Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
NB! Objektile on tekkinud õigele lisaks ka dubleeriv vale-aare. Õige aare ei asu ehitises ega selle küljes!
Keset tühja männimetsa mõjus see objekt oma üksinduses nii ehmatava ja sürrealistlikuna, et sai koheselt peidukoha kandidaadiks.
Konteineri kallal jõudu pole vaja rakendada, õigeid liigutusi tehes toimib kõik väga kergelt. Ja tagasi pannes palun jälgige, et ka lukk läheks kinni.
Vihje: Leia õige pesa! Põhi ülespidi.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (17), lahe_teostus (10), militaarobjekt (3), lumega_leitav (3), mahajäetud_ehitis (2), maasturiga_huvitav (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC56G3X
Logiteadete statistika: 190 (96,0%) 8 13 4 2 0 0 Kokku: 217
Tundub, et kaduma läinud. Peab üle vaatama. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
No siin vaatasime päris kaua ja põhjalikult üle kogu territooriumi - ka need kohad, kus oli teada, et aaret olema ei peagi, aga seda pesa küll ei tuvastanud mitte kusagilt.
Täitsa tummaks kohe võttis, logisid lugedes ei tundu kõige peidetum aare aga meil ta leidmata jäi.
Sattusime sääsepessa aga keegi neist polnud nõus meid nõelama.Veidi hiljem leidsime ka aarde .
Sõitsime mööda ja mõtlesime, et just siin võiks teha väikese saia söömise peatuse. Aare oli juba varem leitud, aga jalutasime ikka konteinerini ja veendusime, et kõik on korras. Peale seda vaatasime ka uudishimulikult rajatisse ja sealt leidsime GP märgisega PET-i, kus vana logirull. Netis logisid uurima asudes saime asjale pihta, et see ongi see vahepeal kadunud ja siis jälle välja ilmunud konteiner, mida peitja palus kellelgi ära tuua. Kuna logipaberid olid selles täis saanud, siis asendama me seda ei hakanud ja võtsime hoopis kaasa, et edaspidi enam segadust olla ei saaks.
Õige pesa sai nüüd uuesti otsitud. Frankenstein oli kohal ning vaatas ühe silmaga vastu. Tänud peitjale!
Aare istub endiselt vägagi märgatavas kohas ukse kohal. Loen alles praegu, et see ta päris kodu olema ei peaks. Kohal ettenähtud kohta siiski ei leidnud.
Sürr maja, tänud kutsumast.
Kaduma läinud logiraamatu tops ilmus ka välja ja asub eksitavas kohas, kus otsijad teda õige pähe leida võivad. Kes sinna kanti satub, võiks ta ära korjata, või panna õigesse peidukasse tagasi. Jõudsin sinna küll juba uue viia, aga kui vana on heas korras, siis võiks pigem selle jätta.
Konteinerist on logiraamat ajama pannud. Viin lähiajal uue.
Kaupo esimene leid :). Ja tõsi ta on, mina poleks seda ilma abivahendita kätte saanud, aga Kaupo oli nii lahke ja tuli ning võimles minu eest.
Väga hästi peidetud. Esialgu tundus, et äkki on metsas kõik veel liiga jääs, aga see õnneks ei seganud.
Mõni aeg tagasi just käisin siin, aga siis oli öö ja tuli otsida maale, mässasime seal ümbruses vähemalt 20min, aga maale sel korral ei leidnudki (hiljem selgus, et keegi oli need juba ära viinud seal). Täna valges läksime tagasi. Aarde leidmisega kaua ei läinud, gpsiga peaaegu nulli ja juba silmasimegi aaret. Tänud peitjale!
Peab tõdema, et pimedas polegi nii kerge geopeitust mängida :D. Aga ülesse leidsime ????
Seda, et aare punkris ei ole, sain ma üsna ruttu aru. Logid ütlesid seda ja noh, ise oli ju ka vaja selles veenduda :D Kuna Jasper natukene pelgab pimedat, siis kaua sees ei olnud ning läksime välja. Läks ikka omajagu aega, et see lihtne tünn silma jääks. Aitäh, lahe värk!
Leitud, enne logide lappamist sai ka igale poole ronitud. Lihtsalt kästi! :D
Peale 5 minutit olin ma juba päris kuri, sest siin pole ju üldse kohta, kuhu peitagi. Kui nimed kirjas, siis mõtlesin, et tegelt ma ju peidaks ise samamoodi, nii et mulle väga meeldis! :)
Hea, et lapsed esimese hooga lahtisest uksest sisse ei tormanud, vaid enne aarde otsimist veel jänese kapsaid noppisid. Nii tuli ka leid praktiliselt iseenesest.
Sellega läks nüüd nii nagu läks - tutvusime kinnisvaraga üpris põhjalikult :) Logisid lugedes tuli uusi mõtteid ja uute mõtetega tuli ka leid. Edasi liikudes nägime möödasõidul veel ühte Frankensteini elamut, küll veidi avatuma planeeringuga. Aitäh.
Mõnusa ilma puhul telliti kodus üks pisike aardetrip ja sõitsime suht huupi linnast välja. Metsas oli mõnus ja see aare oli pikalt nimekirjas oodanud. Kõigepealt otsisime muidugi nullist. Kadri käsutas mind lausa katusele ja prügi sai ka üle loetud. Lõpuks avardasin meeli ja suundusin kuhu vaja. Peale kohalike "tubaseid tegevusi" tundus aare ülikaunis. Imetlesime süsteeme ja jäime kogu looga igati rahule. Suured tänud aardemeistrile.
LOGITUD, ja ka paraleelselt geocaching äpis - -
No kurja, seda punkrit sai ikka tuulatud küll. Tuulamise käigus avastasin miini kuuli (ohutu ja ilma lõhkelaenguta) ja, et seda keegi niisama expluatotseerima keegi ei hakkaks, siis viskasin selle kaugele metsa. Siis aga jäi painama, et äkki sellel mingi kork vms (eelnevad kogemused noh...) ja läksin siis seda sinna metsa veel kord kaema. Leidsin selle ära visatud hiigelkuuli lombi kõrvalt , uurisin, aga ei midagi sellist. Hakkasin siis tagasi tulema sealt metsa poolt ja noh, kuna ma ei ole uhke siis ei käi ka nina püsti vaid tüüpilise Eeslasena moss näol ja nina maas. Jõudes tagasi punkri juurde ütles Krissu, et ei viitsi rohkem (olime seal mingi 40 min) ja lähme edasi. Istudes autosse märkasin, et tahvel näitab null punkti "teises nurgas"... no mida... Ei andnud rahu, tuli uuesti minna ja hetk hiljem Krissu karjub - nu, sa oled ikka eriti pime - ja juttu (loe kirumist) jätkus kauemaks . . .
Pesa leidsin kerge vaevaga ja avamine käis ka lihtsalt. Täitsa tore konteiner. Tänan.
Päris pikalt pole enam geopeitunud, täna suurepärase ilmaga parandasime vea 5/10. Tänud!
