Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Valge torn on Tallinna lähedale 1821–1823 Vene võimude poolt Väike-Paljassaarele rajatud suurtükitorn, mille eesmärk oli eelkõige Tallinna sõjasadama ning selle läänepoolse sissesõidu kaitsmine.
Pärast 1810. aastate pingetõusu Euroopas koostati 1820. aastal ja kinnitati keiser Aleksander I poolt uus Tallinna kaitsekava, kus kavatseti ehitada mitu kivist kasemattidega suurtükitorni prantsuse inseneri René de Montalembert’i loodud süsteemi järgi. Ehitada jõuti aga ainult üks torn.
Torni püstitamist alustati 1821. aastal Väike-Paljassaare loodeotsas ja see valmis 1823. aastal. Keldris olid laoruumid ja veel sügavamal veekogumis- ja äravoolusüsteem, I korrusel oli sissepääs üle vallikraavi ja kergsilla, vahtkonnaruumid ning kasematid 45 püssilaskeavaga, II korrusel olid kasematid 12 suurtükiava ning lisaks veel rinnatisega lahtine platvorm. Järgmisel, 1824. aastal ehitati platvormile peale katus.
Paljal saarel paistis lubikrohvitud torn kaugele ning rahvas tundis seda edaspidi ‘Valge tornina’.
Tallinna kaitse täiustamisel 1834. aastal ehitati I korruse püssilaskeavad ümber suurtükkidele ning vahtkonnaruumide aknad ümber püssilaskeavadeks. Suured korrastustööd tornis olid aastatel 1846-1848.
Krimmi sõja tõttu uuendati 1853. aastal Väike-Paljassaare kõiki kindlustisi, ent juba järgmisel aastal olid venelased silmitsi tõsiasjaga, et nende kindlusehitised on vananenud. Ahvenamaal vallutasid britid ja prantslased 1854. aastal väheste jõududega venelaste Bomarsundi kindluse (seal oli ka Valge torniga sarnaseid ehitisi), mis oli venelastele üsna suur šokk.
Seetõttu otsustati kõik Vene eraldiseisvad ja maavägede poolt halvasti toetatavad merekindlustised maha jätta ja kasutamiskõlbmatuks muuta. Midagi üritati ka Väike-Paljassaarel lõhkuda, kuid enda ehitatut polnudki nii kerge lammutada. Krimmi sõja käigus jäeti teadaolevalt saared liitlaste poolt ikkagi puutumata.
Pärast Tallinna kustutamist 1864. aastal kindluslinnade nimekirjast kasutati säilinud kindlustisi peamiselt õppelaskmiste märklauana.
Valge torn on alates 18. augustist 1997 Eesti Vabariigi kultuurimälestis.
Aare ise asub Valgele tornile üsna lähedal, natuke uuema ehitise katusel. Kes just sündinud ämblikmees pole, saab aardeni ilusti mööda treppe. Sealsamas võib ka pingil jalgu puhata ja merevaadet nautida. Koordinaadid on võetud Maa-ametist.
Vihje: Vähe teistsugune jalgealune.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (5), ilus_vaade (5), militaarobjekt (3), lühem_matk (3), lastesõbralik (3), mahajäetud_ehitis (2), lumega_leitav (2), gpsita_leitav (2), laudtee (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC56AGH
Logiteadete statistika: 219 (98,2%) 4 4 0 0 0 0 Kokku: 227
Mis jäi talvel pimedas leidmata, täna ilmutas end välja kiirelt. Aitäh aarde eest!
Siia jõudes saime kaela paraja sahmaka vihma, kuid kohe tuli ka päike välja. Tänu sellele saime nautida merevaadet koos vikerkaarega. Tänud peitjale!
Geniaalne peidukas ma ütlen! Eelmisel aastal otsisin tulutult, kuid nüüd võtsin isa kaasa ja tema nägi kohe ära!
Selline vanale mahajäetud ehitisele uue eesmärgi andmine on küll vahva ju! Sai uuritud siit ja sealt ja lõpuks ka peidukoht avastatud. Karbi kätte saamine osutus vähe keerukamaks, päike lausa loojus selle tegevuse ajal :p aga ei andnud alla ja abivahendiga sai ka nimed kirja. Tagasi panime vähe kasutajasõbralikumalt ;) Aitäh!
Varem polegi Eestis osanud sellist asja märgata, kus nõukaaegsetele varemetele on puur ümber tõmmatud ja jäetud niimoodi vabaks kasutamiseks. Ida-Saksas tuleb küll ette. Originaaltornist oli muidugi päris vähe järel, aga tore teada. Aardega läks kenasti, aitäh!
Varem seal korduvalt käidud, kuid Geopeituse ajal esmakordselt. Vaatasime paiga hoolega üle, kuid aaret ei leidnud. Juba lahkudes jäi pilk pidama ühel kohal ja kontrollides leidsimegi sealt aarde!
Kokkuvõttes kaks korda külastatud aare. Esimesel korral oli karp liialt sügaval, et ei saanud kätte. Nüüd, kui värskem logi oli ees, siis oli julgem minna. Nüüd oli kättesaamine väga lihtne ja sai logimistoimingud ära teha. Parajalt tuuline ilm oli, sai mereõhku sisse ahmitud küll. Logiruumi enam palju ei ole. Teiste nimede vahele veel mahub veidi, kes ruumi on jätnud. Muidu vajaks uut logiraamatut.
Märten mingi hetk käis siin luuret tegemas ning tuvastas ka aarde, aga too oli nii sügavale peitu lükatud, et kättesaamine pidavat keeruline olema. Kui siia mõni logi juurde tekkis, siis tulime ka meie vaatama, kas saame lihtsamalt. Saime. Uskumatult tuuline oli väljas, aga muidu oli täitsa mõnus käik. Aitäh!
See leid võttis omajagu aega ja hiljem ka paindlikkust kättesaamisel. Tänud peitjale. Siia polnud varem sattunud
Õnneks märkasin aaret kohe mõne meetri kauguselt,kui aare logitud,siis nautisin ka vaadet tornis.Aitäh!
Millegipärast eeldasime, et aare on hoopis teises kohas, kui sealt leidu ei tulnud, siis vahetasime asukohta ja leid tuli kiirelt. Aitäh!
See torn sai küll igati läbi kontrollitud. Aga üks pilt viis otse sündmuskohale. Vaatame kas veel õnnestub midagi täna teha, varsti pime ju. Tänud ????????????
Esimesel otsimisel oli aare ilmselt sügavamale peitu pugenud. Teisel katsel kohtusime ruttu.
Tuli oodata parajat hetke, kui loodusvaatlejaid kohal ei olnud, null paika loksutada ja esimese vaatlusega karbikene tabatud. Uus torn oli muidugi koledam, kui valge torn, aga pakkus siiski head vaadet ümbritsevale.
