geopäeva Viimsi aarete vahel. Metsaalune oli juba veidi märg, aga siin jäid veel saapad seest kuivaks. Lahe koht. Tänud peitjale.
Leidsime aarde sealt kus lubatud. Taaskord Kristi terav silm oli kiirem.
Kuna lähenesime minu kodu poolt, mitte lähima autotee poolt, siis sumpasime ilmselgelt mitte kõige paremini läbitavas taimestikus, mis ulatus kohati suht kõrvuni. Aare oli aga kenasti nullis ja olemas.
Võtsin siis täna aega, võtsin kaasa õige sõiduvahendi. Kuigi sõiduvahend oli õige tuli lõpp ikkagi käe kõrval lükata. Kohale jõusin ja nime panin kirja. Tänud.
Esimese hooga vaatasin et hea drivein checkin. L2hemale j6udes aga muutus autotee hoopiski teistsuguseks teeks. Nullis m2rkasin v2rskeid jalaj2lgi ja ahjusooja geokuhja. M6nus pirakas karp kuhu saab ka miskit poetada. T2nud peitjale :)
Kuna tundus, et tööpäeva võib veelgi peast välja tuulutada ja päevavalgust samuti jagus , sammusin edasi. Tee kadus vahepeal sootuks ära ja oli hulga märjem kui enne, aga ei midagi hullu. Kummikud endiselt pagasnikus. Metsa oli veel vähem, hakkas hämaraks muutuma, aga jällegi oli aare täpselt seal kus lubatud, koordinaat täpne ja kõik tiptop korras. Mis nii viga jalutada. Tagasi autoni jõudsin koos viimase valgusega. Aitähh
Karp ja karbi sisu said kuivatatud ning logiraamat uude minigrip kotti pandud. Ümbrus on peitmisega võrreldes märgatavalt muutunud.
Siin oli justkui mets, aga see oli jah rohkem sõnajalgadest tekkinud. Kindlasti see raskendas õige koha leidmist, aga siiski see meil õnnestus. Täname.
Kui Krillimäe 2 oli suhteliselt lihtne leid, siis sellega nii kergelt ei läinud :D Sõnajalad olid täiesti džungliks kasvanud ja nullis seistes polnud näha ühtegi kändu. Kuid natuke käsikaudu ringi kobamist ning aare avaldaski ennast. Teel aardeni nägin põdrajälgi. Aitäh! :)
Kuna eelmise Krillimäe juurest oli siia väga lühike maa, siis otsustasin siin ka ära käia, kuigi telefoni aku tühjenes megakiirelt. Meetreid oli siia vähe küll, kuid julm mis võpsik tuli selleks läbida, et kohale jõuda. Sain jälle Madist korralikult kiruda, no milleks on vaja siia peita. :D
Aaret ka muidugi kohe ei leidnud. Null kargas muud kui ringi ja mul oli täitsa ahastus peal. Lõpuks leidsin vihjepildile vastava ja sain nime kirja.
Kui aarde juurest hakkasin tagasi jalutama, siis oli akut veel 4%. Vahtisin koguaeg kaarti ja üritasin täpselt meelde jätta, kuidas ma pean tagasi minema, teada oli, et telefoni pilt on kohe taskus. 10 minutit sain jalutada ja oligi telefoniga kõik. Siis tekkis paanika-jaanika, sest ma olen ju kohutav orienteeruja, isegi telefoniga, ilma suudaksin vist isegi Kadrioru pargis ära eksida (ok, ok, nii hull asi pole):D Igaljuhul... umbes oli mul teada mis suunas ma minema pean, nii et astusin aga edasi. Lõpuks jõudsin kraavini ja see oli julm kergendus, kuna ma teadsin, et nüüd saan siit välja. :D Panin mööda kraaviäärt edasi ja lõpuks olingi metsast väljas.
Juhhuuu, lõpp hea, kõik hea. :) Enam ma üksi metsa ei lähe!
