Mitu inimest mitteleidis, ju siis läks kaotsi. Pole ise Hiiumaale sattunud kontrollima.

Auto jätsime enne eramaa silti eemale ja jalutasime tublisti üle kilomeetri aarde suunas - sääsed, parmud ja kärbsed meid rõõmsalt saatmas. Tee oli käidav, aga kohale jõudes tundus küll üsna lootusetu siit kõrge heinaga võsast midagi leida. Üritasime siiski - neljakesi kammisime seda ala pea pool tundi, aga ei midagi, mis meenutaks aaret või annaks vihjeid selle kunagise olemasolu kohta. Ainult üks väike sipelgapesa tekitas korra mõtte, et äkki on need väiksed kavalpead aarde peale hakanud pesa ehitama, aga no seda me nüüd küll ei puutu...Kuna aeg oli hiline ja putukad halastamatud, siis meil ei tulnud enam mõttessegi, et vaataks selle nina ka üle - äkki on ilus koht, vähemalt võrreldes seni nähtuga siin piirkonnas. Kuna me seda ei teinud, siis ainuke positiivne asi olid metsmaasikad.

Otsisime neljakesi päris tükk aega. Leidsime kadakate vahelt ainult väikese nööri ja traadijupi, kuid aaret ei kuskil.

Koolivaheaja suursaarte tuur. Esimene ametlik mitteleid vaatamata varem leidnuate ja peitja juhatusele. Didn't find it: 25.Apr.2022 14:30 Haldreka nina Hea, et meil Rattad kaasas olid. Saime eramaa kiiremini läbitud. Prügi. Ei teagi kes ja kuidas sinna sodi veab. Igavesti pärapõrgu seal :)

 1 

Õiget teeotsa me minnes ei märganud ja lähenesime järgmist teed mööda. Sõitsime kuni tee ristini kust oleks pidanud paremale pöörama, aga see enam küll sõidetav ei olnud, täitsa võssa kasvanud. Võtsime siis jalutuskäigu ette, uudistasime kadakate vahel ringi ja panime logi ka kirja. Tänan.

Leitud, logitud, tänan!

 1 

Tegime toreda tiiru Hiiumaa kallast mööda. Haldi nina ei lootnudki saada, seal vaatasime niisama ringi. Siin jätsime auto eemale ja jalutasime päevamärgini. Aardekarbil kaks kõrvakest murdunud, aga muidu heas korras ja kuiv. Aitäh!

 1 

Olime terve ilusa päikselise päeva Kõpu poolsaarel aega veetnud ja nüüd tagasiteel Sõru sadama poole. Praami väljumiseni oli aega natuke vähem kui 1,5 tundi ja tundus, et see aare võiks veel meie plaanidesse mahtuda. Auto jätsime 1,3 km kaugusele, sest polnud isu mingite eramaa siltide ja läbimatute mülgastega tegemist teha. Asusime kiirkõnnil aarde poole ja kuigi olime oma arust valinud just selle parempoolse tee, siis varsti kohtusime siiski eramaa sildiga. Muid keelavaid teateid polnud, seega kõndisime edasi. Samal ajal ikka heitsime aeg-ajalt pilgu kellale, kas püsime ajagraafikus. Nulli jõudes piilusime ühele ja teisele poole põõsastesse. Esimese hooga kiirustades ei leidnud, kuid teise ringiga oli karp leitud. Loomulikult polnud me aarde poole kiirustades märganud hooldusvajaduse teadet ja ega poleks autos enam vajalikku karpi olnudki. Nii jäi see puuduvate kõrvadega karbike meist sinna, panime ühe kilekoti talle ümber aga tundub, et märjemal aastaajal koguneb sinna ikkagi vesi. Kui nimed logiraamatus kirjas, siis liikusime kiirsammul autosse tagasi ja tõdesime, et 2,6 km läbimiseks ning aarde otsimiseks oli kulunud umbes 50 minutit. Sadamasse jõudmiseks oli veel ilusti aega. Selle aardega saigi meie ilus Hiiumaa retk läbi ja kõik aarded, mida otsida plaanisime said ka leitud. Aitäh!

Leitud, tänan

Leitud tänan

On ikka tee. Logitud. Tänud ????????

 1 

Ma olen selle aarde juures end seitse aastat tagasi äpuks nimetanud. Hea teada, et see etapp on nüüd läbitud :D Mis selle maastikuraskusastmega siin vahepeal juhtus polegi vist oluline. Aga parmud siin olid ja puugi sai kah keegi endalt taas eemaldatud. Neid ikka jagus. Puuke siis. Aitäh aarde eest!

 1 

Et maasturiga saab lähemale ka? Hah, läksime suure hurraaga oma A6-ga muudkui edasi ja naersime, et meil on vist maastur-sedaan, mis kõigest läbi ja üle saab. Ühes kohas magasime pöörde maha ja jõudsime eramaa sildini, kuid kuna ümber pöörata ei saanud, hiilisime vaikselt sealt läbi. Tagasi otsustasime tulla eramaa sildita rada mööda. Noh, lühidalt öeldes poleks pidanud :D Kinni ei jäänud, aga tore ka ei olnud. Pisikese oksasaega tegime vahepeal rada natuke laiemaks, et saaks suurematest mülgastest paremini üle, kuna vastasel juhul oleksime põhjaga kinni jäänud. Lõpuks jõudsime tagasi asustusse ja olime rõõmsad, aga väike õppetund endale - kui ühtpidi tuleb hea rada, siis mine tagasi sama rada mööda.

Aarde leidsime ilusti, aitäh!

Leidsime :)

Sõber kutsus kaasa kiirele saare-tripile, tänan!

Karp katki!

Leidsime!

Leitud

 1 

siia ei suutnud google maps ühtegi head lähenemisteed genereerida ja ometi tuli aardeni välja täiesti korralik rada. Meie jätsime auto eramaa sildi äärde ning jalutasime kohale :) nautisime kena vaadet ja tehime ka kiire aardeleiu :)

 1 

Sõitsime suht lähedale ja aare ilmutas end ruttu. Tänud

 1 

Proovisin oma madalakõhulisega ka maasturiteed vallutada, aga täna sadanud vihmaga hakkas see varsti päris halva mõttena paistma. "Kingitus tunkile" vms monument läbikukkumise meenutamiseks oleks ju tore :P, aga tänast järelejäänud paaritunnist päevavalgust pidasin paremaks muuks kasutada kui mudas mulistamiseks. Seega valisin teise teeharu ning jätsin auto mõnisada meetrit külakeskusest edasi, eravalduse sildi ette. Sealt jalgsirännak rannale, vaatama, kuidas meri hülgehall. Ja aare samuti. Aitäh.

