Kuna tegemist on raskesti ligipääsetava kohaga, siis mina teda ei taasta. Kui keegi teine seda teha soovib, palun väga :)

Randusime sadama kõrval olevale liivaribale ning tulime aaret otsima. Kuna seda leida ei suutnud, siis helistasime viimaste leidjate seas olevale Paavole ning tema kirjeldatud kohast ka ei leidnud. Tundub, et aare kadunud.

Kui saarel matka alustasime oli nullis keegi, ei proovinud otsida. Tagasi tulles oli keegi jõudsalt paljunenud ja jälle asi lörris. Mingi hetk, kui laev paistma hakkas tühjenes koht. Tegime kiire otsingu, ei märganud ja juba olid uued mugud platsis. Tänud.

Tänud aarde eest!

Aare ei olnud seal kus ootasin ja üldse mitte sellises konteineris nagu ootasin. Ju siis oli karbiga midagi juhtunud, et ainult minigrip alles oli. Vähemalt otseselt vihma peale ei saja ja veeloiku ei jää.

Aegna tuuril leitud.Aitäh!

Vot see aare on täpselt selline, et istu maha ja puhka jalga ning aare tuleb ise sinuni

Konteiner oli minu jaoks üllatus aga aare oli heas seisukorras

Kuidagi liiga kiiresti ja kergelt tuli see leid. Tänan.

Eile astusime saarele mõttega, et see on ringi esimene. Too hetk aga olid mugud paiga hõivanud ja ei hakanud nende järgi ootama. Õhtul käisime veevarusid täiendamas ja õrn lootus teretas, et saab selle karbi kätte. No kus sa siis sellega... Selle ajaga kui pudelid täis said olid juba jumal teab mitmendad mugud taaskord platsis ja meie lootus pühitud. Hommikul sättisime end varakult liikuma, et enne esimest liinilaeva kindlalt kohal olla ja vedas, lõpuks ometi saime segamatult tegutseda. Aardeke tuli välja täitsa loogilisest kohast. Peale logimist sõime sadamakohvikus suppi ja mõnulesime veel päikese käes. Minituur Aegnale oli igatahes mõnus ja huvitav, palju põnevat selle väikse saare peal avastada. Ja taaskord super tänulik geopeituse eksistentsi eest, sest ilma oleks pooled kohad vaatamata jäänud :) Kniks ja järgmiste seiklusteni.

 1 

Aegna sai juba eelmisel aastal plaani võetud aga jäi teostamata. Seekord siis sai Jutaga ping-pongitatud, läheme, ei lähe, läheme, ei lähe. Sama toimus ka minu kalendris, panin aja, siis võtsin maha aga kõige olulisem me ikka läksime ja tänu toredatele inimestele saime tehtud ja ka tagasi mandrile. Tänud neile ja peitjale.

 1 

Selle Aegnale tulekuga oli ikka paras saaga. Plaan tulla (pileteid pole), plaan tulla (tagasi ei saa), plaan tulla (paati ei mahu), plaan tulla (üksi ei viitsi). Lõpuks ikka kujunes risti-rästi nii, et saime Marttiga kahekesi end RPR paati sokutatud ning Rohuneeme sadamast 7 minutiga Aegnale. Küll oli mugav, ei mingit tundi aega loksumist.

Kohalik reservpäästerühm koosneb ägedatest inimestest. Enamus neist ei ole küll ise "kasutajakontoga" geopeiturid, kuid aarete asukohti saarel ja geopeitust, kui sellist, tunnevad väga hästi. Kuulsime mitmeid lugusid "salaja" seda aaret otsivatest inimestest, kui päästerühm rahulikult kõrvalt jälgib :) Seega vähemalt sadama aaret võite julgelt otsida nende nähes ka.

Kõik mõnusad muljed jagatud jäid nemad valvesse ja meie Marttiga suundusime aarderingile. Sellest sai esimene, aitäh!

Võtmise seisukohast kõige kehvem aare. Hommikul saarele maabudes jõudsin nulli ligidale, just tuli paat sisse rahvaga. Ootasin, sõin oma hommikut ja vahtisin rannas päikest. Oma 20-30 minutit ja lootsin, et on rahulik. Ei olnud, mingi grupp istus nullis ja ei näidanud mingit valmidust minekuks. Kahtlustan, et tegemist oli "mahajäetud sõjaväebaasid FB" grupiga, kes siin tuuseldas ja kelle retkele ka mõtlesin end sättida. Aga lõpuks tulin üksi süstaga ja oli parem, tahtsin ju kõik aarded saada logituks, mis võtmata.

Teisel korral olin saare Lääneosa läbi kõmpsinud ja piki sihti tulin lõunasse tagasi, et äkki saab logida. Huiat, jälle nullis rahvas, kes justkui peaks seal elama. Lõpuks olin 9 tundi saarel ära vantsinud ja võiks ju süstaga tagasi hakata sõitma. Jee ma viitsisin veel ühe korra siia tulla, üks ots juba väga pikk ja edasi-tagasi minna, et vaid pettuda?. Aga põikpäisus sai võitu j mina aarde logitud. Jumala loogiline koht, aitäh! Kohvikust ehk piiluti ja päästekomandost kostis jutukõminat. Aga kpll nemad juba teavad ja ei hooli. Saar tühi nüüd, edukas päev.

Lõpuks kõige kehvemini logitav koht kogu saarel, seda, et nullis kedagi poleks, vist pole võimalik saada. Lihtsalt peab põikpäiselt proovima ja ühel hetkel ehk saab. Aga nii võib ka terve päeva siia maha matta.

