Rumpo

Kuna rada keegi läbida ei soovinud ja kui ei alusta, siis ka aaret ju ei leia.

Jätsime auto sobivasse kohta ja asusime teele. Täna ilus ilm, mõnus jalutuskäik. Tegime hobustega tutvust

Leitud

Tänud aarde eest!

 1 

Talvine matk Vormsil Rumpo kandis ja Rumpo suunas :). Hundu oli eriti rõõmus, et lõpuks saab võsa vahele jooksma, inimtühjal talvisel saarel oli ju lausa luksus ilma rihmata lippama saada. Meie olime samuti rõõmsad, Hundu energia nakatas meidki, soodsad talvised tingimused lisasid sammule särtsu juurde, jäätunud lompidel sai liugu lasta ja väga vahva oli kadakate vahel tuisuvaalude tippe vallutada. Lumekoorik kandis hästi ja teekond aardeni oli tore jalutuskäik.
Nulli jõudes korraks entusiasm langes, sest tuvastasime kiiresti, et konteiner paikneb tõenäoliselt kõva lume all. Kahtlustatav põõsas sai siiski kambaga põhjalikult ette võetud ja kuulus geosuusakepp tekitaski õnneks tuttava heli, veidi käpuli kraapimist ning nimed said logiraamatusse.
Aitäh.

Leia pildilt tublim matkaja ;)

 1 

Parklast poolsaare tippu oli väga äge matk. Alguses mööda saani jälgi, siis üle lumevaalude turnides. Õnneks enamus neist kandis hästi isegi mind.
Veiseid, lambaid ja hobuseid siin arvatavasti külma aastaaja tõttu täna ei karjatatud. Seda oskasime aimata. Ainulaadseid ja haruldasi samblikukooslusi ning harilikku tundrasamblikku me uurida ei saanud, sest neid kattis lumi, mille koorik... mäletate isegi, kui tugev ta oli.
Kohapeal ei saanud me keskenduda avanevatele vaadetele Sviby lahele ja sadamale, sest uurisime hoolega erineva tiheduse ja vanusega kadastikke ning nulli lähedal paiknevat mändi. Kui kõik neid juba pikalt igast küljest inspekteerinud olid, siis hakkasin logisid tudeerima.
See oli õigesti meeles, et lumega leitav ja väike aare. Nüüd oli kaks varianti, kas me oleme pimedad, või pole ta midagi lumega nii kergesti leitav. Tutkisin edasi ja kaevasin välja kunagi kellegi pildistatud konteineri. Nojah. Sellist nagu väga puusse ei riputa. Nüüd tuli korraldada logide süva-analüüs. Teised üritasid erinevatest kohtadest leida, mina lugesin kõva häälega, et loogilises kohas. Nojah. Lume all on kõik loogilised kohad ütlemata sarnased ebaloogilistega. Ühes kohas tundus, et mahuks paremini põõsasse pugema. Hakkasin sealt ettevaatlikult koorikut purustama. Ja - heureka - peagi kõlas plastikuga kokkupuutel tekkiv heli. Nüüd pidi veel veidi kraapima ja peagi saime nimed sisse. Karp terve ja puha. Nii et ikka oli lumega leitav. Aga ma pean seda leidu pigem joppamiseks. Aitäh toreda koha eest! Ja väga toreda seltskonna eest! Nüüd olid vaated ka juba imelised, nende eest ka. Samblikke tuleb suvel siia vaatama tulla.

Võimsad tugeva lumekoorikuga tuisuvaalud olid ilmataadilt matkaraja lõpu osas meile üles ja alla kulgemiseks. Leiuga tekkis kahtlusi, õnneks Mari suusakepi metall tekitas mingi hetk lumekooriku alt karbikrõbinat. Tänud peitjale.

Üks Vormsi mõnusaimad paiku sai uuesti külastatud ja seekord ka aare võetud. Täname.

Tänud

Nullis ootas mind Vormsi sääskede konverents, mille liikmed paistsid silma sajaprotsendilise kohalolekuga. Mingi ime läbi mind otsimise käigus sööma ei asutud, sain lihtsalt pahaendelise sumina osaliseks. Tagasiteel sõitis mulle vastu - tegemist on Vormsi ainukese kaitsealaga, kus, ning seda ei peaks iseenesestmõistetavuse tõttu rõhutama, ei ole mootorsõidukiga liikumine ei mõistlik ega lubatav - paarike mis iganes uhkes Porches. Kummid vette ja autot pesema.

Vormdil olen käinud ja mtmed paigad tuttavad, aga Rumpo poplsaar ja matkarada on seni käimata tee. Väga mõnus matkarada ja ilusad vaated poolsaare tipust. Aardekarbi leidsin ka, oli ühe siinlevonud põõsa serva all lihtsalt maas. Karp oli seest märg ja logiraamat niiske, kuid logida sao. Kuivatadin karbi ja panin leitud kohta tagasi. Aitäh peitjale!

Kõndisime, logisime, kuivatasime logiraamatut ja puhkasime ning kõndisime tagasi. Aitäh peitjale!

Pikk jalutuskäik mida väga ei oodanud. Võttis vaikselt läbi aga õnneks sai tehtud. Aitäh peitjale!

Tsipa niiske, kahjuks millegiga hooldada polnud. Aitäh peitjale, peidukas meie arvates 1.0.

Nimed kirjas

Ilus ilm, ilus ümbrus, mõnus matk. Aitäh!

Võtsime ka selle korraliku retke ette ja kuna ilm oli palav siis ei häirinud ei sääsed ei parmud ja jalutuskäik kulges kiirelt. Lõpus oli väga mõnus siis vees sulistada ja aardeleidu tähistada. Tänud peitjatele.

Tervitasime suksusid, kes meid ammulisui vahtisid ja logisime aarde.

Lihtne leid, täname.

Leitud

Rumpo aarde jätsime päeva viimaseks. Kohale vurasime rataste ja rattakäruga. Lootsime, et õhtul on seal vähem inimesi aga lootuseks see jäigi. Aarde läheduses parkis mitu autot, õnneks on lastega sellistes kohtades alati hea kõike uurida. Tagasiteel sõitis meile veel paar autot vastu, kuigi alguses oli autodele keelav silt, eks kohalikel omad reeglid. Aitäh ilusat kohta tutvustamast.

Leitud

Rumpo poolsaarel olen varemgi jalutamas käinud, täna õhtul sai see pikem jalutamine ette võetud spetsiaalselt aarde otsimiseks. Karjaaias olevad veised olid siin väga rahumeelsed ja parasjagu võtsid merevees õhtuseid jalavanne. Meie liikumist jälgisid vaid eemalt pea pööramisega. Vaatasime üle ka matkarajale jäävad tornid ning mõnusalt puhuvas tuules ja sooja päikese paistel liikusime eesmärgi poole. Nullis saime mõnda aega tiirutada ja otsida erinevatelt kõrgustelt. Lõpuks ikka koperdasime õigesse kohta ja karbi ka leidsime. Jätsime aardesse märkmepaberi lehtede asemel uue logiraamatu.
Aitäh mõnusale jalutuskäigule kutsumast!