Minu esimene geopeituse-katse :) Läksime terve perega ja väga mõnus jalutuskäik oli, polnudki kunagi sinna sattunud. Otsisime siis terve perega, aga kuna esimene kord, siis ei kujutanud üldse ette, kui suurt asja otsima peame. Lastega seal üleval veidi keeruline ka, aga perepeal õnnestus siiski karp üles leida (logiraamat hakkab varsti täis saama). Lapsed pistsid omalt poolt pisikese aarde ka karpi ;)
Mugusid seal praegu eriti palju ei olnud, põhiliselt jalutadid mööda koerajalutajad. Üks inimene siiski tuli üles ja kuna ta kohe lahkuma ei kippunud, siis mõtlesin, et lähen vaatan vahepeal pusle üle. Kui esimene vahepunkt läbitud, oli paras aeg tagasi tulla. Päris pikalt otsisin enne kui leidsin. Oli teine niisuguses kohas, kust ilma abivahendita poleks kätte saanud. Logisid lugedes tekkis tunne, et päris nii see olema ei pea ja tagasi panin nii, et abivahendit vaja ei ole.
Sissetallatud rada vaheldus täistuisanud rajaga ja seetõttu sain ikka natuke sulalumes ka sumbata. Hoone ise oli küll positiivselt üllatav. Aare tuli välja esimesest kontrollitud kohast. Aitäh!
Aarde peidukoht pakkus mõnusat tuulevarju ja sedasi me ta ka leidsime! Aitäh!
Seda sai kunagi vaatamas kāidud,aga siis ei leidnud,nyyd oli kiire leid. Tānud
Kuna seal oli veel inimesi, siis tegime hoolega fotosid ämblikuvõrgust, mis jäi aarde lähedusse. Mai pildistas ja mina logisin vaikselt. Aitäh!
Paljassaar on ilus koht. Veised olid näha. Jalutuskäik lõppes padukaga.
Tänane jalutuskäik: aare 3. Tõele au andes olen korra seda aaret piilunud, siis ei olnud geovaist veel nii tugev ja no ega eriti ei otsinud ka. Seekord ei andnud alla ja mõtlesin ikka peaga, nii tuli ka leid. Tore maja ja kena vaade, tänud aarde eest!
Rändasime geoloogiga mööda enam mitte nii paljast saart ja sattusime ka selle hästi tutvustatud ajalooga hoone juurde. Siin varjuva aarde asukoht oli geoloogi poolt varasemalt juba tuvastatud ja nii ei olnudki tal siin palava päikse all muid muresid kui peitjate soovitust järgides „pingil jalgu puhata ja merevaadet nautida” ja ... muiata, jälgides minu üsna laialivalguvaid ja kestvalt ebaselge perspektiiviga ponnistusi ka ise aardeni jõuda. Mõne aja pärast see mul siiski korda läks, aga aarde asukoht oli kahtlemata väga hästi valitud. Aitäh peitjatele!
Esimest korda Paljassaares, väga huvitav kant teine. Natuke aega läks ja vahepeal tuli paarike oma kohtingut katusele pidama, aga saime siiski segamatult karbikese kätte. Aitäh!
Ilgelt mugusid. Aarde kätte saime ruttu, aga tagasipanekut segas üks minimugu hullult :)))
Väike Paljassaare jalutuskäik. Arvasin, et nii halva ilmaga saan üksi jalutada aga tegelikult oli rahvamatkade hooaeg täies hoos ja rahvast murdu. Nullis sain siiski rahulikult tegutseda ja nime kirja. Tänud!
Siin tornis olen palju käinud, kuid aaret ei teadnud varem otsida. Aitäh!
Mugusi oli palju nii üleval kui all, tuli parajat momenti oodata.
Minu peaaegu esimene Paljassaare poolsaare külastus ja ka peaaegu esimene aare siit. Aitäh!
Loomulikult ma ei olnud kirjeldust lugenud seega sai natuke aega ikka siit ja sealt vaadatud enne kui loogilisest kohast aarde välja võtsin ;)
Läksin nulli, võtsin karbi ja panin nime kirja. Lihtne ja loogiline. Mina tänan.
Sai ikka ronitud ja otsitud, aga lõpuks ka leitud. W/xdAtzBruh. Aitäh aarde eest!
Jõudsin Valge torni juurde sada meetrit enne lähenevaid mugusid. Niisiis viskasin kiire pilgu igasse ruumi ning ronisin üles. Vaade oli kaunis ning kuna kuulsin koridorist juba hääli, siis oli justkui väike challenge leida aare kiiruse peale üles. Sain konteineri peidikusse tagasi pandud pool minutit enne nendega kohtumist. Tore, et selline koht on korda tehtud ning aare on ainult boonuseks. Aitäh!
Kuna mugusid oli liikumas palju tuli teha vaatlusleidmist. Esimene arvatav koht oli õige ja mugude vahel sai logi kirja. Aitäh!
Rattaga.
Valge torn oli 5st minu poolt Paljassaares otsitud aardest neljas. Kui objektile jõudsin, oli seal ees grupp rattureid, kes siiski minuti pärast lahkusid. Kuna ka muidu oli rohkesti rahvast liikvel, siis ei riskinud enda ratast alla jätta vaid vedasin selle üles aarde juurde kaasa.
Ja muideks - aarde leidmiseks midagi kangutama ei pea. Ilmselt on nullis üks plekiserv just geopeiturite poolt üles väänatud.
Treppidest laskudes tulid mulle vastu järgmised ratturid, kes paistsid olevat miskit sorti ekskursioonigrupi liikmed, sest neil rippus kaelas sellised teatud tüüpi raadiovastuvõtjad mida turismigruppides kasutatakse mõnel pool.
Tänud.
Väga lahe, et on tehtud selline koht, kus inimesed saavad istuda ja nautida merevaadet. Aare ennast kaua ei peitnud
See osa Tallinnast oli mulle varem tundmatu. Väga mõnus matkarada ja kaunid rannaroosid! Aare ka kenasti leitav ja korras. Tänan!
Eile silma ei jäänud aare, täna uuesti jalutamine ja aare logitud :)
Kimasin rattaga enne maja mingist vene perekonnast mööda. Kohale jõudes oli maja tühi ja kiiresti asusin otsingutele, et saaks asjadega ühele poole enne kui kohale saabuvad tillukesed vene mugud. Aare õnnestuski leida ja logida kiiresti. Kahjuks tagasi ei jõudnud panna ja pidin ootama paar minutit. Saabunud pere otsustas aega veeta täpselt peidupaiga peal. Lõpuks nad vabastasid koha ja sain jätkata tour de Paljassaaret.
Aarde juurde sai jõutud juba üsna pimedaks aga siiski leitud ja vaade oli ilus - tänud peitjale
Olen kogu aeg arvanud, et Valge torn ongi see valge maja mis püsti seisab. Peale logimist leidsime infotahvli, kus oli kirjas mis tõeline Valge torn on.
