Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Vanast Rummu lubjakivikarjäärist on saanud praeguseks järv. 1990-ndate aastate lõpus pärast kaevandamise lõppu hakkas järves vesi tõusma, kuna vee välja pumpamine lõpetati. Karjääri lääneosas jäi osaliselt või täielikult vee alla hulk hooneid ning samuti osa müüri. Kaldalt vaadetes on näha, kuidas see müür kaob omapäraselt vee alla, et teisel kaldal taas nähtavale tulla. Ka tehnikat jäi vee alla, millest vist pea kõik on nüüdseks paraku välja tiritud ja vanarauaks viidud. Sellegipoolest on järv endiselt sukeldujate meelispaik. Internetist leiab palju pilte sellest omapärasest veealusest maailmast.
Aare on peidetud ühe sellise koha lähedale, kus müür vee alla kaob.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: ilus_vaade (3), vaatamisväärsus (2), matkarada (2), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC591JZ
Logiteadete statistika: 156 (98,7%) 2 3 0 1 1 0 Kokku: 163
Nojaa noh... 2 ärevakstegevat mitteleiulogi GC lehel andsid põhjuse siia kontrollima tulla. Tulemus - aaret ei õnnestunud mul leida oma peidukast ega ka ümbruskonnast. Huvitav on see, et GP lehel viimane leiulogi 1,8 aastat tagasi... Esimene emotsioon muidugi kohe asi arhiivi saata. Kuid: GC logide järgi on aare üsna pop "turistikas"! Arvestades koha populaarsust on aare pidanud vastu lausa uskumatud 9 aastat!!! Seda ilma igasuguse hoolduseta! Leidjaid paljudest Euroopa riikidest - Lätist, Soomest, Saksamaalt, Leedust, Tšehhist, Norrast, Hollandist ja isegi Hispaaniast! Palju kiitvaid logisid ja 24 FP-d antud! Mõttekoht... kahju oleks asi päris likvideerida. Eks mõtlen kas taastada samasse kohta või...
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Õnneks ei olnud vaja mööda müüri vee alla ronida. Tänud petjale!
Olime juba ammu tahtnud vanematele ka Rummut näidata. Nüüd oli võimalus eriti hea, sest meil olid isiklikud SUP-id ja nii oli täitsa hea vee peal solberdada. Kohale jõudes selgus,jõudis varem kohale. Hülgasin provva SUP-ile ja läksin ise aaret otsima.
Pistsin vihjele vastavasse ühte kohta käe - ei olnud aaret. Pistsin teise kohta ning enne kui täitsa lõpuni jõudsin lükata, siis mõttes röögatasin, sest üks päris rästik susises mulle sealt vastu. Milline tore kohtumine liigikaaslasega :D Otsisin nüüd muudest kohtadest ja saigi tops leitud. Nimi kirja ja edasi.
Mingil põhjusel polnud ma seda veekogu varem lähemalt vaatama tulnud. Täna oli siis see pidulik esimene kord. Tee peal kohtasime kergelt uimast aardevalvurit, kes ei suundunud ainult aardest eemale, vaid ka veekogust üleüldiselt. Peale esimest ehmatust (vist mõlemapoolset) tegin temast mõned portreeülesvõtted, enne kui ta laisalt oma kevadiste toimetuste juurde loivas. Head kevadet talle ja aitäh aarde peitjale. Sest selle leidsime ka varsti.
Polnudki siin varem jalutamas käinud. Nüüd kui mõned mõistatused siinkandis sain lahendatud, siis tulime kohti uurima. Müüri leidsime, tegime selgeks milliselt poolelt läheneda ja logisime. Aitäh!
Uhke mägi ja hea vaatekoht karjäärile :) Teeolud olid kevadiselt heitlikud, samas kulges ka RMK matkatee. Meie väike ninja tõmbas aarde peidukast välja ja saime nimed kirja. Täname!
Leitud ja logitud. Siin läks kiiresti, väga huvitav koht. Tänud!
Ei olegi varem nagu sellele kaldale sattunud. Ümbrus oli kuidagi tühi, ainult üksik kalamees istus oma saanil ja ootas kalakest konksu otsa. Aare ilmutas ennast kiiresti ja oli teine täitsa vinksis vonksus. Tänud aarde eest.
Soojemal ja rohelisemal ajal käisin ka millalgi, kuid siis oli sealpool müüri üks muguseltskond end ära paigutanud ning nii ma sama targalt tagasi läksin ilma saagita. Täna oli üks kalamees jääl, kuid piisavalt kaugel ja sain ettevaatlikult oma manöövrid tehtud. Tänud!
Leidsime. Tänud peitjale
Kuna me nii kui nii juba siin olime, siis kasutasin juhust ja varem leidnute abiga sain mina ka nime kirja. Tänan.