 1 

Selle aarde juurde tegime peaaegu drive-ini, nagu geopeiturile kohane. Kuulsin, et kunagi olla aare natuke kõrgemal ja teise objekti küljes asetsenud. Kahju, et tal seal ei lubatud olla. Aarde leidsin ilma igasuguse maskeeringuta ja maapinnalt. Ei tea, kas pidigi nii olema. Jätsime igatahes sama moodi. Otsimise vahepeal jalutasin ka puude vahel välja vee äärde, kus oli saarteõhtutele omaselt tuuline, kuid päikesepaisteline. Aitäh siia ilusasse kohta toomast!

Leitud.

 1 

Leitud kiirelt ja korralikult, ainsaks takistuseks on parmud kes näksivad logimise ajal.

 1 

Panime oma geomobiili proovile ning drivesime kohale. Aare täpselt selline kui eelnevad on kirjeldanud, Logi kirja ja kuna peale torni ei ole miskit huvitavat, liikusime edasi.

 1 

Hiiumaa tripi 22. Leitud peale mõneajast tuhlamist. Panime logiraamatu zip-kotti. Lähedusest leidsime ühe sinise kirjutusvahendi-panime selle aardekarp. Aarde valvurid olid kurjad, hammustasid päris valusasti. Kohale tõi meid geomobiil. Tänud!

 1 

Praegu on aare igati "lumega raskesti leitav". Kükitab otse maapinnal. Paras susserdamine on seda märgata. Tänan geoabi eest.

 1 

Siia sattusin nii, et jäin toppama eramaa sildi taga. Auto jätsin siis sinna ja hakkasin jala tatsama, sest eramaa on kõikjal ja igameheõigus kehtiv. Saaks muidu drive in'i teha küll, kuid jalutada on ju super. Ajus on praegu mingi meeletuma lühis, kuid minu meelest on siinne karp kehv. Ja mul ei olnud uut kohe kaasas, jäi autosse. Aga karbi kaane kõrvadest paar murdunud ja vesi sisse saand. Logiraamat ise oli ära kuivanud, kuid lehed kokku kleepunud ja osa teksti kadunud. Seega tahaks nagu uut karpi, või vähemalt minigripi saada. Aga nagu ikka, siis elu õpetab ja järgmise aarde juurde minnes pakkisin juba lisakarbi kaasa. Peab ka minigrippe hankima, et saaks aardeid hooldada. Sest eks ta olegi kõigi ühine panus, et mäng oleks korras, mitte vaid peitja kohustus. Tänud igastahes, edasi palju rängemat nina vallutama :)

Arvasin, et selle aarde puhul on kõige keerulisem osa kohale jõudmine. Peale seda kui õiget kaarti vaatasime tuli aga auto paari kriimuga siiski peaaegu nulli välja. Nautisime rannas olevat nädala suurimat kahlajahunnikut ning mõtlesin, et vormistan leiu enne ninalt lahkumist. AGA ei saagi aru, mis ja miks, kuid aaret ei leidnudki. Päeva üllataja mitmes mõttes. Eks siis kunagi tagasi.

 1 

Lapsepõlves sai selle torni juures palju käidud, nüüd polnud u 10a sinna sattunud. Aitäh meenutuste eest. Lisaks oli au sattuda jahimeeste kütiliini, kuna meil sarvi polnud, siis lubati edasi minna. Aitäh peitjale!

 1 

Sedakorda polnud meil sõitmiseks head geoautot. Küll oli üks raske ja suur (ja kardab oksi), teine aga väike ja madal (ja kardab samamoodi oksi). Seega autod auväärsesse kaugusesse, lapsed youtube ja ise kolmekesi aarde juurde jalutama. Aitäh puhta jalutuskäigu ja aare eest. Võrreldes kõrvaloleva aardega - jalutuskäik promenaadil :)

 1 

Sõitsime kellegi hoovi ja jalutasime sealt aardeni, sest õige teeotsa magasime maha. Omanik tuli nina poolt ja sõitis ATVga vastus, tundus olevat sõbralik. Kohapeal pisut ajasime nulli taga kuni aare silma jäi. Karbil on küll kaks kõrva küljest, aga sisu oli korras.

Leitud, aitäh!

Leitud. Logitud

Leitud ja logitud.

 1 

Vesise ilmaga päris kõrvale ei hakanud sõitma, auto jäi vast paarisaja meetri kaugusele. Aare eriti peidus ei olnudki. Ilus vaade. Tänud!

 1 

Kaubiku omanik sai atraktiivse reklaamfoto kaubikurendi kodulehe jaoks ;)

 1 

Maasturit meil ei olnud, aga kaubik elas ka märgi juurde sõitmise üle. Aarde leidmisega läks kiirelt. Tänud peitjale!

 1 

Verd,higi ja pisaraid :) Niipea kui olin auto peatanud saabus kohale suuremat sorti parmude parv.Kiirelt autost välja ning aarde poole punuma.Aarde eest tänama peab ikka :)

Leitud.

 1 

Meil on jah katse kaks. Tookord kui see torni oli pandud siis üritasime, aga tornilaudade vahelt uluv tuul ja kõikumine tekitasid küll otsuse, et jäägu. Tookord suundusime hoopis ujuma. Seekord saime logida.

 1 

Taas oli poolel kambal siin logi kirjas. Eks me Peetrigagi oleme siin korra käinud aga... Poleks teda pilvepiirilt alla toodud, oleks sinine logi võinudki meist maha jääda.
Täname, nastikut seekord ei kohanud.

 1 

No 4 aastat tagasi ei leidnud me õiget teed ega leidnud ka nüüd... Ikka tuli ette eravalduse silt. Seekord võtsime kätte ja jalutasime...

Leitud

 1 

Auto jäi sallu, sest karjamaa-rada ei tundunud kuigi usaldusväärne. Sääsed olid pisut tagasihoidlikumad, aga aitasid ikkagi liikumistempot hoida. Logisid lugedes oli hea meel, et siia liiga vara ei sattunud, aitäh!

 1 

Selle aarde juurde minek oli kohati läbi võsa ja üle roo, kivide, mätaste. Tagasi juba teist teed, st mööda teed. Aitäh näitamast!

 1 

Ei saanud aru kust valida õiget rada kohale jõudmiseks. Nii me siis läksimegi raskemat teed ja tagasi juba kergemat. Tänud.

