Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare on peidetud Mäealuse maastikuskaitsealale, mis asub Viimsi valla territooiumil.
Mäealuse maastikukaitseala asub Viimsi poolsaarel Viimsi valla territooriumil.
Kaitseala suurus on 580 hektarit, mis hõlmab valla territooriumist peaaegu 10 %. Kaitseala staatus saadi 2005. aastal.
Maastikukaitseala loodi Põhja-Eesti klindi, soo- ja pangametsakoosluste ning pärandkultuurmaastiku kaitsmise eesmärgil.
Aare on tillukene ja läbipaistev.
Kuna aare on väga väike, sisaldab see logimisrulli ainult.
KIRJUTUSVAHEND VÕTA ISE KAASA!
Ilusat otsimist! :)
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC591JM
Logiteadete statistika:
57 (79,2%)
15
4
0
1
0
0
Kokku: 77
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud". Kevadkoristus 2016. Aardetops on minu käes.
Peitja pole reageerinud. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Leidsime aarde maast peale korralikku kraapimist. Sellest puust ei ole midagi järel, kus aare algselt oli. Logiraamat oli märg ja täiskirjutatud. Võtsin aarde koju kaasa, teavitasin sellest ka peitjat.
Murdunud puud, mis olid omakorda murdunud, need me leidsime - oli ohtralt isegi. Kooretükke leidsime ka igasuguseid. Aardekonteinerit paraku ei leidnud; äkki oli liiga läbipaistev. Pimedaks hakkas ka minema ja loobusime.
Selline lugu siis, et murdunud puu on omakorda murdunud ja aare on kooretüki all maas. Talve see niimoodi üle ei ela.
Kahjuks aaret ei leinud. Murdunud puid oli seal palju ja püüdsime leida selle õige, aga leidmata see kahjuks jäi. Tekkis küsimus, kas see on üldse veel alles? Sest kui logisid lugeda, siis mõni kirjutab, et kohe oli näha peidukat. No meie olime seekord pimedad ja pidime lahkuma aaret leidmata :(
Selle aardega on selline lugu, et logilehel oli viimane sissekanne 11.04 ja Pireti ja/või Taivo sissekanne 21.06 või mõne muu kuupäevaga puudub. Kuhu nad logisid, ei tea. Kas on võimalik, et seal on äkki kaks konteinerit kahe erineva logilehega? Pildistasin kogu logilehe üles ja uurisin nüüd kodus ka veel, aga mida pole, seda pole. Aare ise muidu tuli üsna vaevaliselt, aga endalegi üllatuseks siiski leidsin. Tänan! Siiski tasuks omanikul välja selgitada, mis teema selle logimisega nüüd on tekkinud.
Murdunud puid leidsime, kuid aaret mitte. Otsisime päris kaua, kuid loobusime, sest plaanisime veel paari kohta jõuda.
Ühtegi mõistliku välimusega vihjeobjekti ei jäänud silma ja mittemõistlikud surkisime läbi. Ühesõnaga ei leidnud
Olen unustanud oma mitteleiu siia kirja panna, hoiame statistika korras. Otsisime mingi pool tundi, helistasime mikile, et ta veidi aitaks, kuid ei leidnud ikka. Omanik, palun kontrolli!
Kellegi auto oli juba ees, aga ühtegi inimest me ei märgaud.. jalutasime ja luurasime, aga mida ei leidnud oli aare.. Ehk teinekord vähe parema ilmaga.. siis jaksab kauem tuhnida :)
4/11. Oleksin hea meelega pikalt jalutanud siin aga tänase külma ilmaga oli siiski hea meel, et autoga nii lähedale sai. Topsi leidmisega probleemi polnud aga tundub, et see leht seal kaua vastu ei pea. Väiksem logiraamat ehk ei läheks nii kapsaks.
Enne meid täna logi tehtud, kiire leid
Meil läks kuidagi valutult. Aarde lähedusest leidis Mart PENTAX objektiivikatte. Kätte saab grollilt.
