Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Võrumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarde on peitnud geopeiturid, kes kajastavad enda tegemisi geocaching.su lehel.
Nullkoordinaadid viivad teid peatuskohta järve ääres, kus asub mitu infotahvlit, keerake end näoga nende poole ja vaadake vasakule, mäe otsas kõrgub Rõuge Neitsi Maarja kirik. Kirikus asub 1929.a tuntud orelimeistrite Kriisade poolt koduse kiriku tarbeks valmistatud orel. Paremal te näete Eesti Ema monumenti, mis on tehtud Udmurtiast toodud kivist, monument on 3.6m kõrge ja kaalub 6 tonni. Kui vaatate infotahvli kõrvale, siis näete seal laiumas suursugust Suurjärve. Edasi viib meie tee järvest mööda Ööbikuoru Hüdrotöökoja-muuseumi juurde, kus on võimalik näha ka kahte töötavat vesioinast. Kui sealt veel edasi liikuda, jõuate vaatetorni juurde, mille juures asub ka infotahvel.
Neile, kes on otsustanud "lõpuni minna", soovitan teha Nogo talus "viimase ponnistuse ja puhastada ihu", seal te võite maha pesta väsimuse ja puhastuda mitte ainult hingelt. Aga kõigepealt sisestage gepsu aarde koordinaadid N 57° 44.АВА' E 026° 58.АСD', kus:
A - purskkaevude arv mäel Eesti Ema monumendi juures,
B - elektriautode laadimiskohtade arv,
C - akude/salvestite arv vaatetorni jalamil asuval skeemil, (skeem on kadunud, õige number on 4)
D - kiriku kellatorni külgede, millel on võrdne arv aknaid, arv.
Koordinaadid viivad teid piknikukohale, milles näete kaht lehtlat, nende vahelt läheb tee sügavamale metsa, minge seda teed 85 meetrit ja vasakul näete suurt kivikuhja, mille tipus kolmnurkses praos asubki aare kaetuna kividega.
Vaba tõlge puusalt [pilditibi]
Kirjeldust täiendatud 20.10.2014
Geokontrolli võimalus lisatud 09.11.2015
Vihje: pole
Lingid: http://www.geocaching.su/?pn=101&cid=15012
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Lehtla | Vahepunkt | Geokontroll 53/100 |
Aarde sildid: lõkkeplats (3), piknikukoht (2), lumega_raske (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC57Z59
Logiteadete statistika: 99 (94,3%) 6 4 2 2 0 0 Kokku: 113
Mõistatus oli juba varem lahendatud. Kohapeal oli hulk sääski meil logimisel abiks. Kui tagasi autosse jõudsime, tuli peremees küsima, et kas saime aarde ikka kätte. Tänud peitjale!
Mul tekkis siin kerge rästikuparanoia ja et (kujuteldava?) rästiku eest karp ära napsata (sest ma olen kiirem kui rästik), tegin hoopis oma pöidlale vastu kivi hõõrudes kerge nahaeemalduse. Pöidlast lahmavat vereniret vaadates tundus, et aarde nimetus naerab minu üle, aga noh..... ma süüdistan kõiges kujuteldavat rästikut. Ja ega see näpuhaav vist ei tähenda otseselt seda, et nüüd on tervis puhta lännu! Kuigi vereplekilised riided ja verine sõrm ei kvalifitseerunud enam puhaste alla. Ehk siis kokkuvõtvalt võib öelda, et pealkirja väide on õige, aga kuna keegi ei ela ideaalmaailmas, siis esineb selles väites ka kõrvalekaldeid ja ajutisi anomaaliaid.
Mina olengi see anomaalia (kuigi haav alles paraneb ja võibolla ei peaks enneaegu hõiskama :)) Aga elagu aarded, rästikud, tervis, puhtus, ideaalid ja ajutised kõrvalekalded! Aitäh!
Päris hirmus. Mina ei julgenud eriti otsida. Catiberg karjatas aga hammustada ei saanud. Pinge all tegutsedes sai lihtsalt vigastada. Aitäh!
Lahendamata mõistatusi "välitöödel" üldiselt ei ava ega lahenda, aga see siin tundus täitsa tehtav (ja oligi). Lõpus oli jube palju sääski, muidu oli tore. Peitjale tänud!
Esialgu valisime vale tee, kust kivihunnikut otsima hakata, aga õnneks oli õigel kaugusel läbi võsa sihtpunkti ikkagi näha. Sealsete verenäljas sääskede vahel oli nimede logimine aga üsnagi keeruline. Tänud peitjale!
Aitäh peitjale!
Ma ei olnud oma lähenemistees väga kindel, aga võtsin julguse kokku parkisin ikkagi kellegi hoovi või töötegemistsooni. Kellelegi õnneks ette ei jäänud ja keegi midagi ütlema ei tulnud. Koht ise oli huvitava asukohaga ja on näha, et seda hoitakse korras.
Kui juhendit järgida, siis leiab ka aarde. Huvitav peidetud külaplats.
Tänan peitmast.
Rōuge kōige vahvam aare, tegevust ajule ja kehale. Vägev kiigeplats. Nogu küla on meile varasemast tuttav, aga seda platsi ei teadnud. Aitäh juhatamast.
Kodus otsisin vajaliku informatsiooni välja, jäi vaid koht üles otsida. Natuke sai kivihunnikus ikka soritud, aga leitud sai. See pragu on tõesti kolmnurkse kujuga nagu juhendis kirjas. Alguses sai uuritud valesid pragusid, mis polnud nii kolmnurkse kujuga nagu õige koht.
Kivihunniku leidmisega läks täitsa kenasti ja kui ikka kolmekesi poleerida, siis ega sellel topsil ka pääsu polnud. Tänud aarde eest!
