Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Valgamaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 3.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Valga kui väikese linnakese elus sai otsustavaks aasta 1886, mil kinnitati Pihkva-Riia raudtee ehituskava haruteega Valgast Tartusse. 1998.a. Valga raudteejaama lähedale püstitatud auruvedur-mälestusmärk tähistab Pihkva-Valga-Riia rongiühenduse 110.aastapäeva. Vedur SU 251-98 on ehitatud 1949.aastal Sormovo laevatehases.
Vihmaga otsides tuleb olla eriliselt ettevaatlik.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: ettevaatus_vajalik (2), vaatamisväärsus (1), muguoht (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC583F7
Logiteadete statistika: 46 (86,8%) 7 4 2 2 2 0 Kokku: 63
See tehnika oli Sormovo laevatehase toodangule kohaselt aeglaselt jäätuma hakanud. Raud oli korralikult jääs ja libe ja ma sain endale jälle mitu kurja sõna öeldud, mida sa mees krt turnid siin jälle üksinda ja peaegu pimedas. Aga no ega ei kuula ju... panen vähemalt teistele sildi lugemiseks, enne turnimist. Aardeleid tuli nii enam- vähem normaalselt mitte nagu see Tapa susla, gore majoo, kolm korda käinud ja ikka leidmata. No ja Türi veduri, millest ka kurja kirjutatakse, juurde pole ma veel jõudnudki. Nii et väga viis aare ja uue logiraamatu ftf läks kirja. Peitjale tänud!
Peitjaga suheldes, veendusin, et õiges peidukohas aaret ei ole. Kahjuks endal nii väikest karpi polnud ja ka kauplustest ei leidnud midagi sobivat.
Mina ei tea, miks Margus ei leidnud...tema oli ju seal kõige lähemal ;)
Saime teada, kus vea tegime. See viga nii minimaalne... Säâstame looeiulogisse ning ütleme hetkel et tuleme 100% tagasi.
Oi, kui suur vedur! Võrreldes Türi veduriga on Valga oma ikka hiiglane, mis hiiglane :)
Ahjaa, Anneli tõmbas kusagilt ülevalt aarde ka välja. Aitäh!
Selle veduri otsa sai heameelega ronitud. Piisas ainult poole veduri üle vaatamisest kui aare leidus. Kuigi tavaliselt ma ei karda, siis seal logides võttis jalad nõrgaks küll :D
Oh vedrun, gore majoo! Kui palju neid näpitud ja silitatud, ja millise meelitamise peale need topsid välja ujuvad! Kuna siin suunas vihje otse üles, saatsime objektile noormängija. Tegevuse silmapaistvaim tulemus oli see, et noormängija tegi püksid märjaks. Olgu, lund ja jääd jäi ka märkimisväärselt vähemaks. Pärast igasuguste asjaolude täpsustamist olin sunnitud ka ise üles siirduma ja seepeale jäi toos üsna ruttu, aga olgem ausad, üsna juhuslikult näppu - no kesse siis vedruniaarde sedasi peidab?! Aga õnn oli seekord meie poolel ja aitüma talle selle eest. Ja peitjale poetamise eest loomulikult ka!
Tartust Räpina ja Sõmerpalu kaudu Pärnumaale sõites jääb ju seegi aare kenasti teele. Eelmine kord seda taga ajades ei leidnud mingit vihjepõõsast. Seekord põõsast ei otsinudki. Ilm oli meeldivalt pühapäevane ja hämardumas. Mugusid napilt, aga küllap paistsin ma seal ikka kõigile nendele vähestele kätte.
Otsida tuli nüüdki omajagu. Seni tuli otsida kuni aare silma hakkas. Hmm, kahtlane, kas see ongi originaalpeidik ja peitmisviis. Kuna paremat ei osanud selle topsiga pihta hakata, panin samamoodi tagasi. Kus ta sealt ikka läheb, vast peale geopeiturite seda seal taga ajamas ei käi.
Aitäh vaatamisväärsuse eest! Aare ise OK, kui pidigi nii olema. EVEJ.
Edasi püüdsime Valgas pühapäeva õhtul söögikohta leida. Jäigi leidmata - viimane, Korea sööklagi oli suletud, kuigi kirjasoleva ajani oli veel tubli tunnike.. Siis püüdsime Valga suurtes kauplustes söögipoolist osta. Puuduvate salatite kohta öeldi, et neid tuleb alles ülehomme. Elagu maaelu edendamine!
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
Olime parasjagu kõhud täis söönud ja olukord oli järgnev:
Liisi, Madise ja Mihkliga oli lihtne - kodu suunas.
Kristeliga eriti lihtne - nõus kõigega ja kõigiga iga aarde juurde.
