Kinnisvaraarendus tikub peale sinna, nii et head teed sel aardel minna.

GC lehelt tuli info, et maja on lammutatud. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Leidsin

Leitud. Kartsin hullemat. Oli täitsa huvitav.

 3 

Metsaalune oli nii paksult sääski ja muid sitikaid täis, et rattaga sõites oli selline tunne, nagu osaleks Fear Factor'is. Ilma päikeseprillide ja torusallita oleks ma ilmselt oma elu sinna metsa jätnud. Või siis vähemalt kõhu proteiini täis saanud.

Vihje mingit ruumi eksimiseks ei jätnud ja aare sai päris kiiresti logitud. Hirmufaktorist ära minnes hakkas mind keset seda metsa ka mingi hulkuv koer taga ajama ja sain südame löögisageduse maksimume ja rattaga 0-100 kiiruserekordeid purustada.

Aitäh!

Käisin täna ehk neli aastat pärast peitmist aaret kontrollimas. Alo oli nii hästi hooldanud seda, et logimise ruumi jätkub aastateks. Rattaga oli seal piirkonnas üpris mugav vurada. Häid leide!

 1 

Plaanisin kll Astangu soojemat aega ootama j2tta aga eelnev logi harvesteridest ja seente moodi kerkivatest ehitistest muutis murelikuks. Nii et otsustasin selle t2na p2evakavva v6tta. Omast arust s6itsin autoga nii l2hedale kui v6imalik ja sumpasin sealt edasi l2bi lumise v6sa ja metsa. Nullile l2hemale j6udes olid jalad juba vale jalan6u valiku t6ttu ebameeldivalt m2rjaks muutunud. ja muidugi avastasin siis sealt v2rsked auto j2ljed mis p2ris nulli juurest m66da s6itsid. Vot siis sulle eelt88d, oleks saanud ka kergema jalavaeva ja kuivade jalgadega. Ehitisse sisenedes j2rgnesin seal m66da v2rskeid j2lgi mis kll l6pus h2mamiseks nac valedes kohtades ka ringitasid. 3.5 maastik raskusi ei valmistanud ja v2rskesse logiraamatusse oli ka m6nus logi kirjutada. Kremlini purgist v2lja ja tagasi saamine tahtis pisut n2ppudeosavust, kuid muidu vigur super konditsioonis. 6nnex sellega vast l2heb veel nac aega kuni arendus siiani j6uab, nii et aardega peaks m6nda aega kindlasti rahu olema. T2nud Peitjale ;)

Suur aitäh Alole aaret hooldamast!

 2 

Minigripp lisatud. Logi vahetatud. Niisiis nagu võib aru saada aare ka leitud ja logitud. Haldjad surevad....sellest on kahju. Varsti saabub nagunii arendus ja ehitus, harvesterid juba töötavad. Ja majake on ka ühe otsaseina "longu lasknud" justkui aimaks oma saatust. Aitähh.

 1 

211

Külmunud muda praksus jalge all. Nii oli päris tore jalutada ja lõpuks sai tehtud terve ring. Abivahend oli hea kaasa võetud ja leid tuli kiirelt. Aitäh!

Panen endale märke üles, et logiraamat hakkab täis saama ja minigrip on katki. Aitäh Mariannile teatamast!

:)

 1 

Huvitav koht. Polnudki siia varem sattunud. Enne sai aarde asukoht tuvastatud ja alles seejärel selle juurde mindud. Meeldis. Aitäh!

Rattaga kohale, väike pätt ja leitud. Aitäh peitjale :)

Leitud.

 1 

Olin kiirvisiidil astangu nurgatagustega tutvumas. kahju et kiire oli, nii palju jäi nägemata tuleb kindlasti tagasi tulla. Kui poleks vihjet olnud oleks vist sinna jäänudki. Vihjega jällegist aga asi liiga lihtsaks tehtud, otsimisrõõm jäi ära. käed jalad jäid terveks, ju siis olin edukas. Logiraamatuga jõudsin täpselt poole peale, järgmine saab lehekülge keerata. Aare draakoni valvsa pilgu all ilusti kuiv ja korras. Tänud siia juhatamast.

 1 

Natuke sai turnitud ja logi sai kirja. Tänud peitjale.

 1 

Sääski oli jube palju, aga aarde leidsime. Tänud! :)

Leitud. Aitäh! :)

 1 

Rasmus sai jälle ronida ja kõigil tuju hea. Aitäh aarde eest! :)

 1 

Kolm noort vene kutti olid ikka täiega huvitatud, mida üks naine metsas teeb üksinda :) Chattisin siis telefonis tsirka pool tundi sõbraga ning tegin talle fotojäädvustuse igaksjuhuks kui ma peaksin kaduma minema :) Leid tuli ruttu. Üles oli ikka palju kergem saada kui alla :) Tänud peitjale!

 1 

Martti ronis, mina logisin. TIIMI töö :) TFTC!

 1 

Leidsime koha kiirelt. Logisime, peitsime tagasi ja seadsime sammud edasi. Aitäh!

 1 

Mõnus matk läbi metsa. Lisasin topsi ka pliiatsi. Tahtsin vot. Tänud juhatamast sellisesse kohta.

 10 

olen selle aarde profiili aeg-ajalt piilumas käinud juba sellest ajast kui geopeitust mängima hakkasin (suvel saab kolm aastat). ilmselt on siin veel eriti lahe rohelisel ajal, eks paari kuu pärast peab uuesti tulema. ega sellest aardest midagi vähemat ei oodanudki, tegemist on tõelise maiuspalaga, suur-suur aitäh! :)

suursugune!

welcome to my humble abode

:)

tore võpsik

üks teine mets ühes teises majas

 1 

Puud olid sinna nagu istutatud - nii ilusad sirged rivid! Aarde peidukat märkasin eemalt. Tuli välja mõelda plaan, kuidas aardeni jõuda. Tiimitöö mõte tundus sobivat. Herki tekitas oma põlvest mulle esimese astme ja õlast teise astme ja nii ma üles saingi. Topsi võtsin näppu ja andsin Herkile logimiseks. Ise kõigutasin seal niisama jalgu kuni Herki logis. Allatulek läks lihtsamini - piirdusin ainult ühe astmega. Tänud! Mulle sellised kohad meeldivad. Kahju ainult, et kasutult seisavad.

 1 

Mets oli tõesti majas nagu lubatud ja tõesti päris huvitav ja üllatav piirkond. Meil Romekiga oli täitsa lõbus ja huvitav. Hea, et maa enamvähem külmunud oli muidu oleksime tõsiselt mudaseks saanud. Nagu ikka minnes valisime mudasema ja keerulisema tee ja tagasitulles oli juba jalutus pargis. Tänud peitjale huvitava koha näitamise eest.

