Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Valgamaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Valga - Valka linna läbivale Pedeli jõele on rajatud ujumisrandadega paisjärved ja korrastatud ümbrus. Puhkepiirkonnas on kaks matkarada, mis sobivad ka tervisespordi harrastamiseks, samuti laste mänguväljakud. 2005. aasta suvel püstitati sinna Valga kunstniku Sergei Babitshi skulptuur „Aja sünd".
Aarde alguspunkti leiadki siit. Uuri nulli läheduses asuvat silda, sealt leiad abistavad numbrid. Head otsimist!
Vihje: Lõpp on algusepoolses otsas
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: ujumiskoht (1), soovitan (1), piknikukoht (1), lastesõbralik (1), ilus_vaade (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC583FV
Logiteadete statistika: 78 (91,8%) 7 7 3 3 0 0 Kokku: 98
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
GC-s arhiveeritud.
Eile käisime alguses ja vaatamata pimedusele ja lõikavale külmale tuulel, mis näpud tahtis otsast võtta, suutsime siiski vajaliku infokandja leida. No tegelikult oli arusaadav vaid pool vajalikust, ülejäänu oli vaid aimatav. Võtsime peitjaga ühendust, kurtsime muret ja saime kiirelt abi. Lõppu otsustasime siiski päevavalges minna. Täna saigi esimese asjana seda aardekarpi otsima mindud. Kuid kahjuks ei olnud meil õnne leida sealt koordinaatidelt mitte midagi. Püherdasime lumes ja uurisime objekti alt ja pealt, kuid aaret polnud.
Pidi ikka veidi poleerima seda objekti, kuid üsna pea oli siht silme ees ja teekond jätkus pisut varjurikkamas paigas.
Tänan peitmast.
Alguses pool koordinaati leidsime, teist poolt mitte. Proovisime siis selle poolega mingi mõistliku lahendi saada. Seal kohapeal käies saime aru, et pigem mitte. Eks siis kunagi uuesti.
Seda aaret pole Valgas käies v siit läbi sõites siiani otsinud. Tegelikult polnud midagi keerulist. Alguses läks vast 3 minutit, lõpp näitas kaardil ei kuhugi. Aga nii see siiski ei olnud, lõpu lähedane koht täitsa üllatas ja seda poleks sealt osanud otsida, oodata. Tehtud, aitäh!
Väga armas teemas lõpp :) Natukene ragistasime ikka võsas ka, tagasi tulime kenasti teedmööda. Aitäh!
Kui õigeid numbreid nägin, oli kohe selge. Aga lõppu näitas ikkagi üllatavasse kohta, samas kohale jõudes enam ei üllatanud :) täitsa temaatiline peidukas ju. Aitäh! Logisse läks kuupäev vale kuuga, kohal olin ikka juunis.
Me ei ole eriti Valgas käinud ning see paisjärv oli varem nägemata. Ilus järveke, luigedki arvasid seda ja neid oli järvel ujumas päris palju. Ka rahvast oli omajagu liikvel, seega pidime oma tegevust veidi planeerima. Õnneks väga kaua ei läinud ja viimasest vaadatud kohast vajaliku info leidsimegi. Siis jäi veel lõppu külastada ja nimed kirja panna. Täname aarde eest!
Siin sai üksjagu aega kulutatud. Hea fantaasia korral suudab geopeitur ükskõik, mis numbri leidmisel midagi loogilist tuletada ja sellega siis tükk aega mässata. Kui juhe ikka päris kokku jooksis oli aeg mõistusele toiduga kütust lisada ja uuesti nulli naasta. Kohe teine tera, asjad hakkasid kohe õiges suunas liikuma. Suhteliselt ootamatu lõpp sel lool aga ka huvitav. Kohale ikka läbi võsa ja tagasi mööda kena teerada. Aitäh!
Käisime alguses silda vaatamas. Pärast tutvusime lõpu piirkonnaga.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Aitäh taastajatele :)
Numbrid on juba mitu aastat olemas, aga toona ei olnud aaret kohal. Seekord läks mõned minutid, aga vähemalt leitud. Kahjuks polnud tavaari kaasas, siin võiks kõik välja vahetada.
Aare on kättesaadav, st nullist on numbrid leitavad ja lõpus on aare alles. Tänud tunk! Iseenesest võiks aarde aktiveerida. Aga vajab hooldust, uut konteinerikomplekti.
