Leevaku HEJ

 1 

Minu nimi sai sinna aardesse kirja küll ainult tänu Tiidule. Pidin ta jäätisega ära ostma. Õnneks oli pood sealsamas. Kohapeal on ka mingi HEJ muuseumituba või midagi. Tädi seisi ukse peal ja üritas meid sisse meelitada. Aga me tegime südame kõvaks ja tõttasime järgmist aaret logima. Aitäh peitmast ja taastamast!

Kui kevadel Räpina tuuri tegime siis seda aaret otsima ei läinudki, kuna mitteleide oli palju ees ja oli selge et aare on kadunud. Ja juba järgmine päev taastas Miki kadunud aarde, austus, tubli töö! Ja nüüd kui uuesti siia kanti sattusin tegime silla juures peatuse ja panime nimed kirja. Tänud taastajale ja tänud peitjale aarde eest!

Tänud aarde eest!

 1 

Täna sai lõpuks siin üks muguvaba moment tuvastatud ja kiirelt pugemine sooritatud. Õnneks mahtusin ilusti, aitäh peitmast!

 1 

See oli minu jaoks küll tänase päeva üllatusleid ja eneseületuse proovikivi. Mul polnud üldse plaaniski siin täna peatuda aga kui logidest selgus, et mitteleiud viimati, siis Miki tahtis ikka oma silmaga asja üle vaadata. Vett oli palju ja kohin isegi hirmuäratav. Mina juba piuksusin, et me ei pea täna selle aardega üldse tegelema. Aga Miki juba siugles osavasti end kuhugi prakku ja varsti tuli uuesti nähtavale ning teatas, et aaret pole jah omal kohal. Kuna tal oli üks tagavaratops taskus, siis sai uus konteiner kohale. Ega mulgi siis muud üle jäänud, kui ennast rullides ja keha väänates need trikid ära teha ja ülitolmuseid konstruktsioone seal südamest kallistada. Kõik on vahva, mis lõppeb nimega logiraamatus :) Et pärast inimese moodi välja näha, tuli riideid kloppida tükimat aega.

 3 

Käisin vaatamas, oli jah kadunud. Nüüd uus tops.

No on sellele alles kohta valitud. Ligipääsemiseks tuli lausa soojendusdress maha visata et ennast peenemaks saada. Sai seal pikalt ning p6hjalikult poleeritud ja turnitud. Julgeme kahelda et aare on Peipsi suunas ajama pannud ;)

Parimad hej-uurijad tegid oma tööd pikalt ja põhjalikult, vihjetele vastavad kohad said veelkord läbi piilutud, aga ei miskit. Julgeme kahelda aarde olemasolus.

Seekord leidsin.

Kui ühelt poolt miskit silma ei hakanud ja teiselt poolet ei õnnestunud ligi pääseda, siis õnneks kolmas lähenemine viis eduka leiuni. Tänu kohalikule abivahendile õnnestus aare kenasti kätte saada.

Tänan peitmast.

Aitäh aarde eest! Põnevas kohas. Õnneks oli kohapealne abivahend olemas.

 2 

Käisin täna aaret kontrollimas ja aare on õnneks omal kohal:) Peidukoht on keeruline ning mõelge kastist välja.

GC lehel märgitud kättesaamatuks. Vajab peitja (või mõne varemleidnu) poolset olemasolu kontrolli.

Sai ikka omajagu akrobaatikat tehtud, et nulli välja jõuda, aga kasu ei midagi. Koordinaatidel olin, riideid määrisin, kont väänasin, aga aaret ei leidnud. Pärast pikemat otsimist ja logide lugemist taipasin ka GC logisid lugeda, ning seal üldse aare kättesaamatuks märgitud. Peitja (või mõni varemleidnu) võiks kontrollida aarde olemasolu.

Mu õde rääkis mulle sellest aardest kui raskest ja ohtlikust, aga ta ise polnud seda kunagi otsinud. Läksime siis kohale ja uurisime asja. Otsisime, mis me otsisime, algul me seda ei leidnud. Olime alla andmas, kuna viimased otsijad polnud ka seda leidnud. Istusin siis seal ja vaatasin ringi, kuni 1 koht kohe kutsus otsima. Küünitasin siis sinna ja juba tundsin aaret enda käes. Riided said üli mustaks, aga aare sai leitud. Aitäh peitjale!

Ronisin nii alt kui ülevalt, pühkisin kõik ämblikuvõrgud ära ja viskasin surnud tuvi alla, kuid leidmata ta jäi.

Millegipärast ei olnud täna soovi sinna pugeda. Eks tuleb teinekord uuesti tulla.

Tänud peitjale koha nuputus võtis aega kaks korda katsusin tühjust

Nuuskisime siit ja sealt, aga leidmata ta jäigi.

Algul tegin karbi asukoha kindlaks. Seejärel veidi pugemist, roomamist ja sirutust ning korras. Aitäh!

No ei õnnestu mul selle aardega, võimle nii mitu korda ja nii palju, kui tahes.

Õnneks oli meil kaasas üks pikakoivaline abiline :) Otsimiseks kulus omajagu aega, kuid kätte me selle saime!

Huhh. Tänud

Õnnestus leida lubavast kohast pastakas. Pühkisin riietega mõned kohad puhtaks aga kahjuks aaret silma ei hakanud. Kuna publikut kogunes märkimisväärne hulk siis taganesin väärikalt.

Tänan aarde eest!

Selle HEJ juures olen oma geokarjääri jooksul juba kaks korda pühedanud, kuid aaret pole suutnud leida. Täna oli aega kohe pikalt varuks, aga tegelikult sain juba esimeste minutite jooksul nime raamatusse. Asi oli ilmselgelt liiga lihtne, konteineri peiduviis ei vastanud kummalegi raskusastmele. Ringi vaadates tabasin ühtäkki ära, kus karp tegelikult olema pidanuks ning imestasin endamisi, kuidas ma seda varemalt ei taibanud (vist ei osanud antud peitja pujul kahtlustada). Küsisin timixilt, kas aare pidanuks asuma seal, kus ma arvan. Kuna vastus ei laekunud kohe, siis pistsin karbi ikkagi sinna ja otsustasin, et vajadusel tõstan hiljem ringi. Varsti saabus kinnitus, et aimasin õigesti ning aare läkski just oma algse koha peale. Päris lahe mitmekesine väljakutse, aitäh!

 1 

Maastik 4. Hmm, kõlab raskelt. Kristjan ütles, et võime küll minna selle juurest läbi, et ta siis vaatab ja naerab kõrvalt. Hah, ei saanudki naerda, sest täitsa tore ronimine oli ning minusuguse jaoks siuh-viuh. Aare korras. Aitäh!

 1 

Aare sai leitud. Sai korralikult ronitud.