Sellised punkrid tekitavad minus alati õudu ja käin neist parema meelega ringiga mööda. Siin oli vastupidi. Väga vinge konstruktsiooniga aare, tänud!
Eeldamise vajadus oli liiga suur ja natuke veetsime aega ka täiesti valedes kohtades. Kui sellest üle olime saanud, tuli leid kiiresti.
Kui meie objektile jõudsime lahkus sealt just üks punane auto, ei tea, võib-olla oli ka geopeitur. Aarde leidsime kähku ja väga ei olnudki ideed, et kuskilt mujalt otsida. Natuke pidime nuputama, kuidas kätte saada. Õnneks saime siiski kätte, aarde süsteemist saime aru alles tagasi pannes. Väga tore aare, seninägematu lahendus.
Leitud, logitud. Kätte saamine osutus oluliselt tülikamaks kui leidmine :D
Selle aarde juurde olen ammu tahtnud tulla. Täna oligi see võimalus.
Autoga kohe ukse ette, lambid välja ja sisse. Sama kiirelt, kui olin sisse läinud, tulin sealt tagurpidi kohe ka tagasi. Lendavate satikate hulk oli lihtsalt nii suur, et ilma neid sisse hingamata ei saanud olla. Kui suurem parv oli laiali lennanud, siis asusin sisemust kontrollima. Seejärel välimust kontrollima. Mis seal salata, ka pealmus sai kontrollitud. Selle aja peale, kui mina need kõik kohad üle kontrollisin, jõudis Liisi ka logid läbi lugeda. Kuna kõik eelnev mingit tulemust ei andnud, siis pidasime vajalikuks tormamise asemel mõtlema hakata. Pidasime vajalikuks eeldamise asemel hoopis null üles otsida. Ja see tõi edu! Noh, tegelikult edu oli ainult selles, et konteineri leidsime üles, logimiseni jõudmiseks tuli veel veidi ajusid ragistada. Päris kaval konteiner :) Peitjale tänud!
Täna tuli selline ekspromt m6te minna Äntusse yhte langenut elule turgutama. Oli valida et kas minna kahe autoga v6i yhega, siis valisime et mis me ikka kytust niisama kulutame. Lisaks teadsin et tuleme pärast siiakantti metsaalust uudistama. Taimo vaid kysis et kas sul vintsimiskomplekt auto peal, v6ta igaks juhuks kaasa. Siis ei osanudki kohe seisukohta v6tta et mis edasi juhtuma hakkab. Aga Taimol olid väikesed liivamaastikul s6itmise m6tted. Mäletan veel väga hästi kuidas ise siin suvel yhes liivamylkas maadlesin. 6iget lähenemisteed otsides tundsin ära ka enda eelmise pääsetee ja kui aus olla v6ttis ennast ka nac kukalt kratsima et kuidas ma oma poolveolisega siit ikka läbi tulin :D. Aga parem korralik valmidus, kui et l6pus inetu yllatus ;) Kui korilus pihta hakkas leidsin et on just parasjagu vabat aega et jalutada onu Frankile kylla. Haarasin jälle poisi käe otsa ja suundusime objektile. Geps aga juhatas mind ma ei teagi kuhu ja sai ikka päris tykk aega valedest kohtadest otsitud. Ka taevas j6udis vahepeal m6nusast hämarast kottpimedaks muutuda. Vahepeal j6udis peitja ise ka objektile ja suunas mind 6igele teele tagasi. Pisut veel pusimist ja saimegi oma naerunäod raamatusse kirjutada. Väga lihtne ja samas nii geniaalne lahendus. Kiitused meistrimehele ;)
Ümberkaudne mets oli parasjagu korilastest mugusid täis, ent õnneks jätkus neil silmi vaid metsaandidele. Aitäh väga toreda aarde eest. Koht ilus, teostus hea ja pisut nuputamist oli ikka ka vaja. Tegemist ei olnud ainult jalgadele, vaid jätkus ka kõrgematele sfääridele. Tipp-topp värk.
Praeguse metsakasvuga on see pesa seal oma algse mõtte kaotanud. Sobibki ainult igasugu FRANKide pesaks. Leid kiire.
Neid pesasid oli seal lausa mitu. Antud objekti on mingid kodanikud kasutanud tualetina, mis tekitas minus sügavat hämmingut, kuid see on juba omaette teema. Kui ebakunstipäraselt objekitle ja selle ümbrusesse jäetud junnid välja arvata, oli tegu kena metsaga.
Uhh, seal pesas oli hulgaliselt vereimejaid. Või mingeid muid lendavaid objekte. Enda arvates leidsin ülikavala peiduka aga vot siis. Hea vähemalt altpoolt lugeda, et ma polnud ainus :D Aaret seal küljes aga polnud, nii et tuli edasi nulli taga ajada. Sai vaadatud seest ja väljast, ülevalt ja kaugemalt. Ta ei tahtnud aga kuidagi ennast kätte anda. Kui pilgu järjekordsel ringil uuele tasandile suunasin, tuli ka otsitav välja ja sai enda eelnevate tegevuste üle itsitada. See oli tore! Tänud!
Aaret tasub otsida nullist. Siis on kõik lihtsam ja tulemus parem :)
Pesad läbi vaadatud nii seest kui väljast, peal käidud ja ümbruses, ei miskit...
Selle aarde juures oli taevas täiskuu. Muidu ma neid libahundi ja vampiire jutte ei usu, aga seal metsas kuuvalgel hakkas veidi kõhe küll. Lambiks oli mul suhteliselt niru valgusallikas, seega enda ümbrust ma väga ei näinud. Otsisin rahulikult ja oleks siis suurest hirmust püksi teinud. Miki hiilis mu selja taha ja hakkas lõrisema. Ausalt, oleks mul kaigas käes olnud, ma oleks virutanud ka :)
Panin uue konteineri. Pisut väiksem, aga koht ja põhimõte sama.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Kaevati, et nagu poolik on. Käisin vaatamas ja tõesti, konteiner on kellegile ette jäänud. Kuna kõiki tükke ei leidnud, siis taastada pole võimalik. Teen millalgi uue. Senimaani laseme geomaanteele taas rohul peale kasvada.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Aarde algsest konteinerist pole midagi alles. Minu arvates liiga avalikult karbike seal. Tänud peitjale.
Sõitsime siia jalgrattamaratoni vahel manööverdades. Ilusti olid kõik ristumised neoonvestipoistega varustatud.
Siin sai ikka natuke otsida kui Ruth osutas ühe reetva asja peale, siis saigi leitud. Tänud!, sellist ehitist keset sellist metsa ei osanud küll oodata.
Aare oli rändama läinud ja vedeles laiali. Tuvastasime õige koha ja kõik leitu sai õigele kohale, kirjapulka ei leidnud. Aitäh, põnev koht, siin kandis tiirutatud küllaga, aga siia pole sattunud. Jaa maasturiga huvitav-õige, just sellega me tiirutama. Suurim tänu, lastel väga huvitav!
Oli siin jah üht koma teist. Isegi aare jäi muuseas näppu.
Pea poolteist aastat tagasi sai seda korra otsimas käidud, aga siis langesin liba-aarde lõksu. Sel korral läks juba paremini, tänud peitjale!
