Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Ida-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Narva on suuruselt Eesti kolmas linn, kuid geoaarete poolest veel vaene,uus aare meelitab uusi inimesi Narvaga tutvuma. Kuna päike tõuseb idast ja EESTI HOMMIK ALGAB SIIT, on loogiline, et tegemist on Eesti kõige idapoolsema paigaga. Ametlikult on Eesti idapoolseim punkt pikkuskraadil 28°12'33'' ip ja see paikneb Joaorus väikesel maakitsusel (poolsaarel). Eestimaa on väike, kuid vaatamata sellele tõuseb Narvas päike 15 minutit enne kui Tallinnas ja 25 minutit enne kui Vilsandi saarel.
Joaorg ( van. Juhkental) paikneb Narva jõe ajaloolisel kaldapealsel, Eesti - Vene piiri juures. Tänased narvakad tunnevad seda paika enam Lipovka (pärnaorg) nime alla. Selles kohas moodustab Narva jõgi väikese looduliku basseini, mis on kujunenud supluskohaks. ~500 m ülesvoolu paiknevad Narva kosed, mis tänapäeval enamuse aastast kuivad on (alates 1956.a.-st). Siit avaneb suurepärane vaade Narva ja Ivangorodi linnuste kompleksile. Rohkem kui 100 aastat on Joaorg narvakate puhkuse ja vaba aja veetmise paik, siin on võimalused kalameestele ja tervisesportlastele, ujujatele ja päevitajatele, ratturitele ja kaljuronijatele.
2013.s sügisel alustati Joaoru puhkeala laiendamist ja kaasajastamist. Ehitatakse rannahoone, autoparkla ja juurdepääsuteed ning korrastatakse kaldapromenaad ( kergliiklustee, mis kulgeb Narva kindlusest piki linnusemüüre ja bastione kuni sadamani).
Joaorgu kujunes asulakoht juba ~8000 aastat tagasi, kui siin elasid kütid ja kalastajad. Siit on arheoloogid leidnud tööriistu, kalapüügivahendeid ja savinõude kilde, Narva tüüpi kamm- ja nöörkeraamika leiud kuuluvad Eesti vanimate hulka.Joaoru esimesteks elanikeks olid arvatavasti soome-ugri rahvad (vepsa, isuri), kes on andnud nime ka praegusele linnale. Vepsa keeles tähendab nar-va juga, kärestikku ja astmelist vett.
Aare on peidetud väikesele maakitsusele, kuhu pääseb kahe silla kaudu. Aardekonteineril on uus asukoht alates 9.apr. 2016. Konteiner on viidud rohkete talisuplejate tõttu Eesti idapunktile ja Eesti hommikule lähemale. Aare on peidetud lamanduva puu õõnsusesse, madala põlve kõrgusele ja on kaetud puukoore tükkidega.Kui jalutate veidi edasi, avaneb ilus vaade jõele ja Narva hüdroelektrijaamale, mis tänapäeval jääb Venemaale.
NB! GPS võib siin riigipiiri ääres mõnikord „valetada“. Palun jälgige, et teie mobiiltelefon ei läheks vene võrku, sest siis tulevad ehmatavad arved.
Head avastamist ja emotsionaalseid elamusi uuel rannapromenaadil!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_piir, http://www.estonica.org/et/Loodus/Asend_ja_looduslikud_tingimused/Asend/ http://, http://www.galerii.ee/panoraam/eesti/teemad/muinasaeg/
Aarde sildid: ilus_vaade (7), soovitan (4), muguoht (1), lühem_matk (1), lemmikloomasõbralik (1), lastesõbralik (1), lastekäruga_ligipääsetav (1), vaatamisväärsus (1), ujumiskoht (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC56WTE
Logiteadete statistika: 155 (86,6%) 24 10 8 2 0 0 Kokku: 199
Sel kõledal pimedal detsembrikuu õhtul uuendas üks geopaar Joaoru saarel oma abieluvannet.
Õnnepisarad segunesid vihmaga ja juba polegi meeles, kas aare sai logitud enne või pärast väga isiklikku tseremooniat..
Täname, et selle pisikese saare võisime avastada.
Töö kõrvalt jäi aega üle vaadata geoaarded.Uuendasin ja vahetasin konteinerit ja sisu.
Toredaid sügisesi georetki!
Selle aardega saab GC lehel mul 5000 aaret täis. Pidu. Imeilus koht siia tekitatud. Ammustest aegadest mäletan, et ega see maakitsus eriti läbitav polnud, nüüd aga uhked teed ja korrastatud platsid. Jalutajaid ja kalastajaid jagus igale poole, aga aare oli nii toredasse kohta peidetud, et sai kenasti puujuurikale istutud nagu puhkaks jalga ja imetleks ümbrust ning saigi topsike pihku nihverdatud. Tänud väikesele jalutuskäigule kutsumast ja just siia aaret peitmast, väga mõnus koht päeva tegemiste kokkutõmbamiseks.
Leidsin täiesti tähistamata läbipaistva karbi, mida alguses prahiks pidasin. Otsustasin siiski sisse vaadata ja sees täiesti ametlik logileht, kuhu juuli jooksul terve rida inimesi loginud oli. Tekkis küsimus, kas see ikka õige aare oli, aga logitud ta sai.
Hea lihtne leid ja kena jalutuskäik. Paraku hakkas logimise ajl tuhedat vihma kallama. Eks me oota selle lõppu nüüd. Tänud
Üsna märkamatult olime siia jõudnud mööda vahvat jõepromenaadi. Tegin kaks auringi ja oligi aare leitud. Aitäh! EVEJ
Käisin Narva promenaadil ja vaatasin üle läheduses olevad geoaarded.Promenaad on olemas, lõvipraid puhkas samas kohas, kuid kõige idapoolsemat aaret ei leidnud. Aaret peitev puu on tundmatuseni muutunud ja võssa kasvanud. Panime uue konteineri ja sisu.
Ilusat geosuve jätku!
Eirasime samuti keelavad silte ja jalutasime saarele. Aarde leidsime, kuid kahjuks on ta keset prügihunnikut.
Lapsed läksid jooksma, mina tegin väikese aardeotsiringi. Kuna suurem sild oli läbipääsuta, siis lähenesin teiselt pool suurema ringiga. Sealgi oli aed ees, kuid kuna kohalik pere aiaaugust rõõmsalt läbi puges ja kalale läks, siis lipsasin ka ise sisse. Leid oli kiire, tõin kaasa kaks rändurit ja veidi prügi. Aitäh!
Et jõuda geopeituse aarde juurest teise aardeni peab geopeitur ületama vahemaad. Juhtus nii, et keset kõige kenamat haljendavat aasa tule vastu mees, mingi elektrooniline seade käes, teretas sõbralikult ja küsis: "A tõ kto" "A ja Estonstki spion." vastasin. Ilmselt jäi ta kuulduga rahule. Aarde ümbruses asjatasid töömehed. On vaja ka see viimane metsiku looduse lõik muuta fancyks inimeste maailmaks. Valguse võit?