 1 

Aega läks aga leitud sai. Tuulises tornis käidud ja vaadet nauditud

 2 

Viimane ronimine päevamärgi otsa. Tõime alla, nagu peitja palus ning peitsime paremini. Nüüd saab Madis ise ka otsida, kui aaret hooldama läheb. :) Karbil oli kaks kõrva puudu.

Vaade Haldi ninalt Haldreka poole

 2 

Suur-suur aitäh Aarele ja Carolinale aarde alla toomise ja uude kohta peitmise eest.
Uued koordinaadid 58 47.374, 22 26.794 Samuti muutusid ka maastiku- ja peidukoha raskusastmed.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

 2 

Palun austage peitja soove, aare on põhjusega ajutiselt kättesaamatu. Kui ronimise soov on väga suur, siis luban seda järgmistel teha tingimusel, et toote ka karbi alla ning peidate lubatud kohta. Veeteede ameti palve oli sellised, nende haldusalas olevates tornides olevad, aarded ümber peita ning mitte käia üleval ronimas. Ühe korra peab keegi seal siiski käima karpi ära toomas. Sellepärast on ka aare ajutiselt kättesaamatu, kuniks ta ümber peidetud ei ole.

Leidu ma mitteleiuks ei palu muuta, aga nagu alustasin juttu - austage peitja soove ja lisaks ka Veeteede ameti seisukohta "Rangelt on keelatud märkidel üles ronimine"

 1 

Nagu näha siis vist viimane leidmine vanast asukohast. :)

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Kui Hiiumaale lähen, siis peidan tõenäoliselt ümber aarde, kui läheduses on sobiv peidukoht. Seniks palun ärge otsige antud aaret.

Veeteede Ameti üldine seisukoht on, et mitte ühelgi märgil üles me ei luba midagi paigaldada. Juhul kui seda on tehtud, siis palume need ära viia. Rangelt on keelatud märkidel üles ronimine, küll aga me ei keela aarde peitmist maapinna lähedale inimese kõrgusele. Palume kindlasti aare paigutada nii, et märk kahjustada ei saaks (kinnitamiseks puurimine vmt).

 1 

Rattaga oli tee huvitav. Vahepeal korjasime maasikaid ja imetlesime teesuluna tehtud ülisuurt ämblikuvõrku. Ronimine ja vaade olid ka lahedad, aitäh.

 1 

Tee oli aardeni läbitav aga madalama autoga võib see keerulisemaks osutuda. Üles ronimine see-eest palju meeldivam ja kiirem tegevus kui autoga tornini jõudmine. Üleval ei suutnud aru saad akuidas mõni on aarde redelilt kätte saanud, selleks peavad ikka väga pikad käed olema.

 1 

Pressisin geomobiiliga ikka nulli ära. Tunnistan, et kuivad ilmad aitasid kaasa läbitavusele. Aare heas korras.

 1 

2846.

 1 

Leitud. Päris lõppu ei läinud, sest päris külm tuul oli :D

 1 

Oma pargikaga sain tornist u 60 m kaugusele, seal oli üks kivi ennast üsna pahasse paika parkinud ja autot ei olnud plaanis võsas just ülemäära ära kratsida. Nii ta minust sinna teepeale jäi. Tornist oli täitsa korralik vaade. Õnneks jäi ka topsik kiiresti silma ja mu gabariidid võimaldasid selle siiski ka redelilt kätte saada. Pärast käisin ka korra mereääres ära ning nosisin mõned tornikõrval kasvanud õunad ja võtsin veel peoga mõned ka autosse kaasa. Tänud!

 1 

Leitud. Auto jätsin sinna, kus veel kruusatee oli ja edasi läksin jalgrattaga. Ideaalne tee just polnud, kuid sai umbes kaks korda kiiremini liikuda kui jala. Torni juurde jõudnud, parkisin ratta, ehk siis viskasin selle võssa. Seejärel sõin paar kohalikku õuna ja ronisin üles. Kõigepealt logisin ja siis nautisin vaadet. Huvitav koht, tänan!

 1 

Eelmise vallutamata jäänud nina valguses tundus see igatahes paljulubavam. Kõige rohkem poleemikat tekitaski sobiva lähenemistee leidmine. Mina keeldusin kategooriliselt eramaale ronimast ja nõudsin teed, mida mööda pikalt ja mugavalt kohale jalutada saab. Lõpuks jõudsin ikka koos toriseva kaaslasega tornini ja aarde järele pidi muidugi ka tema minema. Minule sadas ülevalt kaela vaid vihmapiisku ja kostus hääli, mille põhjal võisin järeldada, et karp leiti ja nüüd üritatakse seda välja sikutada. Igatahes saime ilusti tehtud. Aitäh peitjale!

 1 

Eramaa tõttu tuli tornini natu pikemalt jalutada. Ronisin siis üles ja logisin ära. Redelilt ilusti kättesaadav.

Tänud!

 2 

Asendasime kirjutusvahendi uuega.

 1 

Ilus koht, täname! Siiski, aardeni ronisid meist vaid julgemad, sest nii mõnelgi võttis kõrgus ja redel kepsu värisema ja pöörduti esimeselt korruselt alla tagasi ;-) Ka aarde enda võtmine nõudis pisut julgustükki. Aarde leidis Indrek. EVEJ

 1 

Maa oli pikk, sääsed kallal ja varbad said märjaks- no kärss kärnas ja maa külmunud! Aga kui kohale jõudsime ja torni tippu ka ära ronisime, oli see kõik seda päikseloojangu vaadet väärt. Tõeliselt vapustav koht! Aitäh!

 1 

Teise päeva viimane aare, olime nii väsinud ja tee jalutada oli pikk ning siis kui sai torni ronitud hakkasid minul vähemalt käed ja jalad värisema. Tagasi alla tulles ootas meid 2 koera. Aare logitud, kaunis päikeseloojang vaadatud, asusime teele ööbimiskohta.

 1 

Veidike enne torni otsustasime oma geomobiili piinamise lõpetada ja lõpuni läksime jala. Pärast logimist käisime päris tipus ka ära. Tuul oli tugev, meil kerge värin jalgades ja emotsioon laes. Väga äge koht, tänase päeva kindel lemmik. Aitäh!

 1 

Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

 1 

Mõnus ronimine oli. Järgmisel päeval andsid jalad natuke tunda, ma ise kahtlustan, et just selle aarde pärast. :P Tänud peitjale!

 1 

Mõnus ronimine ja head vaated- need on heal aardel olemas. Tänud peitjale!