Tore retk ratastega mööda RMK vana ja uut matkarada.

Laupäeva kõige pikemaks jalutuskäiguks sai just Rumpo aarde otsimine. Parkisime ning asusime jalutama. Jalutasime pikalt, nautisime vaateid ja leidsime ka aarde üsna kiirelt. Tagasiteel õnnestus kohata kadaka all peesitavat rästikut. Õnneks Exe oma nina valesse kohta ei toppinud ning saime ta ruttu ära tõmmatud. Aitäh! EVEJ

 2 

Kaasavõetud logiraamat kuivas üle ootuste edukalt. Aarde omaniku soovil lisan pildid logiraamatu lehtedest siia.

Aare imeilusas kohas. Kahjuks karbis vesi ja kõik väga märg. Tegime karbi kuivaks ja eemaldasime läbimärjad paberid. Panin uue minigripi sisse paberit ja niiskuse eemaldaja. Läbimärja klotsistunud logiraamatu võtsime kaasa. Kuivatame seda, ehk saab siis ka lehti pöörata ja saadame omanikule. Järgmine tulija võiks tuua mängujuhendi ja uue korraliku logiraamatu.

Pikima jalutuskäigu kauguselt see aare end üsna kiirelt avaldas ja nimede võrra rikkamaks sai. Tunnistusi lehmade olemasolu kohta leidus üsna palju, kuid sarvilised ise jäid seekord peitu. Tänan peitmast.

Neljateistkümnendas kõrtsis kõht täis söödud, jäi parasjagu aega see tipp ka ära külastada. Tänud aarde eest!

Mõtlik jalutuskäik linnuvaatlustornide vahel. Puhka rahus V.E.

Rataste tagastamisaja ja praamini oli jäänud paar tundi, kui tuli pähe, et käiks Rumpo külas ka ära. Külas, matkaraja algul vaatasime, et lahe vaatetorn ja mitu tükki ees ootamas, et sõidame ikka järgmise juurde ära. Ja nii tornist torni tippu jõudsimegi. Aardeleid tuli õnneks kiirelt, kuna peagi hakkas juba kiire Sviby sadamasse jõudmisega. Aitäh aarde eest.

Mõtlesime et jalutame veidi Rumpo poolsaarel. Teadsin, et aare peidab ennast seal kõige tipus ning esialgu ei olnud tegelikult plaanis nii kaugele jalutada. Nähes aga lummavat maastikut ja mägiveisi, otsustasime kindlalt lõpuni jalutada. Aare tuli kiiresti. Aitäh peitjale!

Aare leitud, väha vahva koht mida südasuvel külastada.

Ilm oli heitlik, vaheldumisi sai päikest, pilvi, tuult ja tagasiteel ka korralikult hoovihma tunda, mis ei seganud siiski metsmaasikatega maiustamist, kuna tulin poolsaare teist külge mööda tagasi. Hoolimata vihmast oli tore jalutuskäik, lisaks minule oli veel kaks seltskonda poolsaare tippu uudistama tulnud.
Aare korras, aarde kõrvalt maast võtsin tulemasina kaasa, rohkem prügi ei sedastanud.

Pikalt planeeritud georetke esimene aare. Eeltöö andis viite, et autoparklast on aardeni linnulennult ca. 3.1 km, mida oleks vist mõistlikum rattaga läbida. Rumpo Mäe Talust rentisime ratta ja väntasime aardeni ning tagasi. Aega kulus ca tund ja väga hästi kulutatud 2,5€ ;)

Võtsime selle aarde Vormsi saarel esimesena ette, mõnus rattasõit oli:)

Joppenpuhh, mis maa tuli läbida, et kohale saada ja tagasi kaa... Ja siis nii nadi aare... Aga logitud sai ja korras

Esimene kokkupuude Vormsi aaretega oli meeldiv ehk sai neljapäevase matka käigus mõned aarded üles otsitud.Tänud!

Keset töönädalt tekkis meeletu soov nädalavahetusel kuskile põgeneda ja hetkega meenus, et Vormsil on paar võtmata aaret, mis nõuavad enda liigutamist - järgmisel hetkel oligi plaan valmis, praamipiletid ostetud ning jäi üle vaid laupäeva oodata. Isegi ilmataat oli täna inimene, ning nädalaid kestnud vihmasadude vahele jagas mõnusalt päikest ja paitavat tuult. Tee aardeni ja tagasi kulges mõnusas tempos ning aardeleid ise käis üllatavalt kiirelt. Suured tänud mõnusat matka pakkumast :)

Siia oli päikesepaistelise ilmaga lausa lust jalutada. Aardeleid kiire. Kuna Linnuvaatleja 2 on kättesaamatu siis tuleb siia kindlasti tagasi tulla. Kena koht ju.

3517 Ratastega Found it: 03.Nov.2019 13:07 Rumpo. Selle jaoks meil olidki rattad kaasas ning seni veel kasutamata oma järge oodanud. Muud, määd ja ihhahhaad olid juba ära talvekorterisse viidud. Kadakaid kõvasti kärbitud. Matk oli konti mööda ja vihm lõppes ka veidi varem ära. Tuul liiga ei teinud ning ka kraade oli rohkem kui eelmine päev. Sõitsime kohe tippu välja ja nautisime seda mis oli. Siis otsisime üles ka topsi oma geokuhja alt. Oli alles, kuiv ja korras. Tagasiteel käisime kõik tornid ja maaninad veel läbi kuhu minna sai (või sõita). Täname!

Marisel oli see tee varemalt käidud juba, aga ilm oli ilus ja ta oli nõus taaskord selle pika jalutuse ette võtma. Nautisime saare loodust kadakate vahel ja veised jälgisid meie teekonda silmanurgast. See saigi saarel olles kõige pikemaks jalutuskäiguks. Tänud aarde eest!

Leitud

Tegime selle raja läbi nii nagu pidi ehk siis hommikul esimese asjana sinna ja 6.4km nagu naksti soojenduseks :) Tänud kohta näitamast :)

Leitud..

VAU VAU VAU. Väga kena koht. Aitähh

Unustasime vee autosse ja seetõttu tundus matk palava ilmaga väga pikk ja raske. Uku (koer) jooksis samuti ühest varjust teise ning ei saanud üldse aru, mis inimestel viga on, et nad sellise palavusega üldse liikuda tahavad. Aga leidsime ja oli tore! :)

Tegime jalgratastega matkaraja läbi. Ujusime ja nautisime vaadet ning tipus olles logisin ka aarde.

