Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare juhatab teid Paldiski endise tuumaallveelaevnike õppekeskuse tuumaobjekti kõrvale. Esialgsetest hoonetest on alles ainult reaktorihoone ja "korsten mis kunagi ei suitse". Korsten on hoone ventileerimiseks, seetõttu ka sealt kunagi suitsu ei tulnud ja sai nii tuntuks kohalike seas. Hetkel asub territooriumil AS A.L.A.R.A. ja lisaks vanadele allveelaeva reaktoritele hoitakse seal ka muid radioaktiivseid jäätmeid. Pikka juttu ei hakka siia kirjutama, kui kedagi huvitab, siis lingis olevas raamatus on päris palju infot. Pliiats kaasa!
Vihje: pole
Lingid: https://alara.ee/wp-content/uploads/2018/08/alara_album.pdf
Aarde sildid: soovitan (9), pliiats_kaasa (3), lumega_leitav (2), lahe_teostus (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC54WBG
Logiteadete statistika: 185 (97,9%) 4 7 4 1 0 0 Kokku: 201
Tänud peitjale!
Nüüd sain ka lõpuks selle objekti juures ära käia.
Mäletan jutte, kus ajateenijad olid siin kuskil lähedal ööbinud ja väidetavalt näinud erinevate objektide "helendamist". Nii need kuulujutud alguse saavad. :)
Mitu korda sealtkandist mööda sõidetud aga enne pole kuidagi sinna sisse keeranud. Nüüd tehtud ja korsten nähtud. Tänud!
Õnnestus õige tee leida ja saime mingi 150m peale.Aitäh!
Täna oli vaja jälle siiakanti tulla. Eks siis sai ka aardeotsing programmi lülitatud. Tänud kohta tutvustamast!
Nädalavahetusel tuleb Eestile pea et ring peale teha, nii et hommikul siit läbi põigata polnud kohe mingi probleem. Aarde poole astumine oli kergelt sürr tegevus, kuulda oli tiivikute sahinat, aga näha polnud midagi enne kui lihtsalt hallina tunduva taeva taustal joonistusid udust välja ka häälitsejad ise. Tänud peitjale kohta tutvustamast ja aarde eest
Eks näeb kas õhtul teki all hakkan helendama. Preagu on enesetunne normaalne. Aitäh!
Selle aardeni sai tuldud mööda lõbusat võpsikut. Minu algavat dehüdratiseerumist leevendasid põldmurakad ja keegi maasikaline. Iseenesest kena aare, aga ainult siis, kui juhtud õigest suunast tulema.
Täna tulime siiakanti ühte teist aaret logima. See aare jäi ilusti teele ja Mai teadis, et see nüüd taastatud. Seekord tuli ka leid. Aitäh!
Käisin vaatasin üle. Oli teine jah kellegi poolt ära tassitud. Originaal peiduka puu on vallutanud sipelgad ja puu ise vist ka väga kaua enam püsti ei seisa. Läks siis asemele lihtne pet kadakasse. Natuke parandatud koordinaadid on 59.36049 24.10174
Indrekul oli see varem leitud ja et putukad meil silmi peast ei sööks, suunas ta mind üsna ruttu valede objektide juurest õigema poole. Paraku aaret oma pesas polnud, vaid sipelgate poolt tassitud kraam oli seal. Püüdsime sealt heina seest otsida, et äkki on kuhugi kukkunud, aga ei miskit. Kas nüüd panid sipelgad selle pihta ...?
Paldiski Geopäeva leid #10
Rohtsalu sai leiu endale. Pidas ka statistikat: mina leidsin 6 aaret, Rohtsalu 3 ja Heikks6 2 tk. Esimene oli väljaspool Paldiskit, teel siia. Tee vesine aga läbitav. Sattusime ajale, kui üks tuulik ei toiminud. Tehnikud tulid kohale samal ajal.
Läbi tuisu murdes möödusin tuulikutest, kuni lõpuks leidsin vist tee, mis suundus aarde poole. See tegi rahutuks. Pean veel ühe teeraja lumme trampima. See trampimine ehk polegi kõige hullem, aga ma ju ronisin metsa tossudes. Kes oleks arvanud, et metsas lumesahad ei sõida. Olgu siis...jõudsin GPSi järgi õigesse kohta. Uurisin floorat igas suunas ja olin juba loobumas kui lõpuks jäi see õige koht ikka silma. Märjad jalad tasusid end ära ja logi sai kirja.
Tuulikute sahin...külm tuisk...hoone, mis seotud reaktoritega...inimtühjus...tekkis tunne nagu oleksin Stalkeri maailmas. Väga lahe :)
Leitud. Sattusime täpselt õiget asja vaatama. Aitäh peitjale.
Tänu sündmusele võtsime ette Paldiski ümbruse puhastuse. Tuumaobjektid seostuvad mul ikka idanaabri ja selliste mässajatega, aga et mõni samas riigis ja maailma mastaabis nagu koduhoovis on, on ikka harjumatu.
Autoga letti, ehkki rööpad tundusid hirmuäratavad. Kiire leid, aitäh!
Poiss endiselt magas ja üritasin ka seda aaret draivinnida. Esimene googli pakutud teekond lõppes värava taga, siis järgmine liinidealune "tee" oli läbi kaevatud, ka kolmas tee lõppes tuulepargi lukustatud värava taga. Olin juba leppimas jalutamisega kui leidsin kaardilt veel ühe võimaliku lähenemistee. Viimane oli kll kohati jube mudane ja rööpas aga nac aega hiljem olimegi aardega kohakuti. Otsimisega õnnex väga pikalt ei läinudki. Õige nurga alt hakkas kohe silma. Ma ei teagi kas selle kruvi küljes pidi ka miskit olema. Tundus kuidagi tühi ja riputadin sinna vähemalt ühe oksakese külge. Peitjale aga tänud järjekordse mõnusa draivinni eest ;)
Jätsin auto keelumärgi juurde. Lähenesin tuulepargist. Teadsin et null mööda aga ei õnnestunud kuidagi leida
Leitud. Gps punkt küll eksitas veidi, aga leid tuli kiirelt.
