Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Läänemaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Rälby küla asub Vormsi saare põhjaosas, Idaringtee ääres, millest veidi üle kilomeetri on Rälby laheni. Rälby on üks neljateistkümnest saare säilinud külast. Rälbyt peeti kunagi Vormsi üheks uhkemaks külaks. Jõukuse tõid siia kalandus ja laevandus. Seltskondlik elu oli koondunud palvemaja ümber, tegutses laulu- ja keelpilliansambel.
Küla servas asusid tuulikud. Külas olid nii suurtalud kui ka väiksemad majapidamised. Talu juurde kuulus viljapuude-, marja- ja karjaaed. Elumajad olid ehitatud kõrvalmajadest lahus, värvitud sageli kollaseks või punaseks. Saare külad olid hooldatud ja nägusad.
Suurima muutuse saare ajaloos tõi kaasa II Maailamasõda, Rälby 25 perekonna ja 152 elaniku hulgast põgenes aastatel 1943- 44 Rootsi 143 elanikku. Kõik nad lootsid peatselt naasta tagasi oma kodudesse, kuid tegelik elu kujunes teisiti. Neile, kes veel elus olid, avanes võimalus tulla oma sünnimaale 1990-ndate aastate alguses.
Täna tegutseb külas MTÜ Rälby Külaselts, Seltsil on üle 20 liikme. Külast pääseb kaunisse randa. Juulikuu lõpus toimub ajalooline ringkäik külas, kus vaadatakse ja räägitakse, kuidas seal on enne olnud ja milline näeb küla välja täna. Ühiselt on külas taastatud küla kell, millega anti teada nii heast kui halvast (õnnetus merel, tulekahju jm). Üheskoos püütakse parandada kogu küla heakorda. Kõigile taludele on ühiselt muretsetud talusildid.
1999.aastal sai küla omale uue tuuleveski. Tuulik on suviti avatud kõigile, seal saab osta käsitööd ja vaadata näitust “Rälby eile ja täna”. Võimalik on tutvuda ka tuuliku hingeeluga.
Just selle tuuliku küljest leiategi lõppaarde koordinaadi. Suvisel ajal võib numbrite leidmine olla raskem kui muidu :)
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC559D5
Logiteadete statistika: 51 (96,2%) 2 3 1 0 1 0 Kokku: 58
Saime oma nimed viimasena kirja ja nüüd läheb vist aare "puhkusele". Tänud peitjale.
Ennem kui peitja suure kurbusega enda aarde kokku korjas, said osad meist kritseldada logiraamatusse oma nimed
Vormsi puhtaks 19/26 jube pime on õhtu kell 9 otsida :) aeg puhkama minna,homme ka päev :)
Veski asukoht oli juba kodutööna kindlaks määratud ja kohapeal läks väga kiirelt, kui juba olidki lõpu koordinaadid gepsu sisestatud. Ja ega lõpuski käis asi kähku, ilmselt hakkas aastatepikkune geokogemus taas tagumistest ajusoppidest tasapisi välja imbuma.
Aardega aga on natuke pahasti: karp tundub vaid ühte pidi vett pidavat ja see on see vale pidi. Logiraamat oli päris märg ja kippus servast ka rõõmsalt hallitama. Kui keegi veel enne talve läheb, võiks parema ja kindlama umbes liitrise karbi sinna kaasa võtta. me küll natuke tuulutasime seal, aga ilmselgelt mitte piisavalt.
Aarde alguspunkt oli suurepärane ja kaunis kohas. Ootasime lõppunktist ka kaunist kohta, aga see oli täiesti arusaamatus kohas. No vähemalt saime lambasõnniku haisust kopsurohu kätte ja nägime mõningaid isendeid ka ringi jooksmas.
Eelmisel päeval tulid õiged koordinaadid küll kiirelt kätte, aare ise aga mitte. Läks juba pimedaks ka, niisiis sumpasime läbi pika rohuga niiske ala tagasi ööbimiskoha poole. Õnneks oli külalistemaja aardele hästi lähedal ja sain hommikul teise katse ette võtta. Seekord ka eduka. Konteiner oli tõepoolest niiske, koht ise see-eest aga ilus. Aitäh!
Leitud. Karbi sisu oli natuke niiskeks saanud.