Tänud peitjale!
Kuna sarja II aare oli lähemal siis just sai see II esimesena nopitud ja I-se juurde alustasingi teekonda justkui nagu tagurpidi. kuna tee tundus loikusid täis olevat otsustasin läbi metsa proovida. Sinnamaani kuni lagendikuni jõudsin oli kõik ok aga kuna mul jalas plätud ja lagenik altpoolt korralikult kinni kasvanud, siis pooled sammud kuhu astusin jäid nägemata. Ehk seekord vedas et mõni uss või loik jalge alla ei jäänud. Nullis pikka keerutamist ei olnud, kõik oli ju puust ja punaseks selgeks tehtud. Ka see konteiner oli seest märg aga logiraamat õnneks veel kasutatav. Tagasitee valisin siiski mööda teed ja asi polnudki nii hull kui see välja jätta, et tee peal olid suured loigud mis asetsesid muust pinnasest pea 10cm kõrgemal.
Vaatasin vihjepilte ja hetk hiljem oli aare peos. Aitäh peitjale :)
Vihjest on palju abi. Peale pildi vaatamist ning nullpunktis ringi vaatamist oli aare koheselt ka leitud.
Minu 88 aardeleiu kõige raskema maastiku ja pikima jalgsimatkaga aare, aga sellise ilmaga mõnus, täname!
Leidsime sobiliku parkimiskoha, pakkisime vajalikud asjad kaasa ja seadsime sammud mõnusale jalutuskäigule. Katsetasime Kirkega teel olnud lompide jää tugevust, pidasid vastu küll. Metsa vahel oli vaikne, olenemata sellest, et jalutusrajad olid jälgi täis ja tundus olevat populaarne koht. Aardega läks veidi aega, aga peitu ta ei jäänud.
Aitäh, aare on korras ja tore jalutuskäik oli.
Kui maastik aarde juurde oli läbitud, siis leidsin kiirelt. Väga huvitava jäädvustuse leidsin aardest. Imetlesin ja jätsin järgmistele ka vaatamiseks. Britt - 55
"Kus te olete?
-Grillime!
"Ma küsisin kus te olete, mitte mis te teete."
See oli järgmine mu rattatuuri aare. Siia oleks end lausa unustanu. Tähelepanu, vaarikad on valmis ja neid ei ole seal mittvähe! Pugisime kõhud täis ja otsustasime sihti mòöda edasi minna. No, polnud hea mõte... Ees oli solgineeva. Tulime tagasi normaalsele teele. Tänud, tore oli ikka!
Paarsada meetrit jala käimist ja tulemuseks oli kiire aardeleid. Aitäh, pole siin varem käinud.
Kui nulli jõudma hakkasin, hakkas läänekaarest kostma hirmsat raginat. Kuna mul just nädala sees oli siinkandis suur põder ette jäänud, siis täna ei soovinud ma seda korrata. Hakkasin rõõmsalt laulma. Ragin peatus ja seejärel hakkas kiirelt kaugenema. Viimsi on hea kodukant põtradele, ei mina usu, et mõni muu loom sellist raginat teeks. Aarde leidsin kolmandana kontrollitud kännust. Vihjepildist polnud mul aimugi. Aitäh!
Teel aardeni tuvastasime erinevaid metsaelanike jälgi.Aitäh kutsumast!
See aare tuli nii lihtsalt välja, ütleks et 1.0. Huvitavalt palju kive oli. Aare korras.
Õe gps pani seekord puusse, kui enda oma lahti tegin, viis kiiresti kohale
Enne sai ikka metsas pikalt turnitud ca 20 minutit. Alles siis sai aardeni jõutud. Aga lõpp hea, kõik hea.