Kell oli juba suht palju ja ma polnud pärast hommikusöögi tummist seljankat midagi hamba alla saanud. Teel siia jäi Voorimehe pubi täpselt ette ning sõin kõhu korralikult täis. Tankisin statis paagi täis ning jätsin ratta sinna. Nullis sain rahus otsida, sest kedagi polnud läheduses. Läks ikka omajagu aega, enne kui numbrid kätte sain.
Sõitsin lõppu. Vohh, selline asi siin. Parkisin keset rada, jätsin koti, kiivri, kindad, tagi tsikli peale ja hakkasin astuma, kui lähenes natuke veidra olekuga mees kilekotiga. Tegin näo, nagu uurin objekti, läks minust mööda rada pidi edasi ja kadus võssi. 90 kraadi sellest suunast, kuhu ma minna kavatsesin. Ok, oht on ehk möödas. Ragistasin siis läbi võsa nulli poole, hakkan juba nulli lähedale jõudma, kui näen puude vahelt kohe nulli juures seda sama meest kilokotiga puud kallistamas. Tardusin paigale, ei iitsatanud ka. Ikka pikalt kallistas ja õrnutses selle puuga. Siis andis veel musi puule, tegi pai, võttis maast kilekoti ning hakkas mööda rada liikuma. Julgesin siis ka end liigutada, tegin näo, nagu just saabusin ja ei teadnud tema intiimsuhtest teise liigi esindajaga mitte essugi. Tegin juttu, et kuidas ta nii kiirelt siia sai. Ma omast arust tulin ju otse. Tuli välja, et kuskilt tuleb siiski rada. Kui mees kilekotiga lahkunud oli, läksin nulli, vihje abil tuli leid kiirelt. Aare on jah nukras seisus. Hallitab seest korralikult. Lisaks on punased sipelgad paiga hõivanud ja pissivad sulle käe peale. Logiraamat samuti hallitab aga on veel ettevaatlikult logitav. Ei olnud mul võimalik aardevarustust kaasa vedada, et asja parandada.
Liisil pole Valga linna peidetud aaretega eriti õnne olnud. Ei püsinud tavaline, ei püsinud multi, nüüd on ka sellest mõistatusest pool juba pool aastat puudu.
Novembris suutsin nullis õige asja tuvastada, aga sealt polnud enam võimalik kogu koordinaati välja lugeda. Toona käisin huupi ühes võimalikus punktis, kuid jäin leiuta. Hiljem jagasin tehtud fotot peitjaga ning küsisin kinnitust, kui palju ma valesti oletasin. Vastuseks sain õiged numbrid, mida järgmine kord lõunamaale sattudes proovida. Täna oli see päev.
Alustuseks läksin nulli ja taastasin info seal. Käepäraste vahenditega ning arvatavasti kah mitte päris püsiva lahendusena talviseid olusid silmas pidades. Aga vähemalt praegu on loetav.
Lõppkoordinaatidel sain ikka ligi viis minutit otsida ka, enne kui karbi lõpuks lagedale tõin. Täitsa alles ja täitsa leitav. Tõsi küll, konteineril on üks kõrv katki ning see ei pea ilmselt enam vett. Logi oli niiske, kuigi vähemalt esialgu kirjutuskõlbulik. Uus karp oleks küllap hea, uus logiraamat tegelikult samuti. Endal asenduseksemplarid puudusid, poekülastusele ei tahtnud ka õhtul enam lisaaega kulutada - pikk päev seljataga, kodu kaugel ja pikk sõit ees. Mõni järgmistest otsijatest ehk viitsib tarviliku ühes võtta. Põhimõtteliselt on aare kättesaadav.
Minul oli alguspunkt kunagi eelmisel aastal üle vaadatud ja sealt numbrid kirja pandud. Täna jalutsime läbi võsa lõpu poole - miks minna ringiga, kui saab otse. Uurisime lõpu objekti siit ja sealt poolt, kuid konteinerit ei suutnud sealt leida. Võibolla asi selles, et objekti vihjepoolset otsa on värskelt tohderdatud või tuli geopimedus kallale.
Esimeses punktis tulid numbrid loogilisest kohast, kuid numbrid ise ei olnud nii loogilised. Muutsime neid ise meie jaoks paremaks, seejärel läksime arvatavasse lõpppunkti ja vormistasime aardeleiu ära. Aitäh :)
Matka viimane leid. Pärast Lätis tuuritamist saabusin Läti kaudu Valgasse, vahe Eesti ja Läti osa vahel on selgelt märgatav. Aardega sain päris kaua vaeva näha, peitja oli vist kogemata aarde välja lülitanud, sest kohe, kui tahtsin temalt vihjet küsida, leidsin aarde üles. Lõpp hea, kõik hea. Aitäh! Üritan siia kirja panna mõned sügisel matkamise plussid ja miinused:
-külm on (pole halba ilma, on halb varustus)
-päevad on lühemad
+sääski ja muid mutukaid pole
+enamus lõkkeplatse on sinu päralt
+muidu mudased ja vesised kohad muutuvad läbitavateks
+õues on nn külmikutemperatuur. Saab kotis kanda igasuguseid toiduaineid, mis suvel kiiresti riknevad
Tore multi, kulges sujuvalt algusest lõpuni. Pärast sai ka tiir naaberlinnas tehtud. Tänud.