Ühe korra olen seda aaret varasemalt otsinud. Tookord väga pikalt ei peatunud ning ei õnnestunud üles leida. Seekord oli aarde varem leidnud Liis kaasas kuid läks natukene aega enne kui aare näppu jäi. Nimelt oli aare maskeeringu alla kinni jäätunud. Kõne viimasele leidjale kinnitas, et aare seal on ning ettevaatlikult toksisime ta välja. Suur oli üllatus, kui nägime logiraamatus tänast kuupäeva ees. Aitäh peitmast!
Seda ei leidnud, järgmisel Viimsi-tiirul tulen uuele katsele :)
Kohapeal murdunud puid jagus, üks mädam kui teine. Üks oli lausa nii viimase veerandi peal, et murdus lisaks veel keskelt pooleks ja palju ei puudunud, et pähe oleks sadanud. Lõpuks sain suure hädaga ka õige karbi kätte. Muidugi kohast, kust enne juba hoolega otsinud olin ja veendunud, et seal pole. Miks just mikro, see jäigi segaseks...
Käisime Pirital tormi vaatamas ja otsisime ühtlasi ka mõned aarded. No ei leia mikrot metsas, tüdisime ära ja tuleme valgemal ajal tagasi.
Ka siin sai Maxi tiimiga koos otsitud. Ise poleks vist küll üles leidnud.
Olime Rainiga kohtunud eelmise aarde juures ja siia tulime juba koos ühise kambana. Siin jätkuski tiirutamist igaühele. Gpsud näitasid erisuunda, võimalusi tundus olevat igalpool ja ükski peidukas polnud õige. Õnneks leidis Margus üles ka selle õige koha. Järgmiseks valisime Tihniku aarde, tundus pakkuvat väikest väljakutset otsijatele.
Ikka väga tükk aega ringitasin ümber erinevate murdunud puude, kuni lõpuks selle juures pidama jäin, mida mitmeid kordi vaadanud olin, kuid mis läbipaistvat konteinerit ei näidanud. Mikro metsas ja veel läbipaistev ka, et ikka mingil juhul ei leiaks. :) Tänud aarde eest.
Siin sai pool tunnikest alt, pealt ja seest tuhnitud. Ei miskit. Külm hakkas ka. Erilisi emotsioone see ristmik ei tekitanud. Läheb peitu.
Aega läks. Aga nagu näha oli siis enne meid oli ka kõvasti otsitud. Tegime viimase ponnistuse ning õnnestus leida. Mikro metsas ei ole lahe.
Öösel mikrot metsas otsida ei andnud just väga palju lootust. Pika otsimise peale suutsin siiski leida. Ja konteineri avamise peale kulus umbes sama palju aega kui selle otsimise peale. No ei tahtnud see pisike vidin kuidagi ennast avada. Nii tuugalt oli teine ennast kinni pitseerinud. Lõpp hea, kõik hea. Aga jah väga sügavat muljet ei avaldanud. Kidlasti oleks saanud midagi toekamat selle koha tutvustamiseks sinna panna.
Üpris kiire leid... Kohendasin tiba maskeeringut- ja loodan, et see tilluke aardeke sääl ikka vastu peab :)
Päeva viimne otsing ja leid. Marjel oli isegi mikro üle metsas hea meel, sest päeva peamine plaan - Kumblile ujumine - jäi minu kahjuks, tema õnneks, ära. Autoga on siia tõesti narr jõuda. No kuidas sa legaalselt pargid või ringigi keerad, et lubatud teed mööda tagasi sõita?! Ilmselgelt pole viitsitud-raatsitud paigaldada kaht keelumärki ja seetõttu ongi loll ning seaduserikkumisele kutsuv olukord tekitatud.
Aaret saime otsida piisavalt, ikkagi mikro metsas. Hakkas juba hämarduma, tuli lampki välja tuua. Siis jäi ka maskeering silma, see kergendas asja. Logirull on peagi ära nätsutatud, veel saab normaalselt logida. Koht ka varasematest korduvalt käidud, nii et midagi uut paraku ei näinud. Ainult läbipaistvat topsi. Õllepudeli ja miski muu sodi kraamisin metsa alt ka ära. Nagu ikka.
Päiksepaisteline päev on sobiv aarete otsimiseks. Plaanid tänaseks olid suured ,kuid vaid üks läbipaistev õnnestuski tabada. Meite null kolas jälle ringi ,kuid õnneks oli täna õhudessantvägi taandunud kuhugi nurga taga ja ei tahtnudki silmamunasid ää süüa. Seega oli aega ka silmadega otsida. Tehtud, tänud!