Kahjuks ei saanud otsima minna. Mõlemas saare otsas aiad ees kiradega "Sisenemine keelatud". Ehk teinekord saame juba ligi ka :)
Jalutasime siia, kalamehed uhkeldasid oma kahlamispükstega keset vett. Üks mees just jõudis ja küsis, kuidas näkkab. Ei ole miskit, vastati. Mees selle peale, et ta on vähemalt näinud täna juba kala. Meist jäid nad sinna vaidlema. Nulli jõudes juba käisid otsimistööd. Kas leitud? Net, vastati Venekeelt rääkivad kaks kutti polnud veel aaret kohanud. Võtsime siis otsimise asendid sisse ja mõned minutid hiljem oli ka leitud. Nemad läksid oma üritusele tagasi ja meie jalutasime autosse. Tee peal , kalameeste juures , oli see ülbe olekuga täna vähemalt kala näinud kahlamispüksteta meesolevus ülimalt suure kala saanud. Fotoshoot igal juhul käis. Äge Tänud aarde eest
See on hullult hea tunne kui oled täitnud endale antud lubadused. Ida tehtud. Tänud peitjale
Kunagi ammu poisipõlves kui Narva-Jõesuus ja Narvas onu juures suvitasime ujusin siit üle jõe Venemaale. Pärast jooksin paljajalu üle silla tagasi. Aare korras. Aitäh!
Narvas olles, sai enne seda aaret tehtud kolm mitteleidu ja ühte ei saanud mugude tõttu üldse otsidagi. Närv hakkas juba mustaks minema. Ka siin Kiskus kõik allamäge ja veel enne, kui gepsu plaanisin jõkke visata, otsustasin väikse abikõne teha. Sellest oli palju kasu ja karp jäi lõpuks ka meile pihku. 1.5 peidukas jah! Kohe kindlasti mitte, aga olemas ta seal on.
Tänud.
Esmalt tegime Narvas ebanormaalselt palju mitteleide. Lõpuks tulime siia. Minul oli siin juba teist korda otsida. Tundus, et jääme siingi pika ninaga, aga geokõne päästis päeva ja lõpuks saab selle täpi roheliseks. Koht ise väga kena ja oli rõõm teist korda tagasi tulla.
Midagi otseselt ei hooldanud kuna aardega on kõik kõige paremas korras. Hooldamise teate panin selleks, et hooldusvajadus maha võtta.
Kui nii kauges Eestimaa nurgas juba olla, siis tulin igaks juhuks vaatama, kas ikka sellises kohas saab aare kadunud olla. Minu üllatuseks midagi keerulist seal ei olnud ja aare oli igati viisakas kohas peidus ja ootas logimist.
Kahjuks ei leidnud
Mitteleiu logisid lugedes varustasime end kinnaste ja prüginäpitsatega ning läksime objekti uurima. Läheduses tegi üks poolpaljas onu mingeid kummalisi võimlemis- ja hingamisharjutusi ja kõike seda otse vaatega meie poole. Istusime ja ootasime, kuni ta selja pööras ja asusime tuhnima. Õnneks on viimased mitteleidjad prügi puuõõnsustest eemaldanud, kui midagi aardetaolist sealt välja õngitseda ei suutnud ka meie. Tekkis kuri kahtlus, et aare kaduma läinud.
Kolme aasta eest käisin siin ja lihtsalt ei saanud aru, kust otsida, kuna geps näitas aiateibaid. Täna oli mul aarde asukoht igati selge aga seda sodi seal vaadates ja klaasikilde silmates ei tekkinud mingit tahtmist pista oma kätt sinna, kuhu silm ei ulatu. Valus vaadata, kuidas puuõõnsusi prügikastina kasutatakse.
Kuigi teel saime nii vihma kui lund, siis Narvas saatis meid terve päeva kaunis päikeseline ilm. Tore jalutuskäik. Peidukoha tuvastasime ruttu, kahjuks prügi alt ei olnud kõige meeldivam otsimine, aga eks nii avalikus kohas ilmselt paratamatu, õnneks olid geopeituril kotis töökindad. Aitäh.
Ilus koht jalutamiseks, tuleme suvel kindlasti tagasi :) Aarde asupaik oli lahe, kahjuks mugude tegevuse tagajärjel meenutas natsa pakendite konteinerit. Aga natsa udjamist käega ja leitud see siiski sai, aitäh peitjale!
Päris paras urgas leitud. Nimi kirjas ja päev samuti korda läinud.
Natuke pelgan selliseid, kuid leitud ta sai, aitäh! :)
Tore lihtne aardeke mõnusal rattatuuril. Huvitav, et nii avalikus kohas aare vastu peab. Vaatasin eesti ja vene poole kalamehi ja mõtlesin et kas neil landid vahest sassi ei lähe?
Täitsa tore jalutuskäik, kahjuks hakkas küll uduvihma sadama aga õnneks õrnalt. Aarde leidmist ei seganud, tänud kutsumast :)
Ilus koht ja mõnus istumispaik samuti. Kõrval unelev päevitaja ei teadnud midagi sellest, mis tema läheduses parajasti toimus. Küll ei saa ma lubada, et üle jõe teise riigi kodanikud peitemanöövrit ei märganud. Tänud!
Kõhud olid just korralikult täis tangitud, seega jalutuskäik sobis jube hästi. Vaade on vapustav ja nullis asub mõnus looduslik pingike, kus saab rahulikult logida ja riigipiiri ilu nautida. Jätsime geomündi. Täname.
Täna on piisavalt jahe ilm, et mugud väga randa ei roni. Leitud.
Siia saarele ka nüüd jäljed jäetud. Guljaitajaid oli vähe, kuid kalamehi jagus. Õnnestus siiski varjatult tegutseda ja sügavusest leida. Aardega kõik korras, aitäh!
Seekord oli aare täitsa olemas, asukoht on küll veidi muutunud. Tänud peitjale!
Võin kinnitada, et aare on taastatud ja täitsa ilusasti olemas. Nüüd on siis mandri- Eesti idapoolseim tipp kah väisatud. Meil siin Eestis öeldakse küll, et ei sealt Idast midagi head tule, kuid siiski, siiski- päikesetõusud on võrratud. Kahju, et ma rohkem selline loojangu inimene olen :D (ei saa hommikul maast lahti). Olenemata geopoliitikast on minuarvates Narva väga ilus linn ning seda tasub alati külastada. Kas siis geoaardeid jahtides või lihtsalt selle linna ilu nautlemiseks. Tänud Narva kutsumast ja äitäh ka aardekese eest!
Panin uue konteineri ja sisu. Sattusin Narva üle pika aja, vabandan nende ees, kes vahepeal on aaret tulutult otsimas käinud. Tänasesse päeva mahtus mitu sahmakat vihma ja rahet, mitu vikerkaart, tuulepuhanguid ja päikest. Ilm on ujujad rannast ja jalutajad promenaadilt minema peletanud. Peale minu trotsisid ilma paar kalameest ja mõned kajakad.
Häid geoelamusi Narvast ja selle ümbrusest.
Kui juba mitmed teated, et ei leia, siis võiks ju omanik üle kontrollida, või ajutiselt eemaldada.
Ei leidnud meiegi, kõik kohad sai topelt läbi luuratud. Kena algus meie Narvapäevakule
Lähenesime aardele teistelt poolt, imetlesime suurt hüdroelektrijaama ja jalutasime siis aardeni. Aaret ennast ei leidnud, arvame et on jalutama läinud. Paganama külm oli ka.
Leitud imeilusal oktoobrikuu päeval. Päike paistis, õhk oli mõnusalt soe, kaunid vaated ümberringi. Tänan!
Leitud ilusal hommikusel jalutuskäigul koos heade kaaslastega. Aitäh
Puhkuse esimese osa kolmekümne neljas aare. Mõnus jalutuskäik, palju "ilupilte" ja veidi kalastajate eest peitumist. Topsi leidmine ei olnud keeruline, aga tagasipanekuks tuli möödakäijate lahkumist oodata.
Käisin aaret kontrollimas, kõik on korras ja oma kohal. Geocachingu lehel järjest mitu mitteleidu. Mingi robot soovitas mul aare arhiveerida. Vee seis ujumiskohas ja jões oli üllatavalt madal.