 1 

Kohale jõudes jalutas üks mugupere teeks nimetatavas mülkas oma taksikoera. Ootasin veidi, kuniks nad eemaldusid, otsisin loodusest sobiva abivahendi ja upitasin ennast aardeni. Konteineri peidukast kättesaamine osutus aga keerulisemaks ülesandeks, aega võttis, aga lõpuks sain ta ikka kätte. Tänud peitjale, põnev koht.

01162

 1 

Maja metsas ja mets majas. Aarde kättesaamine oli parajalt keeruline. Tänud!

Leitud, tänud

 1 

Sellega läks üsna kiirelt ja kergelt, sest vihje oli asjalik. Aitäh!

 1 

Jummala sürr koht ju! Polnud aimugi, et seal sellised asjad on. OK, peal 5 minutit läks eufooria üle. Logisime ära ning põgenesime sääskede eest, kes ähvardasid viimasegi verepiisa ära juua. Aitäh!

 1 

See logi läheb mu aprillikuu seeriasse "a cache per day keeps a doctor away." Tükk aega mõtlesin, kas tahan ronimisaaret või mitte. Logisid lugedes sain julgust, et üksi katsetama minna. Nullis soojendusdress maha, pastakas juuksekrunni ja ülesse. Müüri peal kasutasin natuke vängemaid sõnu, sest pidin ju alla ka kuidagi saama. Imekombel osutus alla tulemine oodatust kergemaks. Tänan.

 1 

Selle aarde poole jalutades olid kahtlused suured. Tegelikult polnudki hullu senimaani kuni topsik oli tagasi pandud. Jäljed viisid kohale, abivahend ootas, siis aga kükitasin keskel ja mõtlesin, et kas sinna jääda või midagi siiski ette võtta, ega muud üle jäänud, kui tagurpidi sama teed tagasi. Õnneks olid sobilikud georiided seljas ja koostöös objekti "kallistamisega" asi õnnestus. Selles linnas on ikka palju omapäraseid kohti kuhu pole sattunud, tänud juhatamast.

 1 

Väga põnev piirkond, alumisel tasandil ei olnud varem käinud. Ka sõidutee on seal praegu kevadiselt "chill". Tänud peitjale mõnusa lühikese matka eest.

 1 

Mööda lumevaipa me maja juurde jõudsime. Aknast paistis kevadine päike ja soojendas selga. Tänud peitjale.

 1 

Päikesepaistelisel laupäeval ei tundunudki Astangu mets väga hullu jalutuspaigana, kuigi see va prügi, oh jeerum küll. Ei saanud ära ka korjata, sest prügi koosneb sealkandis ikka rehvidest, tugitoolidest ja külmkappidest, mitte üksikust kommipaberist või pudelist. Aga metsastunud majade kivimüürid on kohati nii ilusti säilinud, et tekitasid mõtteid eriti edeva uuselamurajooni rajamisest. Aitäh peitjale!

 1 

Tänase geopäeva esimene leid.Polnudki siin varem ringi kooserdanud. Kohapeal väike võimlemisharjutus ja oligi nimi kirja saadud. Ümbrus polegi nii hull ,kui algul arvasin.Päris palju kohtasin koertega jalutajaid.Tänud tutvustamast!

 2 

Juba teine Madise "Minu maja" aare. :D Alguses tundus kahtlane, et ma selle täitsa ise kätte saan, kuid natuke ringinuuskimist ja oligi lahendus olemas. :) Leitud, logitud. Tänud peitjale! :)

 1 

Lahe kant, millest ei teadnudki enne midagi. Õige maja juurde jõudes õnnestus peagi silmata ka aaret. Sander arvas, et minu kord on ronida. No egas siis midagi. Üles saada polnudki keeruline, abivahend oli ootamas. Alla saamine oli aga juba teine lugu, aga õnneks Sandri abiga ka see õnnestus. Täname!

 2 

Huvitav kant kodust mitte väga kaugel, kus ma polnud varem käinud. Ja vaene mees pidi jälle kuskile imelikku kohta ronima, et naine rahul oleks ja logi kirja saaks :)

 1 

Natukene kahtlases kandis jalutamist, väike sirutus latvade poole ja logitud ta saigi. Aardega kõik korras.

 2 

Kui olime astangust alla suusatanud, suundusime metsa. Marssisme seni läbi metsa, kuni jõudsime esimese majani. Tundus nagu oleks õige maja. Ainuke mis ei klappinud oli telefonis olev punkt, mis asus nõelast veel pärist kaugel. Vaidlesime natuke Netiga ja jätkasime teekonda. Küll oli metsa ikka palju mägesid, aru ei saanud milleks. Lõpuks jõudsime õige majani ja akendeni. Vaatsime aknaid ja ei või olla kes selle sealt küll kätte saab. Enne kui otsustasime lahkuda, otsustasin proovida ja proovimine oli asja väärt. Tunnen ennast nagu tõeline orav. Tagasi auto poole jalutades läksid iga järgmise maja juures silmad aina suurekaks. Neid on siin nagu seeni metsas. Hiljem autos teksti lugedes jõudis ka asi kohale, miks neid maju siin nii palju on. Suured tänud sellisesse kanti juhatamast. Väga õpetlik jalutuskäik.

 1 

Mõnusa jalutuskäigu tulemusena sai aare endale uue logirulli.

 1 

Olen seda aaret luuramas käinud paaril korral,kuid eks ma natuke kartsin ka üksi turnida, seekord sai ta alla tõmmatud Priidu valve all ja logi kirja pandud,põlvitades pühal paekivi ornamendil.Ühest kodulähedasest luupainajaardest sain jälle vabaks.

Panen endale teate üles,et aare vajab varsti uut logirulli.

 1 

Üsna creepy ümbrus. Õudusfilmi materjal on täiesti olemas. Mõtle Hitchcocki kriipivad viiulid juurde ning ongi süvahavva valmis. Aarde leidmisega läks sedasi, et keegi hea inime oli varustuse juba valmis pannud. Seega üles-alla suunas liikumine ei valmistanud eriti raskusi. Keerulisem oli oma pisikeste töntside näppudega seda va totsikut oma peidupaigast vabastada, aga lõpuks õnnestus seegi. Aare korras, logiraamatus on veel natuke ruumi.

 1 

Ma ei saanud veel hoogugi sisse võetud, kui Karlel juba aare näpus oli. Aitäh peitjale :)

 1 

Oleme ka hullemat teed mööda sõitnud. Aitäh.

 1 

vinnasin oma 120 kilo mikroni. polnd seal kedagi abiks. tore metsatukk majas! tänud!

 1 

Lõpuks on ka see kodulähedane täpp roheline.

Tänud!