Ei läinud ka teist korda siin häbitult kiiresti. Palju puudu ei jäänud, et oleks pidanud ka telefoni haarama...õudne...mikrod metsas on ju mu lemmikud. Aega sai aga kõvasti raisatud seegi kord, uus oli vaid avanev "geomaastik" ja oma ajavarud said siin raisatud lõpuni ja ainsaks leiuks see jäigi sel päeval. Karistuseks värskendasime tiba konteineri tähistust, tänud piinade eest!
Natuke sai ringi vaadata, aga kauem kui 5 minutit leiuni ei läinud. Tänud!
Aarde jätsime lähima keelumärgi ümbrusesse. Siin saime ikka korralikult otsida, sest eks seda mikrot annab ikka otsida. Mul on tunne, et üks vale toetamine/komistamine/terava pilguga vaatamine ja peidukoht ongi katki. Uskumatu, et see leitud sai.
Otsimisele kulus päris palju aega. Mulle see aare ei meeldinud ja arvata on, et peidikut enam kauaks ei ole.
Ei ela küll Randverele lähedal, kuid olen Tädu õpperajal nüüdseks juba päris palju ringe teinud seoses geipeitusega. Iga korraga tundub see tee muutuvat aina siledamaks.
Sündmuspaigale jõudes asusin kohe tegutsema. Otsisin kindlasti vähemalt pool tundi. Mikro metsas on siiani mu nõrk koht. Käisin telefoni flashlight apiga murdunud puude seest otsimas. Lihtsasti nähtavat aaret aga ei kusagil. Ei soovinud ümbruses olevaid objekte lammutama ka päris hakata. Kõik tundusid üpris mädad, et kui kõvemini puudutada, läheks kohe saepuruks. Kuna oli plaan ka kunagi koju jõuda ja hommikuks tööle saada, siis tegin ühe abistava kõne. See suunas mind tagasi objekti juurde, kus olin kordi viis käinud. Natuke näppist ja aare oligi käes. Sellise stiiliga pole sellest peidukohast varsti enam midagi järgi.
Kuna mul läks siin nii kaua, siis õnneks ei olnud enam aega uuesti Tihnikusse ragistama minna. Tuli hoopis võtta paar käiku kiirem tempo ja kodu poole sõtkuda. Tänud!
Enda arvates läksin otsima mikrot metsast, aga nullist 5 m kaugusel leidsin eest 4-liitrise läbipaistva karbi juustusaiakestega. Järeldasin hahaa, naljaninad peitsid maailma suurima mikrokonteineri. Logima asudes avastasin, et polegi nagu kuhugi kirjutada, hoopis midagi mõistatus-multiaarde laadset vahib vastu. Peaaegu mõtlesin, et mingi kala on sees ja ühe aarde koordinaadid on miskitpidi sattunud kokku teise aarde kirjeldusega. Aga siis tuli meelde Ämbrisse astuja ja otsisin igaks juhuks veel. Peatselt leidsin õige asja ka, aga noh see boonusaare oli tibake parem isegi.
Polnud nii läbipaistev midagi. Suht ruttu torkas silma.
Jätsime auto viisakalt suure tee äärde ja matkasime kohale. Oli jah läbipaistev ja silmapaistev, liigagi avalik. Püüdsin küll paremini toppida aga ega vist õnnestunud.