Veski leidsime, kuid ajanappuse tõttu pidime kahjuks loobuma otsimisest. Jääb ootama teist korda.(Siis on juba lihtsam)
Õhtu hakkas tulema, praam ka, mõtlesime, et lähme vaatame, kas turist on piirivalvetorni juurest kadunud. Veskist möödudes selgus ootamatult, et kogu trall ja tagaajamine, mis siin päeval käis, on ära lõppenud. Sihukest võimalust ei saanud kasutamata jätta - pidur, kükktants, minek. Lõpp oli natsa üllatavas kohas, aga tore oli seal sellegipoolest. Minu mäletamist mööda oli just see see koht, kus logiraamat oli niiske karbi genereeritavast kondensaadist. Tänud, polegi nii hull, kui õigesti ajastada.
Veski ümber käis tõsine möll. Suveniirilaud oli väljas, publikut saalis siia ja sinna, meidki taheti seda või teist tegema panna. Kõndisime tiiru ümber veski, aga kükitama ei hakanudki.
Päike lõõskas ja vesi oli otsas. See andis jalgrattasadulas ka kohe tunda - mootor lihtsalt kuumenes üle, sest jahutusvedeliku paagis valitses tühjus. Kalkuleerisin välja, et kiiruspiirajat väheke allapoole tuues peaks poeni välja vedama. Peaasi, et mitte mingil juhul kohalikelt elanikelt vett küsida :P Teel Hulloni jäi muidu teha vaid üks tavaline, üks multi ja üks multimõistatus. Mõistatuse osa sellest viimasest sai just parasjagu lahenduse - sealt leitud numbrid juhatasid puutetundliku ja lauri mäluaugu juurde :o) Sinna oli timix ettenägelikult karbi märkmikuga viinud, et kõik külastajad saaksid nime kirja panna, sest hljem jääbki eredamalt meelde ainult Rälby aarde algus.
Kuna tuulik oli kinni siis oli hea tegutseda. Tänud peitjale ilusat kohta tutvustamast.
Õnneks oli tuulik kinni ja seetõttu oli mugude vaba hetk. Koordinaadid käes ja siis suundusime lõppu. Aitäh peitjale :)
Konteiner märg ja teip on hävimas. Leitud aga vajab hoolitsust.
Kuna meeletu vihm rikkus plaanid ja muutis paljud teed meie jaoks nähtavasti läbimatuks siis käisime Krogis söömas ja aega parajaks tegemas ja siis otsustasime enne praami tulekut proovida aardeid teha mida saab enamvähem autoaknast logida ja Rälby tundus olevat üks sellistest. Kõik sujus väga hästi ja saime veskit vaadelda ja kaunis kohas õrnas vihmasajus ka ära logitud. Tänud peitjale.
Tuuliku leidsime, kuid nähes seda rahva hulka tuuliku juures oleval platsil, mõtlesime, kuidas küll koordinaate kätte saada. Tuuliku seintel oli kaunis käsitöökaup üles pandud. Lisaks Olavipäeva laadale toimus Rälby tuuliku juures ka Ohutuspäev, kus kasulikke näpunäiteid jagasid Maanteeamet, Päästeamet, Politsei. Võib siis öelda, et koordinaatide kättesaamine toimus politsei ja päästeameti valvsa pilgu all :D Plaan A siin ei toiminud, et minna ja võtta lihtsalt koordinaadid. Tuli koostada plaan B ja see toimis hästi. Valvas pilk meid ei tabanudki. Lõpp-punkt teada, kulges aardeleid ilma eriliste viperusteta. Aitähh peitjale ilusaid kohti tutvustamast! :)
Tuulikusse jäime me ka veidi hiljaks ja seega näitust ei näinud. Küll aga nägime seda, mida vaja. Oli mõnus jalutamine ja pilvekraanide tihend hakkas ka lõpuks tööle. Isegi päike tuli välja ja kena oli. Aardekarbiga nii kenad lood ei olnud: vesi oli konteineris ja logiraamat (mis oli minigripist väljas) seetõttu niiskunud. Kallasime vee välja ja olin sunnitud seetõttu logiraamatu ruumiga veidi ülbama (kirjutasin kõrvalolevale kuivemale leheküljele mitte järjest), sest muidu oleks mu nimi ilmselt laiali läinud. Aitäh ;)
Tänu vihmasele ilmale ei olnud mingeid segavaid faktoreid.