Kui number 2 käes, tuli vaatamata väsimusele ka number 1 üles leida. Seadsimegi sammud vihjepilti otsima. No uskumatu, kuidas pilt petta võib. Mina eeldasin, et juba kaugelt on peidukoht näha, kalpsasin ringi nagu noor vasikas ja suutsin ikka paljudesse valedesse kohtadesse enne piiluda kui Liina rahulikult GPSi järgi õigesse kohta jalutas ja aarde välja võttis. Täname peitjat!
Mida on vaja teha aruande asemel? Minna pimedas metsa. Tehtud!
Igav oli jälle noh. Ja seetõttu noolisin neid kaks aastat otsimata Viimsi aardeid. Üldiselt jalutuskäik nagu metsas ikka. Aitäh!
Logelesin väikekodanlikus heaolus oma saunsuvilla luksuses, kui Lapsuliblikas teatas, et Timix on koos oma kõigi foobiatega ukse taga. Nii see juhtuski. Panin testimiseks selga oma uue matkaülikonna, jalga kaugel maakera kuklapoolel toodetud saapad. Timix juba lehvitas oma käekesega. Kulgesime läbi vaestekvartalite Viimsisse, (te pole Dubais käinud). Koha peal ehmatas mind hämmastav vaesus. Kitsekarjad, hooldmata räpased lapsed, elamute vahel mudaloigud, no kesse ütleb, et see on meie eesrindlik nõukogude Viimsi. Igatahes, aardekarp sai leitud. See oli ainuke korras asi, mis selles mudases kišlakis leida võis.
Ilusa detsembriilmaga tundus olevat jalutuskäik tulevasi Krillimiskohti ülevaatama mina hea ideena. Jalutuskäik oli natuke vesine ja väikestele mehikestele paras katsumus, aga keegi alla ei andnud ja nii sai mõlemad Krillimäe aarde leitud ja logitud. V:TB,mänugasja, käepaela, J:mänguasi+mänguasi. Tänud peitjale.
Jätkasime jalutuskäiku ja logisime ka siin. Tänud!
Kannatuste rajalt suundusin otse siia. Leid tuli kiirelt. Aare heas seisus.
Naaberaarde juurest tulles oli üks hetk, kui hämarast metsast hakkas saama päikeseküllane raiesmik ja valgus paistis lummavalt läbi puulehtede. Idülli katkestas peagi tõdemus, et tegu on siiski täitsa ehtsa raiesmikuga, mille ületamine teab mis meelakkumine pole. Õnneks tuli null siiski peagi kätte, kus ronisin kännu otsa, vaatasin ringi ja tuvastasin sobiva peiduka. Taas - nagu vanakool, aga kiiresti leitav ja käed jäävad puhtaks. Aitäh!
Raiesmiku kohta oli siin tegelikult üllatavalt leebelt läbitav maastik. Geps oli ka koostööaldis ja juhatas paari meetri täpsusega kohale. Päev hakkas juba õhtusse veerema ja tänu sellele oli raiesmikul mõnusalt sume valgus.
Aitäh!
Saime paraja jalutuskäigu ilusa ilmaga, aitäh peitjale. Ainult mäge ei leidnud kusagilt.
Mingi abi oli ka vihjepildist, ees olid ka eelkäijate soojad jäljed.
Hetkeks pilku väljale heites oli tunne, et hakkame kändude seast seda õiget otsima nagu nõela heinakuhjast, aga tegelikult oli asi lihtne. Eks me ise tegime teadlikult iga juurekuhja ja kännu ka huvitavamaks:) Aitäh peitjale.
Parkisin auto Laisk aarde juurde ja jalutasin aardeni, kiire leid
Kuni Tiia issanda juures kannatas, käisin Krillimäe aardeid logimas. Tänud!
Jalutasin kohale ja tõmbasin aarde välja esimesest vaadatud kohast. Võtsin aardest kaasa ränduri. Aitäh peitjale.
Krillimäed said järgmiseks, võrreldes Sõnaosavusega läks siin kõik libedalt: nullid olid täpsed ja peidukad selged, astumiseks konkreetsed teed/roopad. Kohe mõnus oli kõndida, aitäh peitjale maastikukaitsealale kutsumast :).