Aare sai leitud, tänu sõbra pikale käele.

Kiire ja lihtne aare.

Soovitaks kaasa võtta lühemat sorti sõbra. Aarde peidukoht kiitmist väärt.

Koht nõudis ronimist aga kätte ta saime

Seekord olime kavalamad ning kaasas oli pikk abivahend, kes aardeni vabalt ulatas. Aitäh peitjale!

Teisel katsel õnnestus kätte saada. Peab ikka korralikult julgust olema, et seda upitama minna (minul jäi julgust puudu). Aitäh peitjale!

 2 

Tundus alguses päris võimatu missioon. Pole midagi, ronisin siis silla alla, Kaija jäi kaldalt mu tegevust jälgima. Ei tea kas ta mind ka siis nägi, kui ma täitsa seal all olin. Vist mitte, sest tema kartis vaata veel et rohkemgi. Otsisin aaret alguses veidi loogilisematest kohtadest. Kui enam ei uskunud, et aare ennast selle silla all peita võib, jäi mu pilk pidama mingile karbile. Tundus võimatu, et see on aare, sest käeulatusest oli see ikka väga kaugel. Tundub, et aare mis aare aga kätte küll ei saa. Sai isegi minu julgus otsa, kui seal voolava vee kohal turnima oleksin pidanud. Sealsamas oli ka üks abivahend aga sellega oleksin ennem aarde ära kaotanud, kui et kätte saanud. Kui kunagi keegi pikk ja/või tugev kaaslane satub kaasas olema, võib uuesti proovida. Aga pigem tundub see aare küll kättesaamatu:( Eks vaatame mis tulevik toob ning millised geniaalsed ideed pähe turgatavad.

Mhhmmmh!Peale ronimist ja pugemist saime aru küll, milleks abivahendid sillal olid aga õnneks oli üks ka kohe aarde juures! Aitäh!!!

Leitud, aitäh!

 1 

Mnjaa, pikematele inimolevustele on ikka enamus aardeid tehtud.. Ma võtsin kingad jalast ja hoidsin varvastega servast, siis kuidagi sain ikka upitatud ära selle karbikese.

Kohapealsed abivahendid põlgasin ära, autost korralikku ei viitsinud ka enam tassima hakata, öö oli juba käes ja tahtsin emme juurde.

Sander läks siis aaret otsima, mina veidi muretsesin ja jälgisin ümberringi mugusid. Lõpuks nägin ta triibulist särki. Ta ütles, et see oli ikka päris ekstreemne aare ja kuna me koos ei ole kaua aardeid otsimas käinud, siis ta ütles, et tal oli vahepeal meelest läinud kui lahe geopeitus on.

Mõnus. Leitud! :)

Korra kaks olen siin sillal käinud ja mõelnud kus see aare on ja kuidas ligi pääseda. Täna tekkis mõte veel korra tulla ja üllatavalt lihtsalt läks.Riided said natuke tolmuseks, aga selle elab üle.Mingeid abivahendeid kusjuures vaja ei läinudki. Aitäh.

 4 

Minu esimene aare. Selle leidmiseks tuli kasuks tantsuoskus :)

 4 

Ettevõtluslaagri II vahetuse I päev oli lõppemas ja laagrijuht ja üks teine juhendaja olid kogemata geopisikusse nakatunud. Eesmärk oli jõuda Räpinasse ja Leevaku jäi tee peale. Ega logimise osas lootust polnud. Karpi nägin, aga nuputasin, et kuidas seda kätte saada. Siis aga jõudis pärale proua laagrijuht isiklikult, nägi oma elu kõige esimest aaret ja läks nagu liblikas aardeni ja logis selle mängleva kergusega ära. Uskumatu tüüp, sellist esimest aardeleidu pole näinudki.

Olen päris mitu aastat tagasi aprillis olnud saatva autojuht ja seetõttu oli koht vägagi tuttav. Selle aarde püüdmise staar oli Siim, kes tegi erinevaid akrobaatilisi trikke ja tõi karbi peidust välja ja viis tagasi ka. Lisaks kommenteeris puuduvat kalatreppi, ruumi on ju piisavalt. Tänud!

Siim oli ämblik ja läks kribinal-krabinal konteinerile järgi ja viis tagasi ka. Toetasin moraalselt ja kirjutasin nimesid. Tänud!

Seekord jäi võtmata. Sandril on käega veidi kehvasti, tema ei saanud minna. Mõtlesin siis, et võtan ise aarde ära, ei julgenud seekord. Kui Sandril käsi paraneb, otsime uuesti.

Eelmine kord sai jäetud logimine teiseks korraks. Nüüd oligi see õnnelik teine kord, sest abi oli käepärast. Aitäh!

 1 

2 kilomeetrit enne nulli avastasin järsku, et gepsu pole. Lähiajalugu tagurpidi tagasi kerides jõudsime järeldusele, et see ununes Koolimehe juurde pingile. Ega midagi, tuli 2 x 20 km tühja sõitu ja samavõrra minuteid jälle koolirahaks maksta. Isegi odavalt pääsesin, polnud ju esimene kord. Arvatavasti ka mitte viimane :o|

Mis aardesse puutub, siis käisin proovimas kas üldse mahun veel... vabalt kusjuures :o) Aga üldiselt sellega piirdusime kah. Kuigi kuuldavasti üsna avalik, ei õnnestunud meil aaret ometi kuidagi näha, ei siit, sealt ega kolmandalt poolt.

Eee... nojah siis :o)

Ei leidnud, eks ma olen ara verega ka siukse asja jaoks.

Ei hakanud ohtlikesse ja kitsastesse kohtadesse ronima.

Mida kohta, tahaks küsida. Lähenemisnurga otsimisega läks natuke aega. Mimps ei tahtnud sinna turnima minna ja keelas mind ka. Aga läksin ikkagi ja mahtusin kitsast vahest ikkagi läbi. Ja õige kandva osa leidmisega läks natuke aega.

Kasutasime Karliga möödasõidul võimalust aare ära logida. Eriti hea oli, et abivahend meile ka kaasa pakiti. Nii polnud maastikule saamine midagi keerulist. Natuke creepy oli nende lekkivate plankude taga seista, teades milline veemass sinna peale pressib :D Aga no on ta siiani püsinud ja püsis ka meie otsimise aja ära. Peale leidu uudistasime veel ka jaamas sees ja seejärel juba edasi kõrval poodi jäätist ostma. Tänud peitjale!

 2 

Kohale jõudes uuris hüdroelektrijaama korrapidaja kas soovime hoonesse minna. Andsime teada, et kõigepealt läheme uurime tammi lähedamalt. Tegime oma elu tänu redelile oluliselt lihtsamaks. Mugu vaatas tsirkuse esimest etappi huviga pealt. Edasine tegevus silla all jäi juba varjule. Otsimine kulges niiskelt ebapädevalt, kuid pärast korduvate valede kohtade läbivaatamist jäi tegelikult väga avalikult pesitsev aare silma. Pärast leidu läksime kasutasime võimalust ja tutvusime hoone sisemuses oleva väljapanekuga. Aitäh!