Vormsi roheliseks 8/22. Ilus veski paistis juba eemalt ja kohe kui peatusime, tuli kõrvalhoonest meie juurde proua, kes meile selle ajaloost ja tegelikult kogu küla kohta põhjaliku kokkuvõtte tegi. Mina siis kuulasin hoolega ja üritasin silmadega samal ajal ringi piiluda, Laur ka kuulas, aga oskas koordinaadid samuti selle kõige kõrvale üles leida. Edasi polnud enam pooltki nii raske… Vist. Sest selle aarde lõpp on kuidagi täiesti meelest läinud. Vot see on, kui ahnitseda endile kokku otsida hunnik karpe ja pärast juba enam isegi ei mäleta, mis oli ja kus oli…:D. Segajaid igatahes ei olnud, see oleks meeles. Ja leidmata ta ka ei jäänud :).
See oli esimene aare kus tekkis korraks kahtlus kas üldse õnnestub leida. Tuuliku avastasime kiirelt, kuid sama kiirelt tuli tore proua kõrvalmajast välja ja kukkus meile küla ja tuuliku ajaloost rääkima. Kõik on ju väga tänuväärne aga kohutavalt segab aarde otsingut :D Vahepeal õnnestus ikka kuidagi teha selline turistiring ümber tuuliku ja tuvastada ka edasine juhend. Nurk oli küll natuke vale ja päris kõike ei näinud. Õnneks peatus tuuliku lähedal uus auto ja proua sai nende kallale asuda. Seejärel saime juba numbrid kiirelt kirja.
Tee lõpu poole läks kiirelt ja ka leid tuli vist ruttu...kuidagi mäluauk on selle edasisega :) Aga ju see üks kaunis koht saarel taas oli, nagu kõik muud :)
Tuulik kargas meile lihtsalt teekonnal äkki ette! :) Selle lähistel mitte ühtegi hingelist. Nii see punkt ja aare leitud said. Aitäh toreda aarde eest! EVEJ
Vormsil on kõik kuidagi kena ja hoolitsetud, nii ka siin. Veski ümber sumises bussitäis saarlasi, mönusalt saarekeelselt suveniire uudistades. Uurisime kõike, mida pakuti, nii veski sees kui väljas. Saime ka kõik, mida otsima tulime ja hulga pilte tõesti kenast külast.
Ööbimiskohale lähim aare, millest õnnestus korduvalt mööda sõita enne kui aarde kirjeldus meenus. Aitäh! EVEJ
See sai võetud hommikul esimeseks otsitavaks. Kuna hommikul oli ilm ilus, siis väga hommikusöögi tegemisega ei kiirustanud, ka koer nautis ilma täiel rinnal. Kohapeal jäi kõik vajalik kiiresti silma ning ka aardekarp oli seal kus olema pidi. Tänud!
Lõpp sai juba eelmisel korral välja arvutatud. Kuna planeeritud marsuut läks aga hoopis teises suunas, siis haake tegema ei hakanud. Sel korral leid kiire, sest aare vist ei ole päris kirjelduses märgitud kõrgusel. Tegime väikese teibi tuuningu ja jätsime samale levelile kõikuma. Vajaks omanikupoolset järelevalvet, et saaks jälle tagasi oma tasemele.
Tuulik kodutöö tulemusena tuvastatud. Kuna ka siin valitses vaikus ja näha polnud hingelistki, siis saime segamatult tegutseda. Leitud, logitud, tänud!
Selliseid mõnusalt lihtsaid mõistatusaardeid on ju lausa lust ja lillepidu leida. Aitäh!
Teine päev Vormsil. Teise päeva rattamatka alustasime Hullost ja alles pärastlõunal. Mõnus sile asfalt,väga vähe automobiile, soe päikesepaiste ja ilusad Vormsi väikekülad. Kõigepealt Rälby. Tore aare, täname!
Juba Reeda peal nägime tuuleveskiga kuulutust, mis selle aarde otsimise jaoks head ei tähendanud: laupäevane laat külaplatsil koos teatrietendusega oli välja kuulutatud. Vaatasime siis veidi ringi ja ostsime herilaste rõõmuks kahed meega topeltpannkoogid, mis sobisid vihjepunkti otsimise jaoks suurepäraselt - ma ei jõudnud ampsugi võtta, kui Hannol leidmise nägu peas oli. Vaatasin ka ajaloonäituse üle, kuidagi sünged tundusid need ühesugustesse mundritesse riietatud vormisrootslased oma palvemajas vanadel aegadel, justkui ette oleks muretsenud, et kohe aetaksegi saarelt minema... Lõpus oli hoopis vaiksem, aare korras, kuigi üks kandev element on jalga lasknud. Tänud peitjale!
