Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 3.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
4x4 Help on maasturiomanike vabatahtlik ühendus Euroopas, mille eesmärgiks on abistada hättajäänud sõidukijuhte. 4x4 Help on loodud Eestis 2012 aasta kevadel.
Geopeitust mängides või muidu liigeldes võid sa sattuda oma sõiduvahendiga olukorda, millest omal jõul välja ei pääse. Sõitsid ehk talvel teelt välja või jäid mõnda porimülkasse lootusetult kinni. 4x4 Help tuleb sellisel puhul sulle appi! http://4x4help.eu veebilehel leiad kõikide abistajate kontaktandmed. Leia mõni endale lähim abistaja ja helista talle.
Me tuleme ja aitame sind tasuta, kuid appitulija kütusekulu kompenseerimine on viisakas.
Drive-in aare *
.............................................
* sobiva sõiduvahendi korral :)
.............................................
Update: 12.04.2020
Käisin aaret taastamas. Kahjuks on soovitatav lähenemistee ära rikutud - pinnas on ära täidetud ja suured veeaugud kadunud. Nüüd pääseb edelast tulles ka vähe kõrgema põhjaga linnaautoga.
Viimane 300 meetrit on endiselt ainult maasturitele sobiv ja võimeka masina korral drive-in.
Aardel on uued koordinaadid - 60 meetrit eelmisest asukohast läänes.
Vihje: 2 meetrit teest jõe suunas
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://4x4help.eu
https://www.facebook.com/4x4help.eu
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Raja algus | 59° 22.3828' 25° 31.6160' |
Aarde sildid:
maasturiga_huvitav (3), lumega_raske (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC59QVA
Logiteadete statistika:
84 (89,4%)
10
7
1
1
1
0
Kokku: 104
Kuna ma uuest peidukohast seda otsinud pole, siis igaks juhuks tulin proovima. Aga ei leidnud minagi. Märk teel hoiatab sõdurite eest, kuid tegelikult kahtlustan, et korralikule normaalsuuruses karbile leiab alternatiivse otstarbe pigem mõni kalamees või seeneline. Jõe ääres siin-seal leotati tänagi ussikest, metsaalune kihab muukeelsetest seenelistest. Küllap leidub ka eestlasi, nad lihtsalt ei lõuga nii kõvasti: Толя, а где ты? Arvan, et muguohu vähendamiseks aitaks mikrokonteiner. Isegi kui mõni kalamees märkab, siis pole tal sellega ehk midagi peale hakata. (Vaevalt küll, et senised karbid ülla prügikoristuse aktsiooni käigus kadunud on.)
300 meetri peale sai madalapõhjalisega kenasti, sealt edasi läks rada korraks juba päris kahtlaseks, natuke isegi oleks tahtnud proovida. Nii umbes 50-50 võimalus, et pärast tuleb aardenimele vastavat teenust kasutada :P Kuna aga alles paar kuud tagasi kutsusin appi, siis seekord jätsin riskimata. Päris iganädalaseks püsikundeks ka ei soovi hakata :D Ja noh, 120 meetrit nullist pole ilma maasturita edasisõitu tõesti mõtet üritadagi.
Ei tea kas keegi vihkab seda aaret? :( Peale taastamist on üks leid ja nüüd, kui kolm mitteleidu, siis on alust arvata, et aaret pole jälle seal kust ta peaks olema. Vaja vaatamas käia.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Otsisime mis me otsisime aga jäi meile kättesaamatuks.
Ei otsinud, ei leidnud, ei loginud. Käisin siin mõned kuud tagasi ja siis natuke otsisin, lugesin logisid ja ei leidnud. Nüüd tagant järgi tarkus ütleb, et uuel katsel oleks võinud ikkagi otsida. Jõeäärne rada oli muutunud oluliselt raskemini läbitavaks. Sügisel sõitsin ühe soojaga raja lõpuni välja, sh. mõlema veetakistuse ületamine kuid nüüd tuli mõlemas kraavis vints välja võtta. Sven proovis ka lõbusasti järgi, kas minu auto saaks tööd lumesahana. Selgus, et väiksemad pinnasetööd on täiesti aktsepteeritavad.
Selle teate pealkirjaks sobib "Ei leidnud sest ei otsinudki".