GP 1535 / GC 1780

 3 

Mõtlesime Timixi oma kehasid pikendavaks elundiks ja upitasime ta üles. Alla sai ta iseseisvalt. Ei ole veel geopeituri luukeret puu otsas näinud.

 1 

Olin küll korra siin enne käinud matkamas, kuid mitte aaret ostimas. Aarde kirjeldus andis hea pildi asukoha minevikust.Aarde enda sain pisikese turnimise järel edukalt kätte. Aitäh peitjale.

 1 

Päris huvitav koht, pole enne sellisesse kanti sattunud. Arvan, et kui aaret poleks seal olnud, siis väga sinna läinud ka poleks :) Sellised aardeotsingud on ikka põnevad küll, kui see viib sind kuskile tundmatusse kohta. Aitäh peitjale :)

 1 

Leidsime aarde peale jalutuskäiku kiiresti.

Tänud peitjale :)

 1 

Kael väsis vaprate ronijate vaatamisest ära ja mõtlesin, et nopin vahepeal läheduses oleva leidmata aarde. Kohale pidin ikka minema õige geopeituri kombel, otse kõige sirgemat teed, üle suurte vallide, läbi mudaste kraavide ja teiste metsa majade. Kuidagi moodi jõudsin ikka lõpuks ka õige majani. Nina kaarti ja tuvastasin oletatava ronimiskohal. Tegin siis endal elu raskeks ja ronisin vale akna peale. Õnneks tulid eemalt hääled ja kohale jõudis Märt perega. Mõne hetkega tuvastas jäljekütt õige akna ja ilma pingutuseta oligi Märt poisiga seal üleval. Natukese aja pärast oli ka aare käes. Üksi oleks vist kõik valed ja veel valemad kohad üle vaadanud :) Õnneks pääsesin kergelt ja ei pidanud väga kaua sääski toitma. Tagasiteeks valisin ikka korralikuma raja ja hoolimata suurest ringist, jõudsin tunduvalt kiiremini tagasi sündmuspaigale. Tänud peitjale! Huvitav koht :) Neid maju on seal võsas ikka päris palju kohe.

Trepp metsas

 1 

Forest inside a building / Mets majas Visit Log Ronisin esimesel 5/5 sündmusel ja siis jalutasime veel siia kah, et jalavärinad ära kaotada. Sääski oli aga õnneks mitte tapvas koguses. Aare oli aga õnneks mitte nii kõrgel kui me arvasime ja mitte nii suur kui me lootsime. Mikro metsas .... Oli korras küll. Tänan, sürr ümbruskond

elanikud

 1 

Selles majas oli tõesti mets, lahe. Sooritasin kiiresti ronimisliigutuse ja no koba peale sain katsudes pihta, tänan!

 3 

Tõstsin kommentaariumi foorumisse, kus tema koht on.

Justkui leidsin. Aga reeglite järgi ei leidnud. Sest endiselt mu jalgratta standardvarustuses puudub pliiats. Olin jälle omateada trenni tulnud tegema aga kuna olime koos Sepi ja Ges'iga siis aare lihtsalt jäi ette... Tundub et teatud aaretesse pole ka kombeks pliiatseid panna - kuigi ruumi oleks. Või võtab keegi neid sealt massiliselt kaasa? Pagan teab. Meil Saaremaal seni pole pliiatsid veel aaretest ära jalutanud. Tegelikult meil on neid oma aarete tegemise käigus niipalju varutud et võib teistelegi jagada - kui keegi tõesti ei jaksa omale osta aga tahab aaret teha, siis andke teada, ma annan. Siia tulen teinekord siis ehk tagasi kui sääsed surnud on, praegu oli neid minu jaoks ikka liiga paksult.

Pliiats puudub. Teritajast rääkimata. Muidu kõik ok.Lahedad ehitised. Tänud. Kuna mul oma pliiatsit polnud siis on nii, et aaret ei leidnud. Tagelikulr sinna mahuks mitu pliiatsit sisse. :)

 1 

Kuidagi kiiresti sain ronimisega hakkama. Tundub, et puudel turnimine lapsepõlves oli ikka kasulik :-)
Sellise koha tutvustamise eest suured tänud! Enda arust tean oma linna vägagi hästi, aga ei - ikka leidub täiesti avastamata paiku.

 1 

No võib arvata, kes jõu ja ilunumbrid ära tegi. Mina kirjutasin logi ja söötsin sääski. Autoga oleks lausa kõrvale saanud, kui tuulepoisid poleks teele puid langetanud. Majas olev allee on hästi kaitstud, puhugu siis tuul kust suunast tahes. Tänud

 1 

Võttis aega aga asja sai :)

 1 

Kardsime hullemat, polnudki nii raske

 3 

Päevaplaan, väike rattatiir Harku metsas, oli tegelikult juba täidetud. Aga liig kutsuvalt lähedal oli veel paar täpikest ning päike säras alles kenasti keset taevast. Oi kui mõnus oli rattaga mööda kergliiklusteed Hiiult siia poole vuhiseda. Proovige, uskumatult mõnus. Ja siis jõudsime Astangu alusesse võssa. Saime ikka päris palju enne metsa vahel tiirutada, kui õige majani jõudsime. Siin sai ka selgeks, et meie kunagine plaan, teha väike sissepõige selle aardeni pärast tööd, oleks olnud väga vale valik. Ei siin, nagu ka naaberaarde Astangu laskemoonaladude, juures pole klantskingaga midagi teha. Mulle meeldis selle aarde nimi, nii täppi pandud :) Said sooritatud ka aarde leidmiseks vajalikud jõu ja ilunumbrid. Täname!

 1 

Aarde nägin juba kaugelt ära ja sai veidi turnida ka. Tänud!

 1 

Pressisime keskmisest kõrgema põhjaga sõidukiga võimalikult lähedale sest igaks juhuks vedeles selles ka vajaminev abivahend. Vihje juhatas täpselt kohani kus seda kasutada ja ka logida.

 2 

See oli teine aare millega mind juba kuid on ähvardatud. Kui siia juba tuldud sai siis ei tulnud kõne allagi mitte üritada topsi kätte saada. Inga kommentaarile lisaks vaid seda, et mulle tagasi visati see tops sellise hooga, et oleks mu näo põrkest vabalt teisele poole müüri võinud kukkuda. Õnneks sain lenduri enne kätte kui see mind tabas. Aga kõik muu on nii nagu Inga kirjeldas. Koht on ka lahe. :)

 6 

Tükk aega olen plaaninud kohaleminekut, aga maastiku raskusaste hoidis tagasi. Seekord koos Veikoga võtsime tee ette ja imelikul kombel saime autoga pea 400 m kaugusele. Täitsa legaalne tee ilma igasuguste piiranguteta. Oleks nulligi saanud, aga Veikost hakkas kahju, kes oma auto pärast muretses. 400 m siiski kõndisime ning imetlesime varemeid. Nullis kadus Veiko kuhugi ära ja hetk hiljem nägin teda juba ronimas. Valele aknalauale. Siis käis kolin ja varsti ilmus ta pea nähtavale ka õiges augus. Üsna kohe, kui oli end kuidagi vinti keeranud, oli ka topsik käes. Pärast logimist suutis Veiko endale hunniku kive näkku pudistada ja nägin teda tolmupilve välja puhumas nagu draakon, kes tuld ei oska veel sülitada. Allatulek käis lihtsalt, aga ma olin ka juba poolel teel varemetest väljas. Tänud näitamast, põnev koht ja vähemalt sai midagi pildistada.

