Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
Kevadkoristus 2019

 1 

Kui kaitseväes linnaloale saab siies tegelen aarde hooldamisega.

Ei tea, kas aare oli hüppe teinud...? Minu pastakas igatahes tegi. Head teed tal minna vastaskalda rannaroostikusse.

Kuna olin juhuslikult sinnakanti sattunud, siis vaatasin ringi, aga... ei leidnud.

Tänu vihjele leitud.

Jess, vigade parandus tehtud. Nagu kipub olema, teisel katsel sujub kõik kenasti. Tänud peitjale!

Leitud, aitäh!

Saboteerisin Joonast GC väärinfoga maastiku raskusastmest 4.0. Minu paha.

Aare leitud pimedas. Taskulambid on abiks :)

See läks kiiremini, kui oskasime oodata.

Leitud!

Lõpuks.

See saaga sai nüüd lõpu. Nimi kirjas ja asi JOKK.

Leidsime.
Tänud!

Ei meeldi turnimised kõrgustes. Bioloogiline evolutsioon on enamikele inimestele toonud kaasasündinud kõrgusekartuse. Seetõttu läks aega palju läks aga läks. Kokku ikka aastaid. Seekord tabasid näpud õiget asja peagi.

Hüppama ei hakanud kuna külm oli järvele kaane peale pannud!.

Selle hüppeplatvormiga on mul korralik kana kitkuda. Ilmselt kolmas kord siin. Ei tulnud tänagi kergelt, kõik kohad olid juba vaadatud ja tõeliselt siiber oli. Lõpuks märkasin üllatavalt lihtsas kohas. Läbi see saaga. GP ja GC vihjed erinevad.

Magnet lahti topsi sees. Vajab liimi. Alustasime päeva skoori. Hüppama ei hakanud, tuuli oli külm, vett kattis jääkaan ja riideid oli ka palju seljas. Täname kohta tutvustamast.

Hüppama igaks juhuks ei hakanud, aga logi panin kirja küll.

Suvel Türil ujumas käidud sai avastatud, et mul see aare logimata. Kahjuks suvel ilusa ilmaga on pea võimatu seda logida. Täna oli selleks mõnus ilm. Otsisin mis otsisin no aga aaret ei leidnud. Siis sai ujuma mindud ja pärast tagasi tuldud tuli ka aare oma peidukast välja. Imelik, et olin enne seal 2x otsinud.

Esimest katset aaret otsida meil luhtus, kuna torni juures toimetas kalamees. Vahepeal sai ära võetud "Jalutuskäik kevadpealinnas" ning hiljem tagasi. Õnneks sukelduma ei pidanud. Ega seda mikrot ilmselt sealt põhjast ei leiaks ka.

Teen logisid korda. Tänud peitjale!

Kaugelt näed, et plats on tühi. Jõudsime poolele teele, kui hakkas rahvast tulema siit ja sealt. Teisel katsel lõpuks õnnestus. Tänud peitjale.

Muguvähesusele aitas kaasa tuuline ilm. Pika inimese olime aardeseltskonda arvanud, seega sellest meil puudust ei tulnud. Nii siis istusin mina platvormil ja salvestasin teise aarde vahepunkte ning Sven varitses hetke, et õiges kohas sirutuda. Leitud, logitud, tänud.

Ühe hiljuti otsitud aarde vihjeks oli "pekske pikka!" No selle aarde (ja ilmselt ka selle teise) puhul tuleb ikka pikka korralikult hellitada ja hoida, sest jupatsid võivad teha hüppeid nii üles kui alla, kuid seda ilma konteinerita. Seega hea abivahend on üks pikk kaaslane, isegi kui ta sind pooletoobiseks peab, sest kord loed talle ühe ja siis hoopis teise vihje (lähenesime c:geoga, kohapeal GP) :D

Türile sõit tuli spontaanselt ja nii jäi kirjeldus lugemata. Viga! Ujumisriideid kaasas ei olnud ja lagi OLI madal. Noh, ega ilm suplemist ei soosinudki ja muhk on logimise ajaks peanupukesega samale tasapinnale tagasi tõmmanud:) Ja ilmselge, et selle aarde juures on pikk olla uhke ja hää! Isegi kaasgeojupats kiitis - tal oleks üksi raskusi olnud.

Aitäh aarde eest, mis sellist kaunist kohta tutvustas! Järgmisel korral teame täissuplusvarustuses järve poole keerata.