See aare jäi päris hilja peale. Kui valges oli veel enam vähem julgust Herefordidest mööda minna, siis lauspimeduses tagasi sõites võttis täispargitud tee üpris nõutuks. Lõpuks leidsime julguse rahulikult edasi minna ja õnneks tehti tee meile vabaks. Seekord pääsesime eluga. Aitäh!

 1 

Teised läksid ujuma, mina jooksma. Ikka sinna poolsaare tipu poole. Ei tundunud üldse kutsuv, aga nado, Fedja, nado! Jah, mis siis ikka, tuleb minna. Tavaliselt ei jookse sellises 30-kraadises kuumuses, siis oli harjumatu küll. Lageda peal oli veelgi veidi tuult, aga kadake vahel oli tunne nagu oleksin praepannile sattunud. Eks seda enam tuli tempot lisada, et see õudus kiiremini läbi saaks. Siis aga oli kohe pea märg, soolane higi tikkus silma jne. Kokkuvõttes 18 min. sinna ja 16 tagasi ning õkva vette ja ujuma. Oh, vahel on õnneks nii vähe vaja. :)

Tänud aarde eest!

Rattaga sõitmist keelavat märki ei olnud, seega veeresin oma kaherattalisega nulli lähistele. Järele proovitud supluskohtadest oli Rumpo poolsaar minu meelest parim. Liivapõhi ja soe vesi. Aitäh poolsaart tutvustamast!

Leidsime.

Pärast Smeni läksime laiali ning hakkasime endil leidmata aardeid otsima. Mul oli küll plaanis keelumärgist läbisõita, aga kui nii palju inimesi ja autosid seal oli, siis julgus sai otsa. Võtsin paksud riided seljast ja hakkasin vantsima. Jõin palju jaksasin, sest päike kuumutas korralikult, aga enne aardeni jõudmist hakkas kurk kuivama. Hommikul sai kett õlitatud ja nüüd oli kurgu kord, aga ööbimiskohta oli veel palju sõita. Lõpuks jõudsin kohale, leidsin kergelt aarde, logisin ära ja viskasin murule pikali, nii hea oli. Kahjuks palju aega polnud ja tuli uuesti vantsima hakata. Masina juurde jõudes tuli kohalik juttu rääkima, panin end soojalt riidesse ning sõitsin sadamasse, kus Matu ja Rudolf ootasid. Mandril läksin Selverisse ning tundsin, kuidas jõudu üldse pole. Sain poest välja ja jõin 700ml vett ära, tunduvalt parem hakkas.

Leitud :)

Rumpol oleme lastega ka enne geopeituse-aega ööbinud. Seekord saime kambale terve saunamaja, perepoeg muretses, et me päästeametit kohale ei kutsuks. Igas mõõdus ja kahes sordis sarvilisi tegi elu põnevaks. Aardega ka kõik korras, on sel aastal elektrilise valve all. Aitäh!

 3 

Ööbimispaiga saime Rumpo külasse. Kahekordne maja asus praktiliselt karjaaias, mida ka agaralt kasutati. Täitsa euro võrreldes Prangliga. Mind jäeti grillmeistriks ja teised suundusid lähimaid aardeid otsima. Pesin, jõin kohvi ja tukk tuli peale. Kui silmad lahti sain, ei uskunud algul avanevat vaadet. Majaesise oli okupeerinud lambakari. Küll oli neid seal suuri ja väikseid, pöetud ja tõelised villahunnikud, sarvilisi ja nudipäid. Üks limpsis sütt ja teine proovis jagu saada grillipakendist. Ukse paotamise peale tõmbusid veidi tagasi ja ma sain oma varanduse kätte. Kui teised tagasi jõudsid, avaldasime arvamust, et hea, et need veised ei olnud. Eksisime. Aitäh.

Leitud, tänan!

Kaunis vaade, täname!

 1 

ELF-i talgutel mände saetud ja ka mõni aare logitud. Alustasin siin 5 aastat tagasi oma talguid, siis oli säär veel kadakaid paksult täis, järjekorras juba 4. talgud, olen oma panuse andnud säärel tundrasambliku vohamiseks.

Nädalavahetus Vormsil aarete otsimisel. Seegi aare leitud :) Tänud.

Auto-ratta combo tuur Vormsil. Auto jäi parkimisplatsile ning edasi kimasime ratastega. Ilusad vaated ja kiire leid, aitäh!

 1 

Plaan oli jalgratastega Vormsil päev veeta. Teel sai ka mõni aare leitud logitud, kuid samas kihutasime nii mõnestki silmi pilgutamata mööda. Skoorimine polnud peamine. Tore oli üllatuseks juba praamil tuttavaid geopeitureid näha. Sadamast keerasime kohe väikesele rajakesele, et lõigata Rumposse. Polnud just lihtsuse mõttes parim valik, saime kohe tehnilise singli endale. Edasi läks lihtsamaks. Aarde leidsime, logisime merevaadete vahele.

Vormsi geo-rattaretk 2017.

Leitud. Tänud!

Linnuvaatlejaga läks lihtsalt, nii et väntasime aga edasi läbi kadakate ja lehmade poolsaare tipu poole. Tunne oli nagu Sääre tirbil eelmisel suvel. Mingid kalamehed olid endale isegi mere äärde telgid püsti löönud. Päris huvitav vist niimoodi sarvilistega koos ööd veeta. Aarde saime kenasti kätte. Vahtisime veel veidi praame ja asusime siis tagasiteele. Karvased vasikad jooksid koos lammastega tee ääres kaasa. Tore koht, aitäh kutsumast!

 9 

Päeva viimaseks aardeks jäi Rumpo poolsaare tipus olev samanimeline aare. See tipp, see oli küll üli ilus. Niidukrobotid oleks seal enne mind nagu kõike niitnud. Imetlesin seda. See mida selle poolsaarega tehakse, teeb ka ümbrust maalilisemaks. Harvendatakse kadakaid. Jätab mulle nagu oleks kadakate puisniit. See mida mahavõetud kadakatega tehakse paneb aga jällegist imestama. Lihtsalt tehakse suured kuhjad ja pannakse põlema. Nii palju väärt puutöö materjali lihtsalt tuhaks. Lisaks aarde juurde kõndimisele tegin veel kõrvalepõikeid huvitavamate pilkupüüdvamate kohtade juurde. Aardeotsimine probleemi ei valmistanud. See pikk tagasitee oli ka lihtne. Vahepeal olid tekkinud vaid mõned lihaveised tee peale, kes mind kartsid ja jooksma pistsid. Aitäh ilusasse kohta juhatamast!