 1 

Pärast naabertorni logimist keerasime rattad selle torni poole. Kõrgepõhjalisega sai ilusti torni kõrvale kohale. Torn oli ka tunduvalt paremas korras kui naaber, konkreetne vihje viis kiire leiuni. Aga sellest ma küll aru ei saa, miks redelitele neid totakaid turvapuure ümber ehitatakse. Alla kukkumist need ei sega, aga ronimist küll. Enne lahkumist kuulsin metsast mootorimüra. Läksin vaatama ja selgus, et keegi oli oma madalapõhjalisega peaaegu kohale veerenud, aga edasi ei saanud. Tagasi hästi ka mitte. Õnneks sai ta oma auto piisavalt tee äärde paigutatud nii et sain mööda sõita. Tagasitulek võis tal küll põnev olla... Aitäh peitjale.

 1 

Jalutamisest oli tõesti isu täis. Niisiis, peaaegu drive-in, ainult treppe meie auto veel ei võta, see-eest autojuht küll. Aitäh!

 3 

Peale Nõrga neeme jalutuskäiku polnud täna tahtmist (ja ka ülearu vaba aega) veel üht pikka jalutuskäiku ette võtta, seega otsustasime trügida autoga nii kaugele kui annab. Ja nii me end märgi alt leidsimegi. Metsa vahel sõita oli päris ohtlik, sest vastu kimas ATV. Juhi nägu väljendas ilmekalt tema tundeid, ehk imestust ja nördimust. Ilmselt polnud ta mitte kunagi varem siin ühtki teist sõidukit näinud, kes tema ringi kimamist takistaks. Hullem veel, ka järgmisel ninal saime me temaga uuesti kokku :) Aga vaade tornist oli vaimustav. Täname!

 1 

Lõpuks ometi leidus koht, kus sõber ratas ära kulus. Parkisin auto külla, nagu soovitatud ja siis panin kahel rattal ajama. Esiti ei tahtnud uskuda, et torni tee algus selline olla võiks, aga kohale ta viis. Selline tore lihtsam rattaorienteerumistee oli.
Nullis kalureid polnud, ema ka polnud, eks siis käisin ise logimas. Polnud hullu midagi. Ainult sõbrad kindad oleksid ka võinud kaasas olla. Siis oleks see käik veel roosilisem olnud. Aitäh, mulle meeldis!

 1 

Väike jalutuskäik ja jõudsime torni juurde. Patrick ronis üles, mina ootasin all, sest sellised tornid mulle ei meeldi :D.

 1 

Sai veidi aega seda õiget teeotsa otsitud aga lõpuks kuidagi sinna jõudsime. Kiire ülevaade ja ronimine võis alata. Kurjam, kuidas mulle sellised asjad meeldivad. Ronimine sai ka videosse jäädvustatud aga jagada hetkel ei saa. No ikka korralik ahvi-mängimine käis, et aare ära logida aga tehtud ta sai :D.

Jäi leidmata. Karpi nägin, aga ei vaim ega füüsis polnud valmis viimaseks mõneks meetriks aardeni. Eks kunagi hiljem uuesti.

 1 

Leitud, logitud, täname!

 1 

Leitud, logitud. Tänud.

 1 

Teepeal oli segajaid palju - esiteks vanapagana moodi kurje poose võttev 4a poisike, kellelt kauplesime ikka loa edasiminekuks välja. Siis loomulikult maasikad, siis meie mälestuste suurim madu (õnneks oli nastik ja pelglik), siis aga põhiline - kõrgusekartus. Tugevas tuules ka kogu ümbrus seal undas ja niimoodi me esimestel astmetel loobusimegi, koht sai ju külastatud ja nauditud. See et nimi kirjutamata ja skoorimata jääb pole teab mis traagika. Pole ju tarvis endale toredast mängust horrorit teha. Läksime sülle kukkunud vaba aega hoopis ujumisega täitma. Aga veelkord tänud suunamast

 1 

Päris kõrge

 1 

Autoga raske ligi pääseda. aga muidu väga ilus koht ja vahva kõrge torn. EVEJ

 1 

Teel tornini pidurdasid tempot teeääres kasvavad aedmaasika suurused metsmaasikad. Tornis kaua aega ei läinud ja vaade selle tipus oli fantastiline.

 1 

Lahe peidukas. Abiks olid lisasilmad ja lisajalad. Logitud. EVEJ

 1 

Vahet pole kuidas ma selle tornini jõudsin, aga kohal ma ühel hetkel olin ja tornis samuti. Ja noh, pikkus oli abiks sest nägin aaret täpselt sealt kus kirjeldus lubas ja kätte sain ta ka sealt kus kirjeldus üldse ei lubanud. Redel küll tudises korralikult. Muidu igati ok ja tore värk. Kahjuks otsustas vihm jälle ka geopeitust mängima hakata ja seetõttu jäi edasine päevaplaan määramata tulevikku.

 1 

Hiiumaal on veider komme rataste mahajätmisega. Torni alla jõudes avastasime enda eest 2 vanakooli jalgratast. Arvasime, et siis tornis on ka teisi külalisi. Ronisime tippu aga ei midagi. Tegin 360 kraadi vaate aga ei tuvastanud ühtegi inimest. Samal ajal kui ma proovisin rattaomanikke leida, ütles Ivar, et tal aare juba logitud. Klõpsasin kiirelt paar pilti ja tulin tuule käest varjule ära. Tänud!

 1 

Jätsime auto kuskile +1km kaugusele ja tatsasime kohale. Teepeal kohtasime põtra, kes kandade välkudes ära põgenes. Tornis kolades nägime rannaserval uitavat rebast. Saime teda jälgida kenad 10-15 minutit. Torn oli väga kifht ning vaade oli vinge! Kahju, et tuul ära tahtis viia. Nimed panime ka kirja. Aitäh juhatamast, tõesti vinge koht!

 1 

Madalapõhjalisega saime 120 meetri kaugusele, edasi juba kand ja varvas. Suht kiire leid. Tagasiteel korjasime nurmenukke talvise tee jaoks.

Äpud ruudus.

 1 

Meie autoga kohale sõitmise teed ülesse ei leidnud. Õigemini leidsime tee aga koos ketiga (+ kurjad kirjad eravaldusest, eramaast jne), kust ümber ega läbi poleks võimalik sõita olnud. Kand-varvas viis kohale ja üks liige geotripi liige ronis ka tippu ning pani logi kirja. Aega võttis aga asja sai.