Päike oli küll selle aasta juulikuu kohta haruldaselt lõõskav ja rannas mugusidki, aga õnneks mitte üleliia. Lapsed ujusid ja vetelpääste jälgis neid. Meie tegime näo, et see torn huvitab meid väga ja tšillisime seal kohe kaua ja mõnuga. Tulemusteta kahjuks. Lõpuks ei osanud enam kuskile vaadata ega midagi arvata. Eks satub siia vast veel. Loodame, et aare ikka alles ja meie lihtsalt pimedad.

Mitu pead on ikka mitu pead!!!Väga põnev aare, aitäh.

Aardele sai lähenetud õige huvitavast küljest. Talla alused said märjaks, sest kohalik noorsugu kasutas torni õige intensiivselt. Aitäh.

Väikse Türi rattatripi 1/6 aare. 7:00 jõudsin torni, mitte ühtegi hingelist ei olnud minu toimetamisi segamas. Nii ma ronisingi torni ja alustasin hommikuvõimlemisega mida aarde otsimine ette dikteeris. Kuna ruumi oli palju teostasin oma harjutusi mitmel tasandil. Harjutused kandsid vilja, imestan ei see aare seal nii hästi säilib, päris hästi torkab ikkagi võõrkehana silma kui õige koht on fokuseeritud. Lapsepõlv tuli lausa meelde, loendamatul hulgal sealt tornist alla hüpatud igalt tasandilt igasugustes asendites. Aare korras, tänud peitjale.

Väikesed poisid tegid seal selle esimese sooja kevadilmaga ikka vägevaid hüppeid. Õnneks suutsime ikka aarde üles leida seal nende siblimise keskel. :)

Aare täitsa olemas ja logi kirjas. 160cm pikkune naine sai aarde vaevata kätte :)

Ei jõudnud nulligi. 1 mai, mis peaks olema nii rahvavaba igal pool, oli valitud just päevaks, mil mingit üritust maha pidada. Jälle järgmiseks korraks.

Järvel peale kahe luige ja mõne pardi ei kohanud ma ühtegi hingelist.Seekord polnud isegi jalutajaid ja logida sai ilma, et keegi segaks.

Ujumise jätsime vahele ja piirdusime vaid logimisega. Suve poole saab ehk veeprotseduurid ka läbi viia. Täname!

Eelmisel külastusel ei olnud aaret kodus.Kaupol oli vähe lihtsam siin toimetada.Koht on suvisel ajal ilmselt rahvarikkam.Aitäh

Ilusa ilma tõttu oli eemal palju mugusi. Ootasime kuni keegi me poole ei vaadanud ja siis tegime hüppe ära. Järvel veel jää peal. Topsi kummitihend on pooleks, logiraamat võib millalgi märjaks minna, hetkel veel korras. Imelik, et Tallinna läheduses selliseid hüpekaid pole.

Korra olime seal Antsuga käinud, aga siis polnud leiulõhnagi õhus. Nüüd saime nimed kirja, tänud

Olime jälle vanematel külas ja selgus, et see aare on vahepeal taastatud ja saab jälle otsima tulla. Kaua ei pidanud otsima, kui miskit kahtlast silma ja õigepea ka näppu hakkas. Kiiresti logitud ja koju tagasi.

 1 

Nulli poole jalutades ronis üks mees just jääaugust välja, jube kahju, et me kaks minutit hiljaks jäime, ma oleks tahtnud kohe lähemalt näha, kuidas ta seal solberdas.

Nullis sai natuke kummardatud ja natuke turnitud ja nii me logimiseni jõudsimegi.

Tänud peitjale.

Kristel tegi ilunumbreid ja nii me aarde kätte saimegi.

Lõpuks ometi sattusime siit sellisel ajal mööda sõitma, kui aare olemas on. Liis jäi autosse seebikat vaatama ning teatas rõõmsalt, et kui sa enne ei leia, siis ma seebika lõppedes tunni aja pärast tulen aitan. Õnneks oli aare teises vaadatud kohas ning logi sai kirja. Aitäh ning loodetavasti aare rohkem jalgu alla ei võta :)

Leitud! Täitsa olemas!

Järve äärde jõudsime väga parajal ajal – kaks mugust talisuplejat asutasid just äraminekule. Imetlesin alles viimaste vaprust, kui minu mehed juba poole torni peal turnisid ning silmadel ja näppudel käia lasid. Oodatud hõige „Käes!“ tuli Aini suust aga nii ruttu, et pidin trepist ülesminekul lausa tempot tõstma, et näha oma silmaga seda peidukat, mida nii paljud enne meid olid otsinud, aga polnud leidnud. Nii lihtsalt siis läkski meil selle aarde otsimine, olime uude raamatusse esimesed logijad. Aitäh!