Mingi aeg mulle tundus, et see karjääri ümbrus siin on pigem selline väga kinnine territoorium ja siia tuleks väga pikk ja vaevaline protsess. Ausalt ka, mul pole õrna aimugi, kus kohast sellised teadmised tulid aga eelmine nädal teiseltpoolt lähenedes sai selgeks, et tegelikult on siin täitsa okei liikuda ja nii saigi võetud seekord eesmärgiks korjata Rummust ära kõik rohelised punktid. Alustasime siis selle müüri vallutamisega. Esimese hooga mõtlesime, et katsetame kui lähedale nullile madalapõhjalisega saab - teeolud polnud vihmaste ilmade tõttu kiita seega sai õnneks üsna ruttu selgeks, et tasub tagurpidi käik sisse lükata ja auto tsipa laiemale teepeenrale maha jätta. Jalga läksid kaasavõetud kummikud ning jalutuskäik aardeni võis alata. Üsna kohe haakisid meile sappa seltskond väljamaalasi, kes otsisid võimalust karjääri lähemalt näha, õnneks meie otsimist ja leidmist nad suuresti ei seganud. Nädala jooksul mahasadanud vihm oli teinud tee mõnusalt savi/muda seguseks, nii et tagasi auto juurde jõudes polnud ma nõus ühtegi nelja ega kahejalgset selliste poriste jalgadega autosse lubama. Seega tegime kiire jalapuhastustiiru kõrval oleval põllul, koer sai mõnusalt silgata ja nüüd olime valmis minema vana vanglakompleksi vallutama.
Tulime öösel külast ja käisime kaemas, kui kaugele autoga on võimalik sõita, kaart näitab nagu oleks tee mingilt maalt kinni. Siiani takistust ei olnud ja saime logida. Tänud
Taas üks põnev paik, kuhu varem polnud sattunud. Tänud siia juhatamast ja aitäh aarde eest!
Läksime tegelikult hoopis teist aaret logima aga kuna see sattus tee peale, siis tulime ka siia. Nullist avanes imeline vaade järvele. Tänud!
Tulin, nägin ja logisin. Müürilt avaneb täitsa mõnus vaade. Tänan.
Lähedusse olid mõned isikud lohistanud prügikasti, millel lösutati ja trummeldati. Prügi oli kõikjal ja üleüldse oli üsna jube koht. Ka aarde kättesaamine oli vaevaline, sest käsi aardeni ei ulatunud. Siia tagasi tõenäoliselt ei tule. Aare sai leitud.
Jätsime auto kaugele tee otsa ja jalutasime lompide vahelt kohale, otsustasime tagasi tulla müüriäärt mööda. Aarde saime kenasti kätte. Njahh aga tagasiteel: mina ronisin üle metalliga kinni pandud augu, kaaslase jaoks tuli autost redel tuua
Eespool, aheraine mäe otsas oli palju rahvast. Manööverdasin nende transpordist mööda ja sõitsin aardele suht lähedale. Siin valitses vaikus. Nimi kirja ja tondilosse avastama.
Jätsime auto varakult maha, sest eilse vihmaga olid teele tekkinud ookeani mõõtu lombid. Põikasime jalgsi nende vahelt läbi ja kui võimalus tekkis läksime karjääri äärde jalgrajale. Imetlesime aherainemägi, mis päikese käes säras ja tegime mõned pildid. Seejärel jalutasime aarde juurde, panime nimed kirja ning tulime sama teed tagasi.
Ahh, mida õnnetust! Olin aardest maksimaalselt 10 meetri kaugusel, aga sel hetkel nautisin supilaualt vaadet veealustele puudele ning selline asi nagu geopeitus ei tulnud pähegi. Alles hiljem, pärast suppamist, snorgeldamist ja elu esimest sukeldumist tuli meelde geokaarti kontrollida. Oleks olnud aega vabalt päris mitu aaret supiga ära võtta. Aga läks siis nii see kord, midagi kahetseda ei ole, sest sukeldumise esmakogemus on võimas.
Loll pea on ihu nuhtluseks. Veel täbaram on olukord, kui see pea mulle kuulub. Lõpp hea, kõik hea. Aitäh ;)
Pastakas jäi maha, sain kuidagi viisi oma nimekese kirja. Tänud
Peale Rummu karjääris ronimist ja ujumist oli see aare loogiline jätk. Tänan peitjat :)
Peale karjääris ujumist ja mägede otsas vaate nautimist oli tahtmine veel miskit siit otsida ja too aare oli lähim. Aga sõit selle poole oli küll paras ikaldus... Lõpuks sai ikka jala mindud. Jätkuvalt väga huvitav koht. Tekkis kohe suurem huvi uurida täpsemalt ajalugu. Tänud aarde eest ka!
Lähenemistee on küll kuiv ja kõva, aga lainetab nii hullusti, et madalapõhjalisega lihtsalt ei viitsinud väga lähedale trügida. Selle asemel mõnus jalutuskäik. Nullis on päris huvitav vaade mõtlemapanevale maastikule. Aitäh peitjale.
Jummalukene, milline lähenemistee praegu on. Jätsime auto poolele teele ja edasi juba jalgsi. Leid tuli kiiresti. Vaatasime jääolud üle ja otsus oli, et saart ei lähe vallutama. Liiga nõrk. Aitäh.