Päev varem jäin pimeda peale ja ei hakanud seal ringigi tuustima. Hommik on õhtust targem. Vanarahva tarkusest lähtudes, talitasingi nõnda ja leidsin otsitava ning tegin toiminguid.
See koht on alati judinaid tekitanud. Sai kiirelt ära käidud ja nimed kirja pandud. Aitäh.
Kuna geps jalutas ringi sai parajalt põldmarja väätide vahel seigeldud, õiges kohas oli leid kiire
Metsaveo masinad olid ligipääsu tee nii ära retsinud, et otsustasin jalutuskäigu kasuks. Kohapeal läks õnneks kiirelt. Tänan peitmast.
Hiilisime objektile osaliselt läbi metsa ja see oli hea otsus - lisaks aardele sattusime ka kahe kohaliku kitse otsa, kes küll pikka juttu meiega teha ei tahtnud, aga eks asi ka meie ebaviisakuses. Marssisime ju luba küsimata nende koju. Aardeleid ise oli kiire :)
Päris huvitav jalutuskäik. Aitäh näitamast nii tuuleparki kui tuumaobjekti!
Eelmise aasta suvel käisime luuramas, aga siis laiutas vastu põld kus taimestik oli puusani ja kuna riideid oli napilt, siis ei hakanud mööda seda kündma ja puuke koguma. Seekord kohal käies oli parem riietus ja muru niidetud. Aitäh!
lähenesime aardele kivimüüri äärest mööda rada. Oli kaugelt aimatav peidukas. Tagasi auto juurde jalutasime mööda metsateed. Tänud peitjale.
Mel polnud üldse plaanis täna sinna minna, aga korsten säras nii kutsuvalt, kui sealt koju minekuks mööda sõitsime, et tuli minna. Lisaks sai värskeid sinililli vaasi. Väga äge lahendus. Tänud! Meie #26
Eelmisel Paldiski tuuril mõni aasta tagasi üritasin läheneda teiselt poolt, kuid seal oli ees mingi hein ja üldse tundus, et seal tuuliku all ei ole hea mõte parkida. Igatahes jäi siis otsimata. Seekord tegin teiselt poolt pisikese jalutuskäigu, mis oli eriti meeldiv kuna ilm oli loonud kõigele ümbritsevale kena härmatisekatte. Aitäh!
Tuumaobjekt haises ka täna. 500 meetrit läbi sügigese metsa ja vaarikavõsa ei olnudki nii hull. Suvel siia tulla ei tahaks.
Objekt on oma salapära tõttu meeldejääv. Mitte ainus tuumaobjekt Eestis, kuid kindlasti kuulsaim. Mäletan, et sattusin siia värava taha ka NENDEL päevadel. Ümberringi oli hooneid kui palju, nõukogudeaegne kummastav haljastus, Pentagon seisis veel uhkelt püsti... Tuumaobjekti väravasse juhtusin oma rohelise Žiguliga mingi rootslaste bussi sabas ja oleks koos nendega peaaegu ka väravast sisse pääsenud - pealtnäha polnudki nagu mingit dokumentide kontrolli, need võisid olla ajakirjanikud, diplomaadid või tont teab kes - aga lõin viimasel hetkel kõhklema ja sellistes olukordades on sekund viivitust otsustav.
Igatahes sai nüüd territooriumi väljastpoolt kaetud, mõistatatud, mis funktsiooni võisid olla täitnud metsakasvanud süvendid ja tammid ning tuvastatud ennesõjaaegsete talukohtade jälgi.
Sadakond meetrit aardest sai telefoni aku tühjaks, kuid sihtmärk ise oli piisavalt kõnekas, et ta maastikul silma jääks.
Ja kui järgmisel otsijal on taskus korralikud lõiketangid, võib ta üsna müüri kõrvalt teele asudes elektrikilbi lähistel elava võimsa männi pildil näha olevast "vööst" vabastada.
Kenasti leitud aga ei näinud ei reaktorit ega korstent. Aga ega see hetk vist kohe ei mõelnutki selle peale, alles siis kui tagasi teel olime :)
Aukartust äratav korsten, mis kunagi pole suitsenud :) Aardeleid ise käis kärmelt :)
Kahju, et korstnale ligi ei saa ja territoorium aiaga on ümbritsetud. Aga tore oli vaadata ikkagi :)
Rattaga ringi teha ei viitsnud ja tegin pikemast küljest mõnusa jalutuskäigu. Mulle meeldivad sellised aarded ,kus vaatad esimese hooga et ei ole ja siis jõuad ringiga tagasi. Väga kena teostus muide. Pärast tegin tuumaobjekti väravas kivil piknikut ja turva tuli isegi kontrollima. Tänud, oli tore.
Ootasin tuuliku juures kuni vihm järgi jääb ja jalutasin aardeni. Aitäh!
Jalutuskäik Paldiskis oli veninud pikemaks ja osutunud oluliselt märjemaks kui lootsin. Läbi pika rohu kohale jalutades tekkis korra hull mõte, et nüüd võiks isegi Kalju aardeni sumbata, niikuinii olen pealaest jalatallani juba läbi vettinud..õnneks tuli mõistus koju ja sellest siiski loobusin. Kuna telefon juhatas mind siin veidi mööda, vaatasin hetke nõutult ringi, aga varsti rõõmustasin kavala peiduka üle. Tänud peitjale!
Tuvastasime õige objekti suhteliselt kiirelt, logisime ja jalutasime tagasi autoni. Aitäh!