Ilusaid suviseid georetki!
Alati kui Narvas, alati ka siin. Nii oleme näinud promenaadi valmimist ja ka rannahoone ehitust. Samamoodi oleme pidanud muskleis vanamehi vahtima kangi väänamas ja spagaati viskamas. Mälestused missugused!
Täna jalutasime segamatult.
Täna on see hull päev, kus on vaja 32 kraadiga jooksma minna. Võtsin numbri välja ja kuna stardini oli aega, siis korjasime ka aarde ära. Õnneks olid mõmmijooksud just lõppenud ja päevitajad olid väsinud jõllitamisest. Nii et aare ilusti korras ja logitud. Tänud perenaisele aarde eest
Sattusime ootamatult keset jooksu- ja mudelpaadivõistlusi. Proovisime esmalt õnne vanas, siis uues kohas. Mõlemad sobinuks, uus viis edule. See koht on parem, näeb tõesti rohkemat. Oli tore jalutuskäik, aitäh!
Mõnus jalutuskäik ja suhteliselt kiire leid. Peale aarde otsimist käisime Narva linnuses ka ära.
Päris huvitav jalutuskäik. Eesti poolel sõidutati täiskiirusel mängupaate ja vene poolel õngitseti kalu. Kalamehi oli ca iga 10 meetri järel 1 aga mitte ühtegi kala ei näinud.
Vihjepuu oli kaugelt tuntav.
Tänud!
Hommikuseks päikesetõusuks siia ei jõudnud, vaid tubli mitu tundi hiljem. Ilm oli super ja jalutajaid oli rohkesti. Veel rohkem oli kalapüüdjaid. Pärast leidu trügisime veel veidi ida poole. Aardel oli kaval maskeering. Aitäh!
Narva on tõesti ilus linn ja seal jõe ääres oli väga mõnus jalutada. Boonuseks saime aarde ka logitud.
Tänud peitjale.
Väga põnev jalutuskäik ja elektrijaamgi nähtud. Rahvast liikus omajagu. Eesti poolt kalamehed püüdsid vene lõhet ja Vene kalamehed Eesti forelli. Vene kalapüügi eripäraga tutvust ei teinud, jäävad ju vene kalamehed teisele poole kontrolljoont ja nii vene kalapüük kui ka riigipiiri ületamine lõpeks ebamugavustega. Meie oma geobandega suutsime tähelepanu aardest eemale juhtida ning palgijupil rahulikult logida. Tänud peitjale.
Eelmisest külastusest ja aarde mitteleiust on mul ikka veel ehedad mälestused. Seega oli seekordsel Narva külastusel soov tulla siia imelise jõevaatega kohta uuesti. Tahtsin ka Mariannele näidata seda vaadet ning muidugi parandada eelmise korra ebaõnn. Õnnestuski kõik see soov ja rohkemgi veel. Saime imelise ilma, milles päikesesära ja suurepäraseid fotosid meenutuseks sellest Narva külastusest. Minu suur tänu peitjale selle aarde eest! Ja kaaslastele ka, et nad viitsisid siia külma ilmaga jalutada.
Mõnus jalutamine aardeni.Kalamehed küll laulsid vähe roppu venekeelset laulukest,kuid ei miskit hullu.Eks omamoodi lõõgastusid nemadki kodu ja töörutiinist.Aitüma juhatamast
Mõnus väike jalutus aardeni, vihjepildist oli palju kasu ja maskeering aus :) Aitäh!
Tuuri seitsmeteistkümnes leid. Teel aardeni kohtasime palju kalamehi. Ujumise isu tekkis küll aga õnneks/kahjuks vale aastaaeg.
Samuti "koht", kus aare on kunagi läheduses olnud. Loodetavasti jääb pikemaks püsima.
Kena koht ja õnneks õnnestus rahulik hetk leida logimiseks. Tänan.
Rannahoone ees toimus mingi üritus ja mina olin hädas, nagu mustlane mädas, sest mobiilis näitas, et me asume Venemaal. Püüa siis seda aaret umbes otsida. Püüdsingi aga ebaõnnestusin ja seda mitmes kohas. Geonina ei töödanud ja olukord röövis minult selge mõtlemise. Muidugi ei taibanud ma ju seal vaadata ei vihjet ega pilte. Tunnen end ikka väga rumalalt. Aga koht on kaunis ja naasen sinna meeleldi veel. Järgmisel korral olen targem.
Tõeliselt ilus koht jalutamiseks! Tänud!
Kuidagi on õigel ajal logimata ununenud...ju olime siis nii Narva lummuses. Tõepoolest, kõigepealt etendus Kreenholmis ja järgmisel hommikul naudingud promenaadil - Narva ikka üllatab! Ometi ma ei käinud siin nii ammu, no tookord, kui üleujutus oli aarde ära viinud. Nüüd kenasti omal kohal ja puude vahel võimlevate maikasärkides meeste vaadet kattes saime ka nimed raamatusse. Aitäh, väärt koht ikka ja jälle tulla!
Kell oli küll juba üle lõuna ja hommikupäikest nautida enam ei saanud, aga see ei seganud meid üks kena jalutuskäik teha. Tänan.
Esimene "päris" käik Narva - varasemas elus olen ainult elektrijaamadeni jõudnud :D Aitäh!
Pandud uus aardekonteiner ja logiraamat.
Ilusaid suveelamusi promenaadil!
Arutasime, et kui suur % kaluritest on luurajad? Olime neist siiski kavalamad ja saime logi kirja.
Eelmine aasta ei läinud selle aardega üldse õnneks. Seekord varusin kohe natuke rohkem aega, et hommikul enne oma poolmaratoni starti ära käia, sest et hiljem on väga keeruline löögile saada. Ma olin täiesti kursis, milline märul ja möll seal pärastlõunal lahti läheb. Ja õige oli, hommikul oli olukord veel võrdlemisi rahulik. Peale paari õnnetu kalamehe ning lasterada ettevalmistava üksuse polnud kedagi segamas.
Oh johhaidi mis möll seal ümbruses käimas oli. Ratta seljas sõitmisest ei tulnud midagi välja, sest inimesi oli lihtsalt nii palju. Just kõigist päevadest kui ma otsustasin Narva minna, valisin ma päeva kui on toimumas mingisugune Energia jooks. Poolmaratoni finišeerimine oli just algusjärgus. Passisin mõnda aega jooksuraja ületamise järjekorras. Ületamise järel lootsin, et nüüd puhas tee nulli. Aga ei. Sealt kust algab Eesti hommik, oli toimumas laste jooksuüritus. Ennast peeglist vaadates oleksin võinud omastada pedofiili tunnistuse. Jälgisin ja mõtlesin kuidas ma nüüd siit veel läbi saan. Üks idee oli juba uuesti jooksuraja ületamise järjekorda võtta ja siis suure suure ringiga proovida. Tegudeni ma õnneks ei jõudnud. Kõlas valjuhääldist "Ja viimane jooks!". Ootasin siis selle jooksu ka ära ja siis veeretasin ennast nulli. Paistab, et tagantjärgi isegi vedas, et selline üritus oli käimas. Segavaid kalamehi ei olnud ja võisin rahus aarde leiu vormistada. Koht oli tõepoolest väga ilus. Kõige üllatavam oli Narvas käigu juures see, et ma ei oleks eales osanud arvata, et ma kuuleksin nii palju eesti keelt. Aitäh peitjale kena paika näitamast!
Õhtune jalutuskäik Narvas. Ilm oli mokas aga kui juba siin kandis oled siis tuleb ka mõned aarded skoorida. Leid tuli lihtsalt ja Eesti hommik sai õhtul nime kirja. Tänud.