Enne aardeleidu saime teha mõnusa ja karastava supluse Rummu tehisjärves. Aitäh.
Täiesti juhuslikult tuli tööasjus täna sellest aardest mööda sõita. Suurepärane vaade päikese käes olevale järvele ja ägedale tehismaastikule. Aitäh.
No kui juba siin vingel kuumaastikul ukerdada sai, siis loomulikult tuli ka müür üle vaadata. Telekast olin seda näinud, oma silmaga veel mitte. Vinge koht see Rummu, ükskõik mis nurga alt vaadata. Kui suurem uudishimu sai rahuldatud, häälestasin ennast taas geolainele ja asusin otsingule. Korra tekkis isegi hämming, et kuidas edasi käituda! Õnneks emake loodus tuli appi ja ulatas abikäe. Tänud siia kutsumast.
Olen seda müüri vaadelnud nii vee pealt kui vee alt, siit kaldast ja vastaskaldast. Tänud peitjale.
78. geopäev
Tegime väikese laupäevase väljasõidu Rummu kanti.
Ilus vaade avanes. Päris müüri veealust osa uudistama ei läinud siiski
Nautisime vaadet, pildistasime ja logisime. Tänud juhatamast! :)
Vauuu. Arvatavasti ilusamaima vaatega koht, mida Eestis külastanud. Aitäh peitjat siiapoole kallast juhatamast.
Sander tahtis näidata Rummul ilusat kohta ja sai ka mindud sinna. Turnisin müüri otsa ja lasin pilti teha endast. Jäin mõtlema ja küsisin, et ega siin aaret pole ja siis Sander küsis, kas sa mõtled seda mis siin on? Leitud ja logitud. Tänud peitjale.
Eelmine kord oli meil tahtmine suur, kuid abivahend mada. Seekord murdsime peaaegu aardeni ja siis hoplaa .... sukeldujaid terve maailma pealt kokku toodud. Hispaanlased, prantslased ja kesteab mis veel keeltes vadistati. Vee ääres suvesoojas ja päikse käes kuid siiski lõdises modelli hakatis valges. Teda juhendati veest mida tegema hakatakse ja mis poose peab ta ilma maskita võtma kui pildistaja vee all on. Nägime siiski müüri ära ja saime ka aarde kätte. Täname. Kõik OK
Varem ei olnudki Rummu karjääri sattunud, kuigi kuuldud on sellest palju. Aarde läheduses päevitanud välismaalased meid ei seganud ja meie ei seganud neid ka. Aitäh peitjale!
Selle aarde tõmbas Sass peidikust välja. Imeline vaade üle järve mäkke. Tänud. Pärast pani Sass logiraamatu ka ikka tagasi. #rookiemistake
Pisike jalutuskäik ja aare käes. Tänud! KAhju et igale poole nüüdsest eramaa topitud on :(
Ma olen nii palju kordi sellest järvest mööda sõitnud ja iga kord mõelnud, et tahaks seal natuke ringi vaadata, kuid iga kord on see kuidagi jäänud. Seekord tulin spetsiaalselt aardeid otsima ja seetõttu ka sai äge järv üle kaetud. Uskumatu ikka see veealune elu. Tänud peitjale!
Vaene geomobiil sai küll valu aga vedas kohale. Väike jalutuskäik ka ja teisena vaadatud kohast saime sangast kinni ja nimed kirja. Aitäh!
Vaatasin mäe otsast asukoha välja, pistsin navigeerimisvahendi tasku ja jalutasin üle vee kohale. Õnneks valisin esimesel katsel õige poole ja üsna pea jäigi aare näppu. Tänud peitjale.
Pressisime neljarattalisega ikka nii lähedale kui sai, kuigi rada oli kohati üsna ekstreemne. Teisel pool müüri olid mugud. Õnneks leidis kaaslane aarde enne, kui ma üle müüri oleksin ronima hakanud. Põneva ajalooga koht. Aitäh peitjale!
Väga ilus vaade oli.Olime siin kandis esimest korda ja saime väga head emotsioonid.Aitäh siia kutsumast.
Sukeldujaid nägime ja kontsert kostus kõrval kaldalt. Tänud.
Kui ma ükskord rannaveerele jõudsin, käis järves ning järve ääres juba tohutu sagimine. Kes sukeldus, kes jalutas koera ning kes võttis niisama päikest. Enne kui ma üldse mingit mõtet suutsin koguma hakata, kasutasid seda segadust osavalt ära varem kohale jõudnud saksamaa tüüpi geopeiturid ning hirmutasid juba aaret välja. Viis sekundit hiljem ulatati see ka mulle logimiseks. Sedavõrd tuleb tõele au anda, et ma seisin algusest peale aardele väga lähedal. Seetõttu leidsid väljamaalased aarde ja minu üsna ühekorraga.
Kulgesime mööda matkarada müürini, logisime ja klõpsisime pilte järvest ja tuhamäest. Tänud peitjale.