Lauri oli marukindel et aare on kadunud. Mina jälle ei olnud üldse viitsinud aarde staatust ja logisid lugeda. Seega läksime vaid teelõigu enda pärast - maasturiga_huvitav ju. No natuke oligi :)
Mul oli arvamus, et tee selle aardeni on kordades hullem. Auto jätsime maha 300 m enne aaret kuigi oleks saanud ka lähemale trügida. Aga kuna viimati Põima keskus 7-e juures kasutasin esimest korda 4x¤ Help teenuseid, siis ei olnud seekord tahtmist liigselt riskida. Pealegi värskes õhus liikumine on kasulik.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Aare on taastatud uute koordinaatidega - 60 meetrit eelmisest asukohast läänes.
Kahjuks on soovitatav lähenemistee ära rikutud - pinnas on ära täidetud ja suured veeaugud kadunud. Nüüd pääseb edelast tulles ka vähe kõrgema põhjaga linnaautoga. Teele on jäetud küll üks koht, kus saab valida vastavalt oma sõiduvahendile - vasakult või paremalt :) (pilt)
Viimane 300 meetrit on endiselt ainult maasturitele sobiv ja võimeka masina korral drive-in.
Ei leidnud,noo ei olnud????????
Kõik võimalikud kohad läbi vaadatud.Ei leidnud meie midagi.
Karpi me ei leidnud. Mõned meetrid enne lõppu leidsime vaid ühe mülka teel, peatee on kruusaga ära täidetud. Tee äärest leidsime paar sõduri poolt tehtud peidikut ja sõdurite märgi.
Lähenetud sai vist valelt poolt, tee oli kohutav aga plaanis oli kogu see ala siiski roheliseks tõmmata ei tulnud sellest mitte midagi välja. 700m enne läks tee selliseks, kust enam sõiduautoga ei ole võimalik läbi suruda või noh on aga ilmselt mitte enam ühes tükis autoga :D Sai siis see lõpp jala mindud aardeni, et saaks kasvõi ühe kirja, et olen seal kandis ikka käinud. Koha peal sai 45 minutit stabiilselt koguaeg otsitud aga ei miskit, tegin ka kontroll kõne varemleidjale aga ei aidanud ka see aardeni. Ehk siis lõpuks hakkas juba jahe ja mott oli maas. Ilma selle mitte leiuta olekski tunne nagu poleks käinutki seal seega palun, mitte leid läheb kirja :D Kui keegi satub sealt mööda sõitma või mööda jalutama siis võiks piiluda kas on aare ikka alles ;)
Kasvatame seda siniste pannkookide virna siis veel ühe võrra. Jah, ka mina käisin siin mitteleidmas, suisa FTNF-imas, pastab nii. Viljakas seeneaasta, kellelgi sai vist ämber täis ja vajas lisakonteinerit...
4x4help.eu abi olen kasutanud mitmel korral ning siiani võin vaid kiidusõnu öelda - sõbralikud ja abivalmid inimesed asjalike masinatega.
Laupäevaõhtune lõkkekohtade defitsiit oli tinginud olukorra, kus mitmed madalapõhjalised üritasid trügida aardeni viivale teele. Mõni põhi silitas maapinda juba enne kui „4x4“ teelõik üldse alanud oli. Purunenud truubi juures tuli kõigile mõistus pähe (kahjuks). Ise kulgesime aardeni kakskordkaks. Aitäh!
Jätsime auto umbes 600 meetri peale ja läksime jala edasi. Kui me oleks sinna kinni jäänud, siis oleksime pidanud hakkama erinevaid numberid otsima, et kes meile järgi tuleks.
Lahemaa tripp 13. Hing ihkaks küll Subaruga läänest läheneda ja terve see kadalipp läbi teha. Aga teine kord, siis kui vints ka paigaldatud ja muda rohkem. Hetkel ikka liiga kuiv kõik. Kuigi põnev igaljuhul. Lähenesime täna idast. Sai peaaegu nulli autoga. Karli hoolduslogi esimesel pildil kujutatud oli vast kõige põnevam takistus rajal. Subaru tänab!
Tulin kaesin ja sõitsin üle RMK poolt korda tehtud Soodla jõe silla ning ühtlasi logisin ka lähedusse jääva aarde. Tänan.