Kuna oli põhjust olla lausa kolm päeva Valgas, siis esimesel päeval proovisin algust otsida - mugusid täis, teisel päeval leidsin ja kolmandal jõudsin lõppu. Lõppu tuli ikka oma kannatamatusest minna läbi võsa. Tagasi sai juba mõõda magistraali. Tänan peitjat.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Tänud Carole!
Jäi mulje, et lõpu objektist on meetri jagu kadunud. Tuhlasin seal kõvasti kogu objekti läbi ja ei leidnud midagi.
Seoses sellega, et olen plaani võtnud homme oma matkaga edasi liikuda, saabusin siis päev varem Valka, et juba järgmine varahommik sõita bussiga Holdresse, et siis jälle sealt tagasi jalutada Valka.
Kohapeal leidsin üpris kiiresti õige asja, aga seoses uduse pildiga võtsin ühendust omanikuga. Korrastasin alguses ära numbrid ja läksin aaret otsima. Lubasin algul, et jälgin kindlat seda vihjet ja kui lõpuks kohal jõudsin, olin oma lubaduse juba unustasin ja tuiasin ringi nagu peata kana. Lõpuks hakkas juba telefon aku tühjaks saama ja ma olin juba nõus loobuma. Hetkel, kui mulle siis aare silma jäi, tuli ka meelde vihje. Ei sa aru milleks see pea küll antud on. Kõlbab vist rohkem naelte seina löömiseks. Tänud perenaisele.
Oli väga tuuline ja jahe ilm. Siiski jagus lukkude ümbruses jalutajaid ja tervisesportlasi. Kahe tegelinski vahel said lõppkoordinaadid tuvastatud ja edasine oli vaid tehnika küsimus. Kogemusi nagu juba on ja asi sai logitud. Tänud.
No küll mina kunagi mõtlesin, et mis häda pärast sel Liisil nii kaugele aare peita oli? Nüüd teades natuke tausta, täitsa loogiline ju ja koht väärib tutvustamist ja lõpp väga ägedas kohas, tänud! Ehh, üksi oleks mul alguses ikka tunde kulunud...
Numbrid olid kenasti loetavad ja lõpp oli minu jaoks seni käimata kohas. Aitäh!
Selle aarde saaga sai alguse juba ammu. Esimese Valga geotiiru ajal ründasime algpunkti neljakesi, aga no mitte midagi ei leidnud. Kohalikud olid ka väga uudishimulikud ja tulid kohe uurima, mida me sealt otsime. Teise katse tegime talvisel geotiirul kolmekesi. Sadas laia lund ja puhus vinge tuul. Kui üks noorgeopeituritest juba näost siniseks muutuma hakkas, tuli Statoili end soojendama ja tankima minna. Pärast seda otsustasime teha veel ühe katse ja seekord suutsid kõige nooremad teravad silmad meile vajaliku info leida. Kuigi rongini olid vaid loetud minutid, otsustasime siiski lõpp-punkti jalutada. Lumesadu muudkui tihenes ja hakkas juba hämraduma ka. Annan tõesti oma noorgeopeituritele au, et nad selle kõik sitkelt vastu pidasid, eriti kui ma nad lõpuks võssa ka veel vedasin. Kõige krooniks aga ei leidnud me saadud koordinaatidelt midagi. Juba kodus olles sai peitjalt igaks juhuks mõned algpunktis hägusena tundunud numbrid üle uuritud ja selguski, et olime olnud vales kohas. Seekord siis läksime jälle neljakesi lõppu ja leidsime eest täiesti loogilise peitva objekti. Vihje oli muidugi ununenud vaadata, aga peagi tabasid silmad karbikest. Naljakas oli, et karbis oli teritaja, aga pliiatsit mitte. Jätsime siis enda jupikese sinna. Täitsa vahva aardesaaga oli lõppkokkuvõtteks. Algpunktist möödudes teatas üks küll, et sellest sillast on temal kõrini, aga minu arust võiks Valgas küll rohkem aardeid olla. On see ju mu isa sünnilinn, kuhu ikka hea meelega tulen. Aitäh peitjale!