Lubasin seltskonnale eelviimase aardena drive-in aaret ja olgem ausad, eks ta seda ju peaaegu oli ka. Ainult, et kuidagi üles ei leidnud teist. Viimaks lugesin paari logi ning sain järje peale. Siis tuli ka aardeleid. Mulle meeldis, kuidas me eraldi otsisime ja kui me Sveniga auto juures kohtusime ma talle teatasin, et mis sa otsid, ammu logitud juba ju. Aitäh!
Tormasin kohe Frankensteini juurde külla ja millagi sain aru, et tuleks ikka gps-i ka vaadata. Õnneks läks Karlis metsaloomadega tutvuma ja siis tuli logi kiirelt.
Ütleme nii, et siin on nii palju peidukavõimalusi, et ei hakanud nulli vaatamagi ja kihutasime otsime. No lõpuks tuli ikka hakata vaatama, et kus see paikneda üldse võiks. Peitus hoopis sellises kohas, mida mina poleks selle objekti puhul üldse uskunud :)
Päev varem teatas vanem poiss et tema tahab aardeid otsima minna. Paari minutiga oli selge et mõlemad poisid on aardekütid ja nõuavad väljasõitu. Tegin siis tänaseks plaanid ümber ja sõitsin perega geotuurile. Jägala tagune piirkond tundus igati peresõbralik ja ilmaoludele vastav koht küll olevat. Neljas peatus toimus siin. Kui pool peret jäi autosse keha kinnitama, siis väikemees nõudis ikka kaasa tulla. Nii me kolasime seal eri tasanditel. Aeg möödus aga tulemust ei paistnud. Kiilusin mingisse suletud ringi kinni kuni ühel hetkel vihastasin ja lähenesin vähe loomingulisemalt. Sellest oli kohe kasu ja asusime sisse registreerimis protseduure läbi viima. Autosse tagasi jõudes avastasime et teine pool oli mu näljakustutamis esmaabi küpsisepakid üles leidnud ja hävitasid neid hoolega. Mis siis ikka, liitusime klubiga ja põrutasime teosammul läbi aukude ja seeneliste edasi. Korras, tänud.
113
Muidugi olid siin mugud. Kõigepealt kasutasime taskulampe, siis olime targemad ja saime leiu kah. Aitäh!
Meid ootas siin kaks väikest meetripikkust frantensteini, kes väljas kollitada julgesid, aga pimedusse siseneda ei julenud. Frankensteini-ema korjas kaugemal seeni. Ja kui siis me väljusime autost ning kindlal sammul sisenesime, siis nad olid suht segaduses . . kuid järgi ei tulnud, põrnitsesid koopasuus. Et siis jah väikse ringiga, aga kohal. Tänud, vahva tükk, see aare :)
Pärast metsmaasikate eemaldamist katuselt sai ka pesa üle vaadatud.
Konteiner katki, aga kõik tükid olemas. Tänud teatajale! Arvan et saan uuesti kokku panna.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Aare lõhutud. Puudub Geopeituse juhend, logiraamat. Täpsem info minu teises logis.
Rattaringi kolmas punkt. Frankensteinist olid järgi ainult jupid. kõik olid metsa all laiali. Korjasin kokku kõik, mis leidsin: aardekarbi, õnneks terve, mõned aarded ja pesa jupid, ei oska öelda kas ka kõik. Lisasin aardesse ühe leitud pakendi paberi, millele kirjutasin logi. Kogu selle krempli tõstsin 5m lõuna poole kolme kase juurde peitu. Aarde omanik võiks üle vaadata, kas annab taastada.
Tore pesa Frankensteinil. Pärast oli ootamist, et metsaveotraktor töö lõpetaks ja mööda laseks. Tänud.
Pesa oli jõle. Aaret avades sain ka haiget, vastu nina. Leitud. Tänan.
Õnneks lugesin eelnevalt mõned logid läbi ja julgesin ikka oma autokesega täitsa kohale sõita. Kohale jõuad, muidugi klapid silme ette. Aga selles objektis oli päris huvitav konnata. Õnneks oli ka taskulamp olemas. Punkrist leidsime ka grupitööd nõudva aarde pretendendi. Kahjuks siiski ei olnud peitja leiutis. Kuid natuke klappe liigutades leidsime ka aarde. Natuke mõtlemist ja uurimist ning saime ka pointile pihta. Jälle oli vaja veidi koostööd ja saigi logitud. Tänan peitjat, mulle ikka meeldib metsas konnata.
Aare sai valitud "maasturiga_huvitav" sildi tõttu. Maasturiga huvitav ei olnud, aardeni viis kõvakattega tee. Otsida sai ikka omajagu ennem kui õigesse kohta sai vaadatud. Tore teostus.
Et maasturiga ikka huvitav oleks, sai äraminekuks valitud suvaline metsatee ja huvi jätkus tükiks ajaks :)
Tänan aarde eest!
Ikka otsisime teist siit ja sealt.Lõpuks silmasime õiget ja saime oma nimed kirja.Väga lahe pesa.Kiidame.
Alguses olin kindel, et geps peksab segast ja läksin ilmselgesse kohta otsima. Tegin seal paar ringi, aga aare ei jäänud silma. Usaldasin siis gepsu ja leidsingi aarde üles. Aitäh! Need metsateed on siin päris lahedad.
Suure tuhinaga hakkasime valest kohast otsima, sest raudselt GPS paneb mööda. Tegelikult panime meie mööda. Aga õiges kohas olles, siis juba lihtne leid. :)
Lahe teostus. Kaaskannatajate kommentaarideta (logiteateid lugemata) poleks ilmselt leidnud. Tänud!
Talv on hea teetegija...lihtne leid.Tänud siia juhatamast.
Siia jõudsime kottpimedas.Suunasime auto tuled punkrile.Siin peame küll aitäh ütlema eelmisele leidjale.kelle jäljed viisid meid otse pesani.See oli päeva viimane leid ja kõige kiirem.Pesa oli aus.Aitäh!
Lõpuks jõudsime oma mitteleidu heastama. Seekord lähenesime teiselt poolt ja tee oli oluliselt siledam ja mõnusam. Tagasi suundusime ikka tuttavat rada...
Nüüd oli juba üsna selgelt teada, mida otsima peaks, ja üsna varsti jäigi õige asi tuledevihku. Täitsa kenake konteiner :) Küll aga jäi kripeldama, et see libakas oli ka üllatavalt põneva teostusega, äkki õnnestub kunagi endal leida koht, kus selline asi kasutusele võtta. Igatahes aitäh ilusasti teostatud aarde ja huvitava koha tutvustamise eest!
Vahi milline mäherdune kena pesa keset metsa ehitatud. Uurisime seda kohe nii seest kui väljas, pealt ja alt, isegi külgedelt uurisime. Siis aga aitas selles uurimisest ning panime logi kirja. Tänud aarde eest!