Toredasse ja varem külastamata kohta juhatas see otsing taas. Aitäh!
Geopeitusin viimati Paljassaarel vist oma 8 aastat tagasi. Pean tunnistama, et sellest ajast on vägev edasiminek toimunud. Minu meelest ei paistnud see Valge torn omal ajal võsast väljagi ning lähedalolev uuem ehitis oli suvaline nõukaaegne vare.
Igatahes nüüd oli lausa lust mööda uusi radasid aarde juurde kohale tulla ning ka otsida puhas ja mõnus. Selle aarde leidsin üsna vähese vaevaga, kuna vihje oli ilmselge.
Aitäh! Tore koht!
Esimese hooga leid ei tulnud, kuid lõpuks vaatas see siiski väga loogilisest kohast vastu. Aitäh!
Plaan oli kõrvalolev multi lahendada, kuid Väike Paljasaare otsas olles tõstis tuult nii palju, et puhus nina tatiseks ja plaanid muutusid. Retke saagiks jäigi vaid see kergesti leitav aare ning multi 1.vahepunkt. Edasi siirdusime Asenaali sööma hoopis. Tänan.
Nii tore, et sinna otsa saab ronida. Päikeseloojang lõi kogu karjamaa särama.
Eelmise päeva plaan siirduda Saarde läks vussi, kuid ilm tõotas tulla imeilus. Seega tegin teoks ammuse plaani tutvuda Paljassaare poolsaarega. Väga tore vaatega koht siin, aitäh aarde eest!
Leitud peale natukest otsimist. Võtsime aardest ränduri.
See oli ka selline plaanijärgne lihtne aare. Väike matk edasi ja kohal. Mina läksin üles, Endre kõrgeid treppe ei armasta. Aare oli loogilises kohas ja rahvavaba aega oli ka. Vaade oli nii ilus, et mine või teinekord sinna kohtingule :D .Tänan peitjat.
Katariina kai parklas vaatasime, kuidas lohesurfarid tuult naudivad, surusime mütsi kõvemini pähe ja alustasime mõnusat jalutuskäiku. Torni müüride vahel oli päris mõnus korraks tuulevarjus olla. Imetlesime vaadet ja logisime ka aarde. Tänud!
Kohale jõudes rääkisin mina telefoniga ja teised läksid turnima. Kõne oli pikk ja kõik jõudsid alla tagasi ka. Kui lõpetasin näitas Romet mulle juba kohta, kus aare võiks olla. Läksime koos kontrollima ja täpselt sealt me selle leidsimegi. Tegime väikse küpsise-joogipausi ja tatsasime tagasi auto poole. Aitäh!
Lapsed tahtsid perepäeva ja nii me siis mõtlesime kuhu piknikutama minna. Pakkisime grilli kotti ja poest haarasimd kaasa veel pannkoogitaigna. Esimese puittorni juures aga otsustas poiss et ei viitci rohkem tõuksiga sõita. Sain siis korra tandem maha jäetud ja auto juurde tagasi kus tõuksi kergkäruga asendasin. Edasi läks matk juba palju libedamalt ja varsti olime ka huviobjekti juures. Esimese ringiga uudistadime seda uuemat hoonet, logisime ja liikusime edasi päris neeme tippu. Seal korraldasime siis oma pannkoogipikniku. Tagasi tulles uudisyadimr ka torni enda jäänuseid ja maaaluseid võlve. Tänud peitjale õue meelitamast ;)
Luigerannast ei piisanud ja sai veelkord binoklit testima mindud valgesse torni. Kena vaade, #päikeseloojang #supper TFTC!
Nii imeilus ilm ja veel ilusam kant jalutamiseks. Mugusid ka ei varitsenud- ideaalne! Otsimisega läks siiski aega,sest olin liiga sõnas kinni. Leidmise au kuulub väiksemale. Aitäh peitjale!:)
Õnneks kõrvaline rahvas minu tulles lahkus ja sai rahulikult otsima hakata - leid tuli kiiresti, TFTC!
Täna oli õhtul väga vaikne, ei ühtki mugu. Mõte aaret otsida tuli spontaanselt, paarsada meetrit enne leiukohta vaatasin, mis sealkandis on. Ja selgus, et peaaegu, et nina all on üks peidus. Astusime sõbrannaga torni ja paar hetke hiljem oli karp peos. Nüüd peaks edasi ka teisi aardeid luurama minema.
Aja nappuse tõttu jõudsin vaid selle ühe ja ainsa sealt ära noppida. Enne talve sai ka käidud aga mitte geopeitusega seoses vaid filmimisega. Sai seal väike video kokku pandud :) Tänud
Minule oli see kolmas kord seda aaret otsida. Kahel varasemal korral ei õnnestunud mugude tõttu peidupaigani jõuda. Sel päeval kohtasime aga terve poolsaare kohta vaid kaht hingelist – üht šokolaadist labradori ja tema perenaist, ning saime rahulikult tegutseda. Karpi silmas ja õngitses välja Karel :) Aitäh!
Leitud. Kohale jõudes oli juba veits hämar, aga õnneks pimedani otsima ei pidanud :)
Torn oli põnev ja vaated olid ilusad, eriti kuna sattusin sinna vikerkaare aegu. Pärast muidugi jäin tugevama hoovihma kätte. Ja nii vägev laudtee viib veel kohale. Tänud!
Algul oli rattaringiga plaanis teist aaret võtma minna aga kuna seal oli rahvast palju liikvel siis loobusin ja suundusin Paljassaare poolsaarele. Olin tornis täitsa üksi ja esimene aare leidus kiirelt. Tänud peitjale.
Mul nii hea meel, et täna just tuli mõte seda aaret otsima tulla. Algus polnud küll suurem asi: pilvine ja vihmane. Kuid puidust linnutorni juures säras päike juba mõnusalt. Aaret peitev ehitis oli üsna hirmuäratav: mina ja läbipaistvad trepid.. Njaa. Õnneks oli trepp siseruumis ja sarnane sellele, mida mööda aastaid tööl jooksnud. Ilus ja väga tuuline vaade. Leid tuli kiirelt. Peale logimist läksima sinna samasse mere äärde veidi kive loopima. Sealt jalutasime Pikakari randa, kus lõbu jäi üsna üürikeseks, sest kolmas laine tegi ulja Jasmiini pealaest jalatallani märjaks. Tagavara riideid mul tema jaoks polnud ja preili pidi leppima minu dressipluusiga. Õnneks tuli 15min hiljem ka buss. Täielik vedamine.
Aitäh, meil oli tore päev ;)
Siin tuli mõnda aega oodata, et territoorium huvilistest vabaneks. Tänud peitjale.
Kohe ei leidnud, kuid kui mugud olid eemaldunud sai terasemalt vaadeldud ja siis leidus.