Ööseks sõitsin Borrbyholmi aarde lähistele mere äärde, kus olid uued putukad. Tiivulised sipelgad, kes katsid mõne sekundiga minu auto. Ja need raisad veel pealekauba heast peast hammustavad. Sain pahaseks ja olen esiklaasil korraldanud mitu head massimõrva. Koht on aga ilus. Vaatega otse peegelsiledale merele. Homme saab igatahes huvitav hommik olema. Leidmata on jäänud peamiselt üsna mittesõbralikud aarded. Kas neid ka otsima lähen, see selgub jooksvalt.

Päeva lemmik vaade

Vormsi, laev Örmso ja Hobulaid

Õhtu viimane päikesekiir

Teeblokeerija

Sipelgahullus

Leitud.

Eelmisel aastal juba leitud, kuid miskipärast jäi netis logimata. Seekord vaatasin pealt, kuidas teised logivad.

Natuke elektrikarjuse all rullimist ja aare käes. Lihtne leid.

Leitud ja logitud

 2 

Vormsi 12 tunnise läbi öö kestnud nonstop aardetripi viimane aare. Lähenesin jalgrattal ja nulli lähedal otsisin aaret koos neljajalgsetega. Viimane Vormsi aare leitud hommikul kell 7 ajal ja kuna praamini oli veel paar tundi aega, siis nautisin kiirustamata veel poolsaare vaateid.

Tänu matkale aardeni sain ilusti oma sammud täis. Aitäh!

Möödasõidul kiire leid, tänud.

Oh neid lahedaid neljajalgseid, kes meid ja meie jalgrattaid uudistasid. Ei teagi, kes keda tegelikult rohkem pelgas, kas nemad mind või hoopis vastupidi - vist viimane variant on õigem. Ajapikku minu julgus kasvas ja ma ei teinud aaret otsides enam üldse välja, kas teisel pool kadakat seisab Ain või nühib pudulojus ennast vastu okaspuud. Ühel sellisel toredal hetkel märkas minu silm ka aarde peidukohta. Igatahes meil oli koos nende sarvekandjatega siin väga lõbus. Aitäh ilusasse kohta kutsumast.

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

TFTC!

Mõnus jalutuskäik ilusa suvise ilmaga. Aare ise leitud kiiresti. Aitäh peitjale.

Leitud ja logitud.

Enne saarelt lahkumist jõudsime veel selle aardeni jalutada. Kartsin, et peame kauem otsima, aga õnneks läks suht ruttu. Isegi praamist ei jäänud maha

Leitud :)

Õhtune romantiline jalutus tuules ning s**a vahel. Leidus palju maasikaid, mis saavad ikka korralikku väetist. Leid tuli torkides aga lihtsalt.

Nu jah, alustame siis sellest, kui eelmise aarde juures kuulutati välja võistlus, kes suudab kauem veise s...a sisse mitte astuda, siis mina suutsin olla esimene, kes siis sisse astus. Neetud, nüüd hakka veel jalanõusid puhastama, muidu ei lase autojuht ju autosse. Päris kena vaade siit poolsaarelt. Kogu mereliikulus ilusti peopesal näha ja kaunis koht ka teine. Tänud aarde eest.

Minule igastahes meeldis see jalutamine, mõni oleks vist pigem autoga sõitnud. Aga matk oli mõnus. Tegime ka panuseid, kes esimesena kooki astub. Ma pakkusin täiesti õiget inimest. Aare ise avaldus kiiresti. Tagasiteel külastasid kolm meist ka pisikest "poolsaare moodi saart". Matkamees Janar jäi kaldale puhkama, lisaks sellele kartis ta saada lindudelt peksa. Ei saanud keegi lindudelt peksa, isegi ühtki linnupoega ei paistnud. Saarekesel käidud, jäi Janar jälle vallatu orava rünnaku alla. Mina ei saa aru, miks need oravad teda ikka ja jälle käbidega loobivad. Mingil hetkel nägime Jutaga keset teed suurt lehma. Kerge hirm oli aga õnneks läks ta teepealt ära. Siis otsustas Sven teha lehmadega selfi, jube lõbus oli vaadata kuidas lehmad hirmunult ära jooksid ta eest. Tänan peitjat toreda matka eest.

palju merd, palju merd

Väsinud matkamees

 3 

Linnuvaatleja juurest täiesti loogiline jätk. Pildistasin lehmi, logisin aarde ning võtsin aja maha. Kui olin veendunud, et poolsaarel peale minu ja lehmade kedagi ei ole, siis koorisin kõik seljast ja sumatasin merre. Paistis, et lehmi see eriti ei häirinud (vist). Õnneks oli siin vesi puhas ning üllatavalt soe. Kuigi olen siin korduvalt varem käinud, meeldib see poolsaare tipp jätkuvalt. Tänan peitjat!

Lehmadel oli õnneks suht ükskõik

Raskelt, raskelt tuleb see jalutamine, kui eelmine päev oled oma jalakesed ära vaevanud ja nüüd ei taha nad mitte sinuga koostööd teha. Sellegipoolest kaesime ära nii aarde kui poolsaare tipu, väga tore koht. Tänud!

Ｌｅｉｔｕｄ．

2777.

Kuna valisime Vormsile tulekuks aasta mõnusaima ilmaga päeva, tuli kiiresti mingi plaan välja mõelda ning kõige pikem matk tuli esimesena ära teha (järgmisel päeval muidugi selgus, et see oli asjatu vaev). Kohapeal oli päris lahe, tuul pidi meid minema viima. Tegelikult aga keeras ilm juba selle aarde juurest autoni tagasi tulles ära ning meie rattamatk jäi plaanitust lühemaks (vapper Mihkel küll ei lasknud ennast ilmast heidutada). Mõnus koht, aitäh aarde eest!

Suur ettevõtmine

 1 

Vormsi-retk sai ammu plaanitud, kuid kahjuks otsustas ilm meile vingerpussi mängida või keeras keegi selle Harku sündmusel ära. Kuigi kõik appid lubasid sadu, siis maabumisel veel tormituuled ja horisontaalne lumesadu polnud kohale jõudnud ning otsustasime pikima matka ära teha. Laadisime rattad maha ja hakkasime väntama. Neeme tipu poole jõudes hakkas tuul juba jõudu koguma ning tibutamine muutus ka tugevamaks. Parklas tuli vastu turistibuss, kuid tundus, et pensionärid väga end leotada ei soovinud. Pakkisime rattad autole ja sõitsime edasi. Aitäh!