Minuga ja Erkoga samuti lihtne - piirkond meil täiesti külastamata ja olime nõus kõigega kuhu autojuht viib.
Priit ja Tanel - oli kindel soov Tõrvasse jõe peale Jõkut külastama minna.
Miki - soovis lõunanaabritel Valkas külas käia.
Miki võttis järjekordselt oma diplomaatilised läbirääkimise oskused tagataskust välja ja mõningase jutuajamise järel suutis Priidu ja Taneli ära rääkida, et võtta suund hoopis Valga suunas. Nii me siis järgmine moment leidsimegi ennast Valgast ühe veduri kõrval parkimast kus ilutses kiri SU 251-98. Kõik korrused said geopeiturite poolt hõivatud. Mina andsin teada GC vihjest ja Priit GP vihjest. Esimene neist tekitas segadust ja otsimisprotsess kulges raskesti. Minul isiklikult vedurite küljest aarete leidmine välja ei tule. Seega töllerdasin seal ringi rohkem moe pärast. Kui Kristel lõpuks hüüdis, et leitud, siis tunnistasin endale vaikimisi, et ma poleks selle leiuni siin vast mittekunagi jõudnud. Peitjale tänud!
Kuna olin seda vedurit varem põhjalikult inspekteerinud, siis olid mõtted olemas, kust otsida. Paraku oli looduslik maskeering korralik ja tükk jändamist oli enne kui tops välja ilmus. Lõpuks tehtud :) Aitäh peitjale.
See aare meeldis mulle väga. :) Niisama ei lähe ju minu vanuses enam veduri otsa ronima. Nüüd oli õnneks põhjus olemas. Liis, tänan väga selle aarde eest. :)
GC lehel aarde staatus on muutunud. Omaniku reaktsiooni hoiatusele ei järgnenud
Kaduma on läinud nii põõsas kui ilmselt ka aare... Seal, kust mina aarde varasemalt kaks korda leidnud olen, pole enam ei üht ega teist.
Maastikule ja vihjele vastavad kohad vaatasin läbi, aga aaret ei suutnud kahjuks leida.
Turnisime siin ja seal. Üritasime arusaada haljastuse vihjest, et mida värki.... Noh sellel veduril ju kasvavad mõned taimed. Aga ei. Lõpuks siiski jäi aare silma. Aitäh peitjale juhatamast. EVEJ.
Oeh jah, üks "väike rong". Kus siin sai ikka turnitud plätudega ja lühikeste pükstega, mitte ei tahtnud jälle silma jääda. Keegi ei ole hoiatanud, et suvel metall kuumaks muutub, nii ma pikalt ühe koha peal otsida ei saanud :P Seda võsa oli seal piisavalt ja kui kõik valed tutid olid üle vaadatud siis viimasena sai ka selle õige tuti juurde mindud. Logi kirja ja hea meel, et siia enam ronima tagasi ei pea tulema, tänud ;)
Aega võttis aga asja sai, olime juba loobumas. Aga põõsas oli tasemel ja päästis päeva.
Politsei sõitis mööda, aga imelikult meid ei vaadatud ning seejärel saime aarde üles otsida. Aitäh peitjale!
Vedur oli väga suur ja väga märg. Ümbruskonnas oli samal ajal liikvel märgatav hulk mugusi. Jätsin turnimine mõneks muuks korraks.
Otsima suundusime eelarvamusteta. Poolillegaalselt nulli parkides suu enam nii naerul polnud. Vastasmajas käib vilgas töö ja kohe meenus analoogne koht - T-rulli aarde juures saadud negatiivne kogemus, kus meid konkreetselt minema kupatati. Lootsime siiski, et saame aaret otsida ja leida teiselt poolt, kus pealtnägijaid nii pidevalt pole. Tundub aga, et otsisime aaret sealt, kus on mugavam otsida, mitte sealt, kus aare on. Ilmselt oleme ka ühed vähesed, kes ei mõista ei enne ega pärast kohalkäiku vihjet absoluutselt. Me seal ühtegi vihje esimest osa küll ei näinud.
Kui tükk aega midagi ei leidnud, lugesime logisid. Kobisime selle peale autosse MA ortofotot piidlema. See näitas paar erineval tasandil olevat potentsiaalset kohta, millest üheni ma valgel ja tööajal küll seal ronima ei lähe. Ju siis olen lihtsalt pehmo ja nõrk. PPP-sündroom. Otsisime ja arutasime ja otsisime veel pisut. Kui aga sinnasamma tuli paarikene end statiivi pealt pildistama, vihastasime lõplikult ja lahkusime. Pimedas naasta seekord ei õnnestunud, sest tööd Sõmerpalus ja Otepääl hakkasid juba väga kutsuma.