Peale minu vahepealseid seiklusi Narva lähiümbruses läksime seda aaret taas koos otsima. Olen seal pargis varemgi käinud, viimati millalgi suvel, aga kindlasti rohkem kui viis aastat tagasi. Vahepeal on päris palju muutunud - tore!
Praegu, hilistalvel, oli kõik veel libe ja jääs, kuid sellest hoolimata rahvarohke. Märksõna - kalamehed! Neid oli nii suvise varustusega kiirevoolulise Narva jõe ääres kui ka talvise varustusega jäätunud jõekäärus. Lisaks nägime ka ühte talisuplejat.
Aare ise andis ennast üsna kergelt kätte ja seal lähiümbruses ka mugusid polnud. Igatahes - väärt värk!
Vesi on taandunud. Aarde juurde viib korralik suusa- ja jalgrada. Väljas oli päike, emad titevankritega ja kalamehed, luigepere ja muud linnud. Aardepuu sees oli jääkiht, seega sulatama ja kangutama ei hakanud. Panin uue konteineri.
Õhus on kevadet! Ilusaid geoelamusi ja leide algaval kevadel!
Aare ajutiselt kättesaamatu. Käisin vaatamas, kuid ligi ei pääsenud. Jõgi ja ujumisbassein on saanud üheks. olen nii kõrget veeseisu näinud vaid kahel kevadel.Seal,kus on teerada, ujusid pardid. Üks kummipükstes kalamees läks läbi, vett oli poolde säärde.Ootan, kui veeseis alaneb.
Häid geoelamusi jõulukuul!
Viimases geocachingu logis on pilt, kus aardepuu on vee all. Võimalik, et üleujutus on aardekonteineri minema uhunud.Püüan lähiajal asja uurida.
Kõik oli ilus: koht, vaade ja ülevoolavalt kõrge jõgi. Kargele ja tuulisele ilmale vaatamata oli ka kalameeste kontsentratsioon kõrge. Ainult aare tundus kodust ära olevat ujunud. Ka pika kobamise ja sobramise tulemusena ei leidnud. Sellegipoolest oli meil väga vahva jalutuskäik. Aitäh!
Imeilus jalutuskäik ja muljetavaldav vaade kahe riigi võimsatele kindlustele. Leid kiire, aga peab veidi peiteliigutusi tegema paljude kalameeste tõttu. Aitäh seda kohta tutvustamast!
Super promenaad on siia tekkinud, Narva on muutunud väga kauniks :). Ja järgmine kord astume kindlasti kindlusesse ka, ma arvan et see on jälle umbes sama palju aja pärast nagu seekord kahe külastuse vahele jäi ning meie koer on juba vana, paks ja laisk kes hea meelega autosse külge keerama jääb ajal kui meie mööda kindlust ringi hängime…
Pimevärava aarde juurest jalutasime mööda promenaadi siia. Väga kauniks on kogu see jõeäär tehtud. Lapsed olid oma tõuksidega ja nautisid ka korraliku asfalteed mööda mida said kihutada. Aarde läheduses pääses ka Indy lõpuks vette ja tema nautis siis seda osa. Ehket kõigil oli väga mõnus :) Tänud aarde eest!
Teel aardeni hüppas mulle ette üks vene keeles räuskav vanamees, suutsin temast napilt mööda laveerida. Mida kuradit ta tahtis? Aarde juures oli mitmeid kalamehi. Sain just aarde logitud, kui algas uus padukas. Seekord oli see sellist tüüpi padukas, mis teed jõgedeks muudab. Nautisin mugupuudust ja sõitsin läbi linna edasi. Aitäh!
Me jõudsime kindluse muuseumis ringkäigu ära teha ja siia jõudes oli vihm uuesti alanud. Kalamehi see siiski ei seganud ja nemad istusid rahulikult padukas edasi.
Puhkus ja üks esimesi suviseid ilmu (juulikuus!!) viisid Narva, lisaks promenaadil jalutamisele plaanis ka laiskuseperioodil lisandunud aarded üle vaadata. Elektrijaamad ja kirik üle vaadatud jäi auto keskväljakule ja järgmised kolm aaret tulid kuuekilomeetrise jalutuskäigu raames. Visiit Keresele tehtud ja linnuses ka väike ring käidud laskusin jõekaldale. Peab ütlema et tänast Narvat iseloomustas üks pidev pulm. Mingil põhjusel oli enamusele potentsiaalsetest paariheitjatest tundunud et kuupäev 7.7.17 on väga äge. Seega oli iga vähegi fotogeenilise vaatamisväärsuse juures käimas fotosessioon pruutpaari või (ehk isegi sagedamini) ainult pruudiga, seejuures järgmine juba ootamas. Aare jäi mul algses peidukas otsimata, kuna kirjeldus tõotas veidraid kummardusharjutusi potentsiaalsete pealtvaatajate silme all. Praegune asukoht on aga igati kiiduväärt (minu seisukohast) istud, paned kaamera kõrvale, logid ära ja jalutad vaadet nautides edasi või tagasi. Tänud!
Enne Narvast ära tulekut skoorisime veel selle aarde. Tore koht kus jalutada, aitäh kutsumast!
Tänase päeva kolmas aare. Linnavalitsuses said asjad aetud ja pidime ikka siit ka läbi käima. Tulime pärastlõunasel ajal, seega kahjuks hommikupäikest ei näinud
Olles täiega feilinud eile kõikide Räpina aaretega, otsustasin oma teise puhkusepäeva pühendada Narvale. Ja mitte ainult geopeituse mõttes vaid üleüldse. Olen Narvast varem vaid läbi sõitnud ja mõned korrad tööga seotud põhjustel siin käinud. Linna enda uudistamiseks pole olnud aega. Parkisime hommikul auto promenaadi lähedusse ja läksime liikvele.
Alustasime sellest aardest. Kui aare logitud, tegime ekskursiooni vanalinnas ja linnuses. Kogu meie päev kujunes Narvas väga toredaks. Tänud kutsumast uudistama Narvat ja seda paika, kust algavad Eestimaa hommikud! :)
Hommikul selgus, et öösel oli karu hotellitoa akna all jalutanud ja kadunud teadmata suunas. Lõuna ajal tekkis aeg, mil otsustasin metsasemad kohad läbi jalutada. Käisin läbi osad Narva aarded.
Joaorus pidin tükk aega ringi jalutama, enne kui noor raamatusõber puu vabastas.Juunis on ohtralt püsti pandud piiriposte. Aardekonteiner oli kättesaamatu. Puud on keegi väga püüdlikult õõnestanud.Täitsin "hundi" tühja "kõhu" kividega, et ei peaks aaret otsides kätt õlani sisse pistma.Aare peaks olema kättesaadav.
Ilusat geosuve ja häid elamusi Narvast!
Päeva esimene otsimine. Mia läks lastejoosu tegema ja me siis Netiga otsisime, aga ei midagi. Tegime siis korra tiiru auto juurde, vahetasime riided ja tulime siia kanti soojendust jooksma, kui märkasime, et mees telefoniga poleerib puud. Tegime oma tiiru ära ja kui siia jõudsime siis oli mees telefoniga lännu. Püüdsime (mehe telefoniga) Urmase kinni ja puhusime natuke juttu, tuleb välja, et me pole ainukesed, kes ei osanud otsida.