Found it: 18.May.2019 11:00 Hurraa! Laev hakkas jälle käima. Kuna ühed teised plaanid muutusid siis naabrid tegid meile kohe uue. Viimased piletid läksid kogu meie seltskonnale. Esimene aare maabudes. Ei olnudki vist selle aasta ftf. Päris hulk aega otsisime enne kui leidsime ilusa, kuiva ja korras karbi. Kaaslased olid selle 21.09.2014 leidnud. Täname! Järgnes ilus ja tegus päev!

Aegna viimane logimata aare. Kuna viibin Aegnal tihti, siis oli see aare puhtalt laiskusest võtmata. Nüüd see ka tehtud :)

Üsna mitu aastat on olnud plaan Aegnale minna, kuid siis kuidagi unarusse jäänud või on valitud päeval liiga suur tung. Et sel korral asi kindel oleks, siis ostsin varakult piletid ära ega jäänud rohelise kaardi hüvele lootma.

Kolm astat tagasi käis Erki üksi Aegnal ja leidis siis kõik saarel olnud aarded üles, kuid kuna ta pole GP kasutaja, siis ei loginud ühtki ära. Siin vedas mälu teda alt või oli aare vahepeal kolinud, sest leid tuli hoopis mujalt, kui tema otsis.

Aitäh ;)

Istusime sadamas, kaatri väljumiseni oli veel ligi tund. Sõime veel viimaseid kaasavõetud tooteid. Vaatasin, et siin samas aare. Viskasin pilgu maa-ameti kaardile ja ütlesin lastele kust leida. Meeskonna töö viis sihile - Karoli märkas, Kristofer juhedas ja Teele võttis välja. Tubli töö. Tänan peitjat!

Minu kamp

Kuuli munal käidud, seadsime paadinina Aegnale. Kõigepealt pidasime sadamas pikniku, siis otsisime aarde ja suundusime edasi Aegna pinkinukohale. :)

Tänud peitjale.

 1 

Peale edukat Kuuli muna äralogimist ja meie uuesti paati tagasi jõudmist vaatas kapten meile otsa ja küsis kavalalt pootsmanniga pilke vahetades ja endal naeruvine silmis, et noh, kas võtame veel midagi ja nüüd edasi Aegnale? Jaa, ma arvan, et mul oli sel hetkel seal paadis istudes küll peas Lõvikuninga-multika hüääni nägu, kellele just terve siga lubati :D. Ja muidugi siis läksime ja pildistasime ja pidasime pikniku ja jalutasime veel korra ka naaberaarde juurde ja tagasi… Ülimõnus tripp, aitäh veelkord kaasakutsujatele :).

Edasi Aegnale!

Meie kapten

... ja pootsman

 1 

Peale Kuuli muna logimist jõudsime vaikselt Aegnale kohale. Kohvik oli juba kinni pandud aga tänu sellele saime hõivata selle kõrval olevad lauad ja süüa juua head ja paremat mis kaasas oli. Kui kõht täis, sai ette võetud see aare. Peaks ütlema, et maaameti ortofoto järgi on null ikka väga täpne :D Leid kirja ja veel üks Aegna aare, ning siis juba tagasi.

 2 

Vaikselt paari aarde kaupa saab kunagi ka Aegna leidmata aaretest puhastatud. Selle aarde peal olen varem korduvalt istunud, teadmata, et see lõhn, mis siin võimust võtab, on tegelikult logimata aare. Tänud peitjale.

Otsustasime hommikul taas Aegna aaretest puhastada ja algust tegime kohe sadamas. Mina ja Romek vaatasime kõik valed kohad ära ja Marit vaatas õigesse kohta ka niiet leitud ja tänud peitjale.

Leitud.

 3 

Olen enne tänast külastust ühe korra veel Aegna saarele sattunud. See toimus siis kui olin mugu ja saarel polnud veel ühtegi aaret. Vähemasti võrreldes hetkel aktiivsete punktidega. Aasta oli siis 2006. Toona startis laev Pirita sadamast ja saarel käigu eesmärgiks oli ühe sõbra venna sünnipäeva tähistamine. Ka siis sai külastatud suuremaid patareisid. Kõige eredamalt jäi meelde teise päeva hommikul tagasi jalutades hoopis üks rannariba, mis nägi välja kui paradiis. Pikk liivane rand, mille poole sööstsid kahekümnes reas ülipikad jänesed. Just seetõttu oli mul suur tahtmine seda saart uuesti külastada aga miskipärast võttis kättevõtmine nii nii kaua aega.

See aasta olen käinud juba väga paljudel väikesaartel. Täpsemini kaheksal erineval. Muidugi lugematul hulgal raba -ja laukasaari lisaks. Saar kuhu täna võtsin osaks minna oli plaanina laual terve geopeituse karjääri. Pidevalt ei olnud kas aega, tahtmist, ilma ja muud sada häda. See aasta otsustasin, et käin ära lõpuks. Mai kuus tõmmati jälle pidurit peale, sest osa saart on inimkeelu all. Nüüd suve lõpus enamvähem viimane võimalus. Alguses tahtsin minna teisipäev, et puhata tööpäevadest välja aga see on ainukene päev kui laev ei sõida. Kolmapäev ja neljapäev lubas juba halba ilma ja septembrist muutub üldse graafik eriti harvaks ning saarel oleku aeg väheneb märgatavalt. Päev oli seega jõuga paika sätitud.