Ühes lehtlas oli tõesti tohutu sipelgate laulupidu. Inimesed sinna niipea oodatud ei ole. Süstemaatilisel lähenemisel leidsime kiirelt kivihunniku. Kolmnurkseid aukusid oli seal erinevates suundades palju. Mingi hetk teatas Anne, et ta leidis. Nii oligi. Tänud!
Eelmisel ööl saime korralikult märjaks kastetud ja ka täna sadas päev otsa vihma. Tänast ööbimiskohta valides otsustasime siseruumide kasuks. Saab rahulikult akusid laadida ja asju kuivatada. Väljavalituks osutuski pind ilusa järvevaatega pmst nullist vaid loetud sammude kaugusel. Loendamise osasai praktiliselt k6ik akna pealt ära teha :D Kui siis täpp kaardile sai oli korraks kll hämming ja tunne et see sokikas jääb vist kll paremat homset ootama. Aga 6htu poole vihm vaibus ja läksimegi Leannega jalutama. T6esti omamoodi huvitav unustusse vajunud kohakene. Näha kuidas vist kunagine kylaplats loodusesse mattunud on. L6pu osas kartsin pisut et kas siin läheb keskmisest kauem, aga 6nnex j6udsin täitsa m6istliku ajaga 6igesse kohta. Tänud selle yllatusliku ja huvitava l6puasukoha eest
Võttis aega, aga asja sai. Andmed on mul aastaid tagasi kogutud, aga kuidagi ei tahtnud aare end siis paljastada (ega kivihunnik). Täna jäi see Rõuge viimaseks aardeks ning jälle hakkas asi kiiva kiskuma, kuid õnneks Loona ei andnud alla, Kärt tuiskas ringi ja ei plaaninudki ennast auto poole seada ning nii lõpuks mul ei jäänud muud üle kui vingumine lõpetada ja aidata kaasa nii kuis oskasin, et aare leitud saaks. Lõpuks targem, et pole vaja mitu korda vale RMK teed mööda üritada valesse kohta minna, vaid tuleb kohe õigest teeotsast õigesse kohta minna või siis antud juhul hiilida kellegi tagaaiast tunni vahelt võssa ning nii õiges lehtlad ja õige tee üles leida… on lihtsamaid viise, soovitan. Peitjale ja kamraadidele aga aitäh!
Kambakesi leidsime üles. Mai tahtis alla anda aga mina ja Loona olime, et me ei lahku ilma aardeta siit, kuigi Loonal see leitud varem. Aitäh!
Vajalik info sai Rõuges ringi liikudes kokku kogutud juba eelmisel õhtul. Täna tulime lehtlat vaatama ja aaret otsima. Kõigepealt leidsime sellise natuke unustusse vajunud külaplatsi moodi koha ja siis edasi jalutades ka vajaliku kivihunniku. Hakkasime seda küll natuke liiga vara otsima ja polnud kindel kui suur see olema peaks ja seetõttu esimese hooga ragistasime isegi natuke võsas. Kui aga mööda rada veel natuke edasi sammuda, siis said ka kivid ja aardekarp leitud. Logiraamat selline suht imelik ja tõesti täitmisega on viimasele lehele jõutud. Lappasime seda natuke ja ikkagi otsustasime ka uue logiraamatu panna.
Geotuuri teine punkt mida sai uurimas käidud. Andmed kogutud, liikusime lõpu poole. Ühes lehtlas toimus mingi sipelgate laulupidu. Peidiku leidsime ja ka logi sai kirja. Tänud
Siin sai enamus küsimuste juurde mitu vastuse varianti. Lõpuks aga loksus kõik paika ja sai leitud.
Mõistatuse lahendamiseks vajaliku saime loogikaga kätte, aga ühte poolt kontrollisime igaks juhuks jalutuskäiguga ka. Lõpp jäi meile üllatuseks kaugemale kui tavalised mõistatusaarete lõpud, aga kuna geokontroll meie koordinaate kinnitas rohelise tulega, sõitsime lõppu ka. Seal aitas meid välja kirjelduse lugemine ja saime aarde nagu naksti kätte. Tegelikult on see koht seal lõpus tore, poleks niisama teadnudki minna. Aitäh!
Söögipausil Võrus sai mõistatus lahendatud ja edasi ei lugenud ju.Kohapeal kui midagi ei leidnud siis sai edasi loetud.Noo muidugi siis tuli leid kiirelt.Aitäh!
Aastaid tagasi olin kodustes tingimustes geokontrolli roheliseks värvinud. Kohapeal midagi ei leidnud. Lõpuks kui viimane logi ja kirjeldus loetud, leidus ka otsitav. Tänud peitjale.
Andmed sai kogutud. Kuid geokontroll GC lehel ei tunnistanud seda sobivaks. Siiski sain abi varemleidnult, kes minu loetud andmeid kinnitas. Nüüd logides ka GP lehel selgus, et sealne geokontroll tunnistas andmed kohe õigeks. Kui olin saadud koordinaatidel, siis tutvusin põhjalikult sealse külapidude platsiga. Aaret ei kusagil. Lõpuks selgus, et see ongi vaid vahepunkt ja tuleb ikka kirjeldus põhjalikult läbilugeda, et aardeni jõuda. Kui see tehtud siis tuli ka peatselt leid.
Eelmisel päeval ajasin küsimustele vastuseid taga. Need said toredasti leitud. Kõik oli selge ja geokontroll kinnitas saadud tulemust. Täna oli aeg aaret otsima suunduda.