Aitasin tuttaval uusi saapaid sisse kanda ja möödaminnes logisime äsja korrastatud aarde. Aitäh peitjale.
Tahtsin Oru aardest otse siia tulla aga kurivaim internet oli koordinaadiga nelja tuule poole ajama pannud. Kuna mälu mul nii hea ei ole, et seda 4x4help aaret niisama gpsita üles leida, siis tuli sõita mõned kilomeetrid eemale lagendikule. Aga jätkuvalt null levi. Hakkasin kahtlustama taaskordset Telia pulli. Seekord tõi telefoni restart õnneks levi tagasi.
Hetkel on matk mööda maasturi radasid väga kihvt. Üle kallaste olev jõgi on maaliline ja porilombid hiiglaslikud. Ühes kohas on kevadvesi tee täiesti ära viinud. Kiirevooluline oja läbib teed, mille keskel olevast teetruubist ei tule tilkagi. Nulli läheduses on see talv keegi elanud. Lõkkeplats ja lössis iglu varemed. Igatahes kes pole käinud, sel soovitaks minna. Mõnus matk garanteeritud.
Hooldus ise oli suht straight forward. Katkine karp uue vastu. Sisu oli eeskujulikus seisus. Kaasa tuli üks combopakk plastiklusikaid mis enam ei tahtnud ära mahtuda.
Kuna maasturit ei oma,siis jalutasin mööda metsarada kohale.Paar ATV ga kulgevat tegelast jäi kah nägemisulatusse.Aitüma peitmast
4x4 ei olnud võtta ja ei tahtnud abi ka kutsuma hakata, seega jätsin auto maha ja jalutasin kohale. Karp on katki, tükike lausa väljas. Pistsin selle nurga sügavamale poole, aga vajaks uut karpi. Kraam sees oli veel korras. Auto juurde tagasi jõudes tuli vastu üks jeep, mis esimese takistuse juures vandus alla ja ei hakanudki seda teed mööda edasi roomama.
Nädal tagasi sai käidud Soodla peal suusatamas. Jõudes aarde piirkonda vaatasin telefonist asukoht aga kuna telefon kardab külma siis läks pilt kiirelt tasku. Loomulikult jäid mitmed aarded otsimata. Täna uuel ringil. Seekord sõitsin autoga silla juurde ja seal suusad alla. Nullis sai ringi vaadatud ja aare ka lõpuks leitud. Loomulikult oli aare peidukohas kinni. Aega läks aga logi sai kirja. Tänud peitjale.
Praeguste ilmaoludega sai mitte 4x4 masinaga nii umbes 200 meetri peale, oleks vast lähemale ka saanud, aga kuna edasi oli vaja nagunii teises suunas minna, siis polnud sellel asjal mõtet. Jalutasime siis nulli, vaatasime seda lumekatet ja hakkasime tuuseldama. Oma kümme minutit läks ikka ära, enne kui tops ennast lõpuks lume alt ilmutas. See muidugi oli ainult pool võitu. Edasi läks veel umbes viis minutit, et see karp sealt peidikust välja uuristada ja saigi logima hakata. Tänud peitjale!
Kes läheneb Kõrvemaa aaretele Peterburi maanteelt Kemba-Koitjärve kaudu, siis võiks teada, et Soodla jõe sillal on parim enne möödas ja ülesõit mootorsõidukiga keelatud. Sellest saab teada alles siis, kui autonina vastu silda. Varem kuskil hoiatavat silti ei ole.
Liiga lähedale autoga igaks juhuks trügima ei hakanud. Pisikese jalutuskäigu jaoks oli niikuinii veel energiat. Sellisest organisatsioonist nagu 4x4 Help ei olnudki enne kuulnud. Tänud!
Antud aardest on meile juba kasu olnud, kuna tänu sellele olime kuulnud sellest ühendusest ning hätta jäädes oli kohe teada, keda appi kutsuda. Ühesõnaga tookord lumehanges passides olime antud aarde üle rõõmsad :) Lõpuks jõudsime seda aaret otsima ja leid tuli ruttu. Aitäh aarde eest!
Auto jäi üsna kaugele parklasse, mõned madalapõhjalised olid aardele päris külje alla ukerdanud ja nüüd magasid norinal telkides. Aitäh!