Alguses sai kogu mu tähelepanu punker. Nii põnev ju - üksik objekt keset männimetsa. Uudistasin seest poolt ja väljast pool, eemaldasin liba-aarde ja siis hakkasin ka päris aaret otsima. Tuli ka mul silmad lahti otsida enne kui õiget pesa märkasin. Aitäh!
Selline logi "The cache was ruined so we did rebuild it..." tegi murelikuks küll ja käisin siis vaatamas, mis juhtunud on. Leidsin aga kõik korras olevat. Mõtlesin, et ehk oli laiali loobitud ja korjati kokku tagasi vmt. Ei tulnud selle pealegi, et hoopis taastati uues kohas, kuna õiget ei leitud.
Arutelu tulemusel sündis palve: kui mõni geopeitur jõuab enne minu korduskatset seda aaret otsima, palun pudelisse peidetud liba-aare ära korjata.
Soovitatav on läheneda kahe inimesega. Üks läheb punkrisse ja tõstab ruumi keskel oleva puust tala läbi katuses oleva augu vähemalt meetri jagu ülespoole ja teine tiimiliige läheb katusele saaki korjama. Liba on, nagu öeldud, plastpudel tanklatšekiga. Aitäh!
Kaardilt tundus, et nulli läheb maantee, aga tegelikult mainis Arvo kõrvalt midagi stiilis "hea, et sul nelikvedu on". Kui navi kohalolekust rõkkas, paistiski kohe üks õige põnev urgas. Avastasime sealt ühe päris ülbe lahenduse - mina toetasin, Arvo käis teisel korrusel logimas. Pärast kommenteeris, et imelik aare - tanklatšekk pudelis. Tundus väga kahtlane. Natuke otsisime veel, aga midagi muud ei leidnud. Nüüd selgus, et liba, mis liba. Järgmine kord jälle!
Kavalalt peidetud... tegelikult isegi mitte peidetud vaid nimi on kaval. :)
Üksi ma vist oleksingi seda valest kohast otsima jäänud. Õnneks või kahjuks oli Reigo kaasas... otseselt ta midagi ette ei öelnud, kuid vihjeid andis küll ja see tegi asja kohe kordades lihtsamaks.
Tänud peitjale.
Peale otsingupiirkonna suurendamist sai ka pesa leitud. Tänud!
Selle pärast tänane väike tuur saigi ette võetud. Tahtsin viimase bugi kuhugi maha panna ja GC järgi paistis see päris pop aare olevat. Koordinaat mööda, aga avatud silmadega leiab kiirelt.
Jäetud Rachael.
Tänud!
Alguses kontrollisime kõik valed kohad üle ja siis sai see õige ka üle vaadatud. Stiilne konteineri lahendus. Nõustun ka kirjeldusega, selline objekt sellises kohas tekitas tõesti sürrealistliku tunde. Aitäh!
Oeh, siin läks leidmisega natuke aega. Geps tegi mingeid imenalju ja nullis ennast kaks korda nii totaalselt ära, et näitas aardeni 6000+ kilomeetrit ja siis hakkas korralikult flappima, et tuli nina maast õhku tõsta ja minna lõhna peale :) Õnneks Kuldaril on parem aardenina ja nii ta leitud saigi.
Õhtul (6h hiljem, tagasiteel) tegime seal lähistel uuesti peatuse. Mitte üldse sellepärast, et nimi oleks kirja panemata jäänud, vaid hoopis sellepärast, et seal on lihtsalt uskumatult head mustika kohad. Tuleb vist homme tagasi minna :P
V: märgi, J: musta pärli.
Suured tänud peitjatele, eriti suured tänud muidugi sellise uskumatult hea mustikametsa juurde juhatamast :)
Kõigepealt noppisin katusel veidi maasikaid siis sai logi kirja. Aitäh! Liiklus on siin tihedam kui mõnes väikelinnas.
Väntasin siia Laheranna aarde juurest. Üllataval kombel leidsin konteineri kohe. Natuke mõtlesin, et mismoodi see nüüd lahti saada, aga kui üks oluline liigutus teha, on asi kohe hulga lihtsam. Tänud peitjale!
Konteiner korras, aga ühe liiga suure nänni pidin välja võtma, et uks õieti sulguks.
Tõeliselt hirmuäratav militaarobjekt. Tiirutasime pikalt ümber ehitisi ja mitte miski ei kutsunud "onni" seest külastama. Kuna aare end ei näidanud, siis olime sunnitud end tuppa kutsuma. Ei olnud meeldiv. Aare jäi ikkagi peitu aga me ei loobunud. Ja siis ühtäkki seal ta oligi! Väga äge! Kiitus peitjale :)
Uisutasin lamellrehvidel Sireda sääre juurest kohale mitte just kõige otsemat teed mööda. See on see värk kui Google'i tädi veidi liiga vara ärapööret hõikab. Nagu tagantjärele selgub, siis nuffi-polekala tiim oma jäljekoera abiga suutsid vist isegi täpselt samasuguse kõrvalepõike sooritada :D
Parklast leidsin eest ilmselge geokulguri, kesse muu ikka just praegu just seal peatuse teeb. Kuni autos kirjeldust uurisin ja punkti käsitsi gepsu sisestasin, oli airce juba hakkanud minu poole astuma, et tule ometi appi otsima! Eks läksin siis :o) Sihuke kahtlane tunne tekkis, et geps ei tea kuhupoole juhatama peaks ja algul sai ikka ennast targemaks peetud. Aga kui enda tarkus kinnitust ei leidnud, siis võtsime vabamalt. See aitaski. Järjekordne mõnusa teostusega taxu meistritöö, aitäh kvaliteetaarde eest!
Selle aarde otsimise pealkirjaks võiks panna "Ka pime ja laisk kana leiab tera!" Ei tea mis minu pimeduse ja laiskuse põhjuseks oli, kas liiga palju vastlasuppi ja kuklit või midagi muud, aga peale autosse istumis töötasin ma autopiloodil. Taga ismel töötas GPS Lapsuliblikas, kes hõikas " Vasakule, 1 kilomeer sõida otse, paremale, 500 meetrit jäänud sihtkohani... Ooo autod tähendab aare. Kõik väljusid autost, mina ka. Kõik otsivad aaret, mina ka. Kõik teavad mis aaret otsivad, mina ei tea. Keegi ütles kõrvalt, et vihje on "põhi ülespidi". Nüüd tean, mida otsida, aga ei leia. Äkki tuleb kuskilt hääl "Leitud". Kõik jooksevad, mina ka. Kõik logivad, mina ka. Au ja kiitus Lapsuliblikale. Täna, kui logi tahtsin kirjutada, olin täiesti plindris, aga mis aaret ma peaksin logima. Ainuke võimalus teada saada on kaarti uurida ja logisid lugeda. Luban, et sellist asja enam ei juhtu, see ei ole päris see mida ma geopeituselt ootan. Tänud aarde ja koha tutvustamise eest.