Ei saanud aru miks see tee niisugune oli,kas kunagi vangla päevil hoiti ära vangide kiire põgenemine liiklusvahendiga?RMK matkarada oli ka huvitav,just see koht kus üle müüri tuli ronida.Suured tänud peitjale.
Mõnus jalutuskäik Rummu aarde juurest Veealuse müürini. Tänan!
Kaugelt oli näha, et aarde kõrvale, jääauku, oli ennast 4 mugu sättinud. Kui kohale jõudsime, siis lehvitasid meile rõõmsalt ja kadusid jääauku. :) (On ikka tahtmine ennast talvel märjaks teha...) Meile sobis see väga hästi, saime rahus logida. :) Tänud peitjale!
Kaugelt vaatasime, et ühed askeldavad meie aarde läheduses. Lähemale jõudes selgus neli sukeldujat ongi aarde koha lähedal, aga neid meie tegevus ei huvitanud, veel lehvitasid meile ja kadunud olidki (vee alla). Saime rahulikult logida, leid tuli kiirelt esimesest kohast kuhu vaatasin.
Kui juba siia kanti sai tuldud,panime ka siin nimed kirja.Aitäh!
Õnnestus kiiresti leida. Tuleb see jube tee uuesti ettevõtta, kui saarel olevat aaret otsima minek.
Aardeni läks ikka kohutav tee, aga vähemalt sai ta kiirelt leitud. Aitäh!
See aare on puhtalt laiskuse ja mugavuse tõttu seni leidmata jäänud aga õnneks sai nüüd viga parandatud. Ligipääsutee on madala autoga mitte-just-kõige-mugavam ehk teisisõnu üks hiigellomp teises kinni ja nende vahel veel kaheksa. Tore oli lõpuks ka siit poolt järve ja mäge näha.
Siia oleks ilmselt jalgsi kiiremini saanud, kui madala autoga. Mingilt maalt loobusimegi autost ja jalutasime edasi. Nagu mul juba tavaks saanud, alustan otsinguid valest kohast. Õiges kohas tahtis Moona kohe sügavustesse sukelduda, aga sain nii tal kui aardel kratist kinni. Siin avaldas Moona, et tahaks ka ise aaret leida :) Tagasiteel auto juurde tuli teemaks üks teine geopeitur ja Moona arvas, et on nüüd tema parim sõber :) Mõtlen, kas ütlen uuele bestikale selle edasi ka või mitte :D Aitäh aarde eest!
Jälle Erko poolt juhatatud huvitav koht ,mingi 3 aastat tagasi otsisin aaret järve vastaskaldalt,seekord siis siitpoolt.Telefon näitas järjekindlalt nulli põldmurakapõõsastikku kus polnud mingeid otsimisjälgi.Leidsin sealt laheda betoontrepi aga sellest polnud kasu,siis käisin järve ääres ära aga ka sellest polnud kasu -siis leidsin:)
Peraküla-Aegviidu matkarada jalgratastel. Otsisime aardeid mis täpselt rajale jäid ja end kiiresti kätte andsid. Loogiline rattatee läheb natuke eemalt. Kuna siia tõi kena jalgrada siis proovisime sõita. Kahjuks jäi müür ette, pampudega rattad on raskevõitu üle müüri vinnata, tuli tagasi sõita. Aarde saime kätte, lisaks nägime müüri ääres nastikut.
Kuna viimase rongini oli veel aega küll, siis otsustasin, et põikan ka siia uuesti sisse, kuna pisut vähem, kui kuu aja eest suutsin siin mitteleiu teha. Teised pole seda suutnud :P Ma olen ikka nii andekas. Kui hästi läheb, siis saan varsti selle logi ka kirja. Aga täna siis korralik ja kiire vigadeparandus. Aitäh!
Leitud lätlastest sukeldujate kiuste:)
Tnx!
Jälle üks müüriülene matkaraja-jupike. Seekord oluliselt kõrgem, lühemale matkajale isegi raske ületada. Aarde leidsime kiiresti, aitäh!
Peale kosutavat pausi Rummu järve aarde juures hakkasin siia poole tulema. Mingi matkatee kulges metsas aga ühel hetkel olin selle kaotanud ja uitasin rattaga mingis metsas. Tagasi kah minna polnud soovi, seega liikusin aina edasi. Ühel hetkel läks üsna padrikuks kätte ja uurisin siis gepsu natuke. Minust paremale jäi järv ja kusagil vasakul peaks olema tee. Vasakule kaldudes tuli aga rattaga sooritada üsna järsust kallakust laskumine. Tagasi minemine ei tundunud ikka ahvatlev. Higistasin siis seal metsas ja kallakul oma ratta tassimist ja sain enda üle naerda, et ma suudan sellises kohas ära eksida. Olekski muidu liiga puhtana metsast väljunud, kui poleks pisut ekstreemi teinud. Aaret ma kah tol korral oma enese suurest tarkusest ei leidnud. Mingi kuts käis mulle oma hambaid näitamas, kui püüdsin aaret otsida. No ei taibanud õigele poole müüri ronida. Seega mitteleiu FTF kuulub auga mulle :D Edasi käisin ära ka vastaskaldas, kus täna oli väga palju ilusa ilma nautijaid. Õnnestus ka oma silmaga näha, kuidas vees olevate hoonete otsa ronitakse ja sealt siis vette hüppeid tehakse. Siiani olin näinud seda vaid YouTube-st :)
Edasine tee viis mind Turbasse külla. Lahe päev oli!