Ega see just ülearu kergelt tulnud samas ega midagi võimatut ka polnud.Aega lihtsalt oli vähe nagu pikkade otste puhul ikka.See jäi ainsaks leiuks Valgas.Fredi sünnipäeva tähistamiseks kaasa kutsutud Priidu pigem segas,tema nime siia kirja ei pane.
Reede õhtul möödasõites võtsin järgmise koha andmed ja pühapäeva õhtul möödasõites sai aaret otsitud. Logidest oli silma jäänud, et mõistlik on radu kasutada. Otsustasin siis ka sedasi, ainult vale raja valisin, mõningane ring tuli. Aare käes ja nimi kirjas sai teist rada mööda tagasi mindud. Tulemuseks oli see, et kaotasin auto ära, geopeitur?!... Siis mõtlesin, et ok, kui siin ei ole, eks ta on siis rohkem sealpool, tuhkagi ta oli... täitsa kadunud, mitte auto vaid minu suunataju. Panin siis gepsu käima, väga imelikku suunda näitas aga vähemalt oli seal auto olemas. Tänud peitjale tervisliku retke eest radadel!
Proovisime siis sellega õnne, et vähemalt midagigi siit Valgast leida. Seekord leidsin lõpuks numbrid üles, aga need on nii ära kulunud, et koordinaati sealt enam välja ei loe ning lõpuks leidsin ennast võsast. Geokõne tulemusena õnnestus siiski lõpuks õige objekt leida ja lõpuks tuli ka karp välja. Suht emotsioonideta leid. Teel auto juurde astusin sita sisse ja teel koju ajasin jänese alla.
Alguspunktis on jah probleeme numbrite arusaamisega. Õnneks arvasime arusaamatud numbrid ära ning aarde teinegi punkt tuli lihtsalt kätte. Tänud peitjale!
Aega meil oli. Ilm oli super ilus. Kellaaeg ka alles varajane. Lapsed läksid randa ja atraktsioonidele turnima, meie sillale. Kõik lukud vaatasime läbi mitu korda, silla pealt ja alt poleerisime ära kuid ei midagi. Mis mõnele lihtne, see teistele keeruline või üle mõeldud. Ega need mõistatused polegi alati meie sõbrad olnud. Peidetakse seda tüüpi aardeid ju ikka sellepärast, et ei peaks tihti logiraamatut vahetama ja hooldamas käima. Otsitakse neid ju ka kordades vähem. Kinnitasime oma teooriat ja peale kolmveerandtunnikest lahkusime mujale kus on aardeid mis leidmiseks ka peidetud on. Täname. Hoiame selle ilusa ilma veel enda juures. (Mujal üldjuhul sajab).
Kui alguses numbrid kokkuveerisin ei tundunud uus koht üldse loogiline. Aga nooo, kui teised käisid statist kohvi võtmas, siis meie käisime akent mingist pasast puhastamas. Meie null oli küllaltki vale, istusime kuskile ja tuletasime meelde, mis number see kõige küsitavam oli olnud. Siis tekkis paar varianti veel ja nii me aardeni ka koperdasime. Miks just nii, ei tea, aga leitud ta sai. EVEJ
Hommik oli külm, tuuline ja vihmane. Mingist kergest saagist, mida väga lootsin, polnud juttugi!:) Kui tööpäev läbi, oli vihm hajunud ja päike väljas. Päikese käes oli koordinaatide leidmine palju lõbusam.
Sain mingist numbrist vist valesti aru, sest aarde leidsin alles siis kui olin koordinaate loominguliselt korrigeerinud:)
Tänud peitjale!
Pidime kolm korda sama asja proovima, enne kui midagi kätte saime. Mulle isiklikult väga meeldis lõpu ümbruses olev mets. Aitäh!
Lukustasime end ning lahti enam ei saanud. Hannes kinnitas algset ideed ning pimedad läksid jälle otsima. Lōpp-punkti juures tekkis segadus sest koordinaadid päris klappinud. Tuleks algpunktis üle kirjutada. Aitäh!
Nullist koordinaadid käes sõitsime uude kohta. Tohoh pele, et kas järjekordne võsakas, aga ei. Hoopis ise ründasime otse ja tegime olemise vesiseks. Tänud.
Olime Anneliga jah juba teist korda sel sillal, eelmine kord oli pime ja külm ja õige asi jäi kahe silma vahele. Sel korral oli silmapaare rohkem ja jäi ka õige asi silma. Kaardil lõpp-punkti vaadates tekkis küsimus, et miks küll seal. Kohale jõudes tekkis ka seos. Aitäh!
