Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
See aare kutsub teid jalutama Soodla jõe äärde Oru talu maadele. Läheduses asub ka RMK lõkkekoht.
Ei tohi midagi kangutada ega lammutada, kõik laheneb lihtsalt ja loogiliselt! Palun taastage kõik nii, nagu oli enne ning kui kasti küljest peaks mingid detailid ära kukkuma, siis pange nad oma kohtadele tagasi.
Piibe maanteelt soovitan ära keerata koordinaatidel 59 20 22.62 25 38 24.57. Otsema tee, mis algab koordinaatidel 59 22 22.97 25 31 36.96 viimane kolmandik on läbitav vaid maasturiga.
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Muu | 59° 20.3769' 25° 38.4095' |
![]() |
Muu | 59° 22.3828' 25° 31.6160' |
Aarde sildid:
soovitan (5), maasturiga_huvitav (2), lahe_teostus (2), oandu-ikla (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC57493
Logiteadete statistika:
114 (91,2%)
11
4
3
2
0
0
Kokku: 134
Tänud aarde eest! Kast küll kehvas seisus ja logirull peaaegu täis.
Lumised libedad metsateedteed olid paras väljakutse. Korra jäime kinni aga kohale me jõudsime. Armas kohale ja jõgi. Tänud kutsumast.
Aitäh aarde eest!
P.S. Soodla veehoidla poolne koordinaat enam ei toimi - kaitseväe harjutusala.
Avastasime uut sõidutee võimalust Piibe mnt poole... Väike jalasirutus teel, täname!
Koht oli põnev. Aga kuna seltskond parasjagu grillis, siis liiga palju ja kaua ei tahtnud ringi tuiata. Teinekord vaatame rohkem ja laiema pilguga ringi. Aitäh!
Paar kilti enne lõppu tegin nalja, et niikuinii keegi grillib seal. Krt, polnudki nali! Õnneks saime hakkama kuna aare leitav silmadega ja logimist varjasime. Aitäh!
Käisin pikalt jõe ääres, püüdsin kala ka, aga ei midagi. Veetase ikka nii madal. Sai vähemalt üle pika aja geopeidutada.
Ise ka imestan, et kohale jõudsin. Osati seetõttu, et polnud võimalust ümber pöörata ja ega ei julgenud jalga gaasipedaalilt ära ka võtta. Leid tuli õnneks kiiresti ja siin väheke kobedam pinnas kah. Tänud peitjale
Mõned aastad tagasi proovisin Järvi järvede poolt läheneda, aga siis oli sild puruks sõidetud ja kiilusin selle taha kinni. Väikseid poisse ei soendanud ka autosse jätta, et väike jalutuskäik teha, ning sinna see jäigi. Täna tulin teiselt poolt. Kohale jõudes oli näha, et keegi toimetab platsil. Otsustasin siis mitte kohe peale lennata ja suundusin hoopis silla seisukorda uurima. See oli vahepeal kenasti korda tehtud. Uuel katsel oli avatud pagassiga auto küll näha, kuid mitte ühtegi hingelist. Läksin siis katsele. Eemalt paistis kalamees jõe kaldal toimetamas kuid see mind enam ei seganud. Eriti kui leid tuli kiirelt.
Tänud.
Kui Paukjärvele lähenesime mööda Piibe mnt siis ära minna otsustasime mööda Peterburi teed ja see aare jäi mugavalt tee peale. Laagriplatsil oli üks auto aga õnneks mitte ühtegi mugu näha polnud. Leid muidugi lihtne ja kiire, aitäh!
Meie valitud lähenemisteel sai tavalise linnaautoga treppi sõita. Viimased mõnikümmend meetrit jätsime siiski sõitmata, sest juba eemalt paistis, et lõkkeplatsil toimub miski tegevus. Läksime siis algul hoopis kunagise silla jäänuseid vaatama ja siis alles tasahilju lähenesime nullile. Oleksime end vähe paremini tundnud, kui infotahvel oleks lugemisväärset materjali natuke rohkem kandnud, kuid teesklesime paari lehekesega tähelepanelikku tutvumist ja märkamatult sai ka aardekarbike näpu vahele võetud.
Lahkumisel tahtis meiega väga kaasa tulla mugude ülemeelik koer, sest talle vist tundus igav seal varjualuses istuda ja pererahvast oodata. Metsas seiklemine on igatahes ägedam :) Aitäh!
GC aarde kirjeldus räägib miskipärast (teisest kohast algavast) multiaardest, tegelikult aga asub aare kenasti koordinaatidel.
Kolmekesi oli võimalik läheduses aega viitev publik ära petta, kaks meist tegid teadlikke nägusid ja kolmas kribis külaskäigu raamatusse. Aitäh, mugavalt peidetud :).
Maasturit meil pole aga siin käisime oma kõrgema põhjalist autot proovimas. Täitsa tehtav. Tänud aarde eest.
Siia sõit on ikka üks korralik kannatuste jada, isegi kui kirjelduses mainitud lähenemistee koordinaate kasutada. Vähemalt ühe suunaviida järgi pidi ka edasi Peterburi mnt-le saama aga ma ei hakanud riskima - siia sain, saan tagasi ka. Jooksin aardeni, panin nime kirja ning tagasi autosse vihma eest peitu. (516) Aitäh!
Nimed kirjas ja teekond jätkus. Aitäh aarde eest!
Nullis oli geopeitus.ee kirjaga kasti all maas mäkaivari teibiga teibitud poolik ümmargune karp, plast lepatriinu ja pastakas.
Ei jäägi muud üle kui Lauriga nõustuda. Lisaks vaid seda, et aare on vahvas majakeses kuid samas liiga nähtavas kohas. Tundub et sinna on ka mitte-geopeiturid oma märkmeid teinud.
Leitud, logitud. Piirkondlik antropoloogiline eripära avaldus lähedalasuva varjualuse katusetalastikul, kuhu valitud seltskond on loonud oma improviseeritud logiraamatu. Iga-aastased külaskäigud kõik kenasti dateeritud ning nimedega logitud. Võimalik, et sama seltskond on kasutanud oma kunstilisi andeid, et kaunistada geopeituse logiraamatut kaunilt kujundatud mehe fallosega... võimalik, et ka mitte.
Viimati ununes siit läbi tulla ning nüüd tulime tagasi. Platsil käis täiel hool piknik aga saime märkamatult logi kirja.
Kui see aare veel multiaare oli, siis sai käidud korra varahommikul ebaõnnestunult eemal kiibitsemas, kuna matkalised olid just ärkamas. Siis käisin korra veel, aga olin saamatu. Seekord lörtsises kolmapäeva hommikus oli uus sild valmis, aare tavaliseks moondunud ja plats vaba. Tänud, Kõrvemaa on äge.
Kohale mineku vaev ja tehtud ta saigi.Aitäh!
Sellega läks nüüd küll lihtsalt.Tänud peitjale!
Siin ja GC on kirjeldus kergelt erinev. Aga koht järjekordselt maagiline, tänud aarde eest :)
Lähedal grillisid mugud liha. Aardega saime toimetatud siiski nii, et see nende tähelepanu ei äratanud. Tänud!
Siia Orgu olen varem kokku neljal korral sattunud. Kolm viimast korda autoga (ikka kaarega lõunast mööda madalapõhjaliste teed) ja kaks viimast korda geopeiturina, kuid mugude tõttu ei kannatanud nulli tegutsema minna. Päris populaarne puhkekoht. Ka täna öösel väga suuri lootusi ei hellitanud, kuid ilmselt tänu jahedamatele ilmadele siiski töönädala sees enam telkijaid ees polnud. Leid osutus lausa üli-eba-timixilikult lihtsaks, otsima ei pidanudki! :D Oleks seda teadnud, oleks vahest juba varem, hoolimata mugudest, vaikselt logi kirja pannud :o) Tehtud, aitäh.
Lõkkeplatsil olid laupäevaõhtuse praazniku ettevalmistused juba alanud. Õnneks oldi juba piisavalt heas tujus, et kaks infotahvlihuvilist heasüdamlikult vastu võtta. Aarde logimiseks pidin üle kellegi telgi ronima. Aitäh!
Lahemaa tripp 12. No ikka veel Kõrvemaal, aga kaugel see Lahemaagi enam ei ole. Mõni aare veel ainult. See ju puhas drive-in. Õnneks siin, erinevalt kõikidest teistest lõkkekohtadest, mugusid ees ei olnud, seega sai rahus otsida. Alguses koordinaati ei süvenenud ja sai valet objekti poleeritud. Õigetel koordinaatidel tuli leid kiirelt.
Jalutuskäigu vahele üks kiire logimine.
Tegelikult oli kokku selline 9km pikkune jalutuskäik lähima aardeni ja tagasi, kohast kus suutsin auto kapitaalselt põhjale kinni sõita. Läheduses elav sõber oli aga just selle päeva valinud pealinna külastamiseks. Nõnda siis juhtus, et täpselt ajaliselt sobival kaugusel ootas mind Oru. Loomulikult maasikad-mustikad ka. Aga selle päeva muud aarded jäävad küll paremat aega ootama sest see pääsemine vajas väikest tähistamist... Tänan.
Kuigi silda polnud ja eeldasime, et kedagi tõenäoliselt pole, siis eksisin. Mingi auto passis seal ja passis ja passis. Nuh, kuna eestpoolt läheneda ei õnnestunud, võtsime asja ette tagantpoolt. Rassisime läbi ja logisime ja rassisime tagasi. Aitäh aarde peitjale.
Nulli sõitmine oli kõhe. Otse Pikkjärve äärest ei julgenud edasi sõita, sest ees polnud ühtegi jälge ja paistis väga rööpas. Proovisin ringiga aga sealt tuli vastu takistus, kus oleksin 101% kinni jäänud. Ei jäänud muud üle kui võtta ette ennem nähtud mitte üldse meelejärgi tee. Lumi oli üllatavalt paks. Veotelg käis lume sees rohkem tühja kui edasi viis. Aga peamine, et läbi viis. Sõit oli ilusasti öeldes kole. Küngastest alla kelguga ja üles roomates. Lõpuks jõudsin sillani. Teine nii ära lagunenud, et liikumiskeeld isegi inimestele peale pandud.
Krabasin varustuse ja kõndisin ettevaatlikult üle. Ei olnud hullu midagi peale ühe sisse vajunud koha ja mõne puudunud palgi. Autoga aga küll peale ei läheks.
RMK platsile jõudes leidsin aarde ja ei saanud täpselt aru mis viga. Peitjaga suheldes soovitanud ta kaasa võtta haamer, naelad ja nöör. Vahtisin lolli näoga ja kõndisin kunagise 2. vahepunkti juurde mõtteid koguma. Lugesin ka paar logi ja lõi tulukese põlema. Meisterdasin kohapeal siis uued kinnitused. Ja panin konteineri nii käima nagu see kunagi oli ja olema peab. Sisu tip-top korras.
Mõnus lõkkeplats.Aardeleid tuli kiirelt,huvitav et ta seal niimoodi püsib.Aitüma juhatamast
Tore laagripaik. Kastikesel avamiseks takistusi ei olnud, ausalt öeldes oleks sisemiste kirjade järgi isegi teist pidi tahtnud seda kasti keerata aga jäi ikka nii nagu enne oli. Tänud!
Aare käis tõesti lihtsalt lahti. Õige aeg aarde külastamiseks, enne kui jälle lukku pannakse :)
Mikk ja Maris teavad öelda, et aarde lahtitegenine on ära lõhutud. Ei tohiks nii kergelt lahti käia.
Aare on leitud, kuid kahjuks polnud kirjutusvahendit kaasas. Käisime ka siin Marise sünnipäeva raames.
Teine rattamatka päev algas otsusega, et sellise ilmaga me kuhugi ei jõua. Vihma sadas ning temperatuur oli selle suve üks madalamatest. Siiski otsustasime paarikümne minuti pärast ümber ning pakkisime ligemärja telgi kokku ja asusime teele. Tore, et ei pidanud märga metsa ronima, aitäh!
Pärast Järvi järvede ümber toimunud TONi neljapäevakut otsustasime veidi ringi vaadata ning leidsime möödaminnes ühe aardegi. Aitäh!
Suvel ei saanud algusest minema. Mingi aimus oli, et aare asub kusagil lõkkeplatsi läheduses aga kuna täpseid koordinaate ei olnud ja mugurahvas chillis seal valju muusika saatel täiega, ei hakanud oma nina sinna pistma.
Tänased teeolud olid rahuldavad. Pinnas kõva ja kaetud lumega. Sõidetud sai nii rööbaste peal kui rööbaste sees. Aarde teostus on väga lahe. Aitäh.
4x4 suuskadel võetud suund Oru poole. Kohapeal oli keegi just hiljuti autoga käinud aga kedagi kohpeal näha ei olnud. Aare leidsin kiirelt. Nimi kirja. Tänud, vahva peidiku lahendus.
Aarde leidmisega läks kiirelt, avamiseks tuli ikka natuke mõtiskleda, aga õnneks mitte liiga kaua. Tänud peitjale!
Mõnus traditsiooniline pühapäevamatk tõi seekord Kõrvemaale, tegime lõkkel õhtusöögi, meenutasime möödunud aegu vihmasabinas ning naerupahvakutes, oli kosutav olemine. Mulle nii meeldis selle aarde teostus, nii armas ja ühtlasi vinge. Aitäh Sulle, peitja!
Vahva aare. Pidi natuke leiutama. Kunagi ammu sai nagu umbes samas kohas mingit aaret mitteleitud. Seekord läks paremini.
Siia aarde kõrvale platsile tahtis enne meid sisse keerata üks pemm, aga kuna nägi, et paar autot ees seisavad, siis sõitis edasi. Meie keerasime muidugi sisse ja tegime endale hea avastuse. Autode omanikeks osutusid kalamehed, kes eemal õngitsesid ja meie toiminguid ei seganud. Aare on päris kena kätetöö. Tanelile võib kohe täitsa viie panna. Peale logimist ja siit lahkumist, hoidsin mõttes pöialt, et see kalamees niipea siit minema ei läheks, siis ei tule teised siia sellisel imelisel päeval piknikule. Asja taga oli muidugi omakasu. Meil oli lihtsalt täna siia plaan ise lõunatama tulla. Nii ka juhtus. Kalajumal hoidis kalameest kinni ja kui me oma ringilt tagasi jõudsime oli plats ikka veel tühi. Juta sättis grilli üles, mina tegin lõkke ja panin pannkoogi taina hakkama ja läks siis pugimiseks. Kuna ma ei osanud piiri pidada, siis hiljem lausa ägisesin täiskõhu tunde all. Aga peremehele suured tänud.
Kes läheneb Kõrvemaa aaretele Peterburi maanteelt Kemba-Koitjärve kaudu, siis võiks teada, et Soodla jõe sillal on parim enne möödas ja ülesõit mootorsõidukiga keelatud. Sellest saab teada alles siis, kui autonina vastu silda. Varem kuskil hoiatavat silti ei ole.
Lasin parklas olnud perel oma õnged valmis sättida ja kui nad jõe poole suundusid, uurisin paika lähemalt. Tänud, tore peidik.
Üritasime vaikselt tegutseda, loodetavasti ei ajanud kedagi üles. Aitäh aarde eest!
Jällegi oli aarde ümbrus telke täis, aga logimist see ei takistanud. Aitäh!
Parklas olid mitmed autod parkimas, aga õnneks oli kell hiline ning vaid lõkked hõõgusid veel. Inimesed olid magama läinud ning saime rahus otsida. Karbi leidsime ruttu ning panime logi kirja. Aitäh peitmast!
Peab tunnistama, et ega saanud ju otsida ka. Kui kohale läksime, leidsime suures peomeeleolus seltskonna. Kuna väga neid häirida tahtnud, siis jätsime aarde otsinu järgmiseks korraks.
Oruga oli kõik korras, aga sillaga enam sugugi mitte. Kuna Timix plaanis aarde tavaliseks muuta, siis saime puuduva vihje ja võisime logima minna.
Esimene punkt tuli kergesti. Küll on aga mingid tegelased ühe numbri ära söönud. Teise punti juures ilmnes olukord, et silla käsipuu on läinud kõige puidu teed. Seega ei ole enam seda aaret võimalik multiaardena leida. Esimese punkti kilejäänused tuleks nüüd ka ära korjata. Ja raskusaste on ilmselt ka lihtsam.
Nullist ei suutnud midagi leida. Hiljem sündmusel sain teada, et osa infot ongi kadunud ja aare muudetakse tavaliseks. Jään ootama, sest Põhja-Kõrvemaa võlus mind täiega.
Meie otsisime aaret veel multiaardena. Esimeses punktis oli õnneks piisavalt palju infot järgmise punkti jaoks säilinud, järgmisest ei leidnud enam midagi ja eks proovisimegi siis kirvega ja täitsa tulemuslikult. Tänud!
Jalutasime telefoni gps-i järgi nulli ning hakkasime aga aaret otsima. Tuhnisime mis tuhnisime, aaret ei leidnud. Siis vaatasin uuesti aarde kirjeldust, tohoo tonti, kuidagi jäi kahe silma vahele, et multiaardega tegemist. Edasi otsisime juba vihjet ja leidsime selle ka õige ruttu. Vihje on sutsuke katkine, kuid võimaldas uut vihjepunkti loogikaga tuvastada.
Teises punktis tabasid meid üllatused, esialgu positiivses kuid siis negatiivses võtmes. Nimelt oli ehitis väga uhke, kuigi juba tänaseks veidi väsinud olemisega. Samas me vihjet ei leidnudki, kuigi me kõik pehkinud palgid läbi puurisime. Egas muud, kui proovisime kirvetada võimalikku lõpp-punkti ning Geojumala abiga leidsime selle kiirelt. Tänud peitjale
Kahjuks jäime teises vahepunktis hätta :( Ei tea kas asi oli ka lumes?
No see aare oleks mul üksinda ja abita küll kindlasti leidmata ja ilmselt ka otsimata jäänud. Juba esimeses punktis veetsime päris pikalt kuuski kallistades ja ringi keerutades. Kui otsitav viimaks pilgu ette jäi, tekkis päris koomiline olukord, kus näitasin Kaupole info asukohta ja see jäi silmadest kolmekümne sentimeetri kauguselt märkamatuks :) Lisaks olid numbrid osaliselt kadunud, aga puuduolev osa oli loogika abil tuletatav.
Teises punktis võttis tööpõld silme eest nii kirjuks, et suundusime otse lõppu. Karbi leidmine polnud probleem, küll aga edasine. Kangutada ei tohtinud, jõudu kasutada ka mitte, tööriistadest ei paistnud samuti kasu olevat. Proovisime nii- ja teistpidi, kuni kõik mõistlikud mõtted otsas olid. Õnneks oli toetustiim öises telefonivalves ja andis nõu, mis peaks lõpuks juhtuma. Selgus, et kinnikülmumise tõttu tuli seekord siiski jõudu kasutada ja seda lausa nii palju, et kui aare lõpuks avanes, sain sellega päris valusalt vastu näppe. Siis jäi vaid üle imetleda, milline tõeliselt nutikas mehhanism sinna leiutatud on ja kuidas see vaatamata karbi enda kinnikülmumisele nii hästi toimib. Tõesti kiitust väärt!
Pakkisime rahulolevalt kõik kokku tagasi ja suundusime edasi lõuna poole. Aitäh!
Nullis läks ikka aega ja eks me olime mitmeid kordi sinna vaadanud. Lõpus olime täitsa nõutud, enda arust olime kõike teinud ja proovinud mõistliku jõuga. Siis varemleidja õpetas, aare oli kinni külmunud ja seetõttu enne ei avanenud. Hästi meisterdatud aare, imestasin kuidas see mehhanism nii hästi töötab.
Esimene punkt oli jällegi Suveseiklusest tuttav, kuigi siis polnud vist isegi aega autost välja hüpata, vastasime küsimuse aknast paistva vastusega ära ja edasi. Noorgeopeitur leidis otsitava ruttu, me oleks ilmselt kauem seal pimesikutanud. Koordinaadid on veidi katki läinud, kuid loogika ja terve mõistuse abil saime uue punkti gepsu. Järgmine koht oli jälle suur üllatus mu jaoks, nii vahva koht siin. Logidest lugesime, et karpi veel ei ole, otsime koordinaate. Neid kahjuks ei leidnudki. Kasutasime jälle tervet mõistust ning karp oligi päevavalgel. Aitäh, mulle meeldis.
Käisin mai kuus siin lähedal rallit vaatamas ja siis sai kivi uuritud ja natuke oli aega ka teises punktis otsida aga ei leidnud midagi. Täna viisin matkajad Valgejõele ja tulin asja uuesti üle vaatama. Peaegu tund aega vist otsisin teises punktis, no mitte midagi ei leidnud. Hakkasin siis ringi vaatama, et kus see aare võiks olla ja viite minutit vist ei läinud, kui oligi logi kirjas:) Tänud peitjale Oru talu valdusi näitamast! Tore lõpupunkti teostus! Eks teise punkti kohta saab kuulda, mis mul vaatamata jäi.
Esimese punkti leidsime suht kiirelt. Järgmises punktis jäime aga jänni, kuna otsisime juba karpi. :) Saime tommidelt vihje, et kiirustame liialt ja siin tuleb ka veel koordinaati otsida. Peale seda läks muidugi kiirelt ja koordinaat hakkas kohe silma. Edasi juba lõppu. Tore asi oli valmis meisterdatud. Reigo sai õnneks kohe aru, kuidas asi töötab ja saimegi logida.
Tänud peitjale!
Täna oli loodus teises punktis normaliseerunud ja polnud mingit raskust alustatu lõpuni viia. Samuti saabusid varsti sinna Reigo ja Kristel, saime siis natuke jälgida kuidas kolleegid logimiseni jõudsid.
Multiaaretega on tihti see "jama", et ei tea, mida otsid. Nii otsisimegi karpi lootusetult vara ehk valest kohast. Tegime pausi ja käisime vahepeal 4x4Helpis. Tagasiteel kohtasime tomme ja saime vihje, et vaja kordinaate otsida. No need tulid kiirelt. Lõpu loogika probeleeme ei valmistanud. Aitäh, mõnus multi tegelikult!
Kunagi jäin teises punktis jänni. Täna sõitsin grillimisplatsile, kus üks seltskond aega veetis, ning avastasin punkti küll kiirelt, kuid karbile ligi ei pääsenud. Mõtlesin, et tulen hiljem tagasi ja pärast Võhma retke otsustasingi vaadata, kas puhkajad läinud on.
Teel nulli pidasin nii hoolega lõkkeplatsi silmas, et sõitsin autol praktiliselt peegli maha. Kui enne näitas peegel ikka auto taguotsa suunas, siis nüüd näitas otse ette. Pidasin siis kinni ja hakkasin peeglit tagasi väänama. Olin juba kindlaks teinud, et lõkkeplatsil on järgmine seltskond ja kirusin vaikselt, et pidin ma sinna galeerile ronima. Peegli sain lõpuks paika, kuigi paar plastmassist jubinat otsustasid oma kohalt lahkuda ning tahtsin just testida, kas kõik ikka veel töötab, kui kaks poissi platsilt minu juurde tulid ja uurima hakkasid, mis juhtus. Olid ka raksakat kuulnud ja arvasid, et rehv läks katki. Kinnitasin, et üldiselt on kõik korras, ainult peegel sai kergelt kannatada. Noormehed olid üsna kohkunud ja tulid ka peeglit uurima, kuigi seletasin, et vigastused on ainult seespool, väljast on kõik ok. Lõpuks nad rahunesid ja soovisid mulle head teed. Ma muidugi ei mõelnudki veel edasi minna, vaid nokitsesin auto kallal edasi. Peegel küll töötab, kuid vastu autot seda enam ei kääna. Nojah, ega ma polegi seda funktsiooni väga kasutanud, nii et käib küll.
Poisid otsustasid lõpuks kuhugi kaugemale jalutada, kuniks šašlõkk küpseb, ehkki piidlesid mind kahtlustavalt. Mina aga kasutasin juhust ja hiilisin aaret otsima. Aarde leidsin, kuid hoolimata sellest, et tahtsin kähku teha selgus, et karbis pole pliiatsit. Niisiis jälle autosse, nimi kirja ja tagasi. Lootsin, et kutid ei pea mind lihavargaks, kuigi kange tahtmine oli küll paar tükki sisse vehkida - nii head lõhnad olid.
Väga kaval karp, praegu toimis kõik kenasti. Tänud!
Kahjuks jäi praegusel aastaajal teises punktis abivahenditest puudu.
Esimese ja teise punktiga sain hakkama aga no sinna kolmandasse oleks ma üksi ikka tükiks ajaks jäänud! Ajaks pimeduse, külma, vähese geokogemuse süüks ja veel kindlasti midagi leiaks aga siin ikka tehti mind täiesti lolliks!
Kui ma ei teaks, et Timix ei ole Phantomi poeg, siis ma paneks nad mõlemad "Männiku raudteejaama" nurka hernestele seisma ja oma krutskite üle järgi mõtlema!
Aga nii head nalja oligi mulle veel aastalõppu vaja, tänud kavalpea! Ja jälle ei saa ma aasta-aaret hääletada...
Kunagi käisin esimeses punktis. Siis käisin teises punktis. Täna käisime kolmandas. Aitäh!
Esimene ja teine punkt olid korras. Lõpp vajas kõpitsemist. Palun vaadake, et lõpus midagi küljest ära kukuks ja olge õrnad.
esimese punktis käis asi kiirelt !? aint 1 tund? ei leid midagi! solvusime ! ja läksime minema! tänud!
Püüan lõppu hooldama minna, aare on sellest hoolimata leitav.
Esimeses punktis käis asi kiirelt, aga teises läks selle eest korralikult aega. Kui leidsime siis oli ikka loll tunne küll, hea et veel ei loobunud. Aga koht oli igatahes ülilahe :) Lõpus kahjuks asi päris õieti ei toiminud, roosteuss oli liiga teinud. Pärast mõtlesin ikka välja ka, kuidas oleks pidanud lähenema. Aitäh peitjale.
Olin firma rattamatkal Põhja-Kõrvemaal. Parasjagu olime tegemas Mähuste järve juures viimast puhkepeatust enne lõpp-punkti Pikkjärve ääres. Mul lõi geopeituse pisik välja ja otsustasin teha kiire kõrvalepõike Oru aarde juurde. Esimese punkti olin eelmisel aastal väga kiiresti leidnud aga mitte kuhugi talletanud. Sellel korral aga jäi mälestuskivi taga silma mingi muu mäng ja see häiris niivõrd, et 10 minutit otsisin õiget objekti. Järgmises punktis mõtlesin kohe kuidas timix peidaks. Otsisin enda arust hoolikalt aga ei midagi. Seejärel aretasin muidugi ulmeteooriad. Kui olin 45 minutit seltskonnast eraldanud olnud, siis hakkas juba väga kiire. Eeldasin, et ma selleks ajaks olen juba tagasi järve juures. Otsustasin teha peitjale abikõne ja ta väitis seda mida ma esmalt arvasingi. No olen ikka pime mis pime. Seejärel oli logi kiirelt kirjas. Tänud!
Tagasiteel nägin veel ühte mängu. Linnumajas oli hulganisti eurosente. Kui kunagi peaks näpud põhjas olema siis tean kust saab leiva ja piima jaoks raha. Mingit seletust või õpetust ei näinud kuskilki.
Tore aare ja tänu Merlele ka kiirelt leitud. Tänud
Esimese punkti leidsin, teisest ei leinud enam mitte midagi, kuigi tammusin seal vist tund aega ringi. Loomulikult ei kulunud kogu aeg otsinguile, vaid ka pildistamisele. Mõnusalt vaikne, päike loojumas, rähn pea kohal toksimas. Teine kord tagasi.
Jalutasime 4x4 aarde juurest siia ning kohtasime kaht laigulist meest seal asjatamas. Nemad meid ei seganud, meie neid ka mitte. Peale väikseid ponnistusi saime ka nimed kirja. Aitäh.
Anni lippas koordinaatidelt koordinaatidele, lõpus läks lihtsamalt kui vist peaks. Tänud peitjale.
Et lusti oleks täie raha eest lähenesime sellele aardele 4x4-l ja neljakesi. Roolikeeraja valis selleks ka sobiva rajakese, koos aukude, kraavide ja jääga teel , no ta väitis, et navi suunas , kuid lubage tiba kahelda ;) .
No oli alles lund ja jääd siin metsa all. Kuna tee oli selline "tiba konarlik " siis põrkusime autos üles-alla ja nii mõnegi pea kolistas mööda autolage . Mõne lohukese ees väljus sohver autost ,mõõtis kopraonu hambaorkidega lohu sügavust , sügas kukalt... et hetk hiljem täistuuridel sellest lombist läbi põrutada :D. Üks lomp oli küll nii õudne, et ma ei saanud mitte vaadatagi kuidas me sealt läbi kruisime, nii pigistasin silmad kõvasti kinni.
Aga Zuki ronis nii osavalt, et vaid ühes kohas kupatati kogu seltskond autost välja, et kõhtu kõrgemaks tõsta. Nii jõudsime vaevata kivini ja ka järgmistesse punktidesse. Tundub, et mu roosad prillid ei soosi nägemist, nii tuli ikka jubedamal kombel silmi piinata, et midagigi näha. Aga kõik on hea, mis hästi lõppeb. Nii said ka meie nimed logiraamatusse. Tänud peitjale huvitavate kohtade näitamise eest ja sohvrile ülivägeva kruisimise eest :D!
Maha keeramise kohtadest ei tea me midagi. Läksime mööda seda teed, mida auto navi soovitas. Tee valiku üle muidugi kurta ei saa. Nimelt lähenesime 4x4 aarde poolt. Vägev!
GPX failiga on kummalised lood. Gepsus (Oregon 600) on olemas, kuid aarete nimekirjas ei kuva. Viimati esines selline anomaalia Bukotkini aarde juures .
Mõnus loogiline multikas kenas kohas, kõik punktid tulid kergelt. Lõpus tuli veidi nuputada, kuidas konstruktsioon peaks töötama - ei käinud kõik detailid enam nii libedalt, kui ette nähtud. Hetkel leitav veidi lihtsamalt kui vaja, loodetavasti püsib. Enne tihedamat külastushooaega tasuks väike hooldus ette võtta. Aitäh toreda aarde eest!
Leitud. Aitähh! ...roosteuss teeb oma töö, lõpu lahendus ei taha enam hästi töötada.
Kohad on varasemast väga tuttavad. Täna tegime kiiresti, sest oli õhtu ja ilm mitte-kõige-parem. Lõpp-punktis läks aega :) Tänud vahva aarde eest! EVEJ
Tegelikult mõtlesime, et natuke vaatame ja kui on väga aeganõudev, siis loobume. Esimene punkt läks ludinal, tekkis hasart. Edasi ei läinud üldse... märg, libe, porine, jne. Loll on see, kes vabandusi ei leia. Ja kui keegi veel luges ette, et see timixi aare, siis tulime kohe vudinal tulema. Lähme suvel - grillime, otsime, ujume, otsime, sööme, siis jälle otsime ja lõpuks õhtul lähme koju. Ja ilmselt nii korduvalt.
See leid tuli tänu Katrini kogenud ja teravale silmale. Mina läksin ikka võssa ragistama, kuid temale oli aare juba leitud. Laeka avamine võttis selle aarde juures kõige rohkem aega, ahhaaa moment oli täiega olemas. EVEJ. Aare korras.
Me ei olnud ainukesed aareotsijad. Kaks meest püüdsid maa seest metallidetektoritega midagi leida. Võibolla leidsid ka, meile igatahes ei avaldanud. Õnneks sõitsid enne minema, kui meie lambivalgel oma aardega ühele poole saime. Peitjale suur aitäh!
Täna, 6+ aastat hiljem, aare veel logimata. Piinlik...
Tänud sellegipoolest õue kutsumast!
Noh mis see multikas päeva alustuseks teiste aarete ette ka pole. Kohalejõudnutena tabasime vaadata kes on peitja, siis tulid suuli sõnad et pagan küll hakkab jälle peale. Tuttav käekiri alguses viis edasi kohta kus peale veerantunnist sihitut liikumist lugesime läbi kogu etteantud info koos mõne kommentaariga, sellega saime aru et senine kogu ümbruskonda hõlmav vaatenurk tuleb tunduvalt kitsamaks teha. Njah Piia oli ikka see kes õiget märkas. Ja seal leidsime ka lõppu lahenduse. Selle mehaanika aga veidi tõrkus, saime siiski ilma jõudu rakenadamata selle siiski liikuma. Lähedalolnud RMK puhkekoht oli kah tore, veetsime siin oma lõuna
Ei hakanud ärkavaid inimesi teises punktis kell 8 hommikul terroriseerima
Esimene punkt avaldus kiiresti aga teist ei saanud/tahtnud otsima väga minna. Kell oli varajane ja mugud olid just teise punkti lähedal ärganud. Oleks olnud natukene ebamugav kui 2 tegelast koeraga lähevad kellegi telgi ümber tuiama. Seega otsustasime selle jätta Kõrvemaa vol 3 seikluse jaoks.
Olin terve päeva ilmselt mingis omas mullis ja ei tea vahepunkti otsimistest suurt midagi. Midagi teised sahkerdasid aga kõrvalt vaatajana jäi see üsna arusaamatuks tegevuseks. Lõpp tuli ka kuidagi ootamatult. Kõigil oli leitud miski, mida ma otsidagi ei osanud ja minu osaks jäi siis nimed raamatusse kanda. Varemgi seal käidud ja mõeldud, et miks siin veel aaret pole. Nüüd siis sellega korras. Tänan!
Kujunes nii, et selle aarde vahepunkte sai otsitud ükshaaval teiste samal päeval külastatud aarete vahele. Üks suurepärane aare, soovitame kõigile!
Kõik vajalik sai kiiresti leitud ning jõudsin mõnusa teostusega aardeni. Väga vahva asi tehtud, tänud!
Minu elu kulgeb sel aastal järgmise kalendri järgi: http://www.orienteerumine.ee/kalender/index.php .
Selleks nädalavahetuseks oli võimalusi mitmeid, aga Ants ja Siim tahtsid rattarogainida. Mina nendega võidu kihutada ei jõua ja ei soovigi, rahulikum tempo on hoopis toredam - näed ka midagi peale nina ees oleva raja (kui sedagi on). Igatahes sai minu ratas peale tõstetud ja sõit Venemäele läks hommikul lahti. Antsu-Siimu kontrollaeg oli kolm tundi. Saatsin nad rajale ja pöörasin ratta tuulde. Teades, et minu eesootaval trassil peetakse RMK Kõrvemaa triatloni, sõitsin ettevaatlikult äärt mööda, aga tegelikult ei näinud ma ühtki võistlejat: naised olid rattaetapi selle osa juba läbinud ja mehed alustasid pärast mu tagasijõudmist. Kohtunikud igavlesid küll tee ääres ja mingeid põnevaid RMK reklaame oli ka tee äärde püstitatud. Näiteks, et keskmine eestlane käib aastas 12 päeval metsas. Juba minu arvelt saab päris mitu inimest aastaläbi linnas põõnutada.
Aga asjast ka. Väntasin kivi manu ja seal olid hordid. Parme. Kõrvemaa parmud on suurimad, keda ma sel aastal kohanud olen. Õnneks pääsesin ruttu edasi. Vahepeal mõtlesin, et kas ma ikka mahun õigesse kohta, aga tuli välja, et sain kenasti hakkama. Aare ise oli väga lahe. Kirst avanes esimesel katsel, aga see ei vähenda mu kiitust. Pole sellist varianti enne näinud. Aitäh!
Pärast Rakveres Medi.ee häirenupuabi osutamast, sai oli isu ja aega ka paar aaret üles otsida. Esimene punkt oli hõlbus, teine viis lahedasse kohta. Seal sai pisut kauem otsitud. Lõpuks oli geps ikkagi täpne ja kui oleks kohe osanud sealt järgmise punkti koordinaate otsida, mitte lõppaaret, oleks kiiremini läinud :-) Lõpus oli samuti väga mõnusa kohake ja aare ka humoorikalt ning nupukalt lahendatud. Loodame, et püsib kaua-kaua ning pakub paljudele rõõmu. Ehk mugudelegi.
Aitäh Timixile timmi aarde eest! EVEJ. Meeldis, soovitan.
Valisime meiegi kohalesõiduks veidi pikema tee. Sõites mööda Piibe maanteed ligemast ärapööramispunktist kaugema poole meenutasin nostalgiliselt kuidas seda otseteed sai sõidetud Škoda Favoritiga, aga millal see oli ... Vahepunktidega läks kiirelt ja ega lõpus ka palju aega ei raisanud. Tähistasime uue aardeleidude pooltuhande algus Aura sidruniveega ja siirdusime järgmis aarde juurde. EVEJ.
Kõigepealt tegime Kiius gepsule selgeks, et Piibe maanteele sõidame alles pärast aardeleidu, mitte enne. Et Kembast saab ka ja see tee, Järvi järvede kaudu, on hoopis põnevam Mazda Mitmeotstarbelisega liikumiseks. Jõudsimegi kenasti kohale, edasi hakkas tüübiline timixi aare - no aga mida muud oligi oodata :) Alguses sõime maasikaid eest vähemaks, et üldse koordinaatidele ligi saada, teises punktis proovisin ette kujutada, et kui mina oleks iseenda välismaalasest vanaema, kas ma siis saaksin ratastoolis koordinaatidele ligi (katsetama ei hakanud - ohtlik), lõppu pakuti aga kohta, kus oli kalameeste telk (no kui kaks meest panevad telgi püsti, siis on nad kindlasi kalamehed, mitte need muud mehed, onju). Tere tore. Käisime vahepeal naaberaarde juures ära, klaarisime nulli tegelikku asukohta, vennastusime kalameestega - ära logisime. Lõpp üllatas positiivselt - täiesti tõhus tükk. Ja aitüma kutsumast, koht võib ju tuttav olla,aga ega see ei tähenda, et tagasi ei võiks tulla.
Ei mäleta kuidas mulle Kallo logi foto silma jäi aga sellest piisas, et järgmiseks päevaks olid plaanid tehtud minna Soodla kanti aardeid otsima. Loomulikult lähenesime lubatud raskemat teed mööda aga ilmselt on liiga kuiv olnud. Tuli meelde, et mingil sügisel olen sellel teel vee ka üle kapoti saanud.
Ütleks, et vahepunktide leidmine väga kergelt ei tulnud. Aga lõpp oli huvitav. Kusjuures teise vahepunkti lähedusest leidsin puu juurikate vahelt veest pudeli. Kui esmapilgul tundus, et vana vett täis pudel, siis tegelikult oli see avamata korgiga mingi alkohoolne jook. Korgi maha keerates lõhnas magusalt. Paraku ma unustasin selle sinna muru peale maha ja võite selle julgelt ära juua :)
Lõpetuseks peitsime ka ise sinna kanti ühe aarde - 4x4 Help aare. Tagasi suundusime Soodla põhjakalda teed mööda. Soovitan kindlasti seda kasutada! ;)
Tänan aarde eest!
Aarde ilmumisel ja kaarti vaadates oli selge, kuhu vaja suund võtta. Mälestusmärgi olemasolust ei olnud me küll teadlikud, kuid RMK grillimiskohas oleme käinud mitmeid kordi, nii suvel kui ka talvel. Lisaks ka seda põnevat palksilda kaemas. Kuna aga varem sinna kanti asja polnud, ei hakanud sõitu ekstra ette võtma. Eile aga olime juba niigi seal liikumas, siis tegime kaks ühes. Teades, kes on peitja, teadsime mida otsida. Peale esimese koordinaadi leidmist tõdesime, et see ikka ehttimixilik :) Aga siis natuke ringi sibamist ja olimegi juba lõpus. Konteiner on muidugi põnev. Soovin talle pikka iga. St. loodan, et suvi ei mõju talle liiga rängalt. Aga põnev!
Lahkusime sealt mööda seda teist teed, mis ei ole sõiduauto jaoks sobiv... aga me ei olnud ka sõiduautoga, seega oleks olnud patt mööda siledat teed kruisida. Lisan siia pildi teel olnud sügavaimast august, vesi ulatus veidi üle poole ratta ehk umbes 35cm praegu. Samas kohtusime seal lombi serval teiste matkajatega. LC 120 ja Hummer H3 sõitsid samuti sealt läbi. Seega, kes tahab veidi adrenaliini, võib proovida :)
Peitjale tänud aarde eest!
Õhtul töölt tulles ja arvutit avades vaatas GP lehel vastu uus aare. Just sobilikul kaugusel õhtuseks otsimiseks... Ilm oli aarde otsimiseks ka parajalt vesine ja mida lähemale aardele jõudsime, seda tihedamalt vihma sadama hakkas... Ja Kõrvemaa ootas juba pikemat aega uusi aardeid... Aga aarde vahepunktid leidsime kiirelt-kergelt, vihm oli ka nagu hõredamaks jäänud... Lõpus nägime meile varem nägemata konteinerit, aga uurimise peale avanes peidik kergelt. Igatahes meile meeldis, aitäh taas Kõrvemaale kutsumast... Ja FTF läks kirja kell 19.34 12.juunil 2014.