Jäi leidmata

No ei tea. Ei õnnestu selle asjaga kuidagi.

Pimedas kiirelt leitud. Tänud peitjale!

 4 

Käisin, tegin korda. Kui nüüd ka see jalutama läheb või kellelegi ette jääb, siis otsin täitsa teise koha sellele.

Palun muuta siis aare ka kättesaamatuks, kui seda kohapeal ei ole.

Tere, Käisin vaatasin üle, kahjuks on aare tõesti jalutama läinud. Hüppetorni on ilusti värvitud, aga selle värvimise käigus juu siis jäi minu aare ette. Hiljemalt septembris taastan selle.

Viimane leid 4,5 kuud tagasi, peale seda mitu mitteleiulogi. Omanik võiks üle vaadata mis ta aardest saanud on.

Türilt läbi sõitnud oleme küll korduvalt aga linnas ringi vaadanud polegi. Nii polnud (vähemalt mina) ka Türi tehisjärve äärde sattunud. Täitsa uhke rand ju.
Uurisime-puurisime torni läbi enne kui GP lehelt vihjet nägin. Huvitav, et GC lehel on ka vihje olemas aga c:geost ma seda ei näinud. Sellest oleks isegi rohkem abi olnud kui GP omast. Samas selgus ka, et GP lehel juba hunnikus mitteleide kirjas ja sellest järeldasime, et küllap on konteiner kuskil ookeani põhjas juba.

Käisime ujumas ja kontrollimas. Seal, kus see väidetavalt olema peaks, ei õnnestunud tuvastada. Sai ikka mitu korda uuritud ja kontrollitud ujumise vahele, aga ei midagi.

Käisime ja luurasime, küll üht ja siis teistpidi, aga seekord jäi aare leidmata, või on see jalutama läinud.

Suvevaheaja alguses käin ja vaatan üle. Loodame, et aare pole jalutama läinud.

Värskelt meigitud torni sihtotstarbepäraselt kasutavad poisid otsimist väga ei seganud. Kuid tundub, et mõni pintslitõmme on eemaldanud ka selle kärbsemusta, mida meie järjekordselt otsima läksime. Arvame, et vajab omanikupoolset järelevalvet.

Mugude hüperkontentratsiooni tõttu jäi hüpe sooritamata :(

Andis ikka veits otsida, olime juba korraks seda kohta uurinud, aga esmasel vaatlusel ei hakanud silma.

Ujujad ei seganud otsimast ja mina ei seganud ujujaid.Tänud peitjale!

Täna oli mul kah siin naks ja valmis. Alguses üks tädi vaatles puid - õigemini otsis vist linde. Aga kuna ta mu ees nii aeglaselt nulli poole astus, siis jõudsin varsti talle peaaegu järele. Teisi polnud näha ja tädi kiirendas märgatavalt sammu. Ma ei tahtnud teda hirmutada, kõmpisin tasasel sammul oma sihtkoha poole. Paraku läks ka tädi tee järve poole. Kui ma oma sammud ujumissilla poole sättisin, ohkas tädi kergendatult ja astus järveringile. Mina kasutasin ära tema eemaldumise ja leidsin kärmelt aarde. Aitäh!

Keegi küll ei seganud õnneks aga pikkusest jäi puudu seekord.

Järv oli hetkel väga vaikne. Järve peal istus vaid üksik kalamees. Minu eelmise külastusega võrreldes võib julgelt väita, et tol korral oli vähemalt 100 korda rohkem mugusid. Asusime koheselt otsima, ilma tulemuseta. Kalmer otsis aaret ronides, ma lähenesin loogikaga vastavalt kirjeldusele ja Tanel täitis järelejäänud otsimislüngad. Kui olime juba vähemalt 10 minutit otsinud, siis paistis, et olime kõik võimalikud kohad juba mitu korda läbi käinud silmade ja sõrmedega. Andsin mõista, et me ei pea leidma ja võime lahkuda. Mul pole kahju seda aaret ära ignoreerida. Pärast seda tegime veel viimased katsed, mille järel kõlas leiuhüüd. Pärast logimist kui aare tagasi oli pandud, siis mu silm küll ei seletanud konteinerit lahti taustast. Kokkuvõtteks võib öelda, et kirjeldus koos raskusastmetega tekitab kõvasti segadust. Ainuke asi mis minu arust paika pidas oli vihje. Peitjale tänud!