Autoga veeresin nulli, vinnasin end üle müüri, ehkki oli ka siinpool hea peidukas, ei hakanud Gepsuga kaklema, teda läheb mul siin mängus veel ju palju vaja. Tänud siia juhatamast, mul oli väga tore päev!
Autoga sai peaegu nulli juurde, kuigi vahetevahel tekkis kahtlusi, aga nähes nulli läheda parkivaid olime tõeliselt üllatunud – kui meie geomobiilil oli raskusi, siis kuidas said need luksuslikud ülimadalad sinna? Õnneks olid nad teisel pool müüri ja asime rahulikult logida.
Müür kadus vette kuid õnneks oli aare kuival maal. Kohe paar meetrit aardest läheb nüüd mööda ka äsjaavatud RMK uus 800 km-ne matkarada. Ja veidi hiljem jääb matkaraja äärde ka Rummu järve aare.
Enda üllatuseks leidsime kohale jõudes eest tõsise lätlaste armee, kes lõhna põhjal grillisid süütevedelikku. Õnneks toimus aga kogu see möll teisel pool müüri, nii et saime rahulikult nulli hiilida ja oma toimetused ära teha.
Aitäh!
Mäe otsas viibides võtsime lahti aardekaardi ja proovisime paika panna järgmise aarde asukoha, kui ümbritsev maastik justkui peopesas oleva kaardina silme ees lahti rullus. Ülevalt vaadates tundus kõik nii lihtne, samas all selgus, et täislastis madalapõhjalisega oli lähenemistee vägagi adrenaliinirohke. Saaga kokkuvõtteks võib öelda, et pealtnäha raskestiläbitavates kohtades õnnestus peaaegu puhtalt ja väikeste kriipimistega läbi roomata, siis ohutuna tunduvates kohtades sai ikka ja jälle põhjaga kõvasti maad rammitud, mis salongis omajagu elevust tekitas.
Geoparklas toimus lätlaste laulupidu kümnekonna ekipaaži osavõtul. Küll ilmus võsast püksilukuga kohmitsevaid härrasid, küll paistis sukeldujatele kaasaelajaid, samas kui põhiseltskond tegeles grilli süütevedelikuga üleujutamisega. Toppisime geomobiili kuhugi põõsasse ja proovisime vaikselt aardeni hiilida. Õnneks oli see nõnda läbimõeldult paigaldatud, et päris nulli ei ulatunud kellegi pilk ja toimingud said ohutult sooritatud.
Kuigi parklast leidsime ka ühe ülimadala tuunitud Opeli, mis oli mingi ime läbi sinna kohale lohistatud, tundsime, et Rummu järve kolmas tavakas jääb meie närvikavale ja geomobiili võimekusele liiga rikkalikuks ja jätsime selle imelise kohaga selleks korraks hüvasti. Aitäh kutsumast igatahes, millalgi taas!
Läksime oma aaret üle vaatama ja geonänni konteinerisse juurde viima ning Kaidole ja Kailile seda kanti tutvustama, kes polnud Rummus varem käinud. Loomulikult pidime ka need sealsamas lähedal asuvad aarded üles otsima. Kuna meil oli madal auto, siis läksime jalgsi. Kohale jõudes sõitis sinna Soome numbriga buss, kus inimesed oma telefone vahtisid. Me juba arvasime korraks et need on ka sama asja jahil, kuid ei. Neil oli mure kuidas bussiga teisele kaldale mäe juurde saab. No ei saagi, tuleb ikka kõndida. Andsin neile juhtnöörid kätta ja minema nad läksid. Saime rahulikult otsida ja logida. Teel aardeni nägime tee ääres kauneid orhideelisi ehk käpalisi, tegin pilti. Need peaks looduskaitse alla olema. Aitäh peitjale. Nüüd lähme otsime need tondilossi asjad ka üles.
Lähimas parklas seisis üks maastur, aga teolt tabasin vaid mugud. Neist üks oli kalipsos ja snorgeldamismaskiga, voolikurull õlal, ise aga seisis kaldal ning loopis spinningut. Eeldades, et ta selle ridvaga mitte allveepüügiks ei treeninud, siis oletatavasti õpetas oma õrnemat kaaslast kasulikult aega veetma, kuni ta veealuseid müüre ja maju uudistamas käib. Mina neid ei seganud, nemad mind ka mitte, aardeleid tuli kiirelt. Ei jõudnudki näha kuidas Ksenja lõpuks Vovale landi külge viskab ja veealusest maailmast tagasi kaldale kerib :o)
V: ühe geokretiinse ränduri
Müüri juurde oli tee saare juurest ilusti ette markeeritud. Enne nulli jõudmist avastasime lähedalt ühe auto, millel pagasnik ja kõik uksed lahti. Proovisin silmad peal hoida kas tühjendab hommikutundidel salaja autot prügist või lihtsalt koristab autot seest. Meid nähes ta igatahes tardus ja ei teinud midagi. Vaade nullist müüri pealt oli väga mõnus. Maandudes teisele poole müüri jäin aga mingisse traadi lõksu kinni. Õnneks ehmatus oli suurem kui vigastus. Panin logi kirja, Rauno klõpsas pilte ja asusime edasi tondilosside poole. Tänud!