Tänu sellele aardele sai Rõngust hea ülevaate, kuid imestama pani, et Pesapuu vaatetorni pole veel aardega õnnistatud.
Suunatud koht oli mõneti üllatuslik ja ilma aardeta poleks osanud siia ise tulla. Aare sai endale terve karbi ja mina metsa alt suhu pista sel hooajal esimese maasika. Tänan!
Karp vahetatud. Järgmisele jääb logiraamatu vahetus, kuigi tegelikkuses mahub sinna kirjutama veel palju.
Tegelesime korraga nii aarde, kui ka ööbimise otsimisega, õnneks sai mõlemad leitud. Lõpus läks küll tiba aega, kuid kuna sääsed tahtsid elusalt nahka pista, siis see sundis kiiremini liigutama. Täname!
Tore mõistatus tõi meid veel toredamasse paika. Uudistasime ringi ja läksime aaret otsima. Kivikuhjast leidsime aarde ja saime nimed kirja panna.
Mõistatuse osa lahendasin kunagi varasemalt kodutöö raames ära. Geokontrolli toona pihta aga ei saanud. Kuna koht tundus enam kui veider, siis pidin küsima kinnitust asukoha õigsuse suhtes. Kohale sõitmine koos kinnitusega tundus sellegi poolest jätkuvalt veider. Ümbruskond oli väga kaunis aga olime siiski nagu kellegi tagaaias. Kui juba sinnani jõudsime, siis mõtlesime, et käime supsti ära. Ägedale külaplatsile jõudes avastasin, et pelgalt koordinaadist ei piisagi, vaid tuleb veel edasi lahendada seda mõistatust. Õnneks see osa üle mõistuse ei käinud. Kivikuhja juures tuli natukene jalgu trampida, et kõik ussid minema peletada ja siis sai suvalisele leheküljele nimed kirja panna. Koht meeldis, aitäh!
<_Eelmine |1.päev|2.päev|3.päev| Järgmine_>
Mõistatus lahenes kunagi varem täitsa ladusalt. Nüüd siis jõudsin vormistama. Sõitsin 30m kaugusele lehtlatest. Praegusel aastaajal on tee sisuliselt kasutuskõlbmatu. Või no vähemalt siis, kui paar tundi varem on taevast soppa sadanud. Kohapeal olin üllatunud, et ümberringi on elu nii ilusti õitsemas ja uhked majad muudkui kerkivad. Võtsin suuna lehtlate poole. Ja sealt edasi kirjelduses viidatud suunal. Minu meetrite arv erines mõnevõrra kirjelduses olevast, kuid peiduka asukoht klappis kenasti. Tänud!
Sellega sai omal ajal üksjagu mõistatatud ja pakutud, siis jäi lahendus külastust ootama. Kahe-aastase rattaretke viimane etapp aga algas täpselt õigest kohast ja nii õnnestus ka leid vormistada. Aitäh.
Leitud. Sai ka vanal klassivennal külas käidud. Tervitused Mikule!
Ja mis puutub logiraamatusse, siis siia on ju logitud üle lehe ning esimesed lehed puha tühjad.
Naljakal kombel ei suuda ma meenutada, et üldse kunagi Rõuges käinud oleksin. See viga tuli kindlasti parandada. Pealegi tundus siin ka üks tore aare olevat. Kohale jõudes haaras aga millegipärast paras väsimus, ei tea, kas kohalikust poest soetatud üllatavalt maitsvast salatist, selja taha jäänud nädalasest matkast või hoopis millestki kolmandast. Ja ei tea, kas sel või hoopis objektiivsematel põhjustel sai toredast aardest täiesti napakas aare. Esiteks eeldaksin ma kirjelduse põhjal, et kogu vajaliku info saab nullis olles kätte (ja see pole kriitika tõlke kohta, sest originaal on täpselt sama totakas). Mõnest objektist sõitsime nulli tulles täpselt mööda, aga no ei lugenud enne kirjeldust. Mugisin siis hoopis juustuküpsiseid, kui kaaslane mingitmoodi arvutused tegi ja täitsa sobiva koha ette söötis. Läksimegi siis sinna. Hoolimata RMK raja tähistusest lõpetasime ikkagi sisuliselt kellegi majapidamise taga. Matkajana poleks ma end sellest häirida lasknud, aga niimoodi autoga kohale trügida mulle kohe kindlasti ei sobi. Kuigi kaaslase saadud koordinaat näitas ühte kohta, ütles minu loogika, et aare peab olema selles kohas, mis ka mulle kaardile märgitud. No ei olnud. Kaaslane leidis lõpuks õige rajajupi, mina olin juba peaaegu loobumas ja tahtsin vaid ära. Kohapeal jäi vaid üle imestada inimeste fantaasia suhtes lehtlate teemal. Otsimisele kulus ka tükk aega, aga lõpuks me karbi siiski leidsime, isegi täitsa vihjele vastavast kohast. Nimed kirja ja tegime, et minema saime. Väga halb maik jäi mulle sellest aardest. Ehk nagu kaaslane õigesti kommenteeris, ilmselt oli peitmise ajal vodka mängus, nii et lehtlad jms tekkisid.
Mõistatuse lahendasin eelmisel päeval kodus ära. Kõike infot kätte ei saanud, aga sai tuletada ja geokontrollida. Kahe katsega sain õigele numbrile pihta. Kaardi järgi ei osanud lähenemisteed kuidagi planeerida. Viimane logi räägib mingist RMK rajast ja otsustasin seda katsetada. Leidsin suunaviida üles. Ütleks, et see ei ole parem. Tsikli parkisin ikkagi kellegi tagahoovi, sest viidad juhatasid hoovidest läbi. RMK rada ei kattu aarde omaga, seega tuli metsa ja künkaid rünnata, kui just ei soovi suuremat ringi sisse jalutada. Lähenesin aardele hoopis teiselt poolt, sellegi poolest on lihtsalt leitav. Pärast logimist kaesin ka vahepunktis oleva platsi üle ning suundusin ikkagi läbi tagahoovide uuesti motoputuka juurde. Tundub, et kui on soov mitte sattuda kellegi tagahoovi, tuleks läheneda suurelt teelt otse läbi metsa.