Proovisin pärast energiajooksu läbimist natuke ringi jalutada ning seda lähemat aaret tuulutada, aga ei läinud õnneks. Poleerisin eeldatavat objekti seest ja väljast, aga ei leidnud ühtigi. Energiajooksu osalised sibasid ka ühtelugu ringi ning valmistusid järgmiseks stardiks. See ei loonud otsimiseks seda kõige sobivamat fooni ning väga pikalt ei tahtnud ühe koha peal kõõluda ka. Pärast edutuid otsinguid võttis mind haardesse Janar aka matkymbereesti ning kiitis, et ta ei leidnud ka midagi. Üks õõnsus tundus muidu olevat maru sügav, nii et suru käsi lausa õlani sisse. Äkki kuskil seal põhjas ikka on.
Eesti hommiku algus oli vahva nagu meie geopäevagi oma. EVEJ. Tänud peitjale!
Mõnus jalutuskäik laupäeva hommikupoolikul jõe ääres, Pimevärava juurest siia. Tänud peitjale!
Vihjepildil kujutatu hakkas juba kaugelt silma. Lähemale jõudes selgus, et kalamehi oli nagu murdu. Õnneks olid nad väga keskendunud ja nii saime nimed kirja. Meie täname!
Mõnus jalutuskäik, mõnusa ilmaga. Leitud kiirelt.
Natuke juba parem asi. Ilm paranes ka niipalju, et joped hakkasid üleliigseks muutma. Käisime kuni joastikuni, imetlesime vene poole elektrijaama. Jälgisime piirivalvurite tööd. Täname. Vist oli OK korras.
Väike jalutuskäik ja vaate nautimine.Nii see logi kirja saigi.Aitäh!
Esimese geoaastapäeva geotuur 12/17. Mõnus jalutuskäik, midagi ilusat ka Venemaa pool-kaunis vaade. Tänud juhatamast.
Tegime pikema jalutuskäigu, kulgesime läbi kindluse aardeni, siis ringiga Aleksandri kiriku juurest jõeprominaadile ja sealt jälle läbi linna tagasi. Ilusa kulgemise saime, nägime paari aastaga tekkinud muutuseid ja kasvanud ilu. Tegime ka kiirsöömise ja -joomise promenaadi kohvikus. Mina vaatlesin salaja ka Venemaa poole, et kas seal on tõesti ilusmad naised. Vahemaa jäi õnneks liialt kaugeks. Soovitam kõigile võtta aeg ja jalutada jõe ääres. Arvan, et öösiti on seal eriti ilus.
Parkisime auto ja jalutasime mööda Narva jõge ühele poole ja siis teisele poole. Näitasin australlasele Ivangorodi ja Narvat. Tegelikult ka minu jaoks esimene kord Narvat külastada. Aitäh!
Vägev suplusrand ja park ehitatud. Tänud peitjale väga mõnusa jalutuskäigu eest.
Mööda promenaadi poolsaare suunas kõndides kujutasin ette kuidas siin oleks lahe hommikujooksu teha. Poolsaarekesel oli sillutatud tee asendunud mudasema pinnasega aga hea meel ikkagi, et tulime, sest siitpoolt avaneb näiteks jõele ja mõlemal kaldal asuvatele linustele teistsugune vaade. Peidukas ümbrus oli prahti täis loobitud aga õiges kohas oli ainult karp ja seda varjav väike maskeering.
Sellel poolsare moodi saarel polnud ma ka kunagi käinud ning täitsa mõnus oli jalutada, kuigi tee oli pisut vettinud. Veiko tuvastas üsna kiirelt vihjepildi järgi õige koha, kuid kuna kõik augud olid igast sodi täis topitud, ei tahtnud ta seal väga surkida. Lõpuks avastas koha, kuhu veel sodi polnud pandud. Ilmselt seetõttu, et kuna karp oli täiesti nähtaval, siis arvati, et sinna on juba midagi topitud. Tänud, koht on väga lahe.
Enne jooksu algust oli piisavalt aega et siin ära käia. Mugusid Eesti poolel polnud, teisel pool jõge tegeles üks mees kalapüügiga. Tänud peitjale.
Sai ühes kahtlases telgis salakood öelda:5755.Vastu anti ümbrik.Aega nagu oleks veel lähme logime siis ka selle aarde.Tehtud.Ei ma vist ikka ei lähe seda seitset kilomeetrit jooksma ja nii mitu korda.Ei jooksnudki hoopis kõndisin, 1:07 ja sekundeid peale.Tänud peitjale.
Aarde uus peidukoht sai üle vaadatud. Aare oli korras, kuigi minigripp oli kellegi hamba või noka jälgi täis, sest keegi oli unustatud maskeeringu tagasi panemast. Suplejaid ja kalamehi aarde läheduses ei olnud.
Head otsimist ja ilusate panoraamide nautimist!
Üritasin 9.apr. 2016 kontrollida aarde olukorda, kuid ei pääsenud löögile, sest kümmekond erinevas vanuses meest võimlesid ja jooksid ümber putka, käisid ujumas ja jälle jooksid.
Jalutasin ringi ja tekitasin (uuristasin) aardekonteinerile uue pesa paarsada meetrit eemal. Õhtul tagasi minnes veendusin, et vanast aardest oli alles vaid pool plekkkarpi, seega pidasin paremaks peita aare päeval väljavalitud kohta.
Head otsimist ja elamusterohket retke uuel rannapromenaadil!
Väga kift koht. Kohale tulime põhimõtteliselt pildi järgi. Putka uksed lahti ja üks mugu TULI JUST UJUMAST. Täna on teine aprill. Võibolla tal lihtsalt polnud kalendrit. Mugusid jalutas palju. See ujuja pani ka end riidesse ja tõstis veel pisut sangpommi. Olid ka veel mõned kalamehed. Otsisime, püherdasime, kompasime, tegime asja lihtsalt kui mugud lähenesid, aga mida pole on aare. Tegime kõne peitjale ja saime täpse koha, kus peaks aare olema, aga ikka ei midagi. Järelikult on jalad alla võtnud. Ikkagi suht avalik koht. Ca 1,5 h kulutatud ja lahkusime aardeta. Aga koht on lahe sellegi poolest.
Tutvusime terve päev Narva linnaga ning otsustasime vähemalt ühe aade leida. Vihjed on väga head ning leidsime väga kiiresti! Tänud peitjale!
Rühkisime Eestimaa hommiku poole. Meist tublisti parema tempoga liikus samas suunas härrasmees. Suur oli meie kurvastus, kui ta sama objekti juures pidama sai ja meil jäi üle ainult oodata, et võtab õnged ja annab geopeiturile ka hingamisruumi. Tühi lootus, tuli teine ja kolmaski isik. Kalale ei paistnud nad kippuvat, esimene tulija oli ennast ujumispükstesse riietanud ja suundus veekogu poole. Saime oma tegemised logiraamatuga tehtud enne, kui teised suplejad nurga tagant ilmusid. Esimene härra kurtis, et jõgi ujumiseks liiga kitsas - 10 m ja algab Venemaa. Piirivalvurid valvavad piiri eemalt autost ja käivat suplushuvilisi vahetevahel taltsutamas. Aarde eest tänud, koht vääris külastamist - kena praegu ja tehakse veelgi kenamaks.
Ootasime, kuni kalurihärrad pea pöörasid ja tegutsemiseks rohelise tule saime.
Päris raske on siin märkamatult tegutseda. Sombuse ilma tõttu läks see mul ehk isegi enam-vähem õnneks, kuigi kahtlustan, et kalamehed Vene poole peal midagi ilmselt nägid. Vean kihla, et nad on geopeitureid seal ennegi toimetamas märganud ja peavad siinse kalda mehi väheke imelikeks. Aga pidagu pealegi :o) Üle ootuste muljetavaldav kaldapealne igatahes, aitäh näitamast.