Järgmine dilemma oli kas jalgsi või rattaga. Kaalusin plusse ja miinuseid. Mõlemal variandil oli neid hulganisti. Jalgsi näeb rohkem, saab teha lõikekaid, liiva peal parem käia aga kui sõidutee hea, siis võtaks jala läbimine oluliselt kauem aega, ei pruugiks ajaliselt jõuda niisama aardeta kohti uudistada ja halvimal juhul ei jõua saarele ringigi peale tehtud. Rattaga need jalakäimise miinused muunduksid plussideks aga rattasõidu miinusteks hüppeliiges mille konditsiooni väntamise suhtes ei tea, logides silma jäänud liivased teed, kohustus kodust sadamasse sõita ja pärast tagasi. Lõpuks jäi kodus eeltööd tehes silma, et on kaks aaret kus võib vaja minna mingit platvormi, et aardeni jõuda ja kaalukauss langes ratta kasuks.

Laevale ma ühtegi broneeringut ei teinud ja otsustasin seetõttu igaks petteks korraliku ajavaruga sadamasse laekuda. Olin teine ja sain päris kaua oodata. Laeva klienditeenindaja toitis usinalt pääsukesi ja neid vaadates möödus ootamine kiiresti. Seltskond kes saarele soovis minna oli päris kirju. Oli kalamees, olid koerajalutajad, paar pensionäri, tundmatu keelega ja väga kummalised välismaalased, lapsevankri lükkajad, väga suur venelaste seltskond ja üks geopeitur. Sõit oli mõnus. Meri oli peegelsile ja päike paistis. Poolel teel tekkisisid pilved, tuul ja lainetus. Tallinki laevad peksid ka veel merd risti-rästi segamini. Meri liikus nagu igasse ilmakaarde. Aegnale jõudes ilmus välja jälle päike ja rohkem terve päeva jooksul pilvi ei kohanud.

Kuidas läks aga esimene aare saarel? Laevalt maha sain peaaegu viimasena, sest välismaalase ratas oli minu ratta peal ja ta oli kuhugi ära kadunud. Kihutasin otsejoones istumisaluse juurde. Üllataval kombel olid kõik laevakaaslased sadamasse mökitama jäänud ja jõudsin seega esimesena. Esimesest kohast kiskusin aarde välja ja panin kiiruga nime kirja. Keegi mind teolt ei tabanud. Päev oli saanud eduka alguse. Aitäh!

Nägemist Tallinn

Nägemist Aegna

Otsustasime selle aarde kohe algatuseks ära võtta, aga kuna maabumise ja aarde vahele jäi kioskikülastus, siis jõudis tervituskomitee ennast ilusti kõrvalmaja trepile istuma sättida. Õnneks siiski ei pidanud väga kaua passima, sest varsti läksid kohalikud Vestale lehvitama ja saime rahus topsile küüned taha. Tänud peitjale!

Minul oli see esimene kord Aegnal käia. Aegna reisi esimene aare :) Tänud!

Kohe kui paadist sai välja ukerdatud, tormasime nulli. Seda aaret on laeva saabumise paiku väga raske otsida ja seekord oli meil laeva ees väike edumaa.

Esimene aare Aegnal. Nõudis mõõdukalt aega, aitäh.

 1 

Viimane aare Aegnal. Otsimisega läks natuke aega, mõtlesin, et läheme ostame vahepeal jäätist ja kohvi ning otsime siis edasi, kuid ei. Hunnik turiste oli kioski vallutanud ja hoolimata järjekorrast trügisid ette ning vaatasid, et nende niigi ülesöödetud võsukesed head paremat saaksid. Läksime tagasi ja osisime vahepeal aarde üles, ootasime pool tunnikest sadamakail ning alles siis julgesime uuesti jätsiringile minna.

Aegnal viimane. Mitmekesi oli lihtsam kätte saada, tänud.

Vajasin veits omaette olemist, võtsin telgi ja ratta ning suundusin aegna geotuurile närve puhkama. 11/12 Aare. Esimene katse seda aaret otsida oli saarele jõudes, loomulikult polnud siis lootustki kuna mugusid siblis ümber ringi. Teine katse oli kui saarel oli peaaegu ring peal juba ja kell oli juba üsna hiline ning laevadest ei olnud enam lõhnagi. Aga ikka kasutas keegi seda platsi oma tarbeks. Väike põige piknikukohale ja siia tagasi. Lõpuks ometi plats puhas ja asusin tegutsema. Mõned potensiaalsed peidukad sai siis läbi vaadatud ja nii umbes 5 minutiga ta ennast näole andis. Ise olin jube õnnelik, et saare viimane aare juba esimese õhtuga ära nopitud. Kogu protsess kestis vast 18:00-22:00 ehk ca 6 tundi. kuna kurdeti et aardes pole pastakat siis murdsin oma pastaka suurest rõõmust pooleks ja surusin karpi. Hiljem muidugist laagriplatsil avastasin et 12-s aare ju veel noppimata. Äpp lihtsalt ei näidanud ju rohkem. Kuigi kodutöö oli tegelt tehtud siis olin selle ühe ikka ära unustanud. Loojuv päike ja saabuv vihm kahjuks seda viimast otsima minna ei soosinud. Mis siis ikka, selle viimase tarbeks jäi ju veel pea terve homne päev. Aare korras tänud peitjale.

Kell 16:53 leid 12/12. Tuli loogilisest kohast see karbike välja jah. Mu puhul teisena vaadatud loogilisest kohast. Aegna sellega roheliseks tehtud ja jääb enne Vestaga tagasisõitu veel aega kohvitada ja peesitada ka.