Leitud

 1 

Proovisime ka seda treppisõitmisevarianti, aga algus ei tundunud paljulubav ja tagantjäreletarkuses olen puhta õnnelik, et afääri ette ei võtnud - kitsas ja madal on see tee meie riistapuu jaoks. Nii jäidki pisemad kuhugi metsaserva ja suuremad panid kand ja varvas. Kohapeal Kaur vaid ohkas ja läks. Panin tasapisi järgi ja lootsin tasakesi, et jälle karbiga vasta kuplit ei saa. Nii siiski ei läind. Logi sai kirja ja vaade nauditud ka. Polnud sel matkal häda miskit, tänud juhatamast!

 6 

Haldi ninalt tulime edasi siia. Selle tee peal juhtus minul samas selle reisi ilmselt kõige huvitavam vahejuhtum. Enne viimast ärapööramist õnnestus napilt õigest teeotsast mööda panna, aga noh, lihtne ümberpööre ja tagasi, kas pole. Ei hakanud tsikli otsast mahagi tulema. Pöörame ratta välja, ukerdame sellel lahtisel kruusal natuke tagurpidi ja...

Järgmist stseeni saab kirjeldada nii: sa oled ühe jalaga kinni ratta lenksu all. Teine jalg on saabastpidi kinni jäänud mingi mootorist väljaulatuva naga külge. Jalgadevaheline nurk ei ole midagi, millega sa ka parima venituse ja soojenduse järel hakkama saaks. Sa avastad, et bensiinikorgi tihend on väsinud ja selle vahelt immitseb 98 otse sinu kubemesse, mis on paari sentimeetri kaugusel tulikuumast mootorist. Olles teadvustanud endale selle olukorra, kõlab läbi raadiosaatja kutse kolleegile "Mul on vist natuke abi vaja..."

Sain lõpuks tänu nimetatud abile ratta alt vabaks, tõstsime ta kuraski püsti ja tee võis jätkuda. Õnneks pääses sellest märkimisväärsete traumadeta. Samas veel torniski (ja tegelikult ka järgmise aarde juures) oli kõikjal minu lähedal uhke benahais üleval. Tikku kubeme lähedal ei oleks tahtnud tõmmata.

Tornist avanev vaade oli super, väga väärt seda ronimist ning nautisime seda tükk aega enne kui lõpuks edasi liikusime. Aarde enda leidmine oli tänu kirjeldusele lihtsalt tehtud :)

Aitäh!

 2 

Läänemaa-Vormsi-Hiiumaa tsikliretk, neljas päev: Hiiumaa.

Kahtlusaluse torni tuvastasime juba Haldi nina torni otsas olles, nüüd tuli ainult leida lähenemistee. Rudolf sõitis gepsuga ees, mina üritasin tolmupilves tee piirjooni tuvastada. Järsku nägin ees majakana säramas pidurituld ja raadio teel tuli sõnum, et sai õigest teeotsast mööda pandud. Vaatasin paremale, et see lehmarada ongi? Igatahes minu asend oli selline, et sain otse sinna peale pöörata ja jäin ootama, millal teejuht ümber pööratud saab. Ja siis kostis järsku kolinat, vandumist, kaks sekundit vaikust ja nentimine, et oleks vist abi vaja... :D

Kui Rudolf tahab, kirjeldab pikemalt, aga tulemuseks oli mõnevõrra sinine jalg ja bensiinised püksid, mis veel mõnda aega allatuult tunda olid. Hea, et niigi läks. Edasine tee oli ka selline, et sõiduautoga poleks küll tahtnud seda läbida. Kahel rattal jällegi üsna lõbus. Torn oli üllatavalt kõrge, andis ikka ronida. See muidugi tähendas ka hunnitut vaadet. Aare oli ka kenasti leitav. Aitäh, mulle väga meeldis!

"Ära alla vaata!"

Varjuefekt

 1 

Autoga 600 m peale,siis kurjad märgid ees.Polnud sellel jalutuskäigul viga midagi,rada ju ees.Torni nähes oli hoopis teine tunne,kas ikka peab?Abivahendid ei kahtlend hetkeks`gi,muidugi üles.Ja siis,näeme aga kätte ei saa.Siis läks vaja suuremat abivahendit kes karbi ära tooks.Plätudega ronimiseks pole just parim koht,aga logi sai kirja ja kohustuslikud pildid tehtud.Tänud,vaade oli seda väärt!

 2 

Aare avaldus ja esimesed logid ajasid juba puhevile ning kodune kirumine peitja pihta algas. Eks selline maastik olegi ju noorema põlvkonna "unistus" ja mõte hakkas liikuma...Kui enamus tuttavate "geojulgurite" logid olid netis juba kirjas, saabusime aarde lähistele...no ei ole normaalne, oodake kurinahad, kui inimene oleks loodud lendamiseks, oleks tal tiivad! Paar esimest kõrgust olid kiired tulema, edasi muutus juba naudinguks: putukad jäid kuskile alla, tuuleke puhus ja vöödiline tünn õõtsus. Viimase etapi jätsin vahele, kuna kõrgustes olev kaaslane kohtus suveseiklejateks maskeerunud geopeituritega ja ühiselt kribati ka mind raamatusse. Nüüdseks(septembri keskpaik), on mul vähemalt paar "hulljulget, kohaliku sportlast", kes on parimas, passi saamise eas ja kellele geopeitusest rääkides olid silmade asemel hõõguvad söed, jalgade asemel on lestad ja kui nad endale konto teevad, ulun ilmselt ka mina taaskord:), kuid vastasel juhul...luksun , kui keegi otsib uusi Hiiu aardeid. Igatahes kurtis kaaslane veel paar päeva, et käed värisevad ja jalad kanged(või oli see vastupidi?) peale selle aarde otsimist-logimist. Aitäh igatahes!!

p.s. Hiiumaal on jätkuvalt vähe aardeid...aga palju kenasi kohtasi...