Teil siin miskit lekib

Leevaku hüdroelektrijaam on suvel uudistajatele avatud 11:00-14:00.

Karp sai ära nähtud, aga kuidagi ei küündinud selleni.

Külm talv on taktikaliselt üsna hea aeg aarde otsimiseks. Arvasime, et ei leia, kuid hulk aitas kaasa. Aitäh peitjale!

 1 

Eelmiste logide põhjal polnud suuri lootusi siin karp kätte saada. Tulime rohkem niisama vaatama, kus ta on. Pika otsimise tulemusena nägime lõpuks asja ära ning selgus, et tänu jääle piisas vaid minu abivahendiks hakkamisest ja saimegi nimed kirja võrdlemisi kergelt ja ilma kuskilt läbi pugemata.

Tegelikult leidsime aga kätte ei saanud. Peab mingi abivahendi leiutama ja tagasi tulema.

 2 

Me ei jõudnud õieti otsimagi hakata, kui hüdrojaama töötaja meid rajalt maha võttis ma meile maja ja sisustust näitama hakkas. Jätsime külaseltsile kõlisevat, vaatasime veel teiselt küljelt ka ja arutasime betooni kulumist ja siis tulime ära. Külastajatele maja suveperioodil avatud 11-17, valvur on külalistest väga huvitatud. :)

Osavamad ronisid, terasemad juhendasid. Aitäh.

2740.

Oli öö, Joonas ronis sinna auku, ma ei tea midagi.

Ei saanud üldse löögilegi. Ümbrus paksult ülerahvastatud mingi ürituse tõttu.

Raskusastet ja logisid lugedes arvasin, et leidu siit täna ei tule. Vaatan lihtsalt olukorra üle ja kunagi soojema ilma ja parema varustusega tagasi. Kohapeal käisin ümber hoone, vaatasin akendest sisse ja otsustasin, et suvel avatud ustega tuleb tagasi tulla. Ning siis asusin otsingule. Karpi nähes mõtlesin, missugust kola auto peal vedeleb ja kas sellest saaks mingi abivahendi kokku panna. Ühtegi head ideed ei tulnud ja otsustasin niisama proovida. Samal ajal mõeldes, et minu tegevus on kaugel mõistlikust ja ohutust, eriti üksi ja praeguse ilmaga. Aga sai kätte ja logitud ning ka tagasi pandud. Aitäh, teinekordki!

 2 

Ega ma täpselt ei teadnud, millist 4.0 maastikku siin oodata tuleb. Kohepeal sain teada. Vähemalt enda meelest käisin umbes 4.0 kohas, vehkisin seal pealambiga ja telefoni välklambiga ligi 20 minutit, aga aaret ei leidnud. Ainult üks isemoodi abivahend laiutas nullis, mida ma ilmselt ei mõistnud õigel moel kasutada. Tegin järelduse, et aare võib kadunud olla ning tulin tulema. Hiljem kodus loen, et päev pärast minu külastust Andres leidis... Nojah, eks panen ebaedu pimeda aja ja pimeda iseenda arvele - tuleb millalgi uuesti ette võtta, soovitatavalt päevavalges :o)

Pidime saatma kõige pikema ja saledama, aga kus sa saad - nii kui võimalus tekkis, vupsasid nooremad ja kõige vanem objekti uudistama. Logimist nägin oma silmaga ;) Aitäh!

 2 

Peale kosutavat puhkust Värska tervisevetel sai ka mõned aarded üles otsitud. Polnudki asi nii hull,kui algselt paistis.Sain karbi ilma suurema vaevata kätte.Tagasitulek oli väheke keerulisem.Korraks küll oli sama tunne nagu Winnie Puhhil kes külla läks ja hiljem lahkudes ei tahtnud enam sama teed läbi mahtuda :)

Võhandu kohiseb, vihma sajab ja teeääre niiduk sõidab üle pea, aga aarde juures on mõnus.

Pikkuse 191cm oli pisut halb pimedas sinna ronida :(

Hüdroelektrijaama piilusin ühelt poolt ja siis teiselt poolt. Tuvastasin koha kust peab pugema aarde järgi aga kohe absoluutselt ei tekkinud mul tahtmist aarde järele minna. Polnud sobivat riietust ega ekstremismi harrastuse soovi. Selle aardega tegin alguse oma mitteleidude hullusele, mis saatis mind järgnevalt terve päeva.

See on juba sügisest pinnuks silmas olnud, aga kaaslase skeptilise hoiaku tõttu polnud sinna veel läinud.

Nüüd sai otsustatud asi üle vaadata. Ronisin silla alla. Esimese hooga ei leidnud, aga veits aja pärast jäi aare siiski silma ja nuputasin kuidas kätte saada. Juures olnud abivahendist ei leidnud kuigi palju kasu olevat, seega tuli hakata turnima. Pika sirutusega õnnestuski kätte saada ja ära logida. Veidi kõhe oli küll, aga tehtud sai.

Tänud!

 2 

See aare tolgendas pidevalt tee peal, aga minust oleks see võinud sinna jäädagi. Kitsastest pragudest läbi pugemine - no vaevalt mina sealt mahun. Kuskil ohtlikes kõrgustes kõõlumine - tänan, ei. Täna mööda sõites otsustasime aga siiski peatuse teha ja asja oma silmaga üle vaadata. Vesi pahises vahvalt ja kolm väikest tüdrukut ujusid sealsamas ülesvoolu. Null paika, logidest juba tuttav kitsas lõhe tuvastatud, kaaslane vupsti! sealt läbi ja kadunud. Järgneva paari minuti jooksul ei kuulnud muud kui veekohinat. Seejärel järgnes raport, et pole veel aaret tuvastatud. Järgmised minutid veekohinas tundusid veelgi pikemad ja õudsemad olevat. Pistsin lõpuks ise ka pea sündumuskohale lähemale, et tuvastada kaaslane hiiglaslik "abivahend" käes seismas ja kommenteerimas, et nüüd on leitud, aga kätte vaja ka veel saada. See lüke, mis kättesaamiseks ja tagasipanekuks teha tuli, ei meeldinud mulle üldse, aga võib-olla lihtsalt pealtvaatajana tunduski asi palju hirmsam. Logi me igatahes kirja saime. Kolmas kaaslane sisustas seniks aega allavoolu kalasisalduse kindlaks määramisega ja kommenteeris, et see pidi ahvenatest kubisema. Tore koht ja igati tutvustamist väärt. Aitäh!