 1 

Hommikul oli vaja veidi aega parajaks teha ja nii me selle aarde juurde läksime. Kunagi varem olin sea üritanud, aga teeolude tõttu loobunud. Täna teeolud küll palju paremad polnud, aga sellegipoolest õnnestus üsna lähedale saada, vaid tagasitulles käis korra kergelt põhi vastu maad, aga ei midagi hullu. Koht oli lahe, läks ilusti aarde nimega kokku. Aitäh peitjale huvitavasse kohta juhatamast.

 2 

Tegime väikse jalutuskäigu aardeni. Praegu on metsarajad ikka väga jäised. Päris huvitav koht, imestasin, miks mets on majja istutatud või kuidas nad nii sirges reas seal kasvavad. Aitäh!

 1 

Veidike akrobaatikat ja käes ta oligi. Vinge piirkond, millest enne polnud teadlik. Panin tähele, et majas on toataimed üle väetatud, need ju lausa vohavad :) Aare heas seisus.

Tänan aarde eest.

 7 

Ma polnud tegelikult väga optimistlik selle aarde kättesaamise osas, aga juba siin olles otsustasin maja üle vaadata ning väike lootus siiski jäi, et ehk mul veab :). Alustasin alt vaatamisega peiduka tuvastamist, nii midagi silma ei jäänud. Tegin siis mitu tiiru ühele ja teisele poole seina ning kaalusin, kust oleks kõige parem kõrgemale ronimisega üritama hakata; ainult üks koht seal oligi, kus sileda pinna kõrval seisis peenike lisapide ning sellele jäetud jäljed andsid aimu, et seda on üleminekuks kasutanud ka teised… Tegin siis ka nii nagu teised ja sain vajalikule kõrgusele, aga see lisapide seisis ju õnnetuseks vale augu juures ja minu lootus, et küll ma üleval olles liigun vajaliku kohani kustus kiirelt peale paari proovimiskatset. Kukutasin ennast siis uuesti alla ja hakkasin ringi vaatama, millega ennast õigesse kohta aidata, peagi leidsingi midagi, mis näisid sobivat. 234u jättis? ;) No igal juhul leiud sobisid jah, aga pikkust oli neil minust ju kõvasti rohkem ja nende lohistamise, püstikangutamise ja paikapanemise käigus lendas kuivanud tükke seal igale poole nii, et muidu mahajäetud olemisega nullitagune hakkas pigem meenutama kohta, kus metsa just tehtud…:D. Kuna vale augu juures ronimisest oli nõks juba käes, sain siin üles isegi kergemini, aga väga julge seal olla polnud, saabaste mustrisse jäänud lumi ning külmunud kivipind tegid olemise üsna libedaks. Puhastasin siis pinna nii puhtaks kui sain ja kõõlusin nii palju kui julgesin, alguses samal ajal ka üles vahtides aga peale seda, kui kivide vahel pudedaks muutunud mört hakkas iga katsumise peale silma pudisema, tegutsesin edasi allapoole vahtides ja käsikaudu. Mingi suurema lahtise tüki tõstsin pähesadamise vältimiseks lihtsalt igaks juhuks alla, mine tea …:D. Otsides toimisin enda meelest täiesti süstemaatiliselt, iga leitud õnaruse juures tegin katsumispeatuse ja kogu tegevus sai kindluse mõttes ka teist korda üle korratud, aga aaret ei kuskil. Heitumus tuli peale aga mitteleiuga lahkumise mõte ei tundunud ka üldse ahvatlev – kuidas siis nii, et üles sain peale kogu seda punnimist, aga asi jääb selle taha, et ma karpi ei suuda leida ja seda veel vihjet uskudes suhteliselt väikeselt alalt. Proovisin uuesti katsuda ning samal ajal ka kõõritada ja mina ei tea, geojumalal hakkas must selleks ajaks vist lihtsalt juba hale…seekord täpselt esimesena vaadatud kohas märkasin topsikaant. Kuidas ta enne näpuga katsudes tunda ei olnud, ise ka ei saa aru. Koukisin aarde välja ja logisin, panin tagasi ja suure tüki koristasin ka enda järelt ära…. Ja oi kui mõnus oli pärast kõike seda uuesti kindlale maapinnale kukkuda! Vedisin abivahendid veidi eemale ja koristasin ümbruse nii viisakaks kui sain ning tulin tulema; peitjale aitäh aarde, elamusi pakkunud kahe? tunni ja seni külastamata koha tutvustamise eest, minul oli tore :)

 3 

Kui see hullem võimalik peidukas oleks õige olnud, siis oleks täna küll vahele jätnud. Kivide servad lumised ja näpud Kahe elevandi pärast ikka veel pooleldi tuimad. Aga õnneks raskusaste vastab reaalsele ja isegi hädavajalikud toetuspunktid olid eelmise külastaja poolt kenasti lumest puhtaks pühitud juba. Kõige raskem osa oli topsi välja õngitsemine. Sõrmed ei kuulanud sõna ja tiba liiga jämedad kah. Jõudsin juba soovima hakata, et konteiner oleks plekktops, saanuks vähemalt nahk+metall+külm nakkumismeetodit kasutada :P

Sürrilt lahe maja ja sobivalt temaatiline aardetopsi juurde pääsemisviis ka. Minu lemmik Madise turnimisülesannetest. Kui järele mõelda, siis vist isegi üldse kõigist siiani käidud turnimise aaretest. Ja mitte ainult selle ronimise poole pealt vaid ikka põneva asukoha ja aarde tabavuse pärast. Kena tervik, aitäh!

 1 

Selle ajaga kui me kahe elevandi aaret otsisime, oli päike juba looja läinud ja toimus üsna aktiivne hämardumine. Otsustasime siiski, et nopime ka selle aarde veel ära ja asusime teele.

Vaatamata valguse kiirele kadumisele sai uudishimu võitu ja tuiasime veel mitmes tunnelis ringi, mis tee peale jäid. Leidsime, et see on ju täiesti realiseerimata potentsiaaliga sotsiaalpind.