 6 

Hommikul ei hakanud telgi juures kokkama, vaid väntasin sadamasse. Olin üsna kindel, et jõuan esimesena sappa, aga Maris ja Mariann olid minust kiiremad. Ütlesin neile tere ja läksin ootepaviljoni hommikusööki tegema, sest kõht juba korises. Toiduvalmistamise ajal peatus mu selja taga suur turismibuss. Kõik bussis olnud soomlased hakkasid suure huviga minu tegevusi jälgima. Ei tea, mida erilist nad nägid mu lihtsas matkaroas :) Sõin ja läksin praamile. Sõit oli lühike, vaevu jõudsime teistega edasisi plaane arutada. Saarel hakkasin ma kohe rattaga aarde poole kimama, teised muidugi autoga. Sättisime parklas rattad sõidukorda ning sõitsime aardeni. Kohe kui kadakate varjust välja saime, tahtis tormituul meid minema puhuda. Logi kiirelt kirja, tagasi kadakate vahele varju ja tagasi parklasse. Aitäh!

Nuudlid Rohuküla moodi

 2 

Ratastega mõnus drive-in. Ilm oli kehvapoolne, seega kaua ei peatunud. Aitäh aarde eest, aare korras!

kuna seal toimud metsa tegemine siis lubati meil autoga täitsa tippu välja sõita. Teepeal silmasime Merikotkast- ja palju luikesi. AArde leid oli üsna kiire. V:Täringu J: Vahetusraha ja coca suveniiri. :)

Päeva viimane aare. Loojanguagene teekond tippu. Tee peal sai üsna lähedalt koogimeistritega tõtt vahtida, aga õnneks on tegemist rahulike meistritega. Täname!

Matkatud ja logitud.Tänud peitjale!

Lisaks ilusale loodusele veel üks põhjus lõpuni kõndida. Aitäh!

Kuna linnuvaatleja juures nägi küll linde, kuid aaret mitte, vantsisime edasi. Eks see oli meil nagunii plaanis. Palavus hakkas juba korralikult mõjuma ning tahtmine, et vahemaad väiksemad oleksid, süvenes. Kahjuks vahemaad ei vähenenud ja nii ma hingetutena kohale jõudsingi. Vahtisin ähkides, kuidas Hannes aarde välja koukis, panin nimed kirja alustasime tagasiteed. Linnuvaatleja juures tegime veel kord ühe peatuse, langetasime pead ja mälestasime kadunukest ning liikusime siis jälle edasi. Üldiselt oli kena matk ilusa ilmaga, aga pagana väsitav. Tänud aarde eest!

Karp oli üllatavalt korralik, kohe nagu päris, pesitses seal üsna avalikult ja jäi meist samamoodi maha. Poolsaar ja matk karbini on oluliselt ägedamad, eriti nüüd, kui tänu kadakate mahavõtmisele hakkab karjatamisaegne ilme jälle tasakesi taastuma. Jaguks vaid edaspidi elukaid, kes kadakaid nosida jaksaks, ja inimesi, kes elukaid nosida jõuaks. Käisime seda kuuma juba suve järgi lõhnavat teed ja tegelikult mõtlesime hukkunud linnuvaatlejast. Inga õnneks siiski lasi fotokal põhitööd ka teha. Tänud kutsumas, ja kui naaberaare taastub, siis jälle siiakanti.

Vormsi puhtaks 17/26 võrratu koht!

 2 

Alguses selle aardeni ei plaaninudki tulla, kuid naaberaarde juures otsustasime ümber, sest niivõrd mõnus oli siin jalutada. Peatselt kihutas meist mööda juba tuttav perekond ratastel, kuid aarde asemel suundusid nad hoopis neeme tippu vaadet nautima. Otsitava karbi leidsime kiirelt, oli teine ilusti korras.
Kui lõpuks autoni tagasi jõudsime, näitas telefon läbitud meetreid seitsme ja poole tuhande jagu. Eeva võis sinna lisada veel traksidega kõhupeal sammunud Maikeni omad ning mina nii umbes kilomeetri jagu kukil olnud Karolini teekonna.
Ahjaa, kui me olime juba sõiduvalmis ja kehagi kinnitatud, jõudis kohale alles meid terve aeg jälitanud perekond ratastel. Siit tõestus, et jala saab ikka kõvasti kiiremini :D.

Aarde juures

Lageraie?

Teel aardeni

Aare leitud ja heas korras. V- J- plaaster

Tee oli pikk ja vaevaline. Jalgsi minna on ikka pikk maa, kui selliseid vahemaid tavaliselt ei ole harjunud kõndima. Päris nulli me kohe ei saanud, kuna selle koha olid hõivanud veised. Ei hakanud nende külje alla päris trügima. Natukene nautisime vaadet ning ühe hetkega nad juba olidki läinud. Aare hakkas kergelt silma. Tänud siia juhatamast!

 5 

Sarvilised shoti punapead piidlesid kadakate varjust kogu tee Lehmavaatleja 2 juurest. Täpsemalt öeldes ma ainult arvasin, et piidlesid, sest tegelikult kõigil oli see silmade koht kelmikalt tuka varjus. Lihtsalt säärane soengumood.

Kui geps perimeetrisse jõudmise puhul piiksu tegi, siis peale nulli fikseerimist tuvastasin ka seal ühe isendi parasjagu kooki valmistamas. Lasin tal rahulikult lõpetada ja siis palusin aarde pealt eemale astuda. Ei tegelikult, see oli nüüd küll vaid soovunelm. Koogi tegi valmis, aga siis kalpsas kaugemale enne kui telefoni pildistamisrezhiimi sain. Nad on ikka uskumatult kärmed ja pelglikud oma massiivse kere ja relvastuse kohta. Üldse ei tahtnud ligi lasta. Mine tea, vahest kartsid nad mu sarvilist kaherattalist kaaslast.

Igatahes peale logimist arvasin, et Rumpo jääb minu viimaseks leiuks timixi-saarel. Aga kuna tuli välja, et Svibyst parasjagu lahkuv laev oli selle päeva viimane, siis järgnes õhtune kultuuriprogramm Hullos, mille järel sai Vormsi retke lõpptulemuseks ilus roheline täiskomplekt 23/23. Aitäh timixile ja ka teistele peitjatele, kes saare võlud ja saladused, kõik kõrged ja ka kauged tipud kenasti kätte näitavad!

Lähemale mind ei lubatud

Jäi juba eemalt silma.

Üllatavalt kiire leid.

Tänu sellele aardele läks see retk kokku 6 km. Õnneks oli ilus ilm jalutamiseks. Aitäh peitjale :)

Aarde juures kohtusime ka puhkusel olevate sakslastega, kes liikumisvahendina kasutasid kajakke. Rääkisime maast ja ilmast, reklaamisin eesti õlut ja läksime igaüks oma teed. Leitud, logitud. Aitäh

Leitud, aitäh!