Nii tore, kui oma pimeduse tõttu saab igasugustesse toredatesse kohtadesse pugeda lausa 2 korda :P

Abivahend Paavo päästis päeva!
Täname!

Leitud :)

 2 

Nu ma pressisin ennast sinna ju ära küll. Ja tegin otsides kogu kupatusele koguni kaks tiiru peale. Aga karpi ikka ei märganud. Ning ronisin siis juba uuesti väljagi, olles täiesti leppinud mõttega, et üks mitteleid täna teha on ka väga okei. Aga ei läinud siin täna nii, seltskonna orav otsustas ronida auku mu vaatamisi kontrollima (jaa, sinna ma tõesti ei vaadanud, isegi ei ta miks – peitjaid teades oleks ju ikka võinud :D) ja võlus karbi siis ka ühtlasi meile logimisulatusse. Nii et tehtud see HEJ :). Aga järgmisel korral sama teed ma vist küll enam ei kasutaks – tuleb välja, et ma olen teatud asjade suhtes peris foobik… :D

Sellel korral jäi leidmata.Koht sai välja peilitud,kuid puudu oli vastav riietus.Peab külastama teine kord veel.

 1 

Ühistöö viis logimiseni. Alati olen tajunud kuihea on oma kaaslase (Piiaga) geopeitust mängida. On rõõmu mida jagada ja probleeme mida koos lahendada. Siin oleks meie duo aga resultaadita jäänud. Kvintett mängis aga efektiivselt.

Ma ei julgenud sinna minna. Eks oleks mahtunud, aga tagasi saamisega oleks küll probleeme olnud.

 4 

See oli kindlasti puhas Timixi õelus, sest Liis lihtsalt poleks ulatanud sinna kohta. Vaatasime Kaupoga kohta, kust saaks silla alla, aga ega sinna sellise pikkuse juures lihtne pääseda pole. Seejärel pugesid Mihkel ja Mariann vups ja vups silla alla. Ega ma ka kehvem saanud olla ning pressisin ka ennast sinna. Hea oli, sest õelust on sellel aardel ikka nii palju, et kui sa ka oled ennast ebamugavast ja väiksest praost läbi pressinud, siis sellest veel ei piisa ning on veel pikkust vaja. Saime siis logid kirja ning Mihkel ja Mariann jälle vups ja vups ning kadunud. Silla alt välja tulek oli minu jaoks juba keerukam ning kujutasin juba ette, kuidas ma ei saagi sealt üles. Kuidagi siiski. Aitäh, oli huvitav!

Ohh, issver-sussver küll, mis aare, puhta õel! Pugemine oli isegi tore, aga kui Madist poleks olnud, siis ei tea, kas oleks nimed kirja ka saanud, tundus liiga ekstreemne värk.

Madis, Mihkel ja Mariann pugesid ja meie muigasime kaldal. Nii see leitud sai.

Teel sündmusele leitud peitja pilgu all. Tänud peitjale!

Ega see logimine kerge ei olnud.

Tulime Seto jaanitulelt ja otsustasime lähipiirkonda lähemalt avastada. Siin Leevakul pole enamus meist kunagi käinud, kuid mingid teadmised komsomoli löökehitusest olid olemas. Tore, et on taastatud nii elektrijaam, kui ka tamm /sild. Muidugi ei osanud me aimata, et tegemist on Timixi aardega ja selle otsimiseks valged riided kuidagi ei sobi. Marleni akrobaatilised harjutused seekord vilja ei kandnud. Ta oli ainus, kes sinna prakku lahedalt mahtus, kuid käsi oleks pidanud olema paarkümmend cm pikem. Tahaks näha, kuidas keskmise ümbermõõduga inimesed sinna roniks. Aga adrenaliinilaksu saime sellegipoolest kätte - nii ronijad kui ka pealtvaatajad. Tänud kohta näitamast!

Teel Otepääle sai peitja valvsa silma all aare leitud. Tänud!

Leitud. Aitäh!

Oh jah, keeruline, aga tehtud.

 1 

Sellel Jaanipäeval olin ma ise ka aga kuna ma polnud kuulnudki, et telefon tõmblema hakkab kui uus aare ilmub, siis sain aardest teada alles 200km eemal. Kuule Liis, Kui Te vanemad teaks, millega te vabal ajal tegelete, need vahetaks kodus ukselukud kiirelt ära, no on põrgulised oma peitmistega! Ei hiilga kumbki just oma pikkusega, mis siis veel mina, kõigest 22,5cm jäi pikkusest puudu. Õnneks oli Kalmeril see olemas. Laiustpidi mõõt sobis meil kõigil.

"Kriipsuga" klaarisin ma juba ära st tegin Arumetsaga tagasi... Kiunus, mis ta kiunus aga autosse ma ta lõin ja järgmine kord olen targem, lastelukud panen taha aegsasti peale!

Unelmatesaart Pühajärvel ei paistnud sel päeval enam kuskilt...

 2 

Teine ring ja auga mitteleitud. Selle korra tulemuseks on aarde nägemine (lõpuks!), aga logimiseni ei jõudnud. Kui läbi ime just mingit meeletult head ideed ei tule või geoseltskonda hea sportliku võimekusega julget inimest ei lisandu, siis mitteleiuks see ka jääb. Elu on liiga armas, et seda maoli märjal betoonil lõpetada.

 2 

Mul siis teine mitteleid selle aarde osas. Nüüd vähemasti sain kõvasti tarkust juurde. Vahepealsed mahavõetud 20 kg on teinud minu jaoks selle leidmise palju lihtsamaks. Nüüd nägin ka karbi ära, kuid ilma abivahendita sinna jõudmine oli minu hinnangul väga kahtlane ja ebaõnnestumise korral, ai hullu kui valus. Kuigi abivahend oli olemas, ei olnud kellaaeg enam selline, mis võimaldanuks mul sellega seal ilma mugudes liigset tähelepanu äratamata toimetada. Miski aeg üritan sinna rahulikul ja vaiksel ajal sattuda ja logi kirja panna. Küll jääb ikka selline asi kripeldama, kui näed, aga logi kirja panna ei saa :).

Lähenesin ühelt poolt ja siis teiselt poolt, pidi olema õige koht ja oli ka kitsas koht kuhu pugeda aga aaret ei leidnud. Keegi oli sinna vedanud hunniku lauajuppe.

 1 

Minu abivahend Einari näol on veel piisavalt sale, et mõningatesse pragudesse mahtuda. Kaldalt ei olnud ta toimetamist näha, päris ruttu ronis välja. Aitäh.