Tee aardeni oli veidi vesine, sain jalad märjaks. Leid kiire, TB välja. Tänud!
Ei ole just minu lemmikmaastik jalutamiseks. Natuke palju liigpehmet ja märga oli sel teel. Aga vapralt pidasime vastu kuni selle ja veel ka järgmise aardeni.
Kena ja lähedane aare eelmisele :) Polnud vaja isegi geomobiili juurde minna. Asi sai kiirelt korraldatud :)
Ilm tiirles nulli ligidal ja mul olid tennised jalas. Koht oli osaliselt soine ja mõned mülkad ikka olid. Imekombel jäid jalad kuivaks ja mõlemad krõllid said logitud :)
Kui olime kohale ukerdanud, tulime vist ebaloogilisest kandist, siis oli leidmine kiire. Tagasi läksime täiesti mõistlikku rada pidi. Suhtlesime vastutulevate koertega ja nautisime ilusat ilma.
Esimene kahest Krillimäe aardest, võsa oli ilma lehtedeta ja lihtsalt läbitav. Algusepoole oli üks sahaga masin heina maha võtnud ja minek päris lihtne. Leid ka kiire. Tänud!
Hetkel on vist parim aeg sinna minna. Pole putukaid ja teerada ka kindel. Enne meid oli täna käidud ja pisike rada läks ees. Aitäh
Praegusel aastaajal, kui rohelist juba vähem, paistab peidukas isegi pimedas juba kaugele. Aitähh!
Piltidest polnud mul aimugi, mäletasin vaid vihjet. No ja vihjele vastavaid kohti leidus seal küllaga. Nulli suunas komberdades ehmatasin mingi kitse laadse looma minema, nägin kellegi valget tagumikku kaugusesse põrkumas. Nullist suutsin kõigepealt muidugi mööda trampida, ise veel imestasin, et nii korralik tee läheb risti üle, aga mitte aardeni. Noh, tegelikult läks see tee justnimelt aardeni, ma ise olin juhm. Tänud aarde eest. Autos nokkisin terve tee kuni järgmise aardeni põdrakärbseid juustest, kes tahtsid sinna kodu teha.
Käisin sünnipäeval ja otsustasin ka 4 lähemat aaret üles leida. Esimene katse seda aaret otsida oli umbes kell kaks öösel, mis siis ei tundunudki väga hullumeelne. Mingil põhjusel jäi plaan siiski enne metsa jõudmist pooleli. Hommikul hakkasin oma vaimses tervises kahtlema- no kui öösel kell kaks klassiõe sinna metsa oleksin vedanud, oleks mind tagasi jõudes päris kindlasti hullumaja töötajad ees oodanud. Isegi päeval oli kohale jõudmisega raskusi. Arvasin, et peitja lähenes samast suunast, kust mina, seega läksin kohe julgel sammul metsa. Oma kolmveerand tundi kulus seal metsas, aga kohale ma jõudsin. Tagasi jalutasin juba teises suunas ja seekord mööda teerada :) Jätsin ränduri ja tänan peitjat hommikvõimlemise eest!
Loodetavasti kasvab siia kord suur mets - eks aeg näitab. Aarde asukoht paistis eemalt juba silma - lahe peidukas! Tänud!
Rada aardeni pakkus vaheldust - langusi mülkasse ja väikseid tõuse. Õnneks ei olnud metsas putukaid-mutukaid. Tore jalutuskäik oleks samahästi võinud väga piinarikkaks muutuda. Leidsime kiirelt. Aitäh! EVEJ
Raske oli head teerada aardeni leida. Aga vähemalt ei olnud seal mäge, mida ma alguses kartsin.