Ka siin sai mingile maale autoga, kuid otsustasin ta jätta tee äärde ning lõpu jalutada. Leid tuli ruttu ning koht on huvitav. Aitäh!
Eks see läbi aukude sõit oli vaevarikas nii autojuhile kuid pigem kõrvalistuvale mulle. Ühel hetkel vahetasime auto kand-varba vastu, ning liikumine oli kohe palju sujuvam ja mõnusam. Aare tuli välja esimesest vaadatud kohast. Tagasi teel lugedes [mushroomi ] logi ütles autojuht, et teel pole viga tegelikult midagi... Aga ega tema pole see, kes autoga paranduses käima peab... Aitäh! EVEJ
Tee oli hullem kui peterburi mnt algus, aga sai ära käidud ja logitud. Aitäh!
Selle aarde juures polnud keegi teed läbi kaevanud ja sain autoga mõnusal lähedale. Veidi otsimist ja hoolimata pimedusest sain logimisega peale hakata. Tagasiteel polnud vaja isegi manööverdama hakata, lausa ringtee oli. Aitäh peitjale.
Selle aarde leidmisel midagi erilist ei juhtunud. Ainult üle tee läks üks tont, kelle kere oli nii pikk, et see võttis aega oma pool tundi. No on ikka elajaid liikvel.
Meeldiv väljasõit. Aardeleid tuli kergelt, kuivõrd see sai avastatud esimesest kohast, millele pilk peale jäi. Kättesaamisega olid lood veidi teised, aga ei midagi hullu. Ilus koht. Aare heas seisus, EVEJ. Tagasiteel jäi põder teele. Ma ei tea, mis lugu mul nende põtradega, aga mälu järgi on see juba kolmas kord, kui kohtun just põdraga aardeid noppides.
Tegime väikese jalutuskäigu päikeseloojangus. Loomulikult nagu vihje soovitas, seespool müüri. Seega oli ka leid kiire. Hommikul oli mõttes ka Rummu järve saart külastada, kuid vist sai geopäev või nõrkus meist jagu. Igatahes jäi järgmiseks korraks. Kindlasti peidab ju Erko siia sektorisse veel mõne topsiku. ;)
Lahedad vaated on ikka siin karjääri ümbruses, täna sattusime aardeni jalutama veel täpselt päikeseloojangu ajal… Aitäh taas Vasalemma kutsumast.
Päeva teine aare tuli lihtsalt. Vaadates üle järve avastasime National Geografic´u akna, vaja ainult kollaseks värvida :)
Ei mingeid sukeldujaid, mis te räägite! Aga kogu maastik - sest loodus selle kohta öelda - on kummaline ... ja huvitav.
saime oma geomobiiliga päris vee ligidale.tuukrid valmistusid vette minema.otsisime ühelt poolt ja siis ... tuli leid.tuukrid jälgisid meid nüüd juba veealt vist.edasi liikusime kõrgemat vaadet nautima.
Saime autoga peaaegu nulli välja kuniks üks sukeldujate auto meil tee tõkestas. Leid ise oli kiire. Tuukrite jutu järgi oli vesi märg ja külm, kõigest 7 kraadi C olevat.
Täna, 6+ aastat hiljem, aare veel logimata. Piinlik...
Tänud sellegipoolest õue kutsumast!
Rummu karjäär oma hiilguses! Täna keegi majal julgeksamit ei sooritanud. vaid veekeskenda tagasikippuvad imetajad tegid kaasavõetud õhust veepinnale mulliridasid. Olen ka üks neist kes kohta meeletult vahvaks peab, seega otsustasime tänase retke siin lõpetada, sest päike tahtis vägisi horisonti tabada, seejärel oleks ülejäänud lähipiirkonna aaretega olnud vaid logimiserõõm. Aga head konjakit tasub ju ikka mitmel päeval mekkida. Ülejäänud Erko poolt meisterdatud maispalad mis lähedal on jääved seega uut kvaliteetaega ootama. Suured tänud giidile
Mis kummalised mullid need veest tõusevad .. Ja roheline valgus .. Sukeldujad, sellise ilmaga .. öösel oli -12 ja poriloikudel paks jää
Kohe kuidagi ei tahtnud me jahedal, olgugi päikselisel, sügispäeval seda müüri vee alla otsima minna aga Priit pani meid vajaliku tee otsa peal maha ja pääsu polnud. Läksime. Nüüd täname peitjat ja Priitu.