Leitud. Aitäh!

Tegelikult ei saanud otsidagi.
Mõtlesin, et kes see hull siin ikka talvel pimedas ja külmas on. Aga oli. Kohe mitu kampa oli. Ja üks kamp neist pidas mind vist potentsiaalseks enesetapjaks, igatahes lonkisid nad mu kannul torni poole. Ma siis teesklesin linna pildistavat kunstnikku ja ei hakanud isegi otsima.

Margusele see hüpe küll mingit raskust ei valmistanud, naks ja valmis. Suurem vaev oli aaret logimisel turvata, et peost minema ei hüppaks. Aitäh!

Vaadates selle aarde statistikat, siis lootsime kogu hingest, et meie oleme need, kes saavad logitud. Aga, kus sa siis sellega. Omast arust sai absoluutselt kõik kohad üle poleeritud. :D

 1 

Mõtlesime ja poleerisime. Poleerisime ja mõtlesime. Ei miskit. Õudselt jättis sügelema :)

Tehisjärvele oli tekkimas jää ja ei tahtnud hüppega seda ilu ära rikkuda.

 3 

Jõudsin vaevalt teisele korrusele, kui kaks seljakottides tädi sillale tulid, ennast paljaks koorisid ja vette hüppasid. Minu näoilmet nähes hõikas üks, et kui kavatsen minestama hakata, siis võiksin ise alla tulla...nemad ilmselt ei päästa. Lühikese vestluse käigus tutvustati mulle Türi talisuplejate kampa ja nende tegemisi. Huuh, vaprad naised. Aare jäi leidmata.

 1 

Vähemalt kolmandat korda olen juba selle aarde juures, kusjuures alati on vihma sadanud. Ei olnud tänagi mingi erand. Ainult selles osas oli erandlik, et aare jäi lõpuks näppu napilt enne loobumist. Ilma leidmata poleks küll kuidagi tahtnud uskuda, et ta üldse olemas on. Minu hinnangul on peitukoha raskusaste küll vähemasti 3, aga eks ta selline subjektiivne ole nagunii. Aitäh kah.

Hommik oli vaikne, sest enne mind lahkus sealt tädike koeraga ja külmemat vett harrastav meesterahvas. Nii ma siis seal otsisin ja võrdlesin oma pikkust peitjaga. Oma 30min sai objekti uuritud kui enne ära minekut aardele näpud taha sain. Aitäh :)

Tee viis täna Türilt läbi ja otsustasin, et tulen vaatan korra objektil ringi. Miski kümme minutit poleerimist ja näppu see minividin jäi. Tänud!

Pole põhjust hüpata. Sügishooajal juba neljas külastus. Esimesel ja viimasel korral ei leidnud midagi. Vahepealsed kaks korda rikkusid lihtsalt kalamugud. Vahepealne leid lisas annuse indu, kuid peale tänast peab vist hakkama eelkõige motivatsiooni otsima.

Päev algas meeldiva üllatusega. Teekond läks Türilt läbi ja otsustasime veelkord tornis ära käia. Ega erilist lootust polnud, aga üllatuvalt ruttu näppu ta jäi. Emotsioon oli suur ja päev tõotas tulla edukas. Nii ka läks. Aitäh!

Siin sai täna lausa kaks korda käidud. Esimesel korral oli ümber ringi liiga palju mugusid, silma jäi ka koht kus ta võiks olla. Hämaras tagasi tulles oli ümber ringi vaikne ja ronisin välja vaadatud koha juurde, kuid tühjus, näppu ei jäänud midagi. Vaatasime veel natuke ringi ja seekord lahkusime tühjade kätega. Ei leidnud.

 3 

Uskumatu, aga tõsi, see aare on olemas. Ronisime ja näppisime kõik kohad läbi ja ühel hetkel oligi aare Lennartil näpus.

Sattus hea aeg. Kedagi ei olnud. Luurasin seal päris pikalt ringi. Katsusin kõiki kohti ja toppisin sõrmi kõikjale nurgatagustesse kuhu andis. Kontrollisin läbi kõik korrused. Ei midagi. Kas tõesti nii hästi peidetud?

Pimesiku geotuuri esimene aare. Tornist mõneteise meetri kaugusel olid mugud ja ajasid juttu. Üritasin siis vagusi seal torni poleerida ja väga uljaid poose võtta ei saanud. Ilma, et ma ahvi kombel rippunud või roninud ei oleks, ei jäänud küll midagi näppu. Kunagi äkki satun siia veidi kehvema ilmaga.