Vormsi rüüsteretk ratastel, esimene päev, õhtuks oli juba 2/3 saarest puhas. :P Tops istus ilusti maas, kus ta tõenäoliselt poleks pidanud olema, sellisel kujul see kinnitus ikka ei pea, hiljem nägime selliseid veel, kahjuks polnud parandamiseks midagi käepärast, jäi meist samamoodi sinna edasi. Täname!
Vormsivallutus kohalikel rendiratastel. Minu oma meenutas küll pigem vokki aga 90km saareavastust pidas vastu ;)
Tänud, tore päev oli!
Polnud päris kindel kas koordinaadid õigesti viivad ja käisime ka kahes rannas, väidetavas nullis olime kahtlevad aga siis ikka sukeldusime ja voila.
Rälby küla oli taaskord oma ilus ja võlus meeldiv külastada. Kahjuks oli tuulikümbrus saarele saabumise vabadusjoovastuses külastajaid täis. Ega nad meie otsinguid ei seganud aga loll kõvahäälne jutt oli samatüütu nagu maasvedelev prügi, tegelikult veel hullem - prügi saad ju kukkukorjata, mürareostusest aga pääsu pole. Kuna Rälby pakkus aga ilu enam siis saime sellest ruttu üle. Lõppaarde kinnitusmehhanism oli purunenud ja osa kadunud. Tuli aare jätta siis olukorda kus gravitatsioonijõud enam aarde liikumist ei mõjuta. Kauneid kohti nägime tänu aardele, tänud!
Veski juures tekkis natuke koordinaatide võtmisega, liig palju rahvast, aga muidu läks kõik libedalt. Ei olnudki kunagi seal käinud. Aitäh peitjale!
Panime Sviby telkimisalas oma elamise püsti ja kuna veel oli natuke eluvaimu sees, otsustasime, et teeme Vormsi ikka ühe päevaga roheliseks. (Siia lisainfoks, et siis oli Vormsil veel kuus aaret. Vähem kui kahe nädalaga pärast meie külaskäiku see arv mitmekordistus...)
Lähenesime mööda suurt Vormsi idaringteed, mis on reaalselt veel kitsam, kui läänepoolne ring. Ei kujuta eriti ette, kuidas talvel siin mõnes kohas kaks autot kõrvuti mahtuma peaks. Äkki see on statistiliselt lihtsalt nii ebatõenäoline, et seda ei juhtu...
Appi mulle meeldivad siinsed kohanimed, täpsemalt siis neid naljaka aktsendiga oma peas välja hääldada. Tuuliku leidmine polnud just raske, kahjuks oli ta aga juba sellisel kellaajal kinni. Saime sealt ka vajalikud koordinaadid, sõitsime lõppu ja sissetallatud rajad ei jätnud eriti ruumi tõlgendusele, kus see aare ennast peidab.
Aitäh!
Läänemaa-Vormsi-Hiiumaa tsikliretk, teine päev: Noarootsi-Vormsi.
Kui olime Svibysse telgi püsti pannud ja suurema kola maha visanud, oli loojanguni veel paar-kolm tundi aega ja meil ühtlasi kaks aaret võtmata. Kuigi reisiväsimus hakkas peale tulema ja riided olid paduvihmast veel läbimärjad, otsustasime need siiski üles otsida.
Õnneks on Vormsi rahulik kena kohake ja sellisel õhtutunnil polnud mugude pärast vaja enam karta. Veski ja ümbritsev külake olid hästi mõnusad ja koordinaadidki õnnestus peagi kätte saada. Edasi väike sõit lõppu. Seal oli küll väike intsident, kui poole paakide tühjendamise pealt üks jalgrattur otse selja taha hiilis, aga eks me ole kõik inimesed :)
Aarde endaga oli ka üks hetk, et "siia näitabki või?", aga siis jäi karp silma ja näppu. Igati mõnus aare, aitäh!
Veski juures kell 10 õhtul võis päris ülbelt toimetada, seega polnud vajalike numbrite leidmisega probleemi. Aare ise leitud taskulambi valgel, ikka nii et nooremad järgi ja ise pliiatsit kulutama:)
Tnx peitjale!