Aarde nimi andis natuke lootust, et saab kolada kuskil mahajäetud hoones, aga eks see jääb teiste aarete jaoks. Kui me gepsu nulli taga ajasime, siis Martin isegi kommenteeris aaret sisaldavat objekti geopeitusevälisel teemal, aga mõlemad suutsime aardest mööda vaadata. Peale ümbruskonna läbi kammimist ja algusesse tagasi jõudmist, saime viimaks oma pimedusele jälile. Aitäh, maskeering töötas! :)
See jäi mul päeva viimaseks. Natuke jalutamist ja olimegi õiges kohas. Kuna väljas oli juba pime öö, siis midagi suurt kahjuks ei näinud. Tuleb millalgi kordusvisiidele tulla. :)
Tänud peitjale! :)
Kahjuks jõudsin siia ööpimeduses ja ringi vaatamiseks otsalambist jäi väheks. Küll aga piisas otsalambist aarde kiireks leidmiseks. Tänud peitjale.
Edukalt leitud. Tänud peitjale ! Tõepoolest logiraamat sai täis. Kuna tubli geo-kodanik silver (tänud ka sulle) jõudis logides ette siis ei hakka ka märkima hooldust. Pikki kurjakuulutavat betoonmüüri kõndides on mõnus lugeda ka peitja poolt mainitud linkki siis tuleb õige fiiling mis teisel pool seda teoksil.
... Olles auto juurde tagasi jõudnud, jäi see täis logiraamat siiski hinge kriipima. Pealegi oli ju peremees see kes võttis vaevuks naaberaarde juures minu aaret hooldada. Ja pealegi mul ju autos vedeles täiesti sobiv uus logiraamat. Mis siis ikka, varustasin ennast vajalikuga ja juba tuttavat teed pidi tagasi aarde juurde. Vana logiraamat läks kohalikku arhiivi, kui huvi kätte saada, siis anna aga märku.
Valisin omale tee ääres ühe sobiva parkla, et teha üks väike jalutuskäik, siuke tummine kilomeeter jäi edasi-tagasi käiguks. Parklas aga selgus, et seda kohta kasutatakse ikka mitme-otstarbeliselt. Kelle jaoks on see lemmikloomade matmispaik, kellele prügila. Prügi oli rohkem kui autosse ära oleks mahtunud, seega jäi see minu poolt puutumata. Kuna tee oli üsna vesine siis otsustasin esmalt veits läbi metsa lõigata. Peagi oli suuund juba paraleelselt objekti müüriga sama. Hoidsin silma peal, et kas sinna ka ligi saab, kahjuks mitte, sildid peletasid hoopis veelgi rohkem eemale. Peagi hakkasid paistma tuttavad tuulikud mis taustaks vuhisesid. Saades nulli paika jäi vigur praktiliselt kohe silma. Hiilides valvurist mööda jõudes logiraamatuni muutusin aga murelikuks. Logiraamat oli täis, viimane rida oli veel täna nina all täis kirjutatud. Panin nime kirja ära haihtunud neljanda nime asemele ja seadsin sammud auto poole tagasi...
Tänud.
Tükk lonkimist ja kirumist, et kummikud maha jäid, aga leidsin. Vahva. Tänud peitjale.
Ei suutnud kiusatusele vastu panna Paldiskis käies ja tuli ka seda külastada. Leitud, tänud.
Huvitav poolsaare nurgake, kuhu polnudki varem sattunud. Aitäh!
Ootasime nime järgi midagi võimast, aga noh ei tulnud. Siiski, aitäh peitjale :)
Selliste objektide ajalugu on ikka põnev, kuigi kohati ka õõvastav ja sünge, et sellised asjad su enda külje all olnud on. Lähenemistee leidmisega läks meil esialgu veidi nihu, sest kaardil kenasti kirjas tee päädis suletud tõkkepuuga. Sõitsime siis tagasi, jätsime geombobiili objekti kõrvale ja jalutasime mööda objekti serva aardeni. Rohkem huvi pakkusid vast suured tuulikud. Kavala aarde leidsime kenasti. Aitäh siia kutsumast!
Mees ei jõudnud järgigi tulla, kui mul juba aare käes. Ilus teostus. Tänud peitjale.
Alguses vaatasin nullis suhtelise hämminguga ringi. Siis avasin silmad ja panin logi kirja.
Järgmisena pidime minema otsima seda aaret. Ja Herki küsimus oli lihtne - ega see ometi [laur]i aare ei ole aga oh seda rõõmu - loomulikult oli. Lootsime, et seekord siis läheb lihtsamalt. Aia kõrvalt läks korralik maastiku tee. Kuiva ilmaga oli ka maapind kuiv aga ei kujuta ette, milline sopp võiks seal olla vihmaperioodil. Herki küsis, et kas peitja sõidab ka maasturiga. Sellele ma vastata ei osanud. Sobiva sõiduvahendiga on kindlasti drive-in aare.
Aardeni jõudes imestasin, et mida kõike küll peitja geokohver sisaldab...Ehk peaksin enda geokohvrisse tekitama koha akutrellile?!
Tänud peitjale!
Õige teeotsa leidmisega läks suts aega, aga kohapeal jäi peidukas ruttu silma. Tänud peitjale!
Seda muna pole enam. Juba üsna mitu aastat, ilmselt lõhuti ära, ta oli nii nähtaval. See polnud suur objekt, ca 1 m läbimõõduga. Selle juures oli vanasti üks Scoutspataljoni aarde punkt.
Sain ka vahepeal targemaks, et midagi taolist kusagil oli olnud, isegi aare oli vist. Ühe pildi on Kaido teinud http://www.geopeitus.ee/pic/2143.jpg
Täpsustasin oma abikaasaga, kes seda on näinud: "Ei aja segamini. Tegemist oli tuumaplahvatuse maketi nö. betoonist "tuumaseenega". 2000-ndate keskel oli ta seal veel olemas, nägin oma silmaga. Kohalikud päästeametnikud võiksid seda teada(?)."