Tulin Rõuge poolt ja sai üks teeots varem keeramiseks valitud. Aare oli tänu heale juhatusele kergesti leitav aga pärast nägime, et teine teeots näitas hoopis RMK rada ja poleks pidanud kellegi tagahoovi sõitma! Keegi pahandama ei tulnud aga parem oleks olnud. Aitäh!
Mõtlesin, et loendamisega on rohkem raskusi, aga läks ludinal ja aare ilmutas end ka kiirelt. Ja mis puutub logiraamatusse, siis siia on ju logitud üle lehe ning esimesed lehed puha tühjad. Nii sai minugi logi esimesele või teisele lehele. Tänan.
Koordinaat oli juba olemas. Tundus küll pisut segane, aga täitsa oma mõistusega sain hakkama. Kive jagus, aga õiged kivid hakkavad silma.
Logiraamat on täis. Palun aidake, järgmised otsijad!
Loendamisega küsimusi ei tekkinud. Saadud koordinaatide poole sõites vaatasid heinamaa servas töötavad kohalikud pika pilguga kui neist möödusime. Lõpule lähenedes tekkis peaaegu tunne nagu sõidaks juba kellegi hoovi, vedas siiski, et leidus viisakas veidikenegi kõrvaline parkimisvõimalus pisut enne võõrale aiamaale jõudmist :o) Geokontrollis nimetatud lõppaarde koordinaatidel oleks peaaegu hakanud aaret otsima, õnneks meenus, et kirjelduses oli vist veel miski lisaülesanne. Korrektsuse huvides tuleks geokontrollitavate koordinaatide tüübiks seada vahepunkt. Rõuge muidu väga meeldiv paik, vääriks rohkemgi aardeid. Aitäh.
Lahendasin selle mõistatuse kunagi ammu koos sõber Kuugliga. Täna õhtul jäi Linnuralli ja õhtusöögi vahele kolmveerandtunnike. Kasutasin selle aarde logimiseks. Aitäh!
Leitud tänu abile ja tekstilugemisele. Aitäh, tore piknikukoht.
Uurisime, otsisime, arvutasime, vahepeal ka ujusime ning siis panime nimed kirja. Täname!
Kuna olime siinkandis, siis lahendasime selle mõistatusaarde ära. Kenad kohad sai läbi käidud, arvutused tehtud, sai lõppu suunduda. Tänud näitamast.
See aare tuli meie päevakavva kuidagi juhuslikult. Olime parasjagu Hinni kanjonis, kui matkajad meid kõnetasid ja küsisid kuhu poole meie tee viib. Ega meil järgmist sihtmärki veel paigas polnud, nii meil oligi üsna ükskõik kuhu suunda sihtida. See jälle ajas neid segadusse, et kuidas saab nii kulgeda, kui ei tea kuhu. Nende mure oli see, et auto asus Rõuges, nemad olid sealt jala 10 km matkanud, aga tagasi tahtsid autoküüdiga. Meile sobis küll suund Rõugesse võtta ja saimegi 2 matkaselli auto tagaistmele. Ka neile ei näind kuum ilm üldse liiga tegevat, pajatasid nii jalgsi matkamisest kui rattaga sõitmisest. Seega matkasell on matkasell, ei sega kuum ega külm ilm, kui plaan paigas. Panime matkalised Rõuge keskele järve äärde ja valisimegi lähima täpi, mis osutus multi-mõistatusaardeks ja algas siit parklast. Natuke tõlgendamisruumi selle aarde kirjelduses on, kulgesime mööda punkte, mida aare tutvustab ning lõpuks loksus paika ka see osa, mis algul segadust tekitas ja logi sai kirja raamatusse, mis asus kivihunnikus kolmnurkses praos. Teadagi, et kivihunnikus on neid kolmnurkseid pragusid rikkalikult :)
Meil oli ikka päris mitu korda käegalöömise tunne, lõpuks ikka kobistasime ära.
Koordinaatide saamine oli lihtne. Sinna jõudes ei olnud meeles, et mõistatus läheb edasi, mistõttu otsisime mõnda aega väga valest kohast. Kui viimases hädas tahtsin logisid lugema hakata, siis saabus selgus ja edasi oli juba lihtne.
Kui logida nii, nagu see vene logiraamat nõuab, on see iseenesest täis. Reaalsuses on muidugi ruumi omajagu. Aitäh pikemaks Rõuge peatuseks põhjust andmast!
Ema monument on äge! Lõpus märja ilmaga pisut tüütu. Täname!
Numbrid tulid kergesti, koordinaadid ka, aga ei osanud kohe õige nurga alt peidukohale läheneda ja proovisime mitut varianti. Vihma kiuste nautisime lõpuks kivihunnikul ronimist.
Täna otsustasime vaba oleva pool päeva sisustada sööstuga Rõugesse.
Tänud peitjatele!
Leitud :) Peale meid saab veel 5 leidjat logida ja siis on raamat täis.
Rõuge on väga ilus kant. Tänud peitjale siia jälle tagasi kutsumast! Uut torni ei olnudki ma veel näinud. Mõnus mõistatus oli, lõpust ma küll aru ei saanud (eks minu viga muidugi)aga jätsin siis ka kohalike taluõuedesse kaks paari porirööpaid.