Meie Merytiga olime sel sillal juba teist korda. Valges oli nullist palju lihtsam leida abistavad numbrid ning teises punktis olime natuke segaduses, kust otsida. Peagi aare kiirelt käes ning logimistöö algas ;) J: luti
Alati Valka sattudes lööb mälus põlema episood suvest 1996, kui öösel siin benssu võtsime enne Läti piiri ületamist ja ahmisime autoraadiost viimast infi selle kohta, kuidas Noolel Atlanta olümpial läheb - järgmine peatus pidi olema Delftis ja enne seda vaevalt uudiseid antakse.
Nüüd piiriputkat ei tuvastanud, bensukas tundus kinni olevat ja nii kimasime otse lukkude juurde. Noormängija oli eelmises elus siin ära käinud ja arvas, et tolle korraga võrreldes olla asjad teistmoodi. Mine võta kinni, ka lõpus arvas ta sama, aga siis tuli välja, et eelmine elu oli elatud pimedas, ja valges paistavad kõik asjad teisiti. Igatahes saime koordinaadi kätte ja lõpus tegime geopeiturit, st läbi võsa sinna ja teed mööda tagasi. Klassika, noh.
Ja lõpp üllatas, aga kuna minu kujutluskaart Valgast on kaunikesti lünklik, siis pole selles midagi üllatavat tegelt. Peitjale aitüma!
Enne esimesse punkti minemist võtsime soojad kohvid Statoilist kaasa. Tundsin, et puudust oli kolmandast käest. Ühes käes soe kohvi mida lume sisse maha ei taha panna ja teises käes taskulamp. Võtsin vastu otsuse kohvi soojana alla kaanida. Täpselt selleks hetkeks kui mul kohvi otsa sai ütles Miki, et tal leitud. Nii palju siis mu plaanist.
Lõpus teadis Priit varemleidnuna kuhu autod parkida ja kust on mugavaim lähenemistee nullile. Ei teadnud ta aga seda, et vahepeal on mõned kuud tagasi olnud perfektne tee väikeste komplikatsioonide alla sattunud. Edasi järgnes tõsisem ragistamine lumises võsas. Nullis enam palju vaeva nägema ei pidanud ja tagasi autode juurde saime juba inimese kombel jalutada. Tänud peitjale!
Pärast väikese jutuajamist lahkusid Miki ja Kristel omadel geosuundadel ning alles jäi meid 4
Esimene leid tuli õnneks suht kergelt. Ootasime, kuni kõik on vajaliku leidnud ja siis liikusime edasi. Lõpp läks ka õnneks suht kiirelt. Tänud peitjale! :)
Kuna oli selge, et tööle nagunii enam ei jõua, siis põikasime päeva lõpuks ka siit läbi. Korra varem olin siit juba mitteleiuga lahkunud. Seekord tegin pimedas täpselt samu asju, mida eelmine kord valges, üsna ootuspäraselt sama tulemusega. Isegi lisasilmapaarist polnud kasu. Vihmasadu muudkui tihenes ja mott muudkui langes. Lõpuks kontrollisime varem kontrollitud kohad veelkord üle ja seal ta oligi. Kohas, mida olime mõlemad korduvalt kontrollinud. Ega siin muud polegi teha kui peegli ette minna ja sõimata seda lolli ja pimedat, kes sealt vastu vaatab. Kui vajalikud numbrid käes, siis läks juba lihtsalt. Lõpuks ei jõudnud veel otsimagi hakata, kui karp vastu vaatas. Aitäh peitjale.
Vaatasime kõik vidinad kaks korda üle enne, kui vajalik asi näppu jäi, aga no, eks ta oli seal mõnusalt varjus ka. Aarde enda leidmisega läks kiiremini, isegi täisringi ei jõudnud ümber objekti ära teha…:). Mõnus lihtne värk, Liisile aitäh peitmast.
Esimese ringiga ei leidnud. Vaatasime siis uuesti ja põhjalikumalt ja Maris õiged numbrid üles leidis (millegi pärast arvan, et see oli koht kust mina mõni minut varem ei leidnud :) ) Numbrid käes, krabasime Statoilist kohvid kaasa ja liikusime edasi lõpu poole. Ka seal valis Maris õige peiduka kiirelt ja logi oligi varsti kirjas. Tänud peitjale juhatamast!
Aarde alguspunkt oli meil tuvastatud millalgi varem, lõppu jalutasime aga täna. Aitäh aarde eest, esimene punkt oli väga toreda lahendusega.