Antud hoones asusid tuumaallveelaeva maketid...plahvatuse omadest pole midagi kuulnud. Äkki on midagi segi läinud?
Kiire leid loogilisest kohast, kenasti peidetud, täname. Sattusime sinna samaaegselt Scoutspataljoni õppustega ja nägime, millised huvitavad masinad need on, mis metsateele on suured roopad jäädvustanud ;-) Teame, et kusagil sealsamas Paldiski tipus on olemas ka tuumaplahvatuse makett. Väga lootsime, et see aare viib sinna, kuid kahjuks mitte. Kui keegi selle koha üles leiab ja aarde peidab, siis oleks küll vägev!
Ma saan väga hästi aru, et radiatsioon mõjutab elusorganismile halvasti ja kiirgus võib olla surmav või siis hakkad hiljem helendama, aga seda ma ei teadnud, et puudele ka see niimoodi mõjub, et vaene konteinerit hoidev objekt on lausa piikast seismisest kiirguse käes oma juustest ilma jäänud. Tänud objekti tutvustamise eest. Jälle tsipake targem.
Siit oleks vaja paremale keerata, oot oot, aga siin on ju väravad ja aed ees. Proovime teist teed - õnneks leidsime, sellise, millist mööda liikudes sai nullile küllalt lähedale sõita. Eeskujulik mikro, tänus peitjale.
Aarde juurde sai otse läbi võsa ragistatud, tagasi tulles avastasime et oleks võinud ka teed kasutada. Tänud peitjale.
Kõigepealt kolm ristiga hauda, siis üks sõraga jalg, palju lehti, see oli jalgsi teekond aardeni. Tagasi tulles kasutasime rada, mis aarde kõrvalt jõudis täpselt 500 meetrit pargitud autoni. Ja kes kaotas terve pakki Orbiti mullinätsu teele? Tagasi saab Meriti käest, kui veel alles on. Tänud peitjale.
Kuna Kalju aare tuli nii lipsti, siis jätsin meelega auto eemale, et Ain saaks oma kohustuslikud sammud päevas tehtud. Temal ju poole pikem samm kui mul ja ta pikalt minust taga. Aare oli tore, nägin kohe, targalt tehtud, tänud!
Jalutasime suuremalt teelt kohale. Või no mis jalutasime. Ma ikka pidi väga kiiresti käima, et Annega üldse sammu pidada. Tuulikute juures mul on kogu aeg kartus, et niikuinii murdub nüüd üks laba ja läheb suvalises suunas lendu. Ei läinud seegi kord nii. Aarde leidis ja logis Anne, mina niisama targutasin kõrval.
Jätsin Fredi rattaid valvama ja tormasin läbi võsa nulli poole,hiljem selgus et kaardil olev jalgrada mida algul ei märganud oleks kõlvanud ka jalgratastele või rikkamate autodele.Raiskasin aega omajagu aga leidsin ja jõudsime mõlemad hiljem poodi piima ja leivajärgi ja rongiga pealinna tagasi,kõik oli igati äge!
Sain ka natuke omas elemendis olla ning allveelaevnike õppekeskuse ja radioaktiivsete jäätmete hoidla teemadel targutada. Kõrvaltegevusena sai aaregi logitud. Aitäh peitjale!
Omamoodi aia tagune maastik, taustaks pidev tuulikute müra. Tänud peitjale.
Madalapõhjalise autoga ei soovita siin nulli just trügida. Jätsime meiegi auto veidi eemale künka peale. Aarde leidsime kohe nullist. Kiirgusloendur tuumakiirgust ei näidanud ja rohelisi mehikesi ka ei kohanud.
Eelmisest külastusest oligi juba märkamatult aasta möödas. Sel korral kahjuks autoga, mitte jalgratastega. Tänan taastamise eest!
Sõitsin niikaugele kui sain, edasi jalutasin. Sealseid maasikaid ei julgend süüa. Tänud peitjale kohta näitamast!
Sõitsin aarde poole ja järsku hakkasid meetrid hoopis suurenema. Olin aardest tuimalt mööda põrutanud. Keerasin siis otsa ringi ja parkisin ära. Seekord oli aare kodus ja leidmine lihtne. Aitäh peitjale.
aarde leidsime kiirelt, autos pastaka järel käisin kaa kiirelt, rästik ründas hiljem (kõik elus ja terved :)
Kuna esimese hooga ei leidnud metsavaheteeotsa üles, parkisime ennast suurema tee äärde, kust oli aardeni ca kuussada meetrit. Korraks juurdlesime, et kas ikka viitsib, aga siis peksime laiskuse endast välja ja läksime. Tegelikult oleks autoga palju lähemale saanud, aga igale poole ei pea ka drive-in'i tegema ju. Vahel võib jalutada ka. Nagu lubatud, leidus lõpus aare ka, kuhu oma nimed kenasti kirja saime.
Aitäh!
Selle lõputu aiaga kohtusime juba siis, kui esimest korda Leetsele sõites tahtis GPS meid läbi kogu suletud territooriumi juhatada. Sellest ajast on jäänud närima teatud huvi, et millega on ikkagi tegemist. Saime targemaks!
Läheneda püüdsime samas ikkagi mööda aiaserva. Mingi maasturirada sealt küll läks, aga tundus natuke liiga julm. Võtsime minuti kaalumisaega, kas ikka viitsime see 500 meetrit jalutada. Pff, häbilugu.
Loomulikult selgus, et vaid veidi kaugemalt oleks sõiduautoga kenasti teele saanud ja aardele vähemalt kümme korda lähemale. Aga see-eest nägime sinililli ja tärkavat muru ja nautisime sooja kevadtuult. Nii võib veel jääda mulje, et alati ei peagi looduses autoga "jalutamas" käima. Aarde leidsime ka. Aitäh!