Auto jätsime kuskile kaugemale ning jalutasime. Mitmed kohad olid sellised, kus mõtlesin, et siit ma enda masinaga poleks vist läbi saanud. Ja siis järsku on metsa all kaks madalapõhjalist ning seltskonnad telgivad. Kuidas nemad siia said? :D Üsna pea olime aarde juures ning leid oli kiire. Aitäh kutsumast ning ehk ühel päeval on ka meil selline masin, millega neid teid sõita saab.
Mõtlesin, et olen kõva mees ja proovin ka rada sõita, aga esimese suurema lomi juures tuli jänes püksi ja panin tagurpidi käigu sisse. Hiljem sain aru, et oma linnamehe massinaga poleks siin tõesti midagi teha olnud. Kujutan ette kui äge seda korraliku massinaga läbida oleks. Tänud.
Meie jätsime oma madalapõhjalise risti peale ja tegime sealt pisikese jalutuskäigu. Mõne koha peal lõhnasid tee ääres piibelehed. Tänud peitjale
Kuna meil sellist kõigest läbi minevat sõidukit ei ole, tuli jalad selga võtta ja kulgeda jalgsi aardeni. Vahepeal on 31st mudaaugust saanud esimene. Suured tänud peitjale.
Ei hakanud kahesilla veoga kohale roomama, kahel jalal oli ikka mugavam. Tänan.
See ongi autode paaritumas käimise koht. Natuke maad edasi nad munevad ja siis on kuskil üks tiik, kus väikesed autod rõõmsalt naftaloigus sulistavad.
Mõtlesin, miks kõik auto 700m peale jätavad. Kohale jõudes sain kohe aru, siit küll läbi ei lähe. Jalgsi oli väga mõnus aardeni jalutada. Aardest 80m kaugusel oli mu jaoks tundmatu automargiga grillima ja kalale tuldud.
Meie käsutuses olnud auto ei olnud küll aarde nimetusele päris vastav, kuid puuduoleva autotehnika kompenseeris julgus ja tahtmine logida. Päris aardeni siiski sõita ei õnnestunud - sõites lugesin countdowni - 2,5 km, 2,2 km, 1,8 km kuniks 700 m juures jätsime auto maha. Edasi läksime jala ja vahepeal oli juba tekkinud ka plaan korraga kolm kärbest lüüa ning lähedalolevad aarded ka üles otsida (jalgsi).
Jalutamise tuhin oli ikka nii suur, et esimese hooga panime aardest mõnusad 400 meetrit mööda. Tagasi kah ei hakanud tulema vaid otsisime vahepeal teised aarded üles. Seega, kui me c kahe tunni pärast naasime olime juba täiesti väsinud, tüdinud ja ei jõudnud auto asukohta ära oodata. Aarde leidsime õnneks kiirelt, paistis teine õige nurga alt vaadates kenasti kätte. Tänud peitjale.
Kahjuks polnud vastavat sõiduvahendit millega seal ringi liikuda, aga jala pole ka probleem :)
Foto kinnitab, et hästi tegin, et hakanud proovima drive-in´i. Viimased 700m jalutasin. Aare heas seisus.
Jätsime auto 700 m kaugusele ja jalutasime aardeni. Päris põhjatud augud olid vahepeal aga jalutamiseks sobilik tee. Number 31 oli ka veel puu küljes alles. Aitäh, mõnus käik oli.
Väike jalutuskäik ja saimegi logida. Tagasiteel nägime rästikupoega ja ma isegi ei kisanud! Väga armas oli. :)
Tänud peitjale.
Auto jäi Oru lõkkekohta ja edasi mõnus jalutuskäik jõekaldal. Maasturiga huvitav oli siin vaid üks koht. Jalgsi pidi seal veidi sammu seadma. Aare korras, tänud!
Kuna maasturit istumise all polnud siis tuli viimased meetrid kondiauruga läbida.
Päris ligi kopra tehtud töö tõttu ei pääsenud. Vahva oli see, et nägime töömeest oma silmaga.
Päris ligi autoga ei saanud, kuna koprad olid veidi puid langetanud tee peale.