Geopeituri seletuskiri üldsusele selle kohta kuidas ma rikkusin metsas liikluseeskirju
Siit tuleb nüüd küll selle aarde kõige pikem logi. Öö oli juba päris pime kui mina siia Viimsi metsa jõudsin. 10m enne aaret ilutses tee ääres liiklusmärk, mis keelas sõiduautoga liikumise kui ma just ei ole RMK direktor. Mõtlesin, et umbvõpsikus, südaööl, reegli painutamine mulle kasulikus suunas on lubatud ning nii ka toimisin. Parkisin auto mõnusasti teele nii, et kaugtuled valgustasid objekti. Sain juba esimesed otsimise liigutused teha kui pidurite kriginal peatus minu selja taga sõiduk. "Mida hekki???!?!" mõtleks keskmine eestlane. Mina mõtlesin ka. Ronisin autosse ja andsin gaasi, et kärsitu minust mööduda saaks. Kärsitu osutus aga hoopis korravalvuriks, kes tungivalt soovis teada minu edasiste kavatsuste kohta. Minu tagasihoidlik viide geopeituse kohta ei tekitanud küsijas ühtegi emotsiooni. Siit edasi järgnes pikk diskussioon valdavalt kahel teemal, et mis on geopeitus ning kuidas Viimsi vallas korda valvatakse. Tundsin end väga turvaliselt ning korravalvuril oli hea meel, et ma seeni ei varastanud. Eelpool mainitud geopeituse teoreetilise osa jätkuks kutsusin korravalvuri endaga kaasa praktilist osa läbi viima. Veendumaks minu versiooni paikapidavuses (keskmine geopeitur näeb ju igast asendist välja nagu murdvaras, kes silmade vilades üritab midagi tasku pista... antud juhul siis seeni) suundusime koos topsi otsima.
Mikrod metsas ei ole minu lemmikud kuid kuna maskeering sisuliselt puudus, siis saime kontrollaja piires ikka asjale küüned taha. Et lugu liiga ilus ei oleks, siis ütlen kohe ära: tops oli märg, logi oli niiske ja puudus kirjutusvahend. Üldiselt meenutas kogu kupatus prahti. Korravalvur ütles, et ta see kord jätab prahist teatamata. Lohutuseks avaldasin arvamust, et arvatavasti ei ole tegu just geopeidu aarete kirkaima kriidiga ning soovitasin netist paremaid eksemplare otsida.
Lahkusime sõpradena, mina ei saanud trahvi liikluseeskirja rikkumise eest ning korravalvur sai loodetavasti uue hobi pisiku.
Pärast Kumblilt tulekut panin gepsu kohe seda näitama, aga MART tuli vahele. Ja kui lõpuks Mardile ära tegime, skoorisime inertsist selle vidina ka. Kõige imelisem on see, et ta ikka veel püsib seal sedasi ... Tänud, polnudki ammu selles metsas käinud.
Väike jalutuskäik koeraga. Aare karjus lihtsalt silma, ehk polnudki maskeeritud. Või olen ma ise liiga pikk, et seda hästi nägin? Metsas kolistas ka keegi, nii et kiire logimine ning tegime koeraga vehkat
Leitud. Jah, peidukas oli vihjele vastav, lisaks veel vaid kaks sõna "läbinisti pehkinud". Enne kui aarde leidsin, jõudsin peidupaika pisut kahjustada kuna ei uskunud, et SELLISESSE kohta aare peidetud on.
Leitud väikese kodulähedase rattatuuri käigus. Kohapeal mõtlesin veidi üle ja vaatasin selliseid objekte, mis polnud just kõige tõenäolisemad aaret varjama. Siis kui vähe loogilisema pilguga ringi vaatasin, jäi õige asi kohe silma. Tänud!
Taas kord tuttavas parklas, seekord näidati küll teist murdunud puud :)
Kuna aega oli ja ilm oli kena ning Viimsis veel mõnigi aare külastamata siis võtsin suuna siia sõita, et enda uut kirge rattasõitmise vastu natukene rahuldada. Erinevalt shadowi või tunki elamustest ei juhtunud minuga siin miskit erilist. Ainult sääsed ilmusid välja ei tea kust ja seega tuli aare enda huvides kiirelt leida ja imelikul kombel see õnnestuski. Tänan!
Aare ise juba ammu leitud, kuid internetis jõudsin logima alles nüüd.
Sääsed polnud kuhugi siit liikunud, kuna oli juba ka üsna pime siis miskil põhjusel ma kohe õiget kohta ei märganudki, seega said need sääsed veidi ka uue põlvkonna tarbeks kütust minult
Ootasin midagi palju-palju hullemat, aga tore aare! Tänud peitjale :)
No minu jaoks oli peidukoht pigem 0.5, jäi kohe silma. Rasvases kirjas tekst oli muidugi lugemata jäänud, aga mustikad aitasid hädast välja. Kas ta nüüd 5km jalgsimatka väärt oli, aga aitäh ikkagi!