 2 

Pärast seda, kui ma olin mõned geopeituse aarded leidnud, muutus puhkuseplaanide tegemine kuidagi hoopis lihtsamaks. Nüüd piisab vaid vaadata GP kaardile ja õige varsti on plaan koos. Seekord siis auto ja telgiga Vormsil 4 päeva. Mul on nii hea meel, et see aare jäi viimasesse õhtusse ja ilm oli ka selgeks ja ilusaks muutunud (peaaegu poleks uskunudki, et päev otsa sadas). Jalutuskäik oli uhkelt pikk, kuid samas väga põnev - seda suuresti mägiveiste tõttu. Teel aardeni tuli meile neljane seltskond vastu ja arvame, et tegu oli Rax tiimiga. Karbi leidis Karoliina silmapilkselt. Taas käisime jalgupidi meres ja seekord õnnestus meil kõigil meduusi näha. Tagasi parkla poole kõndides hirmutasid kaks veist meid päris ära: üks seisis ülbelt tee peal ees ja teine sarviline hakkas justkui järele tulema. Huhh.. Õnneks meist kedagi sarve otsa siiski ei topitud. Ja see hiiglaslik põrnikas, millest mu väike putukateadlane (Josten) ei saanud üle ega ümber, oli veel eriti nunnu :D Selle retke peal ei piiksunud keegi, et kõndida on igav: tagasiteest enamus aega kuulasime Erkiga 8- ja 12-aastase dialoogi teemadel: jääaeg, kliima soojenemine, loomade käitumised, prügimajanduse mõju keskkonnale ja inimkonnale, jne. Aitäh suurepärase õhtu eest ;)

Lehmad vaatasid alguses kahtlaselt kui nende tee peal seismist häirisime kõndimisega. Aare ise avaldas end üllatavalt kiirelt. EVEJ

Mõnus punkt pikale päevale. Nautisime fantastilist loojangut ja luikede toimetamisi lahel. Veidi pidime kavaldama ka, et fotohuvilistele põhjanaabritele oma sealviibimise teist põhjust mitte reeta.
Aitäh aardepeitjale kaunisse kohta juhatamast!

 2 

Vormsi roheliseks 15/22. See karp oli saare aaretest kõige pikema jalutuskäigu kaugusel ja mina sain kogu selle 6 kilomeetrit ka vahelduva eduga väriseda. Sest no jube oli ju, hiigelsuurte sarvedega vabalt ringi jalutavad loomad pistsid kogu aeg oma pea kuskilt kadakatest kõige ootamatutes kohtades välja ja mõõtsid meid siis hindavküsiva pilguga ning mina olin pidevas valmisolekus, et neil kõigil võib järsku tekkida plaan mind natuke lähemalt uurima tulla ning et siis läheb siin poolsaarel kohe kindlasti üheks suuremaks härjajooksuks… :D. Minu suureks õnneks jäi tõsisem sport ikkagi ära, aga hea meel oli küll jälle nende karjamaalt tagasi teisel pool tara olla :). No ja ohutust kaugusest (või kõrgusest) nende uurimise ja pildistamisega olin ma ju julge :). Aare ise oli väga ilusas kohas, aitäh peitjale jalutamist korraldamast. Ja parvepaigutajale ka aitäh, väga lõbusa lögas sumpamise saime samuti… :D.

Ma ju räägin... luurekas!

Sellised sarved... Sa ei tahaks ära joosta?

 2 

Linnuvaatleja leitud, jätkasime teed selle aardeni. Kuna teekond oli liiga lihtne, siis otsustasime, et vahepeal tuleb ikka sääred mudaseks saada ja oli vaja ronida läbi mingi vedela olluse ühte huvitavat parve uurima. Minek ei olnudki nii hull kui sealt edasi liikumine. Teepeal kohtasime suuremas koduses karvaseid ja vähem karvaseid veiseid. Lisaks vähem karvaseid vanamehi, kes meile vastu tulid ja rääkisid kuidas käisid ära nii otsapeal kui seal ka ujumas. Lambad jäid seal kandis nägemata. Küll oli teekond väga väga mõnus ja ka vaade lõpus super :) Pikk tee tasus end täiega ära. Ja kuna pikk päev oli seljataga, siis otsustati, et ma võin nüüd võtta autost ühe külma õlle ja istuda kõrvalistmele :) Mis nii viga :)

Ahjaa, algul mõtlesime, et äkki saame kergemini ja kõrval asuval turismitalul on rattaid laenata. Kahjuks aga seal omanikke kohapeal ei olnud ja terassil istuv soomlane ütles, et tema ei tea polkupyörätest midagi...

Peale seda, kui märkasime eelmist aaret valvanud magavat mugu, siis otsustasime selle aarde vahepeal ära teha, et väsinud inimene saaks veidi pikemalt puhata. Aitäh vahvasse kohta juhatamast! EVEJ

Rattareisi käigus päris korralikus vihmasajus leitud.Polnud sinna kanti enne sattunud,tänud juhatamast.

Jalgrattaga Vormsil 1/9. Üsnagi kiire leid loogilisest kohast. Aitäh!

Pere jäi juba kaugele maha, seljakoti peitsin eelmise aarde lähedusse ja edasi tegin väikese jooksu kuni aardeni. Teel oli elektrikarjusest teesulg ning mereääres kaugele lehkav lambakorjus, keda degusteerisid lärmakad rongad. Nullis on ilus. Pärast leidu, väikese sörgiga tagasi. Aare ise tuli jälle kergelt kätte. Aare heas seisus. EVEJ.

Üks igavest ilus paik ja mõnus jalutuskäik. šoti mägiveised on ikka vahvad peletised küll. Tänud peitjale siia juhatamast!

See aardeleid oli vaid selleks vajalik, et eelmise aarde juurde saaks enesekindlamalt naasta. Tänan aarde eest!

 1 

Vormsi retke teine aardeleid. Meie tulime Margusega autoga nagu ühed laisad geopeiturid ja Airi otsustas juba sadamas jalgratta kasuks ning liikus mööda kõrkjate vahelist matkarada "omal vastutusel". Rumpo poolsaare parklas saime kokku ja edasi neeme tippu jätkasime juba kolme rattaga. Talgulised olid kadakate vahe juba päris puhtaks teinud, kui meie aardeni jõudsime. Aardest leidsime 13.septembri kuupäevaga logi. Arendasime erinevaid teooriaid, et kas tõesti on saarel koos meiega veel geopeitureid liikvel. Pakutud sai ka variant, et mõni talguline vast . . Ei olnudki tõest väga kaugel see pakkumine. Täname aardepeitjat!

Osalesin ELF-i talgutel Rumpo poolsaarel. Hommikul sõidutati meid poolsaare tippu ja räägiti mis siin oli ja on, mida tegema hakkame ja milleks. Selgus et siin poolsaarel on ühe eluka ainuelupaik Eestis ja kadakate vohamine viimasel paarikümnel aastal on tema eluruumi oluliselt vähendanud. Kadakate raiumine ja hilisem karjatamine aitab nimetatud olendil püsima jääda. Ringivaatamise vahepeal pugesin kadaka varju, napsasin karbi ja panin ennast kirja. Aitäh!