Oli, oli maasturiga huvitav, siin ähvardas kinnijäämine põhjatutesse lompidesse, drive-in-ist polnud siin juttugi. Otsisme ja leidsime teise tee, sealt aitas aardeni tallatakso. Metsaalune juba peaaegu kandis mind, tõesti peaaegu vaid aga õnneks polnud maa pikk. Aare oli kavalalt peidus, punnis ikka vastu. Tänud siia juhatamast, 4x4 help teenuse jätsime siiski teiseks korraks!
Drive-inist jai 3,5 km puudu, hea et kinni ei jäänud. Alternatiivset teed pidi saime 300 meetri kaugusele, edasi väike jalutuskäik. Aardesse jäi rändur. Aitäh peitjale.
Sai natuke vintsida, aga jõudsime täitsa aarde kõrvale :)
Tulime idapoolt mootorratastel. Koprad ja vihmad olid viimase 800m teinud nii raskeks, et läbimiseks kulus aega üle tunni.
EVEJ
Sai Lahemaalt koju sõitmiseks natukene lahedam tee valitud ja siis äkki meenus, et üks 4x4 teemaline aare peaks kusagilt Soodla kandis olema. Hea, et päris nulli ei hakanud kangutama, siis oleks pidanud küll abikõne 4x4Help'i tegema, kuigi aastaaeg soosis sooritust :) Ahjaa aare sai ka leitud ja 4x4 pisikut süvendatud :)
Väike sõit Kõrvemaal. Autoga sai suhteliselt lähedale, aga lõpp oli tõsine 4x4. Aitäh!
Mõnus rattasõit, natukene otsimist, logimine, koju tagasi ja sauna. Edukas 1. mai! ;)
Meil sobivat liiklusvahendit kaasas ei olnud, oma jalad viisid kohale. Aitäh!
Päevavalguses kena jalutuskäik, mis lõppes tõelise aardesuuruse aarde leiuga. Tänud
Auto jätsin 600 m kaugusele, igaks juhuks. Poolel teel aarde suunas kõndides mõtlesin, kas ma ikka lähen. Päike oli juba loojunud ja üsna hämar oli. Aga statiiv oli julgestuseks käes, niisiis kõndisin ikka lõpuni. Aare tuli hetkega ja tagasiminek läks kiiremini nagu alati. Tänud, jõe ääres on praegu väga mõnus. Ei ole liiga palav, ei mingeid satikaid - rahu ja vaikus ning vee vulin.
Autoga päris ligi ei sõitnud. Ega ei oleks vist saanudki. Leitud, logitud. Võetud auto, jäetud ratas.
Auto jäi kuskile nelja kilomeetri taha, eks kehva kodutöö tulemus. Ja antud tingimuste puhul on meie auto rohkem sportauto ;) Samas meil oligi plaan täna rohkem jalutada :) Leitud korraliku matka käigus mille tulemusena sai maha käidud ~16.5km. Aare tip-top. Täname.
Kuna gpsi levi oli matka alustades autos olematu ,siis viskasin gpsi auto tagaossa arenema ja "põrkusin" rõõmsalt autos, aknast vaateid imetledes . Sohver mõõtis vahepeal teele jäävate lompide sügavust ja nii sain mina võimaluse pildistada ( sõidu ajal oli see liig intensiivse liikumise pärast raskendatud :P ) . Rallisime mööda teed ja kordagi ei tulnud pähe ka mul gpsu vaadata, nii avastasime alles Oru aarde nulli juures, et oleme suure hooga sellest aardest mööda põrutanud :D. Otsisime siis Oru aarde üles ja sõitsime tagasi nautima neid "ülimõnusaid" lombikesi. Nautida saime just neid kõikse "ahvatlevamaid " ja nii mitu korda järjest. Paarsada meetrit enne aaret suretati aga autol mootor välja ja kupatati kõik metsa. No mõned meetrid oleks ju veel autoga saanud :P kuid jah, mingil hetkel oli selge, et siit poleks Zuki edasi roninud. Aarde saime kätte ja nimed kirja. Tagasiteel tsivilisatsiooni otsustas sohver meil veidi tuulduda lasta. Nii hullas ta Zukiga üksi lombikestes ja meie vantsisime mööda mülkalist rada auto järel :). Kui tal üksi hullamisest villand sai , lubati kõik taas Zuki kõhtu ja tee päeva põhieesmärgi poole võis alata. Tänud !