Rahvast oli päris kenasti sadamas kui sinna jõudsime, asusime koheselt aaret otsima. Mina suutsin vaid kõik ämblikuvõrgud läbi kombata kui Inga aarde leidis.

 1 

Pakri saarte külastusest jäi meil mõlemal nii hea tunne sisse, et otsustasime veel ühe väikesaare vallutada. Sedakorda sai valitud Aegna.
Hommikul enne 10 istusime sadamas ja mina vaatasin kõhklevalt roostes alust, mida teatas oma nime Vesta olevat. Kõrval seisis muhe vanem meesterahvas, kelle käest Vaiki läks küsima, kas see laev viib meid Aegnale. Jah, muidugi viib. Siis küsisin mina, kas ta on kapten. Mees näis meelitatud olevat, aga vastas, et ei, tema olevat siiski vaid mehaanik. Siis küsis ta veidi ärevalt, kas on mingi probleem. Teatasin, et ei, kõik on korras ja edasiste küsimuste vältimiseks ronisin pardale.
Sõit läks üldiselt meeldivalt, vaid saare vahetus läheduses hakkas laev küljelt kõljele kõikuma. Õnneks peatselt siiski maabusime ja ronisime kaile, kus seisis korralik rahvamass.
Ega me seal pikalt tseremoonitsema ei hakanud, kuna jahe tuul puhus korralikult. Tormasime piki kaid sisemaa poole, tehes peatuse vaid söögiputka juures, kust kena naisterahvas välja vaatas. Küsisin, kaua see koht lahti on ja ta vastas, et viimase laeva väljumiseni kindlasti. Arvasin, et see on tore, kuna siis vähemalt nälga ehk ei sure.
Aare tuli probleemideta välja ning Vaiki imestas, kuidas ma küll kohe oskasin käe õigesse kohta pista. Vedamine, mis muud.
Pärast tegime lähedalasuvate vaatamisvääruste juures pilte ja jalutasime järgmise aarde suunas. Aitäh.

Vaatamisväärsused

See aare punnis kõige kauem vastu. Lausa nii kaua, et kioskitädi arvas meid potentsiaalsete klientide hulgast välja ja pidime leiu tähistamiseks teda otsima minema. Kohv ja jäätis maitsesid head, prügikast ootas saaki täpselt topsi tühjaks- ja jäätise otsasaamise kohas. Aitäh!

On jah loogiline ja kaval peidukas. Aitäh.

Esimene aegna aare. Otsimisega läks ikka päris pikalt, kuigi otsijaid oli päris mitu. Isegi kohalik härra tuli uurima, kas saab meile abiks olla. Hakkasime juba alla andma ja mõtlesime, et otsime pärast uuesti, kui aare järsku oma peidukast välja tuli! Oh seda rõõmu! :)

Oli väga loogilise koha peal!

 1 

Peale poolteist tundi käis ühe vale jooksusammu järel kole ragin ja... No sinna see kenasti alanud võistlus ka lõppes. :( Peale mõningat tegevust ja tegevusetust võtsin külmakoti ja kaaslase ühes ja liipasin lähima aarde juurde. Oli kenasti talve üle elanud ja korras.

See oli loogiliselt Aegna geotripi esimene aare mida otsida. Otsima tegelikult väga ei pidanud, oli teine üsna loogilises asukohas. Kõigist Aergan aaretest ainukene milles ei ole kirjutamisvahendit. Ja enda kirjutamisvahendid unuustasin Rohuneeme sadamasse jalgratta kotti. Õnneks oli kohe kõrval lõkkease, kust võtsin saareringile kirjtamiseks kaasa söetükke.

Leitud, tänan!

Pikemalt “Georetk Aegna roheliseks” projektist on kirjas foorumis.

Tulime siia Sealt nad ujuvad juurest. Läbitud sai ~1,2 kilomeetrit. Aegna viimane kollane täpp. Siin sai käidud juba hommikul esimese asjana, aga kuna siis oli mugusid liiga palju liikvel ja me kohe õigest kohast ei leidnud, siis jäi see aare õhtut ootama. Nüüd oli mugudega veidi parem seis, aga ka mitte liiga hea, sest paljudel oli Aegnale juba ring peale tehtud ja nüüd tegid nad sadamas aega parajaks. Õnneks leidus siiski mõni mugupilguvaba hetk, kus saime otsimisega tegelda. Ega nüüd enam palju aega kulunudki, õigest kohast sai natuke põhjalikumalt kobatud ja karp oligi käes. Panime logi kirja, ootasime veel natuke ja karp sai oma kohale tagasi. Kell näitas 16:10. Tehtud, Aegna on nüüd roheline (vähemalt hetkel)!

12 võetud. Edasi aega parajaks tegema.

Nüüd, kus kaardi pealt on kilomeetrid ka kokku loetud, pean tõdema, et foorumis algselt välja öeldud 15-17 kilomeetrit ei pea paika. Maksimaalselt 11 kilomeetrit tuleb, kui kõik aarded samas järjekorras läbi käia.

Kokkuvõtvalt “Georetk Aegna roheliseks” kohta võib öelda, et äärmiselt mõnus päev oli! Päevaseks (või ka poolepäevaseks) seikluseks sobivad need Aegna aarded suurepäraselt!

Peitja(te)le tänud!

Aegna päeva esimene leid. Aimasin kohe ära, kus aare olla võiks, aga mööduvate inimeste tõttu pidin veidi ootama, enne kui logi kirja saime. Tänud peitjale!

Aegna tripi esimene aare. Aega läks, aga asja sai. Tänud peitjale!