Pärast kirikus käimist otsustasin hüppesse minna, kuid poisse oli liiga palju ja ilm ilus. Ei õnnestunud seekord. Käisin küll kohapeal ikka piilumas, kuid võimalikku asukohta ei tuvastanud pilguga.

Ilm oli vihmane, mugudest polnud haisugi. Paraku ei õnnestunud aaret leida, omast arust vaatasin küll kõik võimalikud kohad põhjalikult üle, kus midagigi olla võiks. No ei leia.

Vihma sadas. Mugusid eriti üldse polnud, aga vetelpääste jälgis täpselt, mida tegime. Seega libedaga ja valvsate silmade all koos vihmavarjuga me etendust andma ei hakanud. Abivahendiga uurisime kõikvõimalikud kohad läbi. Vaid üks koht oli selline, mida ei saanud muul viisil uurida, kui pidi väga turnima, aga selle jätsime teiseks korraks. Ju ta siis seal pidi olema.

Mõtlesime, et vihmane ilm ja kes see rannas ikka on. Aga no ei - ühed mängisid võrkpalli, teised jalutasid, kolmandad püüdsid kala ja neljandad istusid niisama. Ronisime tornis ja tulime ära. Üks idee tekkis, aga kontrollida ei saanud. Teinekord jälle.

Kuna jaanipäeva puhul sai välja sõidetud, käisin türil läbi. Aare on täitsa alles :P

Hüppa või ära hüppa, kuid suvel ilma mugudeta ei saa. Silmitsemisel ka midagi silma ei torganud, nii et seekord tulime tulema.

Sai spetsiaalselt äsja taastatud aarde pärast välja sõidetud, et sellega enne suvehooaega hakkama saada. Esimesel külastusel oli objekt noormugudest pungil, seega käisin poleerisin vahepeal Tõrvaahju. Tagasi tulles oli torn minu päralt. Uurisin ja näppisin seda kobrutavat, roostes ja logisevate poltidega torni piisavalt. Tuleb mainida, et seda olen ma ka varem teinud, aga siis aaret ei olnud. Tänane tulemus sama, seda muidugi hetkel vaid minu arust. Pikkust on mul küll alla 184 senti, kuid turnida meeldib ja sellist kohta seal küll ei ole, kuhu ma ei ulatuks. Üks ja ainus "väga hea ja kirjeldusele vastav" koht on ka, kuid midagi näppu ei jäänud kahekordsel kontrollimisel. Eks kui mõni "Hüppe" sooritanud on, tulen uuesti!

PS. GC lehel suletud ja ei saa logida!

 2 

Väga kiire on olnud. Üldse ei saanud sinna minna kuna asub elukohast kaugel. No lõpuks käisin ära panin veidi parema kohapeale.

Kevadkoristus 2015. Viimane leid 2014, omanik ei tundu huvi üles näitavat taastamiseks. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".

Paneme ajutiselt kinni, kuni omanik üle vaatab. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Terve rea siniste nägude peale käisime kontrollimas, et kas aare on alles või mitte. Tuleb tõdeda, et seal, kuhu meist see jäi, seda enam ei ole. Ilmselt tuleb see eksemplar kadunuks lugeda.

Igasugused kartused on iseendas kinni. Nii on ka kõrgusega. "Roni, roni, sa ei kuku siit kuhugi." Jäin ennast uskuma.

Vaatamata eelnevatele logidele mõtlesime, et läheme vaatame koha vähemalt üle. Gk panime muidugi tanki ja tema pidi kõige eluohtlikumaid kaskadööri trikke ette võtma, kahjuks täiesti asjatult. Usun, et tekitasime oma tegevusega kaldal istuvate noormeeste peas palju küsimärke, aga et asi aus oleks, siis tekitasid nemad meis oma tegevusega täpselt sama suuri küsimärke. Olime sunnitud lahkuma ilma aardeta, ka noormehed lahkusid, aga ilma milleta, ei teagi.

Mitu aega uurimist ei viinud kuskile. Mingist praost leidsin 20 senti aga see oli ka kõik. Peaks sinna magnetiga "kalale" minema, vast saab tünni kuskilt põhjast kätte.

Täitsa kindel, et seda seal ei ole.

Aarde olemasolu vajaks kontrollimist

Otsisin torni hoolega läbi, aga ei leidnud midagi, mis sinna kinni poleks keevitatud :(

No sai seal jõu- ja ilunumbreid teha, aga silma ja pihku midagi ei jäänud.