Uudised metsaradadelt tõid teateid, et on sobiv hetk selle aarde külastuseks. Laadisime siis auto rahvast täis, et 4x4 ikka korralikult maad puudutaks ja asusime teele. Kuidagi oli meelde jäänud, et enne Oru aare ja siis alles 4x4. See tähendas seda, et vajalikust teeotsast tuiskasime täiega mööda. Luiskan ka veidi, peatasin seal auto, et toikaga katsuda järjekordse veetakistuse sügavust. Vastukaaluks suisele ajale, kannatab seal praegult täitsa kruiisida ka tagasihoidlikemate võimetega masinaga. Auto jätsime nii paarisaja meetri peale. Täiesti lõpuni jõudmiseks on nagunii spetsiaalklassi masinat vaja. Ei hakkand pilli lõhki ajama :-)
Kõrvemaa jäistel teedel madala linnaautoga ringi rallides oli ikka julgustav seda täppi kaardil näha - help on lähedal! Hiljem kuulsin, et Madis ja Liis just samal päeval seda võimalust kasutasidki. Meie jäime kinni hoopis hiljem ja tükk maad lõuna pool - ööbimiskohaks sai eriti ettenägelikult valitud üksildases kohas asuv Krani lõkkekoht. Kuhu me muidugi ei jõudnudki, kogu lumetagavara oli sinna meie jaoks valmis pandud, aga 4x4 ei kusagil. Aare nõudis veidi kaevamist, aga oli täitsa olemas, aitäh!
Kena koht. Ka Subaru Superbiga saab aardele päris lähedale :P
Tegelikult oli plaan Paukjärve matkarajale minna, kuid lähenedes Jägala-Käravete teelt muutusid metsas teeolud tõeliselt "4x4-ks". Seetõttu tuli plaani muudatus ja sai mootoriga liiklusvahend hüljatud ning kõige töökindlam "4x4" kasutusele võetud. Õnneks olid teeolud metsa all võrdlemise kuivad ja kõrgema mustriga "rehve" ei olnud vaja. Aare oli korras. Võtsime mänguasja ja jätsime puzzle.
Täna, 6+ aastat hiljem, aare veel logimata. Piinlik...
Tänud sellegipoolest õue kutsumast!
Olles varasemaid logisid lugenud jätsime auto RMK puhkekoha juurde ja edasi liikusime siis neljal jalal kahekesi. Kõrvalist abi ei edasi lükkamiseks , ega väljatõmbamiseks polnud vaja. Liikumiseks piisas üksteise õrritamisest sõna jõul. Selle juurde leidsime kuidagi ka konteineri ja vist said sinna ka meie nimed kleebitud.
Lähenesin puhtalt tagaveoga. Kütet läks 90kg transportimiseks 1,5km trassil täpselt pool küpsist.
Teel Ümarikjärvele tegime silla juures peatuse ja jalutasime aardeni. Mina otsisin aaret, Viive kasepuravikke. Leidsime mõlemad.
Aastat 12 tagasi käisime vanematega ühel septembrikuu nädalavahetusel Kõrvemaad väisamas. Retk algas Soodla järve tammi juurest suunaga Paukjärve poole. Ehk siis sõitsime mööda sama teed ning spoileriringiga Subaru Legacy'le oli see tee täiesti läbitav. Vaid korra pidin autost välja tulema ning isa juhendama august läbi.
Sellest ajendatuna üritasin isegi paar aastat tagasi sõiduautoga seda teed läbida, pidasin vastu ca kilomeetri kuniks sattus ette auk, kuhu Mazda 6 oleks lihtsalt ära uppunud, nii et katust poleks ka näha olnud ja keerasin otsa ringi. Ulme, kuidas aastatega teed käest lähevad.
Sellest tulenevalt jätsime auto silla juurde ning silkasime jalgsi edasi ja tagasi. Tänud peitjale
Meie madalapõhjaline kaheveoline jäi eemale silda valmama. Teel aarde juurde tunnistasime fakte, kust mitte mingi valemiga poleks läbi ramminud. Kuigi lompide veetase oli miinimumi lähedane. Natukene jalutamist ja olimegi aarde juures. Tänud!
Jalgratas oli täitsa sobib sõiduvahend. Aarde leidmisega läks tõepoolest kiiresti.