Olime kutsutud randa sünnipäevale ja vahepeal käisin asja uurimas. Lahe koht, kus sai ka sarvilisi vaadelda. Uurisin ka kartulikoopa moodi asja mis uhkest mälestisest alles. Uuemast kenasti renoveeritud tornist leidsin karbi küll kohe loogilisest kohast, aga väja õngitseda ei saanud mugude tõttu. Pärast tulime perega uuesti vaadet nautima ja logima. Üllatuslikult oli siin ka kena TB. Tänud väärt kohta tutvustamast. Tore oli ratastega siin ringi sõita. Aitäh peitmast.
Käisime üle hulga aja Paljassaarel jalutamas. See oli üks koht, kuhu polnud veel sattunudki. Nautisime ilma ja vaateid. Jätsin geomündi. Aitäh!
Huvtava ajalooga koht. Ikka uskumatu, et niivõrd lähedal Tallinnale võib leiduda selline looduslik, metsane koht - lahe! Leitud.
Alguses mõtlesin, et peab Spidermani tegema, aga siis nägime treppe. Kiire leid, aitäh peitjale :)
Võtsime Paljassaare loomade varjupaigast muki ning läksime teisele otsimisringile, seekord leidsime ilusti üles.
Ratas palus sõitma ja tulin talle vastu. Siia rajooni polnud ma veel siiamaani jalga tõstnud, geopeitus andis selleks hea tõuke. No kus käis siin alles elu, koguaeg oli keegi tornis, ikka tükk aega tiirutasin niisama ringi ja käisin merd nautimas. Isegi otsimise hetkel käis mõnel teisel tasandil elu. Sai kõik potensiaalsed kohad üle vaadatud ja ühes ta seal oligi. Täpselt geopeituse tarbeks loodud. Aaret tagasi panna ka normaalselt ei lastud. Päris populaarne koht seal. Lahe koht, tänud peitjale.
Esimene aare väiksel rattatuuril. See koht oli mulle täielik üllatus. Kuna polnud plaani sinna varem minna, siis oli mul lugemata ka aarde kirjeldus ja olin ainult nime näinud. Kujutasin ette, et tegu nagu ikka mingi nõukaaja valgest tellisest lagunenud hoonega. Nu umbes sellist nagu aarde all on :D Aga no see koht, esiteks oli see päris Valge torni info väga lahe ja ma ei teadnud sellest midagi. Ja lisaks kuidas oli see vana nõukaaja roppus tehtud täiesti mõnusaks ja toimivaks vaatlustorniks. Väga lahe koht! Suured tänud aarde eest!
Peale nelja otsimiskorda sai lõpuks vihjet lunides leitud. Uude logiraamatusse sain esimese nime ning tulevastele leidjatele jätsin oma isikliku pildiga mündi, et kõik ikka teaksid, milline tola seda aaret sada korda otsimas käis.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Oli kaduma läinud, taastasime.
Mõni päev tagasi sai lastega rattaring sinna tehtud ja kuna mugusid ka päris palju askeldas, ei saanud ülemäära usinalt otsida. Täna hommikul alahindasin oma väntamiskiirust ja jõudsin Paljassaares toimuvale koolitusele 45 minutit liiga vara kohale. Üleliigset aega rakendasin torni poleerides- tulemus 0.
Vaatasime katusel ja selle ümbruses igat nurgatagust ning avaust mida nägime, pöörasime ka rohututte igatepidi, paar lahtisemat kivigi kangutasime põrandast lahti ja panime tagasi, aaret aga ei kuskil
Algselt pidin NKT-d alustama nullist, siis aga mu plaan muutus ja pähe kargas uus mõte ära sebida siia Allan. Et maatik 5.0 ja 3.5 aarded siin, et las ronib. Saaksin liugu lasta. Imekiirelt lisandusid Ingrid ja Maris, naiste-meeskond tekkis. Etteruttavalt võin öelda, et ainuke mees kasutas naiste seltskonda siis nii osavalt ära, et oli kaasas "lihtsalt ilus". Ingrit sirutas, Maris kõõlus, mina ronisin.
Lahe koht aardel, vääris tutvustamist, aitäh!
Anne kutsus mind endaga kaasa Paljassaare poolsaarele matkama. Minu jaoks jäi esimese leidmata aardena teele Valge torn. Hea kui torni katusele saab mööda treppi. See lisas valge inimese tunde Valge torni aarde otsimisele :) Ilus vaade ja lihtne leid, nii see esimene Paljassaare aardeleid tuli. :) Tänud!
Tükk aega otsisin nullpunktist. Lõpuks istusin maha ja tegin vähe eeltööd. Lõpuks leidsin ka aarde. Järgmistel palun kaasa võtta uus logiraamat. Vana on juba täis kirjutatud. Tänud peitjale.
Geocachingu järgi on maikuus logitud päris palju - lausa kolm korda. Viimane leid 17.05.2017.
Kindel, et see olemas ikka on ja sõbralikud käed seda ära tassinud ei ole? Mina ei leidnud, logisid vaadates oli viimane leid jaanuaris.
Hea jalutuskäik ja kiire leid. No küll vooris ikka rahvast seal täna.
Kristel oli ninapidi telefonis, vaatas tõenäoliselt kus aare võiks olla. Ma lihtsalt läksin ja võtsin selle aknalaua pealt ära, Priit veel kommenteeris, et oota see küll aare ei ole. Ma ütlesin vaata karbil kirjas ju aare. Pärast pani Priit karbi tagasi sinna, kus see tegelikult käib- tal oli see varem leitud.
Olen siin ka korra varem käinud, kuid siis oli maja rahvast täis, nii et ma isegi ei üritanud otsida. Täna läksime siis teisele katsele.
Maja juurde jõudes võtsin telefoni välja, et vaadata, kus see null on, kui Ethel juba kuulutas, et leidis aarde. :D Aare oli täitsa avalikult aknalaual, mitte ühtegi geokuhja ega midagi peal polnud. Panime oma nimed kirja ja kuna Priit oli varem aarde leidnud, siis palusime tal õigesse kohta tagasi peita.
Tänud peitjale! Logiraamatus veel üks vaba leht, siis raamat täis.
Küll ma valisin hea päeva jalutuskäiguks. Prrrr.. külm tuul ja lumi tuiskas näkku. Õnneks leidsin aarde kiirelt ja ei pidanud seal katusel kaua keksima. Maja seinakaunististest tegin paar klõpsu. Aitäh!
Peale väikest suplust on paras suunduda aardejahile. Imetlesime vaadet ja leidsime aarde.
Kell oli palju, aga koju ei tahtnud meist keegi veel minna. Otsustasime Paljassaarde sõita ja Valge torni juurde jalutada. Olen sealkandis küll ringi käinud, aga selle kohani pole veel kunagi läinud, nii et oli põnev avastus.
Meri oli mõnusalt peegelsile, üks sookurg tukkus rannas kivil ja ei teinud seda nägugi, et meie kohalolek teda kuidagi häiriks.