Otsisime 15 min ja siis tulid äikesepilved. Viimased logiteated ka eriti optimismi ei süstinud.

Kas tõesti jäi mõni koht vaatamata ja avaus näppimata? Maastikut neli enda jaoks ka ei leidnud.;(

Kuigi rand oli inimtühi, tegid lapsed katet ja kargasid siit-sealt vette. Meie pingutused pisikest topsi tabada ei kandnud vilja.

30 jõmmi olid tornis ja kõigutasid seda nalja pärast. Mismoodi sa seal otsid? :)

JÄRGMISED LEIDJAD.Kas tee saaksite oma logisse kirjutada, palju logilehte alles on. Ma ise sinna kani tihti ei satu ja saaksin teada millal ma seda umbes vahetama peaks.

Õhtune aeg on selle aarde otsimiseks väga sobilik. Jõudsime sündmuspaigale kell 23.50. Leidsime, logisime. 0 mugu. Tulles oli auto õhusooja näidanud 19 kraadi, vesi oli ilmselt soojemgi. Seega sai ka ujutud, väga värskendav. Tornist ei hüpanud, pime ei ole selleks õige aeg. Veest välja tulime juba uuel päeval. Tänud aarde eest!

Kell 9 õhtul polnud isegi mõtet autot seisma jätta. Tundus, et liiva on vähem kui rahvast. Kaks tundi hiljem polnud olukord palju muutunud.

Kahjuks jäi leidmata, kuid käisin ujumas ja õhtul uudistest kuulsin, kuidas inimestel tulid sügelevad punnid pärast järves ujumist. Õnneks vist tegin piisavalt lühikese ujumistiiru või siis nakatasin ise teisi.

Kui alla kukkudes maandud vette, kas siis ei võiks maastik natuke madalam olla või... :P. Pold seal keerulist midagi, nagu paar trepiastet või nii. Aitähh!

 3 

Iga konn ei hüppa, mina olin seekord konn. Kui selle õeluse üle mõtiskleda, siis seal on mu meelest pigem nii, et mida kaugemale ta nihkub, seda lihtsamaks asi teistpidi tehakse... Pikka iga talle seal.

 4 

See hüpe jäi hüppamata. Märg keskkond igas mõttes pani minu südame hüppama ja teiste peale kurja häält tegema. Ma vajan neid ka hiljem, seega kamandasin taas kindlale maale. Ehk teine kord saavad loa seal pisut tiibu sirutada. Pikkust neil ju on. ;)

Ja nüüd üks lause [timixi] logist (24.06.2014): "Kruvisime õelust ka väheke juurde." Ja [cherubi] logist: "Ei olnud seal midagi keerulist, ma lisasin veel grammikese õelust."

Milleks??? Et peita paremini? Või?

Miki ja Merle

 1 

Koduteel täpselt teele jäänud topsik. Õnneks või kahjuks oli ilm eriti nigel, vihma sadas, tuul puhus, jahe vist ka väheke. Rannas polnud mitte üht hingelist. Aga rand ja kõik atraktsioonid olid vägevad, polnudki enne siia sattunud. Juba selle eest aitäh peitjale.

Lahedad olümpiarõngad olid hüppetornis. Vihmase ilmaga olime pisut ettevaatlikumad, aga leidmist ei seganud seegi kuidagi. Pole võimalik vigagi saada, sest all ju vesi, kui peakski midagi juhtuma ja aardeotsing esimese korraga välja ei tule :) Meil õnnestus väikse õlledopinguga asi koheselt. Täitsa tore koht. Soojemal ajal tahaks siin karata küll. Aitäh kutsumast! Aare oli ka kuiv ja korras.

 2 

Andsime enda abivahendile väikse dopingu õllelonksu näol ning kaua ei võtnudki, kui aare käes oli. Pärastpoole soovis abivahend ühe hüppe ka teha, kuid maal oli sama märg kui vees ja see jäi tegemata. :)

Margus ajas end aardega vastavuses loodi, Priit juhendas nagu oskas, Maris jäi autos istudes teatrist ilma ja mina hoidsin hinge kinni. Aarde tagasi panemist sain juba teisest vaatenurgast kogeda ja ei tundunudki asi enam nii hull. Hommik näis varajane, kuigi minu teada kiskus juba lõunasse. Mõnus koht, millega meenus, et käisin siin viimati mingil üritusel, kui plats oli paksult rahvamassi alla kattunud. Tänan siia kutsumast!