Kui Tallinna tulevaste sotsiaalmajadega tutvumise lõpetasime, siis murdsime otse üle vallide majani, kus tõepoolest mets sees oli. Koordinaatide väljavõlumine Martini telefonist, mis näitas 1% akut, oli paras adrekalaks, aga kui need mingi ime läbi kätte saime, järgnes kiire gepsukontroll ning...vale maja.

200 meetrit edasi ja tuli teine samasugune. Kuna valgust oli jube napiks jäänud, siis valgustasin oma telefoniga natuke ringi, tegin mõned ronimisliigutused ja õnneks tuli aare üsna inimlikust kohast välja. Mõlemad tuvastasime seal ühe oluliselt õelama koha, kuhu poleks ilma abivahenditeta kuidagi ulatunud.

Logi sai kirja kuidagimoodi poolpimesi, pärast mida kõmpisime tagasi auto juurde, mis oli meeldiva üllatusena ikka veel alles.

Pean tunnistama, mul polnud aimugi, et siin selline territoorium on, nii et oli väga põnev seda uudistada. Aitäh!

 4 

Kui laskemoonalaod ja elevandid külastatud, tahtsime veel metsamajas ära käia. Taevane tuli oli nüüd aga ära kustutatud ja kui telefonist aarde koordinaate vaadata tahtsin, selgus, et on seegi ära kustunud. Ühtlasi täitis see olude sunnil minu jaoks ju ka taskulambi rolli...

Mis nüüd teha? Alla ikka ei anna! Olin enne kaardilt umbkaudse asukoha meelde jätnud, enda asukoht oli ka enam-vähem teada, nii et orienteeruma. Teed mööda poleks ilmselt väga probleemi olnud, aga meie ambitsioonikus ei tunne piire - "põrutame siit otse!"

Nagu kirjelduseski öeldud, rajati hoonete kaitseks viiemeetrised kaitsevallid. Ehk siis libedat nõlva pidi kuhugi üles, teiselt poolt alla, siis läbi võsa ja vedelate kohtade, otse, otse, otse. Kuni olimegi kirjeldusele vastava maja juures. Astusime ukseavast sisse ja veendusime, et siit me kõhutunde järgi küll mikrot üles ei leia. Ajasin telefonile eluvaimu sisse, soojendasin veidi käte vahel ja sain 1% akunäidu juures koordinaadid kätte, mille Rudolfi gepsu ümber trükkisime. Arvutamine ja... 200 meetrit veel, vale maja!

Üks-kaks-kolm ja korrata, uuesti üle vallide ja läbi võsa, kuni olimegi õige maja taga, nullis. Hindasime olukorda siit- ja sealtpoolt ning varsti oligi Rudolf üleval. Õnneks oli aare mõistlikus kohas, üks palju hullem variant oli veel. Logi kuidagi pimedas kirja saadud ja tagasi auto poole orienteeruma. Müstiline kant, aitäh tutvustamast!

 1 

Lugemist: http://tallinncity.postimees.ee/2973233/salaparane-tallinn-sojavaebaas-kumnendal-kilomeetril-ja-uppunud-rong

 1 

Täna, 6+ aastat hiljem, aare veel logimata. Piinlik...

Tänud sellegipoolest õue kutsumast!

 1 

Minu arust on see hetkel oma lahenduses üks ilgemaid piirkondasid Tallinnas, ja samas seda ühes vahvamas kohas. Iga kord kui rattaorienteerumises seda läbida tuleb kipuvad kohe vandesõnad suule. Tulgu või siiagi taas elamukarbid ikkagi on see parem lahendus kui praegu. Isegi inimese kohtamine siin paneb võpatama ja täpsemalt uurima ega mingi monstrumiga tegemist pole. Ma ei pea siinkohal silmas vahvat kaldajärsakut. Vabandan kui kellelgi selle kohaga soojemad tunded on, aga minuomad on sellised. Kahekesi olles saime üksteist abivahendina kasutades logid kirja.

 1 

Kuna ei leidnud õiget teeotsa, sai lähenetud läbi metsa. See ei olnud kerge. Õnneks kohale jõudes ja ratasta abivahendina kasutades läks kiiresti.

 1 

Leitud

 1 

leitud

 1 

Aare leitud ja logitud, põnev koht kui välja arvata, et seal käivad haamritega hullud :S

 1 

Õhtune jalutuskäik. Kohati oli päris dzungli tunne. Aitäh

 1 

Lugedes eelmisest logist, et aarde läheduses on lausa abivahend olemas. Siis oli kindel sisemine käsk sinna minna ja ära proovida see väike katsumus. Uus ehitusbuum on endise sõjaväe territooriumile jõudmas. Kanalisatsiooni panek oli täies hoos. Tee aardeni oli päris mudane. Nii, et ratas kaalus kindlasti mitu kilo rohkem.

Nulli poole lähenesin suure hurraaga. Kohale jõudes vaatasin nõutult nulli ühelt poolt, siis teiselt poolt. Proovisin ronida aga ei võtnud väga vedu. Ma ei ole samuti suurem asi ämblikmees. Proovisin tuvastada seda müstilist "abivahendit" aga minu silmis ei tundunud miksi piisavalt mõistlik. Seega tuli oma ratas ikka metsasesse majja tassida. Hopsti ja üleval. Lugesin vihjet ja tuli korra hirm peale, et sinna ma ju küll ei ulatu aga siis suutsin silmata õnneks ühte topsikest.

Seejärel tuli oma ratta sadulat ja pulka mudast puhastada. Viisakas oleks olnud ennem tegusid jalanõud mudast puhtaks kloppida. Mõtlemine jäi seekord tahaplaanile. Sellega seoses tuli ka mingi eriline entusiasm minna Astangu laskemoonaladude juurde ka. Võtsin aarde lahti, nägin kui lähedal. Lugesin kirjeldust ja logisid. Enda kurvastuseks kuid õnneks enda tervise nimel pidin laitma selle idee maha. Ilma taskulambita poleks seal vist mittemidagi teha olnud, kui kuhugi otsa koperdada või ära eksida.

Tänud nende majade juurde juhatamast. Huvitav mitu aastat läheb mööda kui ka seal on juba tänapäeval moodsaks saanud 4 korrulisi kortermaju täis.

 4 

Koht ja varemed on ammust ajast teada, kuigi otseselt sinna ninapidi juurde olen varem vist ainult korra sattunud.

Maastiku raskusastet arvestades oleksin pidanud selle aarde kus seda ja teist jätma. Või vähemalt mitte üksi seda üritama minema. Nii mõnegi 2,5 maastiku puhul olen ma alla pidanud vanduma. Aga miski ajas nagu takka ja otsustasin siiski kohapeale asja uurima minna.