 3 

Autoga sõitsime mingi saluni ja siis tundus ebamõistlik oma teekonda autos jätkata. Alex parkis sõiduriista aukudega võideldes ära ja me jätkasime oma teed kand ja varvas. Enne metsade vahele sukeldumist haarasime mõned oksad hirmsuure lennuväe taltsutamiseks. Nii me siis astusime torni suunas, mina veheldes ja Alex samahästi kui vilet lastes, millegipärast need parmud teda ei rünnanud, ei tea kas pidasid liiga suureks suutäieks :). Ja siis hakkas sagin, eest tuli auto, mingi aja pärast tagant mootorrattad ja hää ,et nad meite kõrval nüüd kokku ei saanud. Aga jah, selgus et suveseiklejatel ka siin üks punkt ja neil sama ronimine ees. nagu arvata oli liiguvad motoriseeritud üksused kiiremini, nii jõudsime meie tornini kui motikamehed juba tornis poolel teel olid. Kuulsin vaid katket jutust, et huh käed väsisid ikka täitsa ära ja kuklas hakkas karjuma kõhklus kahtlusega võidu :P. Aga tundus, et seal üleval parme polnud, nii võtsin oma julguse ja jõu kokku ja hakkasime ronima. Vahepeal puhkasime jalga ja sirutasime selga ja ikka ülespoole, kuni olin üleval väljas. Platvormis isutsid kaks õnnelikku näoga seiklejat, kes ka vahest geopeitust mängivad. Nii saime kergema vaevaga tänu [ahjaoh] tiimile viimase sirutuse tehtud , suured tänud Teile!. Jalad-käed küll värisesid mul ,kuid fotokaga suutsin mõned pildid kaugusesse siiski teha. Allatulek ei tundunud enam üldse hea mõte, sest seal valvasid endiselt hiidparmud. Kuid kaua sa ikka seal üleval kükitad, tuli ikka alla ronida ja viheldes auto poole tagasi tatsata. Üllatuslikult avastasid parmud kuskil sadakond meetrit enne autot ka Alexi olemasolu ja no kahjurõõm pidi see kõikse suurem rõõm ju olema :P. Ja seiklejad muudkui voorisid torni suunas, ikka autoga, ikka autoga ;).

Järgmine päev tundsin endal olevat selliseid lihaseid, mille olemasolust ja funktsioonist pole aimugi olnud ja need tuletasid kaks päeva valusalt meelde seda võrratut vaadet :P.Tänud, vaated tornist olid ju võrrratud, kui need käed vaid nii palju värisenud poleks :D.

 1 

Leitud Suveseikluse ajal. Väga äge ronimine oli! Väga vinge vaade! Aitäh aardepeitjale! EVEJ

 1 

Käidud ja leitud Suveseikluse ajal. See koht jääb tsivilisatsioonist ikka omajagu eemale. Õnneks oma autoga sellist teed ja oksapesu ei pea kartma, nii sai otse nulli sõidetud. Eredama mälestusena võib välja tuua, et siinsed hobuseparmud on ikka tõsised murdjad. Ma väga ei liialda, kui ütlen, et nende pikkus on seal 3cm kindlasti, võibolla enamgi. Õnneks huvitas neid enam me soojust õhkav auto, mitte meie ise.

Tornist avalduv vaade on muidugi muljetavaldav. Ilm oli selge, seega nägi kaugele. Aardega oli veidi pusimist, aga siiski ilusti kätte saadud ja logitud. Tänud!

 1 

Hakates selle juurde jõudma lõpetas meie auto kütusepaak ülekanded mootorisse ja me pidime auto hülgama. Aardeni ja seikluse punktini jäi meil linnulennult üle kahe kilomeetri. Vaatasime, et mis siis ikka, käime jala ära. Torni juurde jõudes tundus mõistlik olevat kogu taskusolev kraam alla jätta ja ise üles ronida. Üleval avastasime, et seikluspunkti küsimus jäi kah ju hoopis auto peale. Ronisin alla ja küsisin Priidu käest küsimuse, millele järgnes arutelu valgusallika vajalikkuse üle. Lõpuks Drenkhan ikka kuidagi nuuskimis/kompimistehnikat kasutades need tähed välja nuhkis.

 1 

Auto jätsime eemale ja matkasime läbi metsa. Kui kohale jõudsime, siis ei olnud ka aaret keeruline märgata. Tipus oli mõnus aeg korraks maha võtta :)

 1 

jalgratastega nulli ja siis kribinal-krabinal 30 meetri kõrgusele. venitasin oma 120 kilu nigu niuhti üles ! ASSSSSAA ! Milline vaaaaade ! Ahjaa aare ka ! Tänud !

 1 

Jätsime auto eramaa sildi äärde ning aardeni sealt oli kuskil 700m. Tornist avaneb ilus vaade, tänud peitjale.

 1 

Oma kaherattaliste maasturitega sõitsime nulli. Ronides tuvastasime aarde, kuid enne logimist veetsime üleval oma kümme minutit ning nautisime vaadet. Väga elamuste rohke aare. Selleks, et seda ise kogeda tuleb kohale minna, kui just kõrgust ei karda :)

Panoraam

Tehtud :)

 1 

Käisin üleval ära ja nautisin vaadet – tasus ronimist isegi seda arvestades, et aare jäi leidmata.

 1 

Kõigepealt tuli vastu eravalduse silt, viisakusest jätsime auto maha ja läksime jala edasi. Ning poole tee peal hakkas vihma kallama, tagasi ka ei viitsinud enam minna. Julgemad ronisid üles, arglikumad hakkasid maasikaid korjama vihmaga võidu. Aitäh peitjale toreda koha tutvustamise eest, polegi siin varem käinud. Tagasi tuleme veel kindlasti, seekord siis kalale.

 1 

Leitud.

 5 

Julmalt vale auto oli tegelikult ja see põhjustas ka mingi poolekildise matka. Kohapeal polnud muidugi pikalt mõelda. Tuiasin oma imestuks täitsa kobedalt sinna latva ja siis vahtisin igasse suunda. Vahepeal panime logi kah kirja. Ainuke mure oli, et see karp sinna üles jääks. Aga ei juhtund midagi erilist. Üleval tuli mulle miskipärast meelde langevarjuri esimene hüpe kus ta räägib, et jõle äge vaade, inimesed on nagu sipelgad. Ja seepeale röögib instruktor, et tõmba kurat rõngast, need ongi sipelgad. Aitäh

 1 

Parkisime teeristile, mida kaardil veel ei olnud, ning sealt väike jalutuskäik - tihedate kummardustega metsmaasikatele. Korra kuulsin minagi tee kõrval metsas kahtlast röhkimist, sead olid ikka päris lähedal. Aga maasikaid jäi neile veel piisavalt, ma usun, nagu ka järgmistele geopeituritele. Ronimine on rohkem Hanno lõbu, mina piirdusin alumise kolmandikuga ja meri paistis juba siitki kätte. Tore koht, tänud!

 2 

Lahe objekt, ronisin ikka mõnuga, ülalt avanes veel supervaade ka ja alla niiväga ei kippunudki. Aitähh!

 1 

Leitud.