Aare oli viisakas ja korras.
Aitäh peitjale mõnusa koha näitamise eest :)
Kuna siin poolsaare tipus pole käinud,siis mõtlesin täna ilusa ilmaga just siia jalutama tulla. Otsimine võttis onajagu aega, leitud see aare sai. Tänan peitjat!
Õhtuse tavalisest pikema jalutuskäigu esimene leid. Tänud!
Aarde leidmine võttis meil aega, sai ikka korralikult ringi vaadatud enne kui Indrek rõõmusõnumit teatas :). Tegemist oli tema esimese aardega, igati tubli töö!
Küll sai ikka otsitud. Nii seest kui väljast. Lõpuks meie seltskonna geopeituse-neitsi tegi avastuse ja nentisime, et aare on igati eeldatavasse peidukohta paigutatud :)
Leitud, logitud. Mõnus jalutuskäik, aitäh. V: pastakas, J: Mike :)
Oli vaja aega parajamaks seada peale kinos käiku ja enne lasteüritust kaubamajas. Tuulutasime end ja premeerisime aardega. Naiss. Aare korras.
Leitud ja logitud. Väga rahulik ja vaikne koht praegusel ajal, väljaarvatud üks mugukopter, mis peakohal pikalt ringi tiirutas. Aitäh peitjale.
Kuna sattusin piirkonda ja oli veitsa vaba aega otsustasin selle jalutuskäigu ette võtta. Koht huvitav ja ilma selle aardeta poleks vist elus siia sattunud. Aare tuli lihtsalt kuna eriti polnud võimalikki eksida ja koerainimesed ei olnud veel oma neljajalgseid sõpru jalutama toonud.Seega rahu ümberringi. EVEJ. Tänud peitjale.
Saime teise otsijaga kokku - veidi sai oodatud - tema, et meie lahkuks ja meie, et tema lahkuks :D
Kõigepealt leidsin teeotsast Inga, kes toetus kurvalt katkine karp näpus piirdele. Nii lihtsalt mul siiski ei läinud, et ta mind õige karbiga oodanud oleks, tuli ikka ise tallataksoga kohale saada. Koht oli kena ja teada juba varasemast. Aare sai kärmelt leitud ja siis märkasin nelja särasilmset noort kahtlustavalt erinevaid objekte piidlemas. Kuna ma polnud saanud karpi tagastada, siis arvasin kõvahäälselt, et ega nad vist ikka otsitavat ei leia. Selle peale vaatas mind 4 paari ehmunud pilke. Ma täpsustasin, et ma leidsin nende kadunud asja juba üles. Siis hakkasid pilgud selginema. Ja naeratused nägudesse jõudma. Kuna noored soovisid aarde ise kätte leida, siis mängisime peitust, nii et nemad ei piilunud ja lugesid (ma ei tea, äkki) sajani ja hakkasid otsima. Ma tulin tulema. Loodetavasti leidsid nad kenasti aarde kätte. Oli tore tutvuda!
Aitäh, tore aare toredas kohas ja toredasti peidetud. Mulle meeldis!
Tore päikseline päev jalutamiseks. Vaatasime torni ning leidsime pajutibusi:))
Oli ilus ilm ja vaja kuhugi jalutama minna, tuli meelde, et siin on veel logimata ja nii me siia sattusemegi. Kui logi sai kirja, nägime ühte telefoniga (vist) meest torni poole tulevat, pistsin ruttu aarde peitu tagasi ja jäime ootama. Varsti tuligi üks rootsi geopeitur aaret otsima, rääkisime natuke siis juttu. Tema suundus järgmise aarde poole ja meie koju, sest ei saa ju kõiki aardeid korraga kodulinnas ära logida, muidu pole järgmine kord kuhugi jalutada.
Huvitav torn, kuhu sai jällegi satutud vaid tänu aardele. Pärast logi sai natuke ka vaadet nauditud. Aitäh!
Tänu aardele sattusin esmakordselt Paljassaarde. Tore mereäärne koht, rahvast palju- grillijad, jalutajad, ratturid, isegi ujujad. Aare ka leitud. Tänud siia kutsumast!
Mõnus jalgsimatk mööda mereäärset jalgrada.Aare leitud ja logitud.Aitäh!
Esimene aare Paljassaarel. Kena vaade ja koht. Tänud peitjale!
Tänase geohommiku esimene leid. Nulli läheduses nautis üks mugu vaadet, aga ta lahkus varsti. Leidsime kiirelt. Tänud!
Geto juurest naastes põikasime sisse ja logisime kiirelt sest eemalt paistsid mugud lähenemas. Vaate eest täname ka!
Kena koht ja vaade, aare tuli lihtsalt. Tagasiteel jäime vihma kätte. Märg märg märg. Tänud peitjale!
Üks läks väljastpoolt, teine seestpoolt maja. Peale kiiret otsimist läksime natuke spetsiifilisemaks ja leidsime. Aardes olev lilleraamat avaldas meile tugevat muljet, juba sellepärast peaks sinna igaüks minema :)
Paljassaare sellesse punkti polnudki varem sattunud. Väga hea vaade avanes. V: kopikas, J: võtmepael.
Dessant Paljassaare Paljaks
Katkeid rühmajuhi märkmetest
Missioon 1: Luureandmete kogumine
Maabumine toimus 18:00. Ilmaga meil ei vedanud - soe ja päikesepaisteline. Vastuluure agente (ehk mugusid) oli palju, lisaks hirmutussalgad porgandpaljaste inimeste näol. Esimene objekt edukalt leitud ning huviobjekt tuvastatud. Maskeerusime jaapani turistideks/piltnikeks. Varsti kaotati huvi meie vastu ning lisaks luurefotodele saime ka esimese signaalmajaka tööle.
Järgmine sihtpunkt: Geto.
Väga meeldis, täname peitjat!
Kuna me siin kandis juba olime, siis külastasime ka Paljassaare poolsaart. Aardeni kõndides hakkas ilm kehvaks kiskuma ja just täpselt tornini jõudes hakkas kergelt sadama. See peletas tornist seal vaadet nautivad mugud ja me saime rahulikult tegutseda. Tänu vihjele tuli leid üpris kergelt.
Peitjale tänud!
Mõnus otsimine oli, olen varemgi seal majas käinud, aga siis ei tundnud geopeitust
Kunagi Paljassaare ja Kopli rattatuuri käigus leidsin tegelikult selle aarde üles aga jätsin logimata, et koos perega siia tulles teistel ka otsida lasta. Oliveri täna kaasas polnud aga vähemalt Elve sai otsida. Pärast tegime rannas väikse pikniku ja hulga pilte. Tänud aarde eest. [helina] lisatud pildil olevat nänni nägin juba läbi karbikaane ja lootsin, et keegi on tõesti nii helde olnud (ma oleks hea meelega midagi taskust asemele otsinud) aga tünga sain :P
Mõnus rattasõit, mis tipnes geopeiturite sadomasoga: “Näed, seal metsa taga, seal on üks aare veel.” “Kas sul on see leitud?” “On küll… aga ma NII tahaks vaadata, kuidas sina seda otsid.”