Palun kustutada.

Peiduka idee oli algusest peale õige, aga natuke läks ikkagi aega.

Tunnike hiljem kui kõik Aegna aarded leitud ja ilm andis soovida läksin tagasi nulli. Katusealune oli vallutatud. Hea, et varem siin käisin.

PS! Vabatahtlikud Aegnal pakkusid sooja kaneeli- ja juustusaia enne laevale minekut.

 1 

See jäi tänase luksjahi kruiisil viimaseks. Aare tuli välja viimasest vaadatud kohast, tähh!

Tagasiteel olin tõmmanud pea-lotovõidu, nimelt keeras tuul meie seljataha, ehk et Polekala lubatud mootor sellel paadil oli tõesti olemas. Kokkuvõttes oli meglahe päev, kui mul hommikul polnud halli haisugi kuidas selle päeva õhtusse saaks, siis tagasi Rohuneemes oli mul lausa kahju, et see otsa sain. Soovitan, soovitan, minge muudmoodi kui rahaeest pakutav liinilaev.

Aitähh, Lembit kutsumast, mul oli väga tore, sest tegelikult taris tema ju mind saarele ja tagasi!

Sellega läks nüüd paraku siis nii, et jäi leidmata. Hommikul ei saanud otsida kuna rahvas istus igal pool ümbeeringi ning ei teinud nägugi, et tahaks lahkuda. Nüüd enne väljasõitu siia tagasi jõudes enam-vähem sama keiss. Kaks tädi ning laps istusid sealsamas, kes tegi suitsu ja rüüpas õlle, kes sõi hot-dogi hiljem jäätist... igal juhul veetsime umbes pool tundi seal "oma jalgu puhates", lootes, et nad liiguvad ära laevale ning siis jõuame kiirelt üles otsida, logida ning samuti laevale vudida. Lootuseks see jäigi, kuna nemad end ei liigutanudki, aga meil oli aega liikuda... niiet - järgmine kord siis.

Tegime Margotiga pisikese aarderingi Aegnal. Mis tegelikult oli rahulikus tempos lonkimist nii, et saarele ring peale sai. Aardeleid tuli mõistliku ajaga, aitäh!

Leitud. Aitäh!

Tänase geotuuri esimene aare. Loogiline koht välja vaadatud, mõni minut ootamist, et laevalised laiali läheks ja päästjad selja keeraks ja leitud-logitud ta saigi.

Leitud ja logitud.

Jah, nii ta logitud sai :) tänud

 1 

Algul sai vaadatud kohe õigesse kohta tegelikult, aga aaret ei olnud seal minu arust. Kui siis Elisabet hüüdis ma näen ja oligi esimeses vaadatud kohas tegelikult.

Tänane geotuur Aegnale. Oli plaanis võtta aarded järjest, aga selgus, et see esimene neist tuli hoopis viimasena võtta. Vesta tulemisega oli sadamas palju saginat ja mugude hordid ei andnud võimalust selle aarde esimesena võtta. Hiljem naastes nulli olid mõned mugud lähedal, kuid leitud ta sai ja logi ka kirja. Aare heas seisus.

 2 

Navigatsioonihooaeg sai ilusa alguse. Miskid päevad tagasi jalutasin mereääres koeraga - ilm oli superluks ja meri nagu peegel... hirmus kajakitamise isu tekkis. Nüüd siis jõudsin niikaugele, et tõin kajaki talvekorterist välja ja vedisin selle mereäärde. See aare sai valitud esimeseks. Eelmisel korral ei saanud seda otsida, kuna objekt oli hõivatud jutuka seltskonna poolt. Nüüd mugusid ei olnud ning karbile sain näpud taha esimesest otsitavast kohast. Tänud!

 6 

Vot see oli päev täis Geopeitust. Esmalt hommikul Tallinnas ladistas vihma. Ok, süda kõvaks ja ikkagi rattad kaasa ja Aegnale, lootuses, et läheb ilusaks. Läkski. Rattaga sai tervele saarele tiir peale tehtud. Päike paistis, soe ning pea kõik aarded käes. Saabudes tagasi Aegna sadamasse, et koju minna, saabus külm dušš- seoses tugeva tuulega, on tühistatud parvlaev Vesta 16:00 ja 17:30 väljumised. Ok, istusime maha ja mõtlesime mida edasi. Hakkasime otsima alternatiive, kuidas koju saada. Vahepeal liitus meiega neli välisriigi tudengit, kelle näolt kadusid samuti naeratused, kui kuulsid, et on oht saarele jääda, süüa pole, magamiseks katus puudub. Kuna iga telefon, millele sai helistatud, ütlesid, et tuul tugev ja nemad ei tule kuhugi, siis suundusime kõik saarele öömaja otsima. Lootus jäi ainult watersport.ee, kes ei andnud kohe vastust vaid lubas uurida võimalusi. Kui juba potensiaalne öömaja kah olemas, siis tuli kõne, et ok, tuleme teile sinna järgi. Tuju jälle hea ja kiirel sammul sadamasse. Lubatud kaater oli kohal ning tagasitee kuue hädalise jaoks algas. 5min sõiduga said kõik läbimärjaks ja külmusid ära, aga tuju oli hea, sest mandril tagasi. Isegi buss oli 2min peale meie peatusesse saabumist kohal. AGA...neli võõramaa tudengit võeti peale, kuid meie koos oma ratastega ei olnud teretulnud. Kas ilma ratasteta või jääte maha. Kuna bussipeatusesse rattaid jätta ei tahtnud, siis pidime vaatama nukralt nurga taha kaduvaid nr.114 tulesid. Riided läbi vettinud, tuul puhub kui kurat ning meie hommikul maha jäetud autoni nii u 20km... Õnneks leidus hää inimene kes parasjagu läks autoga linna ning lubas rattad enda juurde hoiule jätta(autos lihtsalt polnud ruumi). Temaga saime oma masinani ning siis rataste järgi ning 13h hiljem olimegi kodus tagasi. Siin kohal suured tänud watersport.ee/Vabatahtlik Merepäästeühingu inimestele kes viitsisid reede õhtul veel üle mere käia, samuti ka ühele VÄGA meeldivale prouale saarel, kes oli valmis pakkuma meile öömaja ning süüa juhuks kui tuleb veeta öö saarel. Loo moraal ja iroonia? Esmalt uuri KORRALIKULT, mis ilm on sel hetkel kui tahad saarelt koju tagasi saada, teiseks sadama aaret ei leidnud ülesse:(