Ausalt öeldes täiesti mitte midagi ütlev aare. Nii koht, kui konteiner. Peidukoht on kõige rohkem 2.0. Liis tõmbas topsi hetkega välja. Logi kirjutasime mustikatega, sest pastakas oli maha ununenud. Tänud ikkagi.
Esimeste logide järgi tundus, et aare on valmistatud DNA ahelast, mille tuvastamiseks on vaja läbivoolu tsütomeetrit. Tegelikkuses lihtsalt mikro võpsikus. Ei midagi keerulist!
Käisin kohapeal ise ära, lisasin aardesse veel geopeituse juhendi ning tegin maskeeringut veidi lihtsamaks. :)
Kuna siia ainult mitteleiud tekkinud, siis võtan peitjal pabistamist vähemaks. ;) Leitud täna hommikul esimesest vaadatud kohast. Kordinaadid täpsed. Olin teine Merle ja Miki järel.
Oi kurja, et me ka Lauri sõnu ei kuulanud, et siin palju tüütuid tegelasi ringi lendamas. Ikka oli ju vaja kohale tulla, et äkki... ja see äkki ikka kestis. Alex toppis kõikvõimalikesse aukudesse oma nina ja näppe, ühte soovitas tungivalt mul oma kehaosi mitte toppida, sest see võis asustatud olla, kuuldus jah sedamoodu ;). Tantsisin siis seal puude all ikka peris pirakal perimeetril lennuväge kaikaga eemala ajades, aga no kui tunne tekkis juba ,et ise oled varsti verest tühjaks imetud ja niiviisi ise ka läbipaistev, siis ei jäänud muud üle kui viimaseid jõuvarusid kokku võttes autoni punuda. Eks näis, nüüd vihje ka muutunud kuigi jah, ega see mingeid uusi mõtteid ei tekita küll hetkel. Eks teinekord ( eee...kui see saabub) saab luubi ja mikroskoobiga mindud .
Jõudsime taas tuttavasse kohta, mina sel ristmikul juba kolmandat korda, küll erinevatel aastatel õnneks. Esimesel etapil sai rahus otsida...ainult sääsed kiusasid, teiseks etapiks, kui tegelikult oli juba kopp ees, lisandusid ka kärbsed(noh, ja õhutemperatuur oli kah seal kolmekümne ligi)pool tundi olima seal ringi kamminud ja juba vandesõnad olid huultel...algas kolmas etapp-sääskede, kärbeste ja äsja lisandunud parmudega.Nii üks kui teine hüppas aegajalt metsast välja, et aitab küll, lähme ära ja kaaslaselt vastust kuuldes, et lähme jah, oli ikka ja üks jutt- oot...ma vaatan veel selle koha ka üle. Lõpuks haaras üks lendav tõbras mu säärest korraliku lõuatäie ja siis vudisin kiirelt plekist purki peitu.Aga lootusetu...kõik paistis seal läbi ja vastas vihjele(sellele mis rääkis ennist puu sees olemisest :)kuigi ühe, kuid maru hea peiduka ma lõpuks ka leidsin, kuid tühja ning täitsa puu sees) ja nii me miski tunni pärast saba sorus uttu tõmbasimegi ja nii pea naasta ei plaani. Nulli ümber tegime ovaali mõõtmetega 20x50m igatahes. Eelmine sellekandi asjatult otsitud aare oli algul 270m möödas, sama peitja üleelmine otsitud asi 24m, eelmine kah mingi jao meetreid aga seal töötas vähemalt vihje... eks tulevik näitab, mida me ei märganud :D
Lisa: äsja kuulsin, et koordinaatidega on seal ok...ju olime ise pimedad, hea teada enda jaoks:D
Käisime ka vaatamas ja ei leidnud. Tundub, et kõik Eesti sääsed on hetkel seal. No ja nano otsimine metsa vahelt on ju alati tore. Nullis igatahes ei märganud midagi ja väga suuri ringe ei viitsinud teha. Kui selgub, et midagi lahedat ja ma lihtsalt pime, siis kindlasti peagi tagasi, kui aga selgub, et koordinaadid valed ja lihtne nano metsas, siis vist ei kiirusta. Ootan siis logisid :)