Ootamatu on olla esimene mitteleidja, kes otsis, aga ei leidnud. GC lehel on neid siiski veel. Aga ega ei küsinud ka vihjet ega abi, las metall roostetab ja põõsas mädaneb. Viinamarjad on siin linnas hapud. Aitäh veduri näitamise, ajaloo- ja õppetunni eest!
Teel nulli oli kirjelduse lugejal selge, et aare on põõsas. Millegipärast venitas aga geps oma nulli kuskile keset vedurit. Või selle taha. Siis ette. Kuni kokku jooksis. No mis seal's ikka. On neid ägedaid peidikuid ennegi nähtud. Kuna kõik olid roninud, tundus see tegevus igati õigustatud olevat. Põõsaks peetavaid puntraidki sai leitud mitu. Asusime seda elevanti läbi katsuma. Eest ja tagant, alt ja pealt. Peale esimest tundi oli õhemal pea juba mootoris ja jalad rootori vahel, juuksed tavotised ja ikka ei midagi. Lõime käega ja läksime ära. Olgu oma põõsas edasi. Peale mõnd tundi olime aga sutsti tagasi, raskerelvastus valmis. Maaameti kaart näitas nüüd juba konkreetselt, et ahju ronimisest pole kasu, võiks midagi paremat teha. Lõpuks kui see tops käes oli ei saanud me absoluutselt aru, mis see põõsas siia puutub ja kus see lahe koht on? Ausalt, leidsime kolm korda ägedamaid ja mustemaid! Väänasime kindad välja ja läksime ära.
NB! Vihm pole veel mingi oht. Asume parasjagu sellises kliimavöötmes, kus sellest veest veel miskit põnevamat sünnib. Hommikul oli igatahes see loom, põõsas, valge ollusega kaetud ja eks see maastik 3.0 ka esimesel korral seepärast proovimata jäi.
Vihje ei andnud eksimisvõimalust. Ootasin kuni mugusid silmapiiril pole ja siis kiire akrobaatikaga aardetops kätte. Logi kirja ja samal moel topsik jälle tagasi. Tänud!
Vihje ei andnud eriti laia otsimisala. Sellegipoolest läks ikka mitu aega enne kui seal libedaga õigesse kohta suutsin ronida.
Kui autost tuiskab välja neli last, ei jää ükski vedur vallutamata. Ei mingit muret, kuidas otsimist-leidmist varjata. Tegime ilupilte ja korjasime paar pudelit kaasa. Aitäh!
Tahtsime teha sellest aardest enda geoseikluse esimese leidu,kuid liigsed silmapaarid sundisid meid sellest aardest loobuma ja suunduma parematele jahimaadele. Suund Võru poole :)
Vahtisin vedurile suunatud kaamerat ja otsustasin, et aarde järgi läheb kõige noorem täiskasvanu...Timixi kombed on ka Liisi nakatanud...kuda krt minusugune suudaks seal põhjendada oma tegevust organitele? Ah, tühi virin ning pange edasi, aitäh.
Uskumatud lood juhtuvad vist vaid kord saja aasta jooksul. Mul on kahju ,et nüüd jälle sada aastat ootama pean. Aga poleks me Alexiga seda asja korraga näinud ( ma pidin kohe üle küsima kas näen õigesti ;) ) ei usuks siiani.
Vedur oli võimas, aga kuidagi lühikese tee olid valgakad talle teinud, nii ju Lätti ei jõua, Alex üritas küll veidi lükata, aga no tiba jäi puudu, et oleks liikuma saanud :D.
Tänud!
Täna, 6+ aastat hiljem, aare veel logimata. Piinlik...
Täname õue kutsumast!
Noo mida vihje, aga kohapeal loksus kõik paika, eriti kui on Piia kambas. Vahva vedur tänanan näitamast
Ma juba otsisin õigest kohast aga Priit oli selle jaoks palju sobilikum inimene. Aare sai logitud ja rõõmsalt auto poole tagasi :)
Vedur on vana sõber, keda oleme varemgi uudistanud. Kohale sõites oli küll üsna kohe aru saada, kust otsida tuleb, aga sinna ronimine tundus kuidagi vale. Tegime siis asjale ringi peale ning kuna turvakaameraid ja keelavaid silte ei tuvastanud, asusime tegudele. Topsik tuligi kohe esimesest kohast välja ja keegi ei tulnudki meie peale mölisema. Hoopis väike poiss tuli oma puldiautoga meie kõrvale mängima :)
Aitäh!
Käisime õhtusel tsiklitiirul Jõku ja Mainzi juures ära, aga tekkis tunne, et tahaks midagi veel otsida. Kuna Valga oli Hummulist juba kiviga visata, tulime siia.