Skooritud ja taas jätkub veendumus, et keegi geopeituritest tähistab oma leide, väljutades häda nr2 aarde vahetusse lähedusse(kuidagi väga tihedaks on läinud viimasel aastal sellised "kingitused". Tänud aarde eest.
Pooles päevas saabus teadmine ,et seiklus võib alata :D. Kiired liigutused kottide pakkimisel ja jäi vaid oodata kuni rattamees helistab, et mu ratas on samuti seiklusteks valmis. Lõpuks kostis päästev helin, mu ratas oli läbinud tehnilise kontrolli ( vajalikud jupid olid asendatud) ja nii me siis startisime- punane Kirsike vedamas kahte ratast ja muud tavaari, et alustada saarte tuuri.
Esimeseks saareks valisime Vormsi, kuhu saabusime õhtuse praamiga, et siia ööbima jääda. No ei leidnud mandrilt sobivat telkimiskohta ;). Panime sadama lähedal asuvale telkimisplatsile oma elamise püsti ja suundusime jalgratastel saart avastama. Esimeseks valisime siis selle aarde.
Praamiga sõites oli meie kuulmist häirinud üks hääletämber, tuuliku juurde jõudes aga pidime kummuli kukkuma kui see hääl jälle seal platsis oli :P. No mis siis ikka, löntsisime tuuliku juurde ja mina kukkusin pildistama ja Alex numbreid otsima. Ise mõtlesime, et saaks rutem minema ( no mõni hääl on lihtsalt selline kriipi oma kõlalt). Õnneks mugud meist suuremat välja ei teinud ja nii saime numbrid edasiseks suht kiirelt leitud. Sõitsime siis nende numbrite poolt näidatud suunas ja muudkui teretasime ( kohalikud jm tegelased nimelt väga viisakad siin ). Ettevaatlikult tuli ka aardele läheneda, sest kurvis oli keegi "miini" maha poetanud ja siis sain ikka tükk aega kadakaokastega võidelda ;). Tänud, siiakanti polnud sellel saarel olles kahel eelmisel korral veel sattunud!
Leidsime lõpp-punkti koordinaadid raskustega, sest läheduses oli veel neli inimest ja ei tahtnud väga kahtlaselt välja paista. Läbi õnne saime koordinaadid ja logimisega lõpus enam probleeme polnud.
Kui Medi häirenuputeenuse töö Haapsalus tehtud, võtsime ette meretee Vormsile. Siin tegime aastal 2009 ellujäämismatka "Idioto Topografico" raames kolme päevaga jalgsi 73 km tiiru ümber saare. Praamil saime täna kohaliku prouaga jutule, kaasaegset infot Vormsist. Täna olime ratastel kolme aaret taga ajamas. Aega nappis pisut, sest ööbima ei plaaninud jääda.
Vurasime eelnevalt välja otsitud nulli, leidsime kohe koordinaadid ja juba saimegi lõppu sõita. Seal läks pisut aega, kui kergest võssist läbi murdsime, aga juba terendaski aardeleid me ees. Tagasi tulime sama teed ja edasi Hullosse.
Aitäh põhjuse eest üle viie aasta Vormsile naaseda! Aare korras, EVEJ.
Tuuliku juurde jõudsime nii varakult, et kedagi polnud liikumas. Edasi läks pisut keerulisemaks, st mina sain küll aarde kätte, aga tagasipanekuks oli vaja oluliselt väiksemate mõõtmetega isikut. Saime hakkama!
Meie ``Ratastega Vormsil´´ tuuri kolmas aare. Hea lihtne. Ilma aardeta ei oleks sellest teeotsakesest muidu sisse sõitnud. Aitäh peitjale!
FTF kell 16:40. Ilm oli superilus suvine ja päikesepaiseline. Lausa lust sõita Vormsi saarel jalgrattaga. Pärast viimatist külaskäiku 2002. aastal oli vahepeal kruusateedest saanud asfaltteed. Veski oli ikka sama koha peal ning koordinaadid leidsin kergelt. Aarde leidmisega läks ikka veidi rohkem aega, kuna GPS jooksutas. Lõpuks taipasin vaadata aarde infost maastiku raskusastet ja see viis kohe sihile! Pliiatsi lisamise jätsin järgmistele külastajatele. Peitjale tänud Vormsi saare külastamiseks põhjuse andmise eest aarde(aarete) näol!