 1 

Vormsi ratastel 14/16. Mäletan, kuidas kunagi siin matkates noortele loodussõpradele sõnu peale loeti, et samblikud on haruldased ja teeraja kõrval talluda pole viisakas. Küllap on samad õpetussõnad ka veistele edasi antud? Igatahes seisis üks hiigel-ürgveis otse meie tee peal, kuigi kahel pool teed olid karjaaiad ja elektrikarjused. Ilus on siin!

 1 

Vormsi rüüsteretk ratastel, teine päev. Ka siin oli konks karbi küljest lahkunud, teda leida ei õnnestunudki, samas pole sellel karbil seal, kuhu ta kukkunud oli, ka suurt häda midagi. Aitähh saarele kutsumast!

Leitud Estiko kahepäevasel saarereisil jalgratastel. Ööbimiskohast Rumpos jäid need kaks aaret paraja hommikusöögieelse jalgrattasõidu kaugusele. Siin läks kiirelt. Neemetipp oli inimtühi, vaid üks luigepaar pojaga. Tänud peitjale.

Leidsin üles, suuri seikluseid ei olnud. Teise rumpo jaoks kahjuks enam aega ei jäänud. Võino miks ei jäänud - ajasin ju praamiajad sassi niiet jäin veel üheks ööks saarele. Niikuinii tuleb tagasi tulla, sest saar on mõnus.

Vormsivallutus kohalikel rendiratastel. Minu oma meenutas küll pigem vokki aga 90km saareavastust pidas vastu ;)
Tänud, tore päev oli!

Ootamatult oli selgunud et saame Vormsil tuttavate juures öömaja - seega oli aega küllalt ja kokku läbisime siin ratastel 90 km. Lähenemisteena sadamast valisime kahjuks rannalähedase rattaraja, praegugi oli see kohati vaid lükates läbitav, vähegi vihmasema ajaga muutub asi vist ikka väga raskeks. Pigem tuleks ikka tahkemat rada kasutada. Saare teised rattarajad on palju paremas korras. Veiseid ei näinud (neid sai siin aasta tagasi piisavalt kaua vaadatud ja palju pildistatud), küll aga nägime aaret ja erinevates gruppides uudistajaid kogu poolsaare ulatuses

Suur oli meie erutus kui Vormsile jalgrattamatkale mineku eel avastasime, et Vormsile on tekkinud mitmeid uusi aardeid, nagu nt see aare. Teised läksid ujuma (õigemini ennast kastma) mina hakkasin otsima aga kuidagi ei leidnud. Lõpuks tulid teised juba tagasi ja siis lõpuks koostöö tulemusena siiski leidsime. Tänud!

Õhtune teekond läks hästi, tänud peitjale!

Mõnus õhtune jalutuskäik, ainult natuke palav. Olen seal varem mitmed korrad viibinud, aga siis polnud veel valgustatud :)

Laeva peal õnnestus minimaalselt oma maist varandust kuivatada, kuid Vormsile jõudsime ikka parajalt vettinud kujul. Kuna vihma parasjagu ei sadanud, kasutasime juhust ja võtsime ette aarde, mis vajas kõige rohkem jalutamist.

Kuigi varasemalt olen kahel korral siia saarele sattunud, ei ole kummalgi korral päris Rumpo tippu ära kõndinud. Nüüd ei jäänud aga muud üle ja tuli see retk ette võtta. Vähemalt andis see võimaluse natuke kuivada. Ümberringi väga palju vaadata ei saanud, sest kui pilku maast tõsta, oli üsna tõsine oht mõne miini otsa astuda, mida oli sinna ikka ohtralt tee peale jäetud.

Aare ise probleeme ei valmistanud, paistis õige nurga alt kaugelt silma. Pärast pikka kõmpimist jõudsime lõpuks tagasi, tegime kiire lõunapausi ja põrutasime edasi.

Aitäh!

 2 

Läänemaa-Vormsi-Hiiumaa tsikliretk, teine päev: Noarootsi-Vormsi.

Kui olime Vormsil jala maha saanud, uurisime esmalt Svibys telkimisvõimaluse kohta ja siis suundusime Rumpo jalutuskäigule. Minu seni ainsal Vormsi-külastusel mõniteist aastat tagasi telkisime vanaisaga just siin, sõitsime rattaga, ujusime laidudele ja sellest peale on Vormsi mulle unustamatu mulje ja uuesti külastamise soovi jätnud. Nüüd siis õnnestuski teoks teha.

Jalutuskäik oli pikk, palav ja kadakane. Vihm oli üle jäänud ja vahetevahel hakkas päikegi piiluma, vesi auras silmnähtavalt. Kui algul muigasin, et nii madalaid vaatetorne pole varem näinud, siis otsa ronides selgus, et kõrgus on täpselt piisav, et ilusaid vaateid näha. Viimaks jõudsime ka poolsaare tippu. Aarde leidsime ruttu ja siis käisime veel päris tipus veidi jahutust otsimas.

Tagasitee oli samuti pikk, aga nüüd õnnestus ka veiseid näha, kelle olemasolust seni oli ainult märke võimalik tuvastada. Rataste juurde jõudes läks kõigepealt sisse palju vett ja seejärel kerge lõunaoode. Mõnusalt palav :)

Aitäh peitjale, et taas nendele radadele kutsusid! Tõesti nautisin.

Lähenetud sai mööda merd süstadega, peale Rukkirahu`t paras aeg teha üks sirutamispaus.

Tnx:)

Leitud seegi :)

Lõpuks ometi oli põhjust Rumpo tippu jalutada :)Vaade ja ilm olid nii mõnusad, et olekski võinud sinna jääda :)

Mõnus koht tõesti, kuid mitte pea 30 kraadise ilmaga.

 1 

Tekkis tahtmine üks väike tiir teha Hiiumaal, aga praam läks kole vara. Tuli siis vähe ligemale sadamale sõita ja kõige mõnusam ööbimiskoht...asus sedapuhku Vormsil. Viimase praamiga tulime, magasime une täis ja esimesega läksime...Hiiumaale :) Polnudki enne suvisel ajal Vormsile sattunud ja minu üllatuseks oli see saar minu rattataluvuse jaoks kole suur. Ring sai küll sedapuhku tehtud läbi kolme aarde, aga uute aarete puhul jään siiski oma liistude, ehk motoriseeritud vahendi juurde. Selle aarde juurde jõudsime viimasena, aga minu võhm oli otsas ja kannatus kah. Telk oli ju sadamas juba ootel, koos muu meeldivaga aga siin oli lihamägede ja kihulaste konsentratsioon liiga suur. Taas meenus, et enam ei meeldi jooksujalu aardeid võtta, aga mis tehtud, see tehtud. Aitäh, aare korras.

 1 

Õhtuse rattasõidu kolmas sihtmärk. Mööda musta maanteed saime lähemale ja siis algas kadakatevaheline rajake, kus igas kadakas võis varitseda mõni sarvekandja ;). Tegelikult oli neid sarvikuid seal küll, kuid õnneks olid enamus eemal. Tegin ühe pildistamispeatuse ja Alexile järgi pedaalides pidin ehmatusest kummuli käima. Keset teed kerkis äkki üks sarvekandja ja vaatas mind oma ülikurbade silmadega. Aga kuna mul täna piima vaja ei olnud siis pedaalisin edasi ja peagi jõudsin Alexile järgi. Koos jõudsime ka aarde juurde ja üritasime kiirelt aarde leida. Kiirelt just seetõttu, et kohalikud dessantväed olid meie kohalolu avastanud ja no ei lasknud rahus vaateid nautida. Logi kirja ja kadakate vahele tagasi. Lehmatädi oli ikka veel rajal, aga enam ta mind ei ehmatanud, vaatmata sellele ,et ees ei olnud Alexi kaitsvat selga ;). Nimelt oli kavalpea Alex avastanud, et tuules sõita on mugavam ,kuna mina lükkan kihulaseparved laialt tuules laiali ja tema pääseb nii kergemalt sellest pilvest läbi :D. Tänud seikluse eest!

Ja nüüd oli aeg käes puhata,lõket teha, vilkuvaid tulukesi vaadata ja möödakihutavaid "lennukeid" silmitseda. Mulle tundus ,et ma nägin ka päkapikku kuid Alexi arvates oli see pigem sarviline... :D

päike hakkas loojuma

linnud

lõkkemeister lõket nautimas

väike , aga mõnus

Leitud

Suletud teel oli päris tihe liiklus. Aga muidu täitsa mõnus koht, kus olla.

Rentisime jalgrattad ja logisime ära.

 1 

Kiire ja sportliku Vormsi 30 km jalgrattatuuri viimane aare. Otse Hullost siia kohale. Viimati käisin (sõna otseses mõttes) siin sõprade ellujäämismatka "Idioto Topografico" raames 2009. aastal, mil kogunes 73 km jalgsimatka, täisvarustuses. Siis jalutasime poolsaare tippu, tegime sooja lõuna ja astusime edasi-tagasi. Oli samuti kuum aeg.

Aga siis oli vähemalt aega laialt käes, täna seda nappis, sest viimne praam pidi lahkuma mõnekümne minuti pärast. Kalkuleerisin pisut ja otsustasin siiski lõpuni minna. Punaselt puhisevat ja mu püksivärvlist kinnihoidvat moori järel vedades. Sõitsime nulli välja. Ilmselt oli pingutus ratta peal otsimismeelt häirinud, sest leiuks kulus ikka oma kümmekond minutit. Iga minut hakkas arvel olema.. Juba startisime tagasi, mina vedurina ees. Iga järgmise kilomeetriga sai selgeks, kas jõuame viimasele praamile või ei. Jõudsime, 1-2 minutit enne selle väljumist ;-) Vahel peab ikka vedama ka.

Aitäh sportliku rattaspurdi ja nauditava koha eest, mida korra varem jalgsi külastanud olen. Oleks nüüdki ainult rohkem aega olnud-võtnud. Alles hiljem selgus, et peitja annab põhjuse taas naasta... Aare korras, EVEJ.

 4 

Olen seal Matkaraja alguses aastaid tagasi telkinud, kuid tookord poolsaare tippu jalutamiseks aega ei jagunud. Seekord peatasin auto kaitseala piiril. Võtsin pagažnikust jalgratta välja ja väntama. Vastu tuli mitu seltskonda jalgratastel ja mopeedigi kasutati seal liiklemiseks. Päike küpsetas ja maasikad olid teeperves ka olemas. Sõites peab olema tähelepanelik, et mitte sisse sõita risti üle tee minevasse elektrikarjusesse. Selle saab ilusasti avada. Merest vaatasid vastu Vormsi vesiveised. Poolel teel avastasin, et jätsin gepsu autosse. Õnneks oli kaart kaasas ja selle abil aarde otsimine oli muidugi raskem. Avastasin, et sel poolsaarel on lugemata hulk erinevaid torkivate okastega floora esindajaid. Lõpuks logisin vesiveiste uuriva pilgu all. Tänud peitjale aarde eest. Nüüd oli stiimul poolsaare lõppu minna.

Vormsi vesiveised

Teel aarde pole

Suvitajad

Ei midagi erilist - auto keelumärgi juurde parklasse ja edasi jalgsi - ainult kolm kilomeetrit astuda, see pole ju midagi. Poolele teel selgus, et pole see nii lihtne midagi - päike kruvis kuumust juurde nii, et jõudis 28 kraadini, lisaks oli keegi istutanud tee äärde maasikaid (metsmaasikaid muide) ja kõige ilusamad neist muidugi kadakapõõsaste vahele või alla. Nii läkski aardeni jõudmiseks vaja ligi kaks tundi - kükitades või maani kummardades on tempo kohe hoopis aeglasem. Lõpus läks kiirelt ja tagasitee samuti - enamus maasikaid oli ju sinna minnes ära söödud. EV, J: nööbid + 2 pastakat.

Leitud!

 2 

Meie ``Ratastega Vormsil´´ tuuri neljas aare. Väga lahe koht. Selle aardega lõpetasime ka oma esimese päeva ja sõitsime telkimisplatsile. Päeva lõpuks kogunes 64 km rattasõitu. Järgnes korralik grill ja hiline ärkamine kella 12 ajal. Teisel päeval käisime Liisu ja Maksimiga meil juba leitud *.mod aaret otsimas ja õhtuks oli 42 km sõidetud. Aitäh saarele kutsumast!

 2 

FTF kell 18:20. Ilm ikka ilus, kuigi pilved varjutasid korraks taevast. Siin olin käinud ka jalgrattaga aastal 2002, siis tundus tee Rumpo otsa millegipärast palju pikem. Nüüd tundus nii mõnus jalgrattaga sõita ja poolsaare tippu jõudsin täitsa märkamatult kiiresti! Aarde asukoha leidmisel sai ikka natuke ringiratast käidud. Lõpuks sain siiski silmside karbiga. Kirja läks siingi esimene logi, nagu ka kahes eelmises aardes. Tänud peitjale agaruse eest Vormsi saare rikastamisel geopeituse aaretega!

Tee Rumpo nina otsa