Müttasime pisikese autoga nullini... Olin just hommikul auto puhtaks pestnud. Oh seda pori ja muda, millest me läbi sõitsime. Tänan.
Telefon väitis, et null on natukene teises kohas, kuid silmade järgi tundus loogilisena ainult üks koht ja seal ringi vaadates ka aare leitud sai. Hea peidukoht.
Esimene koht kuhu vaatasin ja seal see oligi, muidugi päris kavalalt varjatud.
Tänase ilmaga oli mõnus jalutada. Aarde leidsin kiiresti, aitäh.
Siia tegime pikema jalutuskäigu. Kena mets oli ja loodetavasti värske õhk ning lõpus sain porist kenasti üle. Aarde leidsin pärast seda, kui olin suuruse üle vaadanud, kergesti. Enne tantsisin ümber mõne vale objekti kah. Aitäh!
Veel üks möödund suvest jäänud võlg kustutatud. Sel korral tuli leid üsna kähku, sest õige koha olime juba suvel ära tuvastanud.
Polegi neid suuri tiivikuid nii lähedalt vaatamas käinud. Tänud juhatamast.
Priidu maastikuautoga oli hea siia otse nulli sõita. Aare oli juba oma teises versioonis, nagu aru sain. Niisiis Priidul kui varem leidnul oli ka siin uudistamist. Lahe teostus muidu. Tänud peitjale!
Paldiskist Leetse suunas sõites olin täiesti kindel, et see täpike jääb täna minu poolt puutumata, kuna tee aarde suunas tundus madalapõhjalisele väga ebamugav ja jalgsi Henrikoga oli tee veidi pikk, sest eelnevalt oli piisavalt jalutatud. Saatus ise tuli mulle Priidu ja Erko näol appi, kes avastasid minu tänase päevaga logi Radoneži Vaga Sergi kiriku juurest. Leetse poolt tulles nad juba ootasid meid tee ristis, et edasi kõrgema autoga kohale vurada. Suured tänud neile selle heateo eest.
Maskeering oli liiga hea, et koheselt aaret ei leidnudki. Kaasa aitas veel keerutav GPS, mille tõttu tuustisein veidi valesid objekte. Maskeeringut eemaldades irdus sealt tükike või oli ta juba varem irdunud. Tagasi pannes lisasin omalt poolt vaba käega maskeeringut juurde, ehk jäi pidama. Tänud.
Eeltöö lähenemissuuna osas oli juba suvel tehtud, aga siis oli aardel parasjagu suvepuhkus. Nüüd oli ainult 250 m jalutuskäik mööda sissesõidetud georada. Tegime paremini peitmise pattu - konteinerit varjav detail oli vist veidi lühemaks murdunud, lisasime sama materjali tükikese varjamaks topsi juhukülaliste eest.
Hakkasime enda meelest otse minema, sumpasime läbi paksu metsa ja jõudsime õnneks ikka õigesse kohta välja. Tagasi otsustasime siiski mööda päris teed minna, mis ilusti aarde leiukohast maanteeni tagasi viis :)
Meie olime siis teist korda. Eelmisel aastal oli konteiner ennast niivõrd puntrasse ajanud, et me ei saanudki logimiseni. Aga seega olema nüüd näinud ära mõlemad aardeversioonid ja tuumaobjekti erinevates valgustes. Täname siia suunamast
Väheke aega läks otsimisele,aga ei midagi hullu ja nimi saigi kirja.Aitäh!
Ei leidnud eriti head liginemisteed, eriti ka ei otsinud, seepärast tuli võtta ette käik mööda aiaäärt. Täname aarde eest.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Aare taastatud väheke teisiti kui enne. Enam vast ei jää jalgu kellelegi.
Minu geps on igasugu vana pahna täis ja välja ka ei lase ajada neid, kuigi ma enda teada seda teen. Seega minu gepsus oli selle aardega kõik korras. Teised küll teadsid, et sellega on mingi jama aga tulime ikka oma silmaga kohta kaema. Mis ma oskan kosta? Koht sai külastatud! Otsustage siis ära, kas tõstame arhiivi või kuulub taastamisele? Loodetavasti ikka see viimane variant :)
Paldiskis paiknevatel KV üksustel oli märtsis õppealade "Teeme ära". Võib-olla on kadumine sellega seotud. Igaljuhul peaks aare olema piisavalt hästi maskeeritud, et juhuslikku leidu välistada. Minagi leidsin selle juhuslikult, kui otsapidi nööri otsa komistasin.
Käisin vaatasin kohapeal ise ka olukorra üle ja lootsin taastada. Kahjuks aga tundub, et kellelgi oli seda aaret ja kõige sellega kaasnevat endal palju rohkem vaja ja nii ei leidnud ma ühtegi detaili aardest. Ei tea veel mis sellega teen. Võibolla mõni päev tuleb viitsimine asi taastada. Seedin natuke seda mõtet veel.
Leid tuli kergelt. Pigem valmistas geomobiiliga nullis saamine raskusi. Kõik õnnestus ja ka logi kirja pandud. Aare heas seisus.
Vedas, et autoga metsavahele kinni ei jäänud, siin "teel" raputas ikka päris korralikult. Tulime siia kuna Inga mäletas, et siit avaneb hea vaade ja ta tahtis pilti teha. Vaade oli tõesti äge, sest pimedas vilkusid tuulikute punased tulukesed nagu värvimuusika ja esmakordselt neile nii lähedal olles kuulsin millist undavat häält need teevad. Algul arvasin, et lennuk tuleb :D Aarde suhtes olin ettevalmistamata aga mulle näidati objekt kätte mida uurida. Kui ma tüki aja jooksul midagi ei leidnud siis tuli Inga vaatama mis värk on. Leidsime asja veidi teisest kohast ja siis tegelesin ise edasi. Lahe idee ja huvitav konteiner. Sellega sai täna kirja 9 leiulogi - great success!! (y)
Päris äge koht, polegi nendel suurtel ventilaatoritel nii lähedal käinud. Aare korras, aitäh juhatamast!