Uus vaatetorn hakkab valmis saama
Loendamised ja arvutused said kenasti tehtud, geokontrolli saime ka esimese katsega roheliseks, aga siis jäime toppama. Ühe raja leidsime, tundus isegi legaalne ja sinna veel sobis minna, aga kivihunnik jäi leidmata. Rohkem ei tahtnud seal teiste tagahoovis ringi vaatada, väga imelik hakkas ja nii see karp leidmata jäi. Sellegipoolest oli väga tore Rõuget Liinale näidata (kindlasti üks minu lemmikkohtadest Võrumaal) ja lõpus nägime oravat mitte kaugemalt kui 10 meetri läheduselt ning saime temast ka, vähemalt esmapilgul tundub, kauneid pilte.
Mõnus mõistatus ja Rõuge tutvustamine. Leitud, logitud. Tänud peitjale koha tutvustamise eest.
Ukerdasime avatud talude päeva külaliste vahelt peaaegu tagaõue, parkisime puuriida kõrvale. Lõkkekohas oli tõesti kaks ehitist teega nende vahel. Ja kivihunnik. Ja aardekarp. Tänud! (PS aardekarbi põhjas on pragu, nii et kui mõnel järgmisel teip kaasas ... )
Mõistatuse lahenduseks vajalikud numbrid läksid esimese korraga täppi ja vahepeal avastasin end avatud talude päevale sattuvat. Lõpus liigitasin teatud objektid lehtlateks ja sammusin nende vaheliselt rajalt kivihunnikuni. Tänud.
Päris mõnus Rõuget tutvustav mõistatusaare.Loendamised läksid valutult ja oligi aeg minna lõppaaret otsima.Õigele lehtlale kohe pihta ei saanud,vägisi tulid meelde muinasjutud kus oled teelahkmel ja pead valima "õige" tee. Aitäh!
Andis ikka mitu aastat nuputada, kusjuures probleemi valmistasid just lapsepõlvekodu kõrval oleva kiriku aknad. No ei viitsinud kunagi maal olles õue minna, et need lõpuks üle lugeda. Vahepeal lagunes torn ära ja... Just praegu, muide, püstitatakse uut. 29. juuniks peaks püsti olema. Anyhow - tuli Telc külla, vaatasime pildi pealt mitu akent on. Lugesime valesti ja panime võssa. Võsas oli sääske nagu mustas, pmst ei olnud mu sääri sääskede alt näha. Tulime tagasi, lugesime aknad uuesti üle ja läksime uuele katsele. Õnnestus, isegi surma ei saanud.
Mu enesehinnang tõusis kordades, kui aardeni jõudsin. Sest kirjeldust lugedes olin täiesti segaduses, kuidas seda lõppu lahendada tuleb ja millised kohad õigeteks lehtlateks sobivad. Lõpp hea, kõik hea ja minu nimi raamatus. Aitäh!
Üks vana võlg sai nüüd likvideeritud. Mõistatus uuesti lahendatud ja õige logimise kuupäev järgi vaadatud. Tänud.
Seda sai kunagi ammu püüdmas käidud, aga siis just kaugele ei jõudnud. Täna uuele katsele. Ei läinud seegi kord kergelt. Kui taipasime kirjeldust lugeda, siis läks veidi selgemaks. Hämmingut oli siiski omajagu. GPSi järgi läksime vaatetorni juurde. Millegipärast oletasime, et tegu võiks olla teistest kõrgema objektiga. Sobilikku infot polnud aga kusagil. Kolasime veel ringi, kui GPS äkki teatas, et oleme saabunud sihtpuntki... Selgus, et tornil oli vahepeal tiibu kärbitud, ainult katus oli alles jäänud. ülejäänud torn koos infoga oli kadunud. Nii ei saa ju rallit sõita... Õnneks aitas sõber interneedus hädast välja, saime mingid koordinaadid ja tundus väärt proovimist. Esialgu oli hämming, aga lähemalt vaadates leidsin paar objekti, mida piisavalt hea kujutlusvõime korral annab lehtlaks kvalifitseerida küll. Imekombel läks nende vahelt ka rada, ja lubatud kaugusel oli isegi kivihunnik, mis sisaldas ka aaret. Vahva koht. Aitäh peitjatele.
Tiirutasime ja loendasime. Pimedas ei julgenud kirvest loopida, sest logide järgi võib kellegi õue peale sattuda. Ma nautisin kurvilisi teid ja tähistaevast, nii et igati väärt reis ka ühegi aardeleiuta :)
Muud numbrid leidsime peale torni. Panime siis huupi koordinaate ja sõitsime kuhugile välja. Paistis enam-vähem koht olevat. Tuli ainult metsa sisse minna ja siis leidsime ka õige koha. Esimese lehtla ees tervitas meid maas naissoost mugunukk, kes ehmatas meid poolsurnuks, kuna esimese hooga paistis kas magama jäänud külamees või hoopis mõni viga saanud isik, kuid õnneks seda polnud. Aarde saime ka kätte. Aitäh!
Seda aaret läksime ikka täiega kirvega lööma. Nullis pererahvas meie vastu huvi ei tundnud. Natuke jalutasime metsas ja logisime.