 1 

Käisin, nägin- aga ei ulatunud objektini- isegi Sten, kes altpoolt tugigrupina osales, ei saanud kuidagi aidata. Aga mõtted selle värgi kättesaamise nimel juba küpsevad ;) Janu on ikka väga suur :D Teine homme tuleme ja murrame katki ka selle pähkli ;)

 7 

Mina... Ei taha, ei mahu, ei julge, ei taha, kardan, elu on armas ja üleüldse ega ma ikka igal ajal ja igal pool tolmuahvi mängi ning tsirkust tee. ;)
Siin oli see koht, kus ma taas Timixi peale mõtlesin (mitte just kõikse positiivsemas võtmes ;)) ja omaette nentisin, et suurel osal rahvastikust on vananedes kalduvus kosuda. ;) Õnneks. ;)
Nii muutusin mina hoopis kaldaserval fotokaga kõhutades tolmuahviks. Sest oli ju vaja teiste pingutusi enda rõõmuks jäädvustada. :)
Seega, minul kõht tolmune pildistamisest, selg prügine rändavate pilvede vaatamisest ja täiesti aus mitteleid. Mina, pole käinud, pole näinud. ;)
Aga aare on olemas. Ise fotokalt nägin. :D
Aitäh, lõbus oli ikkagi! ;)

Vaadeldes rändavaid pilvi ja voolavat vett.

Ja siis seda pagana silda ja sillaalust.

Uurisime, puurisime, mõtlesime, vaatlesime. Valisime välja ohvri. Seal, kus tundus olevat kõikse loogilisem koht aarde jaoks kükitas õnnetu puust klotsikene, peal 10 ja 20 eurosendine. Kas me olime tõesti asjale valesti lähenenud (tundub ebaloogiline, eelmiseid logisid arvestades), oli "ohver" kergelt kanapime või on aare rändama läinud? Sellele küsimusele tahaks väga vastust teada.. :( Päris koll oli, aga noh, kui selgub, et viga oli meis siis.. järgmine kord uuesti!

Ei tekkinud mingit tahtmist sellele aarde järgi ronimiseks.

Eelmisel aastal geojaanipäeval jäi aarde tekkimine lähedusse kuidagi märkamata. Seekord oli peenike poiss kaasas, kes oli nõus pugema aarde juurde. Tänud.

Leitud.

Tänud peitjale :)

Suht kiire leid. Lähenesin alt. Natuke said jalad niiskeks.

Võimalik asukoht kindlaks tehtud ei jäänud muud üle, kui Erci kasutas oma füüsilist võimekust ja kohal ta oligi. Minul ei jäänud muud üle, kui Erci logimise ajal mõelda, mis oleks kui see laud sein minu ees nüüd puruneks :)

 2 

Peale võidukaid Tartu Maratoni lastejookse olin ise ka särtsu täis ja otsustasime enne maale jõudmist Leevakult särtsu juurde hankida. Peale mõne minutilist silla poleerimist, saingi oma siraka kätte. Vägev, 4 maastik ja tuli üpris ilusti. Jessss. Ma olen veri häpi.

Nii pealt kui alt uuritud aga pole. Tundub et polegi.

Hommikul ajasin ennast telgist välja ja vurasin kohale. Litsusin ennast lestakalaks ja voolasin läbi kitsa prao silla alla. Veeretasin ennast ühest servast teise kuid silma ja näppu ei jäänud miskit. Rohkem tolmuahvi mängimise soovi polnud ja lõin käega. Mingi aeg ilmselt see täpp jälle käib närvidele ja lähen tolumutan jälle.

Ega tegelikult polnudki plaanis päris leidma hakata. Panime lihtsalt silma peale ja teame järgmine kord milleks valmis olla. Mõtteid tekkis. Eeldatavasti ootab meid ees mõnus seiklus.

Liiga ohtlik perekondlikuks tegevuseks.

Leitud

 2 

Piilusime korraks õhtul, aga seal tegeldi usinasti spordiga, mille pioneeriks olla olnud juba Julius Caesar isiklikult, ja seda valjude kilgete saatel ja pimedas. Olgu, magasime öö paljudele peituritele tuntud platsil ära ja hakkasime hommikul uuesti vaatama, siis olid sportlased kadund. Olgem ausad, omajagu aega kulus sellele hommikuvõimlemisele. Ja saan ka aru neist, kes oma esmase emotsiooni väljendamiseks kaigast kasutada tahtsid :) Õnneks saab Kaur praegu veel igasugu pugemis-ronimis-paindumistrikkidega vähemalt sama hästi hakkama. Nii et nimed kirjas - tänud!

Otsustasin ka selle aarde üles otsida... Kuid jah, kohe üldse ei vedanud, sest kui hakkasin sillale jõudma tuli sinna traktor, kes soovis täita veega suure püti. Nii ma siis seal ootasin ja istusin sillal ja kõigutasin jalgu. Just siis kui traktor lahkus ja soovisin uuesti otsima hakata saabus sinna perekond, kes soovis end vees värskendada... Mina passisin, nemad lõbutsesid... Kindlasti mõtlesin, et üks pervert vaatab neid või siis lihtsalt inimene, kes soovib eluga hüvasti jätta :P Lõpuks lahkusid, tegin end tolmuahviks, riskisin eluga ja kõige selle krooniks sain logi kirja. Inimeste soovid on ikka imelikud, nimi paberitükile ja elu on parimas korras :)

Kõigil oli midagi sealt vaja...

 1 

Kui me juba Räpinas olime, siis tuli ka see logide järgi äge aare ära noppida. Ei läinud see lihtsalt, kõigepealt tuli suur mugude perekond, kus oli vanureid ja lapsi ja rasedaid, pildistasid ja kolasid ringi. Lõpuks sai Agu ennast õigest kohast sisse pressida ja vahtis seal ringi. Midagi silma ei jäänud. Ma tulin napakale mõttele, et äkki vaataks ühest teisest kohast, kuhu oli palju võimatum ennast sisse presida, Agu sai ka sellega hakkama aga ei midagi. Vahepeal käisid kohalikud ja kalamehed. Siis tegeim kõne omanikule ja saime aru, et Agu oli ikka algul täitsa õigest kohast lähenenud, no mis siis ikka, uus katse. Kätte ta sai selle. Ma andsin märku millal õige aeg välja hüpata sest üks kalamees koos oma tütarlapsega olid seal lähedal. Õnneks sai kalamees ühe kala kätte ja no siis neil polnud aega muud vahtida. Vahva koht ja peidukas. Me täname. EVEJ.