Üsna vesine oli tookord see otsimine aga nimed sai ikka kirja pandud.
Täname!
Vihma sadas, kogu sild tilkus, teisel vaatlusringil õnnestus info siiski leida, ja ka lõpus oli aardekarbike ootamas. Natuke tuttav alguses tundus, aga ausõna , meie oma aardepuhul siinse kopeerimisega ei tegelenud. Äärepealt oleksime meiegi otse läbi märja võsa põrutanud. Siiski tasub siingi veidi kannatlik olla ja õige rada ülesse otsida
Nulli info on olemas tõesti- ja ka lõpp on elus ja alles. Logid said kirja :)
Nullis info täitsa olemas. Vaatasin üle.
Head leidmist!
Ei suutnud kahjuks minagi nullist midagi leida :( Äkki lihtsalt loll või pime. Või mõlemat.
Nullist ei leidnud isegi varemleidnu abiga midagi.
Kahtlesime natuke esimeses punktis, aga pärast kinnitust, et õiget asja otsime, oli varsti otsitav leitud. Uute numbritega oli edasine mööda radasid orienteerumine. Aare korras. Tänud peitjale.
Ega siin miskit rasket polnud, leid tuli mõlemas punktis kiiresti, tänud peitjale.
Kõigepealt silla peal peatus ja seejärel juba lõppu. Kõik tip-top, aitäh!
Selle aardega läks hästi kiirelt. Esimeses punktis oli neljas vaadatud koht see, mis viis lõpule lähemale. Lõpus juhatas GPS kenasti parkimiskohale raja alguses. Otsustasime teha väikese ringse jalutuskäigu mööda radu aardeni ja see päädis otse geokuhja juurde jõudmisega. Tänud.
Pärast Haanja mägironimist oli linn nii kõle ja tuuline... Brr, ma hakkasin nullis juba alla andma, kui olin enda arvates kõik võimalikud ja võimatud kohad üle vaadanud. Kuni Hanno päästis päeva ja leidis juhised sealt, kuhu olin omateada kindlasti vaadanud. Soojenesime veidi autos ja võtsime lõpu probleemideta, igati tore multikas!
Pärast täna varahommikusi edulugusid Kuuraniidus, Oksa aidas ja isegi Tsirkuseartisti areenil jõudsime keskpäevaks Valgasse. Kuna valikut eriti polnud, alustasime aaretega otsast, lähimast. Kuna tegemist oli mõistatusega, siis katsusime välja mõelda, kuhu minna. Mittekohalikuna ei olnudki see liialt hõlbus, aga leidsime siiski. Tegime kohapeal eeldatavaid liigutusi, olles jaganud otsimisala pooleks. Edu saavutamata võtsime ette järgmise objekti. Ka seal ei ei juhtunud meiega mitte midagi eelmisest erinevat, v.a. meeleolu langus. Kuna vaikselt hakkas aeg kuklas tiksutama, väljas oli võrdlemisi jahe ja siia ilmselt niipea enam ei satu, otsustasin eelkäijalt üle uurida, kas teeme õigeid asju. Carolina kinnitas, et tegime küll, ja eelmine kord isegi õiges kohas. Mnjah. Maa hakkas külmanuks muutuma. Uuesti samas kohas kohal olles jaotasime tööd teisipidi ja see tõi kohe edu. Edasine oli juba normaalne geotegevus, mis päädis aardeleiuga. Erilist muda, sood ega vett me ei saanud, praegu on normaalne otsida. Ainult et mina oleksin lõpus end peaaegu ropakolliks muundanud. Õnneks oli kaasavõetu targem, terasem ja nägijam. Logi lõpuks ometigi kirjas, saime järgmise aarde juurde minna. Aitäh nulli ja lõppu kutsumise eest ning Carolinale suunamast! Aare oli korras, evej.
Arusaamatuks jääb, miks on kirjas mõistatusaare, see ju klassikaline multikas. Vabandust, kui ma nüüd kellegi mõistatamise ja vales kohas trööpamise ära rikkusin. Minge ikka kaugemale ka, sest nagu Raivo Taevatee logis tabavalt tõdeb: "Valedest kohtadest on ka tore otsida, saab lemmikhobiga kauem tegeleda" :-)
Tahaks nende lukuomanike elukulust rohkem teada saada. Meile vajaliku leidsime peale pisikest näppimisseanssi ja edasi suundusime mao tahtel lähimasse kohvikusse. Kõhu saime täis ja riietele korraliku pirukahaisu külge. Mõningate lisahaakidega veeresime lõpu suunas. Võsa ja radaderägastik sundis meid ikkagi lõpuks otse minema sinna, kus kõik teisedki miskipärast tallanud on. Muidugi jõudsime lõpuks kenale rajale välja ja kõik eelnev võinuks olemata olla. Tops väljus oma urust probleemivabalt ja on hea tervise juures. No mis muud, kui aitäh tegemast, kutsumast!