Ega seal neid kohti palju pole, kuhu aaret peita. Vaatasime kahtlasemad kohad üle ja logi sai kirja.

Leitud teel geojaanile.

Polegi Türi järve ääres varem käinud, väga mõnus koht. Aare mulle väga meeldis. Vot siia sobib nano nagu rusikas silmaauku, vastupidiselt mitmetele Saue valda tutvustavatele aaretele. Kruvisime õelust ka väheke juurde. Soovitan. Aitäh!

 1 

Liiga varajane äratus minu jaoks- mind tuli voodist sõna otseses mõttes välja tirida ja ka siis ei raatsinud ma tekist kuidagi loobuda... Aga rong ei oota. Rongis ootasid meid hoopis iksid, kellega natuke juttu räägitud sai(mina pigem tegelesin silmade lahti hoidmisega). Türi rongijaamast võtsime suuna otse aardele ja luurasime seal üsna kaua. Kreekas üritasin otsida üht samasugust nano sama värvi trepi alt, aga enne, kui arugi sain, tõttas mulle appi keegi kohalik. Siin kahjuks nii lihtsalt ei läinud. Lõpuks jäi aare mulle siiski silma ja otse loomulikult saadeti mina kui pikem isik aardele järele. Ei olnud seal midagi keerulist, ma lisasin veel grammikese õelust. Aitäh!

 1 

Ei planeerinud seda asja tänaseks, homme niikuinii jälle sinnakanti minek, aga no kuidas sa sõidad mööda, kui uus leidmata aare tee kõrval lõugab? Kena vaikne vihmavaba õhtu, nelja lapsega mugupaar miilustab, eemal põristavad mudelistid paadimudeliga mööda järvevett. Idüll, või midagi sellesarnast. Torn - ootasin kipakamat kaadervärki, aga see on üllatavalt stabiilne asi - arumaisaa, kuidas selline elukas Alexi all perutama hakkas? Maastik - noh, mulle oli 2.5, jäi veel sammuke reservigi. Tünn tahtis tibakese piilumist, päri kohe silma ei hakanud, aga ega mingeid probleeme ka ei olnud. Tagasi pannes sirutasin mõnuga - ja vist õelalt ka ;) Aga kuidagi hõlpsalt ja vahejuhtumiteta tuli see leid kätte - peaks vist teise korra veel leidma. Ja loodame, et ta elab vettehüppamised ka kenasti üle. Igatahes aitüma, tore asi.

Kolmas katse. Appi tuli tore geosõber Vanamuru! Peitjal oli õigus, abivahendeid ei ole tõesti vaja, nii pikal kui mina, pole nendest ühestki kasu! Tänud Vanamuru sulle, ma ei pea enam surmakatseid proovima, minust jääks see värv alatiseks siniseks! Tahtsin kordki proovida esmaleiu magusat maitset aga seekord ei tundnud, mõru oli! NB! Vähemalt sai raskusaste tänu meile nüüd õigem.

Teine katse. Peitja kinnitus - abivahendeid vaja ei lähe, vajas veelkord proovimist, raskusaste ju kah väike! Sinisest värvist on näha, et ei leidnud kinnitust, mina kätte ei saa. Läksin abivahendi järgi.

 8 

Vana teatrireegel ütleb, et kui esimeses vaatuses tuuakse lavale püss, peab ta kolmandas ka pauku tegema!

Eellugu: kui aare ilmus, siis kirjeldust lugedes valgus veri põskedest silmadesse ja ohe kaikus üle laante(vesi, vesi, vesi). See torn on minu elu jooksul ainus koht olnud värskes õhus, kus kõige kõrgemalt tipust olen vabatahtlikult alla hüpanud...üks elu-üks hüpe. Lend kestis nii kaua, et siiani on meeles ja ilmselt ei unune iial(aasta oli 2002 ja mina noor ning ilus).

Esimene vaatus

Jõgeval hakkas padukat tulema ja kodutee oli jalge all, loomulikult läbi Türi. Mitteleiu logid lisasid uudishimu ja 19.35 parkisin geotõlla järve randa, et luuret teha. Teekond tõi siia ju just otse ülikooli aktuselt ja riietus oli minu kohta vägagi viisakas. Triiksärgile sai kena ning kollane jope peale visatud, vihmavari pea kohale(padukas ainult tugevnes) ning nagu Pariisi suvitajad Londoni loomaaias patseerisime läbi paduka nulli suunas. Ookeanilt saabus viimane vesijalgratas mugudega ning luurehetk tundus parim olevat. Vihmavari jäi alla, esimesele korrusele ning ise vudinal üles...