 1 

Matka eelviimase päeva esimene leid. Kui ma mais Hiiumaal käisin, oli mul plaan peita kaks aaret: Haldi nina ja Haldreka nina. Mõlemad jäid siis aga peitmata. Vahepeal peitis Madis Haldrekale aarde juba ära ja mulle jäi Haldi. Aardeni läks väga hea tee, põhimõtteliselt drive-in, või olgem täpsed, drive-under :) Kribinal-krabinal üles, logi kirja ja edasi. Aitäh!

 1 

Einarile oli see käkitegu, kuigi vibratsioon oli tuntav. Ta on kaks korda kõrgemale roninud.

 1 

21/24 Siinkohal tuleb meenutada kuulsat Hiiumaa vanasõna "Caro auto on hingelt suur!" Ja kuigi täiesti lõppu me ei jõudnud, siis 400 meetrit seda dzhunglit suutsime joostes ära kannatada. Putukate arv oli kordades ja kordades rohkem kui talutav. Tornini jõudes avastasime, et meid ootab ees väike tõus, millega kõik ka hakkama saime. Aarde leidmine probleeme ei valmistanud ja kolmekesi jõudsime ka elusalt tagasi autosse. Aitäh! EVEJ

 5 

Kalana sadama suverestos parkisime oma kehad head ja paremat täis ning peale mekkisime head Hiiu õlut. Mis sest, et mandrimeeste tehtud, kuid ikkagi kohaliku nimega. Süües piidlesime eemal mööduvat vihmapilve, mis hoolega maad kastis. Haldrekasse saabudes pidime tõdema, et varem imetletud pilv oli värskelt just siit möödunud. Kuid mitte ainult. Maa oli väga märg ja õhk niiske.

Meil ei ole kasutada pärismaasturit ega ka linnamaasturit, mistõttu autoga metsa ei trüginud. Muidu oleksime terve auto metsa ära kaotanud. Võtsime ette hoopis jalutuskäigu. Hiljuti sadanud vihm oli õhu värskeks ja puhtaks muutnud, mis andis jalutuskäigule mõnusa hõngu. Algus oli väga mõnus. Kuni hetkeni, mil märkasime metssigade tegevuse jälgi. Kui sellele järgnes veel ühel ootamatul hetkel kõva sagimine kõrvalasuvas hekis, siis tekkis kõhe tunne. Airi meenutas õpitut, kus mainiti metssigade suurt jõudu ja raevu mõningates olukordades. Eriti just emade ja poegade erisuunalisel liikumisel. See mõte viis südame saapasäärde. Kujutlus sellest, kuidas järgmised geopeiturid leiavad metsateelt meie puhtaks lakutud kondid, mõjus hirmutavalt. Kuna Airi ei ole hetkel kõige kiirem liikuja, siis ei saanud loota ka kiiretele jalgadele, kui mõni pahura olemisega notsu oleks end põõsastest välja ajanud. Sellele lootusele tõmbas vee peale ka Airi teine tarkus, mille kohaselt inimene notsude eest väga kaugele ei jooksegi. Nii me jalutasime pimeda metsa all kuulates iga krõpsatust ja oodates punaseid silmi.

Viimaks jõudsime nulli, kust meile vaatas vastu suur torn. Täielik ettevalmistamatus, pidime tagantjärele tõdema. Teinekord peaks aardekirjelduse ka enne läbi lugema. Jalatsid olid märjad, kõht heast ja paremast ümmargune, käed võimalikust loomarünnakuohvriks sattumisest värisemas ning torni redel läbimärg. Sealt üles me täna ei lähe, sai vastu võetud kiire otsus. Mõrut meelt aitasid veidi leevendada maasikad. Magusa suuga otsustasime tänase otsingupäeva lugeda lõppenuks ja minna magama. Muidugi, kui jõuame elusalt tagasi.

Jõudsime gepsuga kuhugi, kuhu poleks pidanud vist jõudma. Tee oli korralik, kuid sinna minna ei saanud.

Vist vale koht

 12 

Vanajõe juures pakkus Ave välja, et järgmine võiks see siin olla. Mul oli meeles midagi pikast jalutuskäigust läbi tüma maa, aga Ave kinnitas kohe, et siin on ju kirjas, et maasturiga saab ligi (tüma maa olla teise aarde juures).

Olen juba ammu tahtnud uue geomobiili maastikuläbivust proovida. Miks siis mitte nüüd, kui autokaal manaks ette numbrid, mis vastaksid rohelises voldikus oleva täismassi korrutisele (ja loomulikult olin ma ära unustanud tõiga, et Viljandist saarele startides tagumist rehvi pumbates oli seal ainult 1,1 sees ning mingil teadmata kombel rehvi sisse keeratud kruvi juures toimus edukas käärimisprotsess). Ja mis siis?

Õigest teeotsast sai kõigepealt mõnuga mööda pidurdatud. Sada meetrit tagurpidi pole ka probleemiks. Miks küll tagurdades rohkem käike pole?

Kui korraliku kruusa pealt pinnasteele keerasime, siis oli tunne, et meil on ikka õige maastur ja mis häda siin siis ka vähem maasturiga sõita pole. Aardeni oli veel ca 1,3 kilomeetert. Esimesed meetrid möödusid lennates - kiiremini kui jala. Siis aga tuli esimene takistus, millest on õnneks tee mööda tehtud. Jube uhke tunne oli seal sõita ja auto ninaga kahemeetrist vitsa pikali ajada... Olin juba pettumas, et oleks oma vana madalapõhjalisegagi siit läbi saanud.

Aga siis läks käest ära. Rohelises voldikus olevad 1820mm laiust hakkasid kätte maksma - isegi peeglite kokku klappimine ei parandanud asja. Egas midagi. Kui juba nii kaugele oleme sõitnud, siis tuleb Jaak ette oksi kokku voltima saata. Ja vähe sellest, et molu lai - kõrgust oli ka rohkem kui lubatud. Selle tarbeks oli Ave, kes "tunnelit" kõrgemaks lükkas.

Viimased 400m läksid juba aeglasemalt kui jala minnes - Jaak jalutas ja voltis oksi kiiremini kui mina sealt läbi sain. Aga kohale saime. Ilusast porikarva autost oli saanud veelgi ilusam triibuline porikarva auto. Ausaltöeldes ei tahagi autot pesta - ei julge vaadata mis õnnetus sealt pori alt vastu vaatab.

Kohal olles tuli välja, et kaasas olnud kolmest reisijast üks julges esimese platvormini minna ning teised ei tihanud isegi sellele mõelda. Ei jäänudki muud üle, kui rebasemäest makaronideks astutud jalgadega kõrgustesse pressima hakata. Üles minnes sai käte rammule loodetud - alla saaks ka gravitatsiooni mõjul (kuigi aru ma ei mõista, miks pöörlev keha midagi enda poole peaks tõmbama - võiks ju tsentrifuugina hoopis minema meid kõiki siit lennutada... aga see selleks).