Tavaliselt ei kanna ma kunagi geokindaid kaasas. Seekord aga pakkisin need kaasa ja tagantjärgi mõeldes oli see igati õigustatud otsus.

Auto parkisin Kadaka autoturu taha ehitusplatsi serva, kust jäi aardeni pisut üle poole kilomeetri, kuigi pärast vaatasin, et oleks saanud sõita ka 50m kaugusele aardest. Vahetasin tossud saabaste vastu ning hakkasin astuma. Olin vast 50m jalutada saanud, kui mulle lähenes kiivris ja helkurvestis preili, kes tervitas ja küsis kes ma olen. Vastasin, et kes küsib, mingit liiklusmärki ega liikumispiirangut ma eiranud ei ole. Siis uuris ehitustšikk (sellise hüüdnime ma talle pärast mõttes panin), ega ma mõni kontroll ei ole. Sellepeale torgatas mulle korraks üks riukalik mõte pähe, et vastaks talle, et jah, olen Geopeitusest :) Tegelikult rahustasin ta siiski maha ja selgitasin, mis ma seal teen. Tšikk soovis mulle edu ja lahkus.

Aarde juurde jõudes vaatasin nulli siitpoolt ja sealtpoolt, tegin mõned abitud ronimiskatsed, millest peagi loobusin. Kes mind näinud on, ei imesta :P Eriline ämblikmees pole ma kunagi olnud. Sportlikumad ilmselt lihtsalt kõnnivad mööda seda seina üles. [reix] näiteks :P

Seejärel üritasin asjale läheneda kohapealt leitud pika kuivanud toikaga lootes sellega aarde alla surkida aga kuna ei olnud päris täpselt teada, kus aare ennast peidab, siis ei saanud ka sellest asja.

Viimaks proovisin vihaga ja jõuga - nimelt tuli mõte üks betoonpost maast lahti saada ja seinanajale püsti ajada. Posti sain mõnikümmend kraadi kallutatud aga ei midagi enamat.

Lõpuks lõin käega ja tulin tulema. Mõtlesin kunagi koos perega tagasi tulla, üksteise kukil keegi ikka aardeni ulatuks.

Longin siis auto poole tagasi, kõrvad longus ja pilk maas (noh, häbi ka pisut, kui ehitustšikk peaks vastu juhtuma ja küsima, kuidas läks, või nii...) kui üks hetk näen teeservas mahakallatud prahi hulgas midagi, mis paistis nagu abivahend. Nii, olin 200m aardest eemal, kas ma viitsin uuesti tagasi proovima minna? Tühja kah, aega mul on, mõtlesin. Tõstsin abivahendi muu prahi alt välja ja tirisin ta 200m aardeni kaasa.

Asi paistis paljulubav, abivahend töötas nii nagu ma olin lootnud ning suutsingi ennast kogu hiilguses üles venitada. Ja nüüd ütleks selle logi lühivariandi "Leitud esimesest kohast kuhu vaatasin". Mitte ei saa aru, kuidas samas kohas seistes aare nägemata jääb. Ilmselt eksiti aadressiga.

Allasaamine oli mitte kergem, ütleks isegi et raskem kui ülessaamine aga hakkama sain. Kade poiss ma ei ole, abivahendi - kui kellelgi veel seda vaja võiks minna - jätsin 10m raadiusse aardest. Alguses mõtlesin küll, et lohistaks ta tagasi sinna kust võtsin nagu korralik inime :P Ehk et oleks õel. Aga ei, laiskus sai võitu.

Võidukalt tagasi auto juurde kõndides otsisin rahakoti vahelt välja seal umbes 5 aastat minuga kaasa reisinud geopeitus.ee kleepsud, et annaks ühe ehitustšikile, kui juhtub ette sattuma. Ei sattunud. Kahju. Kleepsud on edasi rahakoti vahel.

Ahjah - märkasin seal varemete vahel vähemalt ühes kohas naela vanadest allavarisenud laekonstruktsioonidest välja turritamas. Ärge neid jalga astuge. Minul vedas.

Millaski juulis sai kah siin asju näpitud. Tol korral olin lapsega, kes kõige kriitilisemal hetkel teatas, et nüüd on pissihäda. Sinna ta siis jäi. Sel korral oli põhjus ilmselt kuskil mujal aga leidmata ta jäi. Enda arvates tuhnisime küll õigetes aukudes kuid vastu haigutas suur tühjus.

 1 

Peale ühte astangu tunneli uurimist tulime siia. Sääsed sõid korralikult täpselt nagu eelmine kord. Kuna Mikk tuli otse töölt, siis ronimine jäi minu ülesandeks, niikuinii olin juba tahmaseks end teinud astangus. Aitäh!

 1 

Lähenemisteekond aardeni oli parajalt porine, lisaks toimusid piirkonnas usinalt uue kinnisvarapiirkonna ehitustööd. Aarde kättesaamine oli lihtne, kasutades karbi kättesaamiseks abivahendina jalgratas oli maastiku raskusaste minu jaoks tegelikuts väiksem. Ebameeldiv oli aga piirkonda valvavate sääskede armee ja otsustavas lahingus nendega saavutaisd nad ülekaaluka võidu kui lõpuks olin sunnitud kiirelt taganema.

 1 

Leitud :)

 1 

Tore kohakene :P

 1 

Õnneks oli vihje ja sai kohe õigesse kohta vaadatud.
Tänan aarde eest!

 4 

Polegi enne lähima, siiani avamata Konsumi parklas käinud-sõitnud-parkinud. Panin auto sinna ära, väike ümberriietumine ja aarde poole teele. Jalutades 700 meetrit kohtasime veel mitmeid sõitvaid autosid, järelikult saab ka autoga ligi. 200m kaugusel demonteeris musta mersuga meistrimees õhinaga vana telerit. Mida iganes ta sealt seest kätte lootis saada. Kogu see kant oli omamoodi veider ja kahtlane.

Aarde juures hakkasin vaatama üles saamiseks kohti. Kole ilusa aarde juures tuttav tunne tuli peale. Otsisin puud-seina-mida iganes, kust katuseservale pääseda. Seejärel tutvusin aarde kirjelduses maastiku raskuse ja aarde suurusega. Ja siis jätsin otsingud katki. Võtsin aarde välja ning tõdesin, et pliiatsit pole! Nagu aardekirjelduseski rasvaselt kirjas on. Enne olime just rääkinud, et pastakas jäi teise riidevarju taskusse. Istusin aardega koos maha ja palusin omale kirjapulk või mõni samaväärne analoog tuua, ilma ma ei lahku. Ei läinudki kaua, kui ma söega nimed logiraamatusse kirjutasin ;-) Täitsa viisakalt ja viksilt, nagu harilikuga. Järgmistele ennenägematutele ja mitteproffidele geopeitujatele - sest nendel on ju mitu kirjutusvahendit alati kaasas - jätsin terava söekillu aarde lähedusse. Madis võib käia vaatamas, mitu seda kasutanud on :-)

Aare korras (v.a. kirjutusvahendi puudumine), kant ja koht väga huvitav, polnud iial siin käinud ega rattaga sõitnud. Aitäh Madisele kohta ja ajalugu tutvustamast! EVEJ. Keegi võiks filmitopsi pliiatsijupi jätta, mahub ju küll.