Seda vedurit oleme uudistanud varemgi, aga mitte päris niimoodi. Tõenäoline koht oli kohe näha (tänu vihjele) ja edasi oli ainult muguvaba hetke otsimise ja vapruse kogumise küsimus. Lõpuks kukkus ikka nii välja, et mina jäin valvesse, Rudolf käis logimas. Kui kõrvalolevas hoones vaadati meie saabumise ajal telekat, siis ühel hetkel läks see kinni ja edasine on juba fantaasia küsimus. Tegutsesime lootuses, et rongivalvurid on (nüüdseks) asjast teadlikud.
Kuna siin läks kiiresti, otsustasime ka Lukud üle vaadata. Aitäh peitjale, uhke vedur on!
Tore, et siin jälle aare on. Kahju, et kogu infot rahvusvahelisel lehel pole, mis teeb otsimise väga raskeks. Õnneks läks Karuonu Maaametit vaatama ning avastas vihje. Pärast seda leid kiire. Palun pane vihje rahvusvahelisele lehele ka. Ja pigem mikro, kui väike. :)
Aga üldiselt kena aare, sellises kohas, kuhu tasub juhatada, aitäh!
Põõsas jäi kohe eemalt silma. Väike akrobaatika ja käes see aare oligi. Uhke vedur.
Algul piilusin niisama aga kui ma logidest lugesin, et seal ongi põhimõttelised alpinistid koos siis kimasin kõrgustesse nagu jaksasin. Ei läinudki pikalt. Aitäh
Kui gepsu ei vaata, siis lähedki esimese asjana põõsasse otsima. Tegelikult polnud gepsust väga kasugi - maaamet lahendas probleemid. Kui poleks sellist vihjet, ning täpset maaametit, siis poleks seda vedurit seal enam - ma oleks ta jupphaaval Kuusakoskisse viinud. Aga tänud peitjale hoopis ühe mõnusa rongiaarde eest!
No mis siin ikka öelda - vahva vedur! :) Priit hoidis lastel silma peal ja mina leidsin põõsast aarde. Aitäh peitjale!
Kui maastiku raskusastet vaatasime oli selge, et Ainil tuleb raskem osa tööst enda kanda võtta. Nii läkski, minu ülesanne oli kaugemalt juhendada. Tänud!
Kiire peatus Valgas,veidi põõsas sahistamist ja STF kirjas.Tänud!
Rong see sõitis tsuhh-tsuhh-tsuhh ..... Ja kui Liis põõsast välja tuli oligi aare leitud. Tänud.
Mis sa siin kostad või kuhu sa pistad- oleks torisenud mu vanaema...
Vedur ju. Seal kus lõpeb mõistus, algab raudtee... Ei tea, kas see ka vaid vedurite kohta käib, kuid mõistus kipub nende juures otsa saama küll. Vaata nii või kae naa, ikka piisavalt jube. Otsi nagu kuuske kuusikust või mikrot metsast. Siis meenus vihje ja sai joonelt marssida õige põõsa juurde ja sealt aarde võtta. Lihtne ju?! Auhinnaks vist nö. kolmas koht. ;)
Aga vedur ise on ju kena? Hea, et sealt rohkem aaret otsima ei pea. :D
Aitäh! Oli omamoodi seik...
Aarde põõsast saime kätte kähku ...
Põõsa leidmine võttis ainult tsipa aega .. :)
No mina tahtsin algul ikka sinna ronida, kus päris põõsad on... :). Õiges kohas oli ka muidugi lahe turnida. Aitähh!
Uus aare tekkis väga sobivalt meie teekonnale, nii et üle hulga aja üks FTF :) Ajasime päris pikalt nulli ja põõsaid taga, esialgu tuli Hannot tagasi hoida hullemate, maastik-4-tüüpi põõsaste otsa ronimisest, igaks juhuks sain ka peitja kaasosaliselt kinnitust, et selleks pole vajadust. Siis peatus objekti kõrval matkaauto, millest tulid välja kaks sakslast, ilmselt siiski vedurihuvilised mugud ja mitte geopeiturid. Kuna me olime otsa lahti teinud, asusid nemadki julgelt turnima ja sellises seltskonnas ei olnud seda enam sugugi nii imelik teha :D Taga targemaks, astus peagi ligi laps koos vanaisaga, kes ütles, et on 47 aastat neil aparaatidel tööd teinud! Ja muidugi ronis ka tema kohe objektile :) Mina sain loengut kuulata, Hanno käis võttis selle melu keskel vaikselt topsi ka välja. Lõbus ja meeldejääv otsimine oli, aitäh peitjale!