Maasturiga tulime aga drive-in'i ei teinud. Juba ainult mõttemängud sellest, kuidas mõned autod neist mülgastest läbi on läinud olid päris huvitavad.
Oli jah Drive-in aare ja sõiduvahend oli ka vägagi sobiv ning aare kergesti leitav. Tänan.
Mida teha ühel kuumal suvepäeval. Kodus ei viitsi istuda. Randa polnud ka plaanis minna. Seega võtsime jalgrattad, laadisime nad auto taha ning asusime Kõrvemaa poole teele. Tee äärest sai mõned aarded nopitud, kuid õigeks rattasõiduks läks Kõrvemaa metsade vahel. Auto jätsime Oru aarde parklasse. Esimene sihtkoht oli Järvi Pikkjärve aare. Järgmiseks valisime off-road raja. No kuuma ilmaga ja sobiva sõiduvahendiga oli siin seda "off-roadi" ikka väga vähe. Mina ei kuulu ka kõrvust saati muda nautijate punti, seega oli jalgratas minu jaoks sobivaim sõiduvahend selle aarde vallutamiseks. Vabandan, kui aardepeitjale pettumuse valmistasime :) Meile jäi vaid kohalesõidu ja aarde noppimise vaev :) Suur tänu seda aaret siiakanti poetamast! Meie saime sedasi super jalgrattaretke marsruudi kokku.
Oleme selle aarde lähedale kevadiste võistluste käigus sattunud. Siis sai võistluspildi teha suurest lombist läbi sõitmata. Nüüd tuli see aga ette võtta. Panin siis kalamehekummikud jalga ja võtsin puukaitsevöö õlale ja jäin ootama, kunas siis vintsima saab hakata. Aga võta näpust, paar korda proovimist ja auto roomaski kenasti mülkast välja! Ega siis midagi, vöö ja kummikud tagasi autosse, sest ega siis ka tagasiminnes neid ju vaja polnud! :) Aitäh vahva aarde eest vahvas kohas! EVEJ
Kui antakse võimalus auto sihtotstarbeliseks kasutamiseks, siis oleks olnud patt seda aaret otsimata/leidmata jätta. Kuna kuulun ka 4x4 help ridadesse, siis drive in kohustuslik :) Leid tuli kergelt ja teekond aardeni huvitav. Tänud peitjatele ja jään ootama 4x4help järgmist aaret.
Lähenesin aardele mitte Oru aarde poolt vaid otse Piibe-maanteelt miskit õudsat auklikku asfaldit pidi, mis lõpuks õnneks pinnasteeks üle läks. Miski 60 meetrit enne seda, kui kõrvaltee aardeni pööras takistaks mu teed üks korralik mudaauk. Ei hakanud õnnega mängima ja jätsin oma pargimaasturi teeäärde seisma ning jalutasin aardeni. Täitsa vahva koht. Soodla jõgi igati ilus nire, siia vaja kajakiga tulla. Tänud!
Kui drive-in, siis drive-in. Ants ja Siim läksid Venemäele võistlema ja mina otsustasin lähedalasuvad aarded üle vaadata. Ratta tõstsin autolt maha ja sutsu üle 10 km oli parkimiskohast 4x4HELP aardeni. Kenasti sõidetav tee oli. Olin valinud ohtliku päeva, sest alguses sõitsin vastu Kõrvemaa triatleetide marsruudile, aga õnneks oli just sel ajal stardipaus, nii et ma ei seganud ühtegi võistlejat. Isegi ei näinud neid. Kõrvemaa teed on rattasõiduks põnevad - vahel on liiva, vahel auke, vahel jäävad ette mäed. Päike paistis ja parmud sumisesid. Mingeid muresid teel püsimisega mul ei esinenud, küllap olin valinud õige sõiduriista. Parkisin ta aarde kõrvale ja logisin. Küllap sain lähemalegi kui maasturimehed. Vähemalt autojäljed aarde külje all puudusid. Tagasi sõites olid teed sama hästi korras nagu tulles. Soovitan kõigile seda aaret rattaga võtta :) Aitäh!