Jõudes nulli, oli selge kummal pool asub Eesti Ema ja kummal pool vaatetorn kirikuga. Alustasin kirikust. Tegin tiiru geomobiiliga ümber kiriku ja leidsin vajaliku numbri. Edasi suundusin vaatetorni otsima. Googli abiga oli näha vaatetorn. Reaalsus oli karmim, vahepeal on vaatetorni jalamil asuv skeem ühes kogu torniga maa alla vajunud, ainult katuse osa oli näha. Tuli tuvastada nõutud arv. Arvutused tehtud, suundusin Eesti Ema juurde. Tiir ümber Ema, leidsin vajaliku numbri. Numbrid koos, leidsin lõkkekoha, kus pidid asuma lehtlad. GPS juhatas mind kellegi lahke inimese hoovi. Perenaine näitas kätte lõkkekohta viiva tee. Seal, aga oli ainult üks lehtlaks kvalifitseeruv rajatis. Käisin läbi võimalikud variandid, aga aaret ei leidnud. Nõutult olin lahkumas, sest viga võis tulla leitud numbritest, mis mind tõid valesse kohta. Lahkudes jäi pilk ühele kahtlasele teeotsale üle lahke inimese kinnistu. Tegin paar kiiremat sammu ja sattusin uuele lõkkeplatsile, millel rohkem lehtlaid. Kahe suurima vahelt läks tõepoolest mingi rada metsasügavusse. Järgnesin sinna ja peatselt leidsingi otsitud kivikuhila aardega. Logides selgus, et olin selle päeva kolmas, pärast hpalang1 ja Belgia esindajaid. Kusjuures belgia numbritega sõiduauto tuli mulle mingi hetk varem vastu metsateel, mis viis ühele teisele lähedal asuvale aardele. Vot sellised seiklused. Aare ise on heas seisus.
Oh jah. Minul on massinas GCs tehtud fail. Kirjeldusest mäletasin, et tuli minna nulli ja hakata loendama. Olgu, lükkasin hommikul gepsu nulli juhatama, trampisime kohale ... Edasine oleks sihuke linnapreililik !"¤¤%&()= ja siis tagasi ka =)(/%¤#"!. Ühesõnaga, tervitused sellele vabatahtlikule, kes selle aarde kirjelduse GCsse üles pani. Ma tänan ka muidugi.
Ühildasime Rõuges surnuaial käiguga. Akude numbrit me ei saanudki aga noh mis seal ikka, teoreetiliselt võib ju arvata palju neid olla võis ja varemgi on mõni number puudu jäänud ja asi ära tehtud. Nii ka seekord. Kui ühe talu taha jõudsime, siis tuli heinamaad mööda tsikliga kutt meie juurde, küsisime siis, et kas siin lähedal on piknikukoht kahe lehtlaga. Kutt küsis vastu, et kas teete geopeitust. Näitas meile teeosta kätte. Oli seal alles sipelgaid, logimise ajal nii mõnigi naksas jalast.
Lehtla? Sellele mõistele me pihta ei saanudki.
GP 1473 / GC 1716
Kunagine elektrit tootev vaatetorn on madaldunud madalaks puhkemajakeseks. tont seda teab, mis venelaste jaoks lehtla on. Ilma kõrvust sikutamata siin ei saanud. Ja Võrumaal on see lugu nii, et võid päevasel ajal rahus inimeste hoovides ringi kollata ja parkida, mitte keegi mitte midagi ei ütle, sest ainult koerad on õues.
Suhtelised segane asi oli. Kuna vaatetorni enam pole, ei leidnud ka infotahvlit. Aga vähemalt oli põhjust Rõuget külastada. Geokõne aitas hädast välja. Aitäh!
Vaatetornist on saanud vundamendi ja katuse omavahelise liginemise tulemusena kena paviljon. Skeem oli ka veidi eemal külastuskeskuse juures olemas, nii saime numbrid kenasti jooksma. Rattavõistluse tõttu oli liiklemine nii jalgsi kui autoga veidi häiritud, aga õnneks kokkupõrgetest pääsesime. Aare korras, aitäh!
Nädal tagasi proovisin asja lahendada, juba siis tekkis üks kahtlus. Nüüd proovisime veel lahendada, aga pakkusin oma kahtluse välja peale ühe logi lugemist. Nii me kohe aarde poole suundusimegi. Pisut veider aare, aga aitäh siiski.
Käisime Rõuges jäätisepausil ja tegelesime ka "mõistatusega". Vaatetorn, kuhu me mitmeid kordi roninud olime, oli praeguse seisuga maha võetud (müüja jutu järgi alles eelmisel nädalal). Aaret tagasi panned kukkus kivi mulle pöidla peale nii et siiamaani valutab. Aitäh Rõuget tutvustava aarde eest! EVEJ
Õnnelik juhus viis meid kohe kahe lehtla vahele ja sealt juba aarde juurde. Ei olnudki vaja midagi lugeda ja arvutada. Meile endalegi jäi mõistatuseks, kuidas nii juhtus. Aitäh.
Mingi aeg tagasi sai siin asju loendamas käidud. Siis oli mitmetimõistetavusi päris palju, kuid siiski mingi paik sai välja raalitud. Kuna kaardilt nähtus, et see üsna majade ligi ja öö oli käes, siis kohapeale ei roninud. Nüüd läksin kontrollima ja tuli välja, et täitsa õigesti olin eelmisel korral loendanud, tänud!
Leitud ja logitud.
Tänud peitjale :)
Numbrid said kõik leitud.Kohale sõites leidsime end kellegi hoovist,aga lahke pererahvas oli aardega kursis ja andis suuna lehtlate poole kätte,oli nõus ka aarde asukoha näitama.Aga jätsime selle leidmisrõõmu siiski endale avastada.Tänud!
Mingi osa mõistatusest sai tehtud kodutööna ja mingi osa kohapeal. Sel ajal, kui mina Henrikoga põlvini ulatuvas lumes aardeni sumpasin oli Annel juba logi kirja pandud. Tänud.