 4 

Kõigepealt meie laeva väljumine Linnahalli juurest stoppas, sest siis, kui laev juba lahkuma oli asunud, tegi ohtliku hüppe üle vee pardale üks boheemlasest noormees koos oma seljakoti ja rattaga. Kapten sai vihaseks ja lubas politsei kutsuda, kui noormees tuldud teed tagasi ei lähe. Aga hüppaja oli nii kange, et ei liikunud paigastki. Kui juba mitukümmend minutit jageletud saadi, siis lõpuks lahkus laev siiski sadamast too noormees peal. Meie omadele tundus see noormees kahtlaselt tuttav, et kas võis olla too kuju televiisorist, keda näidati kui kontvõõrana presidendi vastuvõtul käija? Ei tea.

Aga edasi läks rahulikult. Ilm oli väga ilus ja vaikne. Päike paistis. Esimene aare Aegna sadamas sai leitud ja samal ajal kõik rattad sõiduvalmis seatud.

Edasi oli terve päev plaanitud Aegna aarete ja vaatamisväärsuste jaoks! :)

Laevalt maas, sättisime siin rattaid ja varustust matkaks valmis. Kui olin mõned kohad üle vaadanud, võtsin karbi välja. Teised ajasid miskit nulli kuskil taga.

Esimene peatus kümnekesi kümnel rattal karbikest krõbistada. Võrratult soe ja päikseline hommik Aegna saarel. Tänud peitjale.

 1 

Pikk ja sirge oli see tee sadamasse. Bruno tahtis vahepeal puid lõhkuda, nii ahvatlevad olid need pakud seal tee kõrval, kuid kuna kirvest ei olnud jäi see pisike heategu saare hüvanguks tegemata. Pakkusime küll, et võib igal ajal käia mandril sõpradel abiks puid lõhkumas, kuid sellele tuli vastuseks resoluutne "Ei" :P.
No ja sadamas istusid mugud ja võtsid päikest. Mnjah, Kaja sai end ju väikseks teha ja roomas enda poolel kõik urud läbi, siis aga keeras mugu selja ja Bruno noogutamise saatel ( no et mugu ei vaata) hakkasin mina roomama. Õnneks sain selle roomamise tulemusel ikka karbi kätte ka ja saime suurimat varandust siin saarel, Alexi paati, otsima minna :D.
Sinna oli üllatuslikult ikka jupp maad, seni pikim distants kahe objetkti vahel :). Aga kui tuttav vaher juba silma hakkas punusid kõik otse, mis sest ,et rada läks paar meetrit eemalt samas suunas :P.
Tagasi tahke maa poole tiksusime veelgi vaiksema käiguga, sest aega meil ju oli ja vesi oli ikka veel märg ;), seega polnud mõtet teda kihutamisega rohkem paati meelitada.
Ja et linna vahel uhkem sõita oleks, siis sai paadikäru ikka kenasti kohaliku meresalatiga kaunistatud :D.
Tänud saarele kutsumast!

meid ootas ees üks väike sadam :)

on üks tee, mis on kividega kaetud...

Väike peitus kohalike päevitajatega ja nii see nimi kirja saigi.

 3 

Seda on mõnus otsida kui endal laevale asja pole. Ootasin eemal kuni muguhordid lahkuvad. Tavaliste puhkajate seas tõmbas tähelepanu kaks asotsiaalse ilmega olendit, kes lahkusid saarelt suurte taarakottidega. Vist hea biznesplan - Tallinna elanikuna sõidad tasuta ühistranspordiga saarele, teed väikse tiiru keskväljakule ja võibolla veel mõnda popimasse mereäärsesse piknikukohta, korjad massiivselt pandipakendit, mida jalgsi tulnud puhkajad ei viitsi tagasi mandrile kaasa tirida, vead noosi tasuta ühistranspordiga teisele poole lahte ja saad kohe sadama läheduses päris mitme õlle vastu vahetada. Kusjuures kõigil hea meel ka veel :o)

Kui viimased seljakotimatkajad nullist pardale lahkusid, hõivasin VIP-loozhi ning hakkasin seal võimlema. Mõistliku suurusega mõistliku aarde sain mõistlikust kohast mõistliku aja jooksul mõistlikult kätte ja mõistsin, et sellega on saar geopeiduliselt ammendatud. Liikusin kena mereäärset teed mööda tagasi Aegna Vaimu suunas, mille läheduses põõsas ootas lõuna paiku maha jäetud veekindel kott koos ujukatega. Edasi suund otse Kräsulile, üllatus kui pikalt Aegna poolt mööda merepõhja astuda saab, mõnikümmend meetrit ujumist, mõnisada meetrit kuival maal kõndimist, hoolitsev pilk Kumbli suunas, veel mõnisada meetrit vees sumamist ja olingi mandril tagasi.