Silt: maasturita_huvitav ;-) Meie igatahes kõndisime meeldivas õhkkonnas pisut, kuigi oleks madalaga ka sutsu lähemale saanud. Lõpuni kindlasti mitte, ja tühja sellest. Jala saabki kindlasti kiiremini, kui maasturigagi :-) Peale 700 meetrit olime aarde manu, kus leid kiire ja lihtne. Rada ise oli sobiva auto jaoks kindlasti põnev, võiks vaadata küll, kui keegi üritab.
Aare korras, 4x4-le sobiva kattega maskeeritud. Aitüma peitjale! Päeva viimane aardeotsing. Aitab, finiš.
Kuna me oleme natuke omamoodi geopeiturid ehk sellised, kes jätavad auto pigem kaugemale ja lähevad tipa-tapa aaret otsima, siis jätsime ka seekord auto kusagile teeserva laiemale kohale umbes kolmveerand kilomeetrit enne aaret ja läksime edasi jalgsi. Kui olime kohale jõudnud, siis oli selge, et oleks saanud kohale ka sõiduautoga, aga milleks autot piinata, kui on võimalik mõnusalt metsateel jalutada. Arre oli oma peidikus kaugele näha, kohendasime pisut maskeeringut. EVEJ.
Minek oli hea ja lihtne. Autoga ei hakanud lähemale trügima, natuke pikk ja pisikese kliirensiga on ta nende muhkude jaoks. Leidsime, logisime. Alles siis hakkas asju juhtuma. Kõigepealt otsustas Anu, et võiks ühe kraavi sügavust mõõta. Küünarnuki ja parema kannini, kui kedagi peaks huvitama. Kustpoolt - proovige ise järgi. Ja siis, kahe kõige ilgema augu vahel roomab vastu Opel, liignimega Kadett, roolis krõbekuiv ükssilmne vanamees, pardal veel vähemalt kolm heas toitumuses kaasreisijat, kurss kindlalt hukatuse ehk Piibe maantee ehk suurte lompide poole. Meil tuli irve suule, aga selle peale keriti klaasid alla: Nu što, prolezem? Xy* prolezeš, tule välja ja vaata ise. Tulid, vaatasid, imestasid. Ja hakkasid Opelit sealsamas ringi keerama. Lonkisime ees oma auto poole, imetlesime Opeli teerullitöö tagajärgi, läksime Oru aaret logima. Ja hulk hulk aega hiljem venis metsast teokäigul välja sama Opel, andis meile veel pasunat ja suundus Piibe maantee poole. Olnuks nad geopeiturid, soovitanuks järgmiseks aardeks kohe Veerikut. Äge oli, aitüma!
Teised! Matkatsikliga kahekesi ei hakanud päris drivein'i tegema, üksi oleks veel võinud kohale punnida end. Tegime hoopis pool kilomeetrit öist matka mudases metsas :D Jalad said kergelt niiskeks tuttavates kohtades jalutades, kus varasemalt ainult neliveoliste masinatega on sõita saanud. Aare paljastus ka taskulambi valgel kiirelt. Liina istus ja imetles aardekarbi sisu sel ajal kui mina logisin ja püüdsin hammastega taskulampi hoida :) EVEJ.
Peale seda, kui Caveman kirjutas, et poetas ühe aarde kuhugi Soodla kanti, ei saanud enam üldse rahulikult magada. Varustus oli valmis, auto kogu aeg soojas, ninaga ida poole. Ei teadnud ainult kuhu sõita. Kui siis aare välja ilmus, saigi end kiirelt liigutatud ja taaskord Soodla kaldal kruiisitud. Maastik on seal mõnus ja maastur tunneb end koduselt. Kuna arvata oli, et Caveman käis oma sõiduvahendiga ise aaret panemas ja tegi oma drive-inni ära, ei jäänud ka meil muud üle. Polnud ka probleeme. Nii läks FTF kirja kell 14:15. Tagasituleku tegime põnevamaks ning sellest ka mõned pildid.
Ühtlasi on tegemist meie jaoks uue aasta esimese aardega, seega väga sümboolse tähendusega. Oma esimese aarde leidsime aasta tagasi 29. juunil ning nüüd see on pea viiesajas aare, mõned on veel puudu. Esimese aastaga võib vägagi rahul olla, jätkame entusiastlikult ja püüame tempot hoida! :)
V: LED-pirn, J: tavaline armatuuripirn. Tänud aarde eest, oli põhjust jälle mudauuringuid teha!