Leitud, samal ajal teisel pool müüri tegelesid naaberrahvad sukeldumisega. Igati fun.
Aarde juurde kahjuks autoga sõita ei julgenud- arvestade teeolusid kartsin kinni jääda. Seega lähenesin jalgsi! Kohale jõudes leidsin eest mitme autoga soomlased, kes tegelesid sukeldumisega. Ei lasknud end neist häirida ja arvestades et nad olid minu õnneks teisel pool aeda sain ka aarde lihtsa vaevaga kätte. Aare heas korras! EVEJ
Autosid oli küll aarde ümbruses väga palju. Huvitav et kõiks Soome numbrimärkidega. Kuna nad tegelesid sukeldamisega sai rahulikult siiski aaret otsida. Vis on päris huvitava koht sukelduajatele. Veealune maailm jääb meile saladuseks.
Üle-eelmisel talvel sattusin ma aarde praegusest peidukast mõne meetri kaugusele, kui Subaruclubi foorumis räägiti Rummu järvele tehtud jäärajast. No eks ma siis läksingi endateada Rummu järve äärde - Rummu karjääri - seda rada otsima ja sõitsin ka sinna karjääri taha, selle müüri juurde. Jäärada ma ei leidnud. Ei saanudki leida, sest (õige) Rummu järv asub tegelikult Tallinnast ca 30km ida poole, enne Kuusalut :P
Tee üle meie ei kurda, kiigutaski Rööviku magama :) Joss loopis kive vette ja Liis käis aarde järel. Mina sheikisin niisama ja olin ilus. Teps mitte ilusad ei olnud aga need prahilasud tee ääres. Ja miks ma küll arvan, et prahikoormaid ei ole mitte need lätlased sinna vedanud, keda Alex oma logis mainis?
Oi, sellega oli tükk tegu. Autoga minnes mõtlesin et pööran küll kuskil ümber sest üksi kuskil seal augus, põhi vastu maad ööseks ei taha jääda. Lõpuks tuli teeots kus mõtlesin et pööran ümber ja lõpetan tänaseks selle tegevuse. Mõtlesin et ah, käin vaatan siis juba selle kurikuulsa karjääri ka üle. Oma üllatuseks olin hoopis teisel pool kus teised tavaliselt feissbuuki oma pilte ülesse laevad. Panin koordinaadid sisse ja avastasin et aare on mu kõrval. Loomulikult oli ka mugude vool üsna rohke. Seisin, vahtisin ja tegin pilte kuni jäin üksi. Vaatasin õigesse koht, ei midagi. Vaatasin uuesti taskulambiga, no on ju. Siis mõtlesin kuda teist kätte saada, sirutasin käe, ei saa ju. Otsi kohta kus sa saad ja olin õiges kohas. Puugi kartuses tulin nagu noor sälg uuesti õigele poole ning jooksuga autosse ja nii kiiresti kui võimalik kuhugi maantee suunas. Tänud ekstreemsete emotsioonide eest. Koht on ikka üsna hirmuäratav, aga igaksjuhuks jätan teised ektreemsed siinsed aarded teiseks korraks.
On ikka üks imeline koht see Rummu karjäär. Vaated on ägedad nii vee peal, kui ka vee all ilmselt. Tänagi mulistasid kaks lätlast vees. Koht oli tuttav, siin sai ühe Suveseikluse ajal ujumas käidud. Aitäh peitmast!
Sellele aardele lähenemisel on autoelamused garanteeritud, nagu logidest paistab. Meil oli risti teepeal ees üks buss, mille juht olevat ise sidurit vahetanud. Sai ikka lõpuks käigu sisse, kui Hanno veidike tagant ergutas. Aga aarde juures mulistasid seekord hoopis Venemaa numbrimärgiga sukeldujad. Imetlesime taas kord sürri vaadet ja logisime ära, tänud juhatamast!
Kirsikesele oli paras katsumus müürile lähemale ronida, siin seal kriipis keegi tal kõhtu ja nii arvasin mina ( minu blondim pool :P ) ,et ega seal ju ometi inimesed autot pargi. Aga mnjah, lätlased olid vallutanud müüriäärse ja maskid peas suundusid vette kalu kollitama. Õnneks meie neid ei huvitanud, nägime vaid kuidas maskikandjad vee alla kadusid ja millegipärast aegajalt üks käsi vee peale tuli ja kummalisi liigutusi tegi. Meie ronisime müürile ja kõlgutasime jalgu, vaatasime vaadet ja ootasime tuult, mis palavust me ümber veidikenegi leevendaks. Vaade oli võimas, kuid tulepoisid veidi uimased, ju oli palavus nemadki ära rammestanud. Nii me siis eriti kauaks sinna müürile lillekesi mängima ei jäänud ja suundusime edasi teisi kaldaid uurima.
Tänud peitjale, see müür on täitsa lahe asi, peaks talvel hiilima tulema , msimoodu ta siis välja näeb!