Mõnusa suvise ilmaga soovitan teistelgi, kel see kant käimata, võtta Kumbli aarde jätkuks Aegna omad kah ette. Kõik kokku just paras geotuur, mahub ära isegi lühikese päeva sisse, täitsa laisa tempoga.

Eile sai aias liiga palju tööd tehtud, nii et täna saime lulli lüüa. Õnneks oli oidu piletid eelnevalt ära võtta, sest tänahommikune soovijate saba poleks Monicalegi ära mahtunud.
Aegnal lasime teistel radadele hajuda ja siis võtsin aarde välja. Aitäh! Mulle see aare meeldis!

Leitud, logitud, tänud. Tervitusega Ahvenamaalt.

See oli viimane aare Aegnal. Päris kohe ei leidnud, aga ülearu kaua ka ei läinud. Lugesin logisid ja mõtlesin, kuhu see peitja peidaks ja käes ta oligi. Ajarändurist polnud jälgegi. Aitäh peitjale.

Eelmine aasta kammisin seda kibuvitsapõõsast 3 päeva, kuid tulemust ei mingit. Seekord siis lugesin teiste kommentaare ja pääsesin okastest tagumikus ning saigi logitud. Lisasin ühe peegli.

Täna, pea 6 aastat hiljem, aare veel logimata. Mis siis ikka, likvideerin selle võla ;)
Täname õue kutsumast!

No ei leidnud ikka tükk aega, erinevat sorti rahvast oli ka segamas. Lõpuks kui maha istusin ja hoone arhitektuurile mõtisklesin tuli leid kohe. Aega jäi veel Vestatki oodata

Leitud ja logitud. Missioon Aegna 50 halli varjendit täidetud.

Enne Aegnalt lahkumist mõtlesime, et teeme viimase aardeotsimise kohe sadamas ja aega meil nagunii natuke laeva peale minekuks ka oli. Õnneks kiosk oli lahti ning sai kohvi ning noorhärrale paar soojendusjooki :D Ja siis otsimise kallale-otsimine kujunes nii välja, et mina istusin muidugi õnnelikult oma kohviga mugavalt kohe pingi peale soojemas kohas ja noorhärra alustas otsimist. Kuskil 20 minutit otsimist Stenil ja igatipidi maas püherdamist, sai aare leitud. Mina olin õnnelik (oma sooja kohviga), et Sten aarde leidis ja Sten oli õnnelik, et ta ikkagi ka pika otsimise tulemusena aarde kätte sai :D Kõik rahul, sai laevaga kodupoole tagasi ukerdatud, läbi lainete ja vihma küll aga siiski elusalt ja tervelt :D

 1 

Kas võib väga tobe tunduda kui oled sadamaputkas, joogamatiga pikali pingi all? Igal juhul tundus mu tegevus vist natuke kahtlane ühele sadamatöölisele. "Hou...mis teed siin?" eee."Geopeitust otsin, tead midagi?" ..."Eee..tean küll..aga ei aita" :D Annely muigas ja jõi popist putkapoest ostetud kohvi edasi :D Meie geotripi viimane aare ja saar nüüd vallutatud!

Enne siia seilamist sõime randumiskohas kõhu kõvasti täis. Tähistasime ka seniseid leide Minttu ja õllega (kogu pere mäng ikkagi :). Meretee oli rahulik, Püünsis lugesin kokku ~14 lohetajat. Ju siis tuult ikka oli, aga meid see ei kõigutanud. Sõna otseses mõttes. Randusime sadamas nagu aarde nimele kohane. Jalutasime vaikselt aardeni, uudistasime tere tulemast silte ja kaarti. Aardeleid läks mul korda, great success. Logisime, uimerdasime paadi poole tagasi.

Sadamas nägime, kuidas RIB kummipaadiga seltskond saarele grillima toodi. Paaril paadisolnul olid küll püksid üsna märjad. Aga soe küllap päike kuivatas needki. Meie jäime igatahes ka selle aarde juures purukuivaks.

Aitäh Tanelile saare tervitava aarde eest! Aare korras, evej. Laseme Scorpioniga edasi mööda läänekallast, kus kive rohkem.

 1 

Pärast kõva kõhutäit liivarannas võtsime paadiga suuna sadama poole. Kõht oli tõesti kõvasti täis söödud ja uni tuli väga peale. Vaatasingi pealt, kuidas teised otsivad ja ise ei jaksanud ühtegi liigutust selleks teha. :) Logisin vähemalt mina.

Siin oli meil jumala õige strateegia, nagu laev kohale jõudis vudisime nulli ja istusime aardele otsa. Laotasime seljakotid ka laiali, et kellelgi ei tuleks tahtmist ligidusse tulla. Lõpuks hajusid kõik saare peale laiali ja saimegi ära logida. Väga vahva peidukoht oli.

Idamaa keeli rääkivad mugud olid objekti hõivanud ning puudus igasugune võimalus tünnini pääsemiseks. Eks tuleb järgmiseks korraks jätta. Kokkuvõttes oli mõnus kajakituur. Sai ennast veidi liigutatud ning laeva lainetel kiigutud. Ilmajaan oli ka kuidagi sõbralik.