Miki ja Merle

Logisid lugedes ei jää mulle küll muljet, et ma just nende geopeituritega koos seal käisin, keda ma siia kirja olen pannud. Kõigil omad mälestused. Seni, kui Maris elamusi sai, mida ta enda logis väga toredalt ja elavalt kirjeldab, istusin mina mõnusasti autos ja jõin hommikukohvi ja ootasin, mil nad naasevad, kuna pidid ainult korraks seda aaret vaatama minema. Mina pidasin aarde maastiku raskusastet enda jaoks liigraskeks ja mul puudus täna ka soov vihmas liguneda. Seega ma istusin autos ja nautisin kohvi ja ootasin ja ootasin. Lõpuks oli kohv otsas ja vihm jäi järgi ja mul polnud enam nii tore ja mõnus olla. Kuni olin lõpuks tülpinud olemisega pillati mulle pihku mõned maasikad ja Priit hakkas elavalt rääkima, et tema sinna silla alla kuidagi ei mahtunud. Seda ma tahtsin küll näha, kuhu Priit ei mahtunud. Sõitsime autodega silla juurde. Võtsin soojendusdressi seljast ja olin viuhti silla all. Seal all oli põnev. Aarde leidsin ka. Mõõtsin kriitilise pilguga ennast ja minu ning aarde vahele jäävat vahemaad ja otsustasin rahulolevalt lahkuda ja elu nautida seda nii nagu mina oskan ja suudan. Aitäh elamuse eest!

Seda aaret kohe kätte ei saanudki. Sai käidud nagu kass ümber palava pudru- korra siit, korra sealt... Õnneks teisel katsel hommikul siiski ka karbike käes ja logitud.

Käisime kohe peale üritusele saabumist ja uuest aardest teadasaamist luurel. Peidiku raalisime siis küll välja aga logi jäi kirja panemata. Uus katse hommikul oli edukas. Sellel oli oma osa ka Hannol ja Triinul kes mööda sõitsid ja edu soovisid. Läksime hiljem neid Räpinasse ja Lüübnitsasse tänama. Tore aare, tänud ka peitjale.

 1 

Varavalges käisin objektil aga midagi tuvastada ei õnnestunud. Enne sündmuselt lahkumist võtsime peitjal nööbist kinni, et tule vaatama ning kulgesime taas objektile. Veidi täpsustusi asukoha kohta ja ... sinna see olekski jäänud. No ei ole hunt selle rasvase kõhuga, pigem pisike jänes. Õnneks tuli ka miki sinna ning ühistööna me selle karbi ka kätte saime. Peale seda ei tundunud asi enam nii kole, kuid proovima ka ei hakanud. Heameelega oleks tahtnud vee selles avas sulgeda ning juhtida kõrval avasse. Aitähh!

Fikseerisime küll peidiku asukoha, kuid ei õnnestunud logida.

Teine kord uuesti.

Allan uuris kohta öösel ja plaanisime jätta selle hommikuks. Geojaanipäevalt lahkudes oli aga mugusid liiga palju ning leid jääb teiseks korraks.

 5 

Miks te Timixit kiuslikuks peate? Väga tore aare ju, mis sest et jälle silla all. Lihtsalt meil jäi seekord puudu veidi noorusest ja uljusest, veidi paindlikusest ja julgusest, natuke hüppevõimest ja käteosavusest, jõust ja ilust, pikka kasvu pole ma ka kunagi olnud ning puudust tunnen ka võõrkeelte oskusest. Kas see viimane aidanud oleks, tont seda teab. Meie jõu- ja ilunumbritele tulid kaasa elama kohalikud elunäinud mehed. Algul olid nad murelikud, et liigutame silla all laudu neile ebavajalikus suunas. Huvitav, mis väga vajalikud lauad neil sinna kogutud olid? Kui aga kostsime, et lauad meid üldse ei huvita ja Priit hämas neile mingil muul teemal, mida ta otsinud oli. No päris geopeituse juttu me neile ei ajanud. Nüüd olid külamehed vana lahkus ise. Puhusid juttu, rääkisid oma külauudiseid. Kuidas juba varahommikul kodust küla poole tulles, oli korraga üks imelik punane tool tee peale tekkinud. Peaaegu et päris kodu väravasse. Oli teine isevärki tool, kast raamatutega tooli peal, lugemist oli head ja paremat, läikiva metallketiga kokkuköidetud. Me pakkusime, et tool ka natuke selle silla-alla-pugemise-mänguga on seotud. See info neile kangesti meeldis ning meid paluti maasikapõllule, kus võisime külakostiks magusaid mammusid põske pista. Külamees küll lubas, et tema põld, aga võib olla oli ka mõne naabrimehe oma :) maasikad see-eest olid magusad. Nii et ühe aarde mitteleidmisest sai hoopis tutvumine geojaani päeva-aarde vahepunktidega, tore lugu seegi.

Leitud koos suure hulga geopeituritega! Aitäh!

Oli rõõm osaleda FTF-imisel.

 2 

Kui olime mõnda aega suve suursündmusel kohal olnud, sai selgeks, et ega me siit ilma selle aarde logimiseta ju lahku. Rahvas vooris seal edasi ja tagasi. Tops pihus, jalutasime grupiviisiliselt kohale. Observeerisin mõnda aega pillu sukeldujaid ja sealt väljujaid ning hindasin sisendi ja väljundi erinevusi. Erinevus oli rikastav, nagu reklaam lubab. Seepeale nägin Aaret naasmas hoopis teiselt poolt teed ja silda. Läksin siis samuti sinnapoole, sest Aarel tundus leidja nägu ees olema. Alles hiljem sain teada, et sain petetud. Igatahes viskasin plätud hoogsalt jalast ja paterdasin madalas ja aeglaselt voolavas vees aarde poole. Siis silmasin Hannot, kes oli minust üle paari meetri teisel tasapinnal. Hõlpsa vaevaga vinnasin ka ennast sinna ja nii me aarde koos logisimegi. Tema lahkus enda tuldud teed, nagu minagi. Kahtlustan, et jäin oluliselt puhtamaks. Kusjuures kaalusin naasta veel hoopis kolmandat kaudu, aga vetevoog tundus õige pisut liiga hoogne ja mul hetkel liiga palju riideid seljas.

Vabandust, Timix, et ka teistmoodi aaret leida oli võimalik :-D Erinevus rikastab.

Aare korras ja täna ohtralt leitud. EVEJ. Aitäh kerge seljasirutuse eest! (-:

Uus aare õige ajal õiges kohas... seda ei juhtu just tihti, või mis :). Raskus oleks võind isegi punktikese kõrgem olla, aga ka nii oli äge. Aitähh!

Leitud.