Üles ma sain ja redelilt ka aaret nägin. Käisin tipus ära, tegin pildid ja hakkasin mõtlema - aarde kättesaamise peale. Peast käisid läbi mõtted, et kui nüüd siin midagi juhtuma peaks, siis allolijatest pole ju kedagi kes mind siia päästma julgeks tulla :). Õnneks oli korrus piisavalt madal, et kukkudes miskit väga julma juhtuda ei tohiks ning seinad olid ka nii kinni, et mina sealt küll läbi ei mahuks - kuigi tuul tahtis kohe väga seda järele proovida.

Logima asudes tahtsin juba kõik ettejuhtuva varbseina vahelt läbi pressida - õnneks kolmest karbis olnud pastakast üks siiski otsustas koostööd teha. Järgmine võiks sinna hariliku ja teritaja viia, pigem siis juba 2.

Allatulek oli keerulisem, sest ülesminekust olid ka käed pudrustunud. Tagasisõit kulges hoopis kiiremini aga ka ühe kõva kolksuga. Paistis, et midagi maha ei jäänud, aga kui keegi peaks mõne pooltelje või amordi või muu taolise jupi leidma, siis ilmselt on see minu oma.

Suured tänud peitjale mõnusa adrenaliinilaksu eest. Reisi mõnusaim aare!

Ahjaa. Jaak korjas pärast endalt neli puuki küljest - iga saja meetri kohta üks :).

Kolleegid

Vaade kuhugi

Selvefoto

 1 

4x4help.eu jaanipäeva saartetuuri käigus leitud.

 2 

Enne seda aaret oli vaja keha kinnitada, sest tõotas tulla kerge pingutus. Sõitsime miski uue arenduseni välja, see oli lähim punkt, kuhu madalaga ligi sai. Piknikukohaks osutus kraavipervel olev kivi-kuivanud muda. Ei mingit merd, ei mingit vaadet ;-) Seal me sipelgatega võidu kana, pasteeti ja sülti õgisime.

Tee tornini oli hõlbus, vähemalt jalgsi. Autoga poleks tahtnud siia, eriti päris lõpus sattuda. Eriti oma autoga, kellegi teise omaga võiks küll ;-) Enne torni oli vaja veel teatud ihulisi tegevusi sooritada ning juba turnisimegi tipu poole. Teekond polnud raske, tuul oli väga kõva, päike siras. Vaade oli võimas, kompenseeris igati söögikoha näotust. Klõpsisin igas ilmakaares pilte teha, vahepeal logisime ka aarde, minu jaoks käkitegu, eriti kuiva ilmaga. Siis nautisin veel vaadet, ei tahtnud kuidagi alla ronidagi.

Aitäh Madisele väga vinge asukoha eest! Kahjuks ei osutunud ka see rand siin lohetamiseks paslikuks, nii et tuli edasi kruisida, kuigi see oli viimane mandri-Hiiumaa aare.

Aare korras. Torni alt leidsin Estonian Airi pastaka, mis sai kaasa võetud. Aardesiseselt produktidega me ei kaubelnud. Hää vaade on siiani meeles ja hinges.

Haldi nina, veel aardeta

 7 

Kui juba kirjelduses kirjas, et maasturiga saab nulli, siis ei olnud üldse kahtepidi mõtlemist. Vähemalt linnamaastur saab end maal vabalt tunda. Isegi autopesu ei plaaninud enne, kui seal käidud on. Kaasreisijale igaks juhuks kõiki üksikasju aarde asukoha ja peidukoha kohta jutustama ei hakanud. Liiga värskelt oli alles eilne päev meeles. Aga kel plaanis kand ja varvas, siis peab arvestama, et röhh - röhh tunneb end selles piirkonnas koduselt.
Kohapeal ei saadud aru, miks ma gepsu kaasa ei võta. Kui näpuga suuna kätte näitasin, siis nägu palju rõõmsamaks ei läinud. Õnneks oli keegi taibu tornile puust võrestiku ümber ladunud. Muidu oleks tänase tuulega logimine võimatu olnud. Tipus oleks saanud vabalt tuulelippu mängida. Aga vaade oli aus. Tuul oli nii kõva, et isegi lained puhus siledaks. Muidugi pastakatega on lood nii nagu nad on. Eriti mugav neid seal just vahetada ei ole :-)

 9 

Mis maasturiga? Krt, ei ole sellist looma kuskilt võtta kuid kodust tuli täna minuga kaasa hoopis tsikkel, kes käis ilgelt mulle peale, kallis Maku lähme lõpuni välja ja näitame Madisele, et kirjelduses mainitud maastur ei ole ainukesena võimeline sinna minema :p Mõnus värk, täiega kaifisin erinevaid teid, mida hullemad nad olid, seda kõrgemale mu suuotsad tõusid. Vaade oli mõnus, aarde leidmisega probleeme ei olnud, kuid üksi logida oli kehva, sest olin piisavalt laisk ja ei viitsinud lisa liigutusi teha... Tänan Madis, ilma aardeta, ei oleks ma siia kunagi sattunud.

Geopeitus, mis siis veel...

murumuna...

Miki ja Merle

 2 

Kaks kiiremat - Miki ja Tiit tormasid üles, järgmised püüdsid vastavalt oma võimetele ja kitsa redeli vastuvõtuvalmidusele ka ronida, aga siis hakkasid juba edukad kõrgusenautijad alla tulema. Meie siis hoidsime torni jalgadest, et see vähem kõiguks.

 3 

Oma üllatuseks leidsime Hiiumaalt ühe, juba pikalt esmakülastust ootava aarde. FTF-i lõhn ninas suundusime päeva alustuseks Haldreka ninale. Viimasel teeharul (N58 47' 30.9'' E22 28' 11.4'') otsustasime järgida peitja soovitust, auto külasse jätta. Meie geomobiil, küll neliveoline ja tubli paarikümne sentimeetrise kliirensiga, ei sobinuks viimasele ühe koma neljale. Veepudel, geps ja pastakas taskusse ning teele. Saatjateks tulid ca 2 miljonit sääske - miljon Janne ja teine minu kraes. Nende tüütute pinisejate tõttu läbisime viimase lõigu vaat, et kiirkõnniga. Nullis vinnasin oma kere 28 meetrit ülespoole ja seal ta oligi - meie esimene FTF. Logi läks kirja 10:54. Vaade päevamärgi tipust on võrratu.