Tegelikult testisin Porschet Cassy juurde minekul, Esko jäljed ju ees, järelikult OK ka mulle. Nii kulgesin 20-ga tema jälgedes, ise kah imestasin, et nii aeglaselt on võimalik üldse sõita. Tavaliselt käib ikka selle numbri ette veel üks number. Ootamatult oli ees jõgi, jälgi aga teiselpool ei olnud. No selge! Vaja oli otsida üles tagurpidi käik aga no üles ma ta leidsin. Küll ikka tehakse häid autosid, ise sõidavad teised, minul ju tagurpidi sõidulube pole!
Kohapeal oli äge, koht oli kihvt ja konteiner super. Tänud siia juhatamast! Edasi polnud küsimustki, kelle järgi ma nüüd sõidan...
Peale geovastlapäeva jäid koduteele ka mõned leidmata aarded. Omajagu läks siin aega,lõpuks saime nimed kirja.Aitäh!
Kui meie seltskond kohale jõudis, oli aarde otsimine ja oletetavas pesas tuhlamine juba alanud. Iga leitud kivike tõsteti ringi, iga samblatutti vaadati kahtlustavalt. Mina ei tihanud oma libedate tossudega jääle tormata. Pealegi GPSi hinnangul otsiti valest kohast. Läksin teistest 7-10m eemale ja seal see pesakene oligi. Tänud ägeda paiga tutvustamise eest!
GP 1604 / GC 1857
Loomulikult ei saanud me Geovastlapäevalt otse koju ju sõita, see oleks olnud liiga igav ning täiesti ebaoriginaalne. Kuna sellised veidi creepyd aardenimed on mulle koguaeg meelt mööda olnud, siis läksime seda pesa otsima. Kui mööda seda kuumaastikku autodel sillad kenasti lahti põrutatud, jõudsime mingi eriti veidra ja kummalise "hoone" juurde. Loomulikult oli esimene mõte ronida kohe sinna pimedasse koopasse, noh et ikka õudne ka natuke oleks. :D Kondasime seal taskulampide valgel, uurisime ühte auku, teist auku ja ka kolmanda silitasime läbi. Vahepeal hüüatas Annika "See on Taxu aare, see võib jumal teab mida tähendada". :D Kui sees juba kõik seinad läbi olid kabistatud, suundusid osad meist hoone katust kobama. Järsku kuuleme, mingi sõiduk läheneb. Hetk hiljem juba nägime seda. Sinine sõiduk võttis "seisukoha" meie omade kõrval ning autost tuli rõõmsas tujus välja geopeiturite seltskond, kes eelnevalt meiega koos ka kukleid käis nosimas. :D Läksime siis terve selle kambaga uuesti sinna kummitustelossi tagasi. Katsusime VEEL neid seinu ja sumpasime vees. Lõpuks kobisime päevavalgusesse tagasi ja mingil hetkel .... voilaaaa! teisel geopeiturite seltskonnal oli kaasas gps, mis suutis ka koordinaate lugeda ja õnneks üsna täpselt.Kiirustasime siis kõik vut-vut logima ja kui nimed kirjas, läksime sõbralikult lahku ning suundusime igaüks oma teed. :) Aitäh kaas-otsijatele!
Geovastlapäevalt tulles otsustasime mrx333'e ja janise'ga tulla seda aaret otsima. Nagu ikka näitasid meie telefoni gepsud metsas puusse ja otsisime oma julge pool tundi kindlasti. Siis saabus abivägi ja üsna kiirelt teatati aardeleiust. Eksole! Aitäh peitjale põneva teega põneva aardekoha eest ja laheda peiduka eest ka ;) Tänud lähevad ka Lapsuliblikale, Lassiele, Matkymbereestile, Elys-Anettele ja seadmele, mis metsas orienteeruda suudab - päev päästetud :)
Libisesime mööda teed, täitsa jääs oli see. Kes elab metsa sees, see on väike tuumaseen. Käis ümberringi tants ja trall, muist rahvast oli ülal, suur osa all. Käis juba teine otsmistund, keegi ei leidnud und. Tegmie ümber künka kaks tiiru, otsijad näitasid nõutult siirust. Siis Lapsuliblik Gepsu pigistas ja keps korra heledalt kiljatas. Otsa lõppes rass ja vaev, edasisõiduks sobis maanteelaev.
Peale geovastlat sai siit läbi tuldud. Ka mina suutsin olla geopime, enne kui seda huvitavat asja märkasin. Aitäh!
Leitud teel Geovastlale. Siin veetsime nii palju aega, et jõudsime abilise ära oodata, kelleks osutus tunk. Õnneks jäi ikka õige pesa kah lõpuks silma. Siin olime täna aga esimesed leidjad :) Nüüd kukleid noolima. Aitäh!
Me kohe oskame pimedale jääda.. kõhedavõitu oli, aga uurisime punkrit seest ja väljast, kahtlus oli kohe, et laseme end eksitada.. peidukas ja veel väga vahva ka õnneks leitud. Logides selgus, et täna on siin oldud, siis märkasime ka jälgi, valges oleks need meile peiduka kiiremini reetnud.. Tänud peitjale!
Jõudsime siis autoga metsa.. ei bensiin ei saand otsa. Nullis oli hoopis mingi imelik auto. Mõtlesime, et omanikud kindlasti luusivad seal Frankensteini majas ringi. Hiilisime ettevaatlikult ligi ja mõtlesime neid vist ehmatada, aga noh, ega neid seal majas tegelikult polnud. Ei olnud isegi kuskil maja ümber, seega tühi auto kuskil tühjas metsas. Okei, hakkasime siis segamatult otsima. Vaatasime ülevalt ja vaatasime alt, vaatasime seest ja vaatasime väljas. Isegi püksid sain katki tehtud. Tagumik peaaegu täitsa paljas, vat mis see Frankenstein kõike kaasa endaga toob. Olime juba tegelikult loobumas, kui äkki äkki äkki märkasin täiesti loogilist kohta, kus ta end peitis. Väga lahe, aitäh!
Seda otsisime nii kaua, et kuupäev isegi vahetus :D Ehk logi sai kirja 00.03. Ei läinud just lihtsalt, aga pesa oli lahe. Aitäh!
No sai seal käidud nii sees kui väljas, köik urkad läbi tuuseldatud ei midagi. Siis autosse logisid lugema ja autost välja ning kohe oligi konteiner näpus. Kaval konteiner, lahe peidukas:)
See on lahe teostus! Ehk pole liiga palju mugusid, kes sellest liialt huvitatud oleks! Tänud!
Lahe aare ja peidukas. Tervitame Mari rattaga. :)
Kuni Ants ja Siim teisipäevaku rattarajal punkte taga ajasid, väntasin mina Haapsest siia, leidsin ja logisin aarde ja leidsin boonusena veel mitu rattaorienteerumise kp-d kah. Edasi väntasin Valkla aarde juurde. Aitäh, tore aare!