Kuidagi roomasime ligidusse ja parkides olin kindel, et olime sattunud Lätti. Üks, kaks, seitse, üheksa!!! LV numbriga autot parklas, toolid, lauad, grillid, paar inimest...ee...lätlast? Ja mullivanni täis mingeid pangaröövleid, maskid peas ja muudkui mulistasid. Olime sattunud Sündmusele, sedakorda küll veealusele. Aga noh, mis meil neist, kõlgutasime jalgu, kribasime nimesi ja vahtisime vastas kaldal meeletut rahvamassi. Arvestades kus kohast ja kuhu seal hüpatakse, annaks taevas, et keegi surma ei saa. Paar aastat tagasi oli pilt nagu Pirita rannas jõulude aeg aga praegu jääb juba kaladel seal ruumi väheks inimeste vahel. Aardega kõik ok, suured tänud ka seda kallast tutvustamast!
Siin leidsin mina aarde, kuivõrd Kristi oli veendunud, et me peame sukelduma ning ei vaadanud üldse muid põnevaid kohti. Paik oli muidu venelaste ja lätlaste poolt asustatud, kes olid varustatud mitmete balloonidega.
See oli üks vähestest kordadest, kus me kohale jõudmiseks neljarattalistega mudauuringuid kuiva kraavi põhja mööda saime teostada! Seejärel jõudsime veealuse müüri juurde, kus sukeldujad parasjagu pinnale tulid. Käisime meiegi seal ujumas. Väga müstiliselt mõjub nii selge veega veekogu. Aitäh sellises vahvas kohas aarde eest!
Kõik reisijaid visati välja. Aga aare leitud
Algul peatusime vales kohas ja madal auto oli õnnetuseks kaelas, kuid siiski suureks abiks, kui kõik reisijad välja viskasin.
Aardetuuri käigus sai siis ka Rummu järve teist külge külastatud. See oli esimene aare. Õnneks asusime õigel pool takistust. Tänud!
Tuttav koht kuhu on alati tore tagasi tulla.
Täna oli vigade parandus, olin mõned päevad tagasi künkal käinud ja selle aarde ära unustanud aga nüüd siis... tehtud.
Uskumatu, kui madalate autodega nad seal ringi siblivad, mu pargimaastur ka käis paar korda põhjaga vastu teed. Ilusad vaated on aarde juurest, tänud!
Seda huvitavat müüri on saanud teiselt poolt järve juba ammu uudistada. Seekord sai siis järve teiselt poolt uudistada. EVEJ
Tänagi olid lähedal sukeldujad-mugulased, aga asi sai leitud ja tehtud.
Ma istusin seal kohe hulk aega ja vaatasin seda asja. Teisel pool vett oli Rummu aaret kandev küngas paksult ülerahvastatud, kilked ja plartsatused kostsid üle vee, kõrval grilliti midagi ja kuivas kellegi sukeldumisvarustus, vee põhjast paistsid aed ja veel mingid vidinad - on alles koht! Leidmise peale ei pidanud õnneks aega kulutama, see tuli kähku. Vinge, tänud!
Lisaks Vormsi 30 km rattatiirule tegime siin veel 10+ km otsa. See oli Rummuralli teine leid. Lihtne ja kiire nagu pärast Rummu järve aarde pingelist esmaleidu soovida võis. Kohe aardeleiu järel käisime ka seal samas ujumas. Ai, kui hea, klaar ja selge, soe ja mahe. Siia tulen veel pikemaks ujumiseks tagasi - Rummu järve saar jäi täna ootele.
Aitäh Erkole aarde eest ujumiskohas! Aare korras, evej.
Kui esmalt siia jõudsime, nägi üks rattaga ja väsinud rännumees aarde kõrval õndsat und. Ajasime siis lapsed ujuma, et nad oma kilkamisega ta üles ajaks. Ei midagi. Kas väsimus oli nii tugev või oli enne tugevalt vägijooke manustatud, rändur ei kõssanudki.
Käisime vahepeal saare peal ära ja siis uuesti tagasi, ikka magab. Uuesti lapsed ujuma, ise tegime veidi aega parajaks.. hüüdsime poistele kõva häälega et ujuge sinna, ei mitte sinna, teisele poole.. ja nüüd ujuge tagasi.. ja nüüd edasi... kuni see kisa siis ta äratas :) Ei võtnudki kaua aega ning sõitiski minema. Sõidumaneer ei olnud ikka kõige sirgjoonelisem. Meie aga saime nüüd oma logi kirja. Tänud aarde eest!
Enne seisis siin vene numbrimärgiga auto, aga Rummu järve saare juurest tagasi tulles oli plats puhas ja saime kiiresti logida. Aitäh!
Vahva oli järve ka siitpoolt uudistada. Kiire leid. Aitäh! Erko võiks endale varsti võtta nimeks vasalemmavallakas :) Ebakõla on ainult selles, et erko aarded on selleks liiga head, et mingite vallakatega seotud olla ;)
Mnjaa... Tuttav kant iseenesest- tõsi, selle kalda poolt polnud ma järvele veel lähenenud.