Reedese jalutuskäigu ajal sai Paljassaar ette võetud ning aaretest puhastatud. Selles tornis olin juba eelnevalt käinud kuid kunagi polnud selle peale tulnud et sealt aaret otsida. Tänud.
Selleks kellaajaks, kui meie oma plaani õue minna välja mõtlesime, oli ka päike pilvede tagant välja tulnud. Ja seda enam kiheles isu minna loodusesse- mere äärde või metsa või siis mõlemat varianti ühendada. Nii saigi tehtud. Auto parkisime Katariina kai ääres asuvasse parklasse- ja tallataksoga ikka edasi nulli poole... Parkla oli autodest küll pungil, aga metsa all ja mere ääres retkel eesmärgi poole nägime vaid üksikuid uitajaid.
Aga leiust siis kah mõni sõna. Kohale jõudnuna tegime mitu tuuri kunagise ilmselgelt auväärse ehitise jäänuste ümber- lihtsalt uudistamise mõttes- pole ju Valgest tornist väga palju juttu olnud... Ja siis leiu suunas. Vaatasime kõigepäält nulli ümbruses tiba ringi, aga kuna mingit kahtlustäratavat avaust ega õõnsust ei märganud, siis otsustasin kirjeldust ja logisid lugeda. ja nagu oli arvatagi, avanes tänu sellele geosilm- ja suundusime kõrgematesse sfääridesse. Sääl läks asi juba üpris kärmelt- paar tasapindade- vahetust- ja käes ta meil oligi. Logi kähku kirja, rändur samamoodi karpi- ja oligi see me Valge torni külastamine tehtud :)
Olin oma matkaga jõudnud Paljasaarde. Ilm oli võrratu. Sain suure muhu metallist trepi all aga aarde leidsin üles. Jess
Valge torn tundus parajaks õhtuseks jalutuskäiguks. Parklas oli peale meie ka teisi inimhingi aga neil tundusid muud huvid olevat. Jätsime nad selja taha ning sukeldusime taskulampide valgel pimedusse. Meri kohises ning kivid klõbisesid iga laine järel. Paitas kenasti kõrva. Parklas aardeni läks lennates ning peagi olime kohal. Mälus oli see hoone teistsugune, ei tea miks. Nautisime vaadet ning leidsime ka aarde. Seekord maksis geokogemus ja aarde leidsin mina. Vahetuskaupa ei teinud ja panime nimed kirja. Tagasiteel leidsime ka huvitava kividest laotud ringi diameetriga ~8m keskel süda noolega. Huvitav kas peaks seda "riituse" kohta soovitama armastuse otsijatele? Aitäh toreda koha taastutvustamise eest :)
Siinkandis olen ka varem küll seoses geopeitusega ja küll muudel põhjustel mõned korrad ringi kolanud. Nüüd sai jälle asja tehtud. Eks seda pinnast oli siin igasugust ja sai üsna palju tuhnitud enne kui õigesse paika jõudsin. Täitsa vahva asi siin püsti seatud, selles paigas polnud enne turninudki. Tänud!
Projekt "Paljassaare puhtaks". Teel Paljassaarele lookles tee ääres pikk punane uss. Kohe väga pikk oli teine. Ussi teises otsas selgus, et toimub aktiivne Päästearmee päästmine. Aarde poole jalutama asudes tuli üks härrasmees ujumast... nojah. Mina küll nii jahedasse vette ujuma ei kipu aga maitseasi. Algsest valgest tornist oli küll üsna vähe järgi, sai siis teist uudistatud. Kenasti korda tehtud ja puha. Peen värk :) Tänu vihjele tuli leid kiiresti, kättesaamisega oli veidi punnitamist, aga lõpuks õnnestus ka see. Aardest võtsin kaasa hai ja lisasin omalt poolt kondeka. Aitäh peitjatele.
Leitud ja logitud nagu arvata võib. Kogu see piirkond on minule uus ja päris meeldiv avastus. Tänud juhatamast! Aare heas seisus. EVEJ.
See pühapäev tundub väga popp päev olevat. Rahvast oli seal palju liikvel ja nagunäha, mitmed sissekanded on siiagi jõudnud. Me ise polnud kunagi varem veel siia poolsaarele sattunud, seetõttu oli väga huvitav, hariv ja asjalik päev meie jaoks.
Aarde leidmisega probleeme ei tekkinud, meid keegi ei seganud. Täname.
Igas mõttes eeskujulik aare, tänan ja soovitan.
Valge tornini jõudes parkisin ratta ära ja jäin algul niisama vaadet nautima, kuna hoonest kostusid inimhääled. Häälte omanikud tulidki varsti alla ja eemaldusid, kusjuures ühel oli käes kollane aparaat, umbes nagu eTrex. Logide põhjal pakuks, et võibolla Merje ja Lembitu?
Mõnus jalutuskäik sügiseses looduses ja mererannas. Sai ka Valgest tornist järelejäänule kiire pilk peale visatud. Aardeleid tuli esimesest vaadatud kohast. V sebra J roosi. Tänud juhatamast.
Kuna !%&¤%&¤järve#&!&%&¤patrulli juures läks päris korralikult aega ja päike hakkas juba loojuma, kihutasin järgmisena täiel aurul valge torni suunas. Kilomeeter kadus nagu lennates ja mõtlesin, et geopeitus aitab ikka päris sportlikuks saada.
Jõudsin tornini ning uksest sisse hetkel, et olla pealtvaatajaks, kuidas 3 inimest ühte suurt retriiverit üritasid trepist üles viia. Esimene tõmbas, tagumine lükkas ja kolmas kuskilt kõrgustest ergutas. Vaene loom värises üleni ja ma ei saanud üldse aru, miks teda oli vaja sinna üles saada, kui nad just mingit riitust ei kavatsenud pidada.
Kui kogu punt oli rabeledes üles jõudnud ja mina samuti, avastasin, et üleval oli veel üks kuldne retriiver, kes polnud ilmselt nii palju vastupanud osutanud. Igatahes tehti plats koerte mänguväljakuks, kes lõbustatult ringi jooksid, mina sammusin tagasihoidlikult madalamale astmele.
Konteineri leidsin kähku ja vaevalt olin kaane pealt saanud, kui tuul viis ühe geopeituse juhendi kaasa. Vaatasin, kuidas see kaugusesse lendas, panin logi kirja ning kihutasin paberile järele. Niisiis jooks alla, leidsin lehe, jälle üles ja leht karpi tagasi ilma edasiste suuremate kaotusteta. Go, geocaching, go! Ma olen nende jooksmistega juba 4 kilo alla võtnud. Tänud aarde eest!