Improviseeritud kirjapulgad

 1 

Mina arvasin nii, Alyona arvas naa, võtsin naa.

 1 

Lugesin logisid ja pakkisin seljakoti vastavalt sellele. Koht oli selge. Nüüd on vaja vaid sinna ligi saada. Oh üllatst esimese katsega oligi aare käes. .... Ja nüüd väike õpetus geootsijatele. KUI HAKKAD AARDE POOLE RONIMA SIIS HOIA KIRJUTUSVAHEND LIGI. Mina sain seekord kaks korda ronida. PS! Seljakotist ega tema sisust polnud aarde kätte saamiseks mingit kasu. Toores jõud toimib.

 1 

Oi raske oli see, mäletan veel hästi neid häid aegu, kui mu vastav abivahend oli pidevalt autos olemas. Nüüd aga lagunes see ära ja otsin endale uut head võimalikult väikeseks kokku-käivat abivahendit. Seekord siis üritasin ilma hakkama saada. Lõpuks sain kah, tänud! Kõik aarded pole ikka kohmakatele tüüpidele mõeldud. Tänud!

 1 

Leitud.

 1 

Nüüd siis see leidmine ka ametlik ja nime kirjas. Tänud veelkord.

 1 

Maja oli suur :) koht väga lahe. Aare leitud, natukene pidi nuputama.

 2 

Koht varasemast tuttav ja vaadata on seal palju. Kuigi jääb mulle mõistmatuks, milleks mikro metsa. Enda fantaasia leidis nii mõnegi huvitava koha kuhu saaks suurema konteineri paigutada, aga see selleks. Tänud, siiski taas kord väärt kohta kutsumast.

 3 

... ja aaretest mööda tuhisemise päev jätkus. Maikuu kuumus oli tee tahedamaks muutnud, kuid endiselt piisavalt libe, et enne ei saanud pidama, kui kindel maa rataste all. Mõne sammud vantsimist tegigi asja põnevamaks. Vähemalt oli mahti vaadata, kus need raudtee jäänused on. Peidukas paistis juba maja ukselt, kuid ilma spets abivahendita alistuda ei tahtnud. Alex küll üritas kohalikku abivahendit rakendada, kuid oravast oli seekord rohkem abi. Kokkuvõtteks: käidud-nähtud-tehtud.

 2 

Õige maja, õige akna leidmine ei olnud teab-mis-ületamatu-ülesanne. Ka õige topsi sai Karol kiirelt kätte, kuigi oli juba üsna hämar. Häbiväärsel kombel aga ei saa leidu registreerida, nimelt geopeiturile lubamatult ei olnud meil selles autos ühtegi kirjutusvahendit kaasas :) Aga vabanduseks võib öelda, et plaan siit need mõned aarde üles otsida tekkis ka spontaanselt. Egas midagi, mõni teine päev tagasi logima.

Tänud!

 4 

Tähtis on leida metsast õige toigas, või siis õige maja. Tee oli keegi siin na auklikuks ja libedaks ka veel sõitnud. No maja me leidsime, Alex leidis ka toika ,mida siis mitmeotstarbeliselt kasutas :D. Mina sain pastaka ulatada ja Bruno sai ravimudaga ( või siis ravisaviga :P ) kokku määritud. Ja Kaja, tema oli lihtsalt õigel ajal õiges kohas :D. Tänud taaskord siia kutsumast, vahva oli. Ainus asi, mis väga vahva polnud, oli see parv, mis peale Alexi hullamist difusiiliga minu poole sööstis :P. Õnneks said emased sääsed peagi aru, et mõned kohad on jäänud kaitseta ja siis oli autosse punumine kindel :D.

 4 

Oh, hoopis toredam koht: muda, võsa, sääsed...nii sarnanes geopeitusega, et vägisi kiskus näo naerule kui difusiili pilve uppusin. Geotõld sai oma uusi põhjakaitsmeid testida, mina togisin aaret ja siis togisin pika hargiga ka logijat. Vot sellised asjad ja peidukad mulle meeldivad, peaaegu nagu päris:)Peale logimist muljetasime veel jupp aega, kuna minu ülakeha oli keemiaga kaitstud ja teistel oli nobedate käte voor, aga kui juhiti tähelepanu, et püksid mul suveparfüümiga niisutamata ja seal ronis musttuhat emast sääske ringi, kindla plaaniga mulle püksi pääseda...oli jutul kiire lõpp tulemas. Leppisime kokku kohtumise kuuse all ja lidusime laiali. Aitäh peitjale aarde eest!

 1 

Matemaatika eksam oli selja taga ning oli tahtmine seda kanti tulla avastama. Hoolimata sellest tapvast palavusest. Aga eks 33 kraadi ongi selline maikuu keskmine. Koordinaatidele jõudes ajasin Liisi objektile ja siis vaatasin vihjet ning selgus, et ajasin ta valele objektile. Õnneks sai ta siiski eeskujuliku juhendamise saatel topsi näppude vahele ning logi sai kirja pandud. Sääsed juba võimutsevad. Aitäh!

 2 

Et koolinädala lõpus sai endale enne nädalavahetust õpikuvaba õhtu lubada, saigi siiakanti tuldud. Jube tappev palavus... Koht ise oli küll tore ja see logimise osa jäi taaskord minule. Suure palavusega oleks küll parema meelega pigem kusagil põõsa all pikutanud selliste ekstreemsuste asemel, aga kokkuvõtteks täitsa tore asi. Aitäh!

Postimees

 1 

Saime ka järgmise võetud aarde ning Kaarel taaskord oli meie abivahend selleks. Kiire leid. Välja sõites võtsime peale ka noore neiu kes oli umbes 14-16a. kes oli kuidagi veidike kahtlane minu jaoks. Loodan et temaga ei ole midagi hullu juhtunud, aga mind pani mõtlema kui nägin tal käe peal olevaid arme lõikamisest

 1 

Laskemoonaladu külastatud, tuli ju ikka edasi rühkida. Minu pisike must auto tahtis küll mutta kinni jääda, kuid surus visalt läbi muda mööda metsa edasi ja tõime ka SELLE aarde ära. Leid oli kiire, Kaarel ronis.