Selle aarde juures juhtus üks piinlik lugu. Nimelt me seda kohe ei leidnudki. Otsisime kuni pimedani. Lõpuks aitas mind aarde märkamisel see, kui hakkasin oma eelnevate otsingute vigu meelde tuletama. Ja ennäe, see viis ka kohe sihile. Olles konteinerit märganud, tahtsin ma ka Laurile teada anda, kuid ei leidnud teda enam kusagilt. Et suuremat ülevaadet saada, ronisin ehitise katusele ja märkasin teda teisel pool hoonet notitamas ja vist logisid lugemas. Kehakeel andis aimu, et aarde asukohast oli ta ikka veel õndsas teadmatuses. Ajasin siis selja sirgu, köhatasin kurgu puhtaks ja lasin valla pikisilmi oma võimalust oodanud kurikuulsa Lauri lemmiklause.
Mõnus!
Kinnitust leidis vanarahva tarkus, et geopeituri suurim vaenlane on GPS. Esmalt määrasime erinevate seadmetega aarde asukoha ning siis asusime selles kohas asja otsima. Otsimine kestis jube kaua ja päris piinlikuks kiskus juba. Lõpuks kostis teisest metsa otsast Meelise võidukas hüüd: "Saab rivi teha!". Ma siis kah läksin nutuvõru ümber suu teise metsa otsa ja suure ähkimise ning ohkimise saatel panime nimed kirja. Tubli tükk, mina kiidan!
Otsisime algul vales kohast, kui aga vaatasid pisut eemale, hakkas aare kohe silma.Tänud!
Hea õpetlik lugu üle tüki aja - ära võta eelarvamusi pähe ja loe peitja juhendit. Siis laheneb kõik. Leidsin isegi ühe Kalashnikovi automaadile mõeldud paukpadruni, mis lahti ei läinud (nõukogude värk?) Järgmine otsija peaks märkama. Aare korras. Aitäh!
Kiire leid täpse koordinaadi juurest. Konteiner ja avamisviis meeldis! Aitäh!
Õige koha leidsime kiirelt õnneks. Väga lahe teostus, meie täname peitjat!
Sürr jah keset metsa sellist värki näha. Aardega läks kohe palju paremaks kui hakkasime gpsu ka vaatama ehkki leid tuli ilma gepsuta. Tänud peitjatele. EVEJ.
Aarde nime järgi ootasime mingit koledast võsa ja jubedat peidikut aga tegelikult oli kõik vastupidi. Toreda aarde peidiku leidsime üsna kiirelt ja ka selle avamine oli lihtne.
Tee oli nagu ta oli, aga on ka palju hullemad nähtud. Midagi sellist mida ma ootasin, ma ka nullist eest leidsin. Aga vat leid, see väga kähku ei tulnud. Oli ikka väikest tõuget vaja, et ilmselgest aru saada. Vahva :) Aitäh!
Oma asukoha ja iseloomu tõttu algselt arvasin ise et tegu on rannakaitseliini osaga, samas kuskilt leidsin ka viite et tegu on osaga ennesõjaaegsest suurtükiväe polügoonist. Selles istusid need asjamehed kes hindasid et kuidas kaugemalt paugutavad sõdurpoisid sihtida oskavad.
Mulle väga meeldis see ehitis, nii terviklik ja korras. Ja isegi seest suhteliselt puhas. Mis see oli, keegi teab? Ma proovisin guugeldada, aga ei leidnud… Aarde enda leidsin siis, kui nulli märkasin minna. Ilus töö, aitäh peitjatele näitamast :).
No kulus siin ikka ilmatu aeg,et õiget pesa leida.Mul läks lugemine sassi mitut korda ma neid valesi kobasin,enne kui Raul õige leidis.
Otsitud sai seest ja väljast ja ülevalt. Väga vahva pesa! EVEJ. Tänud peitjale.
Alguses jäin seisma vales kohas. Umbes 1km ida poole on samasugune objekt. Vaatasin gepsu ja see käskis julgelt edasi sõita. Alguses uudistasin kas keegi on kodus ka. Pärast seda läksin logisin aarde. Hästi meisterdatud, tänud!
Viimane kord sai seda metsavahelist kiviteed sõidetud aastaid tagasi. Siis oli ühtäkki teeääred politseimasinaid ja vormis mehi ning koeri täis. Tegid oma mingeid õppusi seal metsas. Seetõttu oli koht tuttav. Õige pesa sai aga leitud alles siis kui olime käega löömas ja minema asumas :)
Saime siin õige pesa otsinguil tükk aega tiirutada. Aparaat näitas pisut teise kohta nulli, aga kannatlikkus viis nüüdki sihile ja leid oli tiirutamist väärt. Aare meeldis igas mõttes, tänud.
Vanasti oli Frankensteini aarde juurde viiv tee ilusam kuid vanasti polnud ei metsa selle ümber, ei aaret tee ääres ega ka meid seda otsimas. Oli vaid kamp automaatidega vihaseid mehi aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Aardeomanik oli näinud vaeva ja vahva asja valmis voolinud. Tänud talle!Härra Frankensteini ennast parasjagu kodus polnud, logisime külalisteraamatusse ja tegime minekut, et paar tundi hiljem uuesti siia sattuda Cassy aarde juurest tagasiteel. Sellest aga juba pikemalt teises peatükis.
Eks sihukesi "pesasid" ole Eesti rannikul mitmetes kohtades, meeldiv oli aga näha et see konkreetne suhteliselt heas korras oli ja reostamata. Ka aarde pesa leidmine ei võtnud liiga palju aega. Peidik on geopeiturile küll ilmne, aga samas hästi tehtud, mitte lihtsalt auto aknast põõsasse visatud tupperware. Kiitus!
Tõesti lahe objekt metsa all. Üllatuslikult saime sinna isegi minu madalapõhjalise liikuriga ligi. Tutvusime objektiga nii seest kui väljast ja varsti logisime ka aarde. Aitäh peitjale.
Väga huvitav aare oli, tuli leiutada kuidas see käte saada. Lühikestel inimestel võib raskeks minna
Ei olnud see tee enam nii sile ja mõnus ühti kui Paavo väidab. Raputas ikka mõnusasti. Sellegipoolest vist sai viimast korda sel talvel talverehve eesmärgipäraselt kasutatud, ehk siis sõitsin igast viimasest jääkaanest ja lörtsihunnikust suure hooga läbi :) Oligi plaanis pärast auto pessu viia.
Aare ise oli mõnna, jätsin ühe mündi
Hirmus ehitis ja hästi palju prügi ilusas looduses :( Kuid aardega on vaeva nähtud ja oli väga kena :)
Pärast kiiret töösutsu Lool oli taas aega geotööga tegeleda. See tops on erinevatel põhjustel juba kuid alati teelt eemale jäänud. Ega tänane teegi Loolt Tallinnasse just siit mööda toonud, aga eks siis tuli panna tooma. Ilm oli ka va kenake ja geoaega kamaluga käes.
Minu jaoks on see kant väga tuttav, siin on nii seenel käidud, geopeituda saadud kui niisama tuiatud. Oli siinkandis ju vanasti üks AA kandidaatki. Lähenesime ja lahkusime lääne poolt, lühim teekond. Oi kui mugavaks ja meeldivaks see muidu kohutav ristipidiste kividega raputav tee praeguse lume ja jääga muutunud on - lausa lustlikult sile. Proovige suvel uuesti ;-)
Aardeleid käis kähku nagu kord ja kohus. Ossam-tossam, kui vahva peidik, tõeline frank. Ainult kinnitusviis võiks siingi loodussõbralikum olla.
Peletis oli suurepärases korras, ilus, kuiv ja puhas. Jäime leiuga rahule - tubli meistritükk. Mina tänan ja soovitan.
Üks Tallinn-Narva maanteelt tehtud kõrvalepõige. Tänud vahva idee ja teostuse eest! Saime meiegi üdini tuttavaks objekti sise-ja välishingega ning alles seejärel leidsime aarde! :) Haarasime aardest kaasa ränduri
Käisin 09.10.2016 aaret uuesti külastamas, sest tegemist mu kõige esimese leiuga ning kuupäev oli valesti märgitud.
Kõik sai kenasti üle kombatud enne kui logima hakkasime.
Täname!
Nagu paljud enne meidki pidime ka meie objekti nii seest, väljast, kui ka pealt üksipulgi läbi kompama, enne kui õigesse kohta oskasime vaadata. Vahva teostus. Jätsime ühe geocoini uut kaaslast ootama
Majas see astusin mingi musta lögase olluse sisse. Meenus X-filesi seriaal, kus must ollus mööda põrandaid voolas ja mööda naha alust inimeste silmamunadesse tungis ja nad ufoks muutis. Kottpimedas oli seda tore meenutada :) Selle geopäeva vingeim koht ja aarde teostus :)
Põnevaid kohti on ikka olemas. Hämaras üksikus metsatukas mõjub Frankensteini majake vägevalt. Aaret otsisime nii seest kui väljast nii ülevalt kui alt. Aga leid tuli paar sammu kaugemalt- täitsa armas Fränki pesake :)
Siin läks ikka natsa aega- uurisime ehitist igast küljes, nii seest kui väljast, seejärel jalutasime nulli, uurisime lambivalgel metsaalust- ja lõpuks röögatas Sten: "Siin ta on!" Pusisime konteineri kallal tiba, avasime, logisime, sulgesime- ja pusisime taas ;) Lõpuks sai asi korda ja konteiner on oma asupaigas kindlalt ja turvaliselt tagasi :) Kift, kui viitsitakse aarete ehitamisel vaeva näha :) Tänud :)
Ikka oli vaja oma näppe igale poole toppida, enne kui õige pesa silma jäi. Tänud peitjatele!
Päris täpselt ei saagi aru miks gps meid 150m edasi juhatas. Seal tükk aega 5 ja 6 m keerutas ja siis ühtäkki mujale. Möödasõidul märgatud kohale suunates. Siis käisime ja otsisime pesasid. Seest ja väljast kohe kuni tabasime ka kirjeldust ja paari viimast logi lisaks uurida. Nullis me polnud ju veel käinudki. VAU, tore tükk valmis tehtud. Keeritasime seda ja uurisime igaltpoolt kuni ... . Ahnii, saimegi kätte ja sisu kallale asuda. Tõenäoliselt seda ühte asja varsti tervena enam ees pole. Kui kõik seda näpuga torkida üritavad ja sealt midagi avamiseks leida proovivad. AA ja AL logid olid kenasti enne meid. Tembeldasime logiraamatu ära ja vurasime kodupoole. Ahjaa, mis lõkkekoha silt see aarde juures on? Ametlik või metsale ohtlik? Aitähh!
Jaanipäeval sai sealt rattamatka ajal esmakordselt mööda sõidetud ja oma üllatuseks need punkrid avastatud. Tookord uurisin ka aardele peidupaigaks olevat, kuid kuna olin enne rattamatka veendunud, et siin kandis uusi aardeid pole, ei teadnud midagi otsida. Kohe peale matka pilku kaardile heites ei jõudnud end ära kiruda... :) Aga mis seal ikka - kuna aare ei ole kodust kaugel, sai pühapäeva õhtul Liinaga veidi sporti tehtud ning taas ratastel aardele lähenetud.
Õnnelikult kohal, vaatasin ma loomulikult kõigepealt ikkagi punkri läbi, sest möödunud korral polnud peale telefoni paremat valgusallikat kaasas. Leidsin suure ämbri liimi või lakki. Huvitav, miks keegi selle sinna metsa taris ja milleks see hea on...?
Peale väikest teejoomist ja ümbritseva vaikuse nautimist otsisime aaret. Väike tiir üks ühte pidi ja teine teist pidi ning mina märkasin napid sekundid enne Liinat. Tore konteiner - võõras ei märka, aga oma tunneb kohe ära.
Logiraamatust vaatas vastu samal päeval kirjutatud nimekombinatsioon "Andreas & Aigar", kirjutasin siis sinna alla "Andreas & Liina", et kenasti kokku sobiks. :) Tervitused!
P.S. Teadmiseks, et Victor Frankenstein polnud sugugi kole ega hirmus. Kole oli koletis. Soovitaks Ameerika filmide asemel ikka Mary Shelly originaali läbi lugeda. Eesti keeles päris mitmes trükis ilmunud, nii et ei tohiks olla keeruline leida.
No oli hea, kena teostus ka. Kohapeal olime ... ikka mitmekümnes auto täna kuid kõigil olid pilgud väga maha suunatud. Tänud peitjale!
Pesakoht ammusest ajast tuttav. Nüüd siis ka pesitseja nimi teada. Aare ok! Tänud!
Huvitav, ei osanud kohe midagi sellist oodata. Metsavahe oli marjulisi täis. Jätsime miskit.
Mõnusalt vaikne, vaid aarde leidmise häält oli kuulda.
Aare tuli üles ja kohe tuli meelde kuidas viimati siinkandis sõitsime :D. Nüüdki, keerates sellele teele, luges Alex poltidele sõnad peale, et nad jälle omapead hulkuma ei läheks. Aga kõik lõppes seekord hästi, rattad jäid alla, aare leitud ja logitud ja Frankesteini õnneks ei kohanud :)
Tänud peitjale!
Jeerum küll, jälle see tee, kus eelmine kord olin autol ratta kaotanud. Seekord keerasin targu kõik poldid-mutrid-ventiilid üle ja jõudsingi ühes tükis nii aardeni, kui ka tagasi. Kohalik traageldus jäi kah tänu georajale kärmelt silma ja kohapeal tekkis vaid üks küsimus peitjale, mis tiba arusaamatuks jäi. Aga see selleks, tänud aarde eest! Ka Maardus asuv pind sai lõpuks eemaldatud ja seega oli päev korda läinud.
Tegime nagu ilmselt paljud varemgi: eksiring objektil ja siis lõpuks kiire leid otse nullist. PS lõkkekoha silt aarde juures ei ole vist kõige parem mõte, eriti praegusel kuumal ajal ei tasuks seda isehakanud lõkkekohta kasutada.
Selle päeva viimane. Õnneks jäi õige asi esimesena silma. Täitsa äge konteiner on. Siit veel kildijagu edasi leidsin mõnusa telkimispaiga. Homme jälle. Tänud!
Otsisin ja otsisin ja otsisin. Siis tegin silmad lahti ja leidsin. Kaberneeme poolne monstrum on palju hirmuäratavam! Sõidad rahulikult ja siis on tee kõrval järsku mingi koletis. Kõndisin seal punkris oma taskulambi ja pipragaasiga. Tore, et kedagi ei kohanud seal. Äge konteiner. Aitäh! :)
Kunagi olin naaberobjektil käinud aga siin olime mõlemad esmakordselt. Algul oli hämming, et kas peame sisse minema? Meil pole ju taskulampi! Igaks juhuks tegime kõigepealt tiiru ümber putka ja märkasime katusel maasikaid. Loomulikult sõime kõigepealt neid ja seejärel ka mustikaid ning aare ununes vahepeal sootuks. Lõpuks uurisime telefonivalgel uru läbi ja seejärel jussikese logi järgi hakkasime eemalt vaatama. Elvel oli seekord teravam silm. Idee pole uus aga peidukas on väga lahedalt meisterdatud, meile meeldis. Aare korras, EVEJ.
Ka meid ajas siin vihje ja kirjeldus väga segadusse. Valed koordinaadid ei aidanud ka kaasa. Ja veel vähem aitasid kaasa marjulised, kes otsustasid seal oma lõuna pausi teha. Käisime ka noppimas natuke marju ja ootasime, kuni korilased lahku läksid. Siis sai taas otsima hakatud. Mina võtsin vea ringi natuke suure ette ja jõudsin aardest ikka väga kaugele. Carol leidis aga lubatud vea piirest aarde kiiresti. Millegi pärast otsisin ja ootasin midagi suuremat :) Aga täitsa tore konteiner! Tänud!
Vaatsime natuke nullis ringi, siis veidi eemal ja siis veel natuke kaugemalt ja oligi käes. EVEJ.
Eilsete pettumuste järel üks meeldiv geopäev. Tänased, suvisele puhkamise koha lähedusse jäävad aarded olid just puhkuse lõpetamiseks jäetud. Alustuseks pesa. Siin olen käinud nii enne geopeituse aegu kui ka ühe aardega seoses. Inimesi ei olnud, päev oli tuuline ja tiivulisi häirijaid ka ei olnu, isegi siin metsavahel. See mis võiks olla vale pesa, oli kohe selge. Õigega läks mõni minut – geps näitas tegelikult päris õige koha kätte ja nii ta silma jäi. Tore teostus, tänud. EVEJ
Vigade parandus: eelmine kord suutis peitja oma aardekirjeldusega mind eksitada ;)
Vat meeldivad meile sellised aarded, lahe, täname peitjat.
Päeva "Otsides päikest" teine aare. Kohapeal 9 kraadi ja tibutas vihma.
Keegi just lahkus minu saabumisel autoga sealtsamast ning kohal oli ka teine auto, mille omanikud olid kuskil kaugel metsas. Kahjuks tulid nad keset otsinguid tagasi ja lahkusid alles siis kui vihma sadama hakkas.
Olen nimetatud objekti juures juba kunagi viibinud ja seda kenakesti silitanud. Täielik deja vu tunne, kui seekord sama tegin. Ikka päris tükk aega otsisin ja lõpuks, juba loobumise hetkel, otsustasin veidi laiemalt vaadata ja no seal ta siis oligi. Koordinaat on tõesti tiba mööda ja vihje "objekt on suur ja selgelt äratuntav" ajas mind ka kaunikesti segadusse. Tänud aarde eest.
Kolmekesi otsides j2i pesa juba kaugelt silma, seeeest oli ta seest pime. Seega tuli kiire leid. Ait2h peitjale!
Kas kole Frankenstein elas tõesti nii ilusas majas? Marlen oli ainus, kes ei osalenud kõrvalasuva vale objekti läbiotsimisel. Silver avastas lapse joonistuse, mis tema arvates oli aarde peidukoha kaart. Kuni me seda joonistust uurisime, kostsid õuest rõõmukilked. Kui me sündmuskohale jõudsime, oli ka pesa avanenud ja aardekonteiner paljastatud. Väga uhke pesa, autor – meister võiks hakata veidi suuremas formaadis suvemaju tootma, meie ostaksime sellise küll (märkamatu ja varguskindel) . Logisime, vahetasime nänni ja suundusime Kiiu jaanitulele. Aitäh elusa elamuse, uue kogemuse ja aarde eest!
Kohustuslik uurimise ja puurimise töö sai tehtud, siis tuli ka poolkogemata töövõit. Konteineri avamine oli ka omaette kogemus :)
Peab ikka õige pisike see Frankenstein olema. Loss oli uhke. EV. J: sõdur, putukas, võtmehoidja. Tore aare. Tänan
Sai ikka mehe moodi ringi tuustitud ja kui leitud, tekkis selline keskmist sorti ahvi tunne, kes on purgist pähkli pihku surunud, kuid kätt enam kätte ei saa. Ja ega pähklist ka lahti lasta saa. Sama moodi võiks tuua paraleele ühe paadunud geopeituriga, kes on midagi avastanud, mis minu käes see minu oma. Lõpuks sai kaine mõistus võitu ning logi kirja. Viis pluss, tänud :)
Et mitte peidukat reeta, siis muud ei saagi öelda, et kui - Väärt tükk! Üks väärt peitja Geomaailmas jälle juures.
Kogemata kombel avastasin uue aarde lähistel. Meid oli küll sauna kutsutud, kuid mõtlesime, et jõuame enne kärmelt ära käia. Koht oli tuttav, siin oli ka ükskord enne ühe vahva aarde vahepunkt. Kui olime mõnda aega objekti poleerinud, saabus uus auto ning Hannes kahuriväega. Siis poleerisime juba mitmekesi objekti. Lõppude lõpuks see kahurivägi tõigi meile edu. Tänud väikeste laste eest, ma ütlen! :) Koordinaat oli veidikene mööda, see meid segadusse ajaski. Aitäh, tore aare!
Madistasime parasjagu Maardu kandis, kui see aare avaldus. Ja kuna nina oli niikuinii sinnapoole, siis sobitasime asjad paika. Nullis paistis kaks autot, suurem seltskond tegi pesaukse juures pilti ja kaks kavalpead hiilisid äraseletatud nägudega punkri taga. Teadagi. Aga see suurem seltskond pakkis end meie saabumise peale kokku ja kimas minema, ja Aare ja Caroga ei pidand hakkama lolli mängima. Mis edasi sai - kõigil oli põnev, taskulambid välkusid, pisikesed ja suured sibasid siia-sinna, möll käis, aga aina rohkem hakkas kuradeid kostuma isegi sellises seltskonnas. Lõpuks oli pisike Liisi see, kes päeva päästis. Ja kogu ülejäänud seltskond vahtis ammuli sui, et aga miks ükski suurem asjale pihta ei saanud ja et oi kui vinge konteiner. Tõepoolest, jõudu ole vaja seal rakendada mitte üks tuts, kõik käib õrnalt ja mõistusega. Igatahes kell 18.56 pani Sass meie kraakjalad ning Caro ja Karuonu oma templi logiraamatusse. Väga vinge asi, aitüma!