Tagasi kodupoole minnes jäi ka see tünn ette. Siin oli vast tibake raskem ukerdada, sest läbi rohu ei näinud kõiki kände mis sind ninali üritasid kangutada. Lõpuks tegin mingi kivi otsas ühe suitsupausi ja ei jõudnud ära imestada kuidas seal mitte ühte putukat polnud. Kodus sain aru, et putukaid oli rõvedalt. Koera küljest leidsime rohkem kui 30 puuki. Aitäh (aarde ja mitte puukide eest).
Rada selle aardeni oli rohtu kasvamas. Värskendasime teda veidi. TFTC
Lähenesin teise grilliaarde suunast ja siin oli maastik juba veidi huvitavam - mida kaardi järgi poleks üldse arvanud. Rohelise kihi alt tuli jalakaudu kive ja kände otsida, isegi eelmiste otsijate rajad ei ole kilpjalgade seest kuidagi näha :) Pärast aardeleidu mõtlesin korra üle raiesmiku teist sihti pidi tagasi minna, aga pöörasin varsti otsa ringi. Päris metsik kant sel kõrge asustusega poolsaarel, värskeid põdrajälgi olid kõik kohad täis. Aitäh peitjale!
Pagana võsa selline, piiks, piiks, piiks, piiks, ... rohkelt piikse, miks mul siia oli vaja koos rattaga tulla, tosin piiksu. No mida ma veel võiksin öelda kui aardeni ja tagasi suurele maanteele tuli ratast pea kogu aeg õlal kandfa, et vähegi normaalsemas tempos edasi liikuda. Kas kaitsealal, siis tõesti vaatamisväärsemaid ja paremaligipääsuga kohti ei ole? Kaks sarnast aaret veel kõrvuti ka veel, no täiesti arusaamatu peitmisstrateegia.
Nagu kombeks, siis mina teejuhina panin õigest geomaanteest mööda ja juhatasin läbi kõrge võsa. Sildi järgi juba mõned aastad tagasi istutatud riigimetsa eriti ei kohanud. Hakates jõudma aarde juurde, panin ma suure hooga mööda. Rauno hoidis samal ajal juba silmad lahti ja suutis õigel hetkel pidama jääda
Vaat et kõige meeleolukam aardeleid. Võsa kasvab üle pea ja katsu sa seda kändu sealt siis leida. Pea kohal tiirutasid närvilised aardevalvurid- pole päris kindel kas olid mingid kullid või viud, aga kolm tükki neid oli ja päris valjud tegelased. Pärast GPSi pealt vaatasime millise ilusa ringi me mööda raiesmikku ja ümber kännu tegime. Puuke leidsin metsas kolm ja kodus kaks. Siiski, aitäh peitjale!
Ratta jätsin eemale, kuidas sa ikka võssa rattaga lähed :)
Aga koht on väga võssa kasvanud ja neid poriloike oli ikka piisavalt tee peal :D
2 kändu leitud, aare ka leitud väga kiirelt!
V: karu J: Türgist vahemere äärest toodud kivikese
Aitäh aarde eest, väga meeldis!
Viisin Merka tibidega kontserdile ning tegin ise pisikese geotuuri, tänan!
Tore, et eelnevaid logisid lugesin ja kummikud jalga panin :) "Tiike", kus konnad ujusid, leidus tee peal ikka omajagu :)
Ei saanud krillida ja mäge ka ei olnud, aga muidu päris tore jalutuskäik. Tänan aarete eest!
Leidsime vihjeid kasutamata. Uus aare, karbis ruumi oli, lisasime ühe orava.
Hea, kui ühe marssimisega saab mitu tükki skoorida...jalad jäid kah välja väänamata, tänud!
Jätsime Geopuugi sõnakuulelikena märgi taha seisma ja jalutasime. Jalutada saime kohe tükk aega, see tee tundus na lõpmatu olema. Märjas rohus saadakse ikka märjaks ja nii olid ka meie varbad märjad kui kohale jõudsime. Vaade oli suht sarnane paljudele vaadetele teistel raiesmikel, maasikad veel valmis polnud, piibelehed aga levitasid oma õrna aroomi. Logi kirja ja naabri juurde edasi.Tänud!