Mugude puuduse üle esimeses punktis kurta ei saa,aga ega nad väga segagi.Lõpus on hea rahulik logida.Tänud!
Esimese punktiga polnud muret, kui aga uued koordinaadid telefoni suutsin sisestada, tekkis hämmeldus ... proovisin võimalikult nulli lähedale välja sõita, kuid tulukesed armatuuris hakkasid vilkuma ja pidin kiirelt taanduma. Jätnud auto eemale, galopeerisin jala nulli ja oligi varsti aare näpus. Aitüma.
Esimeses punktis püüdis üks tegelane kala, kuid minu toimetusi ta ei seganud. Sealt jäi vajalik info kiiresti silma. Teises punktis mängisin veidi aega pimesikku, aga sain logi siiski mõistliku ajakuluga kirja. Tänud!
Esimese punktis jäi otsimine vanema generatsiooni kanda, sest lapsed otsustasid randa ja ronimislinnakut sihtotstarbeliselt kasutada. Lõpukoha leidsin gepsuta üles, minu kaardil olid sobivad kohad tähistatud. Geps oli ainult kinnituseks, et objekt õige on. Aare korras, aitäh!
Täitsa nukker värk, algusega oli asi selge, aga lõpp...? Koha poolest küll arusaadav, aga seos jäi mõistmatuks, tänud ikkagi.
Saadud numbrite tõlgendamine saatis meid sirtsu sohhu. Aga õnneks on mõnel meist ( mitte minul :P )arenenud geovaist ja ragainal jäi auto seisma. Vaatasime uuesti neid numbreid ja siirdusime võssi :). No võssi ikka võib ju minna kui sohhu keeldud minemast. Tänud!
Alguspunktis käisime paar nädalat tagasi, kuid siis polnud aega lõppu jalutama minna. Täna oli see meie retke esimene aare. Nagu ikka, sai aardele lähenetud läbi võsa. Lõpus sai otsitud ühelt ja teiselt poolt ning päris ruttu jäi ka aare silma. Tagasi auto juurde läksime juba mööda rada. Seal tuli veel enne teele asumist puugikontrolli teha, sest ühe avastasin enda peal ronimas. Teistele siis ka hoiatuseks. Aga muidu oli tore, et Valgas ka aardeid juurde on tulnud. V:kuju, J:helkuri
Valga aaretest oli see teine, mis tundus hetkel võetav, nii et parkisime rattad ära ja jalutasime nulli. Seal läks kõik ootuspäraselt ja saimegi lõpu asukoha teada. Tundus imelik koht, nii et igaks juhuks otsustasin nüsida natuke luksusliku tanklaõhtusöögi kallal enne starti.
See tehtud, sõitsime saadud kohale võimalikult lähedale ja murdsime linnulennult läbi juba üsna hämara võsa. Enda suureks üllatuseks isegi leidsime sealt eest midagi, kus oli ka aare. Tagasi saime mööda kena teerada.
Aitäh!
Esimese punktiga oli meil kindel idee, mis pidas ilusti paika. Ümbrust kasutasid hästihoolitsetud vuntsidega noorsandid pika rulaga sõitmiseks, täitsa äge oli vaadata. Meie neid õnneks eriti ei huvitanud. Kuna otsimiseks sobiva parkimiskoha leidsime kabanossiputka õuelt, siis enne teise punkti liikumist oli Rudolfi tähelepanu oli mõneks ajaks hõivatud kaheraudse manustamisega, mina üritasin parklas seisva kanaveoki olemusega seotud müsteeriumi ära lahendada.
Teisele punktile lähenesime navi järgi ja asi tundus järjest kahtlasem. Siis vahepeal ei tundunud nii jube kahtlane ja seejärel läks päris kahtlaseks. Rudolf kappas ees, mina üritasin sammu pidada. Lugu lõppes sellega, et leidsin ennast täies pikkuses võsas siruli. Õnneks oli kiiver peas ja viga sai ainult eneseväärikus. Lohutasin ennast sellega, et kui geopeitur metsas käbla käib ja keegi seda ei näe, siis kas saab kindlalt väita, et ta seda tegi?