Päeva esimese leiu hasart. Tänud! GP 1139 / GC 1359

"Üks aurik täna väljub Viljandist ta sõidab Paide kaudu Hollandi..." See lugu hakkas kummitams. Vot. Iseenesest oli jällegi Leida Lihtne. Nagu ikka kõiki Timixi aardeid, äärmiselt lihtne. Isegi mõõkhambulist prussakat ei kohanud.

Kuidagi äkki ja ehku peale tuli see Aegna-sõit, aga mis seals ikka. Saime kenasti kohale, läksime nulli ja hakkasime ennast matkavalmis seadma. Sel ajal tulid ka päeva ainukese viis vihmapiiska, edasi lõõskas jälle päike. Mugudega peitust mängides saime karbile näpud taha - sellise massiga on ju hea maskeraadi teha. Kõik korras, nimed kirjas, edasi uutele vallutustele. Peitjale tänud!

 3 

Sel mõnusal soojal suvepäeva hommikul sõitsin rattaga kalasadamasse, kus ees ootas mind viis tuttavat nägu ja reisilaev Vesta, millele me endid ja oma kuus ratast peale mahutasime kohe peale seda, kui mina kohale jõudsin. Väike laevasõit kulges rahulikult hommikukohvi nautides. Kohale jõudes ei teadnud meist ilmselt veel keegi, et see aare meil kohe leitud saab. Hetkeks oli aarde peidiku plats mugudest vaba ja me vallutasime ala, kui ka aarde, kuigi peidikute puudust seal ei olnud. Tänan aarde eest!

POOGEN 2006

Esimene punkt saarel. Üsna kohustuslik jalapuhkamiskoht geopeiturile, kes saabub saare külastustuurile. Ei läinudki kaua, kui sai juba edasi minna, ratta selga, et edasi saare sügavusse suunduda.

Kõige esimene läks kaunis ludinal, mis andis päevale hea alguse. TFTC

Läksime kohale, leitsime aarde, logisime

Põrutasime edasi teisi aardeid otsima :)

 1 

Meie purjetamise tripi kolmas ja viimane aare. Kahjuks ei jäänud piisavalt aega, et seekord Aegnat rohkem avastada, tuleme veel tagasi ;)

Ei olnud sugugi nii kerge saak, kui ootasime.

Ei olnud tõesti päris esimeses kohas ja põõsas oli jah ka okkaline:) Tervitame RPR-i, jaksu! EVEJ.

Eelmine suvi võtsin tükk aega hoogu, et Aegna saarel üks tiir teha, aga lõpuks ei jõudnudki. Nüüd olid 6 aaret piisavaks motivatsiooniks, et see reis ette võtta. Selle aarde jätsin viimaseks, enne lahkumist. Tulin spets natuke varem sadamasse tagasi, et rahulikult aare üles otsida ja õigesti tegin, sest hiljem istusid seal juba inimesed ja olekski leidmata jäänud. Kuna laevani oli veel aega, siis sõitsin natuke eemale randa, istusin kivile ja pidasin piknikku ning nautisin Tallinna vaadet, väga mõnus. Aegna saar on nüüd mõneks ajaks aaretest puhas. Hommikuse laevaga sinna ja päevasega tagasi, täpselt paras aeg oli, et saarele rattaga ring peale teha ja kõik aarded üles otsida. Tänan peitjaid!

Oli tore üllatus, et Aegnale on aardeid juurde tekkinud. Lasime teistel geopeituritel segamatult aarde ümber ära toimetada ja läksime siis otsima. Liiga kergelt ei tulnudki, aga üles me selle leidsme:) Lisasime aardesse paar kleepsu.

Kas tõesti läheb täna nii hästi, et ... Pagan kus sai otsitud tegelikult, pärast tegi isegi nalja, no kõikjalt ju ei oleks pidanud olema tarvis. Kuid jah 6/6, see oli täna meie skoor, väga hea tulemus! Üli kõva! Mycket bra! Invasioon Aegnale õnnestus! V:võtmehoidja J:Lennuki Tänud kõigile Aegnal peitjatele!

Siit algas ja siit lõppes!

Meie laev oli natukene väiksem!

Trotsides ilma sai täna Aegna vallutatud, kuna saarele jõudes oli ilm lausa kohutav ja mugusid aarde läheduses palju siis otsustasime ära võtta enne kõik teised saarel asuvad aarded ja siis tagasi sadamasse jõudes võtta see. Mõldud tehtud! NB! Roosipõõsas on ikka päris okkaline :)

FTF kell 11:00. Pärast testleidjaid siis esimene. Päris mõnus reis Aegnale üle pika aja. Aarde umbkaudse asukoha aimasin kohe ära, aga karp jäi kätte mitte just esimesest kobatud kohast. Tänud peitjale!

Ettevaatust, kohati võib esineda mugusid!

 1 

Testleid. Aare on kenasti leitav. Peidukoht ja maastik vastavad kirjeldatule.

Lugu oli nii, et hommikul mõtlesin tükk aega, kas ja kuhu minna. Kaalumisel oli Aegviidu, Harku järve ümbrus ning mingi hetk tekkis mõte Aegnale minna. Mõeldud, tehtud! Poole tee peal sirvisin Geopeituse lehte ja mis ma näen - Tanel ja Liis otsivad aardeid ning Aegnal. Sai kõne Tanelile võetud, et kas tõesti nad seal ning kaua nad on. Plaanisid küll lõunase paadiga tagasi minna, kuid nähes, et mul plaanis aardeid peita, siis tuldi minuga koos tiirule. Sadamasse olin plaaninud eelmisel korral ka ise aarde panna, aga minu karp ei mahtunud sobivasse kohta ning seekord siis Tanel jõudis ette.