02/10/2015 Tuumaobjekt
Kevad vist hakkab lähenema, hirmus tuulutamise vajadus käib aegajalt peal. Nõudsin enda kaasa võtmist kui naabrid taas kuhugi minemas on. Ega nad kadedad ka polnud, võtsidki kaasa. Nii me siis karuonu, caro ja Andreasega täna Paldiski poole suundusime. See jäi kaugeimaks käidud kohaks, sest Kloogal raiskasime palju aega ning kodus olid külalised juba uksetaga ootamas. Tiimitööna tõime aarde ka alla. Teretulemast tagasi mängu Cleed! Ära püssi nurka viska :)
Matkasime läbi metsa nulli poole ning leidsime, et see küll 1,5 raskusaste pole. Õnneks aitasid kohalikud abivahendid ning kaits, kes kribinal asja läks parandama. Aitäh, meile meeldis!
Pole ammu geopeitust mänginud. Nüüd juhtus selline lugu, et pidin metsatukas oma sõduritega kokku saama. Jõudsin kohale varem ja silmasin midagi kahtlast. Vups ja käes ta oligi. Väga vahva kokkusattumus. Aare heas korras. Peitsin pisut korralikumalt, et mõni juhuslik sõdur nii kogemata otsa ei komistaks.
Nonii, piinlik, oi kui piinlik, jälle juhtus meil äpardus. Kirjutan peitjale täpsemalt, vähemalt püüdsime kuidagi tagasi sättida, otsida saate, pole küsimust. Tegime pikema jalgsi matka läbi tuulikute maailma. Tuult polnud ja väga vaikne oli (muidu nad ikka mürisevad päris hullusti)
Koordinaadid juhatasid kahe kadaka juurde ja nii ma seal mitu minutit tiirutasin, kuni laiema pilguga vaatama hakkasin. Hea, et polnud veel nii hämaraks läinud, et poleks midagi veidrat märganud. Läksin lähemale ja siis juba joont mööda päris nulli. Tükk aega tõmbasin ja lükkasin, aga konteiner ei tahtnud end kuidagi kätte anda. Ilmselt on alus liiga vettinud. Lõpuks sai asja siiski veerema ning nime täiesti tühja logiraamatusse kirja. Siis algas veel problemaatilisem tagasipanek, kuna konteiner ei tahtnud enam kuidagi oma pessa tagasi minna ja ma pidin ikka päris mitu umbsõlme lahti harutama, enne kui lõpptulemusega rahule jäin. Oeh, punkt roheline, aga on ikka üks vahva tavaline aare ka tehtud.
Tegelikult me konteineri asukoha tuvastasime, aga kätte ei saanud. Lõhkuma ei hakanud, eks kunagi tuleme tagasi. Hetkel oleks tarvis olnud ikka väga korralikud abivaendid või spetsiaalsed võimed.
Njah, sellist nalja pole veel ühegi oma aardega näinud. Suured tänud kellelegi, kes arvas, et aare ei peaks olema peidetud nii nagu mina selle jätsin ja oli vaja see teise kohta nihutada. Saan aru, et õnnetusi juhtub, aga siis võiks ju teada anda, et läks nii või naa ja äkki peitja saab ise üle vaadata asja uuesti, mitte oma maitse järgi aare ümber kujundada. Ei teagi nüüd kaua seda lahjat varianti on otsimas käidud ja mis ajal asi ümber tehti. Nüüd on taas aare nii, nagu mina ta kunagi jätsin. Natuke tegin viisakamaks ja vahetasin ka logiraamatu.
Kohale jõudes hakkas abimees kohe silma :) Natuke pusimist oli aga kätte saime. Tänud peitjale!
Alguses läksin ilma gepsuta mööda rada, täiesti valele poole kusjuures. Õiges kohas tuli natuke kasutada võtteid, kuna oli krussis.
Kohapeal läks minut, enne kui nägijaks sain. Täitsa mõnus teostus. Veidi vajasin abivahendi abi, kuna süsteemi oli väike krutski sisse tulnud. Selle sain aga kiiresti lahendatud ning nüüd toimib kõik jälle nii nagu peab. Tänud!
Hommikul 6:16 rongiga Tallinnast Paldiskisse. Pealinnas liikus igati kahtlane seltskond ringi, eriti Balti jaama ümbruses. Õnneks liikusin mööda põhimõtteliselt surnuid autoteid pidi ja kellegagi kokku otseselt seega ei puutunud.
Paldiski vahel oli sinna aarde nulli orienteerumine ikka korralik peavalu sellisel kellaajal. Esiteks oli pea väsinud ja uni peale. Teiseks ei liikunud mööda peamagistraali, vaid läbi suvila/elurajooni. Teatud teed eksisteerivad kaardil, kuid tegelikkuses mitte ja üli palju 5 suunalisi ristmikke.
Üks moment navigeerisin ennast kohale. Imelikul moel ei suutnud kohe midagi ebatavalist nullis märgata. Sain alles siis aru, kui pead pidi kuhugi kinni jäin. Just siis kui logiraamatu avasin, hakkas kõrvalobjektil hirmus häirekell tööle. Igaks juhuks logisin kähku, panin kõik õigesti tagasi ning lahkusin objektilt.
Käepärastest vahenditest väga mõnus teostus. Lisaks sai päev varem loetud ka lisamaterjali. Tänud aarde eest!
Algul ei märganud, kuid siis teravdasime pilku ja nägime. Väga äge teostus :D!
Oh, see aare mulle meeldis. Natuke passimist ja käes ta oligi. Väga super.
Vinge lahendus.