Nüüd ka üks aare, mis Marisel leitud. Seega olid osad vahetunud ja tema sai minu tegevust kõrvalt kiibitseda. Õnneks piinlikult kaua ei läinud ja karp tuli välja teisest vaadatud kohast. Ehitis ise tuttav. Käisin siin paar aastat tagasi Tallinna XDreami etapile kaasa elamas, kui ise enam ei võistelnud.
Polnud Paljassaare poolsaarel enam mõnda aega käinud. Seega oli tore siia tagasi sõita. Viimasel 200 meetril tuli vastu igasugust seltskonda. Üksik ülikonnas mees, jalutav noorpaar, koeraga jalutajad. Mõtlesin, et keegi neist kindlasti geopeitur aga tundub, et mitte.
Valgest majast päris mõnus hubane ja turvaline vaateplatvorm tehtud. Uudistasin graffiteid ja siis läksin logisin ka aarde. Läheduses on ka üks täis ja terve Saku Originaali purk, kui kellelgi peaks tekkima vajadus janu kustutada pärast rasket otsingut. Tänud aarde eest!
Istud laua taga ja haud. Ei edene. Silmad punnis peas juba, aga tibuke ei piuksu mitte. Akna taga värahtab tähtaja vari. Haud kiiremini. Tibuke ikka ei piuksata. Võtad aja maha. Pakid hautavad objektid korvi, paned korvile teki peale, viid mere äärde. Luik on parem hauduja, temal juba pojad taga, ulbivad näe seal. Näitad oma hautavale objektile luigepoegi. Objekt reageerib. Kõnnid edasi, haud edasi. Silmad polegi enam punnis. Haudumine edeneb. Ronid, istud, näitad objektile merd. Võtad karbi, logid. Ja siis plahvatab, tibukeste piuksumist kostab kaugele. Marss laua taha ja kirjutama, tähtaeg võib rahus tulla. Tänud juhatamast, väga oli vaja!
Seekord siis siin geopeituse tõttu. kuuma ilma tõttu oli lähedalaasuv rand inimestest ülevaoolamas. Samuti sain teada et nudistid on Tallinnas endale ranna leidnud lindude kaitse - keelualale. Misateed kui ikka ametlikult ei luba siis ikka leitakse koht. Kas aga see parem on - ei tea
Leitud üsna lihtsalt. Mugud olid liikvel ka keset kolmapäeva, mis pani imestama.
Leitud väiksel rattasõidul Paljassaare poolsaarel. Väga külm tuul oli sel päeval. Tänan aarde eest!
Väga varahommikune geotuur Tallinnas. Siia tatsusime läbi kerge vihma ja soodsa surfituulega. Lähenesime otse, naasesime mööda randa, kokku saime samme ligi 4 km. Päris vahva "torn" on seal konserveeritud, omapärane konstruktsioon ja segu kivist-metallist. Liginesime valgele aardele valge inimese kombel, sest vihmaga oli nii mõistlikum. Leid tuli esimesest kohast, kuhu käsi tungis. See jättis aega ohtratest grafititest pilte vorpida.
Pärast leidsin Katariina kai surfirannast pisikesele Lukasele mängulabida ja veel midagi. Ajasin ühe surfariga juttu, neil ei vedanud, tuult langes ära. Ujumisrannas oli tuult küll, aga seal kuni septembrini surfata ei tohi. Mis siis, et keegi sellise ilmaga ei uju ega isegi sellisel kellaajal ja ilmaga rannas olnud.
Aitäh siia kutsumast, ilus koht jalutuskäikudeks! Aare korras, kuiv. Nänniga ei kaubelnud. Teine kord tagasigi, kui põhjust on.
Aarde leidsime kiiresti ja lihtsalt. Vihjest ei saand enne aru.
Leidsin üksnes vihjet mäletades. Karbil oli kaas lahti, aga kuna pesa on talle nii täpselt paras, ei olnud sellest probleemi. Aitäh siia saatmast.
Leitud! EVEJ. Aare heas korras. Mugusid tihedalt liikvel, kõigil õllepudel näpus. Elisa mobiilne internet ei levi poolsaarel. Telefonis ei toimi geocaching.com rakendus/kaardid levi puudumise tõttu.
Paljassaare poolsaarel on päris tihti käidud jalgrattaga sõitmas. Seekord oli jalgratta asemel vihmavari toredaks seltsiliseks. Torni enne tänast nii põhjalikult polnudki uurinud. Tänud vahva aarde eest.
Mõnus jalutuskäik tuttavas kohas. Tornist muidugi ei teadnud varem midagi. EVEJ
Uus aare oli just sobiv õhtuse jalgrattasõidu, linnuvaatluse ja laevade tekitatud lainete vaatlemiseks. Ja loomulikult tegin peale aarde leidmist rattaga ringi peale kogu piirkonnale. Esmakordselt lugesin aga Valge Maja kohta infot, ei olnudki teadlik, et siin selline objekt kunagi asus. Tänud peitjale!
Siin jäime haledalt Tanelile vahele juba enne aardeni jõudmist. Sõbralikult kulgesime siis peidukani ja tagasiteel arutasime ühe vahva torni juures, et siia saaks ju peita...Tundub, et jõuluseeria jaoks on koht olemas. Tänud vahvasse kohta juhatamise ja aarde eest!
Kuna sai juba linna peale laiama tuldud, siis oli ju vaja ka siia jalutama tulla, päiksepaisteline ilm ja puha. Parkisime just Geopuugi parklasse kui meie kõrvale tekkis üks lõõtsutav tegelane, Tanel nimelt :). Meie siis Alexiga jalutasime ratta seljas sõitva Taneli kõrval , no mitte ei viitsinud jälle rattaid Geopuugi küljest harutama hakata ja no jalalabade treening on ju ka treening omaette. Ei tea kas kõndisime meie liiga kiirelt või sõitis Tanel aeglaselt, aga kuidagi märkamatult olime kõik kolmekesi koos kohal. Vaatasime huviga ringi ja Tanel sõnakuuleliku tegelasena võttis aarde sealt välja ,kus tal seda paluti teha ;). Sain veidi fotokaga klõpsida ja ajalugu uurida. Varem olen ka siin kolanud, kuid nii põhjalikult pole kohapeal asja uurinud. Tänud aarde eest, täitsa mõnus oli kolada!
Kuna täna pidi taevast igasugu kärtsu-mürtsu tulema, jäid mastaapsemad plaani ellu viimata ning võtsin ette selle Tallinna aarde. Enne parklat vuras minust mööda Geopuuk ning parklas kohtusingi selle omanikega. Majakest olen ka varem korduvalt uudistanud, kuid nüüdseks on temast täitsa vaateplatvorm tehtud. Hea koht aardele. Ja saime teada, et valge torn asus kunagi hoopis selle majakese kõrval. Aitäh!