Päris nullis tekkis jälle lootus, et äkki olemegi õiges kohas. Rudolf läks metsa kastma ja andis mulle ülesande vahepeal karp üles leida. Võtsin kohustust väga tõsiselt ja valisin põhjaliku püherdamise tee, et läks trumm, mingu pulgad ka. Keset mudas aelemist leidsin aardekarbi igati ontlikust kohast, pintsaku ja lakk-kingaga võetav. Plaks-plaks mulle.
Igatahes saime logitud ja päris vahva otsimine oli. Mõnus, aitäh!
Eesmärk oli minna otsima lätlaste aaret Valka-Ape: You Missed the Train, mis enamuses kulges Eestimaa pinnal. Ühtlasi otsisime uued Valga aarded üles. See üllatas kohe väga meeldivalt. Täitsa uued kohad, mida teekonnal nägime ja väga viisakas aare. Suur tänu ja soovitan!
Taaskord lihtne asi. Lõppu marssides oli küll mitu korda tunne, et peab vist uuesti nulli minema ja koordinaati vaatama, et no ei ole võimalik. Aga kui see õige lõpp paistma hakkas siis polnud enam vaja kahelda. Aitäh.
Olgem ausad - kui Sul on ees valik, millede seast pead selle õige leidma, siis on see õige see kõige viimane või mis veel parem, teisel ringil kõige viimane.
Geps juhatas meid lõpus aga veidi nihu. Liiga kaugele mööda. Võtsime siis kaardi järgi veidi lähema geoparkla... Oi kuidas poleks tahtnud seal üldse jalga mahagi panna... Aga mis sa teed, ka inimloomadel on kevad-suvisel ajal jooksuaeg ning "jooksed" seal kus kätte saad...
Esimese ropsuga sai ikka vale teerada valitud - no meie regio kaart näitas seal kandis hoopis teistsuguseid jalutuskäiguradasid. Kokkuvõttes sai taaskord viimasena valitud õige rada ning seda mööda polnud enam keeruline silmata seda mis võib olla ainuõige koht, kus kehtiks peitja poolt järamiseks visatud valem - lõpp on alguses. Tänud!
Olid jah igasugused asjad seal. Vähemalt üks mänguväljak kindlasti. Ka üks supelrannaga paisjärv kindlasyi. Ju oli see Pedeli jõgi ka. Lõpus jah sai sahmitud sinna ja tänna ning et kindel oleks siis mõnes suunas mitu korda. Päris lõpus oli juba asine georada aga nagu eellogija juba teadustas olime meie esimesed. Tänud.
Nananajejee, palju õnne... Nananajejee, palju õnne... Võiks väga rõõmsalt laulda ja endale õnne soovida. :D
Meie veider päev, mil me käisime Ruhjas kohvi joomas, Valmieras õhtustamas ja Valgas veduriga "sõitmas" tipnes Lukkude muukimisega.
Esimene punkt pakkus erilist rõõmu nooremale generatsioonile, kes sai täieliku loa kõrgustesse pürgida. "Ronida võite, kuid kui alla kukute, siis saate kere peale!" Kere peale saada ei tahetud, seega püsisid valitud rajal ja kõrgustes kenasti.
Seda kõike tehti muidugi peale esimese punkti edukat läbimist.
Vat aga see teine punkt... see õnnetu teine punkt, tahtis võtta uneaja, unerahu ja võttiski palju aega. Mida iganes geps ja satelliidid mõtlesid, igastahes võssa nad meid saatsid. Olematuid teid näitasid ja tänu sellele, ka palju seda, mida muidu polekski kohanud. Seega, aitäh sellegi eest!
Lõpuks saime õigele kohale pihta ja avanev vaatepilt viitas vähemalt elevantside seal tuuseldamisele, kui ka muu kirev Issanda loomaaed veel sinna polnud jõudnud. :D Kui aarde välja sikutasin ja logiraamatu tühjana leidsin, siis oli üllatus ääretult suur! Vaata nii või naa, ikka on FTF-i koht tühi. Mis siis ikka, võtsime selle kingituse vastu ja kriipseldasime oma nimed sinna. Kellaajaks oli umbes 22.40 millegiga...
Lõpuks saime oma autonina Viljandi suunda keerata, et linnaservalt veel kord tagasi minna. Samuel oli ju osal seltskonnal võtmata.
Ja alles siis algas kodutee. Kuukriips irvitas taevas ja vaimudetund oli alanud. Jänesed-kassid-koerad töllasid jalus, kuid siin ma nüüd olen. Mõnusalt teki all ja päevaga väga rahul. Iga päev ei saa ronida kirikutorni ega võtta vastu kingitusena FTF-i.
Aitäh!!! Aardest EVEJ