GP 1239 / GC 1458
Tagasiteel kodupoole sai veel üks põige tehtud, et see aare üles otsida. Natukene jagelemist teede suhtes ja lõpuks olime suundumas aardeni õiget teedpidi. Alguses oli tee täiesti enam-vähem aga natukese aja pärast läks kohati päris off-road´iks aga mulle meeldib selline teema ja pole selleks maasturit vaja. Sobib ka nelikveoline pereauto :D. Peaaegu nulli jõudes läks veidi aega otsimisega aga mingid asjad viitasid õigele kohale ning peale seda läks ludinal. Väga pull teostus ikka. 10-ne punkti skaalas kindel 15p. teostusele :D:D.
Selle aardega sain ikka mõnusalt vatti :D. Alguses ei suutnud ma ennast kohale orienteeruda, kuna keeldusin uskumast, et see ongi õige tee, kuhu peab keerama. Kui lõpuks otsustasin ikkagi minna, olin umbes 5 korda kindel, et siia ma nüüd oma riisipüssiga jään ka. Tõmbasin lõpuks kuskile serva ennast ja läksin edasi jala, ise samal ajal üritades välja mõelda, millisest kohast nendest paljudest mikro otsimisega alustada…Kui ma lõpuks aru sain, kuhu ja kuidas aare on peidetud, ei saanud ma seda ikkagi kätte, kuna… see jäi kinni! Midagi, asja ei saanud ju enam pooleli jätta, tegin, mis vaja, et ise logitud saaks ja järgmistel samasugust leidmisrõõmu oleks. Lahe teostus, mina tänan.
See jäi ikka väga kaugelt silma. Väga tore lahendus!
Oma autoga poleks päris kõrvale sõita julgenud, aga vähe asisema sõiduvahendiga trügisime peaaegu nulli. Edasi oli juba lihtne, tänud.
Millegipärast otsisin pikka aega midagi muud ega osanud kuidagi õigesti vaadata. Pärast leidmist ei suutnud aru saada kuidas nii pime võib olla :) Lahe asi, aitäh!
Lauri tõi meid nulli ning saime logida. Tore konstruktsioon sinna meisterdatud, tänud nii sõidutajale kui peitjale!
Õige sobiv tee tõi siia, sõitsin madala masinaga pea nulli. Mina lähenesin aardele üht, Marje teist kaudu. Mina sain jalad märjaks, Marje mitte. Minul oli mõnus, Marjel ka. Aardeleid oli tore tiimitöö nagu ette nähtud. Vahva peitmisviis ja omapärane tööstusvaade. Mittesuitsev korsten ja tiivikud, mis ei tee tuult. Viimane aare enne Muinastulede öö sündmusele saabumist.
Tagasiteel tahtsin maanteele otse välja sõita. Siiski pani vahetult enne suurt teed olev tõus ja mudamülgas mind ringi mõtlema. Sealt poleks isegi 50ga läbi tulnud, ja sündmus ju ootas. Ja vasakule keerav tee oli - nagu hiljem selgus - tõkestatud sellesama kompleksi aiaga. Teele ei suundunud isegi kunagise raja haisugi. Ei tea, mida see gepsu kaart mul seal arvas, mis aastast..
Aare korras, EVEJ, suur aitäh!
"ah läheb läbi küll" - läkski. Sõitsime lausa mööda veits. Jube pime oli ja tuulegeneraatorid vuhisesid. Idee on vägev:) Tänud
Tänud toreda aarde eest! Enne nulli jõudmist tekkis korraks küsimus eelnevate leidjate tegevuste jälgede kohta, aga üsna pea tuli selgus! :) Aitäh vahva aarde eest!
Tehtud, häst lahendatud peidukas, sellist teostust harrastavad lätlased. Tänud peitjale!
Kui gps nulli näitas, olime veel mitu minutit pimedusega löödud enne kui kõlas Vanda poolt "näen"! Seejärel harutasime ja logisime. Vahva teostus!
Täiesti ootamatult avastasin täna gpsu sirvides, et teele jääb üks suhteliselt uus leidmata aare. Peitja nimi lisas uudishimu karikasse mitu piiska veel juurde ja nii me leidsimegi ennast mudasel metsarajal autot parkimas.
Aare hakkas juba kaugelt silma. Küll aga olid viimased vihmad oma jälje jätnud ja otsetee ebameeldivaks muutnud. Ühel hetkel aga oli Mauri juba aarde juures. Ega me teisedki alla ei andnud ja juba me näppisimegi aarde kättesaamiseks vajalikku kaadrevärki.
Just siis, kui saabus logimise aeg, kihutas mööda mudateed meist mööda üks roller, millel lausa 2 reisijat peal oli. Mõnikümmend meetrit meist ja aardest eemal, parkisid nad oma sõiduki keset teed ning siirdusid mitteeestikeelsete hüüdlausetega võsavahele. Mida nad seal edasi tegid, meie teada ei saanudki.
Aaret tagasi pannes sai suure entusiasmiga pisut üle pingutatud ja kaadervärk viskas keti maha. Õnneks lõppes siiski kõik hästi ja kohapealsete vahenditega sai süsteem taas töökorda.
Tänud! Väga lahe aare on.
Lahe värgindus. Mina olin pimedusega löödud ja ei pannud midagi tähele õnneks oli Marit terane ja nii oli lihtsam logida. Tänud peitjale.
see tore kaadervärk hakkas juba enduuromaanteelt silma. tänud !
Süsteemid meile meeldivad. Eemalt jäi miski silma ja õigeks see osutuski. Läheduses kasvas veel põldmarju. Aitäh!
Enne Keibusse ujuma minekut põikasime Paldiski poolsaarelt läbi ja otsisime üles mõned aarded. Ei saanudki päris täpselt aru, kuidas selle aarde kättesaamine kontseptsioonile vastavalt käima peaks. Meie Liisiga improviseerisime kohapeal samal ajal kui Papi poistega mingeid marju sõi. Kahju et ninapidi tuumareaktori juurde ei saanud.