 5 

Totralt kiiresti jäi see aare peale avaldamist mulle telefonis silma ja kuna üks tiir oli juba päevaaardega seal tehtud, suundusime uuesti tuttavasse kohta. Sündmuskohal oli mul valida kaks varianti: kas teha kõikidele teistele maastik ja peidukoht 5/5, või kasutada "juhuslikult" kaasa võetud, jalutavat abivahendit ning piirduda ainult targutamisega, õpetamisega ja moraalse toega. Oh, oleks ma vaid seda teadnud, et enne sinna saabumist oli logiraamat veel tühi...raudselt oleks enda "ürituse" seal veetnud koos päästeameti ja mundris poistega ning ruianud nagu siga silla vahel. Sedapuhku jäi minu rõõmuks vaid peitja vardasse ajamise üritus, aga nähes, et tema paigalt startimine ja jooksu kiirus olid suuremad kui minu mõte ja silmade liikumine...ürituseks ta vaid jäigi. Nüüd otsin vahendeid uue aarde jaoks, kus laegas avaneb vaid peitja kaalu ja ümbermõõdu parameetreid arvestades ning las siis Tanel kasutab fantaasiat ja silmamõõtu :)Aitäh...geojaani käigus oli tegelikult lahe :)

 4 

Kuna meie saabudes Timix sellise pahandustteinud kõutsu näoga juba ringi lonkis oli mul aimdus, et midagi võib veel enne kukke ja koitu toimuda . Ja no muidugi, olime me ilusti oma päevaaarde logituks saanud ja enda lõdvaks laskmas kui tuldi teatega, et uus aare, teadagi kellelt, üles tulnud. Lonkisime siis sillani ja vaatasime oma vorme ja otsustasime, et alla läheb Kaja, sest tema saame sealt ilmselt pärast tagasi ka, ilma et peaks päästetehnikat kutsuma . Samas sukeldus silla alla ka Gpsitu ja Posu. Kuna Posul läks sinna pugemine nii hõlpsalt siis kaalusin hetke ja sukeldusin ise ka, huh, ei jäänudki kinni :D. Silla all oli nii suur veekohin, et ega midagi muud suurt ei kuulnud, kuid mingi hetk vahtisin karbiga tõtt. No aga mina ju ometi sinna ei ulatu ja tellitavad käepikendused pole ka veel kohale saabunud :P. Nii saigi maia näoga Gpsitule palve esitatud , et ta karbi ää tooks. Õnneks ta nõustus, Posu ja Kaja kindlustasid ta ronimist strateegilistest kohtadest kinnihoidmisega ja mina siis suures eufoorias unustasin FTF logile kuupäeva märkida, no nimed said vähemalt kõik kenasti kirja ;). Silla alt väljapugemisele hakkasin mõtlema alles siis kui selleks vajadus tekkis. No aga kui loogiliselt võttes ma olin sisse mahtunud, siis peaks ju välja ka mahtuma. Aga no kere ei paendu ju sedapidi. Kaja läks lupsti välja, Gpsitu ka , ma siis haarasin viimases hädas silla alt varda ja pressisin end prakku, huh, mingi ime läbi mahtusingi sedavisi läbi. Varda sai Alex kohe endale ja millegipärast punus Timix seepeale kaugemale ;). Sain veel Posult imestava kommentaari, et midapidi need naised küll painduvad ja olin endaga väga rahul :P, suutsin end taaskord üllatada. Aga aaret otsides omage kainet mõistust, mis ühele sportlikule tegelasele lapsemäng, see mõnele teisele ikka väga raske. Tänud siiski nii peitjale kui vahvatele kaaslastele. Kui sillaalune tühjaks saanud siis oli kord juba uute sukeldujate päralt ;)

 3 

Aaret märkasin juba Lüübnitsas aega parajaks tehes ja muigasin, et ei tea, millega see Timix nüüd hakkama on saanud. Kohapeal tuli kõigepealt jälgida, kuidas teised sellega lõbutsevad, eriti avaldas muljet Paavo lähenemistee.

Kui kaks ühikut julgust sisse valatud ja orav-asjaarmastaja Rudolf kohale saabunud, otsustasime selle triki viimaks ära teha. Sarnane plaan oli tulnud ka Rital ja Lauril, nii et sedavõrd julgem. Kui Rudolf oli sukeldunud, selgus kurb tõsiasi, et Lauri jäi sellesse prakku kinni nii risti- kui põikipidi, nii et jõudis kätte minu kord. Kui esimene pressimine tehtud, oli liikumine lihtsam ja varsti sai Rudolf väikse akrobaatikaga ka aarde kätte.

Pärast logimist ja pükste-pusa-pea puhtakskloppimist saime kaasleidjatega tõhusale jutuotsale ja koos annetatud meeleheaga jätkus teemasid kauemaks. Näiteks sain oma uudiskeelendite tippvaramusse "mahediku", "eneka", "pehmevara manustamise" ja "pudsunudsija" kõrvale lisada "hülgevea".

Aitäh peitjale! Kui muidu ei roniks iial sellistesse kohtadesse, siis nüüd andis see üritusele juurde mõnusa lisategevuse.

 1 

Geojaanile kohale jõudes pani imestama, miks kõik inimesed nüüd ühtäkki keset teed sillale koondunud on, aga õigepea tehti selgeks, et selle alla olla varandust peidetud. Alguses vaatasime Martiniga seda ooperit ühe ja teise nurga alt ja otsustasime ta esialgu sinnapaika jätta.

Õhtu edenedes asi ikkagi rahu ei andnud ja otsustasime ta kurivaimu ära noppida. Eraldiseisvalt oli taoline mõte ka Rital ja Lauril vist tulnud, igatahes samal ajal me silla peale sattusime ja vahtisime nõutult seda pragu, kust ennalt läbi pressima pidi hakkama.

Sellisel hetkel ei jää muud üle kui vastavalt olukorrale kas tänada või kiruda oma madalat kehamassiindeksit ja tegudele asuda. Lõpuks said vähemalt kõik oma nimed kirja ja võis operatsiooniga rahule jääda.

Edasi sai siis ametlikult tutvust tehtud ja ülejäänud õhtust suure osa kuulasime põnevaid jutte eepilistest aarderännakutest ja erinevate aarete sünnilugusid, nii et igav just ei hakanud :)

Aitäh!

Geojaanile jõudse kohtasimegi vist esimesena Tanelit, kes kohe kavala näoga uut aaret mainis. Muidugi, siin ju nii aardelik objekt olemas, eks tuli siis varsti uurima minna. Hanno kadus ühte auku ja Paavo teise, ülejäänud said vähe puhtama nahaga hakkama. Aitäh elevuse tekitamise eest!

 4 

Nojah. Kuniks ma silla najal mõlgutasin mõtteid päeva-aarde lõpp-punkti sobivuse osas, sest kolmanda punkti "+3" tundus otsekui kolmanda planeedi saladus, ilmus välja peitja ja uuris, et kumba ma otsin. Ega ma ei teadnudi, et uus aare siinsamas käeulatuses on. No sain teada, aga kui vaatasin lähenemistee üle, siis mõtlesin et no ei. Ja üldse. Tulin tulema. Platsi peal ikka keegi ikka kuskil natuke õrritas ja siis ma arvasin, et no peale teist õlut võib juba minna. Panin siis Timixi aarete otsimise kostüümi selga, sest ega neid asju ikka naljalt valge pluusiga ei võta. Edasi oligi asi palju lõbusam ja lihtsam. Veel mitu seltskonda käis lipsti-lopsti samal ajal aarde juures ära. Ega midagi. Neid asju on veel palju võtta ja rohkem tuleb juurde kui neid likvideerida jõuan. Aga kui igakord peab 2,0 ühikut enne midagi ära võtma, siis läheb asi päris kulukaks:)

Selle aarde logiraamat sai meie nimed kirja tänu Karuonule ja loodetavasti oli Siimust ka mingit abi. Mina olin valmis inimpäästeks, aga seda õnneks vaja ei läinud.

 3 

Mingil õhtusel ajal jõudis minu kuulmekäiku uue aarde olemsolu. Selleks ajaks olin ma juba piisavalt kõva tegija. Laisalt tuiasin kohale fikseerisin olukorra ja peale kolmandat katset arvasin, et ega ma ikka veel piisavalt kõva ei ole. Täiesti müstilisel kombel aga suutsid eelmainit kaks härrasmeest ilma mingi küsimuseta vajalikku akrobaatilist saavutust sooritada. Ja nii see logi kirja läks. Pärast muidugi üritasin kompenseerida nagu oskasin. Hea, et see veel niigi läits.

 4 

Ehhee, mingi hetk kostis ürituse platsil kõrvu, et miski uus aare samas avatud. Kui sillale jõudsin voolas mingi seltskond rohkem ja vähem tuttavaid nägusid betooni vahelt välja - päris huvitav vaatepilt oli. Läksin siis ka kaema ja miski aardekarp jäi üsna ruttu pihku. Logiraamat oli ka ja hunnik nimesid sees, samas ei kuupäeva ega miskit? Ei tea, kas esmaleiu ärevus oli nii suur või oli peitja juba eelnevalt sõbrad sisse märkinud? :) Igatahes pikalt juurdlema selle kallal ei hakanud - küll järgmine nädal mõne FTF-i ikka võtan. ;)

 6 

Avastanud uue aarde, astusime reipalt rivis nulli suunas. Enamvähem õiges kohas oli selge, et kõik gepsu poolt suunatud kohta ära ei mahu. Isegi suuremate egode väiksemaks pigistamine ei andnud mingit tulemust. Nii vaadatigi otsustavalt sobivate parameetritega kandidaadi poole ja pressiti sisse. Jäi kuidagi vaikseks. Vetekohinast polnud seal all midagi kuulda. Poleerinud lavatsi tolmuvabaks, ilmus ühtäkki nähtavale Merikese jalg. Ja siis veel kaks, neli,...jalga. Põhimõtteliselt edasi läks kõik nii nagu gpsitu kirjeldas. Suures FTF vaimustuses unustasime aga oma saavutuse nii kuupäeva kui kellaajaliselt kajastamata. Peitja sai peale seda kõike muidugi vägivaldse ähvarduse osaliseks, kuid tõttöelda see talle vist meeldis ja suuremat kära sest ei tõusnud. Aitäh tegijale ja leidjatetiimile! Lahe asi!

 7 

Saan vast üle kahe aasta taas logiteadet alustada kolme maagilise tähega: F, T ja F! Lugu ise on aga natuke pikem.

Ühesõnaga, olin kuskil platsil päeva-aarde alguspunkti taga ajamas, kui märkasin Märti arvutiga. "Mis teed, külamees?" küsisin. Selgus, et paneb uusi aardeid üles ja lähim pidi päris lähedal olema. No sai siis nutivahend taskust välja võetud ning vaadatud, kus punkt on. Sinnapoole liikudes leidsin ka päeva-aarde esimese punkti üles ja kuigi teised tahtsid hirmasti edasi minna, oli mul siiski vaja sukelduda. Mõned sukeldujad olid juba ka ees.

Kui ma õigesti mäletan, siis vingerdasime seal neljakesi, vahepeal kasutades ka sügavamal/vees olijate abi kahtlastesse kohtadesse vaatamisel. Siis aga mingi hetk teatati, et seal on, sest ... ja isegi vist nähti. Tunnistan ausalt, mina ei näinud. Millegipärast vaadati aga ikka minu otsa. Ajasin silmad suureks ja teatasin, et mina ei lähe. Aga no mis sa ära teed kui kenad tütarlapsed meelitavad sõnadega, et sa oled ju kõige pikem jne. :P

Sõnadega: "okei, aga hoidke mul ...-st kinni!" sai minud ja ära toodud! :) Logiraamatusse pandi FTF-i taha kirja päris mitu nime, sest eks ta üks puhas tiimitöö oligi: kes nägi peidukat, kes karpi, kes hoidis, kes ära tõi.

Tagasi panna polnud tegelikult üldse enam nii keeruline, aga jah, hoidke seda aaret otsides pea külm ja peitja hoiatussõnad meeles.

Väga lahe, mulle meeldis! Tervitan teisi FTF-ijaid!

 5 

Jupi aega ma nüüd mõtlesin, mida ma siia kirjutan... Kuid, välja mõtlesin. Olin küll kamba kiibitsejate hulgas kalda pääl, aga ise ma sääl vee ja maa vahel kõõlumas ei käinud. Isegi särgisabast ega lipsuotsast kellegil kinni ei hoidnud. Minu isiklikud parameetrid jäid järele proovimata, kas ja kuidas ma sinna mahuks. Kas ikka 38 papagoisammu mahub timixi jalajälgedele tallama... Seega, joonistan sinise pannkoogi. ;) Ja pole kohe üleüldsegi mitte nukker seejuures. :D
Kui taas sinna sattuma peaks, siis vaatab, mis sest asjast edasi saab...

Ja kohe hirmsasti tahan lisada siia special timixi jaoks laulu... :)

http://www.youtube.com/watch?v=KIBLxAXguJ8

 1 

Ootamatult ja äkitse tekkinud uus aare sai meiegi poolt üles nopitud. Eks ta üks paras koerustükk ikka ole, aga tehtud on. Nagu hiljem selgus, leidub ka alternatiivseid lähenemisteid, kasutasime meie enda jaoks kuivemat varianti. Tänud, aare korras! :)

 1 

Käisin kõlakad, et uus aare siinsama. Koordinaate polnud küll käepärast, aga selle eest oli peitja sealsamas. Sain siis peitja käest suulisel teel nulli ja raskusastmed teada ja suundusin otsingutele. Veidikese vaatamise järel oli ka aare näpus. Ei midagi ülearu hullu :) Kõige raskem osa oli peale logimist tagasi saamine. Tükk võimlemist oli, et kehale sobiv asend leida :) Kaubanduslikke tehinguid ei sooritanud. Aitäh peitjale.

Leitud.