Usaldasime enda tõlkimist, loendasime kohe kõik ära, see tõi ka edu, aare korras, tänud ilusat kohta tutvustamast!
Aitäh kajaliisi tiimile C-väärtuse sõnastuse soovituse eest. Täiendasin, parandasin kirjeldust, nüüd peaks olema korrektne ja lihtsamini leitav.
Olime ikka väga püüdlikud soovitud arve otsima. Püüdlikult loendasime ja saime tulemuseni mis viis loogilisse kohta. Veel püüdlikumalt poleerisime ära seal kõik võimalikud peidukad ja muud kohad ka. Meiega liitus isegi kohalik must kiisu ja pani üritusele käpa külge. Kui püüdlikus otsimisel hakkas hääbuma tuli seda rakendada hoopis kirjelduse uuesti lugemisel ja põhimõtteliselt pistis Br meid ninapidi aardesse :)
Dessant Lõuna-Eest kuppelmaastikule algas just siit. Ööbikoru villas kenasti väljapuhanuna, seadsime oma soojendusringi ümbruskonna vaatamisväärsustega tutvumiseks. Lugesime kolmelt leheküljelt erinevat juttu ega saanud möhhigi aru. Hakkasime siis otsast võtma. Tankimiskohtade arv - selge. Kirikutorn - ei valmistanud samuti raskusi. Akude arvu saime torni juurest kätte, ema vaatasime ka üle. Ja jõudsimegi kellegi tagahoovi, kus künka otsa ronides tuli meie toimetamisi kohalik kõuts kaema. Poleerisime palke, puhastasime varjualuseid. Kiige ja pingid, juurikaalused said kordi üle vaadatud. Kassiga koos vaatasime üle peldiku ja kui tund kõva otsingut tulemust ei andnud, lugesime kirjelduse veelkord läbi. Ahah. Seda me ju polnudki tähele pannud. Meetreid lugedes leidsime siiski õige koha ja saime selgeks, et null võibki mõnikord nulli tähendada. Lõppeks oli kena retk ja rahule jäid kõik. 10 eurosenti läks karpi ja pakk taskurätte vastu. Saamatus ajab vahel nutma. Eriti, kui lugeda ei oska. Tehtud. Aitäh!
Ei tulnud sellest loendamisest midagi tarka välja. Esiteks jäi segaseks see, kas lugeda parkimiskohti või laadijaid. Kirikuga saime kuidagi hakkama, aga purskkaeve ja akusid ei leidnud kusagilt. mingid koordinaadid said gepsu sisse, aga polnud sealt lehtlatest haisugi, aardest rääkimata.
Midagi ma seal pimedas loendasin, kuid kuna akusid ei osanud kusagilt skeemilt loendada, siis sain vaid oletusliku asukoha. See aga paistis GPS-i järgi majadest tulvil olema ning pimedas ei hakanud sinna ronima. Mingi teine aeg vast võtan ette.
Selle mõistatuse mitmed loendamised jäid loendamata mis välistas ka logiraamatu leidmise. Täname meie liikumist mööda Rõuget juhendamast.
Jeebus küll. Taaskord läks nii, et kuna ma mitte midagi ei leidnud siis olin kindel, et see geoteema on minu jaoks täiesti lõppenud asi. No pole ju mõtet kuskile suvalisse kohta minna vahtima asju millega pole mitte midagi tarka peale hakata. Lõpuks aga suutsin fookusega tabada kohta mille juures peaks midagi loendama. Kuna loendamisega ma hakkama ei saanud aga selle eest suutsin ainult oma kohalolemise faktiga murutraktori katki teha siis taandusin. Nimelt mingi tegelane rallitas seal klorofülli peal ja kui ma parajasti juurdlesin, et kas see aparaat ka kunagi suure kiirusega keerates külili peaks minema kostus üle keskmise detsibelliga heli mis tekib erinevate metalldetailid kokkupuutel. Kuigi olin umbes 50 meetrit eemal oli see heli mulle ikkagi selgelt kuulda. Sekund hiljem oli veelgi selgemalt kuulda traktoristi mehine bass ülisuure mahutavusega kehaosa reklaamimas. Ülisuur seepärast, et kui arvestada sinna saadetud asjade hulka siis peaks see juba maakerast suurem olema. No igatahes jätsin ma õnnetu mehikese väärt riistapuu juurde keelt praktiseerima ja pugesin autosse, et originaallehelt tarkust juurde saada. Ega ei saanud küll. Lõpuks uurisin Karuonult, et mis jura siin toimub ja miks ma midagi ei leia. Vastus oli täpselt nii nagu ikka, et aga ega me ka ei leidnud ja mis siis. Lõpuks leppisime kokku, et ju siis nii peabki olema ja nemad suutsid ka selleta hakkama saada. Tänasin viisakalt ja leidsin veel mõne mitte midagi ning siis üritasin loomulikuna tunduvat lõppu leida. Teel sinna oli tõesti tunne, et no krt nüüd aitab küll, lisaks mitte midagi leidmisele trügi veel kellegi hoovi kah. Aga see oli siiski õige koht. Peale logi kirjapanemist oli juba üsna hea olla, et midagi ma veel siiski suudan leida. Aitäh.