Teine vaatus

Silma ei jää miski! Kui välja arvata see, et kõrval olevas vetelpäästetorni varikatuse all, mugivad kaks varateismelist noorhärrat pirukaid, krt-vot see oli pirukas! Paks vesi taevast ja nemad katuse all! Vanus lubas siiski loota, et varsti kargavad nad taas sadulasse ja lähevad limpsi järgi(ehk ei joo veel õlut?)ning nii oligi :) Õndsa pilguga valmistusin maastiku raskuseks, et ka hambaga proovida peidukaid ja siis...kaks mugu koos koeraga, huh, täielik ebaõnn-oot, ikkagi õnn, kuna see kolmik suundus ümber järve ringile ja põõsad varjasid neid ja mind. Õige hetk oli esimene ja kõige kollasem kehakate heita õlgadelt "riidepuule"ning turnima...

Kolmas vaatus

Kõik mitme silmaga eelnevalt valitud kohad olid tühjad! Ja seal ta siiski lõpuks oli...nii pisike ja nii pruun. Aga kuidas kätte saada? Tõelise alfaisasena paljastasin ka torso jättes riided kindla valve alla, kontrollisin, et püksitaskud oleks tühjad, kuid igaks juhuks jätsin alumise ihuosa riidesse. Huh, kätte sain! Logi kirja, totsik tagasi, mina jalule ja plärts- iiikk- jäkkkkk...

Tilkuv eesriie, komöödia sai selleks korraks otsa ja pilte ei jagata! Ei ühtegi kuiva kohta minu ümber v.a. õigel ajal seljast heidetud riided õigetes kätes , rahulolev muhelus nägudel ja nii autosse tilkusingi(kuni koduni, kaks tundi hiljem) ning kell kiriku tornis lõi ajaks 20.00.

Kriitik pajatab

Ega ma suhkrust ole ja kõik muu kuivab ka vähemalt geojaaniks ära aga ilgelt lahe aare! Loodan, et peitja on konteineriga sihukesi konteinereid varunud ja pakub pikalt seda lõbu kõigile :P Ja tegelikult ega pudrutamisel aare ju ei kao, lihtsalt tunduvalt keerulisemaks läheb logimine :D Stf seekord siis 20.00, loodan, et esmaleidjad mind ei jälginud(muidu küsiks esinemistasu):)

Minu jaoks olid sedapuhku raskused 2/2( ok, maastik ehk 2,5 kuna trepist tuli üles ronida) aga mõnele võib ta muidugi ka 5 olla :P

Aitäh!

 1 

Torn, vihm, vesi. Kas lipsustatud skooriat see peatab? Arvate õigesti kui pakute ,et mitte :D. Kahju , et videokaamerat ei oma, oma fotoka kaamerat pole suutnud siiani tööle saada, kahju( oskajad võiksid õpetada) muidu müüks Geojaanil filmi - "Seda juhtub vaid Alexiga :P"

No mis ma peaks ütlema, tegelikult ei midagi. Keeruline oli, FTF kell 18.37, tegime Nuffiga koostööd ning jagame esmaleiu pooleks. Üksi ei oleks teda aidanud ei ussi- ega püssirohi, kes otsima hakkavad, saavad aru. Natuke ekstreemne ja lastele ei soovita. Aga peitja on vaeva näinud ning tänud uue aarde eest.

Olin teine, kes ...... kah ei leidnud! Peidukoht oli olemas, läbi sai see abivahendiga ka vaadatud, ju ei olnud piisav. Väga ebaturvaline oli seal juba minul, veel väiksemad olge ettevaatlikud! Nii lähedal aardel võin veel mitmeid kordi käia, hetkel jääb siniseks!

Nii ligidal kodule, peab ju olema üks esimeste hulgast, kes .... ei leia! Pagan, arvasin, et sain õiged prillid, kuid vist on roosad! Vihje ja raskusaste ei jäta seal just palju võimalusi, aga nähtavasti ainus koht kust ei vaadanud, oli see, kus aare asub ning ma ei tea kus see on. Rääksisin tuttavate vetelpäästjatega ka seal, et neil hakkab nüüd natuke huvitavam ning ärgu siis ära ehmatagu. Silma hoitakse peal aga kõigil otsijatel seal küll, nende töö ju kui hüppetornis kondate. Ootan kellegi logi leidmise kohta ning üritan siis uuesti, seni mõtlen.