GPS hüppas korra valesse ajatsooni, muidu asukohta näitas ikka täpselt. Telefon jäi siin Eesti võrku, aga eelmisel päeval Vasknarvas käis küll roamingus ära. Ootamatute mobiilse interneti arvete vältimiseks on kõige kindlam lihtsalt andmeside välistamine välisvõrkudes. Android 6 puhul käib see näiteks nii:
Settings > Data usage > (menüüst) Cellular networks > Data roaming (lülita välja).
Aare paljastus esimesest vaadatud kohast,kuhu juhatas vihjepilt.Hoone ühe külje peal läks üks mees vette ja teise külje peal tõstis teine mees sangpomme,nende kahe külje vahel leidsin koha kuhu aare peidetud oli.Omapärane elamus ja hea mälestus jäi sellest aardest.
Selle aarde juurde navigeerimisel läksid kolm GPSi korraga lolliks. Kaks tükki keeldusid üldse koostööst, kolmas soovitas Venemaa kaudu minna. See ei tundunud hea idee, piirijärjekorrad ju pikad. Kaardi järgi saime õnneks siiski kohale. Aarde juures tegelesid mingid tegelased suplemisega ja kiitsid, et maru hea soe vesi on. Kuidagi naljakas ja ootamatu oli sellises kohas eesti keelt kuulda. Brr.... Aare ise paljastus esimesest vaadatud kohast. Aitäh peitjale.
Vau, mida koht. Õigemini missuguseks tordaks puhkealaks see nüüdseks voolitud on. Mingid uued rajatised, väljakud, sillakesed, ronimissein jne. Missugune keelekümblus aarde kuuldekauguses toimus, missugune sõnavara, lihtsalt krasota :-D Huvitav, et meite poolel on kordades rohkem kalamehi kui teisel poolel, ilu ja sobivaid oleskelupaiku samuti.
Aarde tuvastasime ja saime kätte üsna hõlpsasti, mugude eest varjul. "Süstisime" putka varjus, keegi ei tulnud segama ;-) Logimise ajal leidsin ühe teisegi minigrip-kotikese, mille sees olid kalamehe ussikesed reas, kenasti hermeetiliselt suletud. Vot sulle liba-aaret. Ei hakanud seda siiski karpi toppima, keegi tunneb veel pärast puudust.
Siin olled tekkis paratamatult mõtteid, kui kontrollitav see piir ikkagi on. Aga küllap see mulle võhikuna ainult näis suhteliselt läbitavana. Kes teab, mis aiad-võred-piigid, elekter ja mehitatud valve seal vees kahe maailmavaate vahel tegelikult on :-)
Nüüd lugesin ka kirjelduse läbi, juba selle eest tänud peitjale! Jälle targem ja haritum, vähemalt tean, kust teine kord infot otsida. Aare korras, evej. Jalutame siit kenast kohast nüüd tagasi ka, keelekümbleme mujal edasi.
Jällegi mitteleid, mugud ja ujujad - sellisel ajal??!!
Hommik on õhtust parem, ehk siis eile õhtul rohkete mugude tõttu leidmata jäänud aare sai täna varahommikul leitud ja nimi kirjas :) Aitäh!
Ala rohkelt täis päevitavaid ja kalapüüdvaid mugusid, aare jäi leidamata.
Üks vanem härra valmistus supluseks või päevitamiseks, kui nurga taga aarde välja võtsin ja logisin. Aare korras ja kiirelt käes, aitäh.
Mida kõike selle geopeituse mängu jooksul juhtub nägema. Mõned aastad tagasi olime suurema geopeiturite pundiga Soomes ja saime vilksamisi näha, kuidas järve teisel kaldal paljad näkid suplemas käisid. Eks naabrid oma järvede, saunade ja näkkidega ikka tuntust on kogunud. Seega see väga ei üllatanudki. Aga seda, et me Narvas jaanuarikuus porgandpaljaid vanamehi Narva jões suplemas näeme, no kuulge seda poleks ma küll ealeski osanud oodata. Aare jäi nende sangpommidega võimlevate ja suplevate vanameeste meelevalda. Ei tihanud kuidagi nende kuuri alla küünitama minna. See meid isegi väga ei kurvastanud, sest koht ja vaade on vinge. See vaade, mis siit kahele kindlusele ja kahte kallast ühendavale sillale avaneb. Suur tänu siia kutsumast!
Oi sellega oli üks rist ja viletsus. Kunagi suvel palava ilmaga üritasin ka siia sattuda, kuid siis oli suvitajaid hirmsal määral ning ei olnud võimalik isegi kohapeale minna. Nüüd lootsin paremat. Liikusin kohale, üritasin juba vaikselt ennast kummargile ajada, et võimalikke paiku kontrollida, kui kuulsin seljatagant hirmsat ähkimist ja puhkimist. Üks vanamees tuli joostes putka juurde, hakkas selle kõrval puusaringe ja kätekõverdusi tegema. Seejärel tegi putka ukse lahti ja läks sinna sisse - jättes samal ajal ukse lahti. No väga kummaline oli seal ukerdada. Otsustasin, et lähen jalutan veidi ringi ja tulen mõne aja pärast tagasi. Ka peale 45 minutilist ringiuitamist naastes, oli taat ikka veel putkas, uks eest lahti ja tegi seal kangiharjutusi. Olin juba peaaegu käega löömas, kui vanamees putkast välja jooksis ja Narva jõkke ujuma läks... oi pergele - mul hakkas kohe valus vaadata. Samas ukerdasin kiiresti putka äärde kummargile ja sain poti väga kiiresti kätte. Panin logi kirja ning sain poti tagasi peitu pistetud hetkel, mil vanataat peale värskendavat suplust putkas miskit kohmitses. Tänud ilusasse kohta juhatamast!
Esmalt suundusime Narva Hermanni linnusesse ülevalt sobivat lähenemisteed vaatama. Peale sobiva teekonna nägin ära ka aarde asukoha ja selle kõrval hoogsalt võimleva mugu. Kui lõpuks nõlvalt alla saime oli mugu kadunud ja majakese läheduses õngitsenud kalamees pakkis oma varustuse kokku ja lahkus. Mida paremat veel võiks tahta, ainult mina ja majake. Olin valmis juba aarde juurde suunduma, kui äkki hakkas majake elama. Tardusin paigale ja ei julgenud isegi hingata, ammugi lapsevankrit liigutada. Seest kostusid meesterahvaste hääled. Esimene mõte oli, et hiiliks vaikselt ligi ja piiluks majakese alla, kuid otsustasin edasi liikuda. Mine tea järsku tulevad vaatama, et mida ma seal asjatan. Olles majakesest möödumas, jäi pilk peale avatud ukseavale. Ukselävel seisis porgandpaljas vanamees. Diskreetselt keerasin pea kõrvlae ja eemaldusin. Saanud teha vaevalt paarkümmend sammu, kui selja tagant kostus sulpsatus. Vaatasin selja taha ja prrr, vanamees oli juba otsapidi jões. Väljas võis olla samal ajal kraad või paar külma. Jalutasime hüdroelektrijaamani, lootuses et tagasi tulles on õhk puhas. Kus sa sellega, nüüd kui ukseava oli mulle otse avatud loendasin ma seal kokku 5 vanameest ja hulgaliselt sangpomme. Jalutasime edasi promenaadi lõppu ja tagasi ning alles nüüd oli õhk tõeliselt puhas. Karbi avamisel pidin oma küüned murdma, kuid lahti ta sain. Tänud.
Esimese päeva kõige meeldejäävam aare, kui õhtul päevale tagasi mõtlesime. Narvas on saadud ikka mitu korda käia, kuid sellisest toredast saarekesest polnud aimugi. Jalutasime, tegime pilte ning noorgeopeitur tõmbas aarde välja, tema puhul ei tee keegi välja, kui ta imelikes kohtades end kõhuli viskab või puu otsa ronib :) Putka uks oli lahti ning sealt paistsid sangpommid ja muu kehakultuuri harrastamiseks vajaminev inventar. Aitäh peitjale!
Ägedaid vaateid nautides kõndisime mööda jõe kallast. Otse aarde juures toimetas kalamees, kes just oli suure kala kätte saanud. Õnneks aarde otsimist ta siiski ei seganud. Logimise ajal saabus soojaku omanik kohale. Sain siiski karbi ilusti tagasi pandud. Tänud siia kutsumast!
Õnneks leidsime kiirelt enne kui mugu kohale tuli.
Tänud :)
Kaja, Bruno,Miki, Alex ja Mooritz
Umbes- täpselt eelmine kord Narvas olles, vaatasime Rootsi lõvi juurest alla orgu selle putka pihta ja komplekteerisime aaret. Ainult ligipääsu teed ei suutnud leida, igal pool olid ajutised aiad ees ja eks mõistus ütles ka, et kuda kuram siin hooldamas käia? Sedapuhku oli kohe mõnus kohale tatsuda, vaadet nautida ja aaret otsida...huh...mulle meeldib siinkandis. Eks osaliselt mu juurikadki Narvast pärit, aga suur sõda viis kõik kohalikud sugulased ameerikamaale ja nii sattusingi enne geopeitust siia vaid kaks korda eelnevalt. Aitäh peitjale ja palun veel Narvat tutvustavaid-näitavaid aardeid! Fotod on klõpsitud Miki poolt ja kasutamine kooskõlastatud.
Sügis on selle aarde otsimiseks vapustav aastaaeg. Värvikirevad puud peegelduvad jõepinnalt ja kalamehed, need ajavad omi asju. Päevitajad täna siin liivaribal ei paistnud, vaid meie ja kalamugud. Tegime fotosessiooni ja "ma ei pannud tähelegi kuidas see juhtus" , oli karp meil käes ja logi sai kirja :D. Pildistasime siis veel, sest saabus kuudiomanik ja avas ukse. Ise itsitas, et siin tohib pildistada vaid temaga koos. No kutsusime ta pildile , ta läks kuuti ja hakkas end üles lööma. Kohe tükk aega kolistas seal. No on tegelane, tahab ise pildile ja siis ajab hoopis oma lihaseid musklisse :P, ei meil olnud aega oodata kuni ta prinkis olemisega sealt väljub, panime aarde peidukasse vaikselt tagasi ja tegime minekut. Nii et kannatust seltsimehed, kes tahab kena musklis härraga pilti teha, see peab tulema sel hetkel ,kui tal musklid juba soojad :D.
Tänud peitjale!
Vaatasime siis selle idapoolseima punkti ka ära. Kena koht tõesti. Kalade rahu segajad meid ei häirinud. Boonuseks saime teada, mida see saladuslik kapp tegelikult endas peidab. Rauda! Meeletus koguses rauda, mida lihaste pingutamiseks kasutatakse. Üllatus missugune!
Avasime Hermanni kindluses näituse ära ja võtsime natuke peale ka ja oligi aeg natuke kolama minna. Jõgi oli rahvast täis - siitpoolt vähem ja sealtpoolt rohkem, kes varbaidpidi vees, kes suisa vööni. Ja päris piiri kõrval oli ca 6 paati üksteisele sappa võtnud ja kaader pildus lanti peris hoolega. Mine võta kinni, mis kohvreid nad sedasi kuhu poole vinnasid. Üks landiloopija oli täitsa aarde kõrval, aga puu taga, ja hasart ei lubanud end segada lasta. Seega hea rahulik leid. Ja nagu Francisco linnuses ütles - pagana hea on Venemaad väljastpoolt vaadata. Tänud!
5.augustil oli aare olemas (Geocachingu logi). 11.aug. korjasin jäänused kokku ja panin uue aardekarbi. 4 tugevat magnetit ja rohkem isoleeri. Olen ennegi täheldanud, et Narvas on lisaks taarakorjajatele ka karbikorjajad. Tore, kui logides teada antakse aarde seisukorrast.
Vaatamata korduvatele vihmahoogudele oli saarel rahvast liikumas. Pidime Silveriga kordamööda toimetama ja kordamööda mängima kirglikke fotograafe. Lähiajal (augusti lõpus) avatakse ka rannapromenaad, mis aitab jalutajaid ja kepikõndijaid hajutada. Ujumisrand ja rannahoone sel hooajal valmis ei saa.
Head otsimist ja positiivseid elamusi Narvast!
Paistab et on kadunud,tegin kõne ennem leidnule ja viidatud kohas seda polnud.Kohalikud Rambod teadsid rääkida ,et paar päeva enne oli seal keegi miskit tasku pistnud.
Aare oli maas, palju ämblike valvamas seal.
Aare oli maha kukkunud, kinnitasin ilusti ääre taha. Kindad kindluse mõttes kasuks. Drive-ini võimalust polnud, sest ehitustööd toimusid ning teed olid autodele suletud.
Mugusid oli, aga nad ei seganud meid. Ämblik ja herilane pidasid sõda.
Jalutasime aardeni, lapsed näpivad alalõpmata midagi ja ka seekord. Kahjuks on magnet selle aarde jaoks liiga nõrk: leidsime karbi maast ja kuidas me ka peale logimist ei püüdnud, magnet hoidis karpi vaid hetke.
Meie hommik algas küll kuskil Kurtna järvede kandis ja mitte ülearu varakult, sest veel väga hilistel öötundidel hängisime ju Narvas. Kuna aga turvaliste ööbimispaikadega ei saa seal eriti hõisata, siis tundus mõistlikum telk kaugemal üles panna. Peaaaegu käsikaudu. ;)
Nii oligi taas Narva jõudes käes keskpäev ja Hermanni linnuses kulus veel mõni tund, kuniks mu selg sellest löntsimisest ära väsis. Otsustasime Joosepit mitte kiusata ja anda talle veel võimalus relvastuda ürgaegsete vahenditega ning lõime taas seltskonnad lahku. Meie kiiremal sammul selga sirutades Eestimaa hommiku poole, nemad veel Põhjaõue...
Oh jah... Oli ju pühapäev, mil vist pea iga narvakas end jõe äärde vedanud oli ning mugupuuduse üle küll kurta ei saanud.
Ühel hetkel hakkas silma taas üks omamoodi käitumisega tegelane ning sm. Jelissejev, ups hoopis Issajev ;) võis teiselt poolt Narva jõge binokli abil lugeda, et keegi Lepik ilmus püünele. Lugesin minagi ja kirusin end, et pole tuttav nimi... Egas muud kui tehnilised vahendid appi ja geopeituse lehelt uurima, et kellega tegu võiks olla. Haaaa, õnneks Lepikuid palju polnud ja esimene tundus paljutõotav. Ikka ju kindlam inimese poole nimega pöörduda? Eriti kauges külas...
Seda näoilmet oleks tahtnud jäädvustada, mis järgnes küsimusele "kas Kevin? " ;)
Nii tutvusimegi k6-ga, kellele olin ju ometi kirjutanud paar nädalat tagasi diplomit. ;)
Ühiste jõududega sai ka aare leitud, mugude kiuste. Ja sm. Issajev Jaanilinnas võis peale seda meie pealt binokli mujale suunata ja rahulolevalt õhata, "need hullud siia ei tulnud". Lahkusid sisemaa suunas...
Aitäh aarde eest! Huvitav on jälgida, kui vaba on meie piiriala, kus inimesed sisuliselt lösutavad piiril päikest võttes ja varbaid leotades, teisel poolel oli vaid mõni üksik vee ääres...
Mnjahhh... Istusime meie nullis, kui järsku Kadri müksab mind ja ulatab tahvli... Olin minagi seda rohelist mehikest juba silmanud, seetõttu aimasin, mis müksamise põhjus on. Aga see selleks. Vennastusime Keviniga- ja mõtlesime sõjaplaani välja. Polnudki väga suurt strateegiat vaja ajada- umbkaudse aarde peidupaiga olin juba varem tuvastanud. Natu taktikat- ja käes ta meil oli...Igal juhul igavesti äge seiklus oli- pole mul palju olnud selliseid "vahelejäämisi" :)
Raekoja poolt tulin aurude varal, kuna võhm oli ikka täiesti otsas. Umbes 25 km täna läbitud jalgsi ja suurem osa eriti julma päikese käes, taevas ei mingit pilvetupsu ka. Põikasin kusagil veidi enne aaret poest läbi ja esimest korda kahe päeva jooksul ostsin endale midagi - liitrise Pepsi. Muidu ma sellist jama ei joo, aga kuna tunne oli selline, et kohe panen pildi tasku, siis oli see kahest halvast parem. Kuigi meie spordiinstruktor ütleb, et õige treening ongi selline, et pilt läheb tasku. Mine tea... Ei ole selline liikumsfanaatik, pigem magaks kodus parema meelega.
Telefon ja selle GPS funktsioon peksis korralikult segast, nii et aarde läheduses ei saanud alguses aru, kuhu liikuda, inimesi oli ka väga palju. Lõpuks jõudsin arusaamisele, millise objektiga aare tõenäoliselt seotud on. Aga oh häda, ka see oli inimesi täis, nii sees kui väljas, kes seisis, kes istus muru peal. Lootus hakkas kustuma, kuna sellise koguse mugudega ei tule otsimisest mitte midagi välja. Viskasin end põõsa varju põlvili ja üritasin veel aru saada kasvõi seda, kus objekti nurgas peaks konteiner asuma. Ei saanud aru. Otsustasin, et peaks siis visuaalselt tuvastama hakkama.
Aga nii kui olin mõne sammu astunud, pöördus üks seni objekti varjus tšillinud mugudest eesnimepidi minu poole. Hämming oli ikka väga suur, sest olgem ausad - suvalises linnas suvaliselt pöörduda suvalise inimese poole suvalise eesnimega ja täppi panna, see on ikka mitte juhus, vaid lausa selgeltnägemine.
See, et mul seljakoti peal on nimesilt perekonnanimega, ei tulnud mulle meeldegi, ja et seda juba jõuti netist kontrollida... Müts maha. Aga selgus, et tegemist on lausa mitte ühe, vaid isegi kahe geokolleegiga, Kadri ja Andres. Pärast põgusat vestlust mõtlesin et kui nüüd ei otsi, siis siit mitteleiuga ka lahkun, viskasin seljakoti tegevuse varjamiseks ette, istusin maha ja hakkasin suvalisest nurgast robama, kui juba mõne hetke pärast tuli info, et konteiner on teisest kohast just äsja leitud. Panin ka oma nime mulle lahkelt ulatatud logiraamatusse, väike konsultatsioon maastiku üle, et kuidas edasi liikuda, ja nii ma läksingi, kuna rongini oli vähem kui 2 tundi aega ja veel oli vaja otsida. Igatahes tänud aarde eest peitjale ja ootamatu ja huvitav kohtumine, tavaliselt ma kedagi ei kohta ja vahele ei jää :)
Kui olime bastionitest välja roninud, oli isu midagi veidi helgemat otsida. Seda saarekest oleme küll kindlusemüürilt vaadanud, aga kohapeal pole käinud. Kohale jõudes oli aga nii, et meie olime selles rannas kõige huvitavam meelelahutus ja vihjemajake oli aktiivses kasutuses, nii et hindasime Rudolfiga olukorda ja otsustasime aarde säilimise huvides seekord leiuta jääda. Gertrud tuli küll peaaegu väevõimuga minema sikutada :)
Järgmise korrani!
Esimene tiir, ebaõnn. Majakese uks lahti, pink ja kangid välja tõstetud, aga mees seal kõrval hoopis oma jalgratta kummuli keeranud ja poleerib ratast. Egas midagi, väike tiir linna peal ja hiljem tagasi. Siis olid seal lähedal küll mõned suvitajad, aga nemad ei seganud. Õnnestus ikka leida hetk, et karp välja võtta, ära logida ja tagasi poetada.
Joaorus käivad ehitustööd, rannahoone ehitus. Sellest võib seal peagi väga kena koht saada, tuleb millalgi naasta ja järgi kaeda.
Tänud aarde eest!
Laupäev, päike paistab, šokolaadpruunid ambaalid nullis aega veetmas - polnud lootustki. Lohutuseks tegime šveiki pubis suured praed.
Kaunid vaated, jaanilaupäeva melu ja varsti on siin lausa liivarand. Narva on ilus!
Vihjepilt oli isegi meeles, mängisime putkavalvuriga luurekat ja logisime ära. Selle kandi pealt polegi Narvat veel näinud, kui nüüd kogu ümbrus kunagi ilusti korda saab siis on päris mõnus paik juba. Aitähh!
Pärast kerget einet jalutasime jõe äärde ja avastasime, et korralik vihm oli küll aardeümbrusest mugusid vähemaks hirmutanud, aga ikka oli veel rahvast jõekaldal kontserti (tasuta) kuulamas või niisama võimlemas. Naaberriigist kostis nii kõva muusikat, et see oli kuulda kaugele siiapoole jõge. Kuulasime siis ka natuke ja logisime muusika saatel.
Tore, kui eksperdid on aarde üle vaadanud ja teinud oma täiendused ja kommentaarid. Aitäh! Tahaks täpsustada, et tegemist ei ole ujumisrannaga, ujumisrand on hetkel läbi songitud seoses rannahoone ehitusega ja ranna-ala laiendamisega ning ohutut ujumise—päevitamise kohta hetkel polegi. Ja kilekottide kasutamine tugineb isiklikele kogemustele. Narvas on peale pudelikorjajate ka karpide korjajad? Mitu korda olen kahe linna-aarde juures avastanud, et aardekonteineri sisu on kivide vahele laiali puistatud, kuid karp on kaasa võetud. Kilekotis karp on vähem silmatorkav.
Uutele aardeotsijatele reklaamiks ka lisategevust - juunis avati Narvas Astri keskuses Baltimaade esimene planetaarium-kino: http://planetaarium.ee/?p=394
See aare ei vaja üldse koordinaate, vaata pilti ning mine logima! Üleval serval ju oleme kõik kõndinud, nüüd saab öelda, et ikka all ka ära käidud. Tänud peitjale!
Ütleme nii, et randa peidetud aaret soojal suvepäeval otsida just kõige mugavam ei ole. Juba kaugelt hakkasid silma paljad onud ning olid nad ka aardele üsna lähedal. Õnneks oli aare just niimoodi peidetud, et õnnestus ta ikka kätte saada. Null on uhkelt mööda. Minu masin ütles aarde juures 59 22 23.2 28 12 16. Ja ega üleüldse pole Venemaale mugav eriti lähedal olla :) Aitäh! FTF.
Meie hommik küll siit ei alanud, aga FTFi saime kirja. Kellaaega enam täpselt ei mäleta. Null oli Taneli gepsu järgi küll umbes 20m mööda, aga leid tuli kiirelt. Kilekoti vajaduse osas(üldse Narva aarete puhul) olen kahtleval seisukohal. Koht oli huvitav, aitäh!