Esmalt aarde nime nähes arvasin, et tegemist ühe isemoodi majaga Mustamäel, aga sai hoopis natuke kaitsealal jalutada ja igasugu linnukisa kuulata. Sinna üles polnud ka just esimene kord ronida. Aitähh!
Vihmane hommikupoolik linnuparadiisis -- hüüp puhus pudelisse ja rästad jälitasid meid nii pikalt, et kerge hitchcock hakkas kallale kippuma. Mahajäetud ehitis ei olnudki nii mahajäetud, väga mõnus, et ta endale uue elu on leidnud. Lisaks aardele üritasime aru saada, kus see valge torn oma kümnemeetriste kaitsekraavidega võis kunagi olla, aga üsna segane tundus see asi. Tagasiteel sai veel Madisega juttu aetud. Aitäh taas siia kutsumast, see koht vääris kindlasti aaret!
Balti jaamast hüppasin 59 peale ja sõitsin Pikakarile. Linnuvaatlustorni juures jalutasid Hanno ja Triin vastu ning pärast lühikest vestlust jätkasin teekonda Paljassaare puzzle otsimisest tuttava maja juurde. Kuna GPSi ei viitsinud kaasa võtta, siis sai ka natukene otsida, enne kui õigesse kohta vaatasin. Hiljem läksin veel Võimalik Missioon aarde juurde, et sealt rändur kaasa võtta (viisin ta sinna aasta tagasi). Mida aga ei olnud, oli rändur. Loodan, et see on viimaste logijate käest, kes pole enda logi veel kirja pannud. Aitäh Paljassaarde kutsumast!
Vene karud soovisid majja astudes mulle õnnelikku päeva ja eemaldusid teise toa nurka omaette olema. :)
GP 1051, GC 1267
Vahepealse geoallergia ravimiseks sai viljeldud ununenud kunsti nagu rattasõit. Tee Pikakari randa on nüüd hästi sillutatud, heade kavatsustega inimesed on täiesti pandava rattaraja kokku ehitanud. Kui Valge tornini jõudsime, siis hakkas vihma tibutama, kohe tulid ka kaks vene karu, kel õnneks jätkus silmi vaid teineteisele... Kui karusid ei karda, siis on see koht ideaalseks tööpäevaõhtuseks rattatuuriks.
Peale asjalikku õhtupoolikut oli plaanis premeerida end aardega. Punkri juurde ikka ei jõudnud, tuli parem pakkumine uuemat aaret otsima minna. Vihma kallas ikka tubli pool tundi aga selleks ajaks kui kohale jõudsin oli taevas juba selgem. Isegi kummikute jalga panemine oli asjatu lüke, aardeni oleks jõudnud ettevaadates ka tennistega. Tänud mõnusa õhtupooliku ja kerge aarde eest, polnudki sinnapoole tükk aega asja olnud! EVEJ
Kirurgilise täpsusega eksekuteeritud missioon. Kui olime veidi roninud ja Carolys maia näo ette manas, siis oli selge, et konteiner on leitud. Retkel saatjaks sääsed, kergelt pori ja tapjanälkjad. Muidugi kui aare üles pandi, olin kesklinnas ja avastasin uue aarde 1,5 tundi hiljem siit lehelt. Vaadates FTF-i kellaaega, siis vasardas tükk aega peas, et "oleks lõdvalt jõudnud". Aga ei hakanud tormama, sest tavaliselt Tallinna-aarded on mingi suur rahvakogunemine juba esimese tunni jooksul, nii et mõte siiski minna tekkis tükk aega hiljem. Igatahes meeldiv jalutus õhtupoolikul ja mõnus linnalähedane koht, kuhu võib ikka tagasi tulla. Tänud!
Võtsin peale pikka pausi Fortuunaga jälle ühendust. Kes teab, mis suhted mul Fortuunaga on, see teab. Üllatuslikult ta seekord isegi vastas. Rääkisime sotid sirgeks ja leppisime ära. Kohe oli hoopis teine tera - FTF tuli nagu ludinal! See oli üldse kõige laisem FTF, mille ära olen noppinud... no hea küll, tunnistan üles, et see on üleüldse minu kõige esimene FTF. Tavaliselt figureerin ma kolmandat korda taastatud aarde neljanda logiraamatu viimasel lehel. See on kah omamoodi sport - vaadata, kas kannatad ära 200 logini, enne kui ise vaatama lähed.
Aardest kah. Istusin mina Ülemiste sööklas, läpp lahti, sest mida sa ikka toitu oodates teed - geopeituse lehele! Koheselt tuvastas terane silm muudatused esilehe ülemistes ridades. Akuutset diarröad selline asi minus tavaliselt ei tekita, nii ka seekord. Vahtisin seda Valget Torni ja mõtlesin, et kui nüüd läheks, kas siis jõuaks esimesele või teisele leheküljele. Mõtlesin ja mõtlesin. Vahepeal toodi toit. Nautisin iga suutäit, lugesin valge torni ajalugu ja unistasin. Poole tunni pärast korjasin oma kodinad kokku - tühja kah, tööpäev niikuinii pekkis, lähen põikan korra Paljassaarele, äkki saab mõnda elusat geopeiturit näha.
Paljassaarele jõudes oli loomulikult kõik väga kahtlane. Valvuriputka ees kaks naeru kihistavat neidu - kahtlane. Jalgrattur - kahtlane. Jalakäija - kahtlane. Vene vanamoor jalgratta ja mobiiltelefoniga otse aaret peitva hoone kõrval - väga, väga kahtlane! Ja siis osutus kõige kahtlasemaks asjaks hoopis see, et logiraamat oli puhta tühi! Kahtlustasin mingit haiget nalja veel ka siis, kui oma elegantse käekirjaga FTF järele vajalikud tähemärgid lisasin. Asupaik on igati priima värk, kõik kohad tsinki täis ja puha, rääkimata vaatest, mida Tallinnas naljalt ei leia (välja arvatud teistest mereäärsetest piirkondadest). Minu poolt kummardus peitjale.
Jussikesele aga ääremärkuseks, et kui STF sai tehtud 15:55, siis FTF sai tehtud 16:57, mis tähendab, et on kolm võimalust:
1) jussike eksis;
2) mina eksisin;
3) Fortuuna on sitapea.
Auto jäi Pikakari parklasse ja astusime mööda randa aarde poole. Teel oli nii mõndagi huvitavat ja ka häirivat, aga kohale jõudsime. Nulli lähedal hirmutasime ära kaks noort daami, kes pingil istudes mullivett manustasid. Ega otsimine selle pärast veel kergelt läinud - rahavast vooris mööda ühele poole ja teisele poole, aga leitud ja logitud sai. STF kell 17.55 (mina eksisin logi kirjutades). Koht oli ammusest ajast tuttav - kunagi kuulus see rajatis piirivalvele, aga muutunud ajas osutus see koht piirivalve tegevuseks ebasobivaks.