Mina ei tea, kas on viga minus, tõlkes, või peitjas, aga mingit numbrit me kokku ei saanudki, mis oleks aardeni viinud. Eks häda vist selles, et vene keel mul viimastel aastatel kodune keel ja kirjeldus oli tõlgitud)
Originaal lõik su lehelt:
Далее наш путь идет вдоль озера к Гидромастерской-музею. Электростанция-мастерская была построена благодаря Пеэтеру Саарсе в 1912 году и до 1940 года вырабатывала ток для Рыугеской школы, Дома культуры и церкви. Если пройтись вниз по склону долины, то тропа приведет нас к двум Гидравлическим таранам (водяным насосам), которые представляют собой устройство, используемое для поднятия уровня воды посредством гидравлического удара. Насос функционирует с 1939 года и набирает в 30-метровый бак 5 м³ воды в сутки и не нуждается в обслуживании. Далее, если пройти по верху, Вы попадете на туристический хутор "Tindioru" и ферму, где выращивают очень даже необычных, как для этих широт, животных :). Там же расположена Смотровая вышка с установленным на ней ветрогенератором, рядом с ней Вы увидите информационное табло (пусть Вас не смущает эстонский язык), Вы должны сосчитать, количество аккумуляторных батарей нарисованных на схеме
GP lehel on kolmanda punkti ülessanne selline:
C - akude arv skeemil, ilma seletuseta, kus kohast peab skeemi üldse otsima.
Kui te toote aarde üle mõnelt teiselt lehelt, ehk saaks seda siis teha ka nii, et keelt mitte valdav inimene saaks aru, kus kohast ja mida loendada? Või jätate originaalse kirjelduse kah alles?
Õnneks piisas aarde kirjeldusest ja vihjest karbi leidmiseks, aga kole nadi tunne oli inimeste sauna vahel luusida ja head nägu teha. Minule igatahes sellised aarded ei meeldi kui aus olla, rääkimata sellisest "ülejala" ületoomisest.
Seda kõike märkasin alles täna, 13 augustil, kui logi hakkasin kirjutama ja tõlkijale etteheiteid pole, vabandan.(tegu hetkel lihtsalt kontekstist välja rebitud asjaga, su lehel on lisatud ka vihjefoto otsitava skeemi väljanägemise kohta)
Palun kirjeldus korda teha!
Loendamisel tekkis palju küsimusi, aga esimene mõte oli ikka õige ja nii ka ilusti karbini jõudsime. Aitähh!
Tutvusime kõige pakutavaga, mõne kohaga kohe korduvalt. Nii tore, nii tore oli siin muhkude ja lohkude vahel rallitada. No ja siis olime omast arust kohal ja nii eksinud ilmega, et kohalikud ei küsinudki midagi. Lõpuks olime õiges teeotsas ja aarde leidnuna üritasime kiirelt logida, sest vihm, see vihm ei lasknud rahulikult olla. Tänud kanti tutvustamast, täitsa vahva oli!
Nagu kõik juba kirjeldanud, tekitab loendamine mõneski mõttes kimbatust. Käisime kõik juhatatud kohad läbi ning otsustasime, et ju siis peab nii olema, ning lõpu suunas osutav teeviit andis veel julgust juurde. "Lehtla" asemel võiks tõlkes olla "katusealune", sest ega seal suurt lehti ei ole :P Veidi omamoodi aare, Rõuge on nüüd igatahes hulga tuttavam, aitäh!
Lugesime asju kokku nii ja naa ning suundusime nulli poole. Korraks tekkis kahtlus asukoha suhtes, aga nullis oli asi selge – peidiku ümbrusest jäi mulje, et seda on viimastel päevadel korduvalt leitud. EVEJ.
Käojaan lähenes nii ajaliselt kui ka distantsilt. Aega oli veel vaid ühe aarde jaoks. GP-s ja GC.comis avaldamata aarde jaoks :-) Ma nimelt kandsin üks päev ka SU füüsilised aarded gepsu. Veerisin siis vene keeles kirjeldust, loendasime fontääne jm vajalikku. Akumulaatoreid me ei leidnudki, kirikutorni seinu ei hakanud samuti liiga hoolikalt uurima. Ajasime koordinaadid loogikaga jutti ja sõitsime kohale. Oplaa, oligi õige koht! Ja veel missugune - selline varjuline, omaette piknikuplats koos kahe beseednikuga. Jalutasime siis veel 85 meetrit metsa ning leidsime kerge vaevaga aarde. Ehhee, märtsis peidetud aarde leidsime esimestena! Mis mõnus üllatus ja kingitus enne suursündmust.
Markeerisime karbi kleepsuga, lisasime eesti- ja venekeelse mängujuhendi ning kiitsime aarde igati viisakaks ning nõuetele vastavaks. Selleks, et parasjagu lähistel asuvad mängijad saaksid uut aaret otsida, lisasin aarde ruttu ka GP lehele, ajapuudusel ei hakanud tõlkima. Suur aitäh Leviale puusatõlke eest! :-)
Vot selline esmaleid siis tänasesse päeva. Pole paha (lausuda "Pehmete ja Karvaste" villureiljaniliku ninahäälega). Spasibo za tainika, Dracosha!
Kui juba siinkandis olime, mõtlesime üle vaadata ka geocaching.su lehel avaldatud aarde. Mõned arvud saime hõlpsalt kätte, teisi jäimegi mõistatama, mida seal küsitakse, kuid mingid koordinaadid välja võluti. Nullpunkti poole sõites ei uskunud me kuni viimase hetkeni, et see ka õige koht on. Möödusime Grünbergide suguvõsa kokkutulekust ning suundusime üha edasi. Lõpuks hakkas pilt kokku jooksma ning oh seda rõõmu, kui ka aardekarp välja ilmus. Väga tipp-topp aare, ainult metsikult sääski. Otsustasime, et seda võiksid teisedki otsida ning Speedy pani aarde kärmelt geopeituse lehele üles, esialgu venekeelsena, sest Geojaanile sõites ei hakanud autos midagi tõlkima. Õnneks tulistas Pilditibi tõesti puusalt, aitäh talle :)