Suured tänud peitjale, leid oli küll kiire ja lihtne . Aga peidukas igati vahva ja kindlasti tasus see rattaretk siia ettevõtmist ära küll
Viskasin pilgu aardekaardile ja oh seda õnne. Mitu uut aaret kodumetsas ja kaarti lähemalt uurides, üks nendest täiesti keset teed. Olen siinkandis niisama ringi sõitnud ja nüüd oli selleks ka mingi konkreetne põhjus. Kõigepealt üritasin Krillimäe 2 läheneda aga seal takistas tee langenud puu ning võtsin suuna ringiga Krillimäe aardele. Tundus sama tee mis aardekirjelduses pildil, ilusti sõidetav aga 100 m. ennem kohalejõudmist pidi ikkagi sõiduriista maha jätma.
Leid tuli kiiresti. Kuna Krillimäe 2 oli 200 m. kaugusel, siis ei hakanud enam autoga üritama, kuigi GPS näitas, et ma olevat seal aasta tagasi sõitnud.
Palun veel selliseid aardeid Viimsi metsadesse! :)
Pikk ja segane lugu, mile käigus pilditibi end muhu leiva abil naaberaarde needusest vabaks ostis, millesse on segatud redel ja katkine kõrvits, ja veel terve hulk muud mõttetut jura. Igatahes liikurid jäid jupp maad eemale, marssisime kohale ja logisime. Kiretult - kired olid enne ja pärast. Tänud, see mets võiks juba täis jääda!
Vihjepilt tundub küll üleliigne.
Otsimiseks kasutasin aerofotot.
Logimiseks kasutasin pastakat.
Koju minemiseks kasutasin ratast.
Vantsisin rõõmsalt kohale ja logisin. Kahjuks peale logiraamatu ja pastaka karbis rohkem midagi polnud. Jätsin Snoopy ja kala. Avastasin, et Maire ja Kristjan olid juba enne enda logi kirja saadnud, kui aare avaldati :)
II Grillimäest tatsusime siia edasi. Siin oli vaadata rohkemgi, lihtsalt näha oli rohkem, sest puid oli vähem (-: Aare ka viisakalt peidus, nagu muiste. Tagasitee autoni oli väga sama marsruuti pidi, kuivad jalad lõpuni välja. Metsast välja sõitsime teist kaudu ikka legaalselt.
Aitäh Madisele lihtsa tavalise aarde eest, kohe silmale ilus vaadata! Aare korras, evej.
Paarsada meetrit edasi ja oligi see känd leitud. Ja lauluhääl helises üle metsa. Aitähh!
Minu jalad olid juba Rebalast saati märjad, seega see märg metsaalune ei morjendanud üldse :) Jalutada oli hea. Võtsime mersu kaasa.
DCCCXXXIII. Hommikune jalutuskäik vihmajärgses metsas. Jätsin viimati Sloveenias olnud punase mersuga TB.
Koer nautis metsas igat sammu. Kuigi olen siin metsades üsna palju ringi kooserdanud, siis sellesse koht polnudki enne sattunud. Tänud peitjale! Väga mõnus paaritunnine õhtune jalutuskäik oli.
Aardeni viib ilus munakivitee. Kui tee tasapinnalisusest rääkida, siis
ERINEVUS NIKASTAB
Töölt kella nelja aeg lahti saades polnud plaaniski FTFi saada. Koju jõudes, selleasemel, et inglise keele eksamiks veel viimased asjad üle korrata, võtsin koera ja ema kaasa ning läksime metsa. Pikalt ei läinud, kuna kõik sealsed teed on peaaegu, et pähe juba kulunud. Valisime siis kuivemad välja ja kõndisime nulli. Aarde leidsime kiirest. Tänud!