Meie geopeituse ajaloo esimene aare! Väga huvitavas kohas, lihtsalt ligipääsetav ja kenasti leitav :)
Ei hakanud geomobiiliga nulli sõitma- ilm oli täpselt paras väikeseks jalutuskäiguks. Nulli lähistel üritasin vaadata siit ja säält, kuid pikalt polnud seda vaja teha, sest tuul reetis objekti asukoha.
Taaskord läks nii, et see aega kui ma endale suitsu ehitasin pani Leho kabjaplaginal kukskile minema ja jäigi kadunuks. Kui ma mõtliku näoga aardetünni silmistsesin siis ilmus Leho jälle kuskilt välja. Panime logi kirja. Ja oli siis vaja siukest pikka korstent sinna niisama teha ? Aitäh.
Kuna vihma sadas siis sõitsime autoga ikka nulli välja. Täitsa hea tee läheb sinna. Otsimiseks kaua ei kulunud sest nägin abivahendit enne kui aaret. Õigem oleks öelda, et abivahend viis mütsi peast ära.
Leitud. Kena ilm soosis samuti ning nulli jalutades liikus pea iseenesest õigesse suunda. EVEJ
Linna poolt lähenedes sai suund korstnale võetud. Ligiduses tuli muidugi asimuuti veidi korrigeerida ja korsten kõrvale jätta. Otsimisele aega ei kulunud ning poisid aitasid konteinerit kätte saada. Mul jäi vaid üle see vastu võtta ja logida. Päris mõnus lahendus, soovin talle pikka iga! Tänud!
Seda korstent sai siis uudistamas käidud, kui linn alles avati, siis seisis seal ka veel tohutu suur sirp-vasar. Nüüd peidetakse müüri tagust palju kiivamalt. Trügisime vormeliga nii lähedale kui sai ja suts jalutasime ka. Täitsa lahe värk, aitähh!
Täitsa lõbus logimine :) Aardele lähenedes püüdsime mõistatada, kas vastutulija oli mugu või mitte, ja kuna logiraamatu viimane sissekanne oli täitsa tundmatult geopeiturilt, siis salapära püsib...
No laur mis laur, mis sa temast muud ikka oskad oodata :) Jõuad nulli, vahid natuke ringi ja suu läheb kõrvuni. Logimine nõudis tiimitööd, üks pidi kogu aeg otsast kinni hoidma, kui teised nimesid kirja pani. Kihvt vidin, kestku ta kaua!
Kuna vihma udutas siis olin peale mõningast otsimist juba loobumas, kui järjest suuremaid ringe tehes komistasin mingi atribuutika otsa. Tõesti hea teostus. Tore vahepala rutiinsele kivi alt otsimisele.
Selle aarde avaldamisele järgneval hommikul sõitsin rongiga Riisiperre, et sealt edasi Hiiumaale vändata. Oleksin ma Balti jaamas istunud Riisipere rongi asemel Paldiski rongi peale, oleks FTF kindel olnud, kuid ma ei tahtnud oma plaane segamini ajada. Aarde teostus oli lahe ning leiule olid taustaks tuulikud. Aitäh!
Minu näpud keerasid, Taneli omad logisid. Hea teostus, aitäh!
Vahva teostus annab positiivse laengu :) Kairit oli nutikas ja leidis.
DCCCXLVIII. Jalutasin objekti lähedal ja leidsin korraliku teostusega aarde. Uhh, palav oli, üks kuumust õhkav reaktor oli taevas...
Ei hakanud autoga nulli trügima, väike jalutuskäik läbi linnulaululise ja lillelise metsa oli täitsa mõnus. Kohapeal ei läinud ka kuigipalju aega - lahe peidik ja ilus konteiner.
Aasta vist oli...(kui ütlen, siis valetan), aga vene väed olid veel Paldiskis, linn kinnine, kuid korda tagas juba Eesti Politsei. Üks endine töökaaslane seal just töötas see aeg ja nii ta tegigi mulle esimese ekskursiooni sinna. Olin suht värskelt ise sõjaväest tulnud ja kuna teenistus oli seotud just allveelaevadega, siis paljud pajatasid kaugel põhjas Paldiski õppekeskusest. Häbiga pean tunnistama, et alles 1989 aastal leidsin kaardilt, et ei asugi see linn mitte Narva pool, vaid suht lähedal minu pesitsuspaigale. Aga see kõik on ajalugu...täna oli hoopis teine päev ja uus vaatenurk. Peitjat ma ju teadsin ja aare jäi kah kärmelt näppu, aga ei suutnud vastu panna kaaslase otsingutuhinale ja nii lappasin minagi neid madalaid ja torkivaid...täitsa hämmastav, kuid pea kõigis olid linnupesad! Küll tühjad aga hoole ja armastusega põimitud...usin peitja ilmselt :D. Klassikaline kvaliteetaare Laur-i poolt ja minu poolt ainult soovitus, aitäh!
Eks need tuumaasjandused on ikka väga salastatud kraam, sest minu gps suutis siin ikka niimoodi üllatada, et Alex kõrvalistmel juba tuld ja tõrva sülgama hakkas. No nimelt pidas ta teedeks olematuid hiireradu ja suuri teid ta lihtsalt eiras. Ei tea mis vasikavallatused selles gpsis nüüd siis sees on, aga segast paneb kohe kapaga. Alex ei lubanud teda oma navi kõrvale ka panna( tahtsin teise sinna arenema panna ), äkki ajab teisel ka pea sassi ;). No õnneks oli Alexi navi tiba tagasihoidlikum ja suunas meid ikka õigetele radadele. No ja nullis, nullis sai Alex mulle kõik kümnekordselt tagasi teha :D. Tänud peitjale vahva aarde eest!
Toreda lahendusega aare, aitäh. FTF koos Mairi ja Markusega. Jätsin pliiatsi...