Välja sõidul metsast võtsime ei-tea-kust välja ilmunud 14-16aastase noore neiu peale, kelle ühel käel märkas üks meist kuivanud arme... Tõime ta metsast välja, linna. Kuigi ta ei teadnud täpselt, kus ta oli, teadis ta, kuhu vaja minna...

 2 

Auto jäi kaugustesse ning tegin korraliku jalutuskäigu vanade majade keskel. Juba sel hetkel teadsin, et vahet pole, kas aare saab leitud või mitte, siia on vaja veel teistega tagasi tulla. Õige majani jõudes tabasid mind sääskede hordid. Miks keegi mulle ei olnud öelnud, et need tõprad on oma londid juba suureks kasvatanud? :( Majasse sisenedes nägin, et eemal pargib auto, ilmselgelt geopeiturid?!? Peale nulli külastamist mõtlesin, et vaataks, kes seal ikkagist on. Aga siis tekkis mõte, et järsku polegi. Jälle ma olin kuskil kahtlases kohas ja isegi logiraamatusse ei olnud minust jälgegi maha jäänud. Pöörasin ringi, vaatasin veel natukene nulli ja ümbrust, jalanõud ei soosinud edasisi tegevusi ning jalutasin tagasi. Naasen OFFiga!

 1 

Leitud.

 1 

STF! Hommikuselt aardetuurilt tulles jõime Leeloga parasjagu kohvi ja Markus sõi oma lõunasööki kui avastasime uue aarde. Mõtlemiseks enam aega ei jäänud, istusime autosse ja sõitsime kohale. Sealsed teed on autoorienteerumisest tuttavad ja parkisime auto maja ette. Kuna vihjest ei teadnud me midagi siis läks meil ikka väheke aega. Vahva aare, aitäh!

 4 

Esimese katse tegin päeval juba aga kuna tuli veel tööpostile naasta ning vihma kallas jäi asi katki. Peale tööpäeva ikka kriipis kuidagi hinge. Töö juurest näitas geps 3 km kaugust. Kuigi jah riietus ei olnud vastav ei ilmale ammugi siis tegevusele. Mõtlesin, et mis siis nii väga hullu juhtuda võib. Olles mudasel rajal hakkas loomulikult sadama, ning siis ei olnud tennistega just kõige mugavam aga palju hullem oleks loomulikult kontsadega seda teha. Igaljuhul logisin rahulikult kui kuulsin autot. Tundus et peatus aga kedagi kohe välja ei jooksnud panin aarde ilusti kiiresti ära ning vaatasin kuidas kõrgustest alla saada. Ja siis tulidki Hanno ja Triin. Oli küll edasine plaan koju jalutada, kuid nad pakkusid välja minna Harkujärve aaret võtma. Hetk mõtlemist ja suund sinna.

Tänud peitmast :D

 1 

Äge koht, uurisime just, et kuhu nüüd ronima peaks, kui nägin silmanurgast, et keegi kuskilt alla potsatas :P. Nagu Triin juba mainis, oli see Viktoria, kes kusagilt ülalt meie hulka tekkis :)). Oli tore tutvuda! Käisin siis ise ka ja logisin ära, natuke kõrgema maastikuga peidukas oli tegelikult isegi ahvatlevam :). Aitähh!

 5 

Üks neid aardeotsinguid, mil lähed õhtul korraks poodi, ja no miks siis mitte ka paari aarde juurest läbi põigata. Isegi kella poole kümne ajal õhtul käis võsakogujate töö veel täie hooga. Lipsasime läbi ja parkisime maja juurde, esimene üllatus oli ka kohe kohal: sääsed on valmis! Jah, nagu Titanicu filmi vaadates loodad iga kord, et ehk seekord läheb siiski õnneks... aga ei midagi. Kevad lõpeb jälle, nagu ikka, kuumuse ja vereimejatega. Seekord sadas vähemalt vihma ja seda üllatavam oli järgmisena avanenud vaatepilt: aarde juurest taevast laskus üks olend, valgetes pükstes ja tennistes. Väitis veel, et on Viktoria. Kui Hanno mulle logiraamatu ulatas, selgus, et olime lootusetult hiljaks jäänud, terve rida eelmisi leidjaid oli end kirja pannud juba eile. Ka Viktoria... oot, aga miks ta siis ikka veel siin on? Müsteerium lahenes sellega, et ka tema sai 20. kuupäeva kutsutud ja väikese veenmise peale oli ta nõus isegi selle mudaraja vahele jätma ning meie auto peale tulema. Mis viis muidugi järgmisse mutta :D

 3 

DCCCLI. Täiesti juhuslikult sattus mulle täna istumise alla sõiduk, millega maja ette parkida oli käkitegu. Sopateel lasin vastu tulnud eelmised logijad, veidi vähem asisema masinaga, ilusasti läbi. Kohapeal tegin hops ja... pime, tegelikult küll pimestas mind hoopis üks lahedam peidukas vihjele vastavas kohas ja kuna peitja oli kellegi soovitusel ka raskusastet tõstnud, oligi mul vaja kohe akrobaatikat tegema minna. :) Loomulikult ei leidnud sealt essugi aga vähemalt oli põnev. Seejärel kiskusin topsi ikka lihtsamast kohast välja. Tänan, polnud ammu siin võsas käinud!

 3 

Vääna-Postilt tulles oli algseks sihtmärgiks hoopis Harkujärve, aga tee peal varustust inventeerides selgus, et kõik autos pesitsenud kummikud on aiatöödele šeflust tegema saadetud. Mis teha? Õnneks peletas telefonikõne pilditibil magusa une silmist ja ta oli hoobilt valmis, kummikud näpus, projektiga liituma, seda enam, et lubasime koos ka selle aarde ära võtta - üksi pidi kõhe olema. Siiski juhtus nii, et alustasime hoopis siit. Plats oli rahvast täis - kes tootis võsast saepuru, kes jalutas tont teab mitmendat ringi oma naist ja lapsepabulaid. Kohapeal paistis asi esmapilgul päris nukker, õnneks on raskusaste see, mis kõik paika paneb. Ja nagu ikka saadeti lahingusse kõige noorem. Kusjuures ta sai ülesandega vägagi kiirelt hakkama. Kolmandad olime alles. Tehtud - tänud! Tagasiteel hakkas vihm - hea oli, et enne jõudsime ...

 1 

No selles metsa täis majade kandis polnudki varem käinud. Aarde leidmine aga läheb kindlasti kiiremini, kui enne otsimist vihjet ka lugeda - seda saime seekord tõdeda... Aitäh aarde eest.

Esmaleidja soovitusel maastiku raskusaste poole